21.10.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 259/8

European Commission

Directorate-General for Competition

Unit A 3 – Enforcement priorities and decision scrutiny

Access to file notice

B-1049 Brussels

1.

Juurdepääs komisjoni toimikutele on üks protseduurilisi tagatisi, mis on mõeldud poolte võrdsuse põhimõtte ja kaitseõiguste kaitsmiseks. Juurdepääs toimikutele on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 (1) artikli 27 lõigetes 1 ja 2, komisjoni määruse (EÜ) nr 773/2004 (“rakendusmäärus”) (2) artikli 15 lõikes 1, nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (“ühinemismäärus”) (3) artikli 18 lõigetes 1 ja 3 ning komisjoni määruse (EÜ) nr 802/2004 (“ühinemise rakendusmäärus”) (4) artikli 17 lõikes 1. Vastavalt nimetatud sätetele annab komisjon määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklite 7, 8, 23 ja artikli 24 lõike 2 ning ühinemismääruse artikli 6 lõike 3, artikli 7 lõike 3, artikli 8 lõigete 2–6, artiklite 14 ja 15 alusel enne otsuste tegemist isikutele, ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele, kui see on kohaldatav, võimaluse avaldada oma seisukohti nende suhtes esitatud vastuväidete osas ja neil on juurdepääsuõigus komisjoni toimikutele, et nad saaksid täielikult täita menetlusosaliste kaitseõigust. Käesoleva teatisega sätestatakse nimetatud sätetes esitatud õiguse kasutamise raamistik. Käesolev teatis ei piira nende sätete tõlgendamist ühenduse kohtutes. Käesolevas teatises sisalduvad põhimõtteid kohaldatakse ka juhtudel, kui komisjon kohaldab EMP lepingu artikleid 53, 54 ja 57. (5)

2.

Eespool nimetatud eriõigus erineb üldisest dokumentidele juurdepääsuõigusest määruse (EÜ) nr 1049/2001 (6) alusel, mille kohta kehtivad teised kriteeriumid ja erandid ning millel on teine otstarve.

3.

Käesolevas teatises kasutatakse mõistet “juurdepääs toimikule” ainult niisuguse juurdepääsu tähenduses, mis antakse pooltele, kellele komisjon on adresseerinud vastuväited. Sama mõistet ja mõistet “juurdepääs dokumentidele” kasutatakse eespool nimetatud määrustes ka kaebuste esitajate või muude asjaomaste poolte suhtes. Niisugused olukorrad erinevad aga ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste omast, kellele vastuväited on adresseeritud, ning seega ei kuulu käesoleva teatise tähenduses määratluse alla “juurdepääs toimikule”. Neid seotud olukordi käsitletakse teatise eraldi osas.

4.

Teatises täpsustatakse, kellel on juurdepääs toimikule. Lisaks sellele selgitatakse, millisele teabele juurdepääs antakse, millal see toimub ja milline on toimikule juurdepääsu kord. Kuid nimetatud teatises ei käsitleta võimalust dokumentide kättesaamiseks enne, kui komisjon esitab oma vastuväited ettevõtjatele ühinemismääruse alusel. (7)

5.

Pärast avaldamist asendab käesolev teatis komisjoni 1997. aasta teatise toimikule juurdepääsu kohta. (8) Uued eeskirjad võtavad arvesse 1. maist 2004 kehtivaid õigusakte, nimelt eespool osutatud määrust (EÜ) nr 1/2003, ühinemismäärust, rakendusmäärust ning komisjoni 23. mai 2001. aasta otsust ärakuulamise eest vastutavate ametnike pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes (9). Lisaks võetakse arvesse Euroopa Kohtu ja esimese astme kohtu hiljutist pretsedendiõigust (10) ja komisjonis väljatöötatud tava pärast 1997. aasta teatise vastuvõtmist.

6.

Juurdepääs toimikule konkurentsi käsitlevate kohtuasjade puhul peab võimaldama komisjoni esitatud vastuväidete suhtes kaitseõiguse tõhusat kasutamist. Kohtuasjade puhul EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 ning ühinemismääruse alusel on taotluse esitamisel juurdepääs tagatud ettevõtjatele või ettevõtjate ühendustele, kellele komisjon on esitanud vastuväited. (11) Kõiki neid ettevõtjaid ja ettevõtjate ühendusi nimetatakse siin edaspidi “pooled”.

7.

