16.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 192/21

1.

info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (IKT) võivad olulisel määral otseselt ja kaudselt kaasa aidata Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisele;

2.

lairibaühenduse ambitsioonikad plaanid, mis põhinevad võrdõiguslikkusel ning mittediskrimineerival juurdepääsul digitaaltehnoloogiale informatsiooni infrastruktuuri raames Euroopa tasandil, peavad etendama tähtsaimat rolli kogu Euroopa, Euroopa Liidu liikmesriikide ja tulevaste kandidaatriikide, linnade ja maapiirkondade, ettevõtete ja kodanike ühendamisel;

3.

investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni on esmatähtsad ning neid tuleks suurendada, et IKT valdkond ka edaspidi aitaks kaasa majanduskasvu ja tööhõive suurendamisele;

4.

otsustavat tähtsust omab tõhusate ja kaasaegsete informatsiooni infrastruktuuride arendamine nii uute kui juba olemasolevate ettevõtete ning kaasajastatud avalike teenuste jaoks;

5.

võrdsed võimalused infoühiskonnas peavad kuuluma Euroopa kodanike õiguste hulka internetiühenduse ja teenuste osas, sõltumata kasutajast, sotsiaalsest staatusest ja geograafilisest asukohast;

6.

informatsiooni infrastruktuure tuleb kavandada ja hallata samamoodi nagu vee- ja elektrienergiavarustust;

1.1.

hindab sünteesi ja selgust, mis iseloomustavad komisjoni teatises “i2010 — Euroopa infoühiskond majanduskasvu ja tööhõive eest” arendatud analüüsi ja lõppjäreldusi;

1.2.

nõustub väitega, et teadmised, teadusuuringud ja innovatsioon on jätkusuutliku majanduskasvu mootor;

1.3.

toetab kindlalt ideed, et kõiki kodanikke kaasava infoühiskonna rajamine on üks esmatähtsatest ülesannetest;

1.4.

nõustub seisukohaga, et IKT omab tugevat mõju majanduskasvule ja tööhõivele: statistiliste näitajate järgi on 25 % Euroopa Liidu SKT kasvust ja 40 % Euroopa Liidu tootlikkuse kasvust seotud infotehnoloogia rakendamisega;

1.5.

tunnistab, et teenuste, võrkude, seadmete ja massiteabevahendite digitaalne ühtlustamine näitab kiireid edusamme, mille eesmärgiks on avardada kodanike jaoks digitaalinfole juurdepääsu kanaleid;

1.6.

rõhutab, et sotsiaalse ühtsuse saavutamine ja õigusraamistiku määratlemine lihtsustaks digitaalset ühtlustamist;

1.7.

kiidab heaks strateegia i2010 infoühiskonna jaoks ja nõustub kõnealuse poliitika peasuuniste ja prioriteetidega;

1.8.

nõustub sellega, et strateegia i2010 toetab avatud ja konkurentsivõimelist digitaalset majandust, kus kvaliteet ja sotsiaalse tõrjutuse ennetamine omavad suurt tähtsust;

1.9.

rõhutab strateegia i2010 jaoks määratletud kolme prioriteedi ulatust ja toetab

1.10.

on veendunud, et initsiatiiv i2010 aitab kaasa kodanike elukvaliteedi ning seeläbi kogu ühiskonna parandamisele.

1.11.

toetab Euroopa Komisjoni tulevikku suunatud poliitikat, kuna komitee on seisukohal, et Euroopa Liidu IKT sektor omab suurt potentsiaali, mida tuleb maksimaalselt ära kasutada. Euroopa ühtne turg, kus reeglid liikmesriigiti ei erine, pakub pinnast, mis on soodus ettevõtetele;

1.12.

rõhutab vajadust tunnustada piirkondlike ja kohalike omavalitsuste tähtsust strateegia i2010 eesmärkide saavutamisel ja määratleda nende roll täpsemalt;

1.13.

avaldab heameelt peamiste ülesannete lahendamiseks tehtud pingutuste üle, märkides samal ajal, et saavutatud tulemusi hinnatakse kavandatud tegevuskavade raames;

1.14.

rõhutab, et kohustused, mis on seotud lairibateenuste kiirema kasvuga struktuuriliselt ebasoodsates tingimustes ja ebasoodsas olukorras olevates piirkondades, nõuavad suurte summade eraldamist struktuurifondidest; seoses digitaalses vormis kättesaadava infosisu rikkuse, infovahetuse koostoime ja turvalisusega tuleb eraldada suuri summasid teadusuuringute- ja arenguprogrammidest;

1.15.

