[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 28.10.2005

KOM(2005) 546 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE

Cotonou lepingu artikli 96 kohaste läbirääkimiste alustamise kohta Mauritaaniaga

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE

Cotonou lepingu artikli 96 kohaste läbirääkimiste alustamise kohta Mauritaaniaga

Mauritaania lähiajalugu iseloomustavad mitmed riigipöördekatsed. Riigipöörde abil tuli 1984. aastal president Ould Haidallah järel võimule ka kolonel Ould Taya.

90ndate aastate alguses kiideti rahvusvahelise üldsuse survel heaks uus põhiseadus ja seadustati poliitilised parteid. 1992. aastal korraldatud presidendivalimised võitis president, järgnevate valimiste sagedus tekitas vaidlusi: parlamendivalimised 1996. aastal ja presidendivalimised 1997. aastal. 2001. aastal korraldati uued palju demokraatlikumad parlamendivalimised ning vaatamata võimuloleva partei ja tema toetajate suurele ülekaalule osutus valituks ka rühm opositsiooni saadikuid. Eelmiste presidendivalimiste käigus (2003. aastal) arreteeriti ja vabastati (enne valimisi) teine presidendikandidaat, ekspresident Ould Haidallah, kes peale valimisi taas arreteeriti.

Viimased islamistlike sõjaväelaste juhitud riigipöördekatsed toimusid 2003. aasta juunis ja 2004. aasta augustis ja septembris. Nende arvatavad korraldajad, samuti islamistliku liikumise ja klassikalise opositsiooni liidrid, astusid kohtu ette Ouad Naga protsessil. Vaatamata väga erinevate kohtuasjade koosarutamisele, mitmetele rikkumistele protsessi käigus ja süüdistaja nõutud rasketele karistustele lõppes Ouad Naga protsess mõõduka süüdimõistva otsusega. 2005. aasta aprillis ja mais arreteeriti ridamisi islamistlikus liikumises osalejaid, sellele järgnes terroristlike rühmituste juhitud rünnak Mauritaania sõjaväeosa vastu maa põhjaosas. Terroristlike rühmitustega võitlemiseks otsustas president koonada sõjaväelised jõud.

Välissuhtluses edendati president Ould Taya valitsemisajal esialgu suhteid Iraagiga ning hiljem läänemaailmaga. Tema ajal seati 1999. aastal sisse ka diplomaatilised suhted Iisraeliga. See tugevdas religioosse taustaga opositsiooni, keda riigivõim maha suruda püüdis. Mauritaania välispoliitika, tema hiljutine lähenemine Ameerika Ühendriikidele julgeoleku ja terrorismivastase võitluse valdkonnas, samuti religioosse opositsiooni mahasurumine riigis tekitasid pingeid Liibüa, Saudi Araabia ja teiste Araabiamaadega.

Mauritaania ei ole ei ECOWASi (lahkus aastal 2000) ega UEMOA liige, aga ta on Araabia Maghrebi liidu (UMA) liige. Riik osaleb külalisena Barcelona protsessi Euroopa-Vahemere partnerluses ja esitas 2005. aasta mai lõpus avalduse ametliku ühinemise kohta.

Selline on 2005. aasta 3. augusti riigipöörde taust.

Riigipööre, mille tegelikud eesmärgid ei ole veel selged, toimus verd valamata ja seda juhtisid endisele presidendile Ould Tayale lähedalseisvad sõjaväelased, kes on moodustanud sõjalise nõukogu (Sõjaline nõukogu õiguse ja demokraatia eest, CMJD). CMJD-d juhib kolonel Ely Ould Mohamed Vall, kes oli endise valitsuse ajal riikliku julgeoleku eesotsas ning nõukokku kuulub veel 15 koloneli ja üks laevakapten.

CMJD on kehtestanud põhiseaduse harta, mis lõpetab 2001. aastal valitud parlamendi volitused. Nõukogu teostab seadusandlikku võimu dekreedi alusel. Põhiseaduse harta kohaselt nimetati ametisse üleminekuvalitsus, mille liikmed astusid välja poliitilistest parteidest, kuhu nad kuulusid.

