16.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 192/15

1.1

võtab teadmiseks“Komisjoni teatise nõukogule Euroopa noorsoopoliitika küsimuses: Euroopa noorte probleemide lahendamine — Euroopa noortepakti rakendamine ja aktiivse kodanikutunde kujundamine”, ning tervitab selle üksikasjalikku teemakäsitlust, mis hõlmab Euroopa Liidu mitmeid erinevaid poliitikavaldkondi;

1.2

tervitab tõsiasja, et teatis, olles järjeks komisjoni valgele raamatule “Uus algus Euroopa noortele”, nõukogu 27. juuni 2002. aasta resolutsioonile ning komisjoni poolt 12. aprillil 2005 vastuvõetud “Majanduskasvu ja töökohtade loomise komplekssetele suunistele”, loob järjepidevuse antud valdkonna käsitlemisel;

1.3

toetab noorsoopoliitika tugevdamise eesmärki kõigis tegevusvaldkondades, kuivõrd investeerimine noortesse on Euroopa tuleviku seisukohalt oluline;

1.4

rõhutab vajadust selle järele, et kõik otsustustasandid — nii ühenduse, riigi, piirkonna kui ka kohalik — tegutseksid aktiivselt noorte kodanikutunde tegeliku rakendamise nimel igasuguse poliitika kontekstis Euroopa ühiskonnas. Väga oluline on, et meetmed elu- ja töökvaliteedi ning ühiskondliku ja perekondliku olukorra parandamiseks viiakse ellu, eesmärgiga luua eeldused aktiivse kodanikutunde kujundamiseks noorte hulgas. Noorte osalemine on oluline peamine eeldus Euroopa Liidu institutsioonide pikaajaliseks integreerimiseks ja õiguspärasuseks Euroopa elanikkonna hulgas;

1.5

rõhutab, et noorte reaalse osalemise saab tagada vaid juhul, kui Euroopa Liidu pakutud algatused hõlmavad kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, noorteorganisatsioone ning kõiki tööturu osapooli, kes puutuvad erineval määral noortega kokku. Komisjoni kavandatud algatuste edu sõltub suures osas kõnealuse konsultatsiooniprotsessi nõuetekohasest rakendamisest.

2.1

Regioonide Komitee loodab, et avatud koordineerimismeetodi rakendamisel arvestatakse piisavalt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli ja seega ka nende pädevusega.

2.2

Regioonide Komitee on noorsoopoliitika osas seisukohal, et avatud koordineerimismeetodi eesmärgid peavad olema: a) noorte kaasamine kohalikku ellu, et neil oleks võimalik rohkem kaasa rääkida neid puudutavates poliitikavaldkondades; b) jõudmine nii kaugele, et Euroopa Liidu ja riikliku poliitika kujundamisel võetakse enam arvesse noorte spetsiifilisi vajadusi. Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll, pädevus ja teadmised on eelnimetatud eesmärkide saavutamisel olulised, seda eelkõige teatises toodud eristrateegia osas.

2.3

Seega soovitab Regioonide Komitee tagada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalemine noorsoopoliitika kujundamisel, rakendamisel ja järelevalves, kusjuures riiklikult tasandil peaks selle eest vastutama liikmesriigid, Euroopa Liidu tasandil nõukogu.

3.1

Komitee tervitab komisjoni lähenemist noorte tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse poliitikale; noori ohustavad kõige enam töötus, kindlustunde puudumine töökohal ning madal sissetulek. Eelkõige peab Regioonide Komitee oluliseks Lissaboni strateegia asjaomaste aspektide täielikku rakendamist, mille eesmärk on nii töökohtade arvu kui kvaliteedi parandamine.

3.2

Regioonide Komitee kutsub komisjoni üles seadma kvantitatiivseid eesmärke, võitlemaks noorte töötuse vastu (praegu on Euroopa Liidu noorte töötuse määr 18 %).

Kui liikmesriikide ülesanne on rakendada kõnealust poliitikat, siis poliitilisel ja haldustasandil on kohalikud omavalitsused need, kes vastutavad tööhõive-, sotsiaal-, sotsiaalse kaasatuse, diskrimineerimisvastase ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise poliitika, integratsiooniprotsesside väljatöötamise, arendamise ja haldamise eest.

3.3

Sotsiaalkaitsesüsteemide aktiivsele ümberkujundamisele suunatud meetmete ettevalmistamine, mille eesmärk on suurendada noorte osalusvõimalusi töökohal ja ühiskonnas üldiselt, eeldab radikaalset muutust lähenemises kaasatuse/tõrjutuse küsimustele. Vaid see võimaldab täielikult mõista noorte sotsiaalseid tingimusi. Tööhõive aspekt on tugevalt seotud rea sotsiaalsete eeltingimustega, nagu hea tervis, algharidus ning algatuste tegemist toetav ühiskond.

