26.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 183/1

Nõukogu 21. juuni 2005. aasta

ÜHINE SEISUKOHT

eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EÜ) nr …/2005 teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta

(2005/C 183 E/01)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1 ning selle artiklit 95 seoses käesoleva määruse artiklitega 7, 8 ja 9,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, (1)

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Kuues ühenduse keskkonnaalane tegevusprogramm (3) määratleb kliimamuutused prioriteetse tegevusvaldkonnana. Kõnealuses programmis tõdetakse, et ühendus on kohustunud vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid perioodil 2008–2012 võrreldes 1990. aasta tasemega 8 % ja pikemas perspektiivis tuleb kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada võrreldes 1990. aasta tasemega ligikaudu 70 %.

(2)

Nõukogu 15. detsembri 1993. aasta otsusega 94/69/EÜ (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni sõlmimise kohta) (4) heakskiidetud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni lõppeesmärk on saavutada kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumine atmosfääris tasemeni, mis võimaldab vältida inimtegevusest tulenevaid ohtlikke kliimasüsteemi häireid.

(3)

Nõukogu 25. aprilli 2002. aasta otsus 2002/358/EÜ, mis käsitleb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli heakskiitmist Euroopa Ühenduse nimel ja sellega võetavate ühiste kohustuste täitmist, (5) kohustab ühendust ja selle liikmesriike vähendama aastatel 2008–2012 Kyoto protokolli A lisas loetletud kasvuhoonegaaside inimtekkeliste heitkoguste koguhulka võrreldes 1990. aasta tasemega 8 %.

(4)

Tuleks sätestada meetmed fluoritud kasvuhoonegaaside heitkoguste vältimiseks ja minimeerimiseks, ilma et need piiraks järgmiste direktiivide kohaldamist: nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiiv 75/442/EMÜ jäätmete kohta, (6) nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiiv 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta, (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiiv 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta (8) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2002/96/EÜ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta (9).

(5)

Käesoleva määruse peamine eesmärk on vähendada Kyoto protokolliga hõlmatud fluoritud kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja kaitsta sel viisil keskkonda; õiguslik alus on seetõttu asutamislepingu artikli 175 lõige 1.

(6)

Siiski on asutamislepingu artikli 95 alusel asjakohane võtta ühenduse tasandil meetmeid, et ühtlustada fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamise ning fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete ja seadmete turustamise ja märgistamise nõudeid. Fluoritud kasvuhoonegaaside teatavate rakenduste turustamise ja kasutamise piiranguid peetakse vajalikuks, kui kasutuskõlblikud asendusained on kättesaadavad ning kui fluoritud gaaside piiramine ja kokkukogumine ei ole teostatav. Seoses sellega tuleb ühtlasi arvesse võtta teatavate tööstusharude vabatahtlikke algatusi ja seda, et asendusainete väljatöötamine jätkub.

(7)

II lisas loetletud fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete ja seadmete turuleviimine kahjustab ühenduse ja selle liikmesriikide eesmärke ning kohustusi, mis nad on seadnud ja võtnud seoses kliimamuutustega; seetõttu tuleb selliste toodete ja seadmete turuleviimist piirata. See võib kehtida ka teiste fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate rakenduste suhtes ja seetõttu tuleks üle vaadata II lisa täiendamise vajadus, võttes arvesse keskkonnatulu, tehnilist teostatavust ja kulutasuvust.

(8)

Et aidata ühendusel ja selle liikmesriikidel täita kohustusi, mille nad on võtnud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni, Kyoto protokolli ja otsuse 2002/358/EÜ alusel, tuleks direktiiv 2005/…/EÜ (10) ja käesolev määrus, mis mõlemad soodustavad kasvuhoonegaaside heitkoguste vältimist ja minimeerimist, vastu võtta ja avaldada Euroopa Liidu Teatajas üheaegselt.

(9)

Tuleks sätestada käesoleva määruse sätete järelevalve, hindamine ja läbivaatamine.

(10)

Liikmesriigid peaks kehtestama eeskirjad sanktsioonide kohta käesoleva määruse sätete rikkumiste eest ja tagama nende eeskirjade rakendamise. Need sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(11)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtetest.

(12)

Kuna selleks, et kaitsta keskkonda ja tagada siseturu toimimine, ei saa käesoleva määruse eesmärke, milleks on teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside piiramine ja selliste gaaside kohta teabe andmine ning teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete ja seadmete kasutamise ja turuleviimise järelevalve, liikmesriigid tegutsedes piisaval määral saavutada, ning need on käesoleva määruse ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt piirdub käesolev määrus üksnes nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikuga.

(13)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (11) kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesoleva määruse eesmärk on vähendada Kyoto protokolliga hõlmatud fluoritud kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Käesolevat määrust kohaldatakse kõnealuse protokolli A lisas loetletud fluoritud kasvuhoonegaaside suhtes. Käesoleva määruse I lisas loetletakse käesoleva määrusega praegu hõlmatud fluoritud kasvuhoonegaasid koos nende globaalset soojenemist põhjustava potentsiaaliga. Pidades silmas Kyoto protokolli artikli 5 lõikega 3 ettenähtud muudatusi, mille ühendus ja selle liikmesriigid on heaks kiitnud, võib I lisa läbi vaadata ja seda vajadusel ajakohastada.

Käesolev määrus käsitleb I lisas loetletud fluoritud kasvuhoonegaaside piiramist, kasutamist, kokkukogumist ja hävitamist; kõnealuseid gaase sisaldavate toodete või seadmete märgistamist ja kõrvaldamist; kõnealuste gaaside kohta teabe esitamist; artiklis 8 osutatud kasutusvõimalusi ning artiklis 9 osutatud toodete ja seadmete turuleviimist; ning käesoleva määrusega ettenähtud tegevustesse kaasatud töötajate koolitamist ja sertifitseerimist.

