[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON | Brüssel 2.6.2005 KOM(2005) 234 lõplik KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Globaalse partnerluse poole infoühiskonnas:Euroopa Liidu panus ülemaailmse infoühiskonna tippkohtumise (WSIS) teises faasis KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Globaalse partnerluse poole infoühiskonnas: Euroopa Liidu panus ülemaailmse infoühiskonna tippkohtumise (WSIS) teises faasis (EMPs kohaldatav tekst) 1. SISSEJUHATUS Pärast teist ettevalmistuskomitee kohtumist (PrepCom-2) on ülemaailmse infoühiskonna tippkohtumise (Tunis, 16.–18. november 2005) ettevalmistusprotsess jõudnud otsustavasse järku. Selle käigus tuleks jõuda kokkuleppele lõppdokumentide suhtes, milles esitatakse järeldused kahe esimeses faasis lahendamata jäänud küsimuse kohta, milleks on Interneti-valitsemine ja finantsmehhanismid, ning määrata kindlaks, kuidas toimub WSISi otsuste rakendamine ja järelevalve. Samaaegselt WSISi protsessiga on ka Euroopa Liidus (EL) infoühiskonnas rakendatava poliitikaga seoses tähtis aeg. Hiljuti käivitas komisjon algatuse, mille eesmärgiks on elavdada Lissaboni agendat ning tõsta majanduskasvu, luua rohkem töökohti ja edendada sotsiaalset kaasatust. Selles kontekstis on väga oluline osa info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid, nende sisu ning uurimis- ja arendustegevust suunaval poliitikal. Peatselt esitleb komisjon algatust i2010 , mille eesmärgiks on kasutada Euroopa majanduskasvu tõstmisel ära info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate majanduslikku potentsiaali. Lisaks esitas komisjon hiljuti kaks tähtsat ettepanekut Euroopa positsiooni tugevdamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate valdkonnas: seitsmenda uurimis- ja arendustegevuse raamprogrammi (FP7) ning konkurentsivõime ja innovaatika programmi (CIP) .[1] Peale selle on EL läbi vaadanud oma osaluse aastatuhande arengueesmärkide saavutamise protsessis.[2] Samuti kujundab EL seisukohta praegu toimuvateks Maailma Kaubandusorganisatsiooni läbirääkimisteks ning 2006. aastal toimuvaks Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu (ITU) täievoliliseks konverentsiks. EL peaks tekkinud aktiivsust ja WSISi protsessi ära kasutama, et toetada infoühiskonna edendamist liikmesriikides ja koostöös partnerriikidega, eelkõige arengupiirkondades ja tärkava majandusega riikides. Käesoleva teatisega püütakse luua alus, millest lähtuda 2005. aasta juunis toimuval telekommunikatsiooninõukogu kohtumisel ning mis aitaks ette valmistada ELi ühisseisukohti kolmandas ettevalmistuskomitees (PrepCom-3, 19.–30. september 2005) ja ka Tunises toimuval tippkohtumisel. 2. ELI PRIORITEEDID TUNISES ELi eesmärk on edendada kõigile suunatud infoühiskonda, mis austaks inimõigusi, sõnavabadust ning kultuurilist ja keelelist mitmekesisust, nagu on sätestatud tippkohtumise esimeses faasis vastu võetud põhimõtete deklaratsioonis.[3] Seda arusaama esindab EL ka WSISi teises faasis, et veelgi tugevdada globaalse infoühiskonna stabiilseid aluseid. Seega tuleks eelistatavalt Genfis lahendatud küsimusi mitte uuesti arutada. EL on seisukohal, et Tunise faasi põhieesmärk on viia põhimõtted ellu ning algatada kõigi sidusrühmade laialdane liikumine rakendamise suunas, kusjuures käegakatsutavate tulemuste saavutamiseks tuleks keskenduda piiratud hulgale prioriteetidele. Selline lähenemine leidis kinnitust ka viimase telekommunikatsiooninõukogu järeldustes.[4] Kooskõlas nimetatud järeldustega peaks EL oma panuses WSISi teise faasi tuginema ELi poliitika prioriteetidele ja kogemustele, mida kirjeldatakse järgmises osas. Seega leiab komisjon, et oleks asjakohane üle vaadata WSISi esimese faasi järgsed positiivsed saavutused ning tegutseda aktiivsemalt valdkondades, kus on juba edu saavutatud. Selleks teeb EL koostööd ka kolmandate riikidega, kus on ette nähtud seisukohtade kooskõlastamine rahvusvahelistes organites, nagu näiteks WSIS (nt Venemaa ja Ukrainaga). 