17.3.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 65/63

1.1

Komisjon edastas nõukogule ja Euroopa Parlamendile ettepaneku nõukogu otsuse vastuvõtmiseks raamprogrammi “Turvalisus ja vabaduste kaitse” kehtestamise kohta, mis hõlmab kaks vahendit: eriprogrammid “Kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine” ja “Terrorismi ennetamine, selleks valmisolek ja selle tagajärgede ohjamine”, mõlemad kavandatud ajavahemikuks 2007–2013. Raamprogramm vastab komisjoni kavatsusele toetada 2007.–2013. aasta finantsperspektiivide alusel vabadusel, õigusel ja turvalisusel rajaneva ala elluviimist finantsperspektiivide ulatuse laiendamisega kodakondsusele, asetades nii justiits- ja siseküsimuste tavapärase kontseptsiooni laiemasse konteksti kooskõlas ÜRO uue inimese turvalisuse lähenemisviisiga, mis sisaldab “laiemat, mitmekülgsemat turvalisuse kontseptsiooni” (1). Kõnealune uuendus on äärmiselt huvitav ning see on oluline samm turvalisuse kontseptsiooni väljatöötamise poole, mida jagavad kõik sotsiaalsed osalejad. Kõnealusele raamprogrammile annab lisandväärtuse selle Euroopa mõõde, mis võimaldab suurendada sünergiat Euroopa ja riiklike tegevusvaldkondade vahel.

1.2

Komisjon rõhutab, et Euroopa kodakondsust, vabadust, turvalisust ja õigust tuleb arendada paralleelselt ja võrdsetel alustel, et tagada tasakaal demokraatia põhimõtete ning inimõiguste, põhivabaduste ja õigusriigi austuse vahel. Euroopa Liit suurendab järkjärgult oma tegevust kõnealuses valdkonnas: vastusena Viini tegevuskavale (2) ja sellele järgnenud 1999. aasta Tampere Euroopa Ülemkogu tegevussuundadele on Euroopa Liit töötanud välja õigusakte ning rahastamisprogramme. Kõnealuseid tegevussuundi täpsustati hiljem Euroopa Liidu lepingus ning 2004. aasta novembris Euroopa Ülemkogu koostatud Haagi programmis. Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika ning ELi terrorismivastase võitluse tegevuskava on ELi terrorismivastase poliitika alus.

1.3

Euroopa Parlament ja Euroopa Kohus peavad olema rohkem kaasatud kõikidesse kõnealustesse valdkondadesse, et tagada vabaduste kaitse Euroopa Liidu poolt pakutud ja vastu võetud poliitika kontekstis.

1.4

Siiski on Euroopa Liit vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala elluviimisel siiani keskendunud seadusandlikele meetmele ning pööranud suhteliselt vähe tähelepanu rahastamisküsimustele. Seetõttu peaksid ELi jõupingutused keskenduma rakenduslikele tegevustele, eelkõige seoses terrorismivastase võitlusega, mis on eriti salakaval kuritegevuse vorm ning nõuab kiireloomulist tegutsemist (3).

1.5

Terrorism kui kuritegevuse vorm kujutab endast tänapäeval inimkonnale üht suurimat ohtu. Raamprogrammi kandev mõte on, et kuriteod ohustavad üksikisikute vabadusi ning õigusi, seega ka ühiskonda ja õigusriiki; seetõttu on vabadus võimalik vaid turvalisuse ja õiguskindluse raames. Riigiasutused ja kodanikuühiskond peavad suutma sammu pidada rahvusvaheliste ja organiseeritud terroristide ja kurjategijate üha keerukamate meetoditega; nii on võimalik kaasrahastada kahepoolseid ja riiklikke projekte, mis on suunatud uuendustegevuse edendamisele, ning rakendada saadud kogemusi rahvusvahelisel või Euroopa tasandil.