Käesoleva määruse kohaldamine ei piira direktiivide 75/442/EMÜ, 96/61/EÜ, 2000/53/EÜ ning 2002/96/EÜ kohaldamist.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

fluoritud kasvuhoonegaasid — fluorosüsivesinikud (HFC), perfluorosüsivesinikud (PFC) ja väävelheksafluoriid (SF6), nagu on loetletud I lisas, ning neid aineid sisaldavad valmistised, kuid välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta määruse (EÜ) nr 2037/2000 osoonikihti kahandavate ainete kohta (12) alusel kontrollitavad ained;

2)

fluorosüsivesinik — orgaaniline ühend, mis koosneb süsinikust, vesinikust ja fluorist, ning mille molekulis on maksimaalselt kuus süsiniku aatomit;

3)

perfluorosüsivesinik — orgaaniline ühend, mis koosneb ainult süsinikust ja fluorist, ning mille molekulis on maksimaalselt kuus süsiniku aatomit;

4)

globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal — fluoritud kasvuhoonegaasi mõju kliimasoojenemisele võrrelduna süsinikdioksiidi põhjustatud mõjuga. Globaalset soojenemist põhjustava potentsiaali (GWP)väärtus saadakse, arvutades ühe kilogrammi gaasi soojenemist põhjustava potentsiaali ja ühe kilogrammi süsinikdioksiidi soojenemist põhjustava potentsiaali suhte 100 aasta kohta. I lisas loetletud GWP-väärtused on avaldatud valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertrühma poolt vastu võetud kolmandas hinnanguaruandes (“IPCC 2001. aasta GWP-väärtused”) (13);

5)

valmistis — käesoleva määruse kohustuste rakendamisel, välja arvatud hävitamine, segu, mis koosneb kahest või enamast ainest, millest vähemalt üks on fluoritud kasvuhoonegaas, välja arvatud juhul, kui valmistise globaalset soojenemist põhjustav kogupotentsiaal on alla 150. Valmistise globaalset soojenemist põhjustav kogupotentsiaal (14) määratakse kindlaks kooskõlas I lisa 2. osaga;

6)

käitaja — füüsiline või juriidiline isik, kellel on tegelik kontroll käesoleva määrusega hõlmatud seadmete ja süsteemide tehnilise toimimise üle; liikmesriik võib määratletavatel eritingimustel nimetada käitaja kohustuste eest vastutavaks omaniku;

7)

turuleviimine — tähendab seda, et tootja või importija tarnib esimest korda Euroopa Liidus kolmandatele isikutele või teeb neile kättesaadavaks kas tasu eest või tasuta tooted ja seadmed, mis sisaldavad fluoritud kasvuhoonegaase või mille toimimiseks on kõnealuseid gaase vaja;

8)

kasutamine — fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamine käesoleva määrusega hõlmatud toodete ja seadmete tootmisel, korduvtäitmisel ning teenindus- ja hooldustööde tegemisel;

9)

soojuspump — seade või paigaldis, mis võtab madalal temperatuuril soojust õhust, veest või maast ja edastab soojust;

10)

lekke tuvastamise süsteem — taadeldud mehaaniline, elektriline või elektrooniline seade fluoritud kasvuhoonegaaside lekke tuvastamiseks, mis lekke tuvastamise korral alarmeerib käitajat;

11)

hermeetiliselt suletud süsteem — süsteem, milles kõik külmutusagensit sisaldavad osad on tihendatud keevitamise, kõvajoodisjootmise või sarnaste püsiliidete kasutamise teel;

12)

mahuti — toode, mis on eeskätt ette nähtud fluoritud kasvuhoonegaaside veoks või ladustamiseks;

13)

ühekordselt täidetav mahuti — mahuti, mis ei ole ette nähtud korduvtäitmiseks ja mida kasutatakse: külmutus- ja kliimaseadmete või soojuspumpade, tuletõrjesüsteemide või kõrgepingejaotlate hooldus- ja teenindustööde tegemisel või selliste seadmete või süsteemide täitmisel; või fluoritud kasvuhoonegaasidel põhinevate lahustite ladustamisel või veol;

14)

kokkukogumine — masinatest, seadmetest ja mahutitest pärit fluoritud kasvuhoonegaaside kogumine ja ladustamine;

15)

ringlussevõtt — kokkukogutud fluoritud kasvuhoonegaasi korduskasutamine pärast põhipuhastusprotsesse;

16)

taastamine — kokkukogutud fluoritud kasvuhoonegaasi ümbertöötamine, et see vastaks kehtestatud toimimisnormidele;

17)

hävitamine — menetlus, mille käigus kogu fluoritud kasvuhoonegaas või suurem osa sellest muundatakse püsivalt või lagundatakse üheks või enamaks püsivaks aineks, mis ei ole fluoritud kasvuhoonegaas;

18)

uus aerosool — direktiivi 94/48/EÜ (15) lisas loetletud aerosoolid, mida turustatakse ja mis on ette nähtud elanikkonnale meelelahutuslikuks või kaunistuslikuks otstarbeks.

Artikkel 3

Piiramine

1.   I lisas loetletud fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate järgmiste paiksete rakenduste: jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade ja tuletõrjesüsteemide, käitajad, võtavad kõik meetmed, mis on tehniliselt teostatavad ega tekita ebaproportsionaalseid kulutusi, et:

a)

välistada kõnealuste gaaside lekkimine ja

b)

kõrvaldada igasugune tuvastatud leke nii kiiresti kui võimalik.

2.   Lõikes 1 osutatud rakenduste käitajad tagavad, et sertifitseeritud töötajad, kes vastavad artikli 5 nõuetele, kontrollivad rakenduste lekkekindlust järgmise ajakava kohaselt:

a)

rakendused, mis sisaldavad 3 kg või rohkem fluoritud kasvuhoonegaase, kontrollitakse vähemalt kord iga 12 kuu järel; seda sätet ei kohaldata seadmete suhtes, mis on varustatud alla 6 kg fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate hermeetiliselt suletud süsteemidega ja mis on vastavalt märgistatud;

b)

rakendusi, mis sisaldavad 30 kg või rohkem fluoritud kasvuhoonegaase, kontrollitakse vähemalt kord iga kuue kuu järel;

c)

rakendusi, mis sisaldavad 300 kg või rohkem fluoritud kasvuhoonegaase, kontrollitakse vähemalt kord iga kolme kuu järel.

Pärast lekke kõrvaldamist kontrollitakse rakenduste lekkekindlust ühe kuu jooksul veendumaks, et parandustööd on olnud tõhusad.

Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab “lekkekindluse kontrollimine” seda, et seadet või süsteemi kontrollitakse eelkõige seoses lekkeohuga, kasutades otseseid või kaudseid mõõtmismeetodeid ning keskendudes seadme või süsteemi nendele osadele, milles lekkimise oht on kõige tõenäolisem.

3.   Lõikes 1 osutatud, 300 kg või rohkem fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate rakenduste käitajad võtavad kasutusele lekke tuvastamise süsteemid. Kõnealuseid lekke tuvastamise süsteeme kontrollitakse vähemalt kord iga 12 kuu järel, et tagada nende nõuetekohane toimimine.

