3.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 28/69

1.1

Euroopa Liidu Solidaarsusfond loodi 2002. aastal eesmärgiga anda abi liikmesriikide või ühinemiseks valmistuvate riikide piirkondadele, mis on suurkatastroofide tõttu kahju kannatanud.

1.2

Solidaarsusfond peaks olema nii paindlik ja bürokraatiavaba kui võimalik, et selle kaudu oleks kannatanud piirkondadele võimalik kohest abi anda.

1.3

Solidaarsusfondi aastaeelarveks perioodil 2002–2006 kehtestati ligikaudu üks miljard eurot.

1.4

Solidaarsusfondi määrus vaadatakse läbi enne 2006. aasta lõppu ja käesolev arvamus käsitleb kõnealust läbivaatamist.

1.5

Praegu hõlmab solidaarsusfondi kaudu antav abi ainult loodusõnnetusi. See tähendab, et väga keeruline on anda abi tööstusõnnetuste, terroriaktide ja isegi tõsiste rahvatervishoidu puudutavate kriisiolukordade puhul.

1.6

Et solidaarsusfondi kasutuskünnis on praegu väga kõrge (otsese kahjuga seotud kulude puhul kolm miljardit eurot või kulud, mis ületavad 0,6 % riigi rahvamajanduse kogutulust), antakse enam kui kaks kolmandikku abist erandjuhtude klausli alusel, mille aastaeelarve on ainult 75 miljonit eurot.

2.1.1

Solidaarsusfondi geograafilist kohaldamisala ei muudeta, hõlmates praeguseid liikmesriike ja läbirääkijariike.

2.1.2

Solidaarsusfondi kaudu antavat abi laiendatakse nüüdsest peale loodusõnnetuste ka tehnoloogilistele või tööstusõnnetustele, ohtudele tervishoiu valdkonnas ja terroriaktidele.

2.1.3

Fondist abi saamise määratlemisel kasutatakse katastroofide puhul kaht kriteeriumi, mis põhinevad kvantitatiivsetel ja poliitilistel kaalutlustel.

2.1.3.1

Kvantitatiivne kriteerium: solidaarsusfondi kasutuskünnist vähendatakse kolmelt miljardilt eurolt ühe miljardi euroni või 0,6 %-lt rahvamajanduse kogutulust 0,5 %-ni rahvamajanduse kogutulust, võimaldades fondi abi kasutada suuremal hulgal juhtudel.

2.1.3.2

Poliitiline kriteerium: mõnedel selgelt põhjendatud juhtudel (eriti siis, kui kahju koguulatus ei ole otsuse tegemise ajaks teada) võib komisjon fondi kaudu abi anda isegi siis, kui kvantitatiivne kriteerium ei ole täidetud.

2.1.4

Katastroofi tõttu kannatanud riigi naabruses asuvad liikmesriigid võivad abi saada, kui katastroof mõjutab ka neid.

2.1.5

Solidaarsusfondile tuleb samuti kohaldada subsidiaarsuse põhimõtet.

2.1.6

Ettepaneku kohaselt võib katastroofi tõttu kahju kannatanud riik taotleda ettemakset (ligikaudu 5 % toetuskõlbulike meetmete hinnangulisest summast, kuid mitte üle viie miljoni euro), mis makstakse välja kohe pärast abitaotluse esitamist. Asjaomane riik on kohustatud nimetatud summa tagastama, kui taotlust ei kiideta heaks.

2.1.7

Abi eraldamisel tuleb kohaldada proportsionaalsuse põhimõtet, arvestades kahju koguulatust, riigi suurust ja katastroofi tagajärgede tõenäolist tõsidust tulevikus.

2.1.8

Abisaajariik vastutab täielikult abi kasutamise eest ja on kohustatud esitama üksikasjaliku aruande tehtud kulutuste kohta. Kulutused peavad olema täielikult põhjendatud ja kooskõlas määrusega.

2.1.9

Komisjoni ettepaneku kohaselt on solidaarsusfondile kavandatud summa jätkuvalt üks miljard eurot aastas.

2.1.10

Solidaarsusfondile eraldatavad vahendid ei kajastu Euroopa Liidu eelarves. Fondi rakendamine toimub paranduseelarve kaudu.