3.4

Euroopa tööhõivestrateegiate ja konkurentsi edendavate meetmete osas on riiklikud ja Euroopa tegevuskavad ning struktuurifondid suunatud tööhõive suurendamisele, võrdsete võimaluste ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärkide saavutamisele. Töötajate ja ettevõtete majanduslike muutustega kohanemise parandamine ning tööalase konkurentsivõime suurendamine loob noortele võimaluse proovida selliseid integreeritud poliitikavaldkondi, mida rakendatakse ja integreeritakse peaasjalikult kohalikul tasandil.

3.5

Regioonide Komitee kutsub komisjon üles toetama vastastikusel kokkuleppel meetmeid, millega edendatakse teadmiste ja oskuste arengut, samuti nende rakendusinstrumentide arengut, mille eesmärk on tugevdada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tegevust ning suurendada sellest saadavat kasu, eriti seoses järgnevaga:

3.6

Kõnealused meetmed on vajalikud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste panuse tõhususe suurendamiseks järgmistes valdkondades:

3.7

Sotsiaalse kaasatuse strateegia võib parandada noorte olukorda (eelkõige kõige haavatumate puhul), kui Euroopa Liidu ja liikmesriikide tasandil toimub kohalike ja piirkondlike omavalitsuste poolt vahetult rakendatavate poliitikavaldkondade tõhus integreerimine. Seetõttu võidab iga sotsiaalse kaasatuse strateegia ning vastastikusel õppel põhinev tööhõiveprogramm erinevate kohalike ja piirkondlike omavalitsuste aktiivsest ja otsesest sekkumisest.

3.8

Erinevate valitsustasandite ühised jõupingutused võib seega keskendada raskustele, millega puutuvad kokku noored, kes on sisenemas tööturule. Kõnealused raskused ei ilmne ainult noorte töötuse määras, vaid ka mitteaktiivsete noorte osakaalus, kes ei õpi, tööta ega ka otsi tööd. Viimatinimetatu on eriti tõsine küsimus, kuivõrd paljud noored langevad koolist välja koolikohustuse ajal enne 18. eluaastat.

3.9

Regioonide Komitee kutsub komisjoni üles toetama selliste meetmete lülitamist reformiprogrammidesse, mille eesmärk on tagada piisav rahanduslik ja korralduslik toetus noorte ettevõtlusprojektidele.

4.1

Regioonide Komitee rõhutab, et Euroopa noortepakt ei tohi viia haridus- ja koolitusprogrammide sisu ühtlustamisele Euroopa Liidu tasandil ega haridus- ja koolitussüsteemide ühtlustamisele. Kõnealused valdkonnad kuuluvad täielikult liikmesriikide ja teatavatel juhtudel kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevusse. See on kooskõlas EÜ asutamislepingu sätetega, mille kohaselt piirdub komisjoni pädevus Euroopa mõõtme arendamisega hariduses ja informatsiooni ja kogemuste vahetamise tõhustamisega liikmesriikide haridussüsteemidele ühistes küsimustes.

4.2

Regioonide Komitee loodab, et iga liikmesriigi välja töötatud head tava (ning meetmeid ja menetlusi) käsitlevat teabevahetust suurendatakse ja kiirendatakse, et tagada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste aktiivne ja tõhus osalemine kvalifikatsioonisüsteemide ja raamistike kohandamise protsessis.

4.3

Eelkõige vajavad kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalust algatused (k.a järelevalve ja hindamise etappidel), mis on suunatud kvalifikatsioonisüsteemi raamistiku loomisele. Raamistik oleks seotud ainepunktide ülekandmise ja kvaliteedi tagamise korra, Euroopa ühiste huvi- ja vabahariduse tunnustamise põhimõtete ning Europassiga (Euroopa diplomite, tunnistuste ja pädevuste läbipaistvuse ühisraamistik) ning need toetaksid seda.

4.4

Loomulikult peaks see kehtima ka Noortepassi 2006. aastaks kavandatud testimisetapi kohta. Noortepass on osa komisjoni Europassi algatusest. Sellega seoses tuleb luua asjaomased majanduslikud ja menetluslikud vahendid.