1.6

Organiseeritud kuritegevus kujutab Euroopa Liidule märkimisväärset ohtu. Europoli andmetel moodustavad umbes poole Euroopa Liidu organiseeritud kuritegelikest rühmitustest liikmesriikide kodanikud; paljudel neist on sidemed mitteliikmesriikidega, mis on seotud erinevate kuritegevuse vormidega, nagu uimastikaubandus, ebaseaduslik sisseränne ja inimkaubandus, finantskuriteod, salakaubandus ning erinevad omandivastased kuriteod.

1.7

Terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus ei tohiks seada ohtu üksikisikute vabadusi ja õigusriiki, vaid peaks otsima võimalusi nende säilitamiseks. Terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise poliitika ei tohi õõnestada ega kahtluse alla seada demokraatlikku põhiseadust, üksikisikute vabaduste ega süütuse presumptsiooni põhimõtet.

1.8

Kõnealuste rühmituste rahvusvahelise koostöö pidev suurenemine annab põhjust muretsemiseks mitte ainult seetõttu, et pakub kurjategijatele rohkem võimalusi, vaid ka seetõttu, et raskendab politsei tööd ning õiguslike meetmete rakendamist. Rahvusvahelise kuritegevusega ei ole võimalik võidelda, kui politseijõud ei saa tegutseda oma riigi piiridest väljaspool. Organiseeritud kuritegevuse rühmitused kasutavad kõnealust nõrkust, elades ühes ja tegutsedes teises liikmesriigis. Kaupade, inimeste, kapitali ja teenuste vaba liikumine on mitmes mõttes positiivne, kuid organiseeritud kuritegevuse rühmitused oskavad neid vabadusi ja õigusvaldkonna, mille vahendid nende tegevuse piiramiseks on puudulikud, paindlikkust ära kasutada.

1.9

Europoli andmetel tegutseb ELis praegu aktiivselt umbes 3 000 organiseeritud rühmitust, kuhu kuulub umbes 30 000 liiget. Siiski on kõnealused liikmesriikidelt saadud andmetel põhinevad numbrid vaid illustreerivad; tegelikkuses on need numbrid palju suuremad. Selliste rühmituste suurus, struktuur, korraldus ja muud omadused erinevad nii liikmesriigi kui rühmituste sees. ELi organiseeritud kuritegevuse rühmitused on seotud kõikvõimalike kuritegudega, eelkõige uimastikaubandus, ebaseaduslik ränne, inimkaubandus, salakaubavedu, kunstiteoste vargused muuseumitest ja kirikutest, pettused ja finantskuriteod.

1.10

EMSK on kõnealusel teemal arvamust avaldanud arvamuses (4) komisjoni töödokumendi kohta, milles käsitletakse seost sisejulgeoleku tagamise ning rahvusvahelistele kaitsekohustustele ja instrumentidele vastavuse vahel (5) . Arvamuse järeldused sisaldasid järgmist:

1)

edendades ja arendades politseiteenistuste, riigiasutuste ja muude asjaomaste organite vahelist kooskõlastamist, koostööd ja vastastikust mõistmist;

2)

ergutades, edendades ja arendades horisontaalseid meetodeid ja vahendeid, mis aitaksid luua terrorismi ja kuritegevuse vastase võitluse strateegiaid, nagu avaliku ja erasektori partnerlus, tegevusjuhendid ja parim tava, võrdlev statistika ja kuritegevuse avastamise meetodid;

3)

vahetades teavet, teadmisi ja norme, et kaitsta olulisi infrastruktuure ja ohjata terrorismi ja kuritegevuse tagajärgi, tagades nii ühiskonna kui ka terrorismiohvrite ja tunnistajate kaitse.

—

Komisjoni algatatud ja juhitud üleeuroopalised projektid, kooskõlastusmehhanismid ja võrgustikud, muuhulgas analüüsivad tegevused, nagu uuringud ja tegevused, mille eesmärgiks on konkreetsete poliitikavaldkondade projektidega seotud lahenduste väljatöötamine, koolitus ja töötajate vahetus;

—

vähemalt kahe liikmesriigi (või ühe liikmesriigi ja ühe kandidaatriigi) algatatud ja juhitud rahvusvahelised projektid;

—

liikmesriikide siseriiklikud projektid;

—

toetused Euroopa mõõtmega tegutsevatele valitsusvälistele organisatsioonidele.

