Brüssel, 2.3.2005

KOM (2005) 72 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE

Euroopa naabruspoliitikaSoovitused Armeeniale, Aserbaidžaanile ja Gruusiale ning Egiptusele ja Liibanonile

{SEK(2005) 285}{SEK(2005) 286}{SEK(2005) 287}{SEK(2005) 288}{SEK(2005) 289}

1. Sissejuhatus ja kokkuvõte

Euroopa Komisjoni Euroopa naabruspoliitika (edaspidi ENP) 2004. aasta mai strateegiadokumendis,[1] mille nõukogu 2004. aasta juunis heaks kiitis,[2] kavandati ENP suundumused eelseisvateks aastateks, määratleti eesmärgid ja põhimõtted, kohaldamisala geograafiline ulatus ja ENP rakendamiseks kasutatavad meetodid. Strateegiadokumenti täiendati riikide aruannetega Iisraeli, Jordaania, Moldova, Maroko, Palestiina omavalitsuse, Tuneesia ja Ukraina kohta ning 2004. aasta detsembris järgnes sellele komisjoni teatis[3] nimetatud riikide tegevuskavade koostamiseks tehtud ettepanekute kohta. Nõukogu võttis kõnealused tegevuskavad vastu ja käesoleval ajal on need heakskiitmisel partnerriikides.

2004. aasta juunis otsustas nõukogu komisjoni strateegiadokumendi alusel kaasata ENPsse Armeenia, Aserbaidžaani ja Gruusia, mis loob väljavaated märgatavalt tugevamaks partnerluseks ja tähistab seega olulist sammu edasi ELi ja Lõuna-Kaukaasia piirkonna sidemete tugevdamisel. Komisjoni talitused on koostanud kõnealuste riikide kohta terviklikku ülevaadet andvad aruanded.

Egiptusega sõlmitud assotsiatsioonilepingu jõustumise ja vastava Liibanoniga sõlmitud lepingu peatse jõustumisega[4] seoses on komisjoni talitused koostanud aruanded nimetatud kahe riigi kohta. Aruannetes on esitatud terviklik ülevaade kõnealuste riikide poliitilisest ja majanduslikust olukorrast.

Käesolevas teatises antakse ülevaade tähtsaimatest osadest komisjoni talituste koostatud viiest riigi aruandest, mille koostamisel osales poliitilise koostöö ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika (edaspidi ÜVJP) küsimustes ka kõrge esindaja, ja antakse soovitusi tegevuskavade kohta.

2. Hinnangud riikidele

Lõuna-Kaukaasia[5]

Armeenia

Esimestel aastatel pärast Armeenia iseseisvumist keskenduti ELi ja Armeenia suhetes Nõukogude Liidu lagunemisest ja Aserbaidžaaniga Mägi-Karabahhi pärast tekkinud konfliktist põhjustatud keerulise humanitaarolukorra lahendamisele. Võeti ka mõningaid meetmeid demokraatiale ja turumajandusele üleminekuks aluse panemiseks. Partnerlus- ja koostöölepingu jõustumine 1999. aastal oli ELi ja Armeenia suhetes oluliseks tähiseks.

Armeenia makromajanduslikud näitajad on viimastel aastatel olnud head, muuhulgas on majanduskasv olnud muljetavaldav. On viiteid sellele, et nimetatud areng hakkab avaldama teatud mõju vaesuse kõrgele tasemele Armeenias. Armeenia ühinemine WTOga 2003. aastal näitab, et ta on teinud edusamme peamiste turumajandusele suunatud reformide läbiviimisel. Samuti on saavutatud edu Armeenia õigusaktide vastavusseviimisel ELi õigusaktidega. Oluliseks tuleb pidada korruptsioonivastase strateegia vastuvõtmist ja korruptsioonivastase nõukogu loomist.

