8.9.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 221/108

1.1

Käesoleva arvamuse aluseks olev komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile “Natura 2000 rahastamine”:

1.2

Komisjon kirjeldab teatises praegust, eelkõige nn loodusdirektiivi (1) artiklist 8 tulenevat ELi kaasrahastamise praktikat, mis pole seni probleeme adekvaatselt lahendanud.

1.3

Teatises osutatakse rahastamise vajadusele tulenevalt võrgustiku NATURA 2000 rajamisest, rakendamisest ja säilitamisest. Komisjon viitab asjaolule, et esialgu puudub seni lõplik täpne kalkulatsioon, kuid komisjoni poolt praegu “usaldusväärseks” peetav igaaastane kulu on 6,1 miljardit eurot (25-liimelisele ELile) (2). Rõhutatakse, et antud summat “saab ja peab täpsustama”. Eelkõige soovitakse kaasata liikmesriike, kelle kompetentsi kuulub ju ka rahastamise taotluste esitamine.

1.4

Komisjoni dokumendist selgub, et ELis ei arutleta enam selle üle, kas paigutada ühiseid vahendeid NATURA 2000 võrgustiku ülesehitusse ja säilitamisse, vaid kuidas on seda kõige parem teha.

1.5

Kõnealuses seoses tuuakse välja kolm võimalust:

1.6

Pärast liikmesriikidega peetud konsultatsioone valis komisjon esimese võimaluse, st otsustas leida vahendeid olemasolevatest EL fondidest.

1.7

Komisjon viitab niisuguse valikuga kaasnevatele ja lahendust vajavatele piirangutele.Muuhulgas selgitatakse, et osa olemasolevaid fonde ei ole kata kogu EL territooriumit. Seetõttu võivad teatud piirkonnad, kus samuti asuvad NATURA 2000 alad jääda praktiliselt abist ilma. Teatavasti ei kata ERDF kogu Euroopa Liidu territooriumi ja ka ühtekuuluvusfondide rahad jõuavad vaid osadesse liikmesriikidesse. Komisjon lubab aidata struktuurifondide ümberkujundamisega.

2.1

EMSK tervitab komisjoni teatise eelnõud, mis on suurepärane lähtekoht nõustamiseks. Esitatud arutelu on siiski hilinenud, sest vaatamata paljudele poliitilistele avaldustele ei ole looduskaitse kohatine dramaatiline situatsioon möödunud aastatel otsustavalt muutunud. Komisjon ja liikmesriigid viitavad ikka jälle looduskaitse üha halvenevale olukorrale. Otsustades sisemajanduse kogutoodangu põhjal ei ole Euroopa ühiskonnal kunagi läinud materiaalselt nii hästi ja samas looduskaitsel nii halvasti kui praegu.

2.2

EMSK osutab 2001. aasta omaalgatuslikule arvamusele “Looduse ja looduskaitse olukord Euroopas” (3) ja komisjoni teatisele “2003. aasta keskkonnapoliitika läbivaatamine” (4). Tervitatav on komisjoni ja EMSKi seisukohtade kattumine olukorra hindamisel.

2.3

Võrgustik NATURA 2000 baseerub peamiselt 1992. aasta loodusdirektiivil. Direktiivi vastuvõtmisega andsid komisjon ja liikmesriigid kaks lubadust:

2.4

Mõlemad lubadused on veel lõplikult täitmata. Komisjonilt ja liikmesriikidelt nõutakse kõlavate otsuste puhul ka nende järjekindlat elluviimist.

2.5

Võrgustik NATURA 2000 on Euroopas otsustava tähtsusega bioloogilise mitmekesisuse kindlustamisel. Riigi- ja valitsusjuhid on mitmel korral avalikult nimetanud kohustust peatada loodusliku mitmekesisuse seisundi dramaatiline halvenemine. EMSK tuletab lisaks meelde ELi ja liikmesriikide kohustusi bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni raames. Looduse ja liikide kaitse on vajalik oluliste geneetiliste ja biootiliste ressursside tagamiseks.

