3.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 28/1

1.1

Kooskõlas Haagi programmiga (2001) esitas komisjon nõuandva rohelise raamatu testamentide ja pärimisõiguse kohta, milles käsitletakse järgmiste teemade rahvusvahelisi aspekte:

1.2

Piiriülese pärimisasja puhul kerkib pärija ette mitmeid probleeme, kuna piiriülesed pärimisasjad lähevad vastuollu eri liikmesriikides kehtiva materiaal- ja menetlusõiguse ning kollisiooninormidega.

1.3

Rohelises raamatus tehakse ettepanek kehtestada Euroopa Liidus materiaalõiguse normid ja reeglid, mis puudutavad kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning lisaks kohtuotsuste tunnustamisele ka testamente ja pärimisõigust käsitlevate haldusdokumentide ja -otsuste tunnustamist, kui piiriülene pärimisasi puudutab mõnda kolmandat riiki.

2.1

Rahvusvahelisel tasandil käsitleb kõnealust temaatikat kolm Haagi konventsiooni pärimisõiguse ja testamentide kohta ning konventsioon varahaldusühingute kohta:

2.2

Üks rahvusvaheliste testamentide vormi käsitleva ühtse seaduse konventsioon (UNIDROIT — Rahvusvaheline Eraõiguse Ühtlustamise Instituut) allkirjastati 26. oktoobril 1973 (jõustus 9. veebruaril 1978) Washingtonis. Konventsiooni osalised on liikmesriikidest Belgia, Küpros, (Tšehhoslovakkia), Prantsusmaa, (Püha Tool), Itaalia, Ühendkuningriik ja Sloveenia ning mitmed kolmandad riigid, sealhulgas Ameerika Ühendriigid ja Venemaa Föderatsioon. Konventsioonis nähakse ette rahvusvaheline registreerimine ja selleks kasutatav ühtne vorm.

2.2.1

1972. aastal sõlmiti Euroopa Nõukogu egiidi all Baseli konventsioon, mis käsitleb testamentide registreerimise süsteemi loomist; selle osalised on Belgia, Küpros, Hispaania, Eesti, Prantsusmaa, Itaalia, Leedu, Luksemburg, Holland ja Portugal. Kõnealune konventsioon on allkirjastamiseks avatud ka kolmandatele riikidele.

2.3

Haagi konventsioonid käsitlevad kohtualluvust ja kohaldatavat õigust, UNIDROIT' konventsioonid käsitlevad materiaalõiguse teemat piiriülest pärimist puudutavates küsimustes. Üksnes rahvusvahelisi norme testamentide vormi kohta ja testamentide registreerimise kohta rahvusvahelises registris on praeguseks ratifitseerinud ja nendega liitunud piisav arv riike.

2.4

Temaatika puudutab omandiõiguse — inimese ühe põhiõiguse — surma korral ülemineku ühte eripärast vormi. Piiriülese pärimisõiguse osas pädevuse, kohaldatava õiguse ja vastastikuse tunnustamise reguleerimiseks Euroopa Liidus tuleks koostada määrus.

2.5

Temaatika keerulisust arvestades on komisjoni eesmärgid ja ettepanekud ambitsioonikad, kuid neis esitatu on siseturu vaatepunktist asjakohane ja väga vajalik ning puudutab paljusid isikuid. Et tõhustada reguleerimist ning vältida vasturääkivusi õiguslike vahendite või riikide otsuste ebakõlade vahel, tuleks hõlmata võimalikult suur osa küsimustest seaduste kollisiooninormidesse ning allutada need alati — funktsionaalselt ja sisuliselt — pärimisküsimusele (vältida näiteks selliste küsimuste lisamist, mis kuuluvad asjaõiguse valdkonda).

2.6

Euroopa Liidu poolse reguleerimise majanduslikus tähtsuses pole kahtlust — eriti Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete üleminekul, tagamaks pärast ettevõtja surma järjepidevus, mis on Euroopa tööhõive ja konkurentsivõime seisukohast samuti oluline.

