Brüssel 23.7.2004

KOM(2004) 516 lõplik

2004/0175 (COD)

.

Ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

millega rajatakse ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE){SEK(2004) 980}

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Hea poliitika sõltub kõrgekvaliteedilisest teabest ja teabel põhinevast üldsuse osalusest. Poliitikakujundajad on ära tundnud tänast elukvaliteeti mõjutavate küsimuste kasvava vastastikuse seose ja keerukuse ning see teadmine mõjutab uute poliitikate kujundamise viisi. Näiteks kuues keskkonnaalane tegevusprogramm[1]rõhutab, et keskkonnapoliitika peab põhinema kindlatel teadmistel ja teabel põhinevalosalusel, ja see uus lähenemisviis muudab ELi keskkonnapoliitiliste otsuste vastuvõtmise viisi.

Seega vajatakse valitsussektori erinevatel tasanditel uut lähenemisviisi järelevalve ja aruandluse ning andmete halduse ja edastamisega tegelemiseks. Dubleeritud andmekogumise vähendamiseks ning andmete ühtlustamise, laialdase levitamise ja kasutamise toetamiseks ja edendamiseks on tarvis rakendada strateegiaid. Selline strateegia peaks tõstma tõhusust, mille kasutegureid saab uuesti rakendada teabe kättesaadavuse ja kvaliteedi parendamiseks. Teabe parem kättesaadavus toetab omakorda uuenduste läbiviimist andmeesitajate seas ärisektoris.

Ruumiandmed võivad selles uues lähenemisviisis tähtsat rolli mängida, sest see võimaldab integreerida teavet mitmetest teadusharudest erinevateks kasutusvõimalusteks. Sidus ja laialdaselt kättesaadav ruumiline kirjeldus ühenduse territooriumist loob vajaliku raamistiku andmete edastamise ja järelevalve koordineerimiseks kogu ühenduses. Ruumilist informatsiooni võib kasutada ka kaartide valmistamiseks, mis on heaks viisiks üldsusega suhtlemisel. Kahjuks muudavad ruumiandmete tehnilised ja sotsiaalmajanduslikud parameetrid eriti teravaks koordineerimise, teabelünkade, ebamäärase kvaliteedi ning teabe kättesaadavuse ja kasutamise piirangutega seotud probleemid.

Komisjon on seega otsustanud esitada Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule käesoleva ettepaneku muuta koostalitlusvõimelised ruumiandmed kergesti kättesaadavaks nii siseriikliku kui ühenduse poliitika toetamiseks ja võimaldada üldsusele juurdepääs sellele teabele. Käesolev algatus tuleneb kohustumusest, mida on üles näidanud mitmed komisjoni talitused, eriti keskkonna peadirektoraat, Eurostat ja Teadusuuringute Ühiskeskus, kes on juba mänginud ja jätkavad tähtsa rolli mängimist käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ja rakendamisel.

2. Ettepaneku ülevaade

Ettepandud direktiiv loob õigusliku raamistiku „Ruumiandmete infrastruktuur Euroopas” rajamisele ja kasutamisele, ühenduse poliitikate kujundamiseks, rakendamiseks, järelevalveks ja hindamiseks kõigil tasanditel ning teabe edastamiseks üldsusele.

INSPIRE põhieesmärk on teha rohkem ja paremaid ruumilisi andmeid kättesaadavaks poliitikate kujundamiseks ühenduses ja poliitika rakendamisele liikmesriikides kõikidel tasanditel. INSPIRE keskendub keskkonnapoliitikale, kuid on avatud kasutamiseks ja laiendamiseks teistele sektoritele, näiteks põllumajandus, transport ja energia.

Ettepanek keskendub eriti teabele, mis on vajalik keskkonnaseisundi , samuti õhu, vee, mulla ja loodusliku maastiku jälgimiseks ja parendamiseks. Suurt osa sellest teabest on vaja täiendada mitmeotstarbeliste ruumiandmetega. Ruumiandmete infrastruktuuris ei pea kõik ruumiandmetega seotud teemad olema samamoodi ühtlustatud, ning neid ei saa neid kaasata infrastruktuuri ühesuguse kiirusega. Käesolev direktiiv sisaldab seega kolme eraldiseisvat lisa, mis kõik viitavad erinevatele keskkonnapoliitikatele vajalikele ruumiandmetele. Sõltuvalt sellest, kas ruumiandmeid kasutatakse muude ruumiandmete geograafiliseks võrdlemiseks, kas ühtlustatud andmeid vajatakse otseselt või kaudselt keskkonda mõjutava poliitika kontekstis ning ühtlustamise ulatusest ühenduses, kehtivad INSPIRE nõuete rakendamisel erinevad kuupäevad ja ühtlustamisel erinevad rangusastmed. Tuleks ära märkida, et lisades esitatud ruumiandmete teemad määravad ära ainult viidatud direktiivi ja meetmete reguleerimisala. Nad ei määratle seda, kuidas ruumiandmeid peaks organiseerima või ühtlustama. INSPIRE ei pane alust ulatuslikule uute ruumiandmete kogumise programmile liikmesriikides. Selle asemel on see mõeldud juba olemasolevate andmete kasutamisulatuse optimeerimiseks, mis nõuab olemasolevate andmete fikseerimist, olemasolevate ruumiandmete kättesaadavamaks ja koostalitlusvõimelisemaks muutmisele suunatud teenuste rakendamist, ning tegeleb ruumiandmete kasutamisega seonduvate takistustega. INSPIRE sillutab teed ruumiandmete kasvavale ühtlustamisele liikmesriikides. Kõnealuse ettepaneku peamised kasusaajad on seega need, kes on kaasatud poliitika kujundamisse, rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse Euroopa, siseriiklikul ja kohalikul tasandil. Nendeks on avaliku sektori institutsioonid, seadusandjad ja kodanikud ning nende ühendused. Samas oodatakse, et ka teised tarbijagrupid, kaasa arvatud erasektor, ülikoolid, teadlased ja meedia sellest kasu saaksid. Ettepanek toetab laialdase hulga keskkonna- ja muude poliitikate kujundamist ja rakendamist.

3. Ühenduse sekkumise vajalikkus

Üksikasjalikud ruumiandmed on Euroopas kättesaadavad, et toetada erinevaid poliitikaid. Tõesti, paljudes aruandluse, analüüsi, hindamis- ja prognoosivahendites ning -tegevustes kasutatakse kaardipõhist informatsiooni. Lisaks võimaldab Internet selliseteabe laialdast ja madala hinnaga levitamist ning võib aidata kaasa paremale poliitiliste probleemide mõistmisele ja teadvustamisele üldsuses.

Vaatamata paljudele algatustele on juurdepääs ruumiandmetele ja nende kasutamine Euroopas ikka veel probleemiks. Peamised probleemid on seotud andmelünkadega, puuduva dokumentatsiooniga, kokkusobimatute ruumiandmete hulkadega ja vastavate teenustega, näiteks erinevad standardid ning takistused ruumiliste andmete jagamisel ja taaskasutamisel.

Õnneks on riiklikul ja ELi tasandil teadlikkus kasvanud selles suhtes, et vaja on kvaliteetseid geograafilisi võrdlusandmeid mõistmaks ELis üha kasvava inimtegevuse keerukust ja ohjamaks ebasoodsat mõju; samuti on tehtud mitmeid piirkondlikke ja riiklikke algatusi. Peale selle parandavad, uued vahendid, näiteks GALILEO navigatsioonisüsteem[2] ruumiandmete töötlemise täpsust ja usaldusväärsust. Kuid isegi sellistes tingimustes on tegevus ühenduse tasandil siiski vajalik järgmistel põhjustel:

- Vähesed liikmesriigid on välja arendanud raamistiku, riikliku ekspluatatsiooni-, korraldus- ja õigusküsimusi[3] käsitleva ruumiandmete infrastruktuuri rajamiseks. Kui samme ongi astutud, piirduvad need sageli teatud piirkondade või sektoritega.

- Enamikus liikmesriikides, kus raamistik on vastu võetud, ei ole tegeletud kõigi probleemidega või ei ole algatused ühilduvad.

- Ühtlustatud raamistiku puudumine ühenduse tasandil pidurdab otseselt või kaudselt keskkonda mõjutavate ühenduse poliitikate kujundamist, rakendamist, järelevalvet ja hindamist piiriülese ruumilise tasandi probleeme käsitlevate poliitikate jaoks vajalike piiriüleste ruumiandmete kasutamise takistuste tõttu.