Siiski seisavad Armeenia ees jätkuvalt suured väljakutsed, eelkõige demokraatia ja inimõiguste valdkonnas ning Euroopa Nõukogu ja Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganisatsiooni (edaspidi OSCE) liikmelisusest tulenevate kohustuste täitmisel. Oluliselt tuleb parandada valimissüsteemi, eriti selleks, et viia ellu Demokraatlike Institutsioonide ja Inimõiguste Büroo 2003. aasta presidendi- ja parlamendivalimiste järel antud soovitusi. Suurendamaks austust inimõiguste vastu, on vaja läbi viia õiguskaitsesüsteemi reform ja üles ehitada õigusriik. Kodanikuühiskonna arendamiseks on vaja läbi viia olulised muudatused, sealhulgas tagada ajakirjandusvabadus. Majanduses on olulise tähtsusega seadustes sätestatu järgimine, et parandada äri- ja investeerimiskliimat. Selleks et avaldada tegelikku mõju korruptsioonile, on oluline täiustada maksu- ja tollisüsteemi. Jõupingutuste tegemisel jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks ning vaesuse ja sissetulekute erinevuse vähendamiseks on kesksel kohal vaesuse vähendamise tegevuskava rakendamine. Samuti on vajalik energiasektori täiendav ümberkorraldamine, sealhulgas meetmete võtmine Medzamori tuumaelektrijaama sulgemiseks. Kogu Armeenia poliitilist ja majanduselu mõjutab Aserbaidžaaniga Mägi-Karabahhi pärast tekkinud konflikt. Ainult siis, kui konfliktile leitakse rahumeelne, õiglane ja püsiv lahendus, saab Armeenia oma potentsiaali täielikult ära kasutada.

Armeenia valitsus on teatanud oma kindlast otsusest tegeleda nimetatud väljakutsetega, arendada suhteid ELiga ja lõimuda veelgi enam Euroopa struktuuridega. Komisjon on seetõttu arvamusel, et Armeenia valitsuse pühendumust arvestades saaks ENP tegevuskava kasutada ELi ja Armeenia suhete tugevdamiseks ning vajalike reformide elluviimisele kaasaaitamiseks.

Tegevuskava põhieesmärkide hulka peaksid kuuluma õigusriigi põhimõtete, demokraatlike struktuuride ja pluralismi tugevdamine (nt valimisi reguleerivate õigusaktide muutmine kooskõlas Euroopa Nõukogu ja OSCE soovitustega ja demokraatlike valimiste läbiviimine; põhiseaduse reform, arvestades Euroopa Nõukogu soovitusi; kohalike omavalitsuste reform); inimõiguste ja põhivabaduste austamise edendamine, eriti mis puutub sõna- ja kogunemisvabadusse; ärikliima parandamine ja avaliku sektori tänapäevastamine; tõhus korruptsiooni- ja pettusevastane võitlus; maksu- ja tolliametite reform ning maksu- ja tolliküsimusi reguleerivate õigusaktide muutmine kooskõlas rahvusvaheliste ja ELi standarditega; edusammud vaesuse vähendamisel; säästev areng ja keskkonnakaitse; Medzamori tuumaelektrijaama sulgemine; edu saavutamine konfliktide lahendamisel ja piirkondliku koostöö parandamine. Tegevuskava tõhusa rakendamise toetamiseks tuleb säilitada arukas makromajanduspoliitika.

Võttes lähtepunktiks riigi aruandes kirjeldatud praeguse poliitilise, majandusliku ja institutsioonilise olukorra, peaks Armeenia jaoks väljatöötatud tegevuskava kaasa aitama poliitilise dialoogi tugevdamisele; partnerlus- ja koostöölepingu edasisele rakendamisele; ELi siseturuga järkjärgulisele majanduslikule lõimumisele viivate turumajandusreformide toetamisele; konfliktipiirkondade majanduse tervendamise edasisele toetamisele konfliktide lahendamise raames; rahalise toetuse suurendamisele, sealhulgas Euroopa Investeerimispanga Armeenia mandaadi pikendamisele pärast 2007. aastat; piirkondliku koostöö suuremale toetamisele; koostöö parandamisele justiits- ja siseküsimustes, mis võivad hõlmata ka kõneluste alustamist viisadega seotud küsimustes koostöö tegemiseks ja tagasivõtulepingute sõlmimiseks; koostöö tihendamisele energia-, elektroonilise side, transpordi-, keskkonna- ja tervishoiusektoris ning suuremale koostööle teaduse ja tehnoloogia valdkonnas; inimestevaheliste kontaktide tugevdamisele eelkõige hariduse, koolituse ja noorsoo alal ning ka Mägi-Karabahhi konflikti raames; ja kui tegevuskava rakendamine on edukas, tuleb kaaluda uue, tõhusama lepingu sõlmimise võimalust, asendamaks partnerlus- ja koostöölepingut pärast selle tähtaja lõppemist.