4.   Kui nõuetekohaselt toimiv asjakohane lekke tuvastamise süsteem on kasutusele võetud, võib lõike 2 punktide b ja c alusel nõutavate kontrollide sagedust poole võrra vähendada.

5.   Kui tuletõrjesüsteemide puhul on kasutusel ISO standardile 14520 vastav kontrollikord, võib kõnealuseid kontrolle käsitada käesoleva määruse nõuetele vastavatena, tingimusel et sellised kontrollid viiakse läbi vähemalt sama sagedusega.

6.   Lõikes 1 osutatud, 3 kg või rohkem fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate rakenduste käitajad registreerivad rakendustes kasutatavate fluoritud kasvuhoonegaaside koguse ja laadi, mis tahes lisatud kogused ning hooldus- ja teenindustöö ja lõpliku hävitamise jooksul kokku kogutud kogused. Käitajad registreerivad samuti muu asjakohase teabe, sealhulgas hooldus- või teenindustöid osutanud äriühingu või tehniku andmed; samuti registreeritakse lõigete 2, 3 ja 4 kohaste kontrollide tegemise kuupäevad ja kontrollide tulemused. Registreeritud andmed tehakse taotluse korral kättesaadavaks pädevale asutusele ja komisjonile.

7.   Komisjon kehtestab hiljemalt…, (16) vastavalt artikli 11 lõikes 2 osutatud korrale, standarditud kontrollinõuded iga käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rakenduse jaoks.

Artikkel 4

Kokkukogumine

1.   Järgmist tüüpi paiksete seadmete omanikud peavad võtma kasutusele korra, mille kohaselt sertifitseeritud töötajad, kes vastavad artikli 5 nõuetele, koguvad kokku fluoritud kasvuhoonegaasid, et tagada nende ringlussevõtt, taastamine või hävitamine:

a)

jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade jahutuskontuurid;

b)

fluoritud kasvuhoonegaasidel põhinevaid lahusteid sisaldavad seadmed;

c)

tuletõrjesüsteemid ja tulekustutid; ja

d)

kõrgepingejaotlad.

2.   Kui kasvuhoonegaasi sisaldava korduvtäidetava või ühekordselt täidetava mahuti kasutusiga on lõppenud, vastutab mahutit veo või säilitamise eesmärgil hoidev isik selle eest, et kehtestataks kord mahutis sisalduvate mis tahes jääkgaaside nõuetekohaseks kokkukogumiseks, et tagada selliste gaaside ringlussevõtt, taastamine või hävitamine.

3.   Kasvuhoonegaasid, mis sisalduvad muudes toodetes ja seadmetes, sealhulgas liikuvates seadmetes (välja arvatud sõjalistes operatsioonides kasutatavad seadmed), kogutakse asjakohase kvalifikatsiooniga töötajate poolt kokku, et tagada kõnealuste gaaside ringlussevõtt, taastamine või hävitamine, kui selline kokkukogumine on tehniliselt teostatav ega tekita ebaproportsionaalseid kulutusi.

4.   Fluoritud kasvuhoonegaaside lõigete 1—3 kohane kokkukogumine nende ringlussevõtu, taastamise või hävitamise eesmärgil viiakse läbi enne kõnealuse varustuse lõplikku kõrvaldamist ning vajadusel teenindus- ja hooldustööde käigus.

Artikkel 5

Koolitus ja sertifitseerimine

1.   Võttes aluseks liikmesriikidelt saadud teabe ja asjaomastelt sektoritelt saadud ettepanekud, kehtestab komisjon hiljemalt… (17) artikli 11 lõikes 2 osutatud korras miinimumnõuded ja tingimused vastastikuseks tunnustamiseks artiklites 3 ja 4 ettenähtud tegevustega seotud asjakohaste töötajate ning äriühingute ja nende töötajate koolitusprogrammide ja sertifitseerimise jaoks.

2.   Hiljemalt … (18) kehtestavad liikmesriigid oma koolitus- ja sertifitseerimisnõuded või kohandavad neid, võttes aluseks lõikes 1 osutatud miinimumnõuded. Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma koolitus- ja sertifitseerimisprogrammidest. Liikmesriigid tunnustavad teises liikmesriigis väljastatud sertifikaate ning ei piira teenuste osutamise vabadust ega asutamisvabadust põhjustel, mis on seotud teises liikmesriigis väljastatud sertifikaatidega.

3.   Asjakohase rakenduse käitaja tagab, et asjaomased töötajad on saanud lõikes 2 osutatud vajaliku sertifitseerimise, mis tõendab, et töötaja tunneb piisavalt hästi kohaldatavaid eeskirju ja norme ning et tal on vajalik pädevus fluoritud kasvuhoonegaaside heitkoguste vältimiseks ja kokkukogumiseks ning teatavat tüüpi ja suurusega seadmete ohutuks käsitsemiseks.

4.   Liikmesriigid tagavad hiljemalt …, (19) et artiklites 3 ja 4 osutatud tegevustega seotud äriühingud võtavad fluoritud kasvuhoonegaaside tarned vastu üksnes juhul, kui nende asjakohastel töötajatel on käesoleva artikli lõikes 2 osutatud sertifikaadid.

5.   Komisjon määrab artikli 11 lõikes 2 osutatud korras hiljemalt … (17) kindlaks käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teatise vormi.

Artikkel 6

Aruandlus

1.   Iga fluoritud kasvuhoonegaaside tootja, importija ja eksportija teatab komisjonile ning asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele iga aasta 31. märtsiks alates käesoleva määruse jõustumisele järgnevast kalendriaastast järgmised andmed eelmise kalendriaasta kohta:

a)

iga tootja, kelle fluoritud kasvuhoonegaaside toodang aastas ületab ühe tonni, teatab:

—

oma iga fluoritud kasvuhoonegaasi kogutoodangu ühenduses, täpsustades peamised rakenduste kategooriad (nt liikuvad kliimaseadmed, jahutusseadmed, kliimaseadmed, vahud, aerosoolid, elektriseadmed, pooljuhttooted), milles ainet eeldatavasti kasutatakse,

—

iga tema poolt ühenduses turuleviidud fluoritud kasvuhoonegaasi koguse,

—

iga kokkukogutud, taastatud või hävitatud fluoritud kasvuhoonegaasi koguse;

b)

iga importija, kelle fluoritud kasvuhoonegaaside import aastas ületab ühe tonni, sealhulgas mis tahes tootja, kes tegutseb ka importijana, teatab:

—

iga tema imporditud või ühenduses turuleviidud fluoritud kasvuhoonegaasi koguse, täpsustades eraldi peamised rakenduste kategooriad (nt liikuvad kliimaseadmed, jahutusseadmed, kliimaseadmed, vahud, aerosoolid, elektriseadmed, pooljuhttooted), milles ainet eeldatavasti kasutatakse,

—

iga tema kasutatud fluoritud kasvuhoonegaasi koguse, mis on imporditud ringlussevõtu, taastamise või hävitamise jaoks;

c)

iga eksportija, kelle fluoritud kasvuhoonegaaside eksport aastas ületab ühe tonni, sealhulgas mis tahes tootja, kes tegutseb ka eksportijana, teatab:

—

iga tema poolt ühendusest eksporditud fluoritud kasvuhoonegaasi koguse,

—

iga kasutatud fluoritud kasvuhoonegaasi koguse, mille ta on eksportinud ringlussevõtu, taastamise või hävitamise jaoks.