2.6

NATURA 2000 rahastamise küsimuse käsitlemisel otsustatakse peale looduskaitse enda ka looduskaitse ühiskondliku aktsepteerimise ning komisjoni ja liikmesriikide keskkonnapoliitilise usutavuse üle.

2.7

EMSK täheldab, et NATURA 2000 alade esitamine on veninud väga pikale. Võrgustiku rajamine ei ole õnnestunud 12 aasta jooksul loodusdirektiivi pärast vastuvõtmisest. Maaomanikud ja -kasutajad peavad NATURA 2000 alal paiknemist või sellise maa kasutamist siiani tihti puuduseks eelkõige rahaliste tagajärgede ebaselguse tõttu.

2.8

EMSK on mitmel korral osutanud, et Euroopa ainulaadse looduspärandi säilitamiseks on vaja edendada partnerlust looduskaitse ja põllumajanduse vahel. Looduskaitsjad ja vastavad ametkonnad peaksid talunikke kohtlema partneritena. Rahaliste küsimuste lahendamine on seejuures otsustava tähtsusega.

2.9

Komisjoni teatise eelnõu on seega hilinenud. EMSKile ei jäänud märkamata, et teatise väljatöötamisel tekkisid komisjonis kooskõlastusprobleemid, mis viisid viivitusteni.

2.10

Omaalgatuslikus arvamuses juhtis EMSK tähelepanu kahele kesksele teemale, mida peab oluliseks ka komisjon:

2.11

EMSK tunnustab komisjoni teatises majanduslike komponentide nimetamist. EMSK toetab avaldust, mille kohaselt bioloogilise mitmekesisuse kaitse pole üksnes “võimalus, vaid pigem jätkusuutliku arengu otsustav komponent”.

2.12

Tuleb siiski märkida, et muuhulgas teatise punktis 2.2.3 kirjeldatud regionaalmajanduslik tähtsus ning sellega seotud majanduslikud ja ühiskondlikud eelised pälvivad looduskaitse- ja NATURA 2000 teemalistes aruteludes liialt harva tähelepanu.

2.13

Tihti peetakse looduskaitset (ja vastavalt NATURA 2000 alade esitamist) ebaõiglaselt pigem kuluallikaks, koormaks, puuduseks või ähvarduseks. See on põhjuseks, miks tihti ilmneb vastupanu ja muidu laitmatute looduskaitseseaduste elluviimine põrkub märkimisväärsetele probleemidele.

2.14

EMSK pööras oma arvamuses nimetatud olulisele asjaolule suurt tähelepanu. Ka viimastel aastatel ei ole olukord eriti muutunud. EMSK kutsub komisjoni üles alustama koos ELi institutsioonide ja teiste sidusgruppidega ELi ja liikmesriikide tasandil laialdast teadlikkuse edendamise kampaaniat.

2.15

Peab teadvustama, et — nagu komisjon kirjutab — “Natura 2000 ala võib kujuneda jätkusuutliku kohaliku majandusarengu mootoriks ja anda sel viisil panuse kohalike maakogukondade säilitamisesse. Toodud küsimuste aktiivne kaasamine kõikide asjassepuutuvate isikute vahelisse dialoogi on edasiviiva tähtsusega Natura 2000 võrgustiku väljaehitamisel ja selle kaasamisel laienenud Euroopa Liidu suuremasse sotsiaalmajanduslikku keskkonda”. EMSK usub, et teadlikkuse edendamine Euroopas on looduskaitse edukusele sama oluline nagu järgnev rahastamisküsimuse hädavajalik selgitamine.

2.16

Seni on vaid üksikutel juhtudel õnnestunud edendada üldsuse teadlikkust nii bioloogiliselt mitmekesiste alade majanduslikust tähtsusest regionaalses arengus (turism, kohalikud saadused jne) kui ka looduskaitsealade üldisest väärtusest nt kliimamuutuste (6) või üleujutuste vastu kaitsmisel. Erilist muutust ei ole toonud komisjoni dokumendi lisas 1 nimetatud uurimused, mis selgitavad, et “bioloogilise mitmekesisuse säilitamise finantstulu ületab suuresti selle kulud”.

