[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON | Brüssel 21.9.2005 KOM(2005) 436 lõplik KOMISJONI TEATIS KONSULTATIIVDOKUMENT UUENDUSTEGEVUSELE ANTAVA RIIGIABI KOHTA SISUKORD 1. Sissejuhatus 3 2. Uuendustegevusele antava riigiabi kontrollimise põhimõtted 5 2.1. Uuendustegevust mõjutavate turuprobleemide kindlaksmääramine 5 2.2. Abimeede peab olema suunatud täpselt kindlaksmääratud turuprobleemile 6 2.3. Konkurentsimoonutuste ja mõju vähendamine kaubandusele 7 2.4. Piirkondlik mõõde 8 3. Riskivõtmise ja katsetamise toetamine 9 3.1. Toetus uuenduslike ettevõtete loomiseks ja tugevdamiseks 9 3.2. Omakapitali puudujäägi lahendamine suurendamaks riskikapitali pakkumist ELis 10 3.3. Toetus tehnoloogilistele katsetustele ja uuenduslike toodete väljatöötamisega seotud riskidele 11 4. Uuendusi toetav ärikeskkond 13 4.1. Uuendustegevuse vahendajate motiveerimine 13 4.2. Koolituse ja liikuvuse toetamine 15 4.3. Kõrgetasemeliste keskuste arendamise toetamine koostöö ja klastrite edendamise abil 16 Lisa: uuendustegevust mõjutavad probleemid Euroopas 18 KOMISJONI TEATIS KONSULTATIIVDOKUMENT UUENDUSTEGEVUSELE ANTAVA RIIGIABI KOHTA (EMPs kohaldatav tekst) 1. SISSEJUHATUS 1. Riigiabi tegevuskavas on sätestatud, et uuendustegevus on seotud teadmiste kogumise ja tehnoloogia kasutamisega uute turuvõimaluste kasutamiseks ning ühisturul juba olemasolevaga võrreldes paremate toodete, teenuste ja äriprotsesside loomiseks. Seega sisaldab uuendustegevus ka teatavat riski. Käesoleva dokumendiga algatatakse konsultatsioon , kuidas konkreetselt tõhustada ELi riigiabi eeskirju uuendustegevuse projektide puhul, soovides saada sidusrühmadelt märkusi selle kohta, kuidas suurendada õiguskindlust, leida uuendustegevusele uusi rahastamisvõimalusi, formuleerida abi tõhusamat suunamist ja lihtsustada reguleerivat raamistikku. 2. Uuendustegevus on Euroopa Liidus keskse tähtsusega majanduskasvu ja töökohtade loomise seisukohast, mis on väljendatud ka teatises „Rohkem teadustööd ja uuendustegevust: investeering majanduskasvu ja tööhõivesse“. Riigiabi poliitika saab kaasa aidata uuenduslikuma majanduse saavutamisele nii tooteturul konkurentsi säilitamise kaudu, mis on uuendustegevuse mootoriks, kui eeskirjade raamistiku kaudu, mis aitaks liikmesriikidel uuendustegevusele antavat riigiabi paremini kavandada. 3. Konkurentsi säilitamine peaks olema peamine prioriteet tõhusa uuendustegevuse väljatöötamisel Euroopa Liidus. Konkurents toimival turul loob ettevõtetele stiimuli teadmistesse ja uuendustegevusse investeerimiseks, kuna need annavad konkurentsieelise ja tagavad kasumi. 4. Sellest hoolimata saab ka riigiabi tõhusalt ja tulemuslikult kaasa aidata uuendusetegevuse edendamisele, eelkõige olukordades, kus see on suunatud selliste turuprobleemide likvideerimisele, mis takistavad uuendustegevust, kuid konkurentsi oluliselt ei moonuta. Komisjon on tuvastanud mitmeid põhjusi, miks uuendustegevus Euroopas on olnud ebarahuldav (vt lisa). Samas ei saa ka riigiabi kõiki probleeme lahendada ning seepärast on vaja terviklikumat lähenemisviisi. Lisaks võib uuendustegevusele antav liiga laiaulatuslik riigiabi uuendustegevust hoopis pärssida, kuna see võib kahjustada konkurentsi, mis on kõige olulisem stiimul ideede võrdlemiseks ning uute ja uuenduslike toodete turulepääsuks. Seega saab riigiabipoliitika lahendada Euroopa ebarahuldava uuendustegevuse probleemi ainult osaliselt . 5. Näiteks on keskkonnatehnoloogia tegevuskava[1] eesmärk arendada keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid ja uuendustegevust, mis lisaks konkurentsivõime ja majanduskasvu edendamisele võivad edendada ka keskkonnakaitset. Keskkonnahoidlike uuenduste arendamine on oluline looduskeskkonda säästva tuleviku seisukohast, kuid nende arengut pidurdavad majanduslikud takistused. Võtame näiteks asjaolu, et turuhinnad peegeldavad otseseid majanduskulusid, aga mitte saastekulusid (näiteks linnade õhusaastest tingitud tervishoiukulud). Selle tulemusena on investeeringud keskkonnatehnoloogiatesse süstemaatiliselt alamahulised, eelkõige nende ettevõtete omad, kes ei saa endale lubada heategevust konkureerival turul. Õiged majanduslikud stiimulid võivad seepärast olla kasulikud ja aidata edendada keskkonnatehnoloogiate kasutuselevõttu. 6. Selles etapis peab komisjon uuendustegevusele antava riigiabi eraldi raamistiku väljatöötamist uuendustegevuse abstraktse määratluse alusel mittevajalikuks, lisaks ei oleks see kooskõlas ka EÜ riigiabieeskirjade lihtsustamise eesmärgiga. Seeria konkreetseid ja suunatud uuendustegevusega seotud tegevusi, mis on selle konsultatsiooni teemaks ja mis on selgelt suunatud uuendusi takistavatele turutõrgetele ning millele riigiabi andmise kasulikkus kaalub üles võimaliku kahju konkurentsile ja kaubandusele, olid tuvastatud. Selleks kasutas komisjon metoodikat , mis on kooskõlas riigiabi tegevuskavas määratletud majandusliku lähenemisviisiga. Need uued eeskirjad integreeritakse teadus- ja arendustegevuse ning uuendustegevuse raamistikku, samuti riskikapitali- ja keskkonnasuunistesse ning üldisesse grupierandi määrusesse (et säästa liikmesriike teatamisnõudest). 7. Välja valiti järgmised uuendustegevuse liigid: 8. tegevused, mis toetavad riskide võtmist ja katsetamist , et saada üle tehnoloogiliste teadmiste ja turu vahelisest lõhest, 9. tegevused (äriteenused ja infrastruktuur), mis parandavad üldist uuendustegevuse ärikeskkonda. 10. Iga kavandatava meetme puhul soovib komisjon saada üksikasjalikke märkusi selle asjakohasuse ja ülesehituse kohta. 11. Lisaks puudutavad küsimused ka spetsiifilisemaid teemasid, mille kohta soovib komisjon samuti saada üksikasjalikke märkusi. 12. Arutelu tulemusi kasutatakse selleks, et riigiabi õigusaktidesse saaks integreerida uued ja selged eeskirjad, mis selgelt sätestaksid piirmäärad, mille ulatuses loetakse uuendustegevusele antavat riigiabi ühisturuga kokkusobivaks. Lõpuks otsustavad liikmesriigid ise, kuidas oma rahalisi vahendeid paremini kasutada ning kuidas luua tõhusamaid toetusmeetmeid Euroopa Liidus uuendustegevuse edendamiseks. 