14.10.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 255/33

1.1

Euroopa Ühenduse ettepanekud rahvatervise ja keskkonna kaitsmiseks tulenevad kolmest pikka aega kehtinud seadusandlikust vahendist ohtlike ainete liigitamise, pakendamise ja märgistamise kohta (nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiiv 67/548/EMÜ), ohtlike valmististe liigitamise, pakendamise ja märgistamise kohta (nõukogu 7. juuni 1988. aasta direktiiv 88/379/EMÜ, asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 1999. aasta direktiiviga 99/45/EMÜ) ning teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutuse kohta (nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiiv 76/769/EMÜ).

1.2

Neid kõiki on vahepealsete aastate jooksul säilitatud ja täiendatud Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Ühenduse direktiividega, millega muudetakse vahendite õiguslikku sisu, ning kohandades vastavalt tehnika arengule lisasid, milles sätestatakse lisaks muudele tehnilistele üksikasjadele vajalikud laboritestid, kasutatavate ohu- ja hoiatusfraaside üksikasjad ning asjassepuutuvate ainete keemiline määratlus, CASi ja ECi number ning indeksinumber.

1.3

Muudetud direktiivid, mille eesmärgiks on samuti, et säiliks kõnealuste ainete ja asjassepuutuvate toodete siseturg, peavad seega olema kooskõlas üksteisega ja muude õigusaktidega, mis mõjutavad konkreetseid sektoreid (nt pestitsiidid või kosmeetika) või toetavad teatavaid tegevuskavasid (nt Euroopa Liidu tegevuskava vähi vastu võitlemiseks).

1.4

Kõnealune ettepanek on nõukogu direktiivi 79/769/EMÜ kahekümne üheksas muudatus. Sellega rakendatakse komisjoni 24. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/73/EÜ muudatust (mis on juhuslikult samuti 29.), mis kohandab nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ vastavalt tehnika arengule.

1.5

Komisjoni direktiivis 2004/73/EÜ sätestatud tehnika arengu kohandamine hõlmab ka nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ uuendusi I lisas, mis puudutavad teatavate ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist vastavalt kõige uuematele teaduslikele andmetele, ning sama direktiivi V lisas, mis puudutavad ainete ja valmististe füüsikalis-keemiliste omaduste, mürgisuse ja keskkonnamürgisuse kindlaksmääramise meetodi parandamist eesmärgiga viia miinimumi katsetel kasutatavate loomade arv.

1.6

Komisjoni direktiiv 2004/73/EÜ, millega sätestatakse kõnealused muutused, avaldati aprillis 2004 (EÜT L 152, lk 1–311). Mitmed ained liigitati või liigitati ümber kantserogeenseks, mutageenseks või teratogeenseks. Leiti, et tarvitusele võetud meetmed on kooskõlas ohtlike ainete ja valmististe kaubanduses tehniliste tõkete kõrvaldamist käsitlevate direktiivide tehnika arengule kohandamise komitee arvamusega. Sellistel juhtudel ei nõuta komisjoni ettepaneku kohta Euroopa Parlamendilt ega Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteelt eelnevat arvamust.

1.7

Vastavalt nõukogu direktiivile 94/60/EÜ (nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ varasem, neljateistkümnes muudatus) ei tohi kantserogeene, mutageene või reproduktiivset funktsiooni kahjustavaid aineid kasutada ainetes ega valmististes, mis lastakse müügile üldiseks kasutamiseks. Seega on vaja rakendusmeedet, st käesolevat ettepanekut, et lisada nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ I lisasse kõnealused ained. Vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 95 tuleb kõnealusel juhul kasutada Euroopa Parlamendi kaasotsustamismenetlust ning konsulteerida Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteega.

1.8

2004. aastal konsulteeris komisjon mitmete sidusrühmi esindavate organisatsioonidega, kaasa arvatud CEFIC, CONCAVE, Eurometaux ja BLIC (Euroopa keemia-, nafta-, metalli- ja kummitööstuste esindajad) ning BEUC (Euroopa tarbijate esindaja), ning liikmesriikide ekspertidega.