2.1. Genfis saavutatu hoidmine PrepCom-2 näitas, et juba kokku lepitud põhimõtete uuesti arutamine on ohtlik. EL ei suhtu sellesse soosivalt. Kui aga arutelu siiski uuesti algatatakse, peaks EL rõhutama, et peab tähtsaks inimõiguste olulist osa infoühiskonnas. Inimõiguste roll sisaldub rohkearvulistes rahvusvahelisel tasandil vastu võetud sõna- ja arvamusvabadust ning teabe saamise vabadust käsitlevates dokumentides, sealhulgas inimõiguste ülddeklaratsioonis ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis. Uute teabevahendite tekkimist ei tohi kasutada ettekäändena nende õiguste igakülgsest tagamisest hoidumiseks. Seoses kõnealuste teemadega võiks EL mainida ka Euroopa Nõukogu viimase aja tegemisi[5] ning ELis vastu võetud inimõigustega seonduvaid õigusakte, sealhulgas põhiõiguste hartat. Seoses teise tippkohtumise toimumiskohaga, Tuneesiaga, märgib EL, et mitmetes valdkondades on jätkuvalt probleeme inimõiguste austamisega, eelkõige sõna- ja ühinemisvabaduse osas. Nimetatud vabadused on demokraatia arenguks ülimalt olulised ning samuti võivad need toetada majanduslikku ja sotsiaalset arengut. WSISi korraldajariigina avaneb Tuneesial võimalus olla heaks eeskujuks, kohaldades Genfi põhimõtete deklaratsiooni ja tegevuskava. EL peab väga oluliseks valitsusväliste organisatsioonide, sealhulgas arengumaade organisatsioonide osalemist WSISil.[6] Tunise lõppdokumentide osas võib EL kaaluda mõningate teemade käsitlemist valdkondades, kus on saavutatud edu ning kus võiks jõuda senisest kaugemalegi. Pärast WSISi esimest faasi võib tärkava majandusega riikides täheldada käegakatsutavaid tulemusi, mis on saavutatud tänu soodsa keskkonna loomisele. EL on seisukohal, et selliseid pingutusi tuleb soodustada, toetades laialdasemat juurdepääsu terviklike infoühiskonna arengustrateegiate, sealhulgas loova sisu ja loovate rakenduste arendamise kaudu. Prioriteediks peaks olema sotsiaalne kaasatus ja kodanike elutingimuste parandamine, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamine demokraatia ja heade valitsemistavade huvides ning tõhusa kaitse tagamiseks kriisiolukordades (varajase teavitamise süsteemid kriisiabi puhul). Samuti tuleb rõhutada aktiivse innovatsioonipoliitika tähtsust info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate edendamisel. 2.2. Terviklike infoühiskonna strateegiate kasutuselevõtu edendamine EL püüab anda uut hoogu kõigile inimestele suunatud infoühiskonna loomisele. Seda peaks selgelt kajastama poliitilised otsused ning seda tuleks väljendada terviklike infoühiskonna strateegiate vastuvõtmise kaudu kõigis ÜRO liikmesriikides nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil. Nimetatud strateegiad tuleks välja kujundada avatud protsessi kaudu ning sellesse tuleks kaasata kõik sidusrühmad. ELil on strateegiate ning reguleerimisega seotud küsimustes rikkalikud kogemused. Infoühiskonna arendamise strateegiad. Seoses peatselt rakenduva algatusega i2010 peaks EL kasutama ära aktiivsust, mis on tekkinud kahel põhjusel: ühest küljest on info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad hakanud massiliselt levima, teisest küljest võib tehnika arengus tänu arvutitehnoloogia ja olmeelektroonika lähenemisele täheldada uut lainet. Algatusega i2010 peaks keskenduma kolmele eesmärgile: ühtse Euroopa teaberuumi loomine; innovaatika ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatesse investeerimise julgustamine; sotsiaalse kaasatuse, paremate avalike teenuste ja elukvaliteedi tagamine. Algatus peaks tuginema rakendusmehhanismile, mis omakorda keskenduks