“Komisjoni toimik” (edaspidi ka “toimik”) sisaldab konkurentsiküsimuse uurimise kõiki dokumente, (12) mis on saadud, koostatud ja/või kogutud konkurentsi peadirektoraadi poolt uurimise käigus, mis on andnud komisjonile põhjuse esitada oma vastuväited.

8.

Määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklite 20, 21 ja artikli 22 lõike 2 ning ühinemismääruse artiklite 12 ja 13 alusel toimuva uurimise käigus võib komisjon koguda mitmeid dokumente, millest mõned võivad lähemal uurimisel osutuda antud kohtuasja mittepuutuvaks. Need dokumendid võib tagastada ettevõtjale või ühendusele, kellelt need saadi. Pärast tagastamist ei kuulu need dokumendid enam toimikusse.

9.

Pooltel peab olema võimalik tutvuda komisjoni toimikus oleva teabega nii, et selle teabe põhjal oleks neil võimalik avaldada tõhusalt arvamust komisjoni esitatud vastuväidete põhjal tehtud esialgsete järelduste suhtes. Sel eesmärgil antakse neile juurdepääs kõikidele dokumentidele, mis kuuluvad komisjoni toimikusse vastavalt lõike 7 määratlusele, välja arvatud sisedokumendid, teiste ettevõtjate ärisaladused või muu salajane teave. (13)

10.

Menetlusega seotud uuringu tulemused on koos uuringuülesande ja -metoodikaga kättesaadavad. Intellektuaalomandiõiguste kaitseks võidakse rakendada ettevaatusabinõusid.

11.

Sisedokumentidega ei saa tõendada süüd ega süütust. (14) Need ei kuulu tõendusmaterjali hulka, millele komisjon juhtumi hindamisel toetub. Seega ei anta pooltele juurdepääsu komisjoni toimiku sisedokumentidele. (15) Arvestades nende väärtusetust tõendusmaterjalina, ei piira juurdepääsukeeld sisedokumentidele poolte kaitseõiguse kohast kasutamist. (16)

12.

Komisjoni osakonnad ei ole kohustatud protokollima koosolekuid (17) poolte või teiste isikute või ettevõtjatega. (18) Kui komisjon otsustab nendel koosolekutel märkmeid teha, käsitletakse neid dokumente kui komisjoni tõlgendust koosolekul öeldust, mistõttu need klassifitseeritakse sisedokumentideks. Kui kõnealune isik või ettevõtja on nõus protokollimisega, on protokoll kättesaadav pärast mis tahes ärisaladuse või muu salajase teabe protokollist kustutamist. Sellised protokollid, millega on nõustutud, kuuluvad tõendusmaterjali hulka, millele komisjon saab juhtumi hindamisel tugineda. (19)

13.

Menetlusega seoses tellitud uuringu puhul käsitletakse komisjoni ja töövõtja vahelist töövõtja töö hindamist või uuringu rahalist külge puudutavat kirjavahetust sisedokumentidena ja seega ei ole see kättesaadav.

14.

Sisedokumentide erijuhus on komisjoni kirjavahetus teiste riigiasutustega ja nendelt (EÜ liikmesriigi (liikmesriigi) või mitteliikmesriigi) riigiasutustelt saadud sisedokumendid. Nende mittekättesaadavate dokumentide hulka kuuluvad näiteks:

15.

Teatavatel erandjuhtudel võimaldatakse juurdepääs liikmesriikidest, EFTA järelevalveametist või EFTA riikidest pärit dokumentidele pärast mis tahes ärisaladuse või muu salajase teabe kustutamist.

Esiteks, kui liikmesriikidest pärit dokumendid sisaldavad süüdistusi poolte vastu, mida komisjon peab uurima, või mis moodustavad osa tõendusmaterjalist uurimisprotsessis, nagu dokumendidki, mis on saadud eraisikutelt. Teiseks võimaldatakse juurdepääs nendele liikmesriikidest pärit dokumentidele, mis on olulised komisjoni õiguspädevuse teostamise seisukohalt ühinemise kontrolli alal. (24) Neid kaalutlusi kohaldatakse eriti järgmistes olukordades:

16.

Komisjoni toimik võib sisaldada ka dokumente kahe kategooria teabega, nimelt ärisaladusi ja muud salajast teavet, millele võib juurdepääs olla osaliselt või täielikult keelatud. (28) Võimalusel antakse juurdepääs originaalteabe mittesalajasele versioonile. Kui konfidentsiaalsust on võimalik tagada üksnes asjaomase teabe kokkuvõttega, antakse juurdepääs üksnes kokkuvõttele. Kõik teised dokumendid on kättesaadavad originaalkujul.

17.

