Brüssel 14.7.2004

KOM(2004) 495 lõplik

2004/0167 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

EÜ asutamislepingu artiklis 158 sätestatakse ühenduse eesmärk edendada harmoonilist arengut ja artikliga 160 nähakse ette, et Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) on mõeldud regionaalse ebavõrdsuse korvamise soodustamiseks.

Viimane laienemine suurendas oluliselt arengus mahajäänud piirkondade osa ja süvendas EL-i sisest regionaalset ebavõrdsust. Kuna nende piirkondade SKT ühe inimese kohta on 30 - 75% ühenduse keskmisest tasemest, seisab ees raske ülesanne saavutada nende arengutasemete vastastikune lähenemine. Teisest küljest püsib ka edaspidi ülesanne saavutada konkurentsivõime tõstmise teel enamarenenud piirkondade suhteline atraktiivsus ja seda suurendada, selleks et kaasa aidata ühenduse territooriumi harmoonilisele arengule.

Laienemise tulemusena suurenes samaaegselt piiride üldarv Euroopa Liidus. See nõuab suuremat territoriaalset koostööd, mis põhineb piiriülese koostöö alusel toimivatel kohaliku arengu ühisprojektidel, tegevusel, mis soodustab integreeritud terrutoriaalset arengut rahvusvahelise arengu tingimustes, ning arendus- ja vahetusvõrgustikel.

Ühendusesisese regionaalse arengu tasemete erinevused vajavad nii eelarvelisi kui ka teemakohaseid meetmeid. Sellepärast, keskendudes Lissabonis ja Göteborgis kindlaksmääratud ühenduse prioriteetidele, rakendab ERF erinevaid abinõusid olenevalt soodustatavast piirkonnast.

Lähenemise eesmärgi raames kasutab ERF mitmekesiseid sekkumisviise vastavalt soodustatavate piirkondade olulistele vajadustele. See peab võimaldama kõnesolevatel piirkondadel kasutusele võtta ja ajakohastada oma ressursse ning alustada integreeritud ja jätkusuutlikku regionaalarengut. Pidades jätkuvalt oluliseks infrastruktuuri osa, tehakse uued rõhuasetused teadustööle, innovatsioonile ja ohtude vältimisele.

Regionaalse konkurentsivõime ja tööhõive eesmärk on seatud kolmeosalise teemamenüü alusel: innovatsioon ja teadmistepõhine majandus (eesmärk on piirkondade majanduse kvaliteedi parandamine), keskkond ja ohtude vältimine (eesmärk on tagada säästev areng) ning transporditeenuste ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kättesaadavus (eesmärk on piirkonniti esineva eraldatuse vähendamine transpordist ja digitaalvõrkudest, mis on piirkondade atraktiivsuse eeltingimus).

Eraldi eesmärk on pühendatud territoriaalsele koostööle, mis on keskendatud Lissaboni ja Göteborgi agendaga seotud tegevusmenüül põhinevatele piiriülestele ja rahvusvahelistele elementidele. Piirkondadevaheline dimensioon on omakorda osa kahe eelmise eesmärgi alaste programmide ühisest haldamisest. See põhineb altpoolt tulevatel algatustel (nn bottom-up approach ), mis tagab kõikide tegevisikute kaasamise ja tegevuse edu. Selle eesmärgi raames jätkatakse regionaalsete ja kohalike asutuste vaheliste vahetus-, analüüsi- ja uurimisvõrkude arengu toetamist. Lihtsustatakse ja selgitatakse programmide koostamise ja haldamise eeskirju.

Kokkuvõttes pöörab ERF eriti tähelepanu territoriaalsetele iseärasustele, eeskätt vastavalt asutamislepingu artikli 299 lõikele 2. Sellega seoses võimaldab käesolev määrus programmide kavandamise etapil menüüd muuta, selleks et arvesse võtta eri olukordi linna- ja maapiirkondades ning ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondades. On lubatud ka äärepoolseimate piirkondade ääremaisest asendist tingitud lisakulude finantseerimine.

2004/0167 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMEN DI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 162 esimest lõiku ja artikli 299 lõike 2 teist lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[1],

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust[2],

võttes arvesse regionaalkomitee arvamust[3],

toimides vastavalt asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetlusele

ning arvestades järgmist:

Asutamislepingu artiklis 160 sätestatakse, et Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) on ette nähtud selleks, et olla abiks põhiliste regionaalsete ebavõrdsuste korvamisel ühenduses. Sellest tulenevalt soodustab ERF eri piirkondade arengutasemete erinevuse ja ebasoodsate piirkondade ning saarte, sealhulgas maapiirkondade, mahajäämuse vähendamist.

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi üldsätteid käsitlevas määruses (EÜ) nr …[4] on ette nähtud ühised sätted struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi kohta. On vaja kehtestada erisätted tegevusliikide kohta, mida ERF võib finantseerida selles määruses kindlaksmääratud eesmärkide alusel.

ERF peaks andma abi ühtekuuluvuspoliitika üldstrateegia raames, mis aitaks paremini tagada ühenduse prioriteetide toetamise, eriti väljaspool vähearenenud piirkondi.

Määruses (EÜ) nr … nähakse ette, et kulu abikõlblikkus määratakse kindlaks siseriiklikul tasemel, välja arvatud teatavad erandid, mille puhul on vaja kehtestada erisätted. Seega tuleks sätestada ERFiga seotud erandid.

ERFi toetatava tegevuse tõhus rakendamine põhineb heal haldustaval ja kõikide asjaomaste territoriaalsete ja sotsiaalmajanduslike tegevisikute, eriti regionaalsete ja kohalike asutuste partnerlusel.

Toetudes nõukogu 21. juuni 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1260/1999 [millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta][5] artikli 20 lõike 1 punktis b ettenähtud linnakogukonna algatuse ( Urban Community ) kogemustele ja tugevatele külgedele, tuleks linnadimensiooni tugevdada selle valdkonna meetmete täieliku integreerimise abil ERFi kaasfinantseeritavate tegevusprogrammidega.

Eriti tuleks pöörata tähelepanu sellele, et oleks