4.5

Sama menetluskorda tuleks kasutada komisjoni ettepaneku osas, mille kohaselt kutsutakse liikmesriike üles suurendama läbipaistvust ja teavet tööhõive ja koolitusvõimaluste kohta eesmärgiga lihtsustada liikuvust, mis on osa tööhõiveteenuste ajakohastamisest ning tõhustama vaba liikumist takistavate asjaolude kõrvaldamist. Sellega seoses on võimalik ka algatuste nagu Euroopa vabatahtlik teenistus (EVS) ja infoportaalide EURES (Euroopa tööalase liikuvuse portaal) ja PLOTEUS (Euroopa õppimisvõimaluste portaal) hindamisel ja rakendamisel enam arvestada noorte vajadustega, kui nad sisaldavad kohalike omavalitsuste hinnanguid ja ettepanekuid.

4.6

Riiklike haridussüsteemide kooskõlastamist kodanike vaba liikumise optimeerimiseks ning kohalike süsteemide arendamiseks saab edendada ka teabe- ja hea tava vahetamise kiirendamisega. Eelkõige võib täiendada Euroopa Liidu toetust rahvusvahelisele dialoogile ja koostööle läbi liikmesriikide jõupingutuste mitteametliku ja vabahariduse võrreldava hindamisraamistiku loomiseks.

4.7

Tihe koostöö Euroopa Liidu institutsioonide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel on vajalik, et aidata arendada ülikoolide rolli noorte eurooplaste teadmiste ja kultuurivahetuskeskusena. See on saavutatav ka ülikoolide ulatuslikumal sidumisel kohaliku keskkonnaga ning partnerluse põhimõtete, meetodite ja stiilide põhjalikumal ja süsteemsemal rakendamisel.

5.1

Regioonide Komitee tervitab komisjoni dokumendi täielikku kooskõla Euroopa Liidu töötajate vaba liikumise ning üliõpilaste, õpetajate, koolitajate ja praktikantide, eelkõige noorte, liikuvuse poliitikaga.

5.2

Komitee toetab seega täielikult komisjoni seisukohta noorte koolitus- ja tööalase liikuvuse osas Euroopas.

5.3

Et suurendada teadmisi Euroopast ja selle toimimisviisidest ning noorte kaasamisest poliitikasse, kutsub Regioonide Komitee Euroopa Liidu institutsioone üles looma ÜRO eeskujul noorteprogramm, mis kaasaks keskkooliõpilasi ja ülikoolide tudengeid Euroopa Liidu institutsioonide töö (Euroopa Parlamendi täiskogu istungid, nõukogu koosolekud jne) tõepärasesse jäljendamisse.

5.4

Noorte liikuvuse küsimus ei piirdu enam Euroopa Liiduga, vaid puudutab järjest enam Euroopa Liidu väliseid riike. Komitee loodab, et tehakse tihedamat koostööd komisjoni, liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel selle osas, mis puudutab püüdlusi edendada noorte kaasatust vabatahtlikesse organisatsioonidesse ja rahvusvahelisse solidaarsusse. Vajalikku tähelepanu tuleb osutada piiriülesele liikuvusele. Euroopa elanikkonna hulgas on praegu palju rahvusvähemusi, kes on pärit otsestest naaberpiirkondadest, kus tuleks liikuvust edendada ja kontakte ära kasutada. Antud kontekstis loovad erinevate liikmesriikide valitsusväliste organisatsioonide võrgustikud, mis tegutsevad samas arenguvaldkonnas, võimaluse katsetada toetusmeetmeid kohaliku, riikliku ja Euroopa Liidu tasandi sünergia edendamiseks.

5.5

Euroopa Liidu noorte töötajate tõelise liikuvuse suurendamise järjekordse sammuna kutsub Regioonide Komitee komisoni ja liikmesriike üles panema riiklikes programmides suuremat rõhku keeleõppele.

6.1

Komitee toonitab taas liikmesriikide autonoomiat töö- ja pereelu ühendamise toetamist puudutava poliitika ja meetodite kujundamise osas.

6.2

Ka siin peaks komisjoni püüdlused olema suunatud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste loodud teabe, teadmiste ja kogemuste vahetamise ning rakendamise võimaluste tugevdamisele ja suurendamisele, seda nii valdkondades, millele on viidanud komisjon kui ka eri põlvkondade võrdsete võimaluste toetamisel.

7.1

Regioonide Komitee on seisukohal, et komisjon peaks arendama noortega jätkusuutlikku arutelu- ja konsultatsioonipoliitikat, mille eesmärk on maksimaalselt tõhustada komisjoni programme ja algatusi, mille raames on võimalik katsetada ka uusi meetodeid.