—

operatiivkoostöö ja kooskõlastusmeetmed (võrgustike tugevdamine — sidemed ja suhted, usaldus ja vastastikune mõistmine, teabe, kogemuste ja parima tava vahetamine ning levitamine);

—

analüüsi-, järel- ja hindamismeetmed;

—

tehnoloogia ja metoodika väljatöötamine ja ülekanne;

—

koolitus, töötajate ja ekspertide vahetus;

—

teabevahetus ning -levitamine.

—

Toetuste maksmine pärast pakkumiskutse esitamist;

—

riiklikud teenuslepingud.

3.1

Europoli andmetel kasutavad organiseeritud kuritegevuse rühmitused oma ebaseadusliku tegevuse lihtsustamiseks mitteliikmesriikide poliitilist ja majanduslikku ebastabiilsust, eelkõige päritolu- ja transiidiriikides. Inimesi võidakse aktiivselt või passiivselt kuritegevusse kaasata korruptsiooni kaudu või usus paremasse tulevikku. Kõnealune kuritegevuse kasv säilitab mõned struktuurilised puudused, mis andsid võimaluse kuritegevuse algseks tekkeks, lükates nii edasi nt demokraatlikke või majandusreforme.

3.2

Terrorism on otsene rünnak inimväärikusele ja rahvusvahelise õiguse põhialustele; see ohustab kõiki riike ja rahvaid; Terrorism võib aset leida igal pool igal hetkel ning sellega rünnatakse otseselt ELi ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide aluseks olevaid ühiskondade põhiväärtusi (6), nagu õigusriik, kodanike julgeolek, vastastikune austus ja sallivus. Terroriaktid on inimsuse, demokraatia ning inimõiguste vastu suunatud kuriteod; need külvavad viha ja hirmu ning tugevdavad religioossete, ideoloogiliste ja etniliste rühmade vahelisi lahkhelisid.

3.3

Aastakümneid on inimesed kogu maailmas kannatanud kõnealuse nähtuse all. Kõigil mandritel on linnu, mis kannavad terrorirünnakute jälgi. Neil erineva ulatusega rünnakutel on olnud ühesugune eesmärk: tappa inimesi või tekitada neile võimalikult palju kahju, hävitada varasid ja infrastruktuure, laostada ettevõtteid ja majandusi, hirmutada elanikkonda või inimrühmi ning väärata valitsuste või rahvusvaheliste organisatsioonide eesmärke.

3.4

New Yorgi Maailmakaubanduskeskuse vastu suunatud rünnak septembris 2001 oli uut tüüpi ülemaailmse terrorismi kulminatsioon, mis sai alguse 1993. aastal sama hoone vastu suunatud rünnakust. Terrorism, millega praegu silmitsi seisame, on seniolematu oma ulatuselt, võimelt kutsuda esile tõsiseid konflikte (7) ning otsusekindluse poolest tappa inimesi valimatult ja suurel hulgal. Tsiviillennundus, olulised infrastruktuurid ning arvutisüsteemid, mis hoiavad meie elu normaalse ja tänapäevasena, on kerged sihtmärgid terroristide rühmitustele, kes on kindla otsustavusega võtnud nõuks rünnata meie ühiskonda selle kõige haavatavama osa, tavainimeste kaudu.

3.5

Euroopa on ülemaailmses terrorilaines kogenud ränki rünnakuid, millest viimane toimus 21. juulil 2005 Londonis. Uute rünnakute toimumine on tõenäoline. Seepärast peame olema valmis esiteks selliste rünnakute vältimiseks ning teiseks selliste rünnakute kõikvõimalike tagajärgede ohjamiseks, mida me vältida ei suuda. Me hakkame harjuma pommirünnakutega, mis põhjustavad kümnete või sadade inimeste surma ja linnade kaost. Siiski on kõnealuste rünnakute eest vastutavatel terrorirühmitustel vajalik otsusekindlus ja kannatlikkus ning vajalikud vahendid laiaulatuslike rünnakute läbiviimiseks, nagu reisilennuki hävitamine, keemilise või bioloogilise relva kasutamine või radioaktiivse pommi õhkimine rahvarohketes piirkondades.