2.   Komisjon kehtestab vastavalt artikli 11 lõikes 2 osutatud menetlusele käesoleva artikli lõikes 1 osutatud aruannete vormi hiljemalt … (20).

3.   Komisjon võtab asjakohased meetmed esitatud teabe konfidentsiaalsuse kaitseks.

4.   Liikmesriigid kehtestavad käesolevas määruses osutatud asjakohaste sektorite jaoks aruandlussüsteemi, mille eesmärk on saada heitkoguste kohta võimalikult palju andmeid.

Artikkel 7

Märgistus

1.   Piiramata ohtlike ainete ja valmististe märgistamist käsitlevate nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ (21) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/45/EÜ (22) kohaldamist, ei viida turule lõikes 2 loetletud tooteid ja seadmeid, mis sisaldavad fluoritud kasvuhoonegaase, kui fluoritud kasvuhoonegaasi keemilist nimetust ei ole kindlaks tehtud tööstuskaupade tunnustatud nomenklatuuri põhjal koos selge viitega sellele, et toode või seade sisaldab fluoritud kasvuhoonegaase, ja kui seda ei ole selgesti ja kustumatult märgitud tootele või seadmele või toote või seadme sellele osale, mis sisaldab fluoritud kasvuhoonegaasi, või kui sellele ei ole selgesti osutatud fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete või seadmete täitmise või selliste gaaside kokkukogumise eest vastutavates teeninduspunktides. Hermeetiliselt suletud süsteemid peaks olema vastavalt märgistatud.

2.   Lõiget 1 kohaldatakse järgmist tüüpi toodete ja seadmete suhtes:

a)

jahutustooted ja -seadmed, mis sisaldavad perfluorosüsivesinikke või neid sisaldavaid valmistisi;

b)

jahutus- ja kliimatooted ning -seadmed (v.a mootorsõidukites paiknevad), soojuspumbad, tuletõrjesüsteemid ja tulekustutid, kui vastavasse tüüpi kuuluv toode või seade sisaldab perfluorosüsivesinikke või neid sisaldavaid valmistisi;

c)

jaotlad, mis sisaldavad perfluorosüsivesinikke või perfluorosüsivesinikke sisaldavaid valmistisi, ja

d)

kõik fluoritud kasvuhoonegaaside mahutid.

3.   Komisjon kehtestab artikli 11 lõikes 2 osutatud korras kasutatava etiketi vormi.

Artikkel 8

Kasutamise järelevalve

1.   Väävelheksafluoriidi või selle valmististe kasutamine magneesiumsurvevalus keelatakse alates 1. jaanuarist 2008, välja arvatud juhul, kui kasutatava väävelheksafluoriidi kogus on alla 850 kg aastas.

2.   Väävelheksafluoriidi või selle valmististe kasutamine sõidukirehvide täitmisel keelatakse alates… (20).

Artikkel 9

Turuleviimine

1.   Selliste toodete ja seadmete turuleviimine, mis sisaldavad II lisas loetletud fluoritud kasvuhoonegaase või mille toimimiseks on vaja selliseid gaase, keelatakse vastavalt kõnealusele lisale.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata toodete ja seadmete suhtes, mille puhul näidatakse, et need on toodetud enne asjakohase turuleviimise keelu jõustumise kuupäeva.

Artikkel 10

Ülevaatamine

1.   Komisjon vaatab käesoleva määruse üle, võttes aluseks sõidukite kliimaseadmetes (v.a nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiivis 70/156/EMÜ liikmesriikide mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta (23) osutatud mootorsõidukitele paigaldatud kliimaseadmed) ning jahutussüsteemides kasutatavate fluoritud kasvuhoonegaaside heitkoguste potentsiaalsel piiramisel või selliste gaaside asendamisel saavutatud edusammud, ning avaldab aruande hiljemalt 31. detsembriks 2007. Vajadusel esitab komisjon samuti seadusandlikud ettepanekud artikli 3 sätete rakendamiseks sõidukite kliimaseadmete (v.a direktiivis 70/156/EMÜ osutatud mootorsõidukitele paigaldatud kliimaseadmed) ning jahutussüsteemide suhtes.

2.   Komisjon avaldab … (24) aruande käesoleva määruse rakendamisel saadud kogemuste kohta. Aruandes eelkõige:

a)

hinnatakse asjakohaste sätete mõju fluoritud kasvuhoonegaaside tegelikele ja oodatavatele heitkogustele ning uuritakse kõnealuste sätete kulutasuvust;

b)

hinnatakse valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertrühma tulevaste aruannete põhjal, kas I lisasse tuleks lisada uusi fluoritud kasvuhoonegaase;

c)

hinnatakse koolitus- ja sertifitseerimisprogramme, mille liikmesriigid on võtnud kasutusele artikli 5 lõike 2 kohaselt;

d)

hinnatakse vajadust kehtestada ühenduse tasandil standardid, mis on seotud toodetest ja seadmetest pärit fluoritud kasvuhoonegaaside heitkoguste kontrolliga, eelkõige seoses vahtudega, sealhulgas toodete ja seadmete projekteerimisega seotud tehnilised nõuded;

e)

hinnatakse käitajate poolt artikli 3 kohaselt võetud piiramismeetmete tõhusust ning seda, kas seadmete jaoks saab kehtestada maksimaalsed lekkekiirused;

f)

hinnatakse ja vajadusel tehakse ettepanek muuta artikli 6 lõike 1 kohaseid aruandlusnõudeid, eelkõige ühe tonni suurust koguselist piirnormi, et parandada kõnealuste aruandluskohustuste praktilist kohaldamist;

g)