Uue võimu on vastu võtnud kogu elanikkond etnilisest kuuluvusest sõltumata, poliitilised parteid (kaasa arvatud PRDS, endise presidendi partei, kes esialgu uue võimu hukka mõistis) ning mõõdukad islamistlikud liikumised. CMJD on võtnud teatud avalikke kohustusi, mis hakkavad võtma õigusaktide kuju:

1. Teha ettepanek põhiseaduse muudatuseks, mis piiritleks presidendi ametiaja pikkust ja mandaatide arvu ning välistaks edasised muudatused selles valdkonnas. Peale kooskõlastamist kõikide Mauritaania sidusrühmadega, korraldataks hiljemalt 12 kuud peale riigipööret nende muudatuste kohta rahvahääletus.

2. Peale põhiseaduse rahvahääletust korraldada vabad ja läbipaistvad parlamendi- ja presidendivalimised hiljemalt 24 kuud peale riigipööret. CMJD ja uue üleminekuvalitsuse liikmed ei tohi osaleda poliitiliste parteide tegevuses ega kampaanias ega kandideerida korraldatavatel valimistel, mida kontrollib sõltumatu valimiskomisjon rahvusvaheliste vaatlejate osavõtul.

3. Võtta meetmeid demokraatiale ülemineku ning õigus- ja juhtimissektori reformi korraldamiseks.

4. Tagada poliitilised vabadused ja vabastada poliitvangid.

5. Järgida rahvusvahelisi lepinguid ja konventsioone, millega riik ühinenud on.

CMJD on võtnud vastu põhiseadusliku dekreedi, milles kinnitatakse, et nõukogu ja üleminekuvalitsuse liikmed ei tohi kandideerida demokraatiale ülemineku protsessis toimuvatel valimistel. Valitsus on esitanud ÜROle palve saata vaatlejad põhiseaduse rahvahääletusele, parlamendi- ja presidendivalimistele.

Rahvusvaheline üldsus, eelkõige ÜRO peasekretär, Aafrika Liidu Komisjoni esimees (organisatsioon peatas Mauritaania liikmelisuse), Euroopa Liidu eesistujariik ja Euroopa Komisjon on 3. augusti riigipöörde hukka mõistnud.

Pärast visiiti Nouakchotti ja arvestades olukorra arengut julgustas Aafrika Liidu rahu ja julgeolekunõukogu oma 8. septembri 2005. aasta koosolekul "Mauritaania ametivõime ja teisi asjaomaseid asutusi jätkama koostööd põhiseadusliku korra kiire taastamise, kõikide asjaosaliste dialoogi jätkamise ja süvendamise ning demokraatia ja õigusriigi tugevdamise suunas Mauritaania ühtsuse ja iseseisvuse huvides."

Juba riigipöörde päeval väljendas Euroopa Liidu eesistujariik hukkamõistu kõikide jõuga võimu haaramise katsete suhtes ning Euroopa Komisjon taunis oma avalduses jõuga võimu haaramist ja kutsus üles austama demokraatiat ja taastama põhiseaduslik kord. Avalduses märgiti ka, et komisjon hindab vajadusel olukorda lähtuvalt Cotonou lepingu sätetest; Mauritaania on sellele lepingule alla kirjutanud.

AKV riikide ja EÜ partnerlusleping sõlmiti 23. juunil 2000. aastal Cotonous ja vaadati läbi 25. juunil 2005. aastal Luxembourgis ning lepingu artikli 9 punktis 2 määratletakse partnerluse olulised põhimõtted. Lepingu aluseks on demokraatlike põhimõtete ja õigusriigi austamine lepinguosaliste sise- ja välispoliitikas. Võttes arvesse nimetatud artiklit ja poliitilise võimu vahetumise tingimusi Mauritaanias, peab komisjon vajalikuks alustada riigi uute ametivõimudega dialoogi järgmiste punktide selgitamiseks:

1. valimiste korraldamine, eelkõige: i) valimisnimekirjade läbivaatamine; ii) hääletamisel osalemise tegelikud tingimused; iii) sõltumatu valimiskomisjoni moodustamise tegelikud tingimused ja iv) välisvaatlejate kutsumise tegelikud tingimused;

2. valimiste korraldamine ja ajakava. Tundub, et praegu valimiste korraldamiseks ette nähtud maksimaalne ajavahemik (24 kuud) on palju pikem, kui eeltööks vaja ning seda tuleks lühendada;

3. eelnevate valitsuste kohustustest kinni pidamine head valitsemistava arvestades, ning eelkõige: i) nafta ja muude maavarade tulude haldamise ja jaotamise läbipaistvuse tagamise eeskirjade kehtestamine; ii) maismaatranspordisektori liberaliseerimine ja iii) eelarve ja makromajanduse haldamise läbipaistvus;

4. meetmete võtmine: i) õigussektori reformi läbiviimiseks ja ii) kodanikuvabaduste ja sõnavabaduse edandamiseks.