on seisukohal, et kvaliteetne ja vastuvõetava hinnaga lairibajuurdepääs on üks peamine näitaja, mis määrab kodanikele osutatavate teenuste kvaliteedi, eelkõige tõstes kohalike omavalitsuste osutatavate teenuste kvaliteeti, aidates samal ajal VKE-del oma tooteid levitada. Võib arvata, et kaugemal asuvad ja eelkõige äärepoolseimad piirkonnad ja kogukonnad saavad suurt kasu kiiremast ja ulatuslikumast juurdepääsust lairibateenustele;

1.16.

rõhutab, et ühiskond on eriti tundlik küsimuste suhtes, mis käsitlevad tarbijakaitset ja isikuandmete kaitset, mida tuleb arvesse võtta IKT turu toimimise reeglite ja strateegia kujundamisel;

1.17.

väljendab oma veendumust vajaduse järele, et IKT valdkonna uued teenused ja rakendusmeetmed peavad igal juhul järgima andmekaitse reegleid ning et samal ajal peab tarbijatele alati jääma võimalus kontrollida oma isiklike andmete töötlust. “Teadlikkuse tõstmine enesekaitse vajaduse suhtes” (8) on üks teatises ära toodud ettepanekuist, millega peaksid kaasnema tõhusamad tagatised;

1.18.

rõhutab eriti turvalise infovahetuse tähtsust võitluses internetis leiduva ebaseadusliku ja kahjuliku infosisuga ja vajadust, et EL tagaks kvaliteetsed teenused ja kommunikatsioonid, mis on mõistliku hinnaga ja tagavad kogu ELi territoriaalse sidususe, kusjuures erilist tähelepanu tuleb pöörata äärepoolseimatele piirkondadele;

1.19.

on seisukohal, et uute teenuste sisu ja jõudsalt areneva digitaalse meedia puhul ei tohi lähtuda üksnes majanduslikest näitajatest, vaid neid tuleb arendada kooskõlas sotsiaalsete ja kultuuriliste vajadustega;

1.20.

julgustab teadusparkide loomist ja VKE-de rahastamise asjakohase raamistiku loomist.

1.21.

toetab selgelt Euroopa Komisjoni lähenemisviisi, mille abil üritatakse tõsta Euroopa IKT uuringute mahtu ja kvaliteeti. Antud küsimuses tuleks tagada saadud teadmiste edastamine, et selle tulemusel saaks kasu kogu Euroopa tööstus ning jätkuks areng Lissaboni eesmärkide saavutamise suunas kõigis piirkondades;

1.22.

jääb arvamuse juurde, et teadusuuringute jaoks on vajalik suurema eelarve eraldamine ajavahemikuks 2007–2013, “seda isegi juhul, kui eelarve kujundamisel tuleb ette muudatusi teistes valdkondades” (9);

1.23.

rõhutab, et isegi kui teadusuuringute tulemuste toodangusse rakendamine kujutab endast elulise tähtsusega panust iga majanduse ja iga tehnoloogia jaoks, tuleb IKT sektori eripära siiski hoolikalt arvesse võtta. Kõnealune vajadus on tingitud põhiliselt asjaolust, et IKT mõjutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tööd (e-haldus) ning nende ülesannete korraldamist ja teostamist (teenuste osutamine üksikisikutele, ajaloolise ja keskkondliku muinsuskaitse kaashaldamine, infrastruktuuri ja võrgustike kaashaldamine kohaliku liikuvuse e-õpe, e-tervishoiu, kaugtöö jne edendamiseks).

1.24.

juhib tähelepanu sellele, et IKT-l on oluline osa mitmesugustes valdkondades kohalike, piirkondlike, riiklike ja Euroopa Liidu ametiasutuste ning samuti ametiasutuste ja kodanike ning eraettevõtete vahelise koostöö ja kooskõlastamise tõhustamisel. Lisaks pakub IKT häid ning asjakohaseid võimalusi avalike teenuste kvaliteedi tõstmiseks.

1.25.

rõhutab vajadust säilitada tasakaal IKT positiivsete majanduslike tagajärgede ja võimalike sotsiaalsete, kultuuriliste tagajärgede vahel, mis on seotud IKT rakendamisega Euroopa kodanike elus, mis toob endaga kaasa vajaduse ühendada IKT strateegiad noorsoo- ja hariduspoliitika ning peamiste inimõigustega;

1.26.

toetab arvamust, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil on võimalik parandada elukvaliteeti. Näiteks võimaldab kõnealuste tehnoloogiate aktiivsem kasutamine parandada olemasolevaid IKT-le tuginevaid tervishoiuteenuseid ning luua uusi teenuseid. See annaks panuse elanikkonna tervise parandamisse ning looks kodanikele parema ja tõhusama juurdepääsu avalikele teenustele tervishoiuvaldkonnas;

1.27.