3.6

See ei tohiks vähendada õigusriigi väärikust ega kõigile kodanikele põhiseadusega tagatud õigusi. Ametivõimude jaoks on õigusaktid alati siduvad ning nad ei tohi terrorismi ennetamise ja piiramisega seotud jõupingutustes neist üle astuda.

3.7

Sotsiaal- ja majanduspoliitika meetmed võivad aidata leevendada kiirete sotsiaalmajanduslike muutuste mõjust põhjustatud tõrjutust ja pahameelt, mida terroristid tihti ära kasutavad. Selleks on vajalik:

3.8

Terrorirünnakute ennetamisel on ELi vabaduse, turvalisuse ja õiguse poliitikavaldkondades tähtis roll. Vastavalt eurobaromeetrile tunneb kaheksa Euroopa kodanikku kümnest hirmu terrorismi ees ning 83 % elanikkonnast usub ELi võimesse tulemuslikult võidelda terrorismi vastu ning nõuab seetõttu sellealast tegutsemist. ELi terrorismivastase võitluse strateegia põhidokument on “ELi terrorismivastane tegevuskava” (8): Tegevuskava peamised tegevussuunised on:

3.9

Kuna terrorism on ülemaailmne nähtus, tuleb sellega ka ülemaailmselt võidelda. Hädavajalik on riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutuste koostöö ning terrorismivastasesse võitlusse tuleb kaasata kõik ühiskonna sektorid: organiseeritud kodanikuühiskond (s.t majanduslikud ja sotsiaalsed sidusrühmad ning üldhuvi või erinevate tegevusaladega organisatsioonid), kõik valitsusasutused ja üldine avalikkus. Üldise turvalisuse ja vabaduste kaitse kontekstis tuleks algatada poliitiline ja kodanikuühiskonna dialoog.

3.10

Organiseeritud kodanikuühiskond saab võtta endale keskse rolli ühendatud vastuseisus terrorismile ning on kohustatud seda tegema. Tõsiasi, et organiseeritud kodanikuühiskond on rajatud aktiivsele kodakondsusele, annab sellele ennetustegevuseks teistsuguse, paindlikuma ja loomingulisema positsiooni kui riigiasutuste oma. Organiseeritud kodanikuühiskond saab edendada teadmisi ja mõistmist nii horisontaalselt kui alt üles. Nimetatud väärtused on hädavajalikud osalusühiskonna rajamiseks, mis võimaldab kõigi inimeste osalemist kodanike koostöös, majandustegevuses ja hariduses.

Lisaks peaksid asjaomased riigiasutused võtma arvesse organiseeritud kodanikuühiskonna ettepanekuid vajaduse kohta leida tasakaal turvalisusmeetmete ja vabaduste kaitse meetmete vahel.

3.11

Kõnealuses valdkonnas saavad aktiivsemalt osaleda ning peavad seda tegema kõik valitsusvälised osalejad, majanduslikud ja sotsiaalsed liikumised ja tegutsejad, erinevaid huvialasid esindavad organisatsioonid, akadeemilised ringkonnad, usujuhid, kunsti- ja kultuurimaailm, ülemaailmne avalik arvamus.

3.12

Dünaamiline kodanikuühiskond saab võtta endale strateegilise rolli kohalike kogukondade kaitsmisel, ekstremistlike ideoloogiatega võitlemisel ja poliitilise vägivalla küsimusega tegelemisel. Kodanikuühiskond on avatud ruum, kus kodanikud saavad ise oma saatust määrata; see on vastupanu ja protesti vorm, teabe, avaliku arutelu ja ühiskonna peegelduse allikas ning vahendus-, lepitus- ja kompromissimehhanism. Kodanikuühiskond on erinevate sotsiaalsete rühmade ja põhjuste platvorm, mis annab sõna vähemustele ja teisitimõtlejatele ning edendab oma mitmekesisusega sallivust ja pluralismi. Kodanikuühiskonda kuuluvad radikaalid ja mõõdukad, nii need, kes asuvad süsteemi sees, kui need, kes asuvad selle äärealal, nii need, kes osutavad vastupanu, kui need, kes on nõus läbirääkimisi pidama.