4. Järjepidevus teiste poliitikatega

Mitmed teised ühenduse meetmed avaliku sektori alase teabe kättesaadavuse soodustamiseks on juba olemas või arendamisjärgus. Kõige tähtsamad on direktiiv keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta[4], direktiiv avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta[5], GMES[6] ja GALILEO.

Siiski on tarvis lisameetmeid poliitikaga seotud erinevatest sektoritest pärit ruumiandmete kokkusobitamiseks ja täiustamiseks erinevatel tasanditel, et kasutada ära kogu ruumiandmete potentsiaal. INSPIRE ettepanek täiendab seega neid vahendeid ja toetab nende rakendamist.

Silmas tuleb pidada ka olemasolevat andmekaitset ja autoriõigust puudutavat õiguslikku raamistikku.

5. Mõju hindamise laiendatud analüüs

2002. aasta juunis tutvustas komisjon uut integreeritud mõju hindamise menetlust poliitika arenguprotsessi kvaliteedi ja sidususe täiustamiseks.[7] INSPIRE on 2003. aasta tööprogrammi selliste ettepanekute loetelus, milleks komisjon otsustas läbi viia mõju hindamise laiendatud analüüsi.[8] Seepärast on INSPIRE jaoks läbi viidud laiendatud analüüsanalüüs, millega kaaluti kuut poliitikavalikut. [9]

Eelistatud valiku – kooskõlastatud raamistik, mida toetab ELi raamdirektiiv – jaoks nõutava investeeringu kannab suures osas avalik sektor ning see moodustab on keskmiselt umbes 3,6-5,4 miljonit eurot aastas liikmesriigi kohta (EL 25). See moodustab vaid 1% ruumiandmete kogukulutustest.

Saadav kasu väljendub keskkondlikes hüvedes, laiemates sotsiaalhüvitistes ja erasektori hüvedes. Ainult keskkondlikud hüved on koguseliselt määratletud. Keskmine iga-aastane kasu liikmesriigi kohta (EL25) küünib 27(42 miljoni euroni. Teades, et need näitajad esindavad vaid osa tervikust, võib järeldada, et kasutegurid kaaluvad investeerimisvajaduse märkimisväärselt üles.

6. Konsulteerimine sidusrühmadega INSPIRE raames

6.1. Internetikonsultatsioonid

Internetikonsultatsioonide eesmärk oli teavitada sidusrühmi INSPIRE algatusest ja saada teada nende arvamusi ja kommentaare erinevate põhipunktide kohta, mida ettepandud INSPIRE raamdirektiiv katma peaks. Internetikonsultatsioon leidis aset 29. märtsist 6. juunini 2003. aastal.

Internetikonsultatsioonile vastas kokku 185 organisatsiooni ja üksikisikut ELi liikmes- ja ühinevatest riikidest. Nende vastused esindavad tagasisidet rohkem kui 1000 organisatsioonilt.

Internetikonsultatsiooni tulemused näitasid sidusrühmade väga kõrget nõusolekut takistuste ja nende tagajärgede hindamisega ning kõrget toetust ettepandud INSPIRE algatusele. Üle 90% vastanutest andsid positiivse vastuse paljudele küsimustele, mis puudutasid takistusi INSPIRE raamistikus ja meetmete arendamise vajadust. Internetikonsultatsiooni tulemuste laiendatud analüüs on kättesaadaval Internetis (http://inspire.jrc.it/).

6.2. Avalik ärakuulamine

Avalik ärakuulamine toimus Roomas 10. juulil 2003. Avaliku ärakuulamise eesmärk oli teavitada INSPIRE’st huvitatud pooli internetikonsultatsiooni tulemustest ning saada tagasisidet INSPIRE laiendatud analüüsi visandi kohta. Ärakuulamise aruanne on kättesaadaval Internetis (http://inspire.jrc.it/).

7. Ettepaneku õiguslikud asjaolud

7.1 Õiguslik alus

EÜ asutamislepingu artikli 175 lõige 1 on piisav õiguslik alus, sest selle reguleerimisalasse jäävaid ruumiandmeid vajatakse keskkonnapoliitikate kujundamise, rakendamise, järelevalve ja hindamise toetamiseks eesmärgiga tagada keskkonnakaitse kõrge tase. Peale selle näeb artikkel 174 ette, et komisjon peab arvestama olemasolevate teaduslike ja tehniliste andmetega. INSPIRE panustab mainitud nõude rakendamisse ning aitab ühendusel pääseda juurde ja kasutada olemasolevaid ruumiandmeid.

Mõningaid nendest ruumindmetest vajatakse muude riiklike ja ühenduse poliitikate kontekstis, näiteks põllumajandus-, transpordi- või regionaalpoliitika. Õigusliku aluse valik on kooskõlas vajadusega integreerida keskkondlikud kaalutlused nimetatud muudesse poliitikatesse eesmärgiga edendada jätkusuutlikku arengut.

7.2 Subsidiaarsus ja proportsionaalsus

Subsidiaarsuse põhimõtte eesmärk on tagada, et otsused tehtaks nii kodanikulähedaselt kui võimalik ja et pidevalt kontrollitakse seda, kas tegevus Euroopa tasandil on riiklikul, regionaalsel või kohalikul tasandil olemasolevate võimaluste valguses õigustatud. Keskkonnanähtused, näiteks liikide rändamine, tuul ja vee voolamine toimuvad riigipiiridest hoolimata. Lisaks ületavad keskkonnale avalduvad surved ja mõjud (üleujutused, õhu- ja veereostus, jne) sageli riigipiire. Keskkonnapoliitikad nõuavad seega keskkonnajuhtimisüksuste rajamist, mis kataksid erinevate liikmesriikide alasid, näiteks vee raamdirektiivis[10] määratletud valglapiirkonnad. Selliste poliitikate tõhus rakendamine ja järelevalve vajavad piiriüleseid koostalitlusvõimelisi ruumiandmeid ning täiustatud juurdepääsu teabele ja selle kasutamist kõigi asjaomaste sidusrühmade poolt. Ettepandud direktiiv tagab pideva kogu ühendust hõlmava ruumiandmete fikseerimise ja andmete kvaliteedi, kogu ühendust hõlmava järjepidevamad ruumiandmed , kogu ühendust hõlmavaid integreeritud teenused teabe leidmiseks ja kättesaamiseks ning kogu ühendust hõlmavad teabe kättesaamise, jagamise ja kasutamise kohta käivad reeglid. Ilma käesoleva direktiivita oleks liikmesriikidel suuri raskusi riikide olemasolevate süsteemide koostalitlusvõimelisteks, juurdepääsetavateks ja kasutatavateks muutmisel väljaspool riigipiire. Selle tulemuseks oleks suurem dubleerimine ja ebaefektiivne andmekogumine, mis takistaks otseselt või kaudselt keskkonda mõjutavate riiklike ja ühenduse poliitikate kujundamist, rakendamist, järelevalvet ja hindamist.

Ettepandud direktiiv ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik eesmärkide saavutamiseks. Direktiiv peaks tuginema erinevatel liikmesriikides juba olemasolevatel ja kasutatavatel teabesüsteemidel ning tagama nende jaoks üleüldise raamistiku, et nad toimiksid sünergias teineteisega, moodustaksid osa ruumiandmete infrastruktuurist Euroopa Ühenduses. INSPIRE tugineb ka olemasolevatel juba ruumiandmete kasutamise ja tootmisega seotud organisatsioonidele ning tagab, korralduslikes küsimustes ainult üleüldised koordinatsioonimehhanismid, mida on vaja infrastruktuuri toimimiseks Euroopa tasandil. Ühtlustamise suhtes käsitleb INSPIRE ainult neid aspekte, mida on vaja ruumiandmete risttasandilise ja ristteemaatilise järjekindluse saavutamiseks ning nende ühenduse poliitikate toetamiseks kättesaadavaks tegemiseks. Näiteks ei nõua INSPIRE liikmesriikidelt nende ruumiandmete kogude muutmist, selle asemel võivad liikmesriigid esitada liidesed, mis valavad erinevad andmed ühtsesse vormi.Käesolev ettepanek on raamdirektiivi kujul, et jätta liikmesriikidele piisavalt ruumi tagada kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks hädavajalike meetmete kohandamine nende eriomastele olukordadele. Tehnilised ja rohkem normatiivset laadi rakenduseeskirjad võetakse vastu komiteemenetluses. Nende eesmärk on tagada sidusus, mida „Ruumiandmete infrastruktuur Euroopas” vajab selleks, et täita toetavate ühenduse poliitikate eesmärke. Komiteemenetluse kasutamine tagab ka piisava paindlikkuse „Ruumiandmete infrastruktuuri Euroopas” tehnika arengule ja tekkivatele poliitilistele prioriteetidele kohaldamiseks.