hinnatakse selliste dokumentide väljatöötamise ja levitamise vajadust, milles kirjeldatakse parimaid olemasolevaid tehnikaid ja häid keskkonnatavasid, mis käsitlevad fluoritud kasvuhoonegaaside heitkoguste vältimist ja minimeerimist;

h)

esitatakse ülevaade tehnoloogia arengust nii ühenduses kui ka rahvusvahelisel tasandil, eelkõige seoses vahtudega, ning ülevaade saadud kogemustest, keskkonnanõuetest ja mis tahes mõjudest siseturu toimimisele;

i)

hinnatakse, kas liivvormvalus, püsivormvalus ja kõrgsurvevalus väävelheksafluoriidi asendamine on tehniliselt teostatav ja kulutasuv, ning vajadusel tehakse 1. jaanuariks 2009 ettepanek vaadata üle artikli 8 lõige 1; ning vaadatakse 1. jaanuariks 2010 üle ka artikli 8 lõikes 1 sätestatud erand, võttes aluseks täiendavad hinnangud kättesaadavate asendusainete kohta;

j)

hinnatakse, kas uute fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete ja seadmete lisamine II lisasse on tehniliselt teostatav ja kulutasuv, ning vajadusel tehakse ettepanekud II lisa muutmiseks, et lisada sinna kõnealused uued tooted ja seadmed;

k)

hinnatakse, kas fluoritud kasvuhoonegaaside tõttu globaalset soojenemist põhjustavat potentsiaali käsitlevaid ühenduse sätteid tuleks muuta; kõikide muudatuste tegemisel peaks võtma arvesse tehnika ja teaduse arengut ning vajadust järgida tööstuse tootearenduse ajakavasid.

3.   Vajadusel esitab komisjon vajalikud ettepanekud käesoleva määruse sätete ülevaatamiseks.

Artikkel 11

Komitee

1.   Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 2037/2000 artikli 18 kohaselt asutatud komitee.

2.   Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, järgides kõnealuse otsuse artikli 8 sätteid.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3.   Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 12

Sanktsioonid

1.   Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad sanktsioonide kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed selliste eeskirjade rakendamise tagamiseks. Sätestatavad sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni sanktsioone käsitlevatest eeskirjadest … (25) ning samuti teatavad nad komisjonile viivitamata kõikidest neid eeskirju mõjutavatest hilisematest muudatustest.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kaksteist kuud pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel

president

…

Nõukogu nimel

eesistuja

…

(1)  ELT C 108, 30.4.2004, lk 62.

(2)  Euroopa Parlamendi 31. märtsi 2004. aasta arvamus (ELT C 103 E, 29.4.2004, lk 600), nõukogu 21. juuni 2005. aasta ühine seisukoht ja Euroopa Parlamendi … seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsus nr 1600/2002/EÜ, millega võetakse vastu kuues keskkonnaalane tegevusprogramm (EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1).

(4)  EÜT L 33, 7.2.1994, lk 11.

(5)  EÜT L 130, 15.5.2002, lk 1.

(6)  EÜT L 194, 25.7.1975, lk 39. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284. 31.10.2003, lk 1).

(7)  EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(8)  EÜT L 269, 21.10.2000, lk 34. Direktiivi on muudetud komisjoni otsusega 2002/525/EÜ (EÜT L 170, 29.6.2002, lk 81).

(9)  ELT L 37, 13.2.2003, lk 24. Direktiivi on viimati muudetud nõukogu direktiiviga 2004/486/EÜ (ELT L 162, 30.4.2004, lk 114).

(10)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk …. (Lisada viide käesolevale määrusele vastavale direktiivile üheaegseks avaldamiseks.)

(11)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(12)  EÜT L 244, 29.9.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2077/2004 (ELT L 359, 4.12.2004, lk 28).

(13)  IPCC Third Assessment Climate Change 2001. Valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertrühma aruanne (http://www.ipcc.ch/pub/reports.htm).

(14)  Valmististes sisalduvate mittefluoritud kasvuhoonegaaside GWP arvutamisel kohaldatakse valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertrühma esimeses hinnanguaruandes avaldatud väärtusi, vt Climate Change, The IPCC Scientific Assessment, J. T. Houghton, G. J. Jenkins, J. J. Ephraums (ed.), Cambridge University Press, Cambridge (UK) 1990.

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. detsembri 1994. aasta direktiiv 94/48/EÜ, millega kolmeteistkümnendat korda muudetakse direktiivi 76/769/EMÜ liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega (EÜT L 331, 21.12.1994, lk 7).

(16)  Käesoleva määruse jõustumise kuupäevaks.

(17)  Käesoleva määruse jõustumise kuupäevaks.

(18)  Üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

(19)  Kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

(20)  Käesoleva määruse jõustumise kuupäevaks.

(21)  Nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiiv 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT 196, 16.8.1967, lk 1). Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2004/73/EÜ (ELT L 152, 30.4.2004, lk 1).

(22)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 1999. aasta direktiiv 1999/45/EÜ ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 200, 30.7.1999, lk 1). Direktiivi on viimati muudetud nõukogu direktiiviga 2004/66/EÜ (ELT L 168, 1.5.2004, lk 35).

(23)  EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2004/104/EÜ (ELT L 337, 13.11.2004, lk 13).

(24)  Nelja aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

(25)  Ühe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

I LISA

1. OSA

Artikli 2 lõikes 1 osutatud fluoritud kasvuhoonegaasid

Fluoritud kasvuhoonegaasid

Keemiline valem

Globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal

Väävelheksafluoriid

SF6

22 200

Fluorosüsivesinikud (HFC):

HFC-23

CHF3

12 000

HFC-32

CH2F2

550

HFC-41

CH3F

97

HFC-43-10mee

C5H2F10

1 500

HFC-125

C2HF5

3 400

HFC-134

C2H2F4

1 100

HFC-134a

CH2FCF3

1 300

HFC-152a

C2H4F2

120

HFC-143

C2H3F3

330

HFC-143a

C2H3F3

4 300

HFC-227ea

C3HF7

3 500

HFC-236cb

CH2FCF2CF3

1 300

HFC-236ea

CHF2CHFCF3

1 200

HFC-236fa

C3H2F6

9 400

HFC-245ca

C3H3F5

640

HFC-245fa

CHF2CH2CF3

950

HFC-365mfc

CF3CH2CF2CH3

890

Perfluorosüsivesinikud (PFC)

Perfluorometaan

CF4

5 700

Perfluoroetaan

C2F6

11 900

Perfluoropropaan

C3F8

8 600

Perflourobutaan

C4F10

8 600

Perfluoropentaan

C5F12

8 900

Perfluoroheksaan

C6F14

9 000

Perfluorotsüklobutaan

c-C4F8

10 000

2. OSA

Valmistise globaalset soojenemist põhjustava potentsiaali (GWP) arvutamise meetod

Valmistise GWP on kaalutud keskmine, mis saadakse iga üksikaine massiosa ja tema GWP korrutiste summeerimisel.

