52004PC0732

Ettepanek Nõukogu määrusE kohta, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 3906/1989, määrust (EÜ) nr 1267/1999, määrust (EÜ) nr 1268/1999 ja määrust (EÜ) nr 2666/2000, et võtta arvesse Horvaatia kandidaadistaatust /* KOM/2004/0732 lõplik - CNS 2004/0260 */


Brüssel 29.10.2004

KOM(2004) 732 lõplik

2004/0260 (CNS)

Ettepanek

NÕUKOGU MÄÄRUSE kohta,

millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 3906/1989, määrust (EÜ) nr 1267/1999, määrust (EÜ) nr 1268/1999 ja määrust (EÜ) nr 2666/2000, et võtta arvesse Horvaatia kandidaadistaatust

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

Horvaatiale omistati Euroopa Ülemkogu 17. ja 18. juuni 2004. aasta Brüsseli kohtumisel kandidaadistaatus ning Euroopa Ülemkogu palus komisjonil ette valmistada Horvaatia ühinemiseelse strateegia, sealhulgas vajaliku finantsinstrumendi.

Komisjon leidis et kandidaatriigina peaks Horvaatial olema mitte üksnes juurdepääs Pharele, vaid tal peaks lisaks olema juba käesoleva finantsperspektiivi ajal võimalus juurdepääsuks ISPAle ja SAPARDile, et eelkõige valmistada ette haldusstruktuure, õppida reegleid ja nõudeid ning luua projektikanalid järgmiste finantsperspektiivide jaoks, mil tal on täielik juurdepääs koostatava ühinemiseelse abi rahastamisvahendiga (IPA) ette nähtud struktuuri- ja põllumajanduskomponentidele. Seepärast otsustati anda Horvaatiale juurdepääs kõigile kolmele ühinemiseelsele rahastamisvahendile ning teha ettepanek teatavate rahasummade eraldamiseks käesoleva finantsperspektiivi raames. Kuna rahastamine on piiratud käesolevas finantsperspektiivis sätestatuga, on tarvis teha ka erand ISPA määruse artiklis 4 sisalduvatest rahastamiskriteeriumidest. Seepärast tehakse ettepanek Phare, ISPA, SAPARDi ja CARDSi määruste vastavaks muutmiseks.

Et tagada CARDSi määrusega algatatud Lääne-Balkani piirkondlikku koostööd toetavate meetmete jätkumine ning toetada ühenduse Lääne-Balkani poliitikasse kuuluvat stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi, täpsustatakse CARDSi määruse muudatuses, et Horvaatialt oodatakse jätkuvat osalemist CARDSi piirkondliku programmi neis valdkondades, mida ühinemiseelsed rahastamisvahendid ei hõlma.

Kõnealustesse määrustesse tehti ka mõningaid pisiparandusi, et kooskõlastada terminoloogia praeguses finantsmääruses kasutatava terminoloogiaga. Sellega seoses tuleb märkida, et finantsmääruse rakenduseeskirjade artiklis 269 sätestatud erandit, millega vabastati ühinemiseelne abi[1] finantsmääruse artikliga 164 ette nähtud nõudest, kohaldatakse Rumeenia ja Bulgaaria suhtes ka edaspidi (vt ka finantsmääruse artikkel 155), Horvaatia suhtes aga mitte. Kuna seda küsimust käsitletakse ammendavalt finantsmääruses ja rakenduseeskirjades, ei pidanud talitused vajalikuks ISPA määruses üle korrata, et kuigi Rumeenia ja Bulgaaria puhul hindamist ei toimu, kehtib see nõue siiski Horvaatia suhtes, enne kui viimane võib üle minna detsentraliseeritud juhtimisele.