13. Komisjon ootab käesoleva teatise kohta märkusi 21. novembriks 2005. Märkused koos viitega „Consultation State aid for Innovation“ tuleks saata e-postiga aadressil STATEAIDGREFFE@CEC.EU.INT või kirja teel aadressil: DG Competition State Aid Greffe SPA 3, office 6/5 B-1049 Brussels Belgium. 1. küsimus. Kas teie arvates on õige, et uuendustegevusele antava riigiabi eraldi raamistikku ei koostata ja et riigiabi uued võimalused avanevad ainult teatavatele uuendustegevustele? 2. UUENDUSTEGEVUSELE ANTAVA RIIGIABI KONTROLLIMISE PÕHIMÕTTED 14. Komisjon võib lubada uuendustegevusele antavat riigiabi ainult EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel. Riigiabi tegevuskava kohaselt tuleb uuendustegevusele antava riigiabi meetme heakskiitmisel kasutatava üldtesti abil jälgida, kas: 15. turul esineb täpselt määratletud probleem, 16. abivahend on suunatud turul esineva täpselt määratletud probleemi lahendamisele: 17. riigiabi peab olema kohane poliitikavahend, 18. abi peab stimuleerima uuendustegevust, st abi tulemusena peab uuendusalane tegevus laienema, 19. abi peab olema lahendatava probleemiga proportsionaalne, 20. konkurentsimoonutused ja mõju kaubandusele on väikesed ja abimeede ei ole kokkuvõttes vastuolus üldiste huvidega. 21. Üldtesti kohaldamisega on võimalik luua normatiivseid kriteeriume, mis võivad kasuks olla uuendustegevusele antava riigiabi eelhindamise eeskirjade koostamisel (ja nende integreerimisel raamistikesse, juhenditesse ja grupieranditesse). Selle metoodika eesmärk on määrata kindlaks konkreetsed tegevused, mille puhul võib riigiabi anda eeldusel, et selleks vajalikud eeskirjad ja kriteeriumid on täidetud. Tegevuste kindlaksmääramisel ja eeskirjade koostamisel saab kasutada ka varasemaid kogemusi. Käesolevas dokumendis esitatud kriteeriume kasutatakse selliste eelhindamise eeskirjade koostamisel. Üldtesti ei tule kasutada üksikute teatamiste kokkusobivuse hindamiseks. Lisaks tuleb meeles pidada, et praegu on tegemist konsultatiivdokumendiga. 2.1. Uuendustegevust mõjutavate turuprobleemide kindlaksmääramine 22. “Turuprobleemiga “ on tegemist siis, kui turg ei anna majanduslikult tõhusaid tulemusi. Uuendustegevuse vademeekumis[2] toodi esile, et eraettevõtted ei soovi uuendustegevusega tihti tegeleda, sest neile võib tunduda uuendustegevusest saadav kasu üldiste huvide hüvanguks küsitav ning tihti ei olda teadlikud ka uuendustegevuse positiivsest järelmõjust (välismõjust). Sellistel juhtudel on ettevõtetele otsetoetusena antav riigiabi asjakohane vahend, millega kompenseerida uuendustegevusega seotud ebasoodsaid riski- ja kasumitegureid. Muud vademeekumis kindlaksmääratud turuprobleemid on ebapiisav teabelevi, puudused kapitaliturgudel ja ebakõlad tööturul. Samuti võib turuprobleem tekkida kooskõlastamisprobleemide tõttu, takistades niiviisi uuendustegevust. 23. Uuendustegevust takistavate turuprobleemide skaala võib olla erinev, sõltudes ettevõttest ja tegevuse liigist. Varasema kogemuse põhjal tuuakse vademeekumis esile kolm peamist põhimõtet: i) võrreldes suurte ettevõtetega on VKEd turuprobleemide suhtes tundlikumad[3] , ii) turuprobleemid mõjutavad enam uusi ettevõtteid ja iii) turukaugete tegevuste puhul (nt koolitus) on turuprobleemid suuremad ja moonutavad mõjud väiksemad. 24. Lisaks on uuenduslikel ettevõtetel ja tegevustel oma dünaamika, mis võib esile kutsuda kiireid muutusi turutingimustes. Üldjuhul peaksid turuprobleemid aja jooksul vähenema näiteks seeläbi, et asjaomane turg on saavutanud teatava küpsuse ja et teabe edastamine on muutunud tõhusamaks. 25. Piiriülese koostöö ja mitme partneri vahelise koostööga seonduvad turuprobleemid on üldjuhul suuremad eelkõige kooskõlastamisprobleemide ja uuendustegevuse kui üldistes huvides oleva tegevuse olemuse tõttu. Samuti on suuremaid turuprobleeme tuvastatud ka projektide puhul, mille tulemused edastatakse laiemale üldsusele või mille puhul tulemustele juurdepääs on avatud kõikidele soovijatele. Seepärast võivad soodustused kooskõlastamise ja levitamise eest olla kohased. 2.2. Abimeede peab olema suunatud täpselt kindlaksmääratud turuprobleemile - Kas riigiabi on õige poliitikavahend? - Kogemus näitab, et uuenduslike toodete ja teenuste edukust turul on raske ette ennustada. Seepärast ei tohiks uuendustegevusele antava riigiabi eesmärk olla nn võitjate väljaselgitamine, vaid ärikeskkonna optimeerimine uuendustegevuse võimaldamiseks. - Ergutav mõju - Uuendustegevusele antav riigiabi peab avaldama ettevõtetele ergutavat mõju ning suunama nende käitumist soovitud suunas. Abi võib anda ainult juhul, kui näidatakse, et ilma selleta kavandatavaid uuendustegevusi ellu ei viidaks. - Riigiabi saab anda eri vormides. Üldjuhul loevad ainult abi ekvivalent ja abi osatähtsus. Abimeetme ergutavat mõju võib omakorda mõjutada abimeetme vorm (nt otsetoetus, tagastatav laen, maksusoodustus või tagatis). - Proportsionaalsus - Riigiabi peab olema turuprobleemiga proportsionaalne. Ei tohiks olla muid vähem moonutavaid meetmeid (nagu üldmeetmed või meetmed, mille alusel antakse vähem abi, või piiratud ajaks antav riigiabi), mis lahendaks turuprobleemid sama tõhusalt. Abi tohib anda ainult teatavaks ajaks ja teatavas summas ning abi andmine peaks olema seotud hindamistulemustega, mille alusel saaks abi andmise lõpetada, kui teatava aja jooksul soovitud tulemusi ei saavutata. 2.3. Konkurentsimoonutuste ja mõju vähendamine kaubandusele 26. Uuendusega on seotud ka mitmed turulähedased etapid. Seepärast on oluline, et konkurentsimoonutused ja mõju kaubandusele oleksid võimalikult väikesed ning et abimeede ei läheks ühishuvidega vastuollu. 27. Üldiselt ollakse seisukohal, et väikesed abisummad ja madalam abi osatähtsus moonutavad konkurentsi vähem. Lisaks sõltub konkurentsimoonutuste võimalik ulatus abisaajate turuvõimust. 28. Uuendustegevusele antava riigiabi eeskirjad tuleks koostada nii, et need võtaks arvesse ka abi kaudse mõju konkurentsile. Kui VKEdele ja/või turukaugetele tegevustele antava riigiabi suhtes võivad kehtida lihtsamad menetluseeskirjad ning sellise abi võib vabastada teatamiskohustusest (või vähemalt sellise abi võib heaks kiita lihtsustatud korras), siis suurtele ettevõtetele või suure turuosaga ettevõtetele tohib riigiabi anda vaid pärast komisjoni asjaomast uurimismenetlust. 