Aserbaidžaan

Aserbaidžaani iseseisvuse algusaastatel keskenduti ELi ja Aserbaidžaani suhetes Nõukogude Liidu lagunemisest, Armeeniaga Mägi-Karabahhi pärast tekkinud konfliktist ja ebastabiilsest siseolukorrast tingitud keerulise humanitaarolukorra lahendamisele. Võeti ka mõningaid meetmeid demokraatiale ja turumajandusele üleminekuks aluse panemiseks. Partnerlus- ja koostöölepingu jõustumine 1999. aastal oli ELi ja Aserbaidžaani suhetes oluliseks tähiseks ja pani eelkõige aluse korrapärasele poliitilisele dialoogile. ELi ja Aserbaidžaani suhted on viimastel aastatel püsivalt arenenud. Praegu on dialoog palju sihipärasem ja koostööd on märgatavalt tihendatud, eelkõige energia- ja transpordisektoris.

Peamine väljakutse, mis ikka veel Aserbaidžaani ees seisab, on vajadus tugevdada õigusriigi põhimõtteid, demokraatlikke kontroll- ja tasakaalustusmehhanisme (sealhulgas vabad ja õiglased valimised), korruptsiooni- ja pettusevastast võitlust ning inimõiguste kaitsmist kooskõlas Aserbaidžaani kohustustega Euroopa Nõukogu ja OSCE liikmena. Majanduse jätkusuutliku kasvu tagamisel on võtmeteguriks investeerimiskliima edasine parandamine ja majandustegevuse mitmekesistamine. Vaesuse vähendamise ja majandusarengu riikliku kava tõhus rakendamine on toetavaks raamistikuks mõnede Aserbaidžaani majanduse struktuursete probleemide lahendamisel. Lisaks nimetatud poliitilistele ja majanduslikele väljakutsetele aitaks Mägi-Karabahhi konflikti lahendamine kõrvaldada Aserbaidžaani ja kõnealuse piirkonna arengu väga olulise takistuse.

Aserbaidžaani valitsus on teatanud oma kindlast otsusest tegeleda nimetatud väljakutsetega, arendada suhteid ELiga ja lõimuda veelgi enam Euroopa struktuuridega. Komisjon on seetõttu arvamusel, et Aserbaidžaani valitsuse pühendumust arvestades saaks ENP tegevuskava kasutada ELi ja Aserbaidžaani suhete tugevdamiseks ning vajalike reformide elluviimisele kaasaaitamiseks.

Tegevuskava põhieesmärkide hulka peaksid kuuluma õigusriigi põhimõtete, demokraatlike struktuuride ja pluralismi toetamine (pädevuse parem jaotus institutsioonide vahel, kohalike omavalitsuste reform) ning valimisprotsessi ja valimisi reguleerivate õigusaktide parandamine, et edendada demokraatlikke valimisi; tõhusa reformi elluviimine õigusriigi põhimõtete kindlustamiseks (kohtusüsteem, õiguskaitseasutused); inimõiguste ning ajakirjandusvabaduse ja ajakirjanduse sõltumatuse tõhusam kaitsmine; suuremad jõupingutused kogu majandussüsteemi tasakaalustatud arengu saavutamiseks; ärikliima parandamine ning avaliku sektori tänapäevastamine; maksu- ja tolliametite reform ning maksu- ja tolliküsimusi reguleerivate õigusaktide muutmine kooskõlas rahvusvaheliste ja ELi standarditega; tõhus korruptsiooni- ja pettusevastane võitlus; naftatulude kasutamise ja erastamisprotsessi suurem läbipaistvus; edusammud vaesuse vähendamisel; säästev areng ja keskkonnakaitse; ühinemine WTOga; edu saavutamine konfliktide lahendamisel ja piirkondliku koostöö parandamine. Tegevuskava tõhusa rakendamise toetamiseks tuleb jätkata arukat makromajanduspoliitikat.

Võttes lähtepunktiks riigi aruandes kirjeldatud poliitilise, majandusliku ja institutsioonilise hetkeolukorra, peaks Aserbaidžaani jaoks väljatöötatud tegevuskava kaasa aitama poliitilise dialoogi tugevdamisele; partnerlus- ja koostöölepingu edasisele rakendamisele; ELi siseturuga järkjärgulisele majanduslikule lõimumisele viivate turumajandusreformide toetamisele; konfliktipiirkondade majanduse tervendamise edasisele toetamisele konfliktide lahendamise raames; rahalise toetuse suurendamisele, sealhulgas Euroopa Investeerimispanga Aserbaidžaani mandaadi pikendamisele pärast 2007. aastat; piirkondliku koostöö suuremale rahalisele toetamisele; koostöö parandamisele justiits- ja siseküsimustes, mis võivad hõlmata ka kõneluste alustamist viisadega seotud küsimustes koostöö tegemiseks/tagasivõtulepingute sõlmimiseks; koostöö tihendamisele energia-, elektroonilise side, transpordi-, keskkonna- ja tervishoiusektoris ning inimestevaheliste kontaktide tugevdamisele eelkõige hariduse, koolituse ja noorsoo alal; ja kui tegevuskava rakendamine on edukas, tuleb kaaluda uue, tõhusama lepingu sõlmimise võimalust, asendamaks partnerlus- ja koostöölepingut pärast selle tähtaja lõppemist.