2004/0260 (CNS)

Ettepanek

NÕUKOGU MÄÄRUSE kohta,

millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 3906/1989, määrust (EÜ) nr 1267/1999, määrust (EÜ) nr 1268/1999 ja määrust (EÜ) nr 2666/2000, et võtta arvesse Horvaatia kandidaadistaatust

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 181a lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[2],

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[3]

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Ülemkogu otsustas 17. ja 18. juuni 2004. aasta Brüsseli kohtumisel, et Horvaatiast saab kandidaatriik, ning palus komisjonil ette valmistada Horvaatia ühinemiseelse strateegia, sealhulgas vajalikud finantsinstrumendid.

(2) Horvaatiale ühinemiseelse abi andmiseks on kohane lisada ta abisaajana nõukogu 18. detsembri 1989. aasta määrusesse (EMÜ) nr 3906/1989, mis käsitleb teatavatele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele antavat majandusabi (Phare),[4], nõukogu määrusesse (EÜ) nr1267/99, millega luuakse ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend (ISPA)[5] ja nõukogu 21. juuni 1999. aasta määrusesse (EÜ) nr 1268/99 ühenduse toetuse kohta ühinemiseelsetele meetmetele põllumajanduse ja maaelu arendamiseks Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikides ühinemiseelsel perioodil (SAPARD).[6]

(3) 29. oktoobril 2001. aastal alla kirjutatud Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Horvaatia Vabariigi vahelise assotsiatsioonilepingu III jaotises nõutakse Horvaatialt Lääne-Balkani piirkondliku koostöö aktiivset edendamist.

(4) Lääne-Balkanile antava ühenduse abi piirkondlikule mõõtmele pööratakse erilist tähelepanu nõukogu 5. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 2666/2000, mille eesmärk on piirkondliku koostöö edendamine, ning Horvaatia peaks piirkondliku mõõtmega projektide ja programmide jaoks abikõlblikuks jääma.

(5) Nõukogu 13. septembri 2004. aasta otsusega 2004/648/EÜ nähakse ette Horvaatiaga sõlmitava Euroopa partnerluse[7] põhimõtted, prioriteedid ja tingimused.

(6) Kagu-Euroopa piirkondliku põhitranspordivõrgu arendamist käsitlev vastastikuse mõistmise memorandum peaks hõlbustama eelismeetmete valimist üleeuroopalise transpordivõrgu arendamiseks ühinemiseelsel perioodil.

(7) Määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (finantsmäärus) jõustumine tingib määrustes teatavate kohanduste tegemise, et viia terminoloogia ja kehtivad tavad vastavusse eespool nimetatud määrusega.

(8) Ehkki uusi liikmesriike selles määruses ei nimetata, nähakse ühinemisakti artikliga 33 ette nende riikide suhtes nõukogu määruste (EÜ) nr 3906/1989 ja (EÜ) nr 1267/1999 kohaldamine üleminekuperioodil.

(9) Komisjon on vastu võtnud määruse (EÜ) nr 1419/2004 ja määruse (EÜ) nr 447/2004, mis moodustavad ühinemise kuupäevaks veel lõplikult täitmata kohustustega seotud SAPARDi rahastamismeetmete õigusliku aluse. Komisjoni mis tahes otsused, mis võivad olla vajalikud enne nende kohustuste lõplikku täitmist ning mille aluseks ei saa võtta kahte eespool nimetatud määrust, võivad siiski põhineda määrusel (EÜ) nr 1268/1999, kuna see kehtis enne kõnealuse määruse muutmist käesoleva määrusega.

(10) Seepärast tuleks määrusi (EMÜ) nr 3906/89, (EÜ) nr 1267/1999, (EÜ) nr 1268/1999 ja (EÜ) 2666/2000 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nõukogu määrust (EMÜ) nr 3906/89 muudetakse järgmiselt:

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

Lõige 3 asendatakse järgmisega:

