[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON | Brüssel 15.07.2005 KOM(2005) 322 lõplik KOMISJONI TEATIS TSE suunised [pic] SISUKORD 1. Sissejuhatus 2 2. Lühikese ja keskmise tähtajaga muudatused (2005–2009) 2 2.1. Määratletud riskiteguriga materjal 2 2.1.1. Kehtiv seadusandlus 2 2.1.2. Võimalikud tegevussuunad tulevikus 2 2.2. Söödakeeld 2 2.2.1. Kehtiv seadusandlus 2 2.2.2. Võimalikud tegevussuunad tulevikus 2 2.3. Seireprogrammid 2 2.3.1. Veised 2 2.3.2. Väikemäletsejalised 2 2.3.3. Hirvlased 2 2.4. Riikide kategooriatesse jaotamine vastavalt BSE ohule 2 2.5. Tapmist käsitlevate tegevuspõhimõtete läbivaatamine seoses TSE esinemisega väikemäletsejalistel 2 2.5.1. Kehtiv seadusandlus 2 2.5.2. Võimalikud tegevussuunad tulevikus 2 2.6. Veiste kohordi tapmine 2 2.6.1. Kehtiv seadusandlus 2 2.6.2. Võimalikud tegevussuunad tulevikus 2 2.7. Ühendkuningriigile kehtestatud piirangud 2 2.7.1. Kehtiv seadusandlus 2 2.7.2. Võimalikud tegevussuunad tulevikus 2 3. Pika tähtajaga muudatused (2009–2014) 2 3.1. Järelevalve 2 3.2. Määratletud riskiteguriga materjal 2 3.3. Karjade sertifitseerimine 2 3.4. Kitsede geneetiline resistentsus 2 4. Muud võimalikud tegevuspõhimõtted, juhul kui positiivne areng ei jätku 2 5. Kokkuvõte 2 6. I lisa 2 7. II lisa: Seireandmed 2 8. III lisa: Seireprogrammi kulud 2 1. SISSEJUHATUS Komisjon on liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga mitmel korral arutanud veiste spongioosse entsefalopaatia (edaspidi „BSE“) alaste põhimõtete edasist kavandamist, sh selliseid küsimusi nagu määratletud riskiteguriga materjal, söödakeeld ja loomade vanus testimisel. Oleme jõudnud etappi, kus võiks kavandada teatud meetmete muutmist, juhul kui positiivne areng jätkub ja muudatused on teaduslikult põhjendatud, ilma et sellega ohustataks tarbijate tervist või BSE tõrje põhimõtteid. Mitmed näitajad viitavad BSE epideemia leviku vähenemisele ning võrreldes eelnevate aastatega olukorra selgele paranemisele tänu kasutuselevõetud riski vähendavatele abinõudele. Lisaks näitavad uurimisaruanded, et BSE alaste nõuete rakendamine liikmesriikides on paranenud. Peamised näitajad on esitatud I lisas joonistel 1–3. Kõikjal Euroopa Liidus on BSE juhtude arv tunduvalt vähenenud (ligikaudu 850 BSE juhtu ELi 25 liikmesriigis 2004. aastal võrreldes 2129 juhuga ELi 15 liikmesriigis 2002. aastal). See näitab selgelt avastatud positiivsete BSE juhtude vähenemist nelja viimase aasta jooksul. Alates 2002.aastast on vähenemine olnud 35%. Haigusjuhtude vähenemine sünnikohordi kohta alates 1996. aastast on esitatud I lisas joonisel 1. I lisa joonis 2 näitab alates 2001. aastast avastatud BSEsse haigestunud loomade sünniaastat, arvestamata Ühendkuningriike. Kõvera tipp ja sellele järgnev langus viitavad peamiselt sööda kaudu toimunud nakkusele 1994. ja 1995. aastal, millele järgnes järsk langus tänu BSE leviku vastu võetud meetmetele, nagu näiteks osaline söödakeeld 1994. aastal ja täielik söödakeeld 2001. aastal. 2001. aastal kehtestatud täieliku söödakeelu mõju saab hinnata alles järgnevatel aastatel, kuna BSE keskmine peiteaeg on 6–8-aastat. I lisa joonis 3 näitab, et terveina tapetud loomade keskmine vanus positiivsete haigusjuhtude esinemise ajal ELi 15 liikmesriigis tõusis aastatel 2001–2004 76,2 kuult 95,0 kuule; uutes liikmesriikides oli terveina tapetud loomade keskmine vanus positiivsete haigusjuhtude esinemise ajal 79,9 kuud. See viitab nakkusele täpselt määratletaval perioodil kaua enne BSE vastaste rangete meetmete jõustumist ühenduse tasandil. Paranenud olukorrast tulenevalt esitab komisjon BSE strateegia alased lühikese, keskmise ja pika tähtajaga suunised. Igasugune meetmete leevendamine pärast teadusliku hinnangu saamist peaks põhinema kõikide huvigruppide vahelisel avalikul arutelul ning ühtlasi tuleks välja töötada selge kommunikatsioonistrateegia. Võttes arvesse esimesele ja teisele BSE puhangule järgnenud poliitilist olukorda, nõuab praegusest leebemate meetmete kasutuselevõtmine liikmesriikidelt poliitilist julgust, vaatamata vastavate teaduslike põhjenduste olemasolule. Tegevuspõhimõtete väljatöötamisel pöörame erilist tähelepanu tarbijakaitse kõrge taseme säilitamisele, mis on transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (edaspidi TSE) ennetamise, kontrolli ja tõrje valdkonnas aastate jooksul saavutatud. Samas ei või protsessi käigus unustada teisi viimaste aastate jooksul looma ja inimese tervisele tekkinud ohtusid, sh selliseid haigusi nagu SARS ja klassikalise lindude katku uued vormid. Asjaolud viitavad üha enam vajadusele toiduohutuse ja loomatervise valdkonna praegused prioriteedid uuesti läbi vaadata. BSE leviku vähenemine annab võimaluse pöörata rohkem tähelepanu uutele ohtudele. 