Kuivõrd teabe avalikustamine ettevõtja äritegevuse kohta võib teha sellele ettevõtjale suurt kahju, moodustab see teave ärisaladuse. (29) Teave, mida saab käsitleda ärisaladusena, on näiteks ettevõtja oskusteavet puudutav tehniline ja/või finantsteave, kulude hindamise metoodika, tootmissaladused ja -protsessid, tarneallikad, ostu-müügi maht, turuosad, kliendi- ja edasimüüjateave, turundusplaanid, kulu- ja hinnastruktuur, müügistrateegia.

18.

Kategooria “muu salajane teave” hõlmab teavet, mis pole ärisaladus, kuid mida võib käsitleda salajasena, kuivõrd selle avalikustamine ohustaks märkimisväärselt isikut või ettevõtjat. Sõltuvalt iga juhtumi konkreetsetest oludest, võib seda kohaldada ka teabe suhtes ettevõtjate kohta, kes võivad avaldada suurt majanduslikku või ärilist survet oma konkurentidele, äripartneritele, klientidele või tarnijatele. Esimese astme kohus ja Euroopa Kohus on tõdenud, et klientide teatud kirjade avalikustamisest keeldumine nendele ettevõtjatele on seaduslik, sest kirjade avalikustamine võib autoritele kaasa tuua survemeetmeid. (30) Seega võib mõiste “muu salajane teave” hõlmata teavet, mis võimaldab pooltel identifitseerida kaebuse esitajat või kolmandaid pooli, kellel on õigustatud soov jääda anonüümseks.

19.

Muu salajane teave hõlmab ka sõjasaladusi.

20.

Teave liigitatakse salajaseks, kui vastav isik või ettevõtja on teinud vastava taotluse ja komisjon on selle taotluse vastu võtnud. (31)

21.

Konfidentsiaalsustaotlus peab olema seotud teabega, mis kuulub eespool nimetatud ärisaladuse või muu salajase teabe kategooria alla. Teabe ärisaladuseks või salajaseks kuulutamine peab olema põhjendatud. (32) Teabe konfidentsiaalsustaotluse saab reeglina esitada komisjonile sama isik või ettevõtja, kes teabe esitas.

22.

Ettevõtjat puudutavat teavet, mis on juba teada väljaspool ettevõtjat (kontserni puhul väljaspool kontserni) või väljaspool ühendust, mille ettevõtja on ise teatanud, ei peeta reeglina salajaseks teabeks. (33) Teavet, mis ei ole enam äriliselt oluline, näiteks aegumise tõttu, ei saa enam pidada salajaseks. Komisjon eeldab reeglina, et andmed poolte käibe, müügi, turuosa ja muu sellise kohta, mis on vanemad kui viis aastat, ei ole enam salajased. (34)

23.

Asutamislepingu artiklite 81 ja 82 alusel läbiviidavates menetlustes ei keela teabe salajaseks kuulutamine selle avalikustamist, kui see teave on vajalik väidetava rikkumise tõestamiseks (“süüdistav dokument”) või kui see võib poole süüst vabastada. Sellisel juhul võib vajadus tagada poolte kaitseõigus komisjoni toimikule võimalikult vaba juurdepääsu andmise kaudu üles kaaluda vajaduse kaitsta teiste poolte salajast teavet. (35) Komisjoni pädevuses on hinnata, kas neid asjaolusid saab konkreetses olukorras kohaldada. Seetõttu tuleb iga teabe puhul anda hinnang selle järgmistele omadustele:

Samu kaalutlusi kohaldatakse ka ühinemismääruse alusel toimuvate menetluste suhtes, mille puhul komisjon on pidanud teabe avaldamist menetluse jaoks vajalikuks. (36)

24.

Kui komisjon kavatseb teabe avaldada, antakse kõnealusele isikule või ettevõtjale võimalus esitada mittesalajane versioon dokumentidest, milles niisugune teave sisaldub, kusjuures nimetatud dokumendi väärtus tõendina on samaväärne originaaldokumentidega. (37)

25.

Enne, kui komisjon ei ole pooli oma vastuväidetest teavitanud, ei ole pooltel juurdepääsuõigust toimikule.

26.

Toimikule antakse juurdepääs taotlusel ja tavaliselt ühel korral pärast poolte teavitamist komisjoni vastuväidetest eesmärgiga tagada võrdõiguslikkuse põhimõte ja kaitsta nende kaitseõigusi. Seepärast ei anta üldreeglina juurdepääsu teiste poolte vastustele komisjoni vastuväidetele.