"3. Euroopa Liiduga ühinemispartnerluses olevate kandidaatriikide puhul keskendub PHARE programmi alusel rahastamine ühenduse õigustiku ülevõtmisega seotud prioriteetidele, s.t kandidaatriikide haldus- ja institutsioonilise suutlikkuse tugevdamisele ja investeeringutele, välja arvatud investeeringud, mida rahastatakse kooskõlas määrustega (EÜ) nr 1267/1999 ja (EÜ) nr 1268/1999, juhul kui on täidetud nende kahe määruse kohaste rahastamismeetmete tingimused. PHARE programmi alusel võib rahastada ka keskkonnakaitse ja transpordimeetmeid ning meetmeid põllumajanduse ja maaelu arengu toetuseks, mis moodustavad tööstuse integreeritud ümberkorraldamise või piirkondlike arenguprogrammide väheolulise, kuid lahutamatu osa."

Lisatakse lõiked 4 ja 5:

"4. Abi võib kasutada rahastamaks abi saavate riikide käesoleva määruse kohast osalemist omavahelises ja EL liikmesriikidega tehtavas piirkondlikus, piiriüleses ning, kui vaja, riikidevahelises ja piirkondadevahelises koostöös.

5. Vajaduse korral võib abi kasutada ka rahastamaks abi saava riigi osalemist muudest õigusaktidest tulenevates piirkondlikes programmides."

Artiklile 8 lisatakse lõige 2:

"2. Komisjon võib nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002[8] artikliga 54 ette nähtud piires otsustada delegeerida avaliku võimu teostamisega seotud ülesandeid, eelkõige eelarve täitmisega seotud ülesandeid kõnealuse määruse artikli 54 lõikes 2 loetletud organitele. Määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 54 lõike 2 punktis c nimetatud organitele võib avaliku võimu teostamisega seotud ülesandeid delegeerida juhul, kui nende positsioon on rahvusvaheliselt tunnustatud, nad kasutavad rahvusvaheliselt tunnustatud juhtimis- ja kontrollisüsteeme ning kuuluvad avaliku võimu järelevalve alla."

Lisas esitatud loend asendatakse järgmise loendiga:

"Bulgaaria

Horvaatia

Rumeenia".

Artikkel 2

Nõukogu määrust (EÜ) nr 1267/1999 muudetakse järgmiselt:

Artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega:

"1. Käesolevaga luuakse ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend, edaspidi "ISPA".

ISPA annab abi, et toetada Bulgaaria, Horvaatia ja Rumeenia, edaspidi "abi saavad riigid", Euroopa Liiduga ühinemise ettevalmistusi majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse valdkonnas keskkonna- ja transpordipoliitika alal vastavalt käesoleva määruse sätetele."

Artikli 3 lõppu lisatakse lõige 3:

"3. Eespool sätestatust olenemata antakse Horvaatiale ühenduse abi aastatel 2005-2006."

Artikli 4 lõppu lisatakse lõige 3:

"3. Erandina käesoleva artikli esimesest ja teisest lausest määrab käesoleva rahastamisvahendi alla kuuluvad eraldised Horvaatiale aastateks 2005 ja 2006 kindlaks komisjon, lähtudes selle abi saava riigi haldussuutlikkusest, mis on vajalik abi vastuvõtuks, ning ühinemisega seotud investeeringuvajadustest."

Artikli 9 lõike 1 punktist a jäetakse välja sõnad "1. jaanuarist 2000 ja igal juhul hiljemalt 1. jaanuariks 2002".

Artikkel 3

Nõukogu määrust (EÜ) nr 1268/99 muudetakse järgmiselt:

Artiklis 1 lõige 1 asendatakse järgmisega:

"1. Käesoleva määrusega luuakse säästvale põllumajandusele ja maaelu säästvale arengule ühinemiseelsel perioodil antava ühenduse abi raamistik Bulgaaria, Horvaatia ja Rumeenia jaoks. Käesolevat määrust kohaldatakse jätkuvalt ka kõikide programmide lõpuleviimiseks, mis on selle alusel algatatud Eestis, Leedus, Lätis, Poolas, Slovakkias, Sloveenias, Tšehhi Vabariigis ja Ungaris enne nende ühinemist Euroopa Liiduga."