arvab, et IKT kasutamine uue “kultuuritehnikana”, mis lisandub lugemisele ja kirjutamisele, võib endaga kaasa tuua tavapäraste infokanalite ja -allikate (ajalehed, kirjavahetus) allakäigu. Säilitamaks need esmase tähtsusega oskused, tuleks tagada, et IKT abil toimuv õpe lisandub kommunikatsiooni tavapärastele vormidele, kuid ei asenda neid;

1.28.

kinnitab järjekindlalt, et tagada tuleb kultuuriline ja keeleline mitmekesisus. Ühe keele kasutamine IKT sektoris ei tohi mõjutada vajadust pakkuda kodanikele e-teenuseid ka teistes keeltes, respekteerides nii kultuuride ja keelte mitmekesisust;

1.29.

rõhutab vajadust digitaliseerida Euroopa kirjalik kultuuripärand, et seda säilitada kasutamiseks tulevastele põlvkondadele. Digitaliseerimine peab toimuma kõigis keeltes ja kõigis Euroopa piirkondades ja riikides;

1.30.

rõhutab, et IKT kasutamine suurendab märkimisväärselt tootlikkust ja konkurentsivõimet, millest ühiskond saab olulist kasu;

1.31.

toetab komisjoni ettepanekut käivitada IKT eestvedavad algatused peamiste sotsiaalsete väljakutsete osas. Kolm esmast prioriteeti on vananeva ühiskonna vajadused, ohutu ja puhas transport ning kultuuriline mitmekesisus;

1.32.

rõhutab IKT tähtsust uue sotsiaalse vahendina. Selleks on vaja IKT strateegiad siduda ühenduse sotsiaalpoliitikaga;

1.33.

võtab seisukoha digitaalse infosisuga virtuaalsete raamatukogude ja muuseumide kaitseks, kus säilitatakse ajaloolist ja kultuurilist pärandit kõigile kättesaadavalt;

1.34.

toetab digitaalse dialoogi tõhustamist (e-nõustamine), mille eesmärgiks on ettepanekute, seisukohtade, ideede, kommentaaride ja heade tavade vahetamine riikide, piirkondade ning üldisemalt võttes kodanikuühiskonna kõigi tasandite vahel.

2.1.

teeb komisjonile ja liikmesriikidele ettepaneku pöörata i2010 raames erilist tähelepanu järgmistele punktidele ning käsitleda nende detsentraliseerimist ja juhtimist prioriteetsena:

See peaks toimuma kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kasuks, eesmärgiga luua infrastruktuurid ja teenused, mis tugevdavad kodanike arengut ja elatustaset piirkondlikul tasandil;

2.2.

soovitab komisjonil tõhustada indikaatorite kindlaksmääramist ja kasutamist, mis annavad ülevaate ja võrdlushinnangu IKT levikust ja kasutamisest piirkondlikul tasandil, tegemaks kasulikke ja vajalikke lõppjäreldusi piirkondade tehnoloogilise ning majandusliku ja sotsiaalse lähenemise meetmete rakendamiseks;

2.3.

soovib tutvuda i2010 strateegia vahearuande lõppjärelduste ja tulemustega, mis tuleb aegsasti teatavaks teha, ning väljendada oma seisukohti antud valdkonnas;

2.4.

soovitab komisjonil tegevusprogrammi väljatöötamise käigus võtta arvesse asjaolu, et asjakohase valdkonna areng on suures osas seotud arvutimängutööstusega ning et seetõttu on väga oluline rõhutada kõnealuse arengu kvaliteeti ning selle mõju ühiskonnale ning eriti just noortele;

2.5.

palub komisjonil kaasata komitee täiel määral algatustesse, mille eesmärgiks on vastuvõetud ja rakendatud strateegia kohandamine või läbivaatamine;

2.6.

teavitab komisjoni oma soovist algatada lisameetmeid liikmesriikide tasandil, võimaldamaks neile tõhusa toimetuleku algatusega i2010 ning riiklike reformiprogrammide ümbertöötamise, kaasa arvatud programmid IKT valdkonnas, mille peaeesmärgiks on tugevdada piirkondi, eelkõige äärepoolsemaid ja kaugeid maapiirkondi ning saarepiirkondi, mis saavad IKT arendamise sotsiaalmajanduslikest eelistest kõige rohkem kasu.

2.7.

soovitab komisjonil pöörata eritähelepanu majanduslikult vähemarenenud piirkondadele, et need võiksid kasutada IKT pakutavaid võimalusi tõelise lähenemise saavutamiseks ega satuks tõrjutusse, mis võib juhtuda nendega, kel puudub juurdepääs IKT-le.

Lõppkokkuvõttes rõhutab ja arvab Regioonide Komitee, et on vajalik arendada pidevat ning sujuvat dialoogi seoses strateegiaga “i2010 — Euroopa infoühiskond majanduskasvu ja tööhõive eest”. Tegemist on vajadusega, mis on tingitud IKT arengu kiirusest ning vajadustest, mida see pidevalt endaga kaasa toob.