Ettepanek käsitleb vaid neid aspekte, mida on vaja reguleerida ELi tasandil selleks, et tagada EÜ asutamislepingu eesmärkide täitmine. Enamik meetmeid võimaldab liikmesriikidel jätkata oma olemasolevate süsteemide ja organisatsioonilise mudeli kasutamist ning nõuab vaid meetmeid, mida on vaja olemasolevate süsteemide koostalitlusvõimeliseks muutmiseks või olemasolevate takistuste eemaldamiseks. Lisaks sellele nähakse ette kindlad piirangud selleks, et hoida ära ebaproportsionaalse halduskoormuse teke liikmesriikidele ning ettepanek näeb ette ka kaitsemeetmed selleks, et direktiiviga ei surutaks maha uuendusi ning antaks erasektorile võimalus osalemiseks.

7.3 Kuidas on ettepanekus arvestatud sidusrühmadega konsulteerimist ja laiendatud analüüsi tulemusi?

Laiendatud analüüsi tulemused ja huvitatud poolte kommentaarid olid aluseks INSPIRE internetikonsultatsiooni dokumendis ja laiendatud analüüsi projektis määratletud meetmete ülevaatele, mille tulemuseks oli laiendatud analüüsi neljandal valikul põhinev ettepanek. Võrreldes INSPIRE internetikonsultatsiooni dokumendis määratletud meetmetega:

- on ettepaneku reguleerimisala vähendatud vastuseks eelarve ja INSPIRE ambitsioonidega seotud probleemidele. Reguleerimisala vähendamise tulemusel on INSPIREga katud ruumiandmete teemasid vähendatud 35 %.

- on ära jäetud uute, keskkonnaseisundit puudutavate erinevate teemadega seotud ruumiandmete kogumist puudutavad nõuded.

- on vähendatud ühtlustamisnõudeid teatud peamiselt temaatilist laadi ruumiandmete kogudele, võimaldades INSPIRE ja olemasolevate ühtlustamistegevuste vaheliste sünergiate paremat kasutamist.

- on tagatud „Ruumiandmete infrastruktuur Euroopas” avatus nii, et antakse erasektorile teatud tingimustel võimalus vabatahtlikult üles laadida olulisi ruumiandmeid ja teenuseid.

- on täpsustatud vastastikuseid seoseid INSPIRE ja GMES’i vahel.

- on muudetud lisade ja ruumiandmete teemade kirjelduste ülesehitust.

- on lisatud järelevalve ja aruandlusega seonduvad sätted.

Paljud kommentaarid on siiski seotud rakendamisega ning neid arvestatakse INSPIRE rakendamisel.

2004/0175 (COD)

Ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

millega rajatakse ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE)

EMPs kohaldatav tekst

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[11]

võttes arvesse Euroopamajandus- ja sotsiaalkomitee arvamust,[12]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust,[13]

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras[14]

ning arvestades järgmist:

(1) Võttes arvesse ühenduse eri piirkondade mitmekesisust, peab ühenduse keskkonnapoliitika eesmärk olema kaitstuse kõrge tase. Keskkonnapoliitika ettevalmistamisel tuleb ühendusel arvesse võtta kättesaadavaid teaduse- ja tehnikaalaseid andmeid, keskkonnatingimusi ühenduse eri piirkondades, ühenduse majanduslikku ja sotsiaalset arengut tervikuna ning ühenduse piirkondade tasakaalustatud arengut. Paljude keskkonnapoliitika põhimõtete rakendamiseks on tarvis andmeid mitmesuguste ruumiobjektide kohta. Peale selle on samasuguseid andmeid sageli vaja selleks, et kavandada ja rakendada muid ühenduse põhimõtteid, millesse vastavalt asutamislepingu artiklile 6 tuleb integreerida keskkonnakaitsealased nõuded. Sellise integratsiooni kindlustamiseks on vaja kehtestada meede nende valdkondade teabe pakkujate ja kasutajate tegevuse kooskõlastamiseks, et oleks võimalik kombineerida eri sektoritest pärit teadmisi ja andmeid.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1600/2002/EÜ[15] vastu võetud kuuendas keskkonnaalases tegevuskavas nõutakse, et ühenduse keskkonnalaste otsuste tegemisel pöörataks täit tähelepanu nende otsuste komplekssusele ning piirkondlike ja kohalike erinevuste arvestamisele. See programm kutsub üles panema rõhku Euroopa algatuste arendamisele, millega tõstetakse üldsuse ja kohalike asutuste teadlikkust ning parandatakse keskkonnaseisundi ja selle suundumuste teaduslikku tundmist ning neid käsitlevate andmete ja teabe kogumist. Selles nõutakse ühtlasi järgmiste esmatähtsate tegevussuundade järgimist: poliitikameetmete eel- ja järelhindamine, seoste loomine keskkondlike ja muude tegurite vahel teabe-, õppe-, uurimistöö-, haridus- ja poliitikavaldkondades, korrapärase teavitamise tagamine muuhulgas ka laiema üldsuse informeerimiseks, ning info- ja aruandlussüsteemide regulaarne järelevalve. See nõuab lisaks seire- ja andmekogumissüsteemide tõhusat käsitlemist tulevastes keskkonnaalastes õigusaktides ning maakera seisundi seiresüsteemide ja -vahendite kiiremat väljaarendamist, et toetada liikmesriike asjakohaste andmekogumissüsteemide rajamisel. Kuuendas keskkonnalases tegevuskavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalike ruumiandmete kättesaadavuse, kvaliteedi, jaotuse ja ligipääsetavuse osas on hulk tõsiseid probleeme.

(3) Ruumiandmete kättesaadavuse, kvaliteedi, korralduse ja ligipääsetavuse probleemid on ühised paljude poliitika- ja teabevaldkondade jaoks ja annavad end tunda mitmel avaliku sektori institutsioonide tasandil. Nende probleemide lahendamiseks on tarvis meetmeid, mis käsitlevad ristkasutatavate ruumiandmete vahetust, ühiskasutust, kättesaadavust ja kasutamist. Seetõttu tuleks rajada ruumiandmete alane ühenduse infrastruktuur.

(4) Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur, lühendnimetusega INSPIRE (Infrastructure for Spatial Information in the European Community), peaks rajanema liikmesriikides loodud ja ühiseeskirjadega vastavusse viidud ruumiandmete infrastruktuuridele, mida on täiendatud ühenduse tasandil võetud meetmete abil. Nende meetmetega tuleks tagada, et liikmesriikide loodud ruumiandmete alased infrastruktuurid on nõuetekohased ja kasutatavad ka piiriüleselt.

(5) Liikmesriikides asuvad ruumiandmete infrastruktuurid tuleks kavandada nii, et oleks tagatud ruumiandmete talletamine, kättesaadavus ja säilimine kõige optimaalsemal tasemel; et oleks võimalik ühtselt kombineerida kogu ühenduse eri allikatest pärit ruumiandmeid ja et need oleksid kättesaadavad mitmele kasutajale ja süsteemile; et ühe tasandi avaliku sektori institutsioonide kogutud ruumiandmeid oleks võimalik jagada kõigi tasandite avaliku sektori institutsioonidega; et ruumiandmete kättesaadavuse tingimused ei piiraks nende laialdast kasutamist; et on kerge leida olemasolevaid ruumiandmeid, hinnata nende sobivust konkreetseks otstarbeks ja teada saada nende kasutamise suhtes kohaldatavaid tingimusi.

(6) Käesoleva direktiiviga hõlmatud ruumiandmed kattuvad teataval määral andmetega, mida on käsitletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivis 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta.[16] Ruumiandmete tehnilised ja majanduslikud küljed takistavad siiski ruumiandmete kasutamist keskkonnapoliitika toetamisel ning keskkonnaalaselt kaalutlemist väärivate asjaolude lülitamist teiste valdkondade tegevuspõhimõtetesse. Seega on vaja ruumiandmete kohta vastu võtta erimeetmed, mis käsitlevad kohustusi, erandeid ja kaitseabinõusid. Käesolevas direktiivis sätestatu ei piira direktiivi 2003/4/EÜ kohaldamist, välja arvatud mõned sätted, mis käsitlevad käesoleva direktiiviga hõlmatud ruumiandmetele juurdepääsu kitsendamise põhjuseid, et vältida käesoleva direktiiviga hõlmatud ruumiandmete kasutamise põhjendamatut piiramist.