29. Komisjon leiab, et riigiabi lubamine mittetehnoloogilisele uuendustegevusele eelhindamise eeskirjade alusel sisaldab olulisi riske, kuna need tegevused võivad hõlmata abisaajate tavalisi tegevusi. Praeguses etapis tehakse ettepanek, et eelhindamise eeskirjad uuendustegevusele antava riigiabi kohta peaksid piirduma tegevustega, mis on seotud tehnoloogilise uuendustegevusega [4] . See vähendaks eeskirjadest kõrvalehoidumist ja konkurentsimoonutusi. 30. Lisaks tuleb kõnealuse abi saajad valida avatud, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel, et vähendada teatavate ettevõtete põhjendamatu eelistamise kaudu tekkivaid konkurentsimoonutusi ja negatiivset mõju kaubandusele. Selleks et neid mõjusid vähendada, ei tohi esineda diskrimineerivat kohtlemist näiteks ELi päritoluriigi põhjal. 31. Oluline põhimõte on ka see, et riigiabi ei tõrjuks välja ettevõtete eraalgatust. See tähendab, et tuleb vältida olukorda, kus ettevõtted arendavad oma tegevust keskkonnas, kus kõik ettevõtted saavat toetusi. See oht on eriti suur välismõjude puhul, kuna siin on võimalik kas võita või kaotada kõik. Kui abimeetmena otsustatakse kasutada riigiabi, siis valitsuste ülesanne on erasektorit mitte välistada, vaid otsida võimalusi erasektori rahaliste vahendite kaasamiseks . Ka sel eesmärgil peaks riigiabi olema ajaliselt ja abisumma suuruselt selgelt piiratud ning seda peaks olema võimalik aja jooksul vähendada. 2.4. Piirkondlik mõõde 32. Kuna uuendustegevus on tihti seotud kindla piirkonnaga, on komisjon valmis toetama uuendustegevuse piirkondlike klastrite ja kõrgetasemeliste keskuste arendamist. Paljusid olemasolevaid riigiabi eeskirju saab kasutada üldise piirkondliku arengu toetamiseks (nt piirkondlik investeerimisabi, abi VKEdele, koolitustegevuseks, tööhõive edendamiseks, teadus- ja arendustegevuseks antav abi). Eraldi küsimus on see, kas uuendustegevust takistavate turuprobleemide puhul mängivad rolli ka ühtekuuluvuspoliitika põhimõtted või tuleks neid vaadelda eraldi. Madalamat jõukuse taset on võimalik seostada tõsisemate turuprobleemidega, kuid alati ei pruugi see nii olla. Samuti ei ole kohe algusest peale teada, miks mõnes piirkonnas esineb turuprobleeme enam kui teises. 33. Praegu on piirkondliku ühtekuuluvuse edendamiseks antava riigiabi peamine vahend piirkondliku riigiabi andmise suunised. Kuid teatavates horisontaaldokumentides (nt VKEde grupierandi määrus ja keskkonnasuunised) nähakse ette piirkondlikud soodustused abi osatähtsuse suurendamiseks toetatavates piirkondades. Uuendustegevusele lubatavat abi ja piirkondlikku abi võib tavaliselt kumuleerida, kuna nendest kaetakse erinevaid kulukategooriaid. Piirkondlikud soodustused on samuti võimalikud. 34. Piirkondlike soodustuste lähenemisviis on kohane ühtekuuluvusküsimuste lahendamiseks, kuid turuprobleemide geograafilise mõõtme ja uuendustegevusealaste konkurentsipiirangute käsitlemiseks ei pruugi see olla kõige sobivam. 35. Küsimus seisneb selles, millises ulatuses tuleks uuendustegevusele antava riigiabi eeskirjadesse integreerida piirkondlikke vajadusi. Lisaks piirkondlikele ühtekuuluvussoodustustele (või nende asemel) on komisjon valmis kaaluma ettepanekuid geograafiliste erinevuste võimaliku mõju parima käsitlemise kohta turuprobleemide ja konkurentsipiirangute korral. 2. küsimus. Kas lisas esitatud probleemid ja turuprobleemid, mille komisjon määras kindlaks kui uuendustegevust takistavad tegurid, on teie arvates õiged? Kui jah, siis miks? Kui ei, siis miks? 3. küsimus. Käesolevas teatises kirjeldatavad meetmed sisaldavad eelhindamise kriteeriume, mille alusel kiidetakse heaks uuendustegevusele antav riigiabi. Kas teie arvates on selline lähenemisviis piisav? 4. küsimus. Sidusrühmi kutsutakse üles esitama praktikal põhinevaid tõendeid selle kohta, kas riigiabi lubamine suurtele ettevõtetele on kohane, eelkõige seoses klastrite moodustamisega ümber kõrgetasemeliste keskuste Euroopa Liidus. Kas teie arvates tuleks komisjonil välja töötada eelhindamise eeskirjad, mis lubaksid uuendustegevuse riigiabi anda ka suurtele ettevõtetele või tohiks sellist abi anda vaid iga juhtumi põhjaliku analüüsi ja komisjonile esitatud teatise põhjal? Kas uuendustegevusele antava abi (või muu riigiabi) puhul tuleks vahet teha suurte ettevõtete erinevate kategooriate vahel? Kui jah, siis milliste kriteeriumide alusel? Ja millisel eesmärgil? 5. küsimus. Sidusrühmi kutsutakse üles esitama praktikal põhinevaid tõendeid selle kohta, kas riigiabi lubamine mittetehnoloogilise uuendustegevuse jaoks, eelkõige teenindussektoris, on kohane. 6. küsimus. Kas uuendustegevusele antava riigiabi eeskirjad peaksid sisaldama piirkondlikke soodustusi ühtekuuluvuseesmärkide saavutamiseks? Kas need soodustused peaksid ühtekuuluvusküsimustele vaatamata olema erinevad ja lähtuma piirkonna geograafilisest olukorrast? 7. küsimus. Kas mõni abi liik on teatavates olukordades ja teatavate uuendustegevuste puhul sobivam (nt maksualandid, tagatud laenud, tagasimakstavad ettemaksud)? 3. RISKIVÕTMISE JA KATSETAMISE TOETAMINE 36. Uuenduslike projektide/ettevõtete puhul on läbikukkumise oht kõrge, lisaks nõuavad need ka mahukaid investeeringuid. Erainvestorid ei ole nende rahastamisest huvitatud kas siis teabe ebaühtluse tõttu, mis viib uute projektide/ettevõtete riskide hindamise ja jälgimise tehinguhinnad kõrgele, ning vahel ka nõutava tagatise puudumise tõttu (probleemid kapitaliturgudel). Ettevõtted võivad uuendustegevusse investeerimisest hoiduda samal põhjusel. Lisaks võib ettevõtetele tunduda uuendustegevusest saadav kasu küsitav (välismõjudega ja uuendustegevuse kui avaliku hüvega seotud turuprobleemid). 37. Riigiabi saab neid turuprobleeme leevendada ja kaasata täiendavaid uuendustegevusi ja erasektori vahendeid. Komisjon on määratlenud kolm põhivaldkonda, mis on sellistele turuprobleemidele eriti avatud ning kus hästi suunatud riigiabi on vajalik ja tõhus vahend: i) uuenduslike ettevõtete loomine ja arendamine, ii) riskikapital, iii) katsetamine ja turustusvõimaluste leidmine. 