Σ (aine X % × GWP) + (aine Y % × GWP) + ….. (aine N % × GWP),

kus % on massiosa, mille lubatud hälve on +/–1 %.

Näiteks: valemit kohaldatakse gaaside teoreetilise segu suhtes, mis koosneb järgmistest ainetest: 23 % HFC-32; 25 % HFC-125 ja 52 % HFC-134a;

Σ (23 % × 550) + (25 % × 3 400) + (52 % × 1 300)

Image GWP kokku = 1 652,5

II LISA

Artikli 9 kohased turuleviimise keelud

Fluoritud kasvuhoonegaasid

Tooted ja seadmed

Kasutamise keelamise kuupäev

Fluoritud kasvuhoonegaasid

Ühekordselt täidetavad mahutid

Jõustumise kuupäev

Fluorosüsivesinikud ja perfluorosüsivesinikud

Külmutusagense sisaldavad avatud otseaurustusseadmed

Jõustumise kuupäev

Perfluorosüsivesinikud

Tuletõrjesüsteemid ja tulekustutid

Jõustumise kuupäev

Fluoritud kasvuhoonegaasid

Kodus kasutamiseks ettenähtud aknad

Jõustumise kuupäev

Fluoritud kasvuhoonegaasid

Muud aknad

Üks aasta pärast jõustumise kuupäeva

Fluoritud kasvuhoonegaasid

Jalatsid

1. juuli 2006

Fluoritud kasvuhoonegaasid

Rehvid

Jõustumise kuupäev

Fluoritud kasvuhoonegaasid

Ühekomponendilised vahud, välja arvatud siis, kui need peavad vastama siseriiklikele ohutusnormidele

Üks aasta pärast jõustumise kuupäeva

Fluorosüsivesinikud

Uued-aerosoolid

Kaks aastat pärast jõustumise kuupäeva

NÕUKOGU PÕHJENDUSED

I.   SISSEJUHATUS

1.

11. augustil 2003 esitas komisjon nõukogule ettepaneku teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta.

2.

Euroopa Parlament esitas oma arvamuse 31. märtsil 2004 (esimene lugemine).

Majandus- ja sotsiaalkomitee võttis oma arvamuse vastu 28. jaanuaril 2004.

3.

Nõukogu võttis 21. juunil 2005 kooskõlas asutamislepingu artikliga 251 vastu ühise seisukoha.

II.   EESMÄRK

Komisjoni ettepanekust lähtudes on määruse eesmärgid:

—

aidata majanduslikult tasuvamate kontrolli- ja saastekoormust vähendavate meetmete kehtestamisega ning fluoritud kasvuhoonegaaside, eriti aga keskkonda rohkem kahjustavate gaaside, st kõrge globaalset soojenemist põhjustava potentsiaaliga kasvuhoonegaaside vastutustundlikuma kasutamise soodustamisega oluliselt kaasa Euroopa Ühenduse praeguste Kyoto protokollist tulenevate eesmärkide saavutamisele ja hiljem veelgi suuremale heitkoguste vähendamisele, ning

—

vältida konkurentsi moonutamist siseturul, mis võib tuleneda liikmesriikide erinevatest, juba kehtestatud või kavandatavatest siseriiklikest meetmetest oma kohustuste täitmisel, mille nad on võtnud endale Kyoto protokolli heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamiseks Euroopa Ühenduse koormuse jagamise kokkuleppe alusel28. Ettepanekuga keelatakse gaaside kasutamine teatud otstarbel ja keelustatakse mõningate neid gaase sisaldavate toodete turuleviimine.

III.   ÜHISE SEISUKOHA ANALÜÜS

1.   Üldosa

Ühine seisukoht sisaldab umbes kahte kolmandikku Euroopa Parlamendi esimesel lugemisel tehtud ettepanekutest. Nõukogu leiab, et ühine seisukoht, mis küll muudab ette pandud lähenemisviisi (vt lõige 3 allpool), ei muuda komisjoni esialgse ettepaneku eesmärke ja märgib, et ka komisjon toetab ühist seisukohta selle praegusel kujul.

2.   Euroopa Parlamendi muudatused

Euroopa Parlament võttis 31. märtsi 2004. aasta plenaaristungil vastu 81 muudatust nimetatud ettepanekule.

a)

neist 54 lisati kas sõna-sõnalt, osaliselt või põhimõtteliselt nõukogu ühisesse seisukohta, neist 44 määrusesse ja 10 direktiivi; ning

b)

27 muudatust jäeti välja.

Vastuvõetud muudatused on allpool loetletud vastavalt nende ühise seisukoha kahte osasse — esmalt määrusesse ja seejärel direktiivi — lisamise järjekorrale.

Määrus:

Muudatus 3: Vastu võetud põhjenduses 4 ja selles lisatud sõna “kasvuhoone” on vastu võetud kogu teksti ulatuses.

Muudatus 8: Põhimõtteliselt vastu võetud. Artikli 1 esialgsest esimesest lõikest tehti kaks lõiget, mis väljendavad nüüd selle muudatuse sisu.

Muudatus 10: Suuremas osas vastu võetud artikli 2 punktis g; gaaside turuletoomist ühisesse seisukohta ei võetud, samuti ei võetud ühisesse seisukohta sõidukeid käsitlevat osa, sest nõukogu paneb ette käsitleda seda ettepaneku osa eraldi direktiivis sõidukite tüübikinnituse kohta.

Muudatus 12: Vastu võetud osaliselt artikli 2 punktis n; nõukogu arvates ei ole vaja täpsustust “nende hoolduse või kasutusest kõrvaldamise ajal”, nõukogu jättis aja lahtiseks.

Muudatus 13: Nõukogu nõustus, et on vaja määratleda mõiste “hävitamine”, kuid ei järginud parlamendi esitatud teksti; selle asemel sisaldab ühine seisukoht mõiste “hävitamine” määratlemiseks osoonikihti käsitlevates aruannetes kasutatud määratlust, vaata artikli 2 punkti q.