(7) Käesolevas direktiivis sätestatu ei tohiks piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/98/EÜ (avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta)[17] kohaldamist, mille eesmärgid täiendavad käesoleva direktiivi eesmärke. Komisjon peaks tulevikus siiski võtma meetmeid käesoleva direktiiviga hõlmatud riikliku sektori erikategooriatesse kuuluva teabe taaskasutamise küsimustes.

(8) Ruumiandmete alase infrastruktuuri rajamine Euroopa Ühenduses annab arvestatava lisaväärtuse teistele ühenduse algatustele, näiteks nõukogu määrusega (EÜ) nr 876/2002 loodavale ühisettevõtele Galileo,[18] ning ülemaailmne keskkonna- ja turvaseire (Global Monitoring for Environment and Security, GMES): GMESi suutlikkuse loomine 2008. aastaks[19], kuid saab samal ajal neist ka kasu. Et ära kasutada nende algatuste vahelist vastasmõju, peaksid liikmesriigid kaaluma Galileo ja GMESi andmete, eelkõige Galileo ruumilisi ja ajalisi suhteid käsitlevate andmete ja teenuste kasutamist kohe, kui need muutuvad kättesaadavaks.

(9) Riikide ja ühenduse tasandil tehakse mitmeid algatusi kogumaks, ühtlustamaks ja korraldamaks ruumiandmete levitamist ja kasutamist. Selliseid algatusi võib luua ühenduse õigusaktidega (näiteks komisjoni 17. juuli 2000. aasta otsus 2000/479/EÜ Euroopa saasteainete heitkoguste registri (European Pollutant Emission Register, EPER) rakendamise kohta saastuse kompleksset vältimist ja kontrolli käsitleva nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (Integrated Pollution and Prevention Control, IPPC) artikli 15 kohaselt,[20] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2152/2003 metsade ja keskkonna vastastikuse mõju seire kohta ühenduses (Forest Focus)),[21] ühenduse rahastatavate programmide raames (näiteks CORINE maakatte kaardistamise programm, Euroopa transpordipoliitika teabesüsteem) või riikide ja piirkondade tasemel võetud algatustest lähtudes. Käesoleva direktiiviga mitte üksnes ei täiendata selliseid algatusi raamistikuga, mis võimaldab nende ristkasutust, vaid ka arendatakse edasi olemasolevaid kogemusi ja algatusi, et mitte korrata juba tehtud tööd.

(10) Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada ruumiandmete suhtes, mis on avaliku sektori institutsioonide valduses või mida hallatakse nende nimel, ning ruumiandmete kasutamise suhtes avaliku sektori institutsioonide poolt nende riiklike ülesannete täitmisel. Kui teatavad tingimused on täidetud, tuleks seda kohaldada ka ruumiandmete suhtes, mis on muude füüsiliste või juriidiliste isikute valduses kui avaliku sektori institutsioonid, juhul kui kõnealused füüsilised või juriidilised isikud seda nõuavad.

(11) Käesoleva direktiiviga ei tohiks sätestada nõudeid uute andmete kogumiseks keskkonnaseisundi kohta või selliste andmete edastamiseks komisjonile, kuna neid küsimusi reguleerivad muud keskkonnaga seotud õigusaktid.

(12) Siseriiklike infrastruktuuride rakendamine peaks olema järkjärguline ning vastavalt sellele tuleks käesoleva direktiiviga hõlmatud ruumiandmete kategooriad tähtsuse järgi reastada. Rakendamisel tuleks arvestada, mil määral ruumiandmeid vajatakse mitmesuguste poliitikavaldkondade arvukates andmesüsteemides, kui tähtsad on ühtlustatud ruumiandmeid vajavate ühenduse tegevuspõhimõtete raames ette nähtud meetmed ning millised on liikmesriikide edusammud ühtlustamise alal.

(13) Olemasolevate andmete täielikku ärakasutamist takistab peamiselt aja ja ressursside kulu olemasolevate ruumiandmete otsimisel või selle väljaselgitamisel, kas neid on võimalik konkreetsel eesmärgil kasutada. Liikmesriigid peaksid seetõttu metaandmete kujul koostama olemasolevate ruumiandmekogumite ja ruumiandmeteenuste kirjeldused.

(14) Kuna ruumiandmete korralduse ja ligipääsu süsteemide ja vormide paljusus ühenduses raskendab keskkonda otseselt või kaudselt mõjutavate ühenduse õigusaktide sõnastamist, rakendamist, seiret ja hindamist, tuleks ette näha rakendusmeetmed, mis hõlbustaksid ühenduse eri allikatest pärit ruumiandmete kasutamist. Need meetmed tuleks kavandada nii, et ruumiandmekogumid oleksid ristkasutatavad, ja liikmesriigid peaksid tagama, et ristkasutatavuse saavutamiseks vajalike andmete ja teabe hankimist mingil viisil ei kitsendata.

(15) Ruumiandmete ühiseks kasutamiseks ühenduse eri tasandite avaliku sektori institutsioonide vahel on vajalikud võrguteenused. Need võrguteenused peaksid võimaldama ruumiandmeid leida, töödelda, vaadata ja alla laadida ning kasutada ruumiandme- ja e-kaubandusteenuseid. Et tagada liikmesriikide rajatud infrastruktuuride ristkasutatavus, peaksid võrguteenused toimima kooskõlas ühiselt kokkulepitud spetsifikatsioonidega ning vastama minimaalsetele tõhususkriteeriumidele. Võrguteenused peaks hõlmama ka üleslaadimisvõimalust, et avaliku sektori institutsioonid saaksid teha oma andmekogumid kättesaadavaks.

(16) Liikmesriikide kogemused on näidanud, et ruumiandmete infrastruktuuri edukaks rakendamiseks on oluline minimaalse hulga tasuta teenuste kättesaadavus üldsusele. Liikmesriigid peaksid seetõttu tegema vähemalt mõnede ruumiandmete otsimise ja vaatamise teenused tasuta kättesaadavaks.

(17) Teatavad otseselt või kaudselt keskkonda mõjutavatesse ühenduse poliitikavaldkondadesse kuuluvad ruumiandmete kogumid ja sellealased teenused on kolmandate isikute valduses. Liikmesriigid peaksid seetõttu andma kolmandatele isikutele võimaluse riiklike infrastruktuuride loomisele kaasa aidata, kui see ei häiri neisse infrastruktuuridesse kuuluvate ruumiandmete ja ruumiandmeteenuste kasutamise ühtsust ja lihtsust.

(18) Et toetada riiklike infrastruktuuride integreerimist ühenduse ruumiandmete infrastruktuuri, peaksid liikmesriigid võimaldama juurdepääsu oma infrastruktuuridele ühenduse geoinfoportaali kaudu, mida haldab komisjon, samuti mis tahes juurdepääsupunktide kaudu, mida nad ise otsustavad rajada.

(19) Et teha kättesaadavaks eri tasandite avaliku sektori institutsioonidelt pärit teave, peaksid liikmesriigid kaotama kõnealuse teemaga seotud takistused, millega avaliku sektori institutsioonid puutuvad kokku riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil, täites oma riiklikke ülesandeid, mis otseselt või kaudselt võivad mõjutada keskkonda. Need takistused tuleks kõrvaldada sel määral, et osutuks võimalikuks teabe kasutamine riikliku ülesande täitmiseks. Kui avaliku sektori institutsioonid on hõivatud nii äritegevuse kui ka riiklike ülesannetega, peaksid liikmesriigid võtma asjakohased meetmed konkurentsimoonutuste ärahoidmiseks.

(20) Raamistik ruumiandmete ühiskasutuseks ei tohiks vahet teha avaliku sektori institutsioonide vahel samas liikmesriigis, samuti teistes liikmesriikides asuvate avaliku sektori institutsioonide ja ühenduse institutsioonide vahel. Kuna ühenduse institutsioonidel ja asutustel on sageli vajadus integreerida ja hinnata kõigist liikmesriikidest pärinevaid ruumiandmeid, peaks neil olema võimalus ruumiandmete alastele teenustele ligi pääseda ja neid kasutada ühtlustatud tingimustel.

(21) Pidades silmas kolmandate isikute osutatavate lisaväärtusteenuste arendamist nii avaliku sektori institutsioonide kui üldsuse huvides, on vaja haldus- või riigipiiriüleste andmete kättesaadavust ja taaskasutamist lihtsustada.

(22) Ruumiandmete alaste infrastruktuuride tegelik rakendamine nõuab kooskõlastamist kõigi nende vahel, kes on selliste infrastruktuuride rajamisest huvitatud kas teabe esitajatena või kasutajatena. Seetõttu tuleks nii liikmesriikides kui ka ühenduse tasandil luua asjakohased kooskõlastussüsteemid.