3.1. Toetus uuenduslike ettevõtete loomiseks ja tugevdamiseks 38. Lahendatav turuprobleem ja abi asjakohasus. Uuenduslikud vastloodud ettevõtted ja uuenduslikud VKEd on väga olulised uuendustegevuse ja tööstuse uuenemise seisukohast, kuid samas on nad suurel määral mõjutatud paljudest uuendusprotsessi takistavatest turuprobleemidest. Eelkõige on väga piiratud nende rahastamisvõimalused, sest neil pole piisavat sisekapitali ja/või tagatisi rahastamise saamiseks. Vaatamata turumajanduslike lahenduste olemasolule (nt stardikapital ja investoritevõrgud), võib ka riigiabi olla vajalik, et toetada uuenduslike vastloodud ettevõtete piisavat rahastamist. 39. Stimuleeriv mõju ja proportsionaalsus. Võib oletada, et kavandataval riigiabil on allpool määratletud uuenduslikele vastloodud ettevõtetele stimuleeriv mõju. Siiski on proportsionaalsuse tagamiseks vaja määratleda abi rahalised ja ajalised piirid. 40. Konkurentsimoonutused ja mõju kaubandusele. Vastloodud ettevõtete toetamise mõju kaubandusele ja konkurentsile on tõenäoliselt suhteliselt väike. Sellele vaatamata on olemas risk, et uuenduslike vastloodud ettevõtete piisavalt suunamata riikliku rahastamise tulemusena on vastloodud ettevõtted peamiselt ebarentaablid, ja see peletaks eemale erakapitali. Seega on vaja kehtestada eeskirjad tagamaks, et rahastamine toimuks piiratud aja jooksul, ja et tasuvusstiimulid ei nõrgeneks. 41. Võttes arvesse neid argumente ja vajadust piirata bürokraatiat, arvab komisjon, et riigiabi tuleks anda määratlusele vastavatele uuenduslikele vastloodud ettevõtetele, määratlemata eraldi abikõlblikke kulusid. 42. Kavandatavad eeskirjad. Uuenduslikud vastloodud ettevõtted peaksid vastama mõlemale allnimetatud kriteeriumile: 43. vastloodud: ettevõte peab olema vähem kui [5 aastane]; ettevõte peab olema väikeettevõte (vt VKE määratlust, eelkõige sõltumatu suurettevõtetest, mil on enam kui [50 töötajat]); 44. uuenduslik: kas i) abisaaja peab tõestama, et töötab välja tehnoloogiliselt uusi või ühenduses selles tööstusharus valitsevast tasemest märkimisväärselt paremaid tooteid ja tootmisprotsesse, mille puhul valitseks tehnoloogilise või tööstusliku läbikukkumise risk või ii) moodustavad teadus- ja arendustegevuse kulud vähemalt [15%] abisaaja kogukulust. 45. Riigiabi eraldamise kohta võiksid kehtida järgmised eeskirjad: 46. ettevõte vabastamine [50%] sotsiaalmaksust ja teistest kohalikest/regionaalsetest (kasumiga mitteseotud) maksudest asutamisest [5 aasta] jooksul ja maksimaalselt [5 aastaks] tingimusel, et kasum investeeritakse tagasi ettevõttesse või tagasimakstavatesse ettemaksetesse; 47. lisaks abi eraldamine uuenduslikule vastloodud ettevõttele kuni 1 miljoni euro ulatuses kolme aasta jooksul ilma eripiiranguteta abikõlblike kulude suhtes tingimusel, et : i) abi ei liideta ühelegi teisele riigiabile; ii) abisaaja pole raskustes ettevõte[5], ja iii) ettevõte saab sellist abi vaid ühe korra. 8. küsimus. Kas olete nõus kavandatavate kriteeriumidega uuenduslike vastloodud ettevõtete määratlemiseks, abikõlblike kulude määratlemata jätmisega, abi suuruse ja kumulatsioonieeskirjadega? Kas teie arvates tuleks kehtestada erinevad abikõlblikkuse kriteeriumid kõrgtehnoloogiliste tööstusharude jaoks, nt biotehnoloogia ja farmaatsia, kus toote turule jõudmise aeg ja tootearendustsükkel on pikem? 9. küsimus. Peale ülalnimetatud eeskirjade ootame praktikal põhinevaid arvamusi selle kohta, kas riigiabi oleks vaja anda: i) uuenduslikkusest sõltumatult kõigile vastloodud ettevõtetele ja ii) enam kui [5aastastele] uuenduslikele VKEdele. 3.2. Omakapitali puudujäägi lahendamine suurendamaks riskikapitali pakkumist ELis 48. Lahendatav turuprobleem ja abi asjakohasus. Riskikapitali pakub peamiselt erasektor. Kehtivates riskikapitalile antava riigiabi eeskirjades kinnitatakse omakapitali puudujääki ELis ja tunnistatakse, et puuduliku või ebaühtlase teabe ja tehingukuludega seotud turuprobleemid võivad õigustada riigiabi andmist. Uuendustega seotud turuprobleemid takistavad ettevõtete tõhusat rahastamist omakapitaliga. Nimetatud turuprobleemid on potentsiaalselt suurimad ettevõtte elutsükli algusjärgus, kuid riigiabil võib olla oma osa ka hilisemates järkudes, nt stardikapitalijärgses järgus (s.t algusjärgu lõpus ja laienemisjärgu alguses, mil vajatakse uut rahastamist). Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni VKEde ja ettevõtluse töörühm avaldas 2004. aasta juunis toimunud OECD teisel VKEde-alasel ministrite konverentsil aruande[6], milles määratakse selgesõnaliselt kindlaks vastav kapitalipuudujääk. 49. Stimuleeriv mõju ja proportsionaalsus. Kõnealuses valdkonnas võib VKEde puhul kindel olla kavandatava riigiabi stimuleerivas mõjus. Siiski on proportsionaalsuse tagamiseks vaja sätestada abi rahalised ja ajalised piirid. 50. Konkurentsimoonutused ja mõju kaubandusele. Varases arengujärgus VKEde toetamise mõju kaubandusele ja konkurentsile on tõenäoliselt suhteliselt väike. Sellele vaatamata on olemas oht, et uuenduslike vastloodud ettevõtete piisavalt läbimõtlemata riikliku rahastamise tulemusena on vastloodud ettevõtted peamiselt ebarentaablid ja peletavad eemale erakapitali, mis aga on vastuolus vajadusega luua erakapitalturg. Seega tuleb kehtestada eeskirjad, mis tagaksid asjakohase erainvestorite osaluse, rahastamise piiratud aja jooksul ja tasuvusstiimulite püsimajäämise. 51. Kavandatavad eeskirjad. Riskikapitalina antava toetuse hindamine võiks toimuda kehtivatest eeskirjadest paindlikumalt, seda enam, et teatis riigiabi ja riskikapitali kohta kaotab peagi kehtivuse ja käimas on selle läbivaatamine. Komisjon kaalub kehtivate investeeringute piirmäärade kohandamist vastavalt Euroopa riskikapitali turgude muutunud olukorra ja selle võimalike tulevikuarengutega. Komisjon uurib investeeringute piirmäärade suurema paindlikkuse ja grupierandite lubamise võimalust. 52. Praegu on riigiosalus riskikapitalifondides lubatud 50%ni täisosalusest (70%ni toetust saavates piirkondades). Ainult fondide puhul, mis on suunatud investeeringutele stardikapitali järgus, võib komisjon kaaluda võimalust lubada selliseid fonde, milles riigiomand ületab kehtiva ülempiiri. 