7.2

Vastavalt liikmesriigi territoriaalsele jaotusele peab kohalikel või piirkondlikel omavalitsustel, kes tunnevad kõige paremini kohalikke olusid ja mis on noorte esimeseks kontaktpunktiks integreerumisel poliitilisse, ühiskondlikusse ja majandusellu, peab olema võimalus oma rolli ulatuslikuks ja tõhusaks täitmiseks. Kohalike omavalitsustega konsulteerimise protsessiga peaksid kaasnema meetmed, mille eesmärk on:

Rahvusvaheline dialoog aitab tugevdada ja stabiliseerida kogemusi ning vähendada nende enneaegse hääbumise riski.

7.3

Komitee arvates peaksid liikmesriigid korraldama kampaaniaid osaluse ja kodanikuaktiivsuse kujundamise kohta ja lisama kooli- ja koolitusprogrammidesse eesmärgi edendada vastutuse tunnet, mida igaüks peab võtma demokraatlikus ühiskonnas, eriti aga oma kogukonnas. Sellega seoses tuleks vaadelda põhi- ja keskkoole kui olulist kohta noorte kaasamisel, õppimaks demokraatia toimimist.

7.4

Regioonide Komitee loodab, et toetatakse nende heade tavade vahetamist, mis on seotud noorte kaasamisega otsustusprotsessi kohalikul tasandil; samuti liikuvuse algatusi, et parandada teadmisi kohalike omavalitsuste erinevatest vormidest, eesmärgiga edendada teadlikumat osalust poliitilises elus.

7.5

Komitee kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles edendama selliseid projekte nagu “Noorte nõukogud”, mida ei tule käsitleda mitte ainult noorte kaasamise ja dialoogi mehhanismi või kanalina, vaid ka kodanikuaktiivsuse õppimise tõelise vahendina.

7.6

Siiski peab komisjon kohaliku osaluse ja kodanikuaktiivsuse tugevdamiseks toetama liikmesriikide ühiseid jõupingutusi suuremaks osaluseks vajalike täpsete kriteeriumite ja nõuete koostamisel, st töö meetodeid, ulatust, läbiviijaid jms puudutavad üksikasjad.

7.7

Vähendamaks ja vältimaks ohtu, et noorte nõustamisalases töös tegutseksid vaid suured riiklikud võrgustikud, tuleks aktiivselt kaasata kohalikul tasandil nootsootööd tegevaid võrke. Seetõttu oleks hea kaasata kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, kes on oma regioonis juba välja töötanud nõustava noorsoopoliitika kavandamise ja juhtimise mudelid.

7.8

Regioonide Komitee loodab, et kavandatud tegevuste elluviimisel (kampaania Mitmekesisuse eest — diskrimineerimise vastu, Euroopa laste ja noorte tervise algatus, avalik arutelu spordist, milles keskendutakse spordi hariduslikele ja sotsiaalsetele väärtustele noorte inimeste jaoks jne) ei alahinda komisjon kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võtmerolli üksikisikute ja gruppide kaasamisel, teavitamisel, teadvustamisel, motiveerimisel ja aktiveerimisel.

7.9

Regioonide Komitee tervitab seda, et suur osa vastutusest noorsoopoliitika eest lasub Euroopa kohalikel ja piirkondlikel omavalitustel. Seega on ülimalt oluline, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused oleks kaasatud noorsoo väljaõppe, tööhõive ja vaba aja veetmise eest vastutamisse.

8.1

Komisjon ja teised Euroopa Liidu institutsioonid saavad mängida võtmerolli asjakohaste töötingimuste ja vahendite loomisel mis, võimaldavad liikmesriikidel oma õigusi kasutada. Noorte probleemide paljutahulisus ja üleüldine iseloom nõuavad, et valitsemise erinevatel tasanditel oleks ajakohastatud arusaam hetkel valitsevatest probleemidest, mis kuuluvad nende vastutus- ja pädevusalasse.

8.2

Regioonide Komitee kutsub üles esitama algatusi noorte seiresüsteemi kooskõlastamise loomiseks, mis kasutaks ära teistes eripalgelistes üldistes valdkondades tehtud tööd ja seega:

8.3

Regioonide Komitee loodab, et eriprogrammide ja -kavade, asjakohase teadlikkuse tõstmise, heade tavade vahetamise ja levitamise ning kohalike noorsoopoliitikute koolitamise teel saab kaasa aidata Euroopa noorsoopoliitika kultuuri levitamisele, luues sel viisil Euroopa, kus otsustajad saaksid noorsoopoliitika elluviimise alal kogemusi vahetada. Eelkõige soovib komitee koostöös komisjoniga viia läbi teabekampaania Euroopa noortepakti tutvustamiseks.