2.17

EMSK täheldab nördimusega, et vahendite eraldamine looduse ja maastiku ülemäärasest ekspluateerimisest — teisisõnu mittepiisavast looduskaitsest — tulenevate looduskatastroofide tagajärgede likvideerimiseks tundub lihtsam kui raha leidmine kokkuvõttes odavamaks variandiks, milleks on katastroofide ennetamine ja ärahoidmine.

2.18

EMSK viitab Euroopa põhiseadusliku lepingu projekti artiklis III-284 sisalduvale põhimõttele, mille kohaselt “liit soodustab liikmesriikidevahelist koostööd, et tõhustada loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud õnnetuste ennetamiseks ja nende eest kaitsmiseks loodud süsteeme”. NATURA 2000 alad on paljuski võimelised selle funktsiooni üle võtma.

2.19

Pärast 2002. aasta Elbe laastavat üleujutust loodi kiiresti vastav ELi katastroofifond. Samas on äärmiselt keerukas näiteks jõgede ja jõeniitude üleujutuste vastu võitlemise integreeritud ökoloogiliste meetmete elluviimine ja finantseerimine. On tõestatud, et need vähendaksid allavoolu üleujutuste ohtu (7) ja võimaldaksid vältida potentsiaalset kahju. Lõuna-Euroopas metsatulekahjude ennetamisel on olukord sarnane. See peab muutuma. EL poliitika motoks olgu: ettevaatus tagajärgede likvideerimise asemel. Looduskaitsel on siinjuures mängida oluline roll.

2.20

Olukorra üks põhjus on kindlasti tõsiasi, et looduskaitse otsesed ja kaudsed kulud puudutavad paljuski maaomanikke ja -kasutajaid. Ühiskonnale positiivset mõju avaldavad tulemused on seevastu “välistulud” (versus “väliskulud”) ja need ei ole hõlmatud rahvusliku kogutoodangu arvestusse. Uus rahastamise regulatsioon peab niisugust olukorda silmas pidama.

3.1

EMSK tervitab, et komisjonis enam ei arutleta selle üle, kas kaasrahastada NATURA 2000 alasid, vaid arutatakse, millistest vahenditest seda teha.

3.2

EMSK mõistab valitud rahastamise viisi põhjendust, milleks on nimelt soov olemasolevaid rahastamise vahendeid edendada ja neid vastavalt kasutada. NATURA 2000 planeeritud haldustehniline ja rahanduslik teostumine peab toimuma just seal, kus esinevad nii probleemid kui ka positiivsed arenguvõimalused — liikmesriikides kohapeal. Arendades olemaseolevaid fonde (ERDF, ESF, ühtekuuluvusfondid, EAGGF ja ümberstruktureeritud Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD)) looduskaitse huvidega arvestades ja neid kasutades luuakse liikmesriikide vastavatele ametkondadele paindlikud tegutsemisvõimalused.

3.3

Komisjoni arvates saab nimetatud viisil kõige paremini kindlustada, et “NATURA 2000 alade haldamine on osa ELi laiaulatuslikumast maakasutuse arendamisest”.

3.4

Oluline on märkida, et komisjon ja teised vastavad ametkonnad peavad senisest enam pingutama, et tulevikus ei kaasrahastataks ELi vahenditest looduskaitsevaenulikke ettevõtmisi. Nende tagajärgi tuleks hiljem taas ELi rahaga kõrvaldada.

3.5

NATURA 2000 alade rahastamise arutelu peetakse ELi eelarve suuruse ja vahendite jaotamise ümber käiva võitluse taustal (8). On selge, et raha pärast tuleb äge tüli:

3.6

Ülempiiri üle peetavat arutelu tuleb vaadelda fakti taustal, et komisjoni poolt looduskaitsele iga-aastaselt eraldatud vähemalt 6,1 miljardile eurole lisanduvad teise samba kulud, ilma et senini oleks finantsperspektiivides selle jaoks ette nähtud piisaval hulgal vahendeid. On oodata ägedat vaidlust vahendite pärast nii regioonide kui erinevate poliitiliste valdkondade vahel. Niisugused erimeelsused ei ole midagi uut, minevikus osutus looduskaitse aga liiga sageli kaotajaks.