Artikli 4 lõike 2 lõppu lisatakse järgmine lõik:

"Erandina esimesest lõigust hõlmab kava Horvaatia puhul samadel tingimustel, mis on sätestatud esimeses lõigus, kuni kaheaastast ajavahemikku alates aastast 2005."

Artikli 5 lõike 1 lõppu lisatakse järgmine lause:

"Seevastu Horvaatia osas vastava programmi puhul vahehindamist ei teostata."

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

Lõige 1 asendatakse järgmisega:

"1. Käesoleva määruse kohast ühenduse abi antakse ajavahemikul 2000-2006, välja arvatud ühenduse abi Horvaatiale, mida antakse ajavahemikul 2005-2006. Eelarvepädev ametiasutus kinnitab iga-aastased assigneeringud finantsperspektiivi piires."

b) Lõikele 3 lisatakse järgmine lõik:

"Seevastu Horvaatia puhul määratakse iga-aastane finantseraldis kindlaks eraldi."

Artikkel 11 sõnastatakse järgmiselt:

"Artikli 7 lõike 2 rakendamiseks jaotab komisjon kasutada olevad vahendid kandidaatriikide vahel. Komisjon edastab kolme kuu jooksul alates otsusest, millega riik tunnistatakse käesoleva määruse kohaselt abikõlblikuks, kõnealusele kandidaatriigile oma otsuse käesoleva finantsperspektiivi alla kuuluva kavandatava finantseraldise kohta."

Artikkel 4

Nõukogu määrust (EÜ) nr 2666/2000 muudetakse järgmiselt:

Artikli 1 lõike 1 lõppu lisatakse järgmine lause:

"Alates 2005. aastast on Horvaatia kui kandidaatriik abikõlblik üksnes artikli 2 lõikes 2 sätestatutega sarnaste piirkondliku mõõtmega projektide ja programmide osas. Eelmisest lausest olenemata on Horvaatia jätkuvalt abikõlblik nõukogu otsuse 311/1999 alla kuuluvate projektide ja programmide osas."

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

Lõige 1 asendatakse järgmisega:

"1. Komisjon annab ühenduse abi vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 1605/2002."

Lisatakse lõige 2a:

"2a. Komisjon võib määruse 1605/2002 artikliga 54 ette nähtud piires otsustada delegeerida avaliku võimu teostamisega seotud ülesandeid, eelkõige eelarve täitmisega seotud ülesandeid kõnealuse määruse artikli 54 lõikes 2 loetletud organitele. Nimetatud määruse artikli 54 lõike 2 punktis c nimetatud organitele võib avaliku võimu teostamisega seotud ülesandeid delegeerida juhul, kui nende positsioon on rahvusvaheliselt tunnustatud, nad kasutavad rahvusvaheliselt tunnustatud juhtimis- ja kontrollisüsteeme ning kuuluvad avaliku võimu järelevalve alla."

Artikkel 5

Ühinemiseelsete rahastamisvahendite rakendamisel ning taotlejariikidele ühinemiseelse strateegia raames antava abi kooskõlastamist käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1266/1999[9] ellurakendamisel käsitatakse viidet ühinemispartnerlusele[10] ja Euroopa lepingule Horvaatia puhul viitena Euroopa partnerlusele[11] ning stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingule.

Artikkel 6

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT

+++++ TABLE +++++

1. BUDGET LINES + HEADINGS

05 01 04 03 The SAPARD pre-accession Instrument - Expenditure on administrative management

05 05 01 01 The SAPARD pre-accession Instrument

13 01 04 02 Instrument for structural policies for pre-accession (ISPA) - Expenditure on administrative management

13 05 01 01 Instrument for structural policies for pre-accession

22 01 04 01 Pre-accession assistance for countries of central and eastern Europe - Expenditure on administrative management

22 01 04 05 Technical Assistance Information Exchange Office (TAIEX) actions in the framework of the pre-accession instruments - Expenditure on administrative management