2.1.11

Üheks aastaks ette nähtud summa ületamisel võib kasutada järgmise aasta eelarvet (millega tagatakse abi andmine) tingimusel, et see on põhjendatud.

3.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab komisjoni kavatsust laiendada solidaarsusfondi kohaldamisala ja sel viisil tagada kiire reageerimine kriisiolukordades.

3.2

Komitee on siiski arvamusel, et suurema efektiivsuse tagamiseks vajavad komisjoni ettepaneku mitmed aspektid täpsustamist, et fondist saaks võimas ja paindlik vahend, mis võimaldaks tema rakendusulatusse jäävate territooriumide elanikel abist täiel määral osa saada. Panus peab olema bürokraatiavaba ning seda reguleerivad eeskirjad peavad katma erinevat tüüpi katastroofe (sõltumata põhjusest) abi sihtrühmaks olevate kogukondade jaoks kõige kriitilisematel hetkedel. Lisaks peaks see pakkuma väärtuslikku abi infrastruktuuride taastamisel ning majandus- ja ühiskondliku elu normaliseerimisel, samuti edastama Euroopapoolse ühemõttelise poliitilise signaali raskes kriisiolukorras olevatele kodanikele.

3.3

Kuigi pakutud eelarve suurus näib olevat kooskõlas viimastel aastatel saadud taotlustega, kahtleb EMSK, kas sellest piisab toimetulekuks selliste ulatuslike katastroofidega nagu maavärin, ulatuslikud tõusud, üleeuroopaline pandeemia või massihävitusrelvadega toimuv õnnetus või rünnak. Vaatamata nimetatud olukordade erandlikkusele tuleb nende vastu siiski kavandada ettevaatusabinõusid ja seda samuti erandlike mehhanismide kujul, mida Euroopa Liidul oleks suurkatastroofi korral võimalik kasutusele võtta.

3.4

Komitee on arvamusel, et fondile juurdepääsu reguleerivad eeskirjad peavad olema lihtsad ja selged ning võimalikult bürokraatiavabad, samas tuleb tagada läbipaistvus, samuti abisaajariigile eraldatud ressursside kasutamise hilisem hindamine ja kontroll.

3.5

Arvestades ELi praegust eelarvepoliitikat ja Euroopa majandusolukorda, ei ole EMSK vastu kavandatud etteantud piirides muutuvale eelarvestamissüsteemile. Komitee on siiski arvamusel, et Euroopa solidaarsusfond tuleks võimalikult kiiresti määratleda kinnitatud aastaeelarvega alalise sõltumatu fondina, mille kasutamata jäänud rahalised vahendid moodustaksid ulatuslike katastroofide reservfondi.

3.6

Kasutamistähtaegu puudutavate eeskirjade osas tegutseb komisjon EMSK hinnangul õigesti. Komitee tervitab kavandatud kiirreageerimismehhanismi, mis tagab operatiivse abi kohe pärast faktide kindlakstegemist, milleks solidaarsusfond ongi loodud.

3.7

Määruse ettepanekus väljatoodud olukordade mitmekesisust silmas pidades on kahjude hindamine küllaltki keeruline. Arvestades asjassepuutuvate kulude ja osalejate paljusust ning asjaolu, et hüvitatakse nii riigi- kui eraomandile tekitatud kahju, on protsess tõenäoliselt ka küllaltki ebatäpne. Komisjonile taotluse esitamiseks ettenähtud lühike aeg, samuti kahjustatud huvide ja materiaalse vara mitmekesisus võib tuua kaasa konkreetse kriisiolukorra mõjude märkimisväärse üle- või alahindamise. Seepärast tuleb riikide palveid väga korrektselt hinnata, kasutades selleks spetsialistide abi, ajaloolisi andmeid ja varasemaid dokumente, ning korrigeerida finantsabi suurust vastavalt elukallidusele abisaajariigis.

3.8

EMSK kiidab fondist eraldatavate kululiikidega seoses heaks määruse ettepaneku artiklis 4 osutatud toetuskõlbulikud meetmed, kuid soovib lisada järgneva nimetusega jaotise: “muud üldhuvimeetmed, mille abil taastatakse kannatanud elanikkonna ja/või piirkondade tavapärane ühiskondlik ja majanduselu, avades selleks kõigile kodanikuühiskonna liikmetele juurdepääsu solidaarsusfondi vahenditele kooskõlas täpsustamisele kuuluvate sätete ja tagatistega”. Kõnealuse punkti lisamise eesmärgiks on rõhutada, et on võimatu ette näha kõiki solidaarsusfondist hüvitatavate juhtumite liike ja tagajärgi ja muuta tavatutes olukordades otsustusprotsess paindlikumaks juhul, kui eraomandile abi osutamise puudumine ohustaks sotsiaal- ja tootmisrajatisi.