(23) Et ära kasutada Euroopa standardiasutuste sellealaseid kogemusi, on asjakohane toetada käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikke meetmeid standarditega, mille võtavad vastu Euroopa standardiasutused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivis 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord)[22] sätestatud menetlusele.

(24) Kuna nõukogu 7. mai 1990. aasta määrusega (EMÜ) nr 1210/90 (Euroopa Keskkonnaagentuuri ning Euroopa keskkonnateabe ja -vaatlusvõrgu rajamise kohta)[23] asutatud Euroopa Keskkonnagentuuri ülesandeks on anda ühendusele objektiivset, usaldatavat ja võrreldavat keskkonnaalast teavet ühenduse tasemel ja tema eesmärk on muuhulgas parandada poliitikaga seotud teabe vahetust liikmesriikide ja ühenduse institutsioonide vahel, peaks agentuur aktiivselt kaasa aitama käesoleva direktiivi rakendamisele.

(25) Kuna käesolev direktiiv on raamdirektiiv, on selle rakendamiseks vaja täiendavaid otsuseid, milles võetakse arvesse muutuvat poliitilist, institutsioonilist ja organisatsioonilist konteksti ning ruumiandmesüsteemide ja -teenustega seotud tehnika kiiret arengut. Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks seega vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.[24]

(26) Käesoleva direktiivi rakendamist käsitlevate otsuste ja ruumiandmete infrastruktuuri edasise arendamise ettevalmistamine ühenduses nõuavad pidevat järelevalvet direktiivi rakendamise üle ning korrapärast aruandlust.

(27) Käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt ruumiandmete alase infrastruktuuri rajamist ühenduses, ei saa liikmesriigid rahuldavalt saavutada selle ülesande riikideüleste aspektide tõttu ning ühenduse üldise vajaduse tõttu kooskõlastada ruumiandmetele juurdepääsemise tingimused. Seetõttu on seda eesmärki võimalik paremini saavutada ühenduse tasemel ning ühendus võib võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I peatükkÜldsätted

Artikkel 1

1. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse üldeeskirjad ruumiandmete infrastruktuuri rajamiseks ühenduses ning see on vajalik ühenduse keskkonnapoliitika ja muude tegevuste või põhimõtete rakendamiseks, millel võib olla otsene või kaudne mõju keskkonnale.

2. Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur rajaneb liikmesriikide rajatud ja hallatavatel ruumiandmete infrastruktuuridel.

Nende infrastruktuuride koostiselemendid hõlmavad metaandmeid, ruumiandmekogumeid ja ruumiandmetega seotud teenuseid, võrguteenuseid ja –tehnoloogiaid; lepinguid ühiskasutuse, juurdepääsu ja kasutamise kohta, kooskõlastus- ja järelevalvemehhanisme, -protsesse ning -menetlusi.

Artikkel 2

1. Käesolev direktiiv hõlmab ruumiandmete konkreetseid tuvastatavaid kogumeid (edaspidi „ruumiandmekogumid“), mis vastavad järgmistele tingimustele:

(a) nad on seotud liikmesriigi jurisdiktsiooni all oleva alaga või liikmesriigi ainukasutuses oleva majandusvööndiga / otsingu- ja päästetsooniga või samaväärse alaga,

(b) nad on salvestatud elektroonilisel kujul;

(c) nad on järgmiste isikute valduses:

(i) asutus, mis on andmed loonud või vastu võtnud avaliku sektori institutsioonilt, või asutus, mis andmeid haldab või ajakohastab;

(ii) avaliku sektori nimel tegutsev füüsiline või juriidiline isik;

(iii) kolmas isik, kellele kooskõlas artikli 17 lõikega 3 on tehtud kättesaadavaks üleslaadimisteenused;

(d) andmed on seotud ühe või mitme I, II või III lisas loetletud valdkonnaga.

2. Käesolev direktiiv hõlmab lisaks lõikes 1 täpsustatud ruumiandmekogumitele toiminguid, mida võib arvutiprogrammide abil nendesse andmekogumitesse kuuluvate ruumiandmetega või nendega seotud metaandmetega teha (edaspidi „ruumiandmeteenused“).

3. Lõike 1 punktis c sätestatud tingimusele vastavate ruumiandmekogumite puhul, mille intellektuaalse omandi õigused kuuluvad kolmandale isikule, võib avaliku sektori institutsioon vastavalt käesolevale direktiivile võtta meetmeid üksnes selle kolmanda isiku nõusolekul.

4. Komisjon võib artikli 30 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt muuta I, II ja III lisa, et võtta arvesse kasvavat vajadust ruumiandmete järele, mis toetavad ühenduse tegevuspõhimõtteid, millel on otsene või kaudne mõju keskkonnale.

Artikkel 3

1. Käesoleva direktiivi kohaldamine ei piira direktiivi 2003/4/EÜ kohaldamist, kui pole sätestatud teisiti.

2. Käesoleva direktiivi kohaldamine ei piira direktiivi 2003/98/EÜ kohaldamist.

Artikkel 4

Ruumiandmete puhul, mis on avaliku sektori institutsiooni valduses või mida valdab avaliku sektori institutsiooni nimel tegutsev isik vastavalt artikli 2 lõike 1 punktile c, ning juhul kui see asutus tegutseb liikmesriigis valitsussektori madalaimal tasemel, kohaldatakse käesolevat direktiivi üksnes selliste ruumiandmete suhtes, mille kogumist või levitamist kooskõlastab mõni muu avaliku sektori institutsioon või nõuavad riigi õigusaktid.

Artikkel 5

Käesolevas direktiivis kasutatakse mõistet avaliku sektori institutsioonid järgmistes tähendustes:

(a) valitsus või muu riiklik haldusasutus, kaasa arvatud riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi avalik-õiguslikud nõuandeorganid;

(b) mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kes töötab avaliku halduse sektoris siseriikliku õiguse alusel, kaasa arvatud eriülesanded, tegevused või teenused, mis on seotud keskkonnaga;

(c) mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kes töötab punktis a või b osutatud asutuse või isiku alluvuses või täidab ülesandeid avalikus sektoris või osutab avalikke teenuseid;

Liikmesriigid võivad sätestada, et juhul kui asutused või institutsioonid tegutsevad õigusemõistjana või seaduseandjana, ei loeta neid käesoleva direktiivi kohaldamisel avaliku sektori institutsiooniks.

Artikkel 6

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1) ruumiandmed – mis tahes andmed, mis otseselt või kaudselt osutavad konkreetsele asukohale või geograafilisele alale;

(2) ruumiobjekt – konkreetse paiga või geograafilise alaga seotud reaalse objekti abstraktne kujutis;

(3) metaandmed – teave, mis kirjeldab ruumiandmekogumeid ja ruumiandmeteenuseid ning võimaldab neid leida, registreerida ja kasutada;

(4) kolmasisik – mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kes pole avaliku sektori institutsioon.

Artikkel 7

Liikmesriigid rajavad ja haldavad ruumiandmetega seotud infrastruktuure kooskõlas käesoleva direktiiviga.

II peatükkMetaandmed

Artikkel 8

1. Liikmesriigid tagavad, et ruumiandmekogumite ja -teenuste jaoks luuakse metaandmed ning et need on ajakohased.

2. Metaandmed sisaldavad järgmist teavet:

(a) ruumiandmekogumite vastavus artikli 11 lõikes 1 osutatud rakenduseeskirjadele;

(b) ruumiandmekogumite ja -teenuste kasutusõigused;

(c) ruumiandmete kvaliteet ja kehtivus;

(d) ruumiandmekogumite ja -teenuste loomise, haldamise, hooldamise ja levitamise eest vastutavad avaliku sektori institutsioonid;

(e) ruumiandmekogumid, millele üldsuse juurdepääs on piiratud vastavalt artiklile 19, ja selliste piirangute põhjused.

3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada metaandmete täielikkus ja hea kvaliteet.

Artikkel 9

Liikmesriigid loovad artiklis 8 osutatud metaandmed järgmise ajakava järgi:

(a) [kolme aasta jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumisest] kui tegemist on ruumiandmekogumitega, mis kuuluvad ühte või mitmesse I ja II lisas loetletud valdkondadest;

(b) [kuue aasta jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumisest] kui tegemist on ruumiandmekogumitega, mis kuuluvad ühte või mitmesse III lisas loetletud valdkondadest.

Artikkel 10

Komisjon võtab artikli 30 lõikes 2 osutatud korras vastu artikli 8 rakenduseeskirjad.