omavahelisele võrdlemisele ja heade tavade vahetusele ning sidusrühmade vahelisele kooskõlastamisele. Reguleeriv raamistik. Euroopa elektrooniliste kommunikatsioonide reguleeriv raamistik jõustus 2002. aastal. Riikides, kus seda on rakendatud järjepidevalt ja tõhusalt, on see avanud turud konkurentsile. Vajaduse korral võib tehnoloogia arengut arvesse võtta 2006. aastaks ette nähtud läbivaatamise käigus. Väljaspool ELi hakkavad raamistikku rakendama kandidaatriigid ning samuti on see orientiiriks paljudele kolmandatele riikidele. EL tugineb i2010 käigus saadud kogemustele ja elektroonilist sidet käsitlevale reguleerivale raamistikule regulaarse välisdialoogi puhul, mida peetakse teatavate riikide või riikide ühendustega, eelkõige Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide ning Vahemere riikidega. 2.3. Uurimis- ja arendustegevuse dünaamika ja mõju kasutamine Euroopa uurimis- ja arendustegevuse raamprogrammid on info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaprojekte toetanud alates 1980ndatest aastatest. Praeguse kuuenda programmi raames (2002–2006) eraldatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele „Infoühiskonna tehnoloogiate“ prioriteedi kaudu 3,6 miljardit eurot. Kuna rahvusvaheline uurimis- ja arendustegevuse alane koostöö on samuti üks Euroopa teadusuuringute peamisi prioriteete, eraldatakse rahvusvahelise koostöö tarvis kokku 315 miljonit eurot. Hiljuti võttis komisjon vastu ettepaneku FP7 kohta (2007–2013).[7] Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele suunatud rõhuasetus peaks säilima, et Euroopa suudaks nende arenguga kaasas käia ja seda kujundada ning selle kaudu rahuldada ühiskonna ja kodanike vajadusi. Selleks tuleks info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate valdkonnale igal aastal eraldada 1,8 miljardit eurot. Uue infoühiskonna tehnoloogiate prioriteedi puhul peaks keskenduma tehnoloogiale, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate uutele perspektiividele (nt suhted loodusteadustega), multidistsiplinaarsele integratsioonile ning uutele ja tulevikutehnoloogiatele. Ettepanekuga püütakse uurimis- ja arendusprojektides tugevdada rahvusvahelist koostööd teemavaldkondades järgmiste tegevuste kaudu: a) kogu uurimistegevuse avamine kolmandate riikide teadlastele ning b) kooskõlastustegevus, mis on suunatud konkreetsetele riikidele või riikide rühmadele (nt arenenud tööstusriigid, tärkava majandusega ja arenguriigid, kandidaatriigid). Seda pingutust tuleks täiendada horisontaalsete meetmetega, millega toetatakse rahvusvahelist koostööd raamprogrammi teistes osades, eelkõige toimevõime ja inimressursside valdkonnas. See peaks looma uusi võimalusi rahvusvaheliseks koostööks. 2.4. e-rakenduste ja neile vastava sisu loomine WSISi protsessi algusest peale on EL soosinud keskendumist vähestele prioriteetsetele rakendustele, võttes aluseks nii nende väärtuse kodanikele kui ka riigiasutuste otsese kaasamise nende levitamisse: nendeks on e-haridus, e-valitsus, e-tervishoid ning e-kaubanduse raamistik. Need olid tegevuskava e-Euroopa 2005 prioriteedid, millele lisandusid ka vastavad poliitilised eesmärgid. Nimetatud prioriteetidest lähtuti ka uurimis- ja arendustegevuse raamprogrammi kaudu rahastatud projektides ning ELi ja kolmandate riikide vahelises info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate alases rahvusvahelises koostöös. Euroopa-Vahemere piirkonna partnerluse (EuroMED) raames on käimas katseprojektid tervishoiu, innovaatika ja hariduse, e-kaubanduse ning turismi ja kultuuri valdkonnas. Loodud on kaks võrku: EUMEDIS, mille kaudu rahastatakse Euroopa ja Vahemere piirkonna teaduskeskuste vaheliste sidemete loomist, ning EUMEDCONNECT, mille ülesandeks on hõlbustada Vahemeremaade ülikoolide ja