Muudatused 15, 16 ja 17: Kõik osaliselt vastu võetud artikli 2 punktides b, c ja a; kuna nõukogu arvates ei olnud viimane fraas vajalik ning ei lisatud seda ühelgi juhul ühisesse seisukohta.

Muudatus 18: Põhimõtteliselt vastu võetud artikli 2 punktis d.

Muudatus 23: Põhimõtteliselt vastu võetud artikli 3 lõikes 1; pärast pikka arutelu mõistete “käitaja” ja “omanik” üle otsustas nõukogu kasutada ainult mõistet “käitaja”, kuid mõiste “käitaja” määratlemisel (artikli 2 punkt f) on märgitud, et teatud olukorras võib liikmesriik panna käitaja vastutuse omanikule.

Muudatus 107: Osaliselt vastu võetud; selle muudatuse sisu on edasi antud artikli 3 lõikes 2, välja arvatud vajadus seadmeid pärast paigaldamist kontrollida, vaata tagasilükatud parandust 24.

Muudatused 26, 27 ja 28: Vastu võetud artikli 3 lõikes 2, välja arvatud muudatuse 26 esimene osa, mida ei peetud vajalikuks.

Muudatus 29: Vastu võetud artikli 3 lõikes 2; ühises seisukohas on seda muudatust kohaldatud ka punktides b ja c käsitletud rakenduste suhtes.

Muudatus 30: Vastu võetud osaliselt artikli 3 lõikes 4, kuna sagedust võib tõepoolest poole võrra vähendada, kuid seda lekke tuvastamise süsteemi paigaldamise korral.

Muudatus 31: Vastu võetud artikli 3 lõikes 5.

Muudatused 110 ja 32: Vastu võetud osaliselt artikli 3 lõikes 4 — vaata muudatust 30.

Muudatus 33: Vastu võetud osaliselt artikli 3 lõikes 3; “ühte vooluringi” käsitlev osa tagasi lükatud (vt muudatus 26) ja viimane osa tagasi lükatud, kuna ühises seisukohas kasutatakse sõnu “asjakohane” lekke tuvastamise süsteem.

Muudatus 34: Vastu võetud artikli 3 lõikes 6 (vrd muudatusega 23).

Muudatus 35: Vastu võetud artikli 3 lõikes 1.

Muudatus 39: Vastu võetud artikli 4 lõikes 4; nõukogu leidis siiski et, tegelikkust silmas pidades oleks asjakohasem öelda “enne lõplikku kõrvaldamist” kui “lõpliku kasutusest (kõrvaldamise) ajal”.

Muudatused 41 ja 42 ning osa muudatustest 43 ja 44: Artikli 5 sõnastust on oluliselt muudetud ning põhimõtteliselt on muudatuste 41 ja 42 sisu koos osaga muudatustest 43 ja 44 edasi antud lõigetes 1, 2 ja 3.

Muudatused 46 ja 47 ning osa muudatustest 48 ja 50: Vastu võetud artikli 6 lõike 1 punktis a.

Muudatus 52, osa muudatusest 53, muudatus 54 põhimõtteliselt ning muudatus 55: Vastu võetud artikli 6 lõike 1 punktis b.

Muudatused 59 ja 60: Vastu võetud artikli 6 lõike 1 punktis c.

Muudatused 62 ja 63: Põhimõtteliselt vastu võetud artikli 6 lõikes 4.

Muudatus 78: Põhimõtteliselt vastu võetud ühise seisukoha uues artiklis (6b) “Märgistus”.

Muudatus 65: Vastu võetud artiklis 7.

Muudatus 67: Vastu võetud peaaegu sõna-sõnalt artikli 8 lõikes 1.

Muudatus 79: Osaliselt vastu võetud; artikli 9 lõikesse 1 on lisatud sõna “kasvuhoone”, kuid sõnad “mootorsõidukitele paigaldatud” ei ole välja jäetud.

Muudatus 105: Vastu võetud artiklis 11 sisalduva osa väljajätmine.

Direktiiv:

Muudatus 6: Põhimõtteliselt vastu võetud põhjenduses 4.

Muudatused 85 ja 96: Vastu võetud.

Muudatus 111: Põhimõtteliselt vastu võetud artikli 5 lõikes 2; kuupäev on siiski seotud ühtlustatud lekke tuvastamise test heakskiitmisega ja piirväärtused on juba täpsustatud ühises seisukohas.

Muudatus 71: Vastu võetud artikli 7 lõike 1 teises alapunktis.

Muudatus 112: Vastu võetud osaliselt artikli 5 lõikes 4; ühises seisukohas kasutatud GWP (globaalset soojenemist põhjustava potentsiaali) väärtus on siiski 150, mitte 50.

Muudatus 73: Vastu võetud osaliselt artikli 5 lõikes 5; ühises seisukohas on kuupäevaks siiski 1. jaanuar 2017, mitte 1. jaanuar 2014, ja ühises seisukohas kasutatud GWP väärtus on 150, mitte 50.

Muudatus 76: Kvootide süsteemi väljajätmine vastu võetud.

Muudatus 86: Põhimõtteliselt vastu võetud. Aruande koostamisel, mis tuleb esitada artikli 8 lõike 1 kohaselt viis ja mitte kaks aastat pärast jõustumist, kontrollitakse, kas on vaja teha muudatusi seoses tehnika ja teaduse arenguga ning vajadusega arvesse võtta tööstuse tootearenduse ajakavasid.

Muudatus 82: Põhimõtteliselt käsitletud artiklis 8.

27 tagasilükatud muudatust koos tagasilükkamise põhjustega on ära toodud komisjoni ettepanekus esitamise järjekorras.

Muudatus 2: Mõningaid ühises seisukohas nõutud meetmeid tuleb võtta artikli 95 alusel, nii et on võimalik, et liikmesriigid peavad loobuma teatavatest siseriiklikest meetmetest.

Muudatus 4: Pärast põhjalikku konsulteerimist komisjoniga piirati kõnealuste gaaside kasutamist vastavalt artiklis 7 sisalduvatele keeldudele. Vastavalt artikli 9 lõike 2 punktile i vaadatakse konkreetsed kasutuskeelud 2009. ja 2010. aastal uuesti läbi ning üldise läbivaatamise käigus kaalutakse turuleviimise keeldude võimalikku pikendamist. (Artikli 9 lõike 2 punkt j).

Muudatused 5 ja 7: Ühine seisukoht ei sisalda komisjoni esitatud põhjendust 7 ja parlamendi ettepanekut põhjenduseks 9a, kuna nõukogu arvates ei ole vaja igat nõuet eraldi selgitada. Nende asemel võeti ühisesse seisukohta üldisemad põhjendused, et selgitada, millised määruse osad põhinevad artiklil 175 ja millised artiklil 95.