2. LÜHIKESE JA KESKMISE TÄHTAJAGA MUUDATUSED (2005–2009) 2.1. Määratletud riskiteguriga materjal Strateegiline eesmärk: Tagada ja säilitada praegune tarbijakaitse tase, jätkates määratletud riskiteguriga materjali ohutut eemaldamist, kuid muutes vastavat nimekirja ja vanust uutest ja arenevatest teaduslikest seisukohtadest tulenevalt. 2.1.1. Kehtiv seadusandlus Määratletud riskiteguriga materjal on kõige olulisem inimese tervise kaitse meede. Määratletud riskiteguriga materjali esialgne nimekiri koostati enne 1995. aastat olemas olnud teaduslike teadmiste ja ettevaatusprintsiibi põhjal. Pärast seda on üldine olukord paranenud ja on avaldatud uusi teaduslikke andmeid. Määratletud riskiteguriga materjali kasutamise piirangud sisaldavad keeldu kasutada niisuguseid tooteid nendest saadud ning toidus ja söödas kasutatavate toodete tootmiseks, nagu näiteks sulatatud rasv, želatiin, kollageen ja kaltsiumdivesinikfosfaat. 2.1.2. Võimalikud tegevussuunad tulevikus Kõik määratletud riskiteguriga materjali kehtivasse nimekirja tehtavad muudatused peaksid põhinema uutel ja arenevatel teaduslikel seisukohtadel, säilitades samas praeguse tarbijakaitse kõrge taseme Euroopa Liidus. Lisaks peaks määratletud riskiteguriga materjaliga seotud tegevuspõhimõtete läbivaatamisel kasutama ka BSE aktiivse seire ja järelevalve tulemusel saadud andmeid. 27.–28. aprillil 2005 võttis Euroopa Toiduohutusamet vastu määratletud riskiteguriga materjali käsitleva arvamuse, mis toetas kesknärvisüsteemikoe praegu kehtiva vanusepiirangu tõstmist 12-lt kuult 21-le või 30-le kuule, sõltuvalt hinnangust, mis antakse väga harva noortel loomadel esinevatele BSE juhtudele. Nimetatud arvamus mõjutab muudatuse sisseviimist kehtivasse määratletud riskiteguriga materjali nimekirja, eeskätt selgroo eemaldamise vanusepiirangusse. Väikemäletsejaliste määratletud riskiteguriga materjali nimekiri sõltub praegu Euroopa Toiduohutusameti teostatava riskhindamise tulemustest. Pärast sulatatud rasva, kollageeni ja želatiini käsitlevate soovituste saamist täpsustatakse nende kaupade puhul kehtivaid töötlemisstandardeid, võib-olla leevendades praegu kehtivaid nõudeid. 2.2. Söödakeeld Strateegiline eesmärk: Praeguse täieliku söödakeelu teatavate meetmete leevendamine, juhul kui teatavad tingimused on täidetud. 2.2.1. Kehtiv seadusandlus 1994. aasta juulis kehtestati keeld kasutada imetajatelt pärit liha-kondijahu veiste, lammaste ja kitsede söödana. 1. jaanuaril 2001 muudeti osaline keeld täielikuks ja kogu ELi hõlmavaks piiranguks kasutada töödeldud loomset valku toidu tootmiseks kasvatatud mis tahes loomade söödas, mõningate eranditega, nagu näiteks kalajahu kasutamine mittemäletsejaliste söödas. Mis tahes keelatud loomsete ainete esinemist söödas peetakse söödakeelu rikkumiseks, mis viitab selles osas kehtestatud nulltolerantsile. 2.2.2. Võimalikud tegevussuunad tulevikus Praeguste söödakeelusätete muutmine peaks põhinema riskianalüüsil, kuid võtma ühtlasi arvesse kasutusel olevaid kontrollmeetmeid, millega hinnatakse söödakeelu rakendamise nõuetekohasust ja tagatakse selle korrektne elluviimine. 2.2.2.1. Keskkonna saastumine (peedipulp) Saksamaal teostatud analüüsid näitavad, et luutükkide leidumine peedipulbis on sagedane (kuni 10%) ja seda ei saa vältida. Tõenäoliselt on need pärit metsloomade luutükkidest, mis jäävad pinnases juurikate külge ning satuvad nõnda mäletsejalistele söödetavasse suhkrupeedipulpi. Seda tüüpi keskkonnasaaste olemasolust tulenevalt kaalutakse luutükkide suhkrupeedipulbis ja muus söödas leidumise lubamist, juhul kui põhjalik riskianalüüs on näidanud, et see ei too kaasa ristsaastumist või pettuslikku liha-kondijahu lisamist. 