3.13

Kodanikuühiskonnal on oluline roll uue lähenemisviisi väljatöötamisel kooskõlastatud ülemaailmsele tegevusele, mida siiani on takistanud ühekülgne suhtumine ja hiljutised rahvusvahelised poliitilised lahkhelid. Viimase paarikümne aasta jooksul on kodanikuühiskonna erinevad esindajad moodustanud dünaamilisi rahvusvahelisi liite, kuhu on kaasatud inimesi ja rühmitusi üle kogu maailma, et edendada ülemaailmseid eesmärke, nagu sooline võrdõiguslikkus, rahu ja inimõigused, aidsivastane võitlus, keskkond, õiglane turg, ülemaailmne õigusliikumine jne.

3.14

Üha sagedamini võib kuulda väidet, et riiklik terrorismivastane võitlus on ebapiisav, kui ei kaasata aktiivselt kodanikuühiskonda ja selle sidusrühmi. Organiseeritud kodanikuühiskonna foorumina on komiteel võimalus ja kohustus võtta oma tööga seotud valdkondades osa ELi ja teiste foorumite edendatavast terrorismivastasest võitlusest. Lisaks peaksid sellised jõupingutused võimaldama komiteel oma ennetamise, koostöö ja dialoogi pidamise rolli kasutades anda panus terrorismivastase poliitika väljatöötamisse, kui see puudutab komitee tegutsemisvaldkonda. Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, millega luuakse eriprogramm terrorismi ennetamiseks, selleks valmisolekuks ja selle tagajärgede ohjamiseks ning eriprogramm kuritegevuse ennetamiseks, pakub piisavalt laia ning paindliku raamistiku igasugusteks algatusteks.

3.15

Arvesse tuleks võtta järgmisi üldisi tähelepanekuid:

3.15.1

EMSK mõistab kindlalt hukka igasuguse terrorismi ning võtab kõnealuse küsimuse osas kindla seisukoha.

3.15.2

EMSK toetab kindlalt kuritegevuse ja terrorismivastast võitlust ning rõhutab ELi terrorismivastase võitluse koordinaatori (hr Gijs de Vries) määramise positiivset mõju.

3.15.3

ELi terrorismi ja kuritegevuse vastases võitluses saavutatud edusamme tuleb tugevdada.

3.15.4

Lisaks peavad liikmesriigid tegema tõhusat koostööd ja tegelema kooskõlastamisega õiguskaitse, luure ja õigusküsimuste valdkonnas (pidades esmatähtsaks asjakohase teabe kättesaadavuse põhimõtet); ka koostöö kolmandate riikidega peaks olema tõhus ja püsiv.

3.15.5

Komisjoni ettepanekus on oluline osa ka avaliku ja erasektori strateegilistel partnerlustel.

3.16

Organiseeritud kodanikuühiskonnal on kaks rolli: terrorirünnakute ennetamine ning nende füüsiliste, psühholoogiliste ja majanduslike tagajärgede ohjamine. Kooskõlas ettepanekutes esitatud meetmete liikidega ning kasutades võimalikult ära ettepanekute määratluste suurt netokulu, võib komitee oma vastutusvaldkonna raames edendada samade valdkondade erinevaid üldiste algatuste liike, millele keskenduti Madridis 11. märtsil 2005 lõppenud rahvusvahelisel demokraatia, terrorismi ja julgeoleku alasel tippkohtumisel. Kõnealusel kohtumisel koostati tegevuskava pealkirjaga “Madridi kava”, mis moodustab erinevate soovituste rakendamise raamistiku (9).

4.1

Ettepanek: nõukogu otsus nr 2005/0034 (CNS), millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 eriprogramm “Terrorismi ennetamine, selleks valmisolek ja selle tagajärgede ohjamine”.