Komisjon kavatseb 2005. aastal avada Aserbaidžaanis delegatsiooni.

Gruusia

Pärast Gruusia iseseisvumist 1991. aastal keskenduti ELi ja Gruusia suhetes Nõukogude Liidu lagunemisest ja Gruusia sisekonfliktidest tingitud keerulise humanitaarolukorra lahendamisele. Võeti ka mõningaid meetmeid demokraatiale ja turumajandusele üleminekuks aluse panemiseks. Partnerlus- ja koostöölepingu jõustumine 1999. aastal oli ELi ja Gruusia suhetes oluliseks tähiseks ja pani eelkõige aluse korrapärasele poliitilisele dialoogile. Komisjon märkis 2003. aastal uuesti läbi vaadatud riigi strateegiadokumendis, et areng demokraatiale ja turumajandusele üleminekuks on olnud ebapiisav: „Gruusia poliitilises olukorras valitsevad laialtlevinud vaesus, tõsised probleemid valitsemises ja õigusriigi põhimõtete vähene järgimine, sealhulgas korruptsiooni kõrge tase, teravad suhted Venemaaga ja sisekonfliktid, mis on eelkõige seotud eraldunud Abhaasia ja Lõuna-Osseetia vabariikidega, samuti suur välisvõlg.”

Seetõttu tervitasid EL ja laiem rahvusvaheline üldsus 2003. aasta novembri rooside revolutsiooni. Positiivseteks sammudeks on revolutsioonile järgnenud suhteliselt vabade ja õiglaste presidendi- ja parlamendivalimiste läbiviimine ning ulatusliku reformikava algatamine. Saavutuste hulka kuuluvad: 1) teatavate korruptsioonivormidega võitlemine; 2) maksude kogumise efektiivsuse tõstmine; 3) palkade ja pensionide õigeaegne maksmine; 4) salakaubanduse vähendamine; 5) head makromajanduslikud tulemused; 6) Adžaaria taaslõimimine Gruusia majandus-, sotsiaal- ja haldussüsteemiga; 7) rahastajate usalduse taastumine Gruusia suhtes (edukas rahastajate konverents Brüsselis 2004. aasta juunis).

Peamine väljakutse, mis ikka veel Gruusia ees seisab, on vajadus tugevdada õigusriigi põhimõtteid, sealhulgas reformida avalikku teenistust ja kohtusüsteemi. Samuti on õigusriigi põhimõtete juurutamisel oluline demokraatlike kontroll- ja tasakaalustusmehhanismide tugevdamine Gruusias kooskõlas Euroopa Nõukogu ja OSCE liikmelisusest tulenevate kohustustega. Nimetatud valdkondades toimuv areng peaks aitama tagada, et Gruusia võitlus korruptsiooni vastu toimub seaduslikus raamistikus. Majanduse jätkusuutliku kasvu tagamisel on võtmeteguriks investeerimiskliima edasine parandamine. Vaesuse vähendamise ja majandusarengu kava tõhus elluviimine on peamine vahend Gruusia majanduse struktuursete probleemide lahendamisel. ELi ja Gruusia suhete osas on partnerlus- ja koostöölepingu rakendamisel veel palju teha jäänud. Suhete parandamine Venemaaga ja jõupingutuste suurendamine sisekonfliktide rahumeelseks lahendamiseks on samuti olulised tegurid Gruusia pikaajalisele julgeolekule ja jõukusele aluse panemiseks.

Gruusia valitsus on pühendunud kõnealuste probleemide lahendamisele, suhete arendamisele ELiga ja edasisele lõimumisele Euroopa struktuuridega. Komisjon on seetõttu arvamusel, et Gruusia valitsuse pühendumust arvestades saaks ENP tegevuskava kasutada ELi ja Gruusia suhete edasiseks tugevdamiseks ning vajalike reformide elluviimisele kaasaaitamiseks.