53. Komisjon võib kaaluda selliste erisätete kasutuselevõttu stardikapitalijärgsetes arengujärkudes , mis hõlbustaksid ettevõtete kasvu, takistamata riskikapitali andjate lahkumist: VKEdele antavat abi võiks lubada lisaks abile, mida antakse riskikapitali eeskirjade järgi, või anda tagatud laenu (mitte nii soodsa intressiga kui ettevõtete loomiseks), või anda lühemaajalisi tagastatavaid ettemakseid. 10. küsimus. Kas teie arvates oleksid peale praegu riskikapitalile antava riigiabi vajalikud ka teised riigiabi liigid, et aidata Euroopa VKEdel alustusjärgust edasi kasvada? Kui nii, siis missugused? 3.3. Toetus tehnoloogilistele katsetustele ja uuenduslike toodete väljatöötamisega seotud riskidele 54. Lahendatav turuprobleem ja abi asjakohasus. Teadus- ja arendustegevuse raames pole praegu võimalik anda riigiabi tegevustele, mis ulatuvad kaugemale esimesest prototüübist. Need tegevused seisavad turule lähemal ja seega võivad nad konkurentsi märkimisväärselt moonutada ja kaubandustingimusi ebasoodsalt mõjutada. Sellele vaatamata võivad teatud tingimustel ka nende tegevustega kaasneda eespool kirjeldatud turuprobleemid. Väikeettevõtted võivad näiteks vajada välist rahastamist isegi turustatavate töömahukate prototüüpide loomiseks, või pikemaajalist rahastamist uute toodete turundusuuringuteks. 55. Stimuleeriv mõju ja proportsionaalsus. Eriti võib see probleem mõjutada VKEsid, sest kõnealuste tegevustega kaasnevad kulud võivad olla märkimisväärsed. Siiski peaks abi suurus olema piiratud, kuna see on seotud turulähedaste tegevustega. 56. Konkurentsimoonutus ja mõju kaubandusele. Kuna katsetamise ja toote turule toomisega seotud tegevused võivad olla samad, mis tavapärase äritegevuse puhul, siis võiks riigiabi piirneda tehnoloogiliste uuenduste ja VKEdega. 57. Kavandatavad eeskirjad. Teadus- ja arendustegevuse viimase, konkurentsieelse etapi alla võib arvata mitmeid tegevusi, mis moodustaksid eksperimentaalse arenguetapi ja mis vastaksid abisaamise tingimustele. 58. VKEde abistamiseks võib ette näha järgmised eeskirjad: 59. lisaks neile tegevustele, mis on juba kaetud kehtiva teadus- ja arendustegevuse raamistikuga, võib anda abi järgmistele tegevustele: 60. kaubanduslikult kasutatavate prototüüpide ja katseprojektide väljatöötamine tehnoloogiliste ja/või turundusalaste katsetuste läbiviimiseks, kus prototüüp ongi lõplik toode ja kus on liialt kulukas luua prototüüpi ainult toote tutvustamiseks ja valideerimiseks; 61. uue toote turuletoomiseks vajalikud tehnilised hinnangud ja teostatavusuuringud – siia kuuluvad tehnoloogiliste ja/või turunduskatsetustega seonduvad tarkvarakulud ja arvutiga modellerimise kulud, samuti katsetuste ja laborikulud; 62. tehnoloogia kohandamiskulud vastavalt konkreetse toote eripärale ja kulud tootmisprotsessi optimeerimiseks kuni esimese seeriatootmiseelse partii valmistamiseni; 63. tehnoloogiliste lahendustega seotud turunduskulud; 64. juhtimis- ja turunduskoolitus 65. abikõlblikud kulud peaksid olema sarnased neile, mis on praegu sätestatud teadus- ja arendustegevuse raamistikus 66. abi vormid ja tingimused: 67. abi osatähtsuse piir on [15%] 68. toetused, toetatud või tagatud laenud või subsideeritud tagastatavad ettemaksed 69. ülalnimetatud tegevused peavad olema seotud konkreetse teadus- ja arendustegevuse projektiga, mida korraldab abisaav äriühing või mõni teine äriühing 70. abi peab olema seotud tehnoloogiliselt uute või ühenduses selles tööstusharus valitsevast tasemest märkimisväärselt paremate toodete ja tootmisprotsessidega, mille puhul on tehnoloogilise või tööstusliku läbikukkumise risk. 11. küsimus. Kas teie arvates, võiks nendel sätetel olla oodatud mõju, s.t need julgustaksid VKEsid turule tooma uuenduslikke tooteid? Kui mitte, siis mida tuleks käesolevates eeskirjades muuta? 12. küsimus. Kas on tõendeid, et neid sätteid tuleks laiendada suurettevõtetele? Kas teie arvates tuleks üksikutele äriühingutele või sektoritele antud suurte abisummade kohta nõuda teatiste esitamist? Kui jah, siis alates millisest summast? Millist praktikal põhinevat tõendusmaterjali peaks komisjon sellisel juhul nõudma? 4. UUENDUSI TOETAV ÄRIKESKKOND 4.1. Uuendustegevuse vahendajate motiveerimine 71. Uuendustegevuse vahendajad on üksused, kes pakuvad infrastruktuuri ja teenuseid uuenduslike tegevustega seotud ettevõtetele. Need võivad olla nii riigi- kui eraüksused. Konsulteerimine uuendustegevuse vademeekumi osas näitas, et kõnealused vahendajad ei kuulunud piisavalt olemasolevate riigiabi eeskirjade alla ning see tõenäoliselt piiras nende arengut. Tuleks sätestatda kaks juhtumit: esiteks, kui abi antakse lõplikule abisaajale, ja teiseks, kui abi saab vahendaja. 72. Lahendatav turuprobleem ja abi asjakohasus. Uuendustegevuse vahendajad võivad ettevõtete jaoks teenuseid ja infrastruktuuri pakkudes aidata lahendada turuprobleeme, mis on põhjustatud ebapiisavast teabelevist, välismõjudest ja kooskõlastamise puudumisest. Siiski võib teenuste turuhind vastloodud ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks olla liiga kõrge, samuti võib turg sinna siseneda sooviva erasektori jaoks olla liiga vähe arenenud. Riigiabi võiks olla asjakohane lahendus stiimulite muutmiseks ja uuendustegevuse vahendajate teenuste pakkumise ja tarbimise suurendamiseks. 73. Stimuleeriv mõju ja proportsionaalsus. Võib kindel olla , et väikeettevõtetele on stimuleeriv mõju olemas. Keskmise suurusega ettevõtete puhul tuleb seda siiski veel tõestada, samas kui suurettevõtteid see põhimõtteliselt ei mõjuta. Proportsionaalsuse tõttu tuleks abi suunata ja piirata nii summa kui ajalise kestuse seisukohalt; uuendustegevuse vahendajad peaksid olema avatud üksused, kes ei eelistaks üht ettevõtet teisele. 74. Konkurentsimoonutused ja mõju kaubandusele. Selleks et piirata moonutusi, peaks õigus abile olema ainult VKEdel. Suured äriühingud peaksid maksma toetuseta tavahinda. Riigiabi puhul otse uuendustegevuse vahendajatele on risk, et see võib takistada püsivate eraturgude kujunemist ja peletada eemale eraalgatusi. 75. Kavandatavad eeskirjad. Kehtiv riigiabipoliitika lubab anda abi siis, kui see läheb lõplikule abisaajale. Komisjon arvab, et kui vahendajad saavad kasvõi minimaalset kasumit, siis kehtib nende suhtes abi keelamise põhimõte. 