3.7

Seetõttu tuleb tagada, et liikmesriigid ei eelistaks teisi ülesandeid looduskaitsele, mida õigustatult mõistetakse tervikliku poliitika ühe osana, ega jätaks seda vaeslapse rolli. EMSK rõhutab veelkord, et looduskaitse Euroopas ei ole luksus, mida võib endale lubada majanduslikult edukatel aastatel ja millest loobutakse, kui arvatakse, et raha ei jätku. Riigipead on tihti märkinud, et looduskaitse on kogu ühiskonna ees seisev ülesanne, poliitiline kohustus, mille rahastamine on möödapääsmatu.

3.8

Järgimaks kokkuhoidliku eelarve põhimõtet, tuleb selgitada, milline komisjoni esitatud NATURA 2000 ülesandevaldkondadest on täiesti möödapääsmatu ja milliseid võib vaadelda valikulistena. Möödapääsmatutele ülesannetele (nt toetused ja stiimulid maaomanikele ja -kasutajatele) tuleb sel juhul ette näha üheselt mõistetavad assigneeringud. Vastasel juhul ei saa EMSK toetada põhimõtet NATURA 2000 rahastamise integreerimiseks olemasolevatest fondidest ja peab kostma eraldiseisva rahastamise vahendi eest — nagu paljud eelnevalt osalenud sidusgrupid.

3.9

Komisjoni teatise lisas toodud tabel 2 eristab NATURA 2000 alasid vastavalt maakasutuse viisile. Vanad karjamaad, nõmmed, võsad ja rohumaad moodustavad 26,3 % NATURA 2000 aladest, metsad (peamiselt mitte- või vähekasutatavad) koguni 28,9 %, sood, rabad ja siseveekogud napilt 13 %, vanad puuviljakasvandused ning tohutult liigirikkad Hispaania ja Portugali dehesad (kokku peaaegu 800.000 ha) umbes 2 %. Vaid 5,6 % liigitatakse põllumajandusmaaks (10).

3.10

Komisjon kirjeldab üksikasjalikult NATURA 2000 võrgustiku teostamiseks vajalikke meetmeid (lisa osa 3) ja arvestab välja kulud (praeguse seisuga 6,1 miljardit eurot). Laias plaanis saab eristada haldus- ja planeerimiskulusid, investeerimiskulusid (nt maa ostmiseks, aga ka investeerimiseks) ja jooksvaid kulusid, sh toetused maaomanikele või hooldusmeetmed.

3.10.1

EMSK peab vajalikuks esitada võimalikult kiiresti täpsem kulude kalkulatsioon. Näiteks kahtleb EMSK, kas uutele liikmesriikidele määratud summa 0,3 miljardit eurot (EL-15: 5,8 miljardit) on ikka piisav. On selge, et nii mõnedki maad (nt Poola) esitavad alasid veel tagantjärele. See põhjustab lõpuks täiendavaid rahastamisvajadusi.

3.11

Komisjon tõdeb EMSKi arvates õieti, et looduskaitse püüab tihti tagada traditsiooniliste majandamismeetodite järjepidevust, mis on vajalik eluruumide tekkimiseks ja säilitamiseks. Sageli on need majandamisviisid, mis pole majanduslikult kasulikud. Näiteks vaevalt vastab ükski teine kasutusviis paremini järjepidevusprintsiibile kui endine ekstensiivne karjatamismoodus Pürenee poolsaare dehesadel, sh loomade viimine mägedes asuvatele suvekarjamaadele (rändkarjatamine) üle nn Canada, millest on aastakümnetega kujunenud väärtuslikud looduslikud piirkonnad.

3.12

Komisjoni dokumendist jääb EMSKile arusaamatuks, kas ELi poolne kaasrahastamine on kõigis nimetatud valdkondades tõesti nõutav ja ette nähtud või ootavad liikmesriigid rahalist toetust ELi õiguse teostamisel. Selles osas on vaja saavutada suurem selgus.