III peatükkRuumiandmekogumite ja -teenuste ristkasutatavus

Artikkel 11

1. Komisjon võtab artikli 30 lõikes 2 osutatud korras vastu rakenduseeskirjad, milles sätestatakse:

(a) ruumiandmete ühtlustatud kirjeldused;

(b) ruumiandmete vahetuse kord.

2. Isikutele, kes tunnevad asjaomaste ruumiandmete vastu huvi oma rolli tõttu ruumiandmete infrastruktuuris, mis hõlmab kasutajat, tootjat, lisaväärtusteenuste osutajat või kooskõlastavat asutust, antakse võimalus osaleda lõikes 1 sätestatud rakenduseeskirjade ettevalmistamises.

Artikkel 12

1. Artikli 11 lõike 1 punktiga a ettenähtud rakenduseeskirjad koostatakse, et tagada ruumiandmekogumite kombineeerimise võimalus ja teenuste interaktiivsus, nii et tulemuseks on ruumiandmekogumite ühtne kombinatsioon, mis annab lisaväärtust, nõudmata inimoperaatorilt või arvutilt erilisi jõupingutusi.

2. Artikli 11 lõike 1 punktis a sätestatud rakenduseeskirjad hõlmavad ruumiandmetega seotud ruumiobjektide määratlust ja liigitust ning viisi, kuidas need ruumiandmed on seotud geograafiliste objektidega.

Artikkel 13

1. Kui tegemist on ruumiandmekogumitega, mis kuuluvad ühte või mitmesse I või II lisas loetletud valdkondadest, peavad artikli 11 lõike 1 punktiga a ettenähtud rakenduseeskirjad vastama lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud tingimustele.

2. Rakenduseeskirjad käsitlevad ruumiandmete järgmisi aspekte:

(a) ruumiobjektide unikaalsete identifikaatorite ühtne süsteem;

(b) ruumiobjektide vahelised suhted;

(c) võtmeatribuudid ja vastavad mitmekeelsed mõistete sõnaraamatud, mida vajatakse paljude valdkondade tegevustes;

(d) andmete ajalist mõõdet käsitleva teabe vahetamise viis;

(e) andmete ajakohastamisega seotud muudatuste vahetamise viis.

3. Rakenduseeskirjad koostatakse nii, et oleks tagatud vastavus teabeühikute vahel, mis viitavad samale asukohale või teabeühikute vahel, mis viitavad samale erinevates mõõtkavades esitatud objektile.

4. Rakenduseeskirjad koostatakse nii, et on tagatud eri ruumiandmekogumitest saadud andmete võrreldavus artikli 12 lõikes 2 ja käesoleva artikli lõikes 2 osutatud aspektidest.

Artikkel 14

Artikli 11 lõike 1 punktiga a ettenähtud rakenduseeskirjad võetakse vastu järgmise ajakava järgi:

(a) [kahe aasta jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumisest] kui tegemist on ruumiandmekogumitega, mis kuuluvad ühte või mitmesse I lisas loetletud valdkondadest;

(b) [viie aasta jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumisest] kui tegemist on ruumiandmekogumitega, mis kuuluvad ühte või mitmesse II või III lisas loetletud valdkondadest.

Artikkel 15

Liikmesriigid tagavad, et rohkem kui kaks aastat pärast vastavate, artikli 11 lõike 1 punktis a sätestatud kirjelduste vastuvõtmise kuupäeva kogutud või ajakohastatud ruumiandmekogumid viiakse nende kirjeldustega vastavusse kas ruumiandmekogumite kohandamise või ümberkujundamise teel.

Artikkel 16

1. Liikmesriigid tagavad, et avaliku sektori institutsioonid või kolmandad isikud teevad artikli 11 lõike 1 punktis a sätestatud rakenduseeskirjade järgimiseks vajaliku teabe või andmed kättesaadavaks tingimustel, mis ei piira nende andmete ja teabe kasutamist kõnealuseks otstarbeks.

2 Et tagada üle kahe liikmesriigi vahelise piiri ulatuvaid ruumiobjekte käsitlevate ruumiandmete sidusus, otsustavad liikmesriigid vajadusel selliste ühiste objektide piiride ja paiknemise küsimused vastastikuse kokkuleppe teel.

IV peatükkVõrguteenused

Artikkel 17

1. Liikmesriigid rajavad ja haldavad üleslaadimisteenuseid, et teha metaandmed ja ruumiandmekogumid kättesaadavaks artikli 18 lõikes 1 osutatud teenuste abil.

2. Lõikes 1 osutatud üleslaadimisteenused tehakse kättesaadavaks avaliku sektori institutsioonidele.

3. Lõikes 1 osutatud üleslaadimisteenused tehakse kättesaadavaks kolmandatele isikutele nende taotluse korral, tingimusel, et ruumiandmekogumid ja -teenused vastavad rakenduseeskirjadele, milles on sätestatud kohustused eelkõige seoses metaandmete, võrguteenuste ning ristkasutavusega.

Artikkel 18

1. Liikmesriigid rajavad järgmiste teenuste võrgu ja hoiavad seda käigus selliste ruumiandmekogumite ja -teenuste kasutamiseks, mille jaoks käesoleva direktiivi kohaselt on loodud metaandmed:

(a) otsimisteenused, mille abil on võimalik leida ruumiandmekogumeid ja -teenuseid vastavate metaandmete tähenduse järgi ning kuvada metaandmete sisu;

(b) vaatamisteenused, mille abil saab ruumiandmekogumeid vähemalt kuvada, neis vajalikku kohta leida, neid suurendada ja vähendada, kõrvuti või ülestikku asetada ning kuvada seletavat teavet või metaandmete asjaomast sisu;

(c) allalaadimisteenused, mis võimaldavad alla laadida ruumiandmekogumite või nende osade koopiaid;

(d) transformeerimisteenused, mis võimaldavad ruumiandmekogumeid muuta;

(e) nn ruumiandmekogumiteenuste tugiteenused, mis võimaldavad andmeteenuseid kasutusele võtta.

Need teenused peavad olema lihtsalt kasutatavad ja Interneti või muude üldsusele kättesaadavate telekommunikatsioonivahendite kaudu ligipääsetavad.

2. Lõike 1 punktis a osutatud teenuste puhul rakendatakse vähemalt järgmisi kombineeritavaid otsingukriteeriume:

(a) märksõnad;

(b) ruumiandmete ja -teenuste liigitus;

(c) ruumiandmete kvaliteet ja täpsus;

(d) artiklis 11 sätestatud ühtlustatud kirjeldustele vastavuse aste;

(e) geograafiline asukoht,

(f) ruumiandmekogumite ja -teenuste juurdepääsu ja kasutamise suhtes kohaldatavad tingimused;

(g) ruumiandmekogumite ja ruumiandmeteenuste loomise, haldamise, hooldamise ja levitamise eest vastutavad avaliku sektori institutsioonid.

3. Lõike 1 punktis d osutatud ümberkujundamisteenuseid kombineeritakse teiste samas lõikes osutatud teenustega nii, et kõiki kõnealuseid teenuseid oleks võimalik hallata vastavalt artiklis 11 sätestatud rakenduseeskirjadele.

Artikkel 19

1. Erandina direktiivi 2003/4/EÜ artikli 4 lõikest 2 ja käesoleva direktiivi artikli 18 lõikest 1 võivad liikmesriigid piirata üldsuse juurdepääsu artikli 18 lõike 1 punktides b–e osutatud teenustele või artikli 20 lõikes 2 osutatud e-kaubandustele, kui selline juurdepääs kahjustab:

(a) avaliku sektori institutsioonide toimingute konfidentsiaalsust, kui selline konfidentsiaalsus on seadusega ette nähtud;

(b) rahvusvahelisi suhteid, avalikku julgeolekut või riigikaitset;

(c) õigusemõistmist, mõne isiku õigust õiglasele kohtumõistmisele või avaliku sektori institutsiooni õigust viia läbi kriminaal- või distsiplinaaruurimisi;

(d) ärilise või tööstusinformatsiooni konfidentsiaalsust, kui selline konfidentsiaalsus on kas siseriikliku või ühenduse õigusega sätestatud õigustatud majandushuvide kaitseks, kaasa arvatud üldsuse huvi säilitada statistiliste andmete konfidentsiaalsust ja maksusaladust;

(e) füüsilise isiku isikuandmete ja/või toimikute konfidentsiaalsust, kui see isik ei ole andnud nõusolekut andmete avaldamiseks üldsuse ees ja kui selline konfidentsiaalsus on sätestatud siseriikliku või ühenduse õigusega;

(f) keskkonnakaitset, juhul kui teave on sellega seotud, näiteks haruldaste liikide elupaigad.