76. Teadus- ja arendustegevuse puhul võivad uuendustegevuse vahendajad viia läbi tegevusi avalikes huvides, mida ei saa siiski selgelt eristada majanduslikest tegevustest ja seega kehtivad nende suhtes riigiabieeskirjad. Kui need tegevused pole turusuunitlusega ega loo eeliseid üksikute ettevõtete jaoks, siis võib riik neid täies ulatuses rahastada. 77. Riigiabi võib anda ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: 78. Abi saaks kasutada ainult täpselt määratletud teenuste ostmiseks. Abi saaks osutada osana sellisest skeemist, mis määratleks täpselt riigiabi saada võivad teenused. Need teenused võivad olla: 79. teadustöö ja uuenduslike projektide kindlaksmääramine; 80. ettevõtluse nõustamisteenused, nt teadustöö, äriks sobiva tegevuskoha (nt klastri) ja/või partnerite kindlaksmääramine ja nendega ühenduse võtmine; strateegiline nõustamine ja koolitus ettevõtte loomisel ja pärast seda; tehnoloogiline abi uuenduslikele projektidele; konsultatsioonid intellektuaalomandi õiguste omandamise, kaitse ja müügi ning litsentsilepingute osas; konsultatsioonid standardite kasutamise kohta, 81. mitmesugused teenused: bürooruumid; andmebaasid otsingute tegemiseks olemasolevate tehnoloogiate ja tehnoloogiasiirde partnerite kohta; kvaliteetsed sildistamis-, katse- ja sertfitseerimisteenused; 82. Abi saaks kasutada nende teenuste ostmiseks ainult täpselt määratletud uuendustegevuse vahendajate käest. Võttes eeskujuks Euroopa äri- ja innovatsioonikeskuste (BIC) võrgu, soovitab komisjon määratleda uuendustegevuse vahendajad nende pakutavate teenuste põhjal tugiteenistustena (nii riigi- kui erateenistused) uuenduslike VKEde ja ettevõtjate jaoks. Uuendustegevuse vahendaja on juriidiline isik, kes pakub: 83. eespool määratletud eriteenuseid; 84. vähemalt ühte järgmistes infrastruktuuritüüpidest: uuenduslike projektide loomiseks vajalik füüsiline keskkond (täielikult varustatud bürooruumid); koolitusrajatised; laborirajatised; katse- ja sertifitseerimisrajatised; 85. teabelevi pakutavate teenuste ja saavutatud tulemuste kohta; 86. VKEd võiksid riigiabi saada teatava uuendusteenuste maksedokumendina, mille väärtus oleks maksimaalselt 200 000 eurot kolmeks aastaks (sõltumata võimalikust vähese tähtsusega toetusest), millega osta teenuseid uuendustegevuse vahendajatelt vastava summa ulatuses. 87. Otsene abi uuendustegevuse vahendajatele ei tohiks olla lubatud, välja arvatud turusuunitluseta tegevuste puhul avalikes huvides (vt eespool). Komisjon arvab siiski, et abimeetmed neid struktuure kasutavatele klientidele võivad aidata stimuleerida turgu uuendustegevuse vahendajate jaoks ja neid kaudselt toetada. 13. küsimus. Kuidas suhtute konkreetsesse toetusse uuendustegevuse vahendajatele, kes ühinevad või asutavad ühisettevõtte, et saavutada kriitilist massi teatud tehnoloogilises valdkonnas? Kas investeerimisabi võiks selles kontekstis olla lubatud? Kui jah, siis millistel tingimustel? Milliseid teisi meetmeid võiks ette näha? 4.2. Koolituse ja liikuvuse toetamine 88. Lahendatav turuprobleem ja abi asjakohasus. Suurendamaks uuendustegevust ELis on vajalik koolituse kõrge tase ning teadustöötajate, inseneride ja teiste töötajate liikuvus, samuti võib probleeme tekitada töötajate pakkumise ja nõudluse vastavusse viimine. Komisjon peab väga kasulikuks töötajate koolitamist uuendustega seotud valdkondades nagu ettevõtlus, loovus, muutustega hakkama saamine jms. Kõrge tasemega teadustöötajate ja inseneride värbamine aitab aga kaasa teadustulemuste praktikasse viimisele. Seega võiksid ka meetmed, mis jäävad väljaspoole kehtivat grupierandi määrust[7], saada abi riigilt ja olla teatud ulatuses vabastatud teatise esitamisest. Lisaks sellele võiks julgustada töötajate ajutist laenamist ja vahetamist ülikoolide või suurettevõtete ja VKEde vahel. 89. Stimuleeriv mõju ja proportsionaalsus. Stimuleeriv mõju on tõenäoliselt olemas vastloodud ettevõtete ja väikeettevõtete puhul tingimusel, et abi ei kasutata lihtsalt teiste töötajate asendamiseks. Stimuleerivat mõju tuleks tõestada eelkõige aga arenevate keskmise suurusega ettevõtete puhul. Juhul kui suurettevõtted laenutavad töötajaid VKEdele, tuleks stimuleerivat mõju täpselt ja konkreetselt tõestada, näiteks näidates, et projekti ei saa rakendada ilma kõnealuse ajutise töötajate laenamiseta. 90. Konkurentsimoonutused ja mõju kaubandusele. Abi võiksid saada ainult VKEd. Oma töötajaid laenutavad ülikoolid või suurettevõtted peaksid selle eest kompensatsiooni saama, et nad oma töötajad VKEsse (vastuvõtvasse VKEsse) tööle saadavad. Suurettevõtted, kes töötajaid VKEdega vahetavad, ei kuulu samasse kategooriasse. Abi kestus ja suurus tuleks piiritleda. 91. Kavandatavad eeskirjad Abi VKEdele: - abikõlblikud töölevõtukulud: kulud, mis on seotud kõrge kvalifikatsiooniga teadustöötajate ja inseneridega - töötajate projektiga seotud koolituskulud - abi brutoosatähtsus: kuni [35%] - piiratud projekti kestusega, kuni [3 aastat] ettevõte kohta - tingimus: tuleb tõestada, et uued töötajad ei ole tööle võetud teiste töötajate asemele Töötajaid VKEsse laenuks andvale ülikoolile või ettevõttele makstav hüvitis: - abikõlblikud kulud: ülikooli ja ettevõtte kahe viimase aasta jooksul kõrge kvalifikatsiooniga teadustöötajatele ja inseneridele tehtud personalikulutused - abi summa: personali laenamisega seotud kulud - piiratud projekti kestusega, kuni [3 aastat]. 14. küsimus. Kas on tõendeid selle kohta, et tuleks toetada ka teiste kõrgelt kvalifitseeritud töötajate töölevõtmist VKEdesse? 15. küsimus. Kas komisjon peaks vastu võtma erieeskirja juhtumite puhuks, kui teadustöötaja otsustab oma ülikooli mitte tagasi pöörduda või kui ülikool teda tööle tagasi võtta ei kavatse? 4.3. Kõrgetasemeliste keskuste arendamise toetamine koostöö ja klastrite edendamise abil 92. Komisjoni teatises „Majanduskasvu soodustava Euroopa teadusruumi loomine“[8] on 7. teadusuuringute raamprogrammi ühe eesmärgina nimetatud kogu Euroopas teadus- ja uuendustegevuse mahu suurendamist ning mitmetes valdkondades kõrgetasemeliste keskuste tekkimise ja tugevdamise võimaldamist. Kõrgetasemelisi keskusi võib teadus- ja arendustegevuse kulude seisukohalt määratleda piirkondlike teadusuuringutele suunatud klastritena, mis köidavad uurijaid, rahastajaid ja valdkonna juhtivaid tegelasi teadus- ja arendustööle kulutuste tegemise osas. Klastrid võivad oluliselt tõsta Euroopa üldist konkurentsivõimet. 