3.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 28/16

1.1

31. märtsi 2004. aasta määrusega nr 724/2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA), anti EMSAle naftareostuse vastaste abinõude osas uusi ülesandeid.

1.2

Käesoleva ettepanekuga määratakse kindlaks ameti uute ülesannete täitmise rahastamiseks eraldatava ühenduse panuse suurus, tehes seda seitsmele aastale (2007–2013) jagatud mitmeaastase kulukohustusena. Komisjon teeb ettepaneku 154 miljoni euro eraldamiseks, et rahastada seitsmeaastase perioodi kulusid.

1.3

Pärast uue ülesande määramist 2004. aasta oktoobris, võttis amet vastu naftareostuseks valmisoleku ja reostustõrje tegevuskava, milles määratletakse meetmed, mida amet määruse kontekstis kohaldada kavatseb. Seda nii naftareostuse korral võetavate meetmete, spetsiaalsete reostustõrjelaevade kui ka tulemuslike reostustõrjeoperatsioonide käivitamiseks valmisoleku osas.

1.4

EMSA on välja valinud neli prioriteetset piirkonda — Läänemeri, La Manche'i läänesuudme lähised, Atlandi ookeani rannik ja Vahemeri (eeskätt Mustalt merelt tulevate tankerite liikumismarsruudi äärsed alad), kuhu amet kavatseb edaspidi paigutada prahitud reostustõrjelaevad, mis on valmis tegutsema ühe või mitme liikmesriigi palvel. Tuleb märkida, et EMSA roll selles valdkonnas on toetada (mitte asendada) riikide reostustõrjemehhanisme. Lisaks kätkeb tegevuskava lisanduvat reageerimissuutlikkust ohtlike ja mürkainetega (HNS — hazardous and noxious substances) seotud avariide korral.

1.5

2004. aastal muudetud määruse kohaselt peab amet reostustõrje korral osutama komisjonile ja liikmesriikidele teaduslikku ja tehnilist abi, mille võib jagada kolme kategooriasse: teavitamine, koostöö ja kooskõlastus ning operatiivabi.

1.6

Suurimaid investeeringuid nõuab operatiivabi, kuna tegevuskava sätestab valve-naftatõrjelaevade võrgustiku ja satelliitfotode teeninduskeskuse loomise. EMSA sõlmitavad lepingud naftareostusetõrje kindlustamiseks katavad kõiki toiminguid ja neist tulenevaid rahalisi tagajärgi kuni reostusjärgse sekkumise algatamiseni. Naftatõrjelaevade sekkumisega seotud kulud katab abi palunud liikmesriik.

1.7

Kuna uued kohustused on pikaajalised, soovitab komisjon mitmeaastast eelarvet, mis kindlustaks nii vajalikud pikaajalised investeeringud kui annaks piisava finantstagatise, vähendades pikaajaliste lepingute läbirääkimisega seotud kulutusi.

2.1

EMSK tervitab kõnealust ettepanekut oma arvamuses komisjoni ettepaneku kohta, millega EMSAle määratakse uued ülesanded reostustõrje (1) valdkonnas ja rõhutab ameti võtmerolli liikmesriikide mereohutuse parandamisel. Siiski tõdetakse kahetsusega, et mitmed liikmesriigid ei ole piisavalt valmis suurõnnetuste (nt Erika ja Prestige'i juhtum) korral reageerima.

2.2

Vaatamata teatud arengutele, jätab praegune olukord siiski paljudel juhtudel soovida. Koos tegevuskavaga esitas amet ülevaate liikmesriikide naftareostustõrje võimsuse kohta, milles märgitakse, et mitmes piirkonnas tuleb reostustõrje võimsust täiendavate naftatõrjelaevade ja seadmetega parandada.

2.3

Ei saa eeldada, et kõigil mereäärsetel riikidel oleks endal vajalikud püsiressursid suurõnnetustele, eriti ulatuslikele naftareostustele reageerimiseks. Praegune ressursside nappus on toonud kaasa keskkonnakahjustusi, millel on pikaajalised tagajärjed.

2.4

Seetõttu toetab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ettepanekut anda EMSA käsutusse vajalikud ressursid, et liikmesriikide taotlusel täiendada nende reostuse vältimise ja reostustõrje mehhanisme. EMSK rõhutab siiski, et nimetatud ressursid on mõeldud täiendama olemasolevaid ressursse. Mingil juhul ei tohiks ülaltoodud rahalisi vahendeid kasutada selleks, et asendada reostustõrjemeetmeid, mis liikmesriikides sisse tuleb seada.

2.5

Eriti rõhutab EMSK, et kõnealuste mehhanismide rahastamiseks on vaja mitmeaastast rahastamisprogrammi. Ainus viis EMSA tegevuste järjekindla kavandamise kindlustamiseks ja ressursside kasutamise optimeerimiseks kõnealuses valdkonnas on sõlmida kiirreageerimislaevade (2) kohta lepinguid vähemalt kolmeks aastaks.

2.6

EMSK kordab arvamuses, millele viidati punktis 2.1, kõlanud märkust vajaduse kohta tagada, et kõnealuseks ülesandeks prahitud laevade omanik(ud) austaks(id) asjaomaseid ühenduse ja rahvusvahelisi õigusakte, eelkõige neid, mis puudutavad ohutustingimusi laeval ning meeskonnaliikmete elu- ja töötingimusi.

2.7

Kuna ameti vastu võetud tegevuskavas määratletakse prioriteedid olemasolevate piiratud ressursside valguses, väljendab EMSK oma muret seoses praeguste raskustega ühenduse eelarve osas kokkuleppe saavutamisel, sest lõpuks eraldatavad rahalised vahendid võivad jääda väiksemaks kavandatud eelarvest. See tähendaks ühtede meetmete eelistamist teistele või teatud valdkondade edendamist teiste arvelt. EMSK ei toeta sellist lähenemist, kuna liikmesriikide otsus ametile lisapädevuse andmise kohta osutab vajadusele tagada vajalikud rahalise vahendid, et EMSA saavutaks oma eesmärgid merereostuse vältimisel. On oluline, et ka ühenduse tasandil omistataks merereostuse vältimisele ja reostusele reageerimisele vajalik tähtsus ega vaadeldaks neid pelgalt majanduslikust seisukohast.

2.8

EMSK tunneb muret viivituste pärast mõnedes liikmesriikides teatud vastuvõetud merereostuse vältimise ja tõrjumise meetmete rakendamisel, eriti seoses ohutute paikade ja kaitsealade tunnustamise, vastuvõtuvõimaluste pakkumise ja ressursside tugevdamisega tõhusa riigikontrolli teostamiseks sadamate üle. Viivitused seavad kahtluse alla kõnealuste riikide tegeliku soovi merereostust vältida ja tõrjuda, vaatamata nende regulaarsetele hea tahte avaldustele, eelkõige pärast iga uut ja ulatuslikku laevaõnnetust.

2.9

Investeerida on vaja ka õhuseire vahenditesse ja varustusse, mille abil reostust avastada ja tõrjuda ning saastamisvastaste eeskirjade rikkumist ära hoida.

2.10

Seire- ja järelevalvetegevuste toetamiseks saab kasutada samuti satelliitfotosid. EMSK teotab komisjoni kavatsust luua satelliitfotode teeninduskeskus, mis aitab avastada, jälgida ning likvideerida ebaseaduslikke naftaheiteid ja juhuslikke naftalekkeid.

2.11

Satelliitfotode teeninduskeskusega kaasnevate suurte kulude (3) tõttu arvab EMSK, et ressursside kasutamist tuleb optimeerida, eelkõige on vaja koordineerida fotode kasutamist liikmesriikide vahel, millega saavutatakse märkimisväärne kulude kokkuhoid. Samal ajal vajatakse investeeringuid fotode kogumise parandamiseks kõigist Euroopa merepiirkondadest, kuna praegune kaetus ei ole piisav, eriti Vahemere ääres.

2.12

EMSK peab väga olulisteks ka kavandatud teavitus-, kooskõlastus- ja koostöömeetmeid, mis aitaksid kaasa olemasolevate ressursside otstarbekamale kasutamisele. EMSA-l on siinkohal määrav roll.

3.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab ettepanekut anda EMSA käsutusse vajalikud ressursid, et liikmesriikide taotlusel täiendada nende reostuse vältimise ja reostustõrje mehhanisme.

3.2

Komitee avaldab samas kahetsust, et mitmed liikmesriigid ei ole veel eraldanud asjakohaseid ressursse ega loonud siseriiklikke mehhanisme ning palub komisjonil nõuda neilt kõnealuse protsessi kiirendamist.

3.3

Seoses praeguste raskustega ühenduse eelarve osas kokkuleppe saavutamisel on EMSK mures, et lõpuks eraldatavad rahalised vahendid võivad kavandatud eelarvest väiksemaks jääda. Liikmesriikide otsus ametile lisapädevuse andmise kohta osutab vajadusele tagada vajalikud rahalise vahendid, et EMSA saavutaks oma eesmärgid merereostuse vältimisel. On oluline, et ka ühenduse tasandil omistataks merereostuse vältimisele ja reostusele reageerimisele vajalik tähtsus ega vaadeldaks neid pelgalt majanduslikust seisukohast.

3.4

EMSA roll liikmesriikide vahelise koostöö ja ressursside ning tegevuste kooskõlastamise edendamisel on otstarbeka ja kuluefektiivse strateegia loomisel määrav.