22 02 01 Pre-accession assistance for countries of central and eastern Europe

22 02 02 Cross-border co-operation for central and eastern Europe

22 02 06 Technical Assistance Information Exchange Office (TAIEX) actions in the framework of the pre-accession instruments

22 02 10 Pre-accession multi-country horizontal programmes

2. OVERALL FIGURES

2.1. Total allocation for action (Part B): million for commitment

245.0 million

2.2. Period of application:

(start and expiry years)

2005 - 2006

2.3. Overall multi-annual estimate of expenditure:

(a) Schedule of commitment appropriations/payment appropriations (financial intervention) (see point 6.1.1)

million

+++++ TABLE +++++

(b.1) Technical and administrative assistance: of which staff (see point 6.1.2)

+++++ TABLE +++++

(b.2) Technical and administrative assistance: of which support expenditure (see point 6.1.2)

+++++ TABLE +++++

+++++ TABLE +++++

(c) Overall financial impact of human resources and other administrative expenditure(see points 7.2 and 7.3)

+++++ TABLE +++++

+++++ TABLE +++++

2.4. Compatibility with financial programming and financial perspective

Proposal is compatible with existing financial programming, as set out in the Financial Perspective for 2000 -2006.

2.5. Financial impact on revenue

Proposal has no financial implications (involves technical aspects regarding implementation of a measure)

3. BUDGET CHARACTERISTICS

+++++ TABLE +++++

4. LEGAL BASIS

(Show main legal basis only.)

3906/1989

1267/1999

1268/1999

5. DESCRIPTION AND GROUNDS

5.1. Need for Community intervention

5.1.1. Objectives pursued

The European Council has decided to accept Croatia as a candidate country for membership, to launch the accession process, and to convene a bilateral intergovernmental conference with Croatia in early 2005 to begin negotiations, and has requested the Commission to prepare a pre-accession strategy, including the necessary financial instrument.

Further to that request, the Commission is proposing that Croatia should benefit from the current pre-accession instruments - Phare, ISPA and SAPARD - to finance the corresponding pre-accession strategy under heading 7 of the financial perspective. The proposed inclusion of Croatia under heading 7 is in accordance with the revision of the financial perspective of 19 May 2003 which states that "The European Parliament and the Council may decide, on a proposal from the Commission, the inclusion of other candidate countries under heading 7".

These instruments - Phare, ISPA and SAPARD - will also help Croatia prepare for the unified Instrument for Pre-accession (IPA), which will apply from 2007.

The Phare allocation will build on the work already started under CARDS - i.e. to promote the Copenhagen political criteria, help Croatia align with the acquis communautaire, strengthen administrative and judicial capacity - and to start to prepare for Structural Funds after accession. The allocation for ISPA will co-finance technical assistance and infrastructure projects in the fields of transport and environment, and help Croatia prepare for Cohesion and Structural Funds after accession. The allocation for SAPARD will contribute to the sustainable adaptation of the agricultural sector and rural areas in Croatia and to Croatia's preparations for the implementation of the acquis concerning the Common Agricultural Policy and related policies. A part of these appropriations will be used to cover the necessary administrative support expenditure entailed by these programmes.

5.1.2. Measures taken in connection with ex ante evaluation

5.1.3. Measures taken following ex post evaluation

5.2. Action envisaged and budget intervention arrangements

In 2004, under CARDS, the national programme to Croatia was 76 million. Under Phare, in 2005 and 2006, it is proposed to maintain a programme of about 80 million a year, to promote the Copenhagen political criteria, help Croatia align with the acquis communautaire, strengthen administrative and judicial capacity, and start to prepare for Structural Funds after accession.

Under ISPA, support will be given to align Croatia's infrastructure with Community standards in two key sectors, environment and transport, and to familiarise the Croatian authorities with the principles of structural policies. Through ISPA, Croatia will thus obtain the twin benefits of accelerated infrastructure investment and enhanced capacity for project preparation and implementation, which must commence without delay ("learning by doing") and of becoming acquainted with Commission procedures and rules, similar to those that apply to Member States.