3.8.1

Seoses kõnealuse ulatuse laiendamise sooviga tuleb märkida, et võimalikke eraldisi on vähe välja makstud paljuski seetõttu, et kehtib säte, mis võimaldab hüvitada üksnes riiklikke kulutusi. See ei võimalda arvestada olukordi, mis on tegelikult kooskõlas solidaarsusfondi põhiprintsiipidega.

3.8.2

Samuti tuleks üle vaadata künnis, et kohandada fondi sekkumist võimalike kohalike vajadustega ja peegeldada mõne loodunähtuse piirkondlikku mõõdet.

3.9

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et fondi põhilisteks kasusaajateks peavad olema ELi kodanikud. Üksnes logistilistel või organisatsioonilistel põhjustel on riigid vahetasandi abisaajateks, kuna asjaomased fondi ressursid liiguvad läbi nende. Peale selle ei või riiklikud organisatsioonid olla ainsad fondi kaudu saada olevate riiklike vahendite kasutajad. Rahastamine peaks hõlmama ka kodanikuühiskonna organisatsioone, kes sageli on kaasatud toetuskõlbulikesse töödesse, kuna riikidel puuduvad tavaliselt vahendid ilma nende abita katastroofi mõjudega toimetulemiseks. Tuletõrjele, tervishoiu või sotsiaalabi valdkonnas töötavatele vabatahtlikele kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja teistele kodanikuühiskonna osalejatele tuleb nende panus, pühendumus ning kulutused õiglaselt hüvitada, sest nende eelarve koostamisel ei ole niisuguste sündmuste ulatusega üldiselt arvestatud.

3.10

EMSK on seisukohal, et katastroofijärgselt abi saavate riikide geograafiline ulatus vajab läbivaatamist, et toetus jõuaks ka nende riikideni, millel ei ole ühist piiri kahju kannatanud riigiga. Ulatuslikud katastroofid (nt tuumakatastroof) võivad mõjutada riike, millel puudub piir tragöödias kannatanud riigiga, kuid ka nemad peaksid liigituma toetuskõlbulikeks. Tingimusel, et fond on kaasatud ja kannatanud on ka teised riigid, tuleb seda rakendada kõigis asjaomastes riikides isegi juhul, kui mõned nendest ei täida ettepaneku artiklis 2 esitatud künnist.

3.11

EMSK arvates tuleb külgnevusega arvestada ka kolmandate riikide ja mitte-kandidaatriikide puhul, kui katastroof leidis aset EL riigis või kandidaatriigis. Kui solidaarsusfond kaasatakse kõnealuselt geograafiliselt territooriumilt alguse saanud või seal aset leidnud sündmuse puhul, on ka teistel naaberriikidel õigus ELi toetusele kas fondi või mõne muu kehtiva rahvusvahelise koostöö meetme kaudu eeldusel, et see ei mõjuta ega pärsi juba toimivaid asjakohaseid koostööprogramme.

3.12

Komitee arvates tuleb fond kaasata ka algselt mitte eriti kahjulikuks määratletud tegurite kuhjumisest või jätkumisest põhjustatud katastroofide (näiteks ränk põud) korral. Täpsustamist vajab ajahetk, mil fondi kaasamine osutub vajalikuks. Kestvad kliimamuutused, mida osaliselt põhjustab globaalne soojenemine — kusjuures mingi vastutus selle eest langeb ka Euroopa Liidule kui tervikule –, mõjutavad teatud riike rohkem kui teisi ning ELil ei oleks mõistlik ega õige kliimamuutuste põhjuste või tagajärgedega seotud kohustustest kõrvale hoida.

3.12.1

EMSK teabekogumiskülastuse ajal Hispaanias ja Portugalis 14.–16. septembril 2005 kogutud kohapealsetes kommentaarides viidati mitmel korral vajadusele ühendada järgmised tegevused:

3.12.2

Solidaarsusfondi abi integreerimine ulatuslike pikaajaliste meetmete laiemasse konteksti peaks olema komisjonile oluliseks kriteeriumiks projektide valimisel. Sellega paraneks nii solidaarsusfondi kui ka struktuurifondide üldine efektiivsus.

3.12.3

Lisaks praegu käsitletud üleujutustele, tornaadodele ja rajudele ei tohi solidaarsusfondist toetust saavate nähtuste hulgast välja jätta prognoosimatute põudade või kuumalainete ajal veevarustuse, kasutuskõlbliku infrastruktuuri ja elanikkonnale sotsiaal- või tervishoiualase abi andmisega seotud küsimusi. Määrus peaks hõlmama kõnealuseid olukordi ja selgelt määratlema, millal tuleb kaaluda sekkumist, kuna neid põhjustanud sündmused ei ole kiired ega kohe määratletavad, vaid tulenevad olukorra pikaajalisest halvenemisest (võib olla seotud kliimaga).

3.13

Sellega seoses võiks kohustada veemajandusega tegelevaid riigiasutusi välja andma “ametliku avalduse ränga põua kohta”, mis lähtub ühtsetest objektiivsetest kriteeriumitest, mida peavad järgima kõigi liikmesriikide veemajandusega tegelevad asutused.

3.14

EMSK leiab, et liikmesriigid ja Euroopa Liit peavad sätestama selged eeskirjad ELi kindlustussüsteemi kohustuse kohta katta teatud riske, mida kindlustusseltsid sageli püüavad vältida. See on eriti oluline, sest solidaarsusfond ja riiklik abi tavaliselt ei kata eraisikutele põhjustatud kahju, mille ulatus on üldjuhul palju suurem, kui kulud toetusele, mida ametivõimud tunnevad end olevat kohustatud andma ühiskonda tervikuna mõjutavates olukordades.

3.15

Lõpetuseks leiab EMSK, et nimetatud olukordade tagajärgede leevendamiseks ja kõrvaldamiseks tuleb kõigil tasandeil edendada riskiennetustööd, prognoosides kõnealuse iseloomuga olukordi, vältides katastroofe ning valmistades ette ja käivitades operatiivseid reageerimismehhanisme, et kaitsta inimeste elu ja heaolu ning hoida ära infrastruktuuride, materiaalse ja mittemateriaalse vara hävimist. Seepärast ei ole komitee vastu ennetustööd edendava, kuid samas piirava punkti lisamisele määrusesse, mis kitsendaks, vähendaks või välistaks solidaarsusfondi toetuse, kui asjaomase riigi ametivõimude hooletus leiab tõendamist; seda eeldusel, et kõnealune riik suudab sündmuse tagajärgedega rahaliselt ise toime tulla. Solidaarsusfond võiks kõnealusel juhul abi anda pigem laenu kui toetuse näol, sest abi lõppkasusaajateks on katastroofis kannatanud elanikkond. ELi toetuse andmine hoolimatult käitunud riikidele loob teovõimetuse ja vastutamatuse õhkkonna ning kõrgendab teatud katastroofide — mida saaks teatud tingimustel ära hoida — esinemise riski.

4.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kinnitab taas seisukohta, millel ta on kogu aeg olnud: toetada tuleb ennetust, vastutust ja ränkade katastroofide prognoosimist. Seejuures omistab komitee olulist tähtsust sellistele mehhanismidele nagu Euroopa solidaarsusfond, tingimusel, et selle ümberkorraldamisel arvestataks punktis 3 esitatud kriitika ja ettepanekutega.

4.2

EMSK tervitab määruse ettepanekus tehtud parendusi, kuid peab neid ebapiisavateks, et solidaarsusfond suudaks asjakohastes tegevustes jõuda täieliku potentsiaali ja võimsuse kasutamiseni.

4.3

Selleks, et komisjoni ettepanek vastaks paremini tegelikele vajadustele, tuleks seda komitee arvates kolmel viisil muuta:

4.4

Komitee võiks võimalikult kiiresti koostada omaalgatusliku arvamuse, milles antakse hinnang solidaarsusfondi põhimõtetele ja meetmetele ning fondi vastavusele ELi liikmesriikide ja piirkondade vajadustele. Kõnealune arvamus tuleb koostada võimalikult kiiresti, et aidata lahendada juba ilmnenud probleeme.