Muudatus 9: Nõukogu ei pidanud tootja mõiste määratlemist vajalikuks.

Muudatus 11: Nõukogu eelistas sõna “nõu” asemel kasutada endiselt sõna “mahuti”, kuid lisas määratlusele komisjoni ettepanekul sõna “peamiselt”.

Muudatus 108: Nõukogu ei pidanud vajalikuks piirangu 50 GWP määratlusse võtmist, kuna seda käsitletakse hiljem teistes artiklites.

Muudatus 20: Pärast põhjalikku arutelu otsustas nõukogu kasutada komisjoni ettepanekul sõna “uudisaerosool”, kuna nõukogu arvates ei ole teiste aerosoolide osas veel piisavalt uuringuid ja konsultatsioone läbi viidud.

Muudatus 21: Nõukogu ei pidanud vajalikuks lisada erisätteid väiketootjate kohta.

Muudatus 22: Nõukogu arvates oli see liiga üldine; antud põhimõtet käsitletakse artikli 3 lõikes 1.

Muudatus 24: Nõukogu arvates on see juba tavaline menetlus ja kõnealuse artikli eesmärk on tagada, et pärast seadmete kasutusele võtmist lekkimist ei esineks.

Muudatus 25: Pärast põhjalikku arutelu leidis nõukogu, et praegu ei ole vajadust laiendada antud kohustust teisaldatavatele seadmetele, ent 31. detsembriks 2007 vaadatakse see küsimus uuesti läbi (vt artikli 9 lõiget 1).

Muudatus 36: Nõukogu ei pidanud registreerimisnõuet vajalikuks.

Muudatus 40: Nõukogu ei pidanud registreerimisnõuet vajalikuks.

Muudatus 49: Seda käsitletakse artikli 6 lõike 1 punktis b.

Muudatused 57 ja 61: Nõukogu leidis, et neid nõudeid ei ole tegelikkuses võimalik täita.

Muudatus 64: Ühisesse seisukohta jäeti endiselt erand lõikes 1 sätestatud kasutuskeelule, siiski tuleb see uuesti läbi vaadata 1. jaanuariks 2010, vt artikli 9 lõike 2 punkti i.

Muudatused 69, 74, 75 ja 77: Nõukogu ei soovinud ühise seisukoha teksti lisada maksusoodustusi.

Muudatus 80: Nõukogu pidas seda liiga laiahaardeliseks; ülevaatamist käsitlevale artiklile 9 on siiski lisatud lõiked i ja j, mis käsitlevad selle muudatusega seonduvat.

Muudatus 81: Nõukogu arvates on seda teemat üldist läbivaatamist käsitleva artikli 9 lõikes 2, nt punktides a, g ja h, juba piisavalt käsitletud.

Muudatus 104: Pärast põhjalikku arutelu nõustus nõukogu, et tuleks kasutada olemasolevat, osoonikihti kahandavate ainete kasutamist käsitleva määruse raames loodud komitee, kuid pigem regulatiivse menetluse kui juhtimismenetluse alusel, vt artikkel 10.

Muudatus 83: Eraldi komiteed ei peetud vajalikuks.

Muudatus 84: Kuna sõidukite tüübikinnitust käsitlevat direktiivi on sõidukite kliimaseadmeid puudutavas osas uuendatud, siis ühise seisukoha II lisas seda enam ei esine, ja aerosoolide suhtes eelistas nõukogu jääda komisjoni esitatud “uudisaerosoolide” juurde, vt muudatus 20.

3.   Nõukogu tehtud kõige tähtsamad uuendused

—

Teisaldatavad kliimaseadmed:

1.

Kvootide süsteem

Nõukogu nõustus parlamendi muudatustega, võttes arvesse, et ettepanekus sisalduv kvootide süsteem ei ole kõige otstarbekohasem viis eesmärgi saavutamiseks, milleks on kõnealuste süsteemide tekitatud heitkoguste vähendamine ja lõppkokkuvõttes kõigis uutes süsteemides külmutusagensi asendamine keskkonda vähem kahjustavate ainetega (st gaasiga, millel on tunduvalt madalam GWP). Seepärast jäeti kvootide süsteem välja.

2.

Direktiiv tüübikinnituse kohta

Nõukogu märkis, et sõidukite keskkonnasõbralike kliimaseadmetega varustamise kontrollimiseks kavatses parlament, eelkõige muudatustes 82 ja 112, kasutada direktiivile 70/156/EMÜ vastavat Euroopa Ühenduse tüübikinnituse süsteemi.

Nõukogu jagab parlamendi seisukohta ja on selle rakendamiseks kasutanud direktiivis 70/156/EMÜ sisalduvale alusseadusandlusele vastavat sõidukite tüübikinnitust käsitleva direktiivi standardset vormi.

—

Määruse ülejäänud osade õiguslik alus:

Olles otsustanud ettepaneku liikuvate kliimaseadmetega seonduvat osa käsitleda eraldi direktiivis, kaalutles nõukogu hoolikalt, missugune peaks olema sobiv õiguslik alus määruse ülejäänud osa jaoks ja otsustas, et kõige sobivam lahendus oleks kahene õiguslik alus, nagu on kajastatud ka ühises seisukohas. See tähendab, et määruse aluseks on artikli 175 lõige 1. Nii kasutuskeelde, turuletoomise keelustamist kui ka märgistamist käsitlevate artiklite aluseks on siiski asutamislepingu artikkel 95. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete erimärgistust nõudva artikli lisamine oli nõukogu algatus ja see tundub teatud määral kokku sobivat tarbijate teavitamist käsitleva parlamendi muudatusega.

IV.   JÄRELDUS

Hoolimata asjaolust, et nõukogu ei saa vastu võtta kõiki Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud muudatusi, on ta arvamusel, et ühine seisukoht ja parlamendi kaalutlused on suures ulatuses kattuvad.

Liikuvate kliimaseadmetega seonduvat käsitletakse ühises seisukohas uuel viisil. Sisuliselt on kvootide ettepanekust töökindlama, tüübikinnitust käsitlevatel õigusaktidel põhineva lahenduseni jõudmine siiski nii parlamendi kui nõukogu ühine eesmärk. Tuleb rõhutada, et kuigi on tegemist kahe õigusaktiga — määruse ja direktiiviga, on nõukogu ja komisjon ühel meelel, et tegemist on ikkagi ainult ühe ettepanekuga.