2.2.2.2. Kalajahu • Kalajahu kasutamine mäletsejaliste söödas on praegu keelatud, samuti on kehtestatud olulisi tingimusi selle kasutamisele mittemäletsejaliste söödas. Riskipõhisemate tegevuspõhimõtete saavutamiseks ja ristsaastumise tõttu tehakse tõenäoliselt ettepanek lubada mäletsejaliste söödas esineda teatud väikeses koguses kalajahu. Selle eesmärgiks on ära hoida kalajahu mittemäletsejaliste söödas esinemise keeluga seotud soovimatuid kõrvalmõjusid, samas võttes arvesse Euroopa Parlamendi seisukohta, mis on praegu mäletsejaliste söödas kalajahu kasutamise vastu. • Euroopa Parlamendis toimub tõenäoliselt üldine arutelu kalajahu teemal 2005. aasta keskel. Kalajahu kasutamise keelu võimalikku leevendamist käsitleva otsuse tegemisel võetakse arvesse Euroopa Parlamendis toimunud arutelu tulemusi. 2.2.2.3. Mittemäletsejaliste söödakeelu sätete leevendamine Jätkuv edasiminek teatud liikidele omaste loomsete valkude eristamisel võib viia muudatusteni sätetes, mis käsitlevad loomsete toodete, eeskätt mittemäletsejaliste valkude kasutamist söödas, võttes arvesse liigisisese ringlussevõtu keeldu määruses (EÜ) nr 1774/2002 (nt kodulindudelt pärit liha-kondijahu kasutamist sigade söödana). Eristusteste oodatakse juba alates 2001. aastast. Imetajatelt pärit valgu kohustusliku 133 °C juures 3-baarise rõhu all 20 minuti jooksul töötlemise tulemuseks on väga väikeste loomse valgu osakeste tekkimine, mida on praeguste analüüsimeetoditega väga raske avastada. Oodates erisustestide kinnitamist ja Euroopa Toiduohutusameti kvantitatiivse riskianalüüsi tulemusi seoses väikese koguse liha-kondijahu kasutamisega, võidakse teha ettepanek kehtestada liha-kondijahu söödas väikesel hulgal kasutamise lubatud tase, ilma et sellega ohustataks praeguseid tõrjemeetodeid. 2.2.2.4. Sulatatud rasv Praegu ei ole sulatatud rasva söödas (või toidus) kasutamisele TSE edasikandumise vältimiseks konkreetseid piiranguid kehtestatud. Kehtib piirang määratletud riskiteguriga materjali kasutamise osas, samuti sulatatud rasva kohustusliku puhastamise osas 0,15%-lisele lahustumatute lisaainete tasemele, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 1774/2002. Kvantitatiivse riskianalüüsi tulemustest sõltub võimalik vajadus kehtestada tulevikus sätted sulatatud rasva, eeskätt selle kasutamise kohta piimaasendajates. 2.3. Seireprogrammid Strateegiline eesmärk: Vähendada veiste testide arvu ja jätkata samal ajal olemasolevate meetmete efektiivsuse hindamist, pöörates rohkem tähelepanu järelevalvealasele tegevusele. 2.3.1. Veised 2.3.1.1. Kehtiv seadusandlus Kuni 2000. aasta keskpaigani leiti enamik avastatud BSE juhtudest tavapärase passiivse järelevalve abil, s.t nende loomade uurimise või neist kohustusliku teavitamise kaudu, kellel kahtlustati olevat BSE tunnuseid või kliinilisi sümptomeid. BSE avastamine terveina tapetud veistel 2000. aastal viitas vajadusele teostada aktiivset seiret, millega alustati kogu ühenduses 2001. aasta alguses. Aktiivne seireprogramm käivitus täielikult 2001. aasta juulis ja see sisaldab tänini: - kõikide üle 24 kuu vanuste riskiteguriga loomade (surnud, hädatapmisel tapetud ja tapaeelse kontrolli käigus tuvastatud kliiniliste tunnustega loomad) testimist; - kõikide üle 30 kuu vanuste terveina tapetud veiste testimist (kokku 10 miljonit veist aastas). Tabel 1 lisas II annab ülevaate alates 2001. aastast eri vanusegruppides ja kategooriates (terveina tapetud, riskiteguriga ja surnud loomad) testitud loomade arvust. Riikides, kus on tuvastatud BSE esinemine veisepopulatsioonis, on järelevalve ja seire eesmärgiks kontrollimeetmete, nagu näiteks söödakeelu ja määratletud riskiteguriga materjali eemaldamise efektiivsuse kontroll, jälgides muudatusi BSE esinemissageduses. Riikides, kus ei ole (hiljuti) BSE juhtusid avastatud, on järelevalve lõppeesmärgiks näidata BSE juhtude arvu jäämist kokkulepitud piirmäärast allapoole. Ühtlasi tuleks märkida, et kuigi BSE seire ei ole rahva tervise kaitse meede, on see aidanud kaasa tarbijapoolse usalduse tõusule ja olnud olulisel kohal teatud liikmesriikide BSE alases kommunikatsioonistrateegias. Lisaks on järelevalve tulemused andnud vajalikku teavet, hindamaks muudatuse tegemist praegusesse määratletud riskiteguriga materjali nimekirja. 