Tegevuskava peamiste eesmärkide hulka peaksid kuuluma õigusriigi põhimõtete austamise tugevdamine (kohtusüsteemi, õiguskaitse- ja kinnipidamisasutuste reform) ja inimõiguste kaitse tõhustamine; demokraatlike struktuuride ja pluralismi tugevdamine (parlamendireform, ajakirjanduse sõltumatuse suurendamine, kohalike omavalitsuste reform, valimisreform); ärikliima parandamine ning avaliku sektori tänapäevastamine; maksu- ja tolliametite reform ning maksu- ja tolliküsimusi reguleerivate õigusaktide muutmine kooskõlas rahvusvaheliste ja ELi standarditega ning tõhus korruptsiooni- ja pettusevastane võitlus; erastamise läbipaistvus; edusammud vaesuse vähendamisel; säästev areng; keskkonnakaitse; edu saavutamine konfliktide lahendamisel ja piirkondliku koostöö parandamine. Tegevuskava tõhusa rakendamise toetamiseks tuleb jätkata arukat makromajanduspoliitikat.

Võttes lähtepunktiks riigi aruandes kirjeldatud poliitilise, majandusliku ja institutsioonilise hetkeolukorra, peaks Gruusia jaoks väljatöötatud tegevuskava kaasa aitama poliitilise dialoogi tugevdamisele; partnerlus- ja koostöölepingu edasisele rakendamisele; ELi siseturuga järkjärgulisele majanduslikule lõimumisele viivate turumajandusreformide toetamisele; konfliktipiirkondade majanduse tervendamise edasisele toetamisele konfliktide lahendamise raames; rahalise toetuse suurendamisele, sealhulgas Euroopa Investeerimispanga Gruusia mandaadi pikendamisele pärast 2007. aastat ning piirkondliku koostöö suuremale rahalisele toetamisele; koostöö parandamisele justiits- ja siseküsimustes, mis võivad hõlmata ka kõneluste alustamist viisadega seotud küsimustes koostöö tegemiseks/tagasivõtulepingute sõlmimiseks; koostöö tihendamisele energia-, elektroonilise side, transpordi-, keskkonna-, merendus- ja kalandus- ning tervishoiusektoris ning koostöö parandamisele teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas ning inimestevaheliste kontaktide edendamisele eelkõige hariduse, koolituse ja noorsoo küsimustes; ja kui tegevuskava rakendamine on edukas, tuleb kaaluda uue, tõhusama lepingu sõlmimise võimalust, asendamaks partnerlus- ja koostöölepingut pärast selle tähtaja lõppemist.

Egiptus ja Liibanon

2004. aasta juunis palus nõukogu komisjonil, kellele poliitilise koostöö ja ÜVJP küsimustes oleks abiks peasekretär/kõrge esindaja, alustada ettevalmistuste tegemist tegevuskavade koostamiseks Vahemeremaadele, kes on ratifitseerinud assotsiatsioonilepingud ELiga. Komisjon on seetõttu tegevuskavade ettevalmistamise alusena koostanud käesolevad aruanded Egiptuse ja Liibanoni kohta.[6]

Mõlemale riigile on kahepoolsete suhete peamiseks eesmärgiks assotsiatsioonilepingute täielik rakendamine. ENPga minnakse nimetatud eesmärkidest kaugemale, pakkudes väljavaadet üha tihedamateks suheteks, mis hõlmavad märgatavat majanduslikku lõimumist ja poliitilise koostöö süvenemist. Komisjon algatab riikide kohta koostatud aruannete alusel niipea kui võimalik, asjakohastel juhtudel eesistuja ja kõrge esindajaga tihedat koostööd tehes, Egiptuse ja Liibanoniga ametlikke nõupidamisi, mille sihiks on terviklike ja tasakaalustatud tegevuskavade koostamine.

Tegevuskava peamised prioriteedid kuuluvad kahte suurde valdkonda: esiteks eritegevused, mis kindlustavad jagatud väärtustest kinnipidamise valdkondades, kuhu kuulub rahvusvaheliste kohustuste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete austamine, muuhulgas demokraatlike valimiste läbiviimine, õigusemõistmise ja inimõiguste tagamine ning teatud eesmärgid välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas; teiseks tegevused, mis lähendavad kõnealuseid partnerriike ELile mitmes eelisvaldkonnas, nagu majandus- ja sotsiaalarengu poliitika (sealhulgas vaesuse vähendamine ja säästev areng), kaubandus ja siseturg (sealhulgas sellised sektorid nagu energia, transport, keskkond, merendus ja kalandus, infoühiskond, teadustegevus ja innovatsioon, justiits- ja siseküsimused ning inimestevahelised kontaktid).