teaduskeskuste vahelist suhtlust. ELi Ladina-Ameerika riikidele suunatud programmiga @LIS ( Alliance for the Information Society ) toetatakse 19 info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate rakendust neljas prioriteetses sektoris: kohaliku tasandi e-valitsus, e-haridus ja kultuuriline mitmekesisus, riiklik e-tervishoid ning e-kaasatus. Programmi @LIS raames on loodud kolm võrku: seadusandjate, teadlaste ja sidusrühmade võrk. Lisaks edendatakse selle programmiga avatud rahvusvahelisi standardeid. Aasia riikide osas on EL loonud programmi Asi@ICT . See hõlmab kuut valdkonda: põllumajandus, haridus, e-valitsus, keskkond, tervishoid ja transport. Programmi abil püütakse Aasia ja Euroopa vahel luua laiaulatuslikke ja püsivaid tehnoloogilisi ja majandussidemeid. Lisaks on kahepoolsed lepingud sõlmitud Hiina ja Indiaga. 2003. aastal korraldati „ELi-Hiina infoühiskonna nädal“, millele järgnes laiaulatuslikum ELi-Hiina infoühiskonna alane dialoog. Pärast AKV-EÜ ühisele seisukohale „Infoühiskond arengu soodustajana“ allakirjutamist suurendas Euroopa Komisjon arenguabi raames rahalist osalust info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatega seotud projektides. Euroopa Arengufondist eraldatakse ligikaudu 110 miljonit eurot mitmesugustele tegevustele alates Ida- ja Lõuna-Aafrika ühisturuga seotud e-kaubanduse projektist ning lõpetades kogu mandrit hõlmava programmiga, mille eesmärgiks on tagada Aafrika keskkonnajärelevalve jätkusuutliku arengu saavutamiseks ( African Monitoring of the Environment for Sustainable Development , AMESD). Lisaks eraldab Euroopa Investeerimispanga (EIP) hallatav 2,2 miljardi euro suurune erasektori arengu toetamise fond – investeerimisrahastu – aastatel 2003–2008 rahalisi vahendeid, sealhulgas riskikapitali majanduskasvu edendamiseks erasektoris ning kohaliku ja väliskapitali koondamiseks nimetatud eesmärgi saavutamise nimel. EIP lisab kõnealusele summale omavahenditest 1,7 miljardit eurot. Peale selle toetatakse 110 miljoni euro suuruse ELi-AKV partnerlusprogrammiga Pro€Invest investeeringuid ja tehnoloogia kasutuselevõttu võtmesektorites, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasektoris tegutsevates väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes. Programmi juhib Ettevõtluse Arenduskeskus, mis on Cotonou lepingu raames loodud AKV riikide ja ELi institutsioon. 2.5. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate potentsiaali kasutamine arengu huvides Osana aastatuhande arengueesmärkidest on ELi arengupoliitika üldeesmärk vähendada vaesust niipalju kui võimalik. See selgitab, miks EL peab nii oluliseks digitaalse lõhe vähendamist ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate potentsiaali kasutamist arengupoliitika vahendina. Saharast lõuna poole jäävate Aafrika riikide olukord nõuab erilist tähelepanu. Infrastruktuuride arengu mahajäämuse tõttu (põhivõrgud ja kohalikud liiklussõlmed) võivad terved Aafrika piirkonnad jääda eraldatusse. Turujõududest üksi ei piisa jätkusuutliku ning tervet territooriumi hõlmava kasvuprotsessi algatamiseks. Seetõttu peab sekkuma avalik sektor. EL jätkab koos Aafrika partneritega – eelkõige programmi „Uus partnerlus Aafrika arengu nimel“ ( New Partnership for Africa’s Development , NEPAD)[8] raames – ning koostöös arengupankadega ja erasektoriga positiivsete lahenduste otsimist Aafrika mandril infrastruktuuride laiendamiseks. Peale selle on vaja edendada koolitustegevust, mis annaks töötajatele ja laiemale kodanikeringile info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamiseks vajalikud oskused. Seda saaks teha koostöös erasektori ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasektori ettevõtetega. Teisest küljest on info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate ning arenguga seoses sageli eiratud sisuga seonduvaid küsimusi. Sisuga tegelevate ettevõtete loomine ja vastava sektori toetamine arengumaades toob kaasa olulisi positiivseid tulemusi: sotsiaalsel tasandil, kuna sisu genereerivad ühiskonnaga ning selle vajaduste, ootuste ja soovidega otseselt kursis olevad üksused; kultuurilisel tasandil, kuna see aitab säilitada kohalikke kultuure ning võimaldab neid tutvustada kogu maailmale, säilitades ja rikastades nõndaviisi kultuurilist mitmekesisust; majanduslikul tasandil, kuna see aitab luua uusi töökohti, põhineb jätkusuutlikel ressurssidel ning on eksportimise puhul ka tuluallikas. 3. ELI ARVAMUS LAHENDAMATA KÜSIMUSTE KOHTA WSISi teises faasis arutatakse peamiselt kaht küsimust, mis jäid Genfi tippkohtumisel lahendamata: digitaalse lõhe vähendamiseks kasutatavad finantsmehhanismid ning Interneti-valitsemine. 3.1. Finantsmehhanismid Finantsmehhanismid digitaalse lõhe vähendamiseks arenguriikides osutusid WSISi esimeses faasis üheks enim vastuolusid tekitanud teemaks. Kuna kokkuleppele ei jõutud, otsustati moodustada finantsmehhanismide töökond (TFFM), mille ülesandeks sai koostada „ põhjalik ülevaade finantsvahendite piisavusest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamisel arengu soodustamiseks “ . Samas toetas Senegali president Wade vabatahtliku digitaalse solidaarsuse fondi (DSF) loomist. Tema algatus leidis laialdast toetust Aafrika ning üldisemalt arenguriikide seas. DSF asutati 14. märtsil 2005 Genfis. See loodi Šveitsi õiguse alusel tegutseva fondina, mis asub Genfis ning mida toetavad mitmed kohalikud/piirkondlikud omavalitsused (Genf, Lyon ning Baski omavalitsus).[9] TFFMi aruande tulemuste põhjal võttis Euroopa Liidu Nõukogu 17. veebruaril vastu finantsmehhanisme käsitlevad järeldused[10], milles öeldakse järgmist: „ Uus ÜRO fond ei ole digitaalse lõhe kaotamiseks tõhus vahend “ ning „ vaja on terviklikumat lahendust, mis aitaks mobiliseerida inim-, finants- ja tehnoloogilisi ressursse .“ ELi seisukoht vabatahtliku DSFi kohta põhineb neljal kriteeriumil: fond tegutseb Genfis, on vabatahtlik, täiendab olemasolevaid mehhanisme ning lähtub mitmeid sidusrühmi ühendavast lähenemisest. PrepCom-2 võttis vastu TFFMi aruannet käsitlevate järelduste sõnastuse, mis on ELi seisukohaga kooskõlas.[11] Kui hiljem alustatakse sellel teemal uuesti läbirääkimisi, peaks EL selgitama partneritele oma seisukohti ning rõhutama eriti TFFMi aruande järeldusi: fond ei saa olla rahaliste vajaduste rahuldamisel ainus lahendus; vastupidi, konkreetseid ja käegakatsutavaid tulemusi aitab saavutada hoopis olemasolevate mehhanismide tõhus kasutamine. Peale selle teavitab EL kooskõlas veebruaris toimunud nõukogu istungi järeldustega oma partnereid võimalikest meetmetest, projektidest ja programmidest. Selleks kavatsevad komisjon ja liikmesriigid avaldada infolehe, milles selgitatakse, kuidas arenguriigid saavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid oma arengupoliitikasse paremini integreerida. 3.2. Interneti-valitsemine Kooskõlas Genfi tegevuskavaga moodustas ÜRO peasekretär Interneti-valitsemise töörühma (WGIG), mille ülesandeks on: a) töötada välja Interneti-valitsemise toimiv määratlus; b) määrata kindlaks sellega seotud avaliku korraga seonduvad küsimused; c) töötada välja ühine seisukoht valitsuste, olemasolevate valitsustevaheliste ja rahvusvaheliste organisatsioonide ja muude foorumite ning erasektori ja kodanikuühiskonna rolli ja vastutuse kohta; d) koostada oma tegevuse kohta aruanne, mida esitletakse WSISi teises faasis. Nagu ühes varasemas teatises[12] öeldud, saab komisjon nüüd kasutada komisjoni eesistumisel regulaarselt koos käivate liikmesriikide haldusasutuste peadirektorite abi. Esimene kohtumine leidis aset 17. märtsil 