A preliminary assessment of funding opportunities, involving IFIs, indicates that preparatory work is sufficiently advanced to allow the Commission to decide on a sufficient number of high-quality projects in both sectors already in 2005. About 60 million in total, phased in over the two years, is considered a reasonable allocation for ISPA. This will allow for a real commitment towards core infrastructure investment, but also take account of administrative capacity.

In addition, and given the necessity for Croatia to strengthen its capacity as well as to catch up with other candidate countries, there is the need to launch under ISPA a number of technical assistance projects for institutional strengthening, including for sector planning, and project preparation for these two sectors for IPA.

In the case of SAPARD, 25 million for 2006 seems appropriate, applying the same criteria which were applied for the current SAPARD countries provided for in Article 7(3) of the Regulation 1268/1999.

According to the information provided by Croatia there are 64 (industrial) establishments in the food processing sector not yet EU approved. On the basis of experiences from the current SAPARD countries the average project size is between 250,000 and 500,000. The size of rural infrastructure projects has been similar.

Farm investment projects tend to be smaller (average 50,000). Croatia's farm structure (approx. 1million farms) is dominated by family farms, with 86% farming less than 5ha, and 22% of the rural population currently employed in agriculture. Increasing the competitiveness of the agri-food sector to enable it to prepare for participation in the EU single market will require support for modernisation of farms, in particular to implement acquis standards in relation to health and hygiene and animal welfare.

The accreditation of the SAPARD agency is planned to be completed during 2005 to enable Croatia to start with project selection and disbursement under SAPARD in 2006.

5.3. Methods of implementation

The three pre-accession instruments employ a wide range of implementation methods (from centralised to partial or full decentralisation of financial management to the beneficiary countries, as well as joint management with international organisations). It is, nonetheless, important that the highest level of decentralisation possible for Croatia should be pursued as soon as feasible. A move to partially decentralised management will, therefore, be made in 2005, with full decentralisation (a requirement for SAPARD) planned for 2006.

6 FINANCIAL IMPACT

6.1. Total financial impact on Part B (over the entire programming period)

6.1.1. Financial intervention

Commitments (in million)

+++++ TABLE +++++

6.1.2. Technical and administrative assistance, support expenditure and IT expenditure (commitment appropriations)

+++++ TABLE +++++

7. IMPACT ON STAFF AND ADMINISTRATIVE EXPENDITURE

7.1. Impact on human resources

+++++ TABLE +++++

+++++ TABLE +++++

The needs for human and administrative resources shall be covered within the allocation granted to the managing DG in the framework of the annual allocation procedure

7.2. Overall financial impact of human resources

+++++ TABLE +++++

The amounts are total expenditure for twelve months.

7.3. Other administrative expenditure deriving from the action

+++++ TABLE +++++

The amounts are total expenditure for twelve months.

+++++ TABLE +++++

8. FOLLOW-UP AND EVALUATION

8.1. Follow-up arrangements

Art. 27 (4) of the Financial Regulation obliges the Commission to undertake both ex ante and ex post evaluations, to be applied to all programmes and activities which entail significant spending. Evaluation results are to be disseminated to spending, legislative and budgetary authorities.

Provisions will be made within the Framework Agreement with Croatia to ensure the necessary arrangements to enable independent monitoring and evaluation. In outline, the system operates as follows:

- Project implementation will be monitored through a Joint Monitoring Committee (JMC). This includes the NAO, the NAC and the Commission services. The JMC will meet at least once a year to review all programmes to assess their progress towards meeting the objectives set out in the Financing Agreements and the Accession/European Partnership. The JMC may recommend a change of priorities and/or reallocation of funds.