8.4

Noorsoopoliitika edu tagamiseks on ülimalt oluline töötada välja mõju- ja tulemushinnangu läbiviimiskord. Kuna puuduvad tunnustatud mudelid noorsoopoliitika hindamise valdkonnas, saadakse kogemusi hindamise käigus oskusteabe kasvades, et töötada välja ühtsed taaskasutatavad mudelid. Kindlasti tuleb hindamisse kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused.

8.5

Piirkondade ja kohalike omavalitsuste juhtivat rolli noorsoopoliitika valdkonnas tuleb edendada iga üksiku programmi ja vahendi väljatöötamisel, ühtlustamisel ja teostamisel, võttes arvesse vertikaalset ja horisontaalset subsidiaarsust, millel on suur tähtsus eriti kohalikul tasandil. Sellest tulenevalt peab noorsooprogrammide ja -vahendite rakendamisel kasutama ja edendama tõhusa, tasakaalustatud ja representatiivse osavõtu kogemusi.

8.6

Regioonide Komitee rõhutab vajadust noortemõõtme süvalaiendamiseks Euroopa Liidu poliitikavaldkondades. Ka seoses kultuurialaste algatustega, mille puhul arvestati osaliselt juba varem noorteküsimuse kaasamise lisaväärtust, tuleb suhtuda tõsiselt vajadusse tagada noorsoole suunatud või nende poolt teostatavatele algatustele vahendid ja tegutsemisvabadus. Samuti tuleb rõhutada põlvkondadevahelise sotsiaalse võrdsuse ja võrdsete võimaluste tähtsust, eriti seoses noorte ees seisva sotsiaalse tõrjutuse ohuga.

8.7

Regioonide Komitee nõuab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võtmerolli tunnustamist Euroopa noorte ja Euroopa vabatahtliku teenistuse programmide rakendamisel ja hindamisel. Sama kehtib ka programmi “Aktiivsed noored 2007–2013” kohta. Üksnes sel viisil saame tagada, et projektides arvestatakse kohalike oludega, et neil on soovitud mõju asjaomases valdkonnas ja nad integreeritakse edukalt kohalikku poliitikasse.

8.8

Regioonide Komitee arvab, et noorsoomeetmed peavad võtma lisaks Euroopa noortepaktiga kaetud valdkondadele arvesse ka muid küsimusi, mis, kas või kaudselt, aitaksid kaasa pakti eesmärkide saavutamisele. Äärmiselt olulistena tuleb esile tõsta eelkõige eluasemeprobleeme (eeldusel, et see puudutab tööhõivepoliitikat, liikuvust ning töö- ja pereelu ühitamist) ning muid pere heaolu valdkonna ja krediidi saamise poliitikaid. Liikmesriike tuleks toetada suuremate jõupingutuste tegemisel kõnealuste valdkondade paremal ümberkorraldamisel.

8.9

Kooskõlas Lissaboni strateegiaga kutsub Regioonide Komitee komisjoni üles toetama järgmiste meetmete lisamist riiklikesse reformiprogrammidesse:

9.1

Regioonide Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et vaatamata kõnealuste küsimuste keerukusele, on komisjoni dokumendis toodud andmed noorsoopoliitiliste meetmete rakendamise rahaliste vahendite kohta liiga ebamäärased.

9.2

Seetõttu soovitab komitee Euroopa Liidu direktiivide koostamisele järgnevatel etappidel luua õigeaegselt Euroopa fonde, kuna sellised kahtlemata vajalikud ambitsioonikad noorsooprojektid nõuavad rahalisi vahendeid, mida liikmesriigid ise ei suuda pakkuda. Samuti kutsub Regioonide Komitee komisjoni üles eraldama Euroopa noorsoopoliitikale rohkem vahendeid.

9.3

Regioonide Komitee soovitab haldusmenetluskorra jätkuvat ja hoogsamat lihtsustamist, et parandada mitte ainult kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, vaid esmajoones noorte endi ja nende esindajate juurdepääsu programmidele ja meetmetele. Sellega väheneksid kulud, lihtsustuks menetlus ja lüheneks rakendamiseks kuluv aeg.

9.4

Regioonide Komitee loodab, et komisjoni teatises välja kuulutatud meetmete rakendusprogrammidele eraldatakse piisavalt vahendeid. Lisaks eriprogrammidele (Euroopa noored ja Euroopa vabatahtlik teenistus) võiks osa rahalisi vahendeid suunata ka teistele Euroopa Liidu programmidele, mis näevad ette meetmeid noorsoo küsimustes.