Esmatähtsad tegevused määratakse sõltuvalt kaalul olevast küsimusest kindlaks nii konkreetselt kui võimalik ja seega on nende näol tegemist näitajatega, mida saab jälgida ja hinnata. Tegevuskavades määratakse kindlaks põhimeetmed piiratud arvul valdkondades, millesse tuleb suhtuda kui eriti olulistesse prioriteetidesse, samuti tegevused laiemas hulgas valdkondades, mis vastavad kehtivate kahepoolsete lepingute kohaldamisalale. Nende erinevate prioriteetide saavutamiseks seatakse selged ajalised piirid.

3. Järeldus ja soovitused

Aruanded Lõuna-Kaukaasia riikide kohta viitavad sellele, et Armeenias, Aserbaidžaanis ja Gruusias on vaja jätkuvalt läbi viia reforme ja jätkata mitme olulise valdkonna arendamist. Komisjon leiab, et tegevuskavad oleksid kasulik vahend, mille abil EL saaks veelgi tugevdada suhteid kõnealuste riikidega ja aktiivselt toetada vajalikke muutusi. Seetõttu soovitab komisjon, et nõukogu kiidaks heaks käesolevaga välja pakutud üldised suundumused ja nõustuks, et töö peaks algama iga kõnealuse riigi jaoks tegevuskava koostamisest, mille alusel komisjon, vajadusel eesistuja ja kõrge esindajaga koostööd tehes, asjaomaste partnerriikidega ühendust võtab. Nimetatud tegevuskavade koostamine algaks viivitamata. Komisjon rõhutab, et tegevuskavad koostatakse vastavalt iga riigi vajadustele, arvestades iga riigi tugevaid külgi. Liikmesriike teavitatakse täielikult nõupidamiste käigust.

Egiptuse ja Liibanoni kohta koostatud aruannete alusel hakkab komisjon mõlema nimetatud riigiga ette valmistama tegevuskavasid. Soovitatav on tegevuskavade üle läbirääkimisi alustada niipea kui võimalik. Liibanoni valitsuse ametist lahkumise ja maiks kavandatud valimistega seoses mõjutab olukorra areng riigis nõupidamiste ajakava. Eesmärgiks on saavutada iga riigi jaoks tasakaalustatud tegevuskava, mis hõlmab samu põhilisi valdkondi nagu eelmiste partnerite puhul mutatis mutandis, st poliitilisi (sealhulgas rahvusvaheliste kohustuste ning demokraatia ja õigusriigi põhimõtete austamine) ja majanduslikke küsimusi, sealhulgas säästvat arengut ja valdkondlikke tegevusi (siseturg ja kaubandusküsimused; justiits- ja siseküsimused; keskkonnaküsimused; inimestevahelised kontaktid). Liikmesriike teavitatakse täielikult nõupidamiste käigust.

Kõigi viie kõnealuse riigi puhul, nagu ka teiste ENP riikide puhul, kutsutakse asjaomased assotsiatsiooni- või koostöönõukogud vastuvõetud tegevuskavasid heaks kiitma. Tegevuskavad peaksid olema koostatud kolmeks kuni viieks aastaks ning järelevalve tegevuskavade rakendamise üle toimub asjaomaste assotsiatsiooni- või koostöölepingute institutsioonides. Nimetatud järelevalvemenetluse tulemustele antud hinnangute ja partnerite esitatud teabe alusel esitab komisjon, keda poliitilise koostöö ja ÜVJP küsimustes aitab kõrge esindaja, vahekokkuvõtte kahe aasta jooksul tehtud edusammude kohta ja täiendava kokkuvõtte kolme aasta jooksul pärast iga tegevuskava ametlikku heakskiitmist.

[1] KOM(2004) 373, 12.5.2004.

[2] Nõukogu lõppjäreldused, üld- ja välisasjade nõukogu, 14.7.2004; eesistuja lõppjäreldused, Euroopa Ülemkogu 17-18. juuni 2004.

[3] KOM(2004) 795, 9.12.2004.

[4] Vaheleping Liibanoniga jõustus 2003. aasta märtsis.

[5] Komisjoni töödokumendid SEK(2005) 285, SEK(2005) 286 ja SEK(2005) 288.

[6] Komisjoni töödokumendid SEK(2005) 287 ja SEK(2005) 289.