2. Lõikes 1 sätestatud juurdepääsu piiramise põhjuseid tõlgendatakse kitsendavalt, võttes üksikjuhtudel arvesse kõnealust juurdepääsu eeldavaid üldsuse huvisid. Igal üksikjuhtumil uuritakse juurdepääsu piiramise või tingimuste kehtestamise mõju üldsuse huvidele, mis eeldaksid andmete avaldamist. Vastavalt lõike 2 punktidele a, d, e ja f ei või liikmesriigid piirata juurdepääsu teabele keskkonda viidavate heitmete kohta.

Artikkel 20

1. Liikmesriigid tagavad, et artikli 18 lõike 1 punktides a ja b osutatud teenused on üldsusele kättesaadavad tasuta.

2. Kui avaliku sektori institutsioonid nõuavad tasu artikli 18 lõike 1 punktides c või e osutatud teenuste eest, tagavad liikmesriigid e-kaubandusteenuste kättesaadavuse.

Artikkel 21

1. Komisjon loob ühenduse geoinfoportaali ja haldab seda.

2. Liikmesriigid võimaldavad juurdepääsu artikli 18 lõikes 1 osutatud teenustele ühenduse geoinfoportaali kaudu.

Liikmesriigid võivad luua juurdepääsu neile teenustele ka omaenda juurdepääsupunktide kaudu.

Artikkel 22

Komisjon võtab artikli 30 lõikes 2 osutatud korras vastu käesoleva peatüki kohaldamise eeskirjad, milles sätestatakse eelkõige:

(a) Artikli 17 lõikes 1, artikli 18 lõikes 1 ja artikli 20 lõikes 2 osutatud teenuste tehnilised kirjeldused, milles on võetud arvesse tehnika arengut ja nende teenuste minimaalseid tõhususkriteeriume;

(b) artikli 17 lõikes 3 osutatud kohustused.

V peatükkAndmete ühiskasutus ja taaskasutus

Artikkel 23

1. Liikmesriigid võtavad vastu meetmed ruumiandmekogumite ja -teenuste ühiseks kasutamiseks avaliku sektori institutsioonide vahel. Need meetmed võimaldavad liikmesriikide avaliku sektori institutsioonidel ning ühenduse institutsioonidel ja asutustel ligi pääseda ruumiandmekogumitele ja -teenustele ning vahetada ja kasutada neid kogumeid ja teenuseid selliste riiklike ülesannete täitmisel, mis võivad otseselt või kaudselt mõjutada keskkonda.

Esimeses lõigus ettenähtud meetmed on kasutamise osas ülimuslikud mis tahes tehingutest, menetlustest, õigusaktidest ja institutsioonilistest või finantssätetest tulenevate piirangute suhtes.

2. Lõikes 1 sätestatud ruumiandmete ühise kasutamise võimalus antakse ühenduse või liikmesriikide poolt sõlmitud rahvusvaheliste kokkulepetega asutatud organitele selliste ülesannete täitmisel, mis võivad otseselt või kaudselt mõjutada keskkonda.

3. Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed konkurentsimoonutuste ärahoidmiseks juhtudel, kui avaliku sektori institutsioonid on hõivatud ka äritegevusega, mis pole seotud nende riiklike ülesannetega, ning avalikustavad kõnealused meetmed.

4. Ühenduse institutsioonidele ja asutustele võimaldatakse juurdepääs ruumiandmekogumitele ja -teenustele, mis on loodud lisaks lõikes 1 ettenähtud andmekogumitele ja teenustele. Komisjon võtab artikli 30 lõikes 2 osutatud korras vastu rakenduseeskirjad sellise juurdepääsu ja sellega kaasnevate kasutusõiguste kohta.

Artikkel 24

Komisjon võtab artikli 30 lõikes 2 osutatud korras vastu rakenduseeskirjad, et soodustada ruumiandmekogumite ja -teenuste võimalikku taaskasutamist kolmandate isikute poolt. Need rakenduseeskirjad võivad sisaldada ühiste litsentsimistingimuste kehtestamist.

VI peatükkKooskõlastamine ja lisameetmed

Artikkel 25

1. Liikmesriigid loovad asjakohased struktuurid ja mehhanismid kõigi nende isikute panuste kooskõlastamiseks, kes on huvitatud riigi ruumiandmete infrastruktuuridest, nagu kasutajad, tootjad, lisaväärtusteenuste osutajad ja kooskõlastusorganid.

Nende panuste hulka kuulub kasutajate vajaduste kindlakstegemine, kehtivatest tavadest teavitamine ja tagasiside käesoleva direktiivi rakendamise kohta.

Artikkel 26

1. Komisjoni ülesanne on kooskõlastada ühenduse ruumiandmete infrastruktuure ühenduse tasandil ja teda abistab selles Euroopa Keskkonnaagentuur.

2. Iga liikmesriik määrab kindlaks avaliku sektori institutsiooni, kes vastutab kontaktide eest komisjoniga käesoleva direktiiviga seotud küsimustes.

Artikkel 27

Käesoleva direktiivi rakendamist võib toetada Euroopa standardiasutuste poolt direktiivis 98/34/EÜ sätestatud menetluse kohaselt vastuvõetud standardite abil.

VII peatükkLõppsätted

Artikkel 28

1. Liikmesriigid kontrollivad oma ruumiandmete infrastruktuuride rakendamist ja kasutamist.

2. Lõikes 1 ettenähtud kontroll toimub kooskõlas komisjoni poolt artikli 30 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt vastuvõetud rakenduseeskirjadega.

3. Lõikes 1 ettenähtud kontrollide käigus saadud teave tehakse pidevalt komisjonile kättesaadavaks.

Artikkel 29

1. Liikmesriigid annavad komisjonile aru käesoleva direktiivi rakendamisest ja selle kohaldamisel saadud kogemustest. Aruanne sisaldab:

(a) kirjeldust selle kohta, kuidas toimub kooskõlastamine ruumiandmekogumite ja -teenuste pakkujate, kasutajate ning vahendusasutuste vahel avalikus sektoris, millised on nende suhted kolmandate isikutega ning kvaliteedi tagamise asutustega;

(b) kirjeldust avaliku sektori institutsioonide või kolmandate isikute panuse kohta ruumiandmete infrastruktuuri toimimisse ja kooskõlastamisse;

(c) ülevaadet ruumiandmekogumite kättesaadavusest ja kvaliteedist ning ruumiandmeteenuste kättesaadavusest ja tõhususest;

(d) kokkuvõtet teabest ruumiandmete infrastruktuuri kasutamise kohta;

(e) avaliku sektori institutsioonide vaheliste ühiskasutuskokkulepete kirjeldust;

(f) käesoleva direktiivi rakendamisega seotud kulude ja tulude kokkuvõtet.

2. Lõikes 1 osutatud aruanne saadetakse komisjonile iga kolme aasta järel, esimest korda [kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist].

3. Komisjon võtab artikli 30 lõikes 2 osutatud korras vastu lõike 1 rakenduseeskirjad.

Artikkel 30

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 31

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamisest [seitse aastat pärast selle jõustumist] ja edaspidi iga kuue aasta järel.

Vajaduse korral lisatakse kõnealusele aruandele ettepanekud ühenduse meetmete kohta.

Artikkel 32

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid [kahe aasta jooksul pärast direktiivi jõustumist]. Nad edastavad kõnealuste sätete teksti ning kõnealuste sätete ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile nende poolt käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 33

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamise päeva Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 34

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, […]

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

ARTIKLI 9 PUNKTIS A, ARTIKLI 13 LÕIKES 1 JA ARTIKLI 14 PUNKTIS A VIIDATUD RUUMIANDMEVALDKONNAD

1. Koordinaatsüsteemid

Süsteemid, milles ruumiandmete asukoht ruumis määratakse üheselt koordinaatide hulgaga (x,y,z) ja/või geodeetilisel referents- ja kõrgussüsteemil põhineva laiuse, pikkuse ja kõrgusega.

2. Geograafilised ruutvõrgud

Ühtlustatud, ühise lähtepunktiga ning võrguruutude standardse paigutuse ja suurusega mitmetasandiline ruutvõtk.

3. Geograafilised nimed

Alade, piirkondade, kohtade, linnade, äärelinnade, alevite või asulate nimed või muud üldist või ajaloolist huvi pakkuvad geograafilised või topograafilised tunnused.