Selline dialoog võimaldaks Mauritaania ametivõimudel täpsustada oma seisukohti nimetatud küsimustes ja Euroopa Liit saaks selle alusel toetada Mauritaania püüdlusi muudetud Cotonou lepingu põhipunktidest kinni pidamisel.

Arvestades Mauritaania võimuvahetuse asjaolusid ning uute ametivõimude kehtestatud poliitilist korraldust, arvab Euroopa Komisjon, et tegemist on eriti kiireloomulise küsimusega ning seega ei ole vastavalt muudetud Cotonou lepingu artikli 96 lõike 1 punktile a vaja ära oodata lepingu artikli 8 kohaste poliitilise dialoogi võimaluste ammendumist. Euroopa Komisjon soovib siiski enne vajalike meetmete võtmist Mauritaania valitsusega nende kohustuste suhtes ametlikult nõu pidada. Komisjon teeb nõukogule ettepaneku kutsuda Maritaania Islamivabariik muudetud Cotonou lepingu artiklite 9 ja 96 kohastele läbirääkimistele vastavalt lisatud kirja kavandile.

Komisjon teeb ettepaneku, et läbirääkimiste ajal võiks jätkuda käimasolev koostöö 6., 7., 8. ja 9. EAFi raames, kuivõrd rahastamislepingute eritingimused on täidetud. Tehakse ettepanek, et jätkuda võiksid ka ettevalmistatavad koostöömeetmed, mis soodustaksid demokraatia taastamist ja riigijuhtimise parandamist.

LISA

Brüssel,

Tema Ekstsellents härra Sidi Ahmed Ould BoubacarMauritaania Islamivabariigi peaministerNouakchottMauritaania

KAVAND

Lugupeetud härra peaminister

Oma 3. augusti 2005. aasta avalduses Mauritaanias toimunud riigipöörde kohta mõistis Euroopa Liidu eesistujariik hukka kõik jõuga võimuhaaramise katsed.

Samal päeval mõisteti Euroopa Komisjoni avalduses hukka jõuga võimuhaaramine ja kutsuti üles austama demokraatiat ja õiguspärast põhiseadust.

Arvestades Mauritaania võimuvahetuse asjaolusid ja kohaldatavat poliitilise korralduse üleminekuvormi, arvab Euroopa Liit, et on rikutud muudetud Cotonou lepingu põhimõtteid. Euroopa Liit arvab, et tegemist on eriti kiireloomulise küsimusega ning seega ei ole vastavalt muudetud Cotonou lepingu artikli 96 lõike 1 punktile a vaja ära oodata lepingu artikli 8 kohaste poliitilise dialoogi võimaluste ammendumist.

Euroopa Liit soovib siiski enne vajalike meetmete võtmist Teie valitsusega vastavate kohustuste suhtes ametlikult nõu pidada. Seega on meil au Ühenduse ja Euroopa Liidu liikmesriikide nimel kutsuda Teie riik muudetud Cotonou lepingu artikli 96 kohastele läbirääkimistele, et olukorda põhjalikult arutada ja vajadusel parandada. Euroopa Liit korraldab need läbirääkimised lahendusi pakkuva dialoogi vormis.

Läbirääkimised peaksid võimaldama Mauritaanial täpsustada valitsuse üleminekuprogrammi, eelkõige:

- parlamendi- ja presidendivalimiste korraldamise ning põhiseadusliku raamistiku taastamise küsimusi;

- hea poliitilise ja majandushalduse, õigussektori reformi, kodanikuvabaduste ja sõnavabaduse edendamiseks vajalikke meetmeid.

Teeme ettepaneku, et läbirääkimised võiksid toimuda lähemal ajal pooltele sobival kuupäeval Euroopa Liidu Nõukogu hoones Brüsselis.

Austusega

Nõukogu nimel Komisjoni nimel

Koopiad: | AKV riikide saadikute komitee esimees |

AKV riikide rühma peasekretär |