Poolele antakse siiski juurdepääs dokumentidele, mis on saadud pärast vastuväidetest teavitamist haldusmenetluse hilisemates etappides enne ametliku otsuse vastuvõtmist, kui need dokumendid võivad sisaldada uusi tõendeid, mis puudutavad komisjoni vastuväidetes selle poole kohta esitatud väiteid.

27.

Vastavalt ühinemismääruse artikli 18 lõigetele 1 ja 3 ning ühinemise rakendusmääruse artikli 17 lõikele 1 antakse teatise esitanud pooltele juurdepääs komisjoni toimikutele taotluse korral menetluse igas etapis alates komisjoni vastuväidetest teavitamisest kuni nõuandekomiteega konsulteerimiseni.

28.

Käesolev jagu puudutab olukordi, kui komisjon võib või peab võimaldama konkurentsimenetluses kaebuse esitajatele või ühinemismenetluses muudele asjaomastele pooltele juurdepääsu teatavatele nende toimikutes sisalduvatele dokumentidele. Konkurentsimääruste ja ühinemise rakendusmääruse (38) sõnastusest sõltumata erinevad need kaks situatsiooni käesoleva teatise eelmises jaos määratletud dokumentidele juurdepääsu puhul nii ulatuse, ajastuse kui ka poolte õiguste osas.

29.

Esimese astme kohus on otsustanud, (39) et kaebuse esitajatel ei ole uurimise all olevate pooltega samu õigusi ega tagatisi. Seetõttu ei saa kaebuse esitajad nõuda pooltega võrdset juurdepääsuõigust toimikutele (vt eespool lõikeid 0 ja 0).

30.

Samas võib kaebuse esitaja, keda vastavalt rakendusmääruse artikli 7 lõikele 1 on teavitatud komisjoni kavatsusest tema kaebus tagasi lükata, (40) nõuda juurdepääsu dokumentidele, millel põhineb komisjoni esialgne hinnang. (41) Kaebuse esitajale antakse niisugustele dokumentidele juurdepääs ühel korral, pärast seda, kui on saadetud kiri, millega teavitatakse kaebuse esitajat komisjoni kavatsusest tema kaebus tagasi lükata.

31.

Kaebuse esitajatel ei ole juurdepääsuõigust ärisaladustele või muule salajasele teabele, mida komisjon on uurimise käigus omandanud. (42)

32.

Vastavalt ühinemise rakendusmääruse artikli 17 lõikele 2 võimaldatakse taotluse korral ka muudele asjaomastele pooltele, keda on vastuväidetest teavitatud, ühinemismenetluse toimikutele juurdepääs niisuguses ulatuses, mis on vajalik nende arvamuste koostamiseks.

33.

Muud asjaomased pooled on kavandatava ühinemise pooled, välja arvatud teatise esitanud pooled, näiteks müüja ja ettevõtja, kellele on ühinemine suunatud. (43)

34.

Mis tahes isikul, kes esitab teavet või arvamusi mõnes allpool loetletud olukorras või edastab sama menetluse käigus komisjonile täiendavat teavet, on kohustus selgelt identifitseerida igasugune materjal, mida ta loeb konfidentsiaalseks, tuues ära põhjused ning esitades eraldi mittesalajase versiooni kuupäevaks, mille komisjon on määranud seisukohtadest teavitamiseks: (44)

35.

Lisaks võib komisjon nõuda, et alati, kui ettevõtjad (52) esitavad või on esitanud dokumente, identifitseeriksid nad dokumendid või dokumentide osad, mida nad peavad ärisaladusi või muud neile kuuluvat salajast teavet sisaldavaiks, ja identifitseeriks ka ettevõtjad, kelle suhtes nimetatud dokumente tuleb pidada salajasteks. (53)

36.

Selleks, et kiiresti tegeleda lõikes 35 osutatud konfidentsiaalsusnõuetega, võib komisjon kehtestada ajalise piiri, mille jooksul ettevõtjad: i) põhjendavad konfidentsiaalsusnõuet iga dokumendi või dokumendi osa kohta; ii) esitavad komisjonile dokumentide mittesalajased versioonid, millest salajased lõigud on kustutatud. (54) Konkurentsimenetluste korral esitavad kõnealused ettevõtjad nimetatud ajavahemiku jooksul ka iga kustutatud teabeosa kohta kokkuvõtliku kirjelduse. (55)

37.

Mittesalajased versioonid ja kustutatud teabe kirjeldused peavad olema sellised, mis võimaldavad igal toimikule juurdepääseval poolel otsustada, kas kustutatud teave võib tõenäoliselt olla tema kaitse jaoks oluline ning kas on seega piisav alus taotleda komisjonilt juurdepääsu salajaseks kuulutatud teabele.

38.

Konkurentsimenetluse puhul, kui ettevõtjad ei täida lõigete 34 ja 36 sätteid, võib komisjon eeldada, et asjaomased dokumendid ja seletused ei sisalda salajast teavet. (56) Sellest tulenevalt järeldab komisjon, et ettevõtjal ei ole mingeid vastuväiteid kõnealuste dokumentide ega seletuste täielikule avaldamisele.

39.

Nii konkurentsimenetluse kui ka menetluse korral ühinemismääruse alusel, kui kõnealune isik või ettevõtja vastab lõigete 34 ja 36 sätetele niivõrd, kuivõrd need on kohaldatavad, komisjon:

40.

Komisjon võib oma esialgset konfidentsiaalsusnõude aktsepteerimist täielikult või osaliselt muuta.

41.

Kui konkurentsi peadirektoraat ei nõustu algusest peale konfidentsiaalsusnõudega või võtab seisukoha, et konfidentsiaalsusnõude esialgset aktsepteerimist tuleks muuta, ja kavatseb seega teabe avaldada, antakse kõnealusele isikule või ettevõtjale võimalus oma seisukohad avaldada. Sellistel juhtudel teatab konkurentsi peadirektoraat kirjalikult oma kavatsusest teave avaldada, esitab oma põhjendused ja kehtestab ajavahemiku, mille jooksul nimetatud ettevõtja võib kirjalikult oma seisukohad teatada. Kui lahkarvamus konfidentsiaalsusnõude osas säilib ka pärast nimetatud seisukohtade esitamist, tegeleb nimetatud küsimusega ärakuulamise eest vastutav ametnik vastavalt komisjoni ärakuulamise eest vastutava ametniku pädevusele. (57)

42.

Kui on olemas risk, et ettevõtja, kes suudab avaldada oma konkurentidele või nende äripartneritele, klientidele või tarnijatele märkimisväärset majanduslikku või ärilist survet, võtab komisjoni läbiviidud uurimises osalemise tõttu nende suhtes survemeetmeid, (58) kaitseb komisjon autorite anonüümsust, võimaldades juurdepääsu mittesalajasele versioonile või kokkuvõttele kõnealustest vastustest. (59) Nii anonüümsustaotlusi sellistes olukordades kui ka anonüümsustaotlusi vastavalt komisjoni kaebuste käsitlemise teatise (60) punktile 81 käsitletakse vastavalt lõigetele 39–41.

43.

Komisjon võib otsustada, et juurdepääs toimikule toimub ühel järgmisel viisil, arvestades poolte tehnilisi võimalusi:

Komisjon võib nimetatud viisid vastavalt soovile ühendada.

44.

Toimikule juurdepääsu hõlbustamiseks saavad pooled nummerdatud nimekirja dokumentidest, mis moodustavad komisjoni toimiku vastavalt lõike 7 määratlusele.

45.

Juurdepääs antakse komisjoni toimikus sisalduvatele tõenditele nende originaalvormis – komisjonil puudub kohustus korraldada toimikus sisalduvate dokumentide tõlkimine. (61)

46.

Kui pool pärast toimikutele juurdepääsu otsustab, et vajab kaitse jaoks spetsiaalset teavet, millele ei ole juurdepääsu antud, võib ta esitada komisjonile selle kohta põhjendatud taotluse. Kui konkurentsi peadirektoraat taotlust ei rahulda, võib pool esitada põhjendatud taotluse ärakuulamise eest vastutavale ametnikule vastavalt ärakuulamise eest vastutava ametniku pädevusele. (62)

47.

Vastavalt käesolevale teatisele antakse toimikule juurdepääs ainult tingimusel, et sellisel viisil omandatud teavet võib kasutada ainult kohtu- või haldusmenetluse eesmärgil ühenduse konkurentsieeskirjade kohaldamiseks asjaomase haldusmenetluse küsimuses. (63) Kui teavet kasutatakse muul otstarbel, kaasates väliseid kaitsjaid, võib komisjon teha sellest ettekande nimetatud kaitsja advokatuurile kaitsja distsiplinaarvastutusele võtmiseks.

48.

Käesolevas C jaos, välja arvatud lõigetes 44 ja 46 esitatud reegleid kohaldatakse võrdselt nii (konkurentsimenetluses) kaebuse esitajate kui ka (ühinemismenetluses) muude asjaomastele poolte suhtes.