4.1.1

EMSK nõustub programmi üldeesmärkidega, nagu komisjon on sätestatud ettepaneku artiklites 3 ja 4.

4.1.2

Seoses ettepaneku artiklis 5 loetletud abikõlblike meetmetega arvab EMSK, et erilist tähelepanu tuleks pöörata järgmistele tegevustele:

4.1.2.1

“analüüsivad, järelevalve-, hindamis-, auditeerimis- ja kontrollitegevused” (artikkel 5 lõige 2 punkt b); Kõnealuse valdkonna alusuuringud tuleb läbi viia teadustegevuse seitsmenda raamprogrammi raames, mis on vastavalt komisjoni praegusele ettepanekule eraldanud kõnealusele ettepanekule miljard eurot. Sellegipoolest peaks programm edendama rakendusuuringuid, mis on seotud mõttekodade, teadusasutuste ning erinevate foorumite ja arutelukeskustena toimivate organisatsioonide väljaarendatud arutelude ja teabevahetusega ning teadlaste, analüütikute ja haritlaste ning otsustajate vahelisi ametlikke ja mitteametlikke suhteid tugevdavate poliitiliste ettepanekute sõnastamisega.

4.1.2.2

“koolitus, töötajate ja ekspertide vahetus” (artikkel 5 punkt 2 alapunkt d) on seotud eelnimetatud tegevustega, kuid eelkõige tegevustega, mis võimaldavad luua, arendada ja jätkuvalt säilitada kõrgetasemelisi koolitusprogramme, mis on suunatud nende keelte lingvistidele, tõlkijatele ja tõlkidele, mille eksperte on praegu vähe ning mida kasutatakse nii kuritegude ja terrorirünnakute toimepanekut puudutavate teadete ja rünnakuid õigustava propaganda levitamiseks kui uute liikmete värbamiseks.

4.1.2.3

“teadlikkuse tõstmise ja levitamise tegevused” (artikkel 5 punkt 2 alapunkt e), sealhulgas punktis 4.2.2.1 nimetatud tegevused erilise rõhuasetusega meedia rollil, mis võib aidata vägivalda kahjustada, kuid võimaldab vahel tuntud kuritegelikel ja terrorirühmitustel piiramatult propagandat levitada; see tähendab, et nende võõrandamatul õigusel edastada tsenseerimata uudiseid on negatiivne mõju, kui see annab sõna terrorikavatsustega kuritegelikele rühmitustele, näidates meedias otsepilti rünnakutest, inimröövidest ja terrori ohvriks langenud pantvangide mõrvadest.

4.1.3

Nagu teise programmi artiklis 5, oleks artiklis 6 sobiv üksikasjalikult selgitada, kes võib projektitaotlusi esitada. Kuna nende tegevus on seotud väga tundlike valdkondadega, avaldab komisjon toetuste saajate nimekirja igal aastal.

4.1.4

Artikli 14 lõikes 3 sätestatakse, et komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule vahehindamise aruanded ja teatise programmi rakendamise kohta. Hindamisprotsessi peaks olema kaasatud ka EMSK.

4.2

Ettepanek: nõukogu otsus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 eriprogramm “Kuritegevuse ennetamine ja kuritegevuse vastu võitlemine”

4.2.1

EMSK nõustub programmi üld- ja konkreetsete eesmärkidega (artiklid 2 ja 3).

4.2.2

Kuigi ohvrid saavad sotsiaal- ja õigusabi põhiõiguste ja õigusasjade programmi raames, kutsub EMSK üles pöörama erilist tähelepanu tunnistajate ja ohvrite kaitsele ning parima tava edendamisele ja arendamisele õiguskaitseteenuste osana (artikkel 3 punkt 1 alapunkt c ning artikkel 3 punkt 2 alapunkt c), samuti kuritegevuse ennetamise ja kriminoloogiaga seotud aspektidele ning kuritegevuse strateegiliseks ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks vajalike horisontaalsete meetodite ja vahendite arendamisele (artikkel 3 punkt 1 alapunkt b ning artikkel 3 punkt 2 alapunkt b). Seepärast toetab EMSK komisjoni tööd terrorismi ja inimkaubanduse vastu võitlemise katseprojektide ning terrorismiohvrite rahalise toetuse osas. Kõnealuste katseprojektide hinnangute alusel leiab EMSK, et pärast rakendamist peaksid need viima alalise terrorismiohvrite hüvitusfondi loomiseni.