4. Haldusüksused

Riigi territoorium jagatuna haldusüksusteks kohaliku, piirkondliku ja riikliku juhtimise eesmärgil. Haldusüksusi eraldavad halduspiirid. Hõlmab ka riigipiire ja rannajoont.

5. Transpordivõrgud

Maantee-, raudtee- ja veetranspordivõrgud ja nendega seotud infrastruktuurid. Sisaldab eri võrkude vahelisi ühendusi. Hõlmab ka otsuses 1692/96/EÜ[25] määratletud üleeuroopalist transpordivõrku ja selle otsuse edaspidiseid muudatusi.

6. Hüdrograafia

Nii looduslikud kui ka tehislikud hüdrograafilised objektid, sealhulgas jõed, järved, üleminekuveed, veehoidlad, põhjaveekihid, kanalid või muud veekogud, vajadusel võrgustike kujul ja seotuna muude võrgustikega. Hõlmab direktiivis 2000/60/EÜ määratletud valgalasid ja alamvesikondi.[26]

7. Kaitsealad

Kindlaksmääratud, konkreetsetel kaitse-eesmärkidel reguleeritavad või valitsetavad alad.

II LISA

ARTIKLI 9 PUNKTIS A, ARTIKLI 13 LÕIKES 1 JA ARTIKLI 14 PUNKTIS B VIIDATUD RUUMIANDMEVALDKONNAD

1. Kõrgused

Maa-, ja jääpinna ning ookeani põhja digitaalsed reljeefimudelid. Hõlmab maapinna reljeefi, batümeetriat ja kaldajooni.

2. Maavalduste identifitseerimistunnused

Maavalduste geograafiline asukoht aadressielementide, tavaliselt tee või tänava nime, majanumbri ja postiindeksi järgi.

3. Katastriüksused

Katastripiiridega kindlaksmääratud, konkreetse omandiõigusliku seisundiga alad.

4. Maakate

Maapinna elutust või elusainest kate, kaasa arvatud tehislikud pinnakatted, põllumajandustaimed, metsad, (pool)looduslikud alad, märgalad ning veekogud.

5. Ortokujutised

Maapinna georefereeritud kujutised, mis on talletatud satelliitidel või lennuvahenditel asuvate sensorite abil.

III LISA

ARTIKLI 9 PUNKTIS B JA ARTIKLI 14 PUNKTIS B VIIDATUD RUUMIANDMEVALDKONNAD

1. Statistilised üksused

Rahvaloendustele või muule statistilisele teabele viitamise üksused.

2. Ehitised

Ehitiste geograafiline asukoht

3. Pinnas

Pinnas ja aluspinnas, mida on iseloomustatud sügavuse, tekstuuri, struktuuri, osakeste ja orgaanilise materjali sisalduse, kivimisisalduse, vajadusel keskmise kalde ja eeldatava veemahutavuse järgi.

4. Geoloogia

Maapinna geoloogiline iseloom koostise ja struktuuri seisukohast. Hõlmab aluskivimit ja geomorfoloogiat.

5. Maakasutus

Maa-ala iseloomustus olemasolevate ja tulevaste kasutusaspektide või sotsiaalmajandusliku sihtotstarbe järgi (nt elamu- tööstus-, äri-, põllumajandus-, metsa- või puhkemaa).

6. Inimeste tervis ja ohutus

Otseselt keskkonnaseisundist tingitud tervisehäired (epideemiad ja nakkushaigused, rasketest keskkonnaoludest, õhusaastest, kemikaalidest, osoonikihi kahanemisest, mürast jne) või kaudselt keskkonnaseisundiga seotud (toit, geneetiliselt muundatud organismid, stress) haigusjuhtumite jaotumine geograafilisel alal.

7. Riiklikud teenused ja keskkonnaseirerajatised

Riiklike teenuste osutamise kohad, haiglate ja raviasutuste, koolide, lasteaedade jne paiknemine. Hõlmab veepuhastusjaamu, jäätmekäitlust ja energeetikat, tootmisrajatisi ja keskkonnaseirerajatisi, mida juhivad või kasutavad avaliku sektori institutsioonid.

8. Tootmis- ja tööstusrajatised

Tööstusliku tootmise alad. Hõlmab veevõtukohti, kaevandusi ja ladustamiskohti.

9. Põllumajandus- ja akvakultuurirajatised

Põllumajandusseadmed ja tootmisrajatised (sealhulgas niisutussüsteemid, kasvuhooned ja laudad).

10. Elanikkonna jaotumine – demograafia

Elanike geograafiline jaotumine koordinaatvõrgustiku ruutude, piirkondade, haldusüksuste või muude jaotusüksuste alusel.

11. Majandamistsoonid/piirangutsoonid/reguleeritud tsoonid ja aruandlusüksused

Alad, mille valitsemisest, reguleerimisest või kasutamisest antakse aru Euroopa, riikide, piirkondade või kohalikul tasandil. Hõlmab jäätmeuputuskohti, joogiveeallikate ümber asuvaid piirangutsoone, nitraaditundlikke tsoone, reguleeritavaid laevateid merel või suurtel siseveekogudel, Oslo–Pariisi keskkonnakaitsekonventsioonis (OSPAR) osutatud jäätmeuputuskeelualasid, mürapiirangutsoone, geoloogiliste uuringute ja kaevanduste alasid, OSPARi aruandlusüksusi ning rannikukaitsealasid.

12. Looduslikud ohutsoonid.

Tundlikud alad, mida iseloomustavad looduslikud riskitegurid (kõik atmosfäärilised, hüdroloogilised, seismilised, vulkaanilised ja põlemisnähtused, mis oma asukoha, intensiivsuse ja sageduse tõttu võivad ühiskonnale tõsist kahju tuua), nt üleujutused, maalihked, laviinid, metsatulekahjud, maavärinad, vulkaanipursked.

13. Atmosfääritingimused

Füüsikalised tingimused atmosfääris. Hõlmab mõõtmiste ja modelleerimise tulemusel või nende kahe meetodi kombineerimisel saadud ruumiandmeid ning mõõtmiskohti.

14. Meteoroloogilis-geograafilised näitajad

Ilmastikutingimused ja nende mõõtmine; sademed, temperatuur, evapotranspiratsioon, tuule kiirus ja suund.

15. Okeanograafilis-geograafilised näitajad

Füüsikalised tingimused ookeanides (hoovused, soolasisaldus, lainekõrgus jne).

16. Merepiirkonnad

Füüsikalised tingimused meredes ja soolastes veekogudes, mis on ühiste näitajate alusel jaotatud piirkondadeks ja alapiirkondadeks.

17. Bio-geograafilised piirkonnad

Suhteliselt ühetaoliste ökoloogiliste tingimustega ja ühiste näitajatega alad.

18. Elupaigad ja biotoobid

Geograafilised alad, mida iseloomustavad konkreetsed ökoloogilised tingimused ja mis on pinnaseks seal elunevatele elusorganismidele. Hõlmab maa- või veealasid, mida eristatakse geograafiliste, abiootiliste ja biootiliste tunnuste järgi ja mis on täiesti looduslikud või poollooduslikud. Hõlmab ka maapiirkondade väikesi maastikuelemente, nagu hekke, ojasid jne.

19. Liikide jaotumine

Taime- ja loomaliikide geograafiline esinemissagedus koordinaatvõrgustiku ruutude, piirkondade, haldusüksuste või muude jaotusüksuste kaupa.

[1] EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1.

[2] KOM (2004) 112 (lõplik).

[3] SDI in Europe, State of Play Spring 2003.

[4] EÜT L 41, 14.2.2003, lk. 26.

[5] EÜT L 345, 31.12.2003, lk. 90.

[6] KOM(2004) 65 (lõplik).

[7] KOM(2002) 276.

[8] KOM(2002) 590.

[9] Komisjoni personali töödokument „INSPIRE mõju hindamise laiendatud analüüs”

[10] EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

[11] ELT C […], […], lk […].

[12] ELT C […], […], lk […].

[13] ELT C […], […], lk […].

[14] ELT C […], […], lk […].

[15]EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1.

[16] ELT L 41, 14.2.2003, lk 26.

[17] ELT L 345, 31.12.2003, lk 90.

[18] EÜT L 138, 28.5.2002, lk 1.

[19] KOM(2004) 65 (lõplik)

[20] EÜT L 192, 28.7.2000, lk 36.

[21] ELT L 324, 11.12.2003, lk 1.

[22] EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.

[23] EÜT L 120, 11.5.1990, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1641/2003 (ELT L 245, 29.9.2003, lk 1).

[24] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[25] Otsus nr 1692/96/EÜ üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta.

[26] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).