2.1

Vastavalt ettepanekule tehakse nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ I lisa loetelusse täiendav sissekanne 346 aine kohta, mis liigitati või liigitati ümber vastavalt komisjoni direktiivile 2004/73/EÜ. Neist 304 kohta juba kehtib kõnealune müügipiirang, kuna need on varem liigitatud kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivset funktsiooni kahjustavate ainete 1. või 2 kategooriasse. Seega keelatakse müügiks üldiseks kasutamiseks esmalt vaid 42 ainet.

2.2

Kõnealusest 42 ainest kasutatakse paljusid toorainetena või vahesaadustena orgaanilises sünteesis või erialasel otstarbel. Konsulteerimisel ei leitud mingeid tõendeid selle kohta, et kõnealuseid aineid oleks kasutatud üldiseks kasutamiseks müügile lastud ainetes või valmististes või et oleks tarvis teha mis tahes erandeid selles osas.

2.3

Kolmesaja neljast ümberliigitatud ainest tõstetakse 145 kantserogeensete ainete 2. kategooriast ümber 1. kategooriasse. Selleks tuleb iga aine puhul teha kaks parandust: lisada aine uude kategooriasse ja kustutada see praegusest kategooriast. Teatavad muudatused tuleb teha ka iga sissekande juures olevasse märkuste lahtrisse.

2.4

Käesoleva ettepaneku eesmärk on säilitada siseturg, tagades samal ajal tarbijate tervise ja keskkonna kõrge taseme. Kuna kõnealuste ainete üldine kasutamine on piiratud, hinnatakse kulusid madalaks. Kuna kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivset funktsiooni kahjustavate ainete kasutamist elanikkonna poolt ei saa muude meetmetega kontrollida, on väljapakutud müügipiirang ainus võimalik lähenemine.

2.5

Liikmesriikidel on kõnealuse direktiivi jõustumise kuupäevast alates aega kaksteist kuud, et võtta vastu ja avaldada siseriiklikud seadused, määrused ja haldussätted, mis on vajalikud direktiivi täitmiseks.

3.1

Sarnaselt nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ eelmistele muudatustele puudutab ka see ettepanek mitmeid — kõnealusel juhul isegi väga paljusid — aineid, mis ei ole omavahel seotud. Nende hulka kuuluvad nafta süsivesinikkomponendid, pestitsiidid ja fungitsiidid, üldtööstuskemikaalid ning anorgaanilised ja orgaanilised toormaterjalid ja vahesaadused.

3.2

Erinevalt teistest hiljutistest muudatustest ei kuulu see muudatus kõnealuseid tooteid puudutavate esmaste õigusaktide hulka. Ettepanek on lihtsalt vajalik jätk nõukogu direktiiviga 2004/73/EÜ juba sätestatud ja rakendatud muudatustele liigituse ja märgistuse osas. Mis tahes küsimused liigituse kehtivuse osas pidanuks seega olema lahendatud juba varem ning ei kuulu käesolevas järgus enam arutamisele.

3.3

Komisjon on aga maksimaalsel võimalikul määral tõendanud, et kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivset funktsiooni kahjustavate ainete liigitamisest või ümberliigitamisest tulenevad üldise kasutamise piirangud ei suurenda märgatavalt tootjate kulusid. Seisukohta toetavad ka järelepärimised naftatööstust esindavale CONCAVE'ile loetelus olevate nafta süsivesinikkomponentide kohta ning järelepärimised keemiatööstust esindavale CEFICile kahe loetelus oleva ftalaadi (BBP ja DIPP) kohta.

3.4

Pestitsiidide ja fungitsiidide osas, mis on siin ära toodud tootenimedega (Benomyl, Azafenidin, Dinocap, Linuron) või anorgaaniliste kemikaalidena (kaadmiumkloriid), on mõju puudumise tõendeid raskem leida, kuna puudub info praeguste tootjate kohta Euroopas. Internetiotsingutest nähtub, et enamikel juhtudel ollakse ohtudest väga teadlikud ning seega tuleb taas eeldada, et kõnealuste toodete üldiseks kasutamiseks müügilt eemaldamine ei too kasutajatele kaasa ebameeldivaid tagajärgi, st sobivad asendustooted on saadaval.