4.2.2.1

Seoses terrorismiohvrite ning nende perekondade ja ülalpeetavate igasuguse kaitsega peab terrorismivastase võitluse inimlik mõõde, mis põhineb ohvrite kaitsel ja kodanikuühiskonna rolli edendamisel, olema igasuguse terrorismivastase võitluse strateegia lahutamatu osa. Füüsiline vägivald, mida ohvrid kannatavad, on suunatud kogu ühiskonna ja selle väärtuste vastu. Seega on ühiskond moraalselt ja poliitiliselt kohustatud sellist vägivalda märkama ja sellele reageerima. Iga riik peab tagama oma kodanike õigused ja vabadused ning neid kaitsma, alustades õigusest elule ja õigusest elada hirmuta ja ähvardusteta. Ohvrid on terrorismi tegelikkuse tõestus; nad on ühiskonna hääl ja terrorismivastases võitluses esirinnas. Ohvrite ütlustele keskendumine on tõhusaim viis tõsta ühiskonna teadlikkust ning valmisolekut terrorismivastaseks võitluseks ja ühiskonna vastuse vormimiseks. Samuti on see parim vahend terrorismi poliitiliseks ja moraalseks kahjustamiseks ning isoleerimiseks. Selleks on vajalik:

4.2.2.2

Seoses kuritegevuse ennetamisega tuleb arvestada, et uimastikaubandus on kõige levinum rahvusvahelise kuritegevuse liik Euroopa Liidus ning kõikide liikmesriikide hästiorganiseeritud kuritegelikud rühmitused tagavad uimastite laiaulatusliku leviku kogu ELis. Lisaks kasvab jätkuvalt suundumus kaubelda rohkem kui ühe ainega.

Inimkaubandus on Euroopa Liidus kasvav probleem; kõnealuse tegevuse majanduslik kasu on tohutu. EL peab tugevdama oma tegutsemisvõimet algatada ja toetada inimkaubanduse ja sellega seotud kuritegevusvormide, nagu laste seksuaalne kuritarvitamine ja prostitutsioon üldisemalt, uurimist. EMSK peab kõnealuste jõupingutuste osas vajalikuks algatusi, nagu nõukogu määruse ettepanek lühiajalise elamisloa väljaandmise kohta ebaseaduslikule sisserändele või inimkaubandusele kaasaaitamise ohvritele, kes teevad koostööd pädevate ametiasutustega (10), mis tugevdavad ebaseadusliku sisserände ja inimkaubanduse vastu võitlemise instrumente (11).

ELis tekitavad probleeme ka korruptsioon, rahapesu, finantskuriteod ja raha võltsimine. Rahapesu on rahastamisallikana ELi organiseeritud kuritegevuse rühmituste põhitegevus. Kõik kõnealused tegurid (kuriteoliigid ja terrorismi rahastamine) ainult aitavad luua sünergiat, mis säilitab inimeste kuritarvitamise ja ahistamise (12). Eelkõige on vaja:

4.3

Seoses artikli 4 lõikega 2 (tegevused, mida tohib rahastada):

4.3.1

Konkreetselt tuleb viidata religioonide ja põlvkondade vahelise dialoogi tähtsusele fundamentalistlike tõekspidamiste määratlemisel ja parimate tavade propageerimisel, mis toetavad vastastikust mõistmist, mõõdukust ja demokraatlikku sallivust, piirates nii äärmuslust ja uute järgijate värbamist. Terrorismivastane võitlus nõuab, et jätaksime kõnealuse nähtuse ilma moraalsest õiguspärasusest, seda on võimalik saavutada vaid dialoogi ja “teise poole” mõistmise kaudu. Edendada tuleks meetmeid, mis võimaldavad erinevate religioonide rühmadel ja nende liidritel saavutada arusaamist ja mõistmist, süvendades harmooniat ja sallivust ning aidates luua teadmisi, mis võimaldavad meil määratleda vihkamise põhjuseid ning seda, kuidas neid ületada. Erinevad religioossed kogukonnad peavad üksteist paremini tundma õppima — selle saavutamise kõige tõhusam viis on kasutada meetmeid, mis lihtsustavad võrgustike loomist kogukondade liikmete vahel.