2.3.1.2. Võimalikud tegevussuunad tulevikus a) Epidemioloogilised kaalutlused Käimasoleva seireprogrammi ja uute liikmesriikide täielike testimisprogrammide tulemuste põhjal vaadatakse seireprogramm 2005. aastal tõenäoliselt uuesti läbi, selleks et koostada strateegia, millega minnakse praeguselt testimisrežiimilt üle jätkuseirele, mis pikas perspektiivis põhineb ühenduse tugilabori mudelil. Erinevaid üleminekuvõimalusi peaks analüüsima koos epidemioloogide ja statistikutega, võttes arvesse ülalmainitud eesmärke ja seireprogrammi tasuvust. Üleminekuvõimalused on järgmised: • Terveina tapetud või surnud loomade vanusepiirangu järg-järguline tõstmine. Vanusepiirangu tõstmine sõltub käimasoleva seireprogrammi tulemustest. • Nende veiste seire vähendamine, kes sündisid aastatel, mille puhul on BSE esinemissageduse kohta olemas piisavalt statistilisi andmeid, kuid pöörates eelkõige tähelepanu (hiljutistele) sünniaastatele, mille kohta on olemas vaid piiratud koguses informatsiooni. b) Tasuvusega seotud kaalutlused Pidades silmas järelevalve eesmärki, peaks seireprogrammiga seotud kulusid hindama selle käigus saadud informatsiooni põhjal. Täpsed kulud on esitatud käesoleva dokumendi II lisas. Kulud sisaldavad komisjoni kaasfinantseerimist ja liikmesriikide tehtud kulutusi.[1] II lisa tabelis 2 antakse ülevaade kuludest, mis on seotud eri vanusegruppides ühe positiivse haigusjuhu leidmisega. Pange tähele, et ühe positiivse haigusjuhu avastamisega seotud kulud 30–35 kuu vanuste terveina tapetud vaatlusaluste loomade puhul olid 2002. aastal 302 miljonit eurot. 2.3.2. Väikemäletsejalised 2.3.2.1. Kehtiv seadusandlus Lisaks nende lammaste ja kitsede kohustuslikule uurimisele ja neist teavitamisele, kellel kahtlustatakse olevat TSE tunnuseid või kliinilisi sümptomeid, käivitati 2002. aasta alguses aktiivne seireprogramm. Pärast kinnituse saamist BSE esinemise kohta kitsel 2005. aastal sisaldab aktiivne seire järgmist: - minimaalse suurusega valimi testimist, mis sisaldab kuni 10 000 üle 18 kuu vanust riskiteguriga lammast ja kuni 10 000 üle 18 kuu vanust riskiteguriga kitse (surnud, hädatapmisel tapetud ja tapaeelse kontrolli käigus tuvastatud kliiniliste tunnustega loomad) liikmesriigi kohta, - 10 000 üle 18 kuu vanuse tervena tapetud lamba testimist suure populatsiooniga liikmesriikides ja statistiliselt arvestades minimaalse, aga muidu kõrge arvu üle 18 kuu vanuste terveina tapetud kitsede testimist. Enamikus liikmesriikides testitakse kõiki terveina tapetud kitsi. Praegune kitsede pikendatud seireprogramm vaadatakse uuesti läbi 2005. aasta teises pooles. Käimasolev seire annab võimaluse kiiresti ja varasemast paremini hinnata BSE esinemist kitsedel, selleks et saada teada, kas 2000. aastal sündinud ja 2002. aastal Prantsusmaal tapetud kitse haigusjuht oli üksikjuhtum. 2.3.2.2. Võimalikud tegevussuunad tulevikus Väikemäletsejaliste seire tulevikus sõltub nende puhul hinnatavast BSE esinemissagedusest, mis põhineb kitsede käimasoleva pikendatud seire ja uute juhtude erisustesti tulemustel ning võimaluse korral varasemate TSE juhtude analüüsil. Juhul kui käimasoleva seire tulemused näitavad, et ainuke kitsel avastatud BSE haigusjuht oli üksikjuhtum, võib seiret vähendada või jätkata vaid piiratud perioodil, et tõsta suurendatud testimise tulemuste usaldusväärsust. Kõige halvemal juhul, kui väikemäletsejaliste populatsioonis avastatakse BSE juhtude arvu tõus, kavandatakse tõenäoliselt järelevalve suurendamist. 2.3.3. Hirvlased Praegu ei ole ELis kavandatud ühtegi meedet seoses kroonilise kurtumusega. Ei ole tõendusmaterjali, mis näitaks kroonilise kurtumuse esinemist ELis, või juhul kui seda esineb, on see väga väikese levikuga, sest muidu oleks see praeguseks juba avastatud. Samuti ei ole ühtegi konkreetset tõendit kroonilise kurtumuse edasikandumisest inimestele ega ka hirvede vastuvõtlikkuse kohta BSE-le. Juhul kui kummagi kohta leitaks kas katsete või praktilise töö tulemusena tõendeid, õigustaks see kroonilise kurtumuse alaste tegevuspõhimõtete muutmist. Tulenevalt piiratud seireandmetest ELis käivitatakse 2006. aasta alguses uuring, mille eesmärgiks on saada kinnitust ülalkirjeldatud olukorrale. Kooskõlas Euroopa Toiduohutusameti arvamusega korraldatakse konkreetse suunitlusega uuring. Uuringu ettevalmistamise etapis peaks kaaluma erinevate riskijuhtimismeetmete rakendamist, peamiselt seoses tegevusega pärast seda, kui mõni hirvlase kroonilise kurtumuse juhtum peaks avastatama, kui võtta arvesse antud riskiga seotud teaduslikku arvamust. 