2004 ning kokku on saadud kaheksal korral. Peadirektorite töörühma määratletud prioriteetide hulgast on praegu kõige enam arutluse all Interneti põhiressursside, nagu domeeninimede süsteemi, IP-aadresside ning juurserverite süsteemi rahvusvahelisele tasandile viimine. EL on arvamusel, et kui soovitakse anda kaalu WSISi põhimõtete deklaratsiooni sätetele, mis käsitlevad kõigi sidusrühmade, sealhulgas valitsuste, erasektori, kodanikuühiskonna ja rahvusvaheliste organisatsioonide olulist rolli Interneti-valitsemises, siis tuleb kasutusele võtta uus koostöömudel. Olemasolevad Interneti-valitsemise mehhanismid peaksid rajanema tugevamal demokraatlikul, läbipaistval ja multilateraalsel alusel, kusjuures senisest enam tuleks rõhutada kõigi valitsuste avaliku korraga seonduvaid huve. Uus mudel peaks tuginema järgmistele põhimõtetele: (1) see ei tohiks olemasolevaid mehhanisme ja institutsioone asendada, vaid peaks olemasolevaid Interneti-valitsemise struktuure edasi arendama, keskendudes eelkõige protsessi kaasatud sidusrühmade vahelisele täiendavusele: sidusrühmadeks on siinkohal valitsused, erasektor, kodanikuühiskond ja rahvusvahelised organisatsioonid; (2) uus avaliku ja erasektori koostöömudel peaks aitama täiustada Interneti jätkusuutlikku stabiilsust ja vastupidavust, pakkudes asjakohaseid lahendusi Interneti-valitsemisega seotud avaliku korra probleemidele. EL on arvamusel, et valitsustel on oma kodanike suhtes eriline missioon ja vastutus ning uue koostöömudeli puhul peaksid valitsused keskenduma peamiselt riikliku poliitika põhiküsimustele ning mitte osalema igapäevastes toimingutes. Lisaks peaks EL jõuliselt kinnitama oma poolehoidu Interneti ülesehituslikele põhimõtetele, sealhulgas koostalitlusvõimele, avatusele ning läbivteenuste põhimõttele. WGIGi Euroopa Liidu poolsete liikmete ühise seisukoha töörühma mandaadiga seotud küsimustes tagavad COREPERi 13. oktoobril 2004 vastu võetud Interneti-valitsemist käsitlevad suunised.[13] Suunistes antakse ülevaade peamistest küsimustest, millele tuleb läheneda ELi vaatevinklist, ning nõutakse vajaduse korral kooskõlastamist nõukogus. 4. TULEVIK Alanud on arutelu Genfi tegevuskava rakendamise tagamise ning tippkohtumise poliitilise järelevalve üle. Rakendusmehhanism on seotud toimivate meetmete tehnilise järelevalvega, tippkohtumise poliitiline järelevalve aga seondub WSISile järgneva protsessiga ÜRO süsteemi raames. 4.1. Rakendusmehhanism Tähtsamad ÜRO ametid on WSISi protsessis aktiivselt osalenud ning neid tuleks kaasata ka edaspidi. Rahvusvaheline Telekommunikatsiooniliit kui tugiüksus tegeleb enamiku elektrooniliste kommunikatsioonivõrkudega, juurdepääsu arendamise ning võrkude vastastikuse ühenduvusega seotud küsimustega. Teised organid tegutsevad oma pädevusvaldkonnas (vt 2. lisa). Lisaks on WTO suunised telekommunikatsiooni ja sellega seotud sektorite liberaliseerimiseks ning Maailmapanga tegevus osutunud tõhusaks vahendiks info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate laiema kasutamise edendamisel, mistõttu võib öelda, et need on WSISi töös vägagi asjakohased. Tegevuskava peamised adressaadid, kelleks on valitsused, erasektor ja kodanikuühiskond, jätkavad tegevust. Tegevuskava ja Tunises vastu võetavad lõppdokumendid moodustavad üldise raamistiku, kuid põhiküsimus on siiski see, kuidas erinevaid algatusi kooskõlastada ning kuidas soodustada nendevaheliste sünergiate tekkimist. EL on selgelt öelnud, et selline mehhanism peaks olema lihtne ja tõhus ning tuginema detsentraliseeritud tegevusele ÜRO süsteemi olemasolevas raamistikus. See peaks töötama avatud kooskõlastusmeetodi alusel[14] ning edendama algatustevahelisi sünergiaid, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate potentsiaali täielikult ära kasutada. 