93. Lahendatav turuprobleem ja abi asjakohasus. Klastreid peetakse üldiselt uuenduslike vastloodud, väikeste, keskmise suurusega ja suurettevõtete ning ülikoolide ja teadusasutuste rühmadeks, mis tegutsevad kindlas valdkonnas ning piirkonnas ja mille eesmärk on tiheda koostöö kaudu soodustada uuendustegevust. Kõrgetasemelisteks keskusteks saamiseks peavad klastrid saavutama teatud kriitilise massi. Nad peavad tõhusalt kaasa aitama klastrisse kuuluvate ettevõtete vahelisele tehnoloogiasiirdele, võrgustumisele ja teabelevile. Klastrites tuleb saavutada ka tasakaal VKEde ja suurettevõtete vahel. Kuid turul esinevad raskused (nagu välismõjud ja kooskõlastusprobleemid) võivad takistada klastrite rajamist ja kujunemist kõrgetasemelisteks keskusteks. Positiivseid välismõjusid loovad eriti koostööd tegevad avalik-õiguslikud teadusasutused ja tööstusettevõtted, kuid tihti kahjustavad tururaskused neid rohkem. Tururaskusi võib ületada riigiabi andmisega. 94. Abi soodustav mõju ja proportsionaalsus. Riigiabi tuleks suunata nii, et äriettevõtted ja ülikoolid/teadusasutused tahaksid tegelda uuendustegevusega ja investeeriksid sellesse klastris. 95. Konkurentsimoonutused ja mõju kaubandusele. Koostööle ja klastrite moodustamiseks antavat riigiabi ei tohiks kasutada selleks, et kõrvale hoiduda piirangutest, mis on seatud investeerimisabi andmisele väljaspool toetatavaid piirkondi. Abi võiks anda vaid juhul, kui on ilmne, et klastrite arendamisest saadav kasu on suurem kui abi andmise kahjustav mõju konkurentsile. Selleks peaksid koostöö edendamiseks ja klastrite arendamiseks antava riigiabi eelhindamise eeskirjad käsitlema üksnes VKEsid ja infrastruktuuriteenuseid pakkuvaid üksusi, mis avaldavad soodustavat välismõju (nagu ülikoolid ja teadusasutused). 96. Kavandatavad eeskirjad. Komisjon on välja selgitanud mitu koostöö toetamise ja klastrite arendamise meedet. Kuid kuna tegemist on riigiabi valdkonnas uue alaga, kus puudub väljakujunenud praktika, ja kuna varasemaid kogemusi on väga vähe, oleks komisjonil hea meel täiendava tagasiside üle probleemi mõne tahu kohta, mis on täpsustatud alltoodud küsimustes. 97. Praeguses teadus- ja arendustegevuse raamistikus peavad tööstusettevõtted kandma nende ja avalik-õiguslike teadusasutuste vahelise koostöö korral kõik projekti kulud või jätma kõik intellektuaalsed õigused avaliku-õiguslikule teadusasutusele, kuna muidu käsitletakse makseid riigiabina. Seda sätet tuleks muuta ning õigused peaksid jagunema projekti osaliste vahel vastavalt igaühe osaluse määrale. 98. Praegu teadus- ja arendustegevuse raamistikus sätestatu kohaselt võib abi kõikidel juhtudel, mille puhul komisjon leiab, et seda antakse Euroopa ühistes huvides oleva tähtsa projekti elluviimise toetamiseks, kuuluda artikli 87 lõike 3 punktis b ette nähtud erandi alla. 99. Klastri toetamiseks teaduskeskuse, eraülikooli või muu teadusasutuse rajamisega võib tekkida õigus saada riigiabi näiteks maksuvabastuse või tagasimakstavate ettemaksetena. 100. Infrastruktuurile antavat riigiabi võib anda ka kumulatiivselt eespool nimetatud eeskirjadega. Näiteks on põhjendatud abiga tegemist juhul, kui seda antakse lairibaühenduse kättesaadavuse tagamiseks „hallidel“ või „valgetel“ aladel, kus turg ei paku üldse lairibaühendust või sellest ei piisa. Üldisemalt öeldes aga tuleks uuendust toetavale infrastruktuurile antavat abi lubada, kui on tagatud neutraalsus tehnoloogiliste lahenduste suhtes ja avatud juurdepääs. 16. küsimus. Millist klastri ja klastrite arendamise määratlust tuleks kasutada ja milliseid kriteeriume järgida klastrite eristamiseks uuendustegevuse vahendajatest üldiselt? 17. küsimus. Kas teie arvates tuleks lubada riigiabi andmist Euroopa kõrgetasemeliste keskuste edendamiseks? Kui jah, siis millist tüüpi riigiabi, millise põhjendusega ja millistel tingimustel? Milliseid teisi, paremaid meetmeid võiks kavandada? 18. küsimus. Milliseid lisakriteeriumeid on tarvis selleks, et vältida riigiabi killustamist ja edendada vahendite koondamist üksikutesse kõrgetasemelistesse keskustesse? 19. küsimus. Milline on teie üldine seisukoht uuendust toetava infrastruktuuri (näiteks energia, transport jne) valdkonnas lisasätete vastuvõtmise vajalikkuse kohta? 20. küsimus. Kas teie arvates peaks suurtel firmadel olema õigus saada riigiabi nt teaduskeskuse asutamiseks Euroopa kõrgetasemelises keskuses? Kas komisjon peaks püüdma välja töötada erikriteeriumid sellise riigiabi kontrollimiseks? Mis laadi majanduslikku tõendusmaterjali on vaja sellise riigiabi vajalikkuse analüüsimiseks? LISA: UUENDUSTEGEVUST MÕJUTAVAD PROBLEEMID EUROOPAS Komisjon on Euroopa tootlikkuse madala kasvu peamiseks põhjuseks pidanud ebapiisavat uuendustegevust [9] . Seda on nimetatud ebapiisava majanduskasvu ja töökohtade loomise põhjuste seas. Nii 2003. aastal esitatud teatisest „Uuendustegevuse poliitika: Liidu lähenemisviisi ajakohastamine Lissaboni strateegia taustal“ kui ka tulemuslikkuse näitajaist (näiteks Innobaromeeter)[10] ilmneb, et ELi kui terviku tulemused uuendustegevuse alal ei ole head. Hoolimata teatud edust teadus- ja arendustegevuse alal ning arvukate juhtivate tehnoloogiaettevõtete olemasolust, tunnistatakse üldiselt, et EL vajab majanduskasvu saavutamiseks uuenduslikumat lähenemisviisi, kui soovitakse endiselt järgida laiemaid sotsiaalse heaolu eesmärke. Selle taustal püüdis komisjon kindlaks teha Euroopa uuendustegevuse probleeme ja hinnata, kas riigiabipoliitika saab sellele kaasa aidata. See põhines nii tavade analüüsil, sisemisel uurimistööl kui ka kontaktidel uuendustegevuse asjatundjatega ja päädis uuendustegevuse vademeekumi üllitamisega. Komisjon leidis, et ELil on suur, kuid seni kasutamata uuendustegevuse potentsiaal . ELi saavutused uuendustegevuse alal on eri majandusvaldkondades vägagi erinevad. Mõnes valdkonnas on ELil teadus- ja arendustegevuse alal suuri saavutusi ja palju juhtivaid tehnoloogiaettevõtteid. Mainida tuleb transporti (näit Airbus, kiirrongid, taiplikud signaalimissüsteemid) ja energiat (taastuvenergia, isoleeritud gaasijuhtmed, tuuma-, gaasi- ja hüdroelektrijaamad). Teistel aladel tuleb ELil palju tipptehnoloogiat importida ja tal endal eriti ei ole edukaid projekte. Komisjon tegi kindlaks rea probleeme , mis mõjutavad uuendustegevust ELis ja takistavad Euroopal oma uuendamisvõimet vallandamast. Probleeme võib liigitada nii: 101. Ühiste eeskirjade ja standardite puudumine . Kindlakstehtud probleemide hulgas on maksu- ja sotsiaalkindlustussüsteemide erinevused, mis takistavad teadlaste ja uuendajate liikuvust; erinevad sertifitseerimiskorrad, mis aeglustavad uuendusmeelsete ärimudelite ja ideede ülekandmist teistesse ELi riikidesse; liikmesriigiti erinevad patendikaitsemenetlused. 