2.4. Riikide kategooriatesse jaotamine vastavalt BSE ohule Strateegiline eesmärk: Kategooriatesse jaotamise kriteeriumide lihtsustamine ja riikide kategoriseerimise lõpetamine 2007. aasta 1. juuliks. BSE riski alusel riikide kategooriatesse jaotamise eesmärk on määratleda iga riskikategooria puhul vastavad kaubanduseeskirjad, mis tagavad importivates riikides loomade ja inimeste tervise kaitse. Sellised kaubandust reguleerivad tingimused on juba olemas ja need kajastuvad rahvusvahelise episootiaameti (OIE) maismaaloomade tervishoiueeskirja (edaspidi „eeskiri”) soovitustes. Eeskirjas esitatud viis praegust kategooriatesse jaotamise kriteeriumit näitavad lõplikku BSE olukorda, mis ei pruugi aga kajastada tegelikku olukorda. Seda sellepärast, et mõned teised kriteeriumid on põhjendamatult jäigad ega ole riskile kohandatud. Lisaks on praegune viie kategooriaga süsteem väga keeruline. Samuti ei ole BSE riskiga riikide jaoks vaja eraldi kolme kategooriat, sest nende puhul on kaubanduseeskirjad suures osas sarnased. Antud viis kategooriat on kajastatud TSE määruses, kusjuures oodatakse OIE heakskiitu muudetud kategooriate süsteemile. OIE alustas kaks aastat tagasi riikide BSE riski järgi kategooriatesse jaotamise süsteemi ülevaatamist ja lihtsustamist, jaotades riigid kolme kategooriasse. 2005. aasta mais toimunud plenaaristungil jõuti kokkuleppele lihtsustatud kategooriate süsteemis, sh eri kategooriate puhul teostatavale järelevalvele rakenduvate nõuete osas. Lihtsustatud kategooriatesse jaotamise süsteem koosneb kolmest kategooriast: • 1. kategooria : madala BSE riskiga riigid, kus rakendatakse vähendatud aktiivset seireprogrammi, mille kontrollsagedus on 1 BSE juhtum 50 000 looma kohta – impordile ei ole piiranguid kehtestatud; • 2. kategooria : kontrolli all hoitava BSE riskiga riigid, kus rakendatakse aktiivset seireprogrammi, mille kontrollsagedus on 1 BSE juhtum 100 000 looma kohta – importida lubatakse juhul, kui määratletud riskiteguriga materjal on eemaldatud; • 3. kategooria : riigid, mille puhul ei ole BSE riski määratletud. Riikidel lubatakse eksportida kaupu vaid piiratud nimekirja alusel. Kõnealusest uuest rahvusvahelisest standardist tulenevalt peaks praegu kehtivaid TSE määruse sätteid muutma. Pärast uute kategooriatesse jaotamise kriteeriumide vastuvõtmist tuleks riigid jaotada kategooriatesse, alustades peamistest kaubanduspartneritest. Kui OIE ei jõua riike enne 1. juulit 2007 kategooriatesse jaotada, peaks ühendus kategoriseerima riigid uue rahvusvahelise standardi alusel. 2.5. Tapmist käsitlevate tegevuspõhimõtete läbivaatamine seoses TSE esinemisega väikemäletsejalistel Strateegiline eesmärk: Väikemäletsejaliste likvideerimise meetmete läbivaatamine ja leevendamine, võttes arvesse uusi diagnostikavahendeid, kuid tagades tarbijakaitse praeguse taseme. 2.5.1. Kehtiv seadusandlus Kehtivate sätetega on ette nähtud kogu karja tapmine TSE avastamise puhul kitsedel ning kogu karja või selle osa (tundlikud genotüübid) tapmine TSE avastamise puhul lammastel, ebatüüpilised juhud kaasa arvatud. Lambapopulatsiooni geneetilise resistentsuse tõstmiseks tehti alates 1. aprillist 2005 kõrge geneetilise potentsiaaliga karjade puhul kohustuslikuks minimaalse aretusprogrammi rakendamine. Ebatüüpilised TSE juhud on sellised, kus BSE on välistatud ja mis avastatakse tavaliselt aktiivse järelevalve tulemusena, ilma et loomadel oleks vastavaid kliinilisi tunnuseid, kusjuures haiguse levikut karjas ei esine või see on minimaalne, ning mis esinevad lammastel, kelle genotüüpi peetakse BSE-resistentseks (vastupidiselt klassikalisele skreipile). Lisaks on alates 2005. aasta jaanuarist jõustunud molekulaarse erisustestiga võimalik enamiku TSE juhtude puhul BSE esinemine mõne nädala jooksul välistada. Kui BSE on välistatud, pole inimeste tervis enam ohus ja kogu karja tapmist võib pidada rahva tervise seisukohalt ebaproportsionaalseks meetmeks. Järgmine tabel annab ülevaate TSE-positiivsete lammaste ja kitsede hulgast nakatunud karjades. Lambad | Kitsed | 2002 | 1,3% | 0,7% | 2003 | 2,8% | 0,3% | 2004 | 3,5% | 1,2% | Tuleb märkida, et enamikus karjades ei avastata tapmise tulemusena uusi haigusjuhtusid, eriti siis, kui oli leitud ebatüüpilisi juhtusid. Muudel karjadel oli TSE-sse nakatumise ulatus kuni 40 protsenti. 