4.3.2

Ilma et see piiraks rändevoogude programmi tegevusi, mis on seotud etniliste, religioossete, kultuuriliste või sisserändajate vähemuste rühmadesse kuuluvate, eriti noorte inimeste sotsiaalse integratsiooni ja tööhõivega, peaks kõnealune programm töötama välja parima tava kõnealuses valdkonnas kasutatavatest edukatest meetoditest, eelkõige seoses koolituse ning töötajate ja ekspertide vahetusega (artikkel 4 lõige 2).

4.3.3

Kodanikuühiskonna organisatsioonide seisukohalt peab EMSK kritiseerima Euroopa Komisjoni hiljutist esialgset ettepanekut, milles käsitletakse mittetulundusühingute tegevusjuhendeid nende läbipaistvuse ja rahalise vastutuse edendamiseks. Kõnealusel ettepanekul võib olla negatiivne mõju kõigile Euroopa valitsusvälistele organisatsioonidele, kahjustades nii nende kõige kasulikumat sotsiaalset kapitali — üldsuse ning kohalike, riiklike ja Euroopa institutsioonide usaldust.

EMSK mõistab mittetulundusühingute võimaliku kasutamise terrorismi ja muu kuritegevuse rahastamise eesmärgil vältimisega seotud muret. Siiski tuleb kõike teha liikmesriikide ametiasutustele kättesaadavaid tavalisi ennetus- ja kriminaalmenetlusvahendeid kasutades. Eelkõige tuleks jätkata Euroopa assotsiatsiooni ja Euroopa vastastikuste kindlustusseltside põhikirjade vastuvõtmist, mis on kahjuks katkestatud.

4.3.4

Siinkohal on asjakohased ka punktides 4.1.2.2 ja 4.1.2.3 kirjeldatud tegevused, mis on seotud “koolitus, töötajate ja ekspertide vahetusega” ning “teadlikkuse tõstmise ja levitamise tegevustega”.

4.3.5

Ühiskonna vastuse kuritegevusele ja terrorismile kavandamisel peaks olema oluline osa ka kunstil ja kultuuril, kuid need peaksid aitama väljendada ja mõista ka muid seisukohti, mis erinevad meie riikides laialdaselt levinud arusaamadest.

4.4

Seoses artikliga 14 (hindamine), kinnitatakse uuesti punktis 4.1.4 esitatud märkusi.

5.1

EMSK arvab, et kõnealuse raamprogrammi kaks ettepanekut on vajalikud ning kui vahehindamisprotsessi käigus jõutakse otsusele, et programm on teinud edusamme, tuleks ettepanekute rahastamist suurendada.

5.2

Lisaks peab EMSK oma vastutusvaldkonna raames olema kaasatud komisjoni ja Euroopa Parlamendi vahelisse dialoogi, et lõpetada programmi aastaplaani koostamine ja vastavad hindamisprotsessid.

5.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kinnitab taas, et tuleks leida tasakaal praeguste vabaduse ja turvalisuse kaitse Euroopa programmide ja vabaduste kaitse vahel, nagu on sätestatud arvamuses teemal “Haagi programm: kümme järgneva viie aasta prioriteeti — Euroopa vabaduse, turvalisuse ja õiguse uuenemispartnerlus” (KOM(2005) 184 lõplik) (SOC/209).

5.4

Põhiõiguste ja vabaduste kaitse ning julgeolek on meie kõigi vastutus, mis algab ühiste väärtuste väljakujundamisest algkoolieas ning milles peab pidevalt püüdlema tasakaalu saavutamise poole kolme samba — vabaduse, demokraatia ja turvalisuse — vahel.