4.2. Ülevaate koostamine Ülevaate otsustas koostada WSISi sekretariaat, et saada ülevaade mitmesuguste sidusrühmade tegevuskavaga seotud tegevustest. EL koostas omalt poolt dokumendi, milles käsitletakse ELi tasandil ja liikmesriikides toimuvaid tegevusi. Nimetatud dokument lisati ITU/WSISi andmebaasi ning seda saab sealt alla laadida.[15] Ülevaate koostamine on rakendamisprotsessis esimene samm ning seda tuleks jätkata ka pärast Tunise tippkohtumist, nagu WSISi sekretariaadil kavas on. Siiski võib osutuda vajalikuks andmebaasi struktuuri täiustada ja avaldada sellega seotud materjale. Lisaks peaks ülevaadet käsitlev lõpparuanne sisaldama üksikasjalikku analüüsi selle kohta, millist mõju võib kõnealune andmebaas avaldada sidusrühmade poliitikale. 4.3. WSISi järelevalve Lisaks rakendusmehhanismile arutab järgmine PrepCom ka WSISi Genfi ja Tunise tippkohtumistele järgnevat järelevalvet. Kooskõlas ELi varasemate seisukohtadega ei poolda komisjon automaatse järelkohtumise korraldamist viie või kümne aasta pärast, vaid eelistab vastavalt vajadusele rakendatavaid ad hoc järelevalvemeetmeid, sealhulgas Interneti-valitsemisega seotud meetmeid. Komisjon on arvamusel, et digitaalse lõhe küsimus tuleks siduda aastatuhande arengueesmärkidega. See mõõde peaks siiski olema osa laiemast aastatuhande arengueesmärkide protsessist. EL peaks tähelepanelikult jälgima ÜRO peasekretäri sellekohaseid otsuseid ning kooskõlastama vajaduse korral oma seisukohti. 5. KOKKUVÕTE Nagu esimeses faasis, nii suudab EL ka nüüd väljenduda üksmeelselt ning mõjutada nõndaviisi ettevalmistusprotsessi käigus ja ka WSISi tippkohtumisel toimuvat arutelu. Praegu on peamine ülesanne veenda meie partnereid, et infoühiskond ei ole kindel mõiste ning et me peame olema valmis teadmistepõhise ühiskonna poole suunatud arenguks. Selles kontekstis peaks peamiseks prioriteediks olema juba kokkulepitud põhimõtete elluviimine, et kodanikud saaksid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate eeliseid kasutada ning olla valmis väljakutseteks, mida pakuvad majanduslikud, tehnoloogilised ja ühiskondlikud muutused ning inimkonna loovus. 1. lisa Ülemaailmse infoühiskonna tippkohtumisele (WSISile) eelnevad põhisündmused 18.–20. aprill 2005 | Interneti-valitsemise töörühma (WGIG) kolmas kohtumine, Genf. | Mai 2005 | Istungitevahelise tegevuse eeldatav algus (juhatuse sõprusrühm – Group of Friends of Chair, läbirääkimised WSISi rakendamismehhanismide üle), Genf. | 14.–17. juuni 2005 | Interneti-valitsemise töörühma (WGIG) viimane kohtumine, Genf. | 1. juuli 2005 | WGIGi aruande eeldatav avaldamine. | 18. juuli 2005 | WGIGi aruande esitlemine avalikkusele. | 15. august 2005 | Tähtaeg asjaosalistele kommetaaride esitamiseks WGIGi aruande kohta. | 19.–30. september 2005 | PrepCom-3, Genf. | 16.–18. november 2005 | Maailma infoühiskonna tippkohtumise (WSISi) teine faas, Tunis. | 2 . lisa WSISi protsessis osalevad ÜRO asutused ja nende võimalik osa WSISi rakendamisel ÜRO asutus / amet | Ametlik nimetus | Võimalik pädevusvaldkond[16] | UN SG | ÜRO peasekretär | Üldine pädevus ülemaailmse infoühiskonna tippkohtumise (WSISi) küsimustes. | UN GA | ÜRO Peaassamblee | ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga 56/183 (21. detsember 2001) kiideti WSISi toimumine heaks. | UNDESA | ÜRO majandus- ja sotsiaalosakond | Üldine kooskõlastamine; e-valitsus. | ITU | Rahvusvaheline Telekommunikatsiooniliit | Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate infrastruktuur; haldussuutlikkuse arendamine; konfidentsiaalsus ja julgeolek; rahvusvaheline ja piirkondlik koostöö. | UNESCO | ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon | Juurdepääs infole ja teadmistele; haldussuutlikkuse arendamine; kultuuriline ja keeleline mitmekesisus; meedia; infoühiskonna