2.5.2. Võimalikud tegevussuunad tulevikus Komisjon soovib teha ettepaneku leevendada tapmist reguleerivaid põhimõtteid kõikide juhtude puhul, kus BSE on välistatud (lammaste ja kitsede puhul), tugevdada testimisrežiimi nakatunud karjades ning suunata nakatunud karjades kõikides vanustes loomad inimtoiduks tapmisele, juhul kui kiirtesti tulemus on negatiivne. Karja sertifitseerimise tingimusi tuleks samuti TSE likvideerimise lisameetmeks pidada. 2.6. Veiste kohordi tapmine Strateegiline eesmärk: Lõpetada kohordi kohene tapmine. 2.6.1. Kehtiv seadusandlus Praegune TSE alane seadusandlus näeb ette BSEsse nakatunud loomaga samasse kohorti kuuluvate loomade tapmise ja hävitamise. Samasse kohorti kuuluvad loomad on loomad, kellel ei esine haiguse sümptomeid, kuid kelle BSEsse nakatumise riski peetakse epidemioloogilise seose tõttu kõrgemaks. See hõlmab nakatunud emasloomade puhul tema järglasi („sünnikohort”) või loomi, kes said esimese eluaasta jooksul sama sööta kui nakatunud loom („söödakohordid”). 2.6.2. Võimalikud tegevussuunad tulevikus Võib kaaluda alternatiive praegusele kohordi hävitamise põhimõttele. Üks võimalus oleks lükata tapmine ja hävitamine edasi looma tootliku eluea lõppu, nagu näeb ette OIE rahvusvaheline loomatervishoiu eeskiri, või suunata tapetud loomad toiduahelasse pärast kiirtesti negatiivseid tulemusi. Kuigi selline seadusandluse leevendamine annaks võimaluse tegeleda tõuaretusega ja kasutada piima, peaks tapmispõhimõtetesse muudatuste tegemine olema liikmesriikide vastutusel, et võtta arvesse nende eksporditurgudega seotud võimalikke tagajärgi. Tapmise edasilükkamist puudutava otsuse peaksid tegema liikmesriigid. Selline seadusandluse leevendamine ei ohustaks praegust tarbijakaitse taset. Sätete leevendamine ei vähendaks mitte ainult kohortide täielikule hävitamisele järgnevat majanduslikku mõju, vaid ka selle sotsiaalseid tagajärgi. Kohortide täielik hävitamine on üks peamisi põhjuseid, miks ollakse kehtivate tapmispõhimõtete vastu. Järgmine tabel näitab 2003.–2004. aastal tapetud ja testitud loomade arvu ning avastatud positiivsete haigusjuhtude arvu samasse kohorti kuuluvate loomade puhul. Aasta | 2003 | 2004 | Kokku | Testitud loomad | 25 747 | 16 471 | 42 218 | BSE esinemise juhud | 10 | 5 | 15 | Keskmise tähtajaga muudatuste puhul võib kaaluda loomade tapmist inimtoiduks, juhul kui TSE testi tulemus on negatiivne, määratletud riskiteguriga materjal on eemaldatud ja haiguse esinemissagedus langeb. Samas vähenevad koos TSE esinemissageduse langemisega ka tapmisega seotud kulud ning tarbijate (ja kaubanduse) seisukohast võib kogu karja tapmine ja hävitamine olla eelistatum variant, seda eeskätt liikmesriikides, kus BSEd ei esine või esineb väga harva. See võiks jääda liikmesriikide otsustada. 2.7. Ühendkuningriigile kehtestatud piirangud Strateegiline eesmärk: Arutada Ühendkuningriigist pärit veiseliha ja veiselihatoodete ekspordile kehtestatud lisapiirangute kaotamist, juhul kui ettenähtud nõudmised on täidetud. 2.7.1. Kehtiv seadusandlus Nõukogu otsus 98/256/EÜ (otsus Ühendkuningriigile kehtestatava embargo kohta) ja sellele järgnenud muudatused näevad ette, et Ühendkuningriik peab tagama, et elusveiseid ja veiselihatooteid ei viida Ühendkuningriigi territooriumilt teistesse liikmesriikidesse või kolmandatesse riikidesse, välja arvatud juhul, kui teatavad konkreetselt määratletud tingimused on täidetud (liha konditustamine, üle 30 kuu vanuste veiste kõrvaldamine, jne). 2.7.2. Võimalikud tegevussuunad tulevikus 1996. aastal kehtestas Ühendkuningriik rahva tervise kaitse meetmena nn üle 30 kuu reegli, mis keelab enamuse üle 30 kuu vanuselt tapetud veiste liha inimtarbimisse suunamise. 1. detsembril 2004 teavitas Ühendkuningriik komisjoni vastuvõetud otsusest asendada üle 30 kuu reegel testimisrežiimiga nagu teistes liikmesriikides ja kõrvaldada enne 1. augustit 1996 sündinud veised täielikult toidu- ja söödaahelast. Seoses Ühendkuningriigile kehtestatud embargo võimaliku lõpetamisega tuleks enne vastava arutelu alustamist täita mitmed tingimused. Need hõlmavad nõuet, et haigusjuhtude arv Ühendkuningriigis oleks langenud alla 200 BSE juhu miljoni täiskasvanud veise kohta ning et veterinaar- ja toiduameti 2005. aasta juunis tehtaval kontrollikäigul oleksid positiivsed tulemused. 