31.1.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 24/16

1.1

Linnugripp (lindude gripp, klassikaline lindude katk) on väga nakkav viiruslik kodulindude haigus, mis võib üle kanduda ka teistele loomadele ja teatud juhtudel ka inimestele. Viimaste kuude jooksul viidi Hiinas läbi ulatuslik vaktsineerimisprogramm, sest riigi lääneosas asuvas Qinghai provintsis leiti linnugrippi nakatunud metshanede korjused.

1.2

Viimastel aastatel on esinenud suure patogeensusega linnugripi (SPLG) puhanguid maailma eri paikades ning ka mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis, üle 200 miljoni kodulinnu on surnud või surmatud ja hävitatud saavutamaks kontrolli kõnealuse haiguse üle. Loomade massiline surmamine ja hävitamine on Euroopa Liidu kodanike hulgas põhjustanud tõsiseid eetilisi, loomakaitsega seonduvaid, majanduslikke, sotsiaalseid, keskkonnaalaseid küsimusi.

1.3

Viiruse võime kiiresti muteeruda ja kohaneda kujutab endast erilist ohtu loomade ja inimeste tervisele. Praeguste teadmiste kohaselt on madala patogeensusega linnugripi (MPLG) viiruse põhjustatud terviserisk väiksem kui teatud MPLG viiruste (eelkõige alatüüpide H5 ja H7) muteerumisel tekkinud suure patogeensusega linnugripi (SPLG) puhul, mis võib põhjustada väga kõrget suremust haigestunud kodulindude hulgas. Olemasolevatest andmetest nähtub, et enamiku inimestel esinenud linnugripijuhtude ning kõigi viirusest tingitud inimesel esinenud surmajuhtumite korral on olnud tegemist SPLG alatüüpidega H5 ja H7. Kuigi on olemas tõendid MPLG viiruse alatüübi H9 sigadelt ja lindudelt edasi kandumisest inimestele, jääb selgusetuks, kui suur on tegelik oht inimeste tervisele.

1.4

Kontrolli alt väljuvad linnugripipuhangud võivad viia inimorganismiga täielikult kohanenud viiruse tekkimiseni ning selle tulemusena gripipandeemiani, millel on laastavad tervishoiualased ja sotsiaal-majanduslikud tagajärjed kogu maailmale.

2.1

Esimese ettepaneku eesmärk on tunnistada kehtetuks linnugrippi käsitlev direktiiv 92/40/EMÜ ning asendada see uue direktiiviga, millega ajakohastatakse kehtivad sätted.

2.2

Ettepanekuga muudetakse linnugripi määratlust, et see hõlmaks nii MPLG kui ka SPLG viirusi. Kontrollmeetmed on siiski erinevad sõltuvalt MPLG ja SPLG viirustega kaasnevatest erinevatest riskidest.

2.3

Kõnealuses ettepanekus tutvustatakse kohustuslikke MPLG järelevalve- ja kontrollimeetmeid. Ettepaneku kohaselt on liikmesriigid kohustatud esitama komisjonile heakskiitmiseks järelevalvekavad MPLG varaseks avastamiseks, et võimaldada tõrjemeetmete kiiret rakendamist ning takistada MPLG muteerumist SPLG-ks.

2.4

Lisaks peaks MPLG positiivne proov endaga kaasa tooma tõrjemeetmed, millega nähakse ette kontrollitud tapmise võimalus juhul, kui riski hinnatakse minimaalseks. Tõrjemeetmena võib siiski rakendada ka loomade hävitamist, kui seda peetakse vajalikuks.

2.5

Kodulindude ja muude lindude vaktsineerimiseks on kavandatud uued ja paindlikud eeskirjad, mis võimaldavad nii erakorraliste kui ka kaitsevaktsineerimiste teostamist.

2.6

MPLG ja SPLG tõrjet käsitlevaid eeskirju soovitatakse laiendada ka koduloomadena peetavatele lindudele, kes ei ole kodulinnud (nt loomaaias peetavad linnud). Siiski jääks liikmesriikide pädevusse see, kas nad otsustavad riskianalüüside põhjal rakendada loomade vaktsineerimisi või hävitamist.

2.7

Sätted, millega tagatakse linnugripi avastamise korral liikmesriikide veterinaar- ja tervishoiuasutuste vaheline koostöö, toetavad rahva tervise kaitset.

2.8

Tehakse ettepanek võtta vastu säte kiire otsustusprotsessi kehtestamiseks komiteemenetluse raames.

2.9

Teises ettepanekus soovitakse laiendada ühenduse rahalist abi tõrjemeetmetele, mida liikmesriigid rakendavad seoses MPLG-ga.

2.10

Lisaks tehakse ettepanek, et komisjon võiks kaaluda võimalust linnugripi vaktsiinipanga loomiseks.

3.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab kõnealust ettepanekut kui olulist vastust üha tihedamatele linnugripipuhangutele, metslindude nakatumisele linnugrippi, senistele kogemustele haiguspuhangute tõkestamisel ning uutele teadmistele seoses kõnealuse viiruse muteerumisvõimega (k.a MPLG viirus).

3.2

EMSK on teadlik võimalikust ohust rahvatervisele ja loomade tervisele, mis tuleneb kõnealuse haiguse ennetamiseks vajalike meetmete puudumisest.

3.3

Komitee leiab, et linnugripi uus määratlus ning üleskutse MPLG järelevalveks ja tõrjeks kujutab endast olulist sammu võitluses viiruse ja selle võimalike negatiivsete tagajärgedega.

3.4

Komitee nõustub avalikkuse negatiivse reaktsiooniga poliitikale, mis näeb linnugripi tõrje ainsa vahendina lindude massilist tapmist.

3.5

Komitee leiab, et vaktsineerimisega seonduvad teadmised on paranenud ning tervitab erakorraliste ja kaitsevaktsineerimiste läbiviimist linnugripi tõrje täiendava vahendina.

3.6

Komitee tervitab ettepanekut kehtestada kohustus tervishoiuasutuste teavitamiseks linnugripijuhtudest.

4.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on teadlik võimalikest ohtudest veterinaaria valdkonnas, mis on tekkinud eelkõige seoses Euroopa Liidu uute piiridega pärast laienemist. Seetõttu soovitab komitee komisjonil eraldada piisavalt vahendeid vastavate direktiivide ülevõtmise ja rakendamise jälgimiseks ning kontrollimiseks.

4.2

Komitee mõistab linnugripi rahvusvahelist ulatust ning soovib, et komisjon taotleks linnugripi vastase võitluse ühtset toimimist kogu maailmas.

4.3

Komitee tervitab rahalist abi ja ELi toetust lindude hävitamiseks MPLG leviku tõkestamise vahendina ning teeb ettepaneku suurendada hüvitisi 30 %-lt 50 %-le.

5.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab komisjoni ettepanekut, sest see kaitseb loomade ja inimeste tervist ohtude eest, mida põhjustab kiiresti muteeruv ja kohanev linnugripiviirus.