eetiline mõõde. | WGIG | Interneti-valitsemise töörühm | ÜRO peasekretäri moodustatud ajutine töörühm, mille ülesandeks on välja töötada ühtne arusaam Interneti-valitsemisest. | TFFM | Finantsmehhanismidega tegelev töökond | ÜRO peasekretäri moodustatud ajutine töörühm, mille ülesandeks on läbi vaadata info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate finantsmehhanismid. | UNDP | ÜRO Arenguprogramm | Aastatuhande arengueesmärgid; rahvusvaheline ja piirkondlik koostöö. | UN ICT TF | ÜRO info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate töökond NB: Töökonna mandaat lõpeb 2005. aasta lõpul. Parajasti arutatakse võimalust moodustada ülemaailmne info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate ning arengu liit, mis jätkaks töökonna tööd. | Aastatuhande arengueesmärgid; rahvusvaheline ja piirkondlik koostöö. | FAO | ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon | e-põllumajandus. | ILO | Rahvusvaheline Tööorganisatsioon | e-tööhõive. | WHO | Maailma Tervishoiuorganisatsioon | e-tervishoid; e-keskkond. | WIPO | Ülemaailmne Intellektuaalse Omandi Organisatsioon | Konfidentsiaalsus ja julgeolek. | WMO | Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon | Katastroofiabi. | UNCTAD | ÜRO kaubandus- ja arengukonverents | Arengu koordineerimine. | UNITAR | ÜRO Koolitus- ja Teadusinstituut | Koostöö kohalike asutustega. | UNEP | ÜRO Keskkonnaprogramm | e-keskkond. | [1] i2010 ja FP7 kohta vt infra . Konkreetsemalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate poliitikat käsitleva programmiga CIP nähakse aastateks 2007–2013 info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutuselevõtmise ja kasutamise julgustamiseks ette 800 miljonit eurot (vt pressiteade IP/05/391, 7. aprill 2005). [2] Aastatuhande arengueesmärkide saavutamise kiirendamine: Euroopa Liidu panus, KOM(2005) 132 (lõplik); Aastatuhande arengueesmärkide saavutamise edendamine: arenguabi ja selle tõhusus, KOM(2005) 133 (lõplik); Ühtne arengupoliitika: aastatuhande arengueesmärkide saavutamise edendamine, KOM(2005) 134 (lõplik); kõik nimetatud teatised on avaldatud 12. aprillil 2005. [3] www.itu.int/wsis/index.html. [4] Telekommunikatsiooninõukogu, 9. detsember 2004; www.eu2004.nl/default.asp?CMS_TCP=tcpAsset& id=B44C0E30C17A46DA81E62332EA6C2B7AX1X51359X3 lk 16 jj. [5] Infoühiskonna ad-hoc ekspertkomitee ( Committee of Experts on the Information Society , CAHSI), www.coe.int/t/e/integrated_projects/democracy/02_Activities/00_CAHSI/. [6] Vt EU lõppdeklaratsiooni ELi ja Tuneesia 5. assotsiatsiooninõukogul, 31. jaanuar 2005. [7] Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse ettepanek Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi kohta (2007–2013), KOM(2005)119 lõplik, 6. aprill 2005. [8] Aafrika uuendamise strateegiline raamistik, mis algatati Aafrika Ühtsuse Organisatsiooni 37. tippkohtumisel 2001. aasta juulis, vt www.nepad.org. [9] Vt www.dsf-fsn.org/eu/15c-en.htm. [10] www.eu2005.lu/en/actualites/conseil/2005/02/17ecofin/17ecofin.pdf, pp. 19ss. [11] Vt www.itu.int/wsis/preparatory2/pc2/index.html. [12] Globaalse partnerluse poole infoühiskonnas: WSISi Genfi tippkohtumise järelkajad, KOM(2004) 111 (lõplik), 17. veebruar 2004. [13] Dokument 13085/04 TELECOM 148. [14] Seda mehhanismi esitleti ELis Euroopa Ülemkogu 2000. aasta märtsis toimunud Lissaboni istungil kui vahendit, mille abil levitada häid tavasid ja saavutada vastastikust lähenemist eelnevalt kindlaksmääratud strateegilise eesmärgi suunas liikudes. Vt Lissaboni istungi järeldusi ue.eu.int/ueDocs/cms_Data/docs/pressData/en/ec/00100-r1.en0.htm. [15] www.itu.int/wsis/stocktaking/index.html. [16] Nimekiri on soovituslik ning sellega ei määrata ennatlikult ELi seisukohti WSISi rakendusmehhanismi kohta.