10. märtsil 2005 kinnitas Euroopa Toiduohutusamet, et BSE juhtude arv Ühendkuningriigis on alla 200 haigusjuhu miljoni täiskasvanud veise kohta. Kui mõlemad tingimused on täidetud, eriti kui veterinaar- ja toiduameti kontrolli tulemused on positiivsed, võib tõenäoliselt 2005. aasta neljandas kvartalis alustada liikmesriikidega läbirääkimisi embargo lõpetamise üle. 3. PIKA TÄHTAJAGA MUUDATUSED (2009–2014) Strateegiline eesmärk: Täiendada meetmeid vastavalt kaasaegsele tehnoloogiale ja teaduse arengule. Võttes arvesse meetmete leevendamist lühikese ja keskmise ajavahemiku jooksul, võib positiivse arengu jätkumise korral kaaluda ka nende edasist leevendamist. Elusloomade uurimiseks heakskiidetud testid võivad tulevikus anda võimaluse BSE-positiivsete loomade avastamiseks ja tapmisele suunamiseks. Tänu sellistele testidele võib lühendada leebemate meetmete vastuvõtmiseks kuluvat aega. Erinevad võimalused võivad olla järgmised. 3.1. Järelevalve Pika tähtaja puhul võib ette näha erinevaid arengusuundi. - Juhul kui positiivne areng jätkub, saab järelevalvet järk-järgult vähendada ning pöörata eelkõige tähelepanu vanematele loomadele või sünnikohortidele, mille kohta on olemas vaid piiratud hulgal informatsiooni. - Kui üle 10 aasta vanustel, s.t enne 1. jaanuari 2002 sündinud loomadel avastatakse nakatumine vaid BSEsse, võib otsustada kõrvaldada need loomad täielikult toidu- ja söödaahelast (hävitamisskeem) ja eraldada rahalist toetust nende loomade tapmiseks nende tootliku eluea lõpus. Lõplik järelevalvestrateegia hõlmaks haiguse kliiniliste tunnustega loomade uurimist (passiivne järelevalve) ja jätkuseiret, vastavalt OIE soovitustele. - Samuti võib ette näha võimalust testida võimaluse korral iga looma teatud vanuses elusloomadel läbiviidava testiga. 3.2. Määratletud riskiteguriga materjal Juhul kui BSE juhtusid ei avastata teatavast vanusepiirist noorematel loomadel või kui haigusjuhtude arv langeb allapoole kokkulepitud esinemissagedust, võib selle vanuserühma puhul tühistada nõude eemaldada määratletud riskiteguriga materjal. Ettevaatusabinõna tulevikus puhkeda võivate epideemiate või juhuslike haigusjuhtude vastu võib alternatiivina kaaluda teatavat määratletud riskiteguriga materjali, eeskätt teatavate vanuserühmade veiste närvikudesid (aju, seljaaju) hõlmava püsiva miinimumnimekirja kehtestamist . 3.3. Karjade sertifitseerimine Pärast kõikide veiste testimist elusloomadel läbiviidava testiga võib kehtestada karja staatuse sertifitseerimise süsteemi, sarnaselt põllumajandusettevõtete sertifitseerimisele tuberkuloosi ja brutselloosi puhul. 3.4. Kitsede geneetiline resistentsus Juhul kui edasised teadusuuringud näitavad teatud kitsepopulatsioonide genotüüpide geneetilist resistentsust, tuleks haiguse tõrjestrateegia seoses uute teaduslike andmetega uuesti läbi vaadata. 4. MUUD VÕIMALIKUD TEGEVUSPÕHIMÕTTED, JUHUL KUI POSITIIVNE ARENG EI JÄTKU Kõik veiste BSE esinemissagedusega seotud näitajad viitavad sellele, et BSE juhtude edasine sagenemine on ebatõenäoline. Arvestada tuleb aga ka alternatiivsete tegevuspõhimõtetega, juhul kui positiivne areng ei leia teatud liikmesriikides kinnitust. Väikemäletsejaliste ja hirvlastega seotud keskmise ja pika tähtajaga tegevuspõgimõtete kavandamisel tuleks ette näha isegi võimalikku kõige halvemat arengusuunda. Võimalikud tegevuspõhimõtted hõlmaksid järgmist: • BSE ebasoodne areng teatud liikmesriikides Juhul kui teatud liikmesriikides ei leia positiivne areng kinnitust, rakendatakse neis riikides määratletud riskiteguriga materjali eemaldamiseks tõenäoliselt rangemaid meetmeid kui teistes liikmesriikides. Viimases etapis võib kehtestada ajutise embargo, mis annab võimaluse tegeleda situatsiooniga konkreetses liikmesriigis, ilma et sellega karistataks teisi liikmesriike, kus negatiivne areng ei ole kinnitust leidnud. • BSE väikemäletsejalistel Juhul kui kitsede aktiivse järelevalve tulemusena leiab kinnitust BSE laialdane esinemine lamba- ja kitsepopulatsioonidel, tuleks tarvitusele võtta ranged meetmed, mis sisaldaksid väikemäletsejaliste täielikku testimist ja seejärel TSE juhtude puhul erisustesti läbiviimist ning määratletud riskiteguriga materjali kohta teaduslikel andmetel põhineva laiaulatusliku nimekirja vastuvõtmist, kusjuures kõige halvemal juhul võivad abinõud ette näha loomakorjuste täielikku hävitamist. See tugevdab ühtlasi vajadust lambapopulatsioonis resistentsust tõstva aretusprogrammi järele. • Hirvlaste krooniline kuhtumus Juhul kui kroonilise kuhtumuse esinemise kohta leitakse 2006. aastasse planeeritud uuringu tulemusel kinnitust, võidakse võtta vastu alaline otsus määratletud riskiteguriga materjali eemaldamise kohta. 5. KOKKUVÕTE Oleme valdkonna reguleerimisega kaua tegelnud ning komisjon on välja töötanud ulatuslikud ja ranged ühenduse meetmed. Viimase kümne aasta jooksul on komisjon koostanud 70 seadusandlikku ja rakendusakti, millega kehtestatakse ranged põhimõtted ühenduse tasandil. Peamine inimeste ja loomade tervist BSE ja teiste TSE vormide riski eest kaitsev õigusakt võeti vastu 22. mail 2001. Nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 999/2001, mida tuntakse üldnimetuse „TSE määrus” all, kehtestab teatud TSE vormide vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad. Antud määrust hakati kohaldama väga lühikese aja jooksul, alates 1. juulist 2001. Eri asjaolud viitavad BSE epideemia taandumisele ja olukorra selgele paranemisele viimaste aastate jooksul tänu olemasolevatele riski vähendavatele abinõudele. Järgmistel aastatel soovitakse TSE määruse kaudu ühenduse meetmeid leevendada, tagades samal ajal toiduohutuse kõrge tase, mis on viimase kümne aasta jooksul TSE kontrolli tulemusena saavutatud. Meetmete leevendamine peaks põhinema riskianalüüsil ning kajastama edasiminekuid tehnoloogia ja teaduse arengus. Samuti oleks sellel hea mõju konkurentsile ühenduse tööstus- ja põllumajandussektoris. 6. I LISA Joonis 1: BSE juhtude arv perioodil 2001–2004 [pic] Joonis 2: BSE juhtude arv sünnikohortide kaupa [pic] Joonis 3: Tervelt tapetud loomade keskmine vanus positiivsete BSE juhtude esinemise ajal ELi 15 liikmesriigis [pic] 7. II LISA: SEIREANDMED Tabel I: 2001. aasta jaanuarist kuni 2004. aasta detsembrini testitud veiste arv Vanusegrupp | Tervelt tapetud loomad | Riskiteguriga loomad | Surnud loomad | < 24 kuud | 3.370.000 | 70.000 | 55.000 | 24-29 kuud | 3.035.000 | 455.000 | 355.000 | 30-35 kuud | 6.715.000 | 655.000 | 515.000 | 36-41 kuud | 3.065.000 | 395.000 | 310.000 | 42-47 kuud | 2.400.000 | 330.000 | 260.000 | <= 48 kuud | 17.235.000 | 3.060.000 | 2.405.000 | Kokku | 35.820.000 | 4.965.000 | 3.900.000 | Tabel 2: Kulud (miljonit eurot) ühe avastatud BSE juhu kohta 2001. aasta jaanuarist kuni 2004. aasta detsembrini Vanusegrupp | Tervelt tapetud loomad | Riskiteguriga loomad | <24 kuud | Juhtusid ei esinenud | Juhtusid ei esinenud | 24-29 kuud | Juhtusid ei esinenud | 10,2 | 30-35 kuud | 302 | 29,5 | 36-41 kuud | 69 | 17,8 | 42-47 kuud | 11 | 0,9 | Kõik <48 kuud | 64 | 4,3 | Kõik =<48 kuud | 0,76 | 0,04 | Kõik vanused | 1,56 | 0,07 | 8. III LISA: SEIREPROGRAMMI KULUD Tabel 1: 2001. aasta jaanuarist kuni 2004. aasta detsembrini testitud veiste vanuseline jaotus Vanusegrupp | Tervelt tapetud loomad | Riskiteguriga loomad | (Surnud loomad) | < 24 kuud | 3.370.000 | 70.000 | 55.000 | 24-29 kuud | 3.035.000 | 455.000 | 355.000 | 30-35 kuud | 6.715.000 | 655.000 | 515.000 | 36-41 kuud | 3.065.000 | 395.000 | 310.000 | 42-47 kuud | 2.400.000 | 330.000 | 260.000 | <= 48 kuud | 17.235.000 | 3.060.000 | 2.405.000 | Kokku | 35.820.000 | 4.965.000 | 3.900.000 | Tabel 2: 2001. aasta jaanuarist kuni 2004. aasta detsembrini noorveistel avastatud BSE juhtude arv Tervelt tapetud loomad | Riskiteguriga loomad | 24-29 kuud | Juhtusid ei esinenud | 177.500 | 30-35 kuud | 6.715.000 | 515.000 | 36-41 kuud | 1.532.500 | 310.000 | 42-47 kuud | 240.000 | 16.250 | Kõik vanused | 34.743 | 1.572 | Tabel 4: 2001. aasta jaanuarist kuni 2004. aasta detsembrini läbiviidud BSE seire kulud (miljonit eurot) BSE testimise kulusid hinnatakse üldiselt 40–50 eurole testi kohta, arvestades ühe testi keskmiseks kuluks 45 eurot Vanusegrupp | Tervelt tapetud loomad | Riskiteguriga loomad | <24 kuud | 152 | 3 | 24-29 kuud | 137 | 20 | 30-35 kuud | 302 | 29 | 36-41 kuud | 138 | 18 | 42-47 kuud | 108 | 15 | Kõik <48 kuud | 836 | 86 | Kõik vanused | 1.612 | 223 | Tabel 5: Kulud (miljonit eurot) ühe avastatud BSE juhu kohta 2001. aasta jaanuarist kuni 2004. aasta detsembrini Vanusegrupp | Tervelt tapetud loomad | Riskiloomad | <24 kuud | Juhtusid ei esinenud | Juhtusid ei esinenud | 24-29 kuud | Juhtusid ei esinenud | 10,2 | 30-35 kuud | 302 | 29,5 | 36-41 kuud | 69 | 17,8 | 42-47 kuud | 11 | 0,9 | Kõik <48 kuud | 64 | 4,3 | Kõik =<48 kuud | 0,76 | 0,04 | Kõik vanused | 1,56 | 0,07 | [1] Ühe BSE kiirtesti keskmised kulud on eelarves kavandatud 50 eurole, millest 8 eurot tasutakse komisjoni kaasfinantseerimise kaudu.