3.13

Kuna paljudel juhtudel tulenevad konfliktid asjaolust, et senistele maakasutajatele ei ole pakutud piisavat toetust või stiimuleid, tuleb sellele valdkonnale pöörata erilist tähelepanu. Ei saa rääkida looduskaitse ühiskondlikust või kogumajanduslikust väärtusest, kui “kulud” jäävad maakasutaja või -omaniku kanda. Edasine rahastamiskorraldus peab tagama, et vähemalt eramaa omanikele ja kasutajatele antakse tagatis või parem stiimul looduskaitsesõbralike algatuste puhuks. NATURA 2000 aladel elamine või majandamine peaks edaspidi olema pigem eelis kui piirang.

3.14

Et öeldut saavutada, tuleb igal üksikjuhul täpselt selgitada taotletava toetuse suurus. Üldine toetuse ülemmäär, aga samuti praegu kehtiv ajaline piirang toetuse taotlemisel on kahjulikud.

3.14.1

Eelkõige peaks vastavate toetuste maksmiseks — kui selleks pole eraldi eelarverida –rakendama põllumajanduspoliitika teist sammast. Investeeringute rahastamiseks sobivad pigem klassikalised struktuurifondid. EMSK viitab murelikult, et senistele teise samba teenustele (maaelu edasine areng) lisanduvaid uusi ülesandeid ja väljamakseid ei ole võimalik sellest programmist rahastada, kui ei vähendata teisi ülesandeid või ei lisandu täiendavaid vahendeid.

3.14.2

Konkreetselt: kui soovitakse säilitada maaelu arendamise kvaliteet ja lisaks rahastada teisest sambast NATURA 2000, siis on vajalikud täiendavad sihtotstarbelised assigneeringud. EMSK tõdeb siiski, et komisjoni esitatud eelarveraamistik, mille suurusega netomaksjad ei nõustu, ei näe ette vastavat kasvu. Seetõttu on kärbete risk just teise samba valdkondades eriti suur. EMSK näeb siin oluliselt nõrka kohta ja kõrget konfliktipotentsiaali, aga lisaks ka üldist ohtu Euroopa keskkonnakaitsealastele pingutustele.

3.14.3

EMSK saab planeeritud korraldusega nõustuda vaid juhul, kui see ei teostu maaelu arengu teiste meetmete arvelt. Ilma täiendavate vahenditeta ei suuda komisjon ega liikmesriigid oma nõudmisi ega poliitilisi lubadusi täita, maaelu arengut edendada ja NATURA 2000 programmi ellu viia. Euroopat sel viisil kujundada soovivatel poliitikutel peaks olema vähemalt julgust ühiskonnale selgitada, et teatud ülesanded (nagu nt looduskaitse) ei ole poliitiliselt enam soovitud.

3.15

EMSKi jaoks ei tähenda öeldu, et ka looduskaitse valdkonnas ei peaks toimima kokkuhoidlikult. ELi looduskaitse korraldamise ja NATURA 2000 võrgustiku esmane eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine. See on nn kohustuslik programm ja EL peab osalema vähemalt üleeuroopalise tähtsusega piirkondades.

3.16

Ümberpöördult: mitte iga kohalik looduskaitse meede ei ole üleeuroopalise tähtsusega ja EL ei pea seda kaasrahastama. Liikmesriigid, regioonid, kogukonnad jne ei vabane oma poliitilisest ja rahanduslikust vastutusest põhimõttel: kui ei ole ELi raha, siis ei ole ka looduskaitset. Sama vähe võib EL asuda seisukohale: “Me loome potentsiaalselt võimaluse olemasolevatest fondidest meetmeid rahastada. Kui liikmesriigid teisi prioriteete seades seda ei tee, on nad ise süüdi.”

3.17

Teisest küljest on küll soovitatav esitatud NATURA 2000 alade regionaalmajandusliku arengupotentsiaali rakendamine (sest looduskaitse mõjub tõesti ka majanduslikult), kuid liikide säilitamiseks ei ole see tingimata asjakohane.

3.18

EMSKi jaoks tähendab see, et teatud rahastamismeetmed on NATURA 2000 võrgustiku elluviimise raames vältimatud ja nendeks on tarvilikud selged sihtotstarbelised assigneeringud. EMSK palub liikmesriikidel ja komisjonil teemakohaseid arutlusi edasi arendada.