102. Raha- ja tööjõuturgude nõrkused . Peamiste probleemidena sedastati teadus- ja arendustegevuse ning uuendustegevuse, eriti VKEde, rahastamise puudumine erasektori poolt; vähearenenud riskikapitaliturud; investeerimisalase asjatundlikkuse ja uuenduslike ettevõtete hindamise puudumine; oskustööjõu puudumine; VKEde suutmatus köita kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid. 103. Mittetoimivad tooteturud. Selles rubriigis kindlaks tehtud probleemide seas on takistused vastloodud ettevõtete ja VKEde turuletulekule, mille tõttu ei jõua edukalt turule piisavalt ettevõtteid; vastloodud ettevõtete ja VKEde suutmatus kiiresti kasvada nii oma kui ka teiste liikmesriikide turul (erinevalt näiteks USA turust); ebarahuldav intellektuaalomandi kaitse; radikaalselt uuenduslikesse toodetesse tehtavate investeeringute mitteatraktiivne riski ja tulemi suhe; VKEde raskused läbiproovimata tehnoloogia väljaselgitamisel, väljaarendamisel ja turule viimisel ning turuvõimaluste ja äripartnerluse loomisel. 104. Ebapiisav poliitika kooskõlastamine . Teadus- ja arendus- ning uuendusüksuste asukoht otsustatakse ühe sagedamini ülemaailmsel tasandil. Kui pidevalt tõuseb USA, Jaapani ja uute Ida-Aasia tehnoloogia alal konkureerijate võime koondada suuri vahendeid, infrastruktuuri ja rahastamist, et köita teadlasi ja uuendusse investeerijaid, siis ELi peetakse üha sagedamini võimetuks ületama killustatust liikmesriikide vahel, mille tõttu EL muutub teadus- ja arendustegevusega tegelevate üksuste asukohana ühe vähem köitvaks. 105. Üldised, „süsteemsed“ ebatõhususe ilmingud . Väljaselgitatud probleemide seas on kehv tööstusettevõtete ja teadusasutuste koostoime; koostöö ja võrgustumise puudumine; info- ja arvutitehnoloogia aeglane kasutuselevõtt ettevõtetes, riigipoolse rahastamisega seotud liigne bürokraatia; keskkonnatehnoloogiate aeglane areng ja kasutuselevõtt; „ettevõtluskultuuri“ puudumine; tõrjuv suhtumine ebaõnnestumiste ja vastumeelsus riskide võtmise suhtes. Paljud ülalnimetatud probleemidest taanduvad süsteemi ja õigusloomega seotud probleemidele, samuti rahastamise puudumisele ja turu vähesele avatusele. Seega ei saa paljusid neist lahendada riigiabi andmisega, vaid nad nõuavad terviklikumat lähenemisviisi. Peale selle, kui ka mõned ülalnimetatud probleemid tulenevad riikide poliitika ebapiisavusest või puudulikkusest, siis osa punktides 2, 3 ja 5 nimetatutest võivad tuleneda ka turul esinevatest raskustest . Turul esinevate, uuendusele mõju avaldavate raskuste lätetena nimetab komisjon paljude juhtumite analüüsi alusel: välismõjude avaldumine uuendustegevusele kui avalikule hüvele; ebatõhus teabelevi; kapitaliturgude puudujäägid; tööjõuturgude erinevused ja kooskõlastusprobleemid. Turul esinevad raskusi on võimalik ületada riigiabi andmisega, muutes abisaajate stiimuleid, et nad pühenduksid rohkem uuendustegevusele. Lisaks leidis komisjon, et uuendustegevus tehnoloogia alal on vaid osa kogu võimalikust uuendustegevusest. Uuendustegevuse jaoks teenuste osutamise valdkonnas tuleb välja töötada uued ärimudelid, meetodid ja vahendid. Uuendustegevuse praktika teenuste osutamise valdkonnas kaldub olema teistest sektoritest erinev. Nad tuginevad rohkem näiteks kutsealastele teadmistele, loovusele ja organisatsioonilistele uuendustele. Arvatakse, et paljud teenuseid osutavad ettevõtted investeerivad uuendustegevusse suuri summasid, kuid riikide statistika, uuringud ja raamatupidamisaruanded kajastavad seda nähtust vähe. Piisavate andmete puudumise tõttu uuendustegevusse tehtavate investeeringute kohta tehnoloogiaga mitteseotud aladel on raske kindlaks teha, kus võivad esineda tururaskused. Komisjon töötab parajasti tehnoloogiaga mitteseotud teadus- ja arendustegevuse alase rahandusaruandluse parandamise kallal. Oodatakse märkusi Euroopa uuendustegevusega seotud probleemide kohta. [1] KOM(2004) 38, 28.1.2004. [2] SEK(2004) 1453, 15.11.2004. [3] Tegelikult ei ole täpselt teada, kuivõrd turuprobleemid mõjutavad suuri ettevõtteid. VKE määratlus on komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses mikro- ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete määratluse kohta - teatavaks tehtud dokumendis nr K(2003) 1422. [4] Oslo käsiraamatus lk 9 on järgmine määratlus: “Tehnoloogiline tooteuuendus tähendab täiustatud toimimisomadustega toote valmistamist ja sellega kauplemist, mille tulemusena tarbijal tekib võimalus kasutada täiesti uut või täiustatud teenust. Tehnoloogilise protsessi uuendamine tähendab uute või oluliselt täiustatud tootmis- või valmistamismeetodite rakendamist/kasutuselevõtmist. Sellega võivad kaasneda muutused seadmetes, inimressurssides, töömeetodites või nende kombinatsioonis.” (‘Oslo käsiraamat: Soovitatud juhised tehnoloogilise uuendustegevuse andmete kogumiseks ja tõlgendamiseks”; 1997; OECD ja Euroopa Komisjon, esitatud võrguaadressil http://www.oecd.org/dataoecd/35/61/2367580.pdf). [5] Nagu määratletud komisjoni teatises „Ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta“ - ELT C 244 1.10.2004. [6] DSTI/IND/PME(2002)12/lõplik, 25.5.2004. [7] Komisjoni määrus (EÜ) nr 68/2001, 12. jaanuar 2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes - EÜT L 10, 13.1.2001. [8] KOM(2005) 118, 6.4.2005 [9] Tootlikkus: Euroopa majanduse ja ettevõtete konkurentsivõime võti - KOM(2002) 262. [10] vt: http://www.cordis.lu/innovation-smes/src/innobarometer2004.htm.