- .The JMC will be assisted by Sectoral Monitoring Sub-Committees (SMSC), which will include all relevant institutions and partners involved, including the Commission Services, in accordance with the specific monitoring arrangements established for each Instrument. The SMSC, inter alia, will, review in detail the progress made towards achieving the objectives set out in its relevant programme and will report to the JMC on all programmes in its sector.

- The Commission services shall ensure that an ex-post evaluation is carried out after completion of the programme.

8.2. Arrangements and schedule for the planned evaluation

In application of current rules, an evaluation system covering the different levels of intervention and types of instruments has been set up for each instrument.

Notably, the financial regulation, as well as the internal control standards, calls for regular evaluation of all (sizable) activities. This is translated into the evaluation of single operations (e.g. projects), of programmes (e.g. national programmes) and policy sectors or themes (e.g. transport or gender issues). Evaluations of are also necessary and ongoing of wider legal obligations such as the 3 Cs (Coherence, Complementarity, Coordination).

As set out above, project implementation will be monitored through the Joint Monitoring Committee (JMC), assisted by Sectoral Monitoring Sub-Committees (SMSC). Each Instrument has its own specific evaluation scheme. For Phare, there is an ongoing scheme of Interim Evaluation, and these interim evaluations, prepared by independent evaluators, are reviewed by the JMC. This Interim Evaluation scheme generates over 130 individual country, sectoral and thematic reports a year. Thematic reports covering such issues as nuclear issues, civil society, public administration, justice and home affairs, national aid coordination, twinning, SMEs, and statistics have been prepared.

These works will be complemented by relevant works on databases, meta-analyses, methodology and training.

9. ANTI-FRAUD MEASURES

The Framework Agreement with Croatia will contain provisions ensuring the protection of the Community's financial interests.

These Framework agreements expressly provide for the Commission and the Court of Auditors to have the power of audit, on the basis of documents and on the spot, over all contractors and subcontractors who have received Community funds. They shall also expressly authorise the Commission to carry out on-the-spot checks and inspections as those set down in Council Regulation (EC, Euratom) 2185/96.

All contracts resulting from the implementation of pre-accession assistance shall ensure the right of the Commission and the Court of Auditors during and after the implementation of contracts.

In practise, this means that the Framework Agreement will contain provisions making reference notably to the following:

- Definitions of the notions of irregularity, fraud, active and passive corruption and conflict of interest;

- Measures in the field of financial control by the contracting authority, the Commission and the Court of Auditors;

- The possibility for OLAF to conduct on-the-spot checks equivalent to the ones foreseen by Regulation (EC) 2185/96

- The obligation of the contracting authority of the third country to take preventive measures in the field of corruption

- The procedure for the communication of cases of suspected fraud and irregularities to the Commission;

- The procedures for the clearance of accounts in the case of decentralised management

- The application of administrative and financial sanctions (including the exclusion of non-reliable candidates and tenderers)

- Enforceability of Commission decisions in the area of recovery in case of centralised management.

[1] Artiklis 269 ei nimetata selgesõnaliselt SAPARD ja ISPA määrust, kuid märgitakse et "seoses nõukogu määruses (EMÜ) nr 3906/89 (...) nimetatud ühinemiseelse abiga ei kohaldata (...) eelkontrolli käsitlevaid eeskirju kõnealuste kandidaatriikidega juba toimiva detsentraliseeritud haldamise suhtes. Seega on ISPA ja SAPARD hõlmatud, kuna neile viidatakse Phare määruses (vt määruse 3906/89 artikli 3 lõige 3).

[2] ELT C , , lk .

[3] ELT C , , lk .

[4] EÜT L 375, 23.12.1989, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 769/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 1).

[5] EÜT L 161, 26.6.1999, lk 73. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 769/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 1).

[6] EÜT L 161, 26.6.1999, lk 87. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 769/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 1).

[7] ELT L 297, 22.9. 2004, lk 19-28.

[8] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

[9] EÜT L 161, 26.6.1999, lk 68.

[10] EÜT L 85, 20.3.1998, lk 1.

[11] ELT L 86, 23.3.2004, lk 1.