3.5

Ettepanekus tuuakse välja ka mõningaid üldisi probleeme, mis puudutavad Euroopa Liidu kehtivate õigusaktide mõistmist ja järgimist ainete osas. Paljud käesolevas ettepanekus loetletud “ained”, mis on EINECSi originaalloetelus kirjas “olemasolevate ainetena”, tuleks liigitada “UVBC aineteks”, st teadaoleva või tundmatu koostisega keerulisteks segudeks vastavalt 1999. aastal avaldatud akadeemilisele kirjutisele, millele viidatakse 2002. aastal Euroopa Kemikaalide Büroo välja antud “Direktiivi 67/548/EMÜ 6. ja 7. paranduse rakendamise otsuste käsiraamatu” 18. lehekülje joonealuses märkuses. Kahtlemata pole need üldises mõistes lihtsad ained ning praegu turustatakse neist väheseid. See toetab Euroopa Komisjoni arvamust EINECSi loetelu esmakordsel avaldamisel: EINECS ülehindas neljakordselt kaubanduslikult tähtsate ainete arvu; seega oli sel ajal turul olulistes kogustes tegelikult ligikaudu 25 000“ainet”. Võib eeldada, et mõned neist on juba asendatud ligikaudu 5000 ELINCSi loetelu “uue ainega”, mille puhul esinevad samasugused määratlemise ja defineerimise probleemid; seega on 2005. aastal turul tegelikult kokku 30 000 ainet. See arv on tõenäolisem kui sageli tsiteeritav näitaja 100 000, kuid tekitab siiski küsimusi, mis puudutavad avalikku ja erialast ligipääsu vähemalt poolte nende ainete kohta käivale juba kogutud (kuid mitte regulaarselt täiendatud) andmestikule, ning raskusi liikmesriikide pädevatele ametivõimudele, kes peavad määratlema, kas mingi aine on “olemasolev” või “uus” ja milliseid regulatiivseid menetlusi peaks viimati nimetatu puhul järgima.

3.6

Võttes arvesse seda, et REACHi nime all tuntud ettepanek hõlmab kehtivaid seadusi, sõltub neist ja on nendega tihedas vastastikuses seoses, tuleks kõnealuste probleemidega tegeleda esimesel võimalusel. Selleks läheb tõenäoliselt vaja lisaressursse, mille osas tuleks kokku leppida niipea kui võimalik.

4.1

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee toetab käesolevas ettepanekus esitatud turustus- ja kasutuspiiranguid. Kõnealused piirangud on vajalik ja soovitud tulemus Euroopa Komisjoni teenistuste ja liikmesriikide ekspertide koostöös ning varustajate ja sidusrühmadega konsulteerimise järel vastu võetud otsustele liigitamise, pakendamise ja märgistamise kohta.

4.2

Nagu ka eelmiste nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ muudatuste puhul, avaldab Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee kahetsust, et omavahel mitteseotud tooted on koondatud ühte dokumenti, mis võib teatavates tingimustes vajada täiendavaid muudatusi, et vastata vajadustele. See ei edenda heatasemelist, õigeaegset, tõhusat ega — mis peamine — läbipaistvat avalikku haldust.

4.3

Nõukogu direktiivi 2004/73/EÜ ja käesoleva ettepaneku lisas loetletud ainete nimekirjade keerukas ja justkui juhuslik korraldatus viitab sellele, et enne kui hakata kogu oluliselt täiendama, tuleks pigem tähelepanu pöörata olemasolevate andmete kvaliteedi täiendamisele ja kättesaadavusele. Kui esitatakse täiendatud süsteem, milles kasutatakse parimat kaasaegset tehnoloogiat ja meetodeid andmete levitamiseks, siis tulevad REACHi positiivsed küljed tervise ja keskkonna kaitsmise seisukohast oluliste andmete kogumise ja säilitamise osas rohkem ilmsiks.

4.4

REACHi eesmärgiks on ka praeguse süsteemi lihtsustamine ning seeläbi kõigile asjaosalistele kasu toomine. Selles osas tundub kahtlemata veel arenguruumi olevat. Kindlasti ei tohiks REACHi mis tahes kujul kasutuselevõtmine muuta praegust protsessi veelgi keerulisemaks ja läbipaistmatumaks.