2.7

Teatavates riikides kehtivad sätted, mis keelavad lepingute sõlmimise tulevase pärimise osas või pärandvara mõne osa määramise mingiks konkreetseks otstarbeks. Tuleks kaaluda kõnealuste sätete muutmist asjaomastes riikides ning selle edendamist liidu tasandil, et paremini ühtlustada materiaalõigust ning tagada nende ettevõtete või põllumajandusettevõtete tegevuse jätkumine, mida võiks mitmete pärijate vahel jagamisel ähvardada likvideerimise oht.

2.8

Võttes arvesse suuri erinevusi liikmesriikides kehtivates õigusaktides ja teatavaid viimaseid arenguid ning vaatamata sellele, et asjakohased rahvusvahelised konventsioonid on ratifitseerinud vaid vähesed riigid, jagab komitee Euroopa Komisjoni seisukohta, et on võimatu töötada välja ühetaolist materiaalõigust piiriülese pärimise kohta ning testamendivorme, mida saaks kasutada kogu Euroopa Liidus. Käsitletavaid teemasid ja seatud prioriteete peab komitee asjakohaseks, kuna edusammud kõnealustes valdkondades lahendaksid juba mitmed praktilised pärijate ning asjaomaste notarite, haldustöötajate, kohtunike ja juristide probleemid.

2.8.1

Lisaks võib kutsuda liikmesriike üles uurima rahvusvahelist õigust arvestades ka muid võimalusi teatavate konventsioonide ratifitseerimisel või nendega ühinemisel (testamentide vorm, kohaldatav õigus, rahvusvaheline testament, riiklik ja rahvusvaheline registreerimine).

2.8.2

Pärimisõigusele ja testamendiküsimustele on germaani-romaani õiguses kaua omane olnud mitmes mõttes väga aegunud suhtumine pärandvarasse. De cujus'e (1)pärandvara käsitleti kui surnu olemasolu jätkumist pärijate kaudu. Üha enam on pärimisõigus aga arenenud lepingulise reguleerimise poole. Järgides Saksamaa ja Šveitsi eeskuju, on praegu Prantsusmaal pooleli pärimisõiguse reform, millega antakse surnule ja tema pärijatele suurem otsustusõigus pärimisküsimuste lahendamisel, mille eesmärk on muu hulgas paremini tagada ka ettevõtete tegevuse jätkumine.

2.8.3

Samas on suurenenud vastuseis äärmiselt liberaalsele korrale, mille kohaselt võib testamentaator oma pärijad ilma põhjendamata pärandist ilma jätta, nagu on näha selleteemaliste kohtuasjade arvu märkimisväärse kasvu põhjal.

2.8.4

Ka ilma õigussüsteemide ajaloolisi ja ühiskondlikke eripärasid hülgamata on võimalik, et pikemas perspektiivis toimub suur harmoniseerimine või vähemalt mitmed väiksemad ühtlustamised eesmärgiga lihtsustada testamentide täitmist ja piiriülese pärimise küsimuste lahendamist. Sellele võib hoogu juurde anda Euroopa testamendi ja kohaldatava seaduse kohta käiva piisavalt avatud ja liberaalsema instrumendi loomine. Samuti võiks uurida liidu alussätete loomise hüpoteesi kui alternatiivi ühele või mitmete riikide õigusele, kui kavandada professio juris'e (2) aktsepteerimist.

2.9

Komitee märgib, et ideid on saadud nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrusest (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000. Samuti on eriti kasulikud allikad olnud määruse (EÜ) nr 2201/2003 artikli 21 lõige 3 ja artikkel 46, millega on perekonnaõiguses loodud pretsedendid, mis aitavad kindlaks määrata kavandatavate õigusnormide sisu (3).

2.10

Komitee tervitab rohelist raamatut ning leiab, et selles tõstatatud küsimused on olulised ja pakilised. Komitee teeb jõupingutusi, et leida tõstatatud küsimustele vastused, lähtudes seejuures Euroopa kodanike huvidest ja vajadustest ning võttes arvesse inimeste ühe suuremat liikuvust ja juba toimunud suuremaid rändeid.

2.11

Alustada tuleks küsimustega, mis puudutavad testamentide vormi, rahvusvahelist kohtualluvust, kohaldatavas õiguses tekkivate vastuolude lahendamist, testamentide registreerimist, kohtuorganite ja teiste pädevate organite otsuste vastastikust tunnustamist ja apostilli ning juhtumeid, mille kohta on Euroopa ja rahvusvahelises õiguses olemas pretsedendid.

2.12

Komitee hinnangul tuleks pärimisõiguse hajutatud reguleerimisele eelistada ühtset süsteemi (üks pärimisõigus ja pärandamise ühtne reguleerimine). Siiski tuleb praktilistel põhjustel mõnedel juhtudel teha erandeid, näiteks teatava välisriigis asuva kinnis- või vallasvara puhul (laevad, õhusõidukid, äriettevõtted jne).

2.13

Teatavad küsimused, nagu näiteks pärimislepingud või varahaldusühingud, jäävad riikide pädevusse (4). Neid küsimusi aga, mis puudutavad kohtus või kohtuta arutatavate pärimisküsimuste alaste otsuste tunnustamist ilma välisriigi kohtuotsuseta, kohtualluvust muudel juhtudel, kohtuväliste riiklike või eraasutuste otsuste ja dokumentide tunnustamist või riiklikesse kinnistusraamatutesse sissekandmist, tuleb reguleerida kavandatavate Euroopa õigusaktidega.

3.1

Nõukogu määruse nr 2201/2003 sarnasest määrusest, mis käsitleks pärimisõiguse küsimusi, ei piisa piiriülese pärimise küsimuste lahendamiseks. Tegelikult lahendatakse suurem osa pärimisküsimusi ilma kohtu sekkumiseta, seega tuleb leida lahendused ka sedalaadi menetluses tekkivatele probleemidele. Siiski on mõnikord teatavates riikides või mingite küsimuste aspektide osas vajalik ka kohtuniku sekkumine.

3.2

Mõistagi peab ühenduse instrument reguleerima pädeva(te) foorumi(te) määramise eel üleskerkivaid teemasid ja kohtuotsuste tunnustamist, kuid lisaks peab selle jaoks kavandama ka võimaluse reguleerida järgmisi küsimusi:

3.3

Komitee toetab ühenduse Haagi programmi selles osas, mis puudutab Euroopa pärimistunnistuse kehtestamist ning testamentide registreerimise süsteemi sisseviimist. Liikmesriigid peaksid määrama nimetatud tunnistuste väljaandmiseks pädeva asutuse ning looma riikliku keskregistri, kui seda veel ei ole. Samuti tuleks luua liidu keskregister (või Euroopa keskregister — Euroopa Nõukogu tähenduses, kui riike, kes pole veel Baseli konventsiooni ratifitseerinud, kutsutakse üles seda tegema) ning võimaldada kohtutele, notaritele ja teistele kehtiva õiguse järgi määratud pädevatele ametnikele juurdepääs kõnealusele registrile (vähemalt sel määral, et saaks surnu nime ja sünniaja järgi teada, millises liikmesriigis või millises kolmandas riigis, millal ja vastavalt millisele õigusele testament koostati, et oleks võimalik taotleda koopiat eelnimetatud riiklikust keskregistrist).

3.3.1

Testamentide registreerimise Euroopa süsteem peaks igal juhul olema kooskõlas Baseli ja Washingtoni konventsiooniga, kuna paljud liikmesriigid on juba kõnealuste konventsioonide osalised ning kavandatav ühenduse õigusakt puudutaks ka võimalikku kolmandate riikidega seotud pärimisõigust.

3.4

Pärast pärija staatuse kindlaksmääramist ning pärandvara likvideerimist ja jagamist peaksid haldusformaalsused olema võimalikult lihtsad. Komitee toetab riiklikus õiguses tunnustatud ametnike vastuvõetud õigusaktide ja dokumentide vastastikust tunnustamist ning otsest kinnistusraamatusse sissekannete tegemist (või pädeva ametivõimu kaudu kinnisvara registreerimist) omandiõiguse kohta või servituudi, hüpoteegi või võimaliku jagamise kohta, mis võivad kõnealust kinnisasja kohaldatava riikliku õiguse järgi koormata.

3.5

Komitee soovib juhtida komisjoni tähelepanu maksuprobleemidele, mis võivad pärijatel tekkida seoses mitmes riigis paikneva pärandvaraga. Tuleb vältida pärandi või pärandiosa mitmekordse maksustamise probleeme, mis võib viia pärandi konfiskeerimiseni või tekitada ebavõrdsust pärijate vahel sõltuvalt neile määratud pärandvaraosast. Tuleks luua ülevaade liikmesriikides piiriüleste pärimisküsimuse kohta kehtivatest maksueeskirjadest, et saada teada, millistes riikides on kehtestatud maksud väljaspool riigi territooriumi asuvale kaubale ja varale, võrrelda maksumäärasid ning teha ettepanekuid asjaomastes riikides õiglase korra loomiseks. Komisjon võiks ehk isegi kaaluda liikmesriikidevahelise pärimisasjades topeltmaksustamise vältimise näidiskonventsiooni ettepaneku tegemist.

3.6

Kas Euroopa testament peaks põhinema Washingtoni konventsiooni rahvusvahelise testamendi mudelil ning kas seda tuleks lisaks Baseli konventsioonis ettenähtud Euroopa tasandil registreerimisele registreerida ka rahvusvaheliselt? See võiks innustada riike ratifitseerima Washingtoni ja Baseli konventsioone ning tagada pärijatele paremini nii liikmesriike kui kolmandaid riike puudutavate piiriüleste pärimisasjade lahendamine. Komitee soovitab komisjonil järgida kirjeldatud suundumust, kuna kõnealused konventsioonid on liikmesriikidele juba tuttavad, kuna need on ratifitseeritud või kuna asjaomased ametnikud või kohtunikud on menetluste käigus nende õigussüsteemide alla käivate testamentide ja registreerimisega tegelenud.

3.7

Kui see teoks saab, tunnustatakse Euroopa testamendi vormi kõigi liikmesriikide õiguskordades. Euroopa õigus ei tohi lasta lihtsatel vormiküsimustel seada ohtu üldtunnustatud põhimõtet testaatori tahte austamise (favor testamenti) kohta seadusega lubatud piirides.

3.8

Väga vajalik on ühenduse spetsiaalne reguleeriv õigusakt, mida kohaldatakse kõikide vähemalt kahte liikmesriiki või kolmandaid riike, sh rahvusvaheliste konventsioonide osalisi puudutavate pärimisküsimuste puhul, et tagada kõigil juhtudel ühenduse õiguse kohaldamine (ühenduse “spetsiaalne õigus” oleks sel juhul ülimuslik rahvusvahelise õiguse ees).

4.1

Rohelises raamatus tõstatatakse 39 põhiküsimust, mis on jaotatud alaküsimusteks. Komitee ei oska neile kõigile esialgu vastust anda, kuid soovitab komisjonil pidada individuaalselt nõu nende juriste esindavate organisatsioonidega, keda puudutavad kõik rohelises raamatus käsitletavad teemad.

4.2

Komitee rahuldub mõnede võimalike vastuste pakkumisega kõige tähtsamana tunduvatele küsimustele. Selleks valitud üldsuunaks on kooskõla Haagi, Baseli ja Washingtoni konventsioonidega, et kehtestatav kord oleks võimalikult ühtne, et pikemas perspektiivis saavutada võimalikult paljude liikmesriikide ja ka kolmandate riikide poolt tunnustatud õiguslik konsensus.

4.3

1961. aasta Haagi konventsiooniga ettenähtud kohaldamiskriteeriumid testamendi sätete vormist tulenevate konfliktide kohta tuleks säilitada, kuna need on piisavalt mitmekülgsed ja võimaldavad enamikul juhtudest tunnustada selle õiguse kohaldatavust, mille järgi testament on tehtud.

4.4

Viimasel ajal mandri-Euroopas toimunud reformide kontekstis peaks erilist tähelepanu pöörama piiratud teovõimega pärijate (nii alaealiste kui täisealiste) ning raske ja sügava puudega isikute huvidele, kui testamentide muutumine lepingupõhiseks või pärijate otsus, millist õigust kohaldada, muudab pärandvara sundosa reguleerimist või tekitab pärijate vahel ebavõrdsust. Suurem paindlikkus testaatori või pärijate suhtes ei tohiks kahjustada mis tahes õigusnormide olemasolevaid sätteid, mis pakuvad kõnealustele pärijatele kõrgeimat kaitset (vt rohelise raamatu küsimused 5–10).

4.5

Riigis, kus testamenditäitja määramine ei ole kohustuslik, ei tohiks pärija või tema poolt volitatud isiku haldustoiminguid pärimisõiguse elluviimisel lugeda pärandvara kaudseks vastuvõtmiseks ilma beneficium inventarii'ta.

4.6

Pärijatele tuleks ette näha võimalus võtta pärand vastu pärandit koormava summa ulatuses. Samuti tuleks võimaldada pärijatevahelist kokkulepet või pärimislepingut, mille kohaselt saab pärandit ebavõrdselt jagada seaduslikel põhjustel (ettevõtte või põllumajandusettevõtte tegevuse jätkumine, soodsamad pärimistingimused piiratud teovõimega või puudega pärijale) või mille kohaselt jagatakse pärandvara surnu eri abieludest sündinud või abieluväliste laste vahel võrdselt, juhul kui kehtivad seadused sellist ebavõrdust juba ei reguleeri, või mille kohaselt saab pärija oma õigusi enda pärijatele otse edasi anda, võttes arvesse keskmise eluea pikenemist.

4.7

Lisaks tuleks teatavatel juhtudel lubada testaatoril valida tema pärimisasjas kohaldatav õigus: kas selle riigi õigus, mille kodanik ta on (mitme riigi kodakondsuse omamisel neist ühe riigi õigus), või tema alalise elukoha riigi õigus.

4.8

Komitee on ka seisukohal, et tuleb jätkata ja edasi arendada komisjoni heatasemelist võrdlevat tööd. Samuti tuleks sellekohast temaatikat Euroopa Liidu koduleheküljel korrapäraselt ajakohastada ja tõlkida piisavalt paljudesse keeltesse, tagamaks selle kasulikkus piiriüleste pärimisküsimustega kokku puutuvatele juristidele, ametnikele, halduritele ja kohtunikele. Teave peaks olema esitatud nii, et igast osast on antud ka lühike ülevaade, mis selgitaks Euroopa kodanikele või nende pärijatele piiriülest pärimisküsimust sisaldava testamendi koostamise põhialuseid.

4.9

Komitee ootab huviga nii komisjoni poolt juba alustatud kui ka tulevaste konsulteerimiste tulemusi, lootes olla konkreetsema suunitlusega õigusloomealaste ettepanekute adressaat ning neid põhjalikult uurida, kuna komitee peab testamentide ja pärimisõiguse teemat Euroopa kodanikele huvipakkuvaks ja oluliseks. Samuti loodab komitee ühenduse algatusest formaalsuste lihtsustamist, suuremat õiguslikku ja rahalist kindlustunnet, kiiremat piiriüleste pärimisküsimuste lahendamist — nii eraisikute kui nende ettevõtjate, põllumajandusettevõtjate ja omanike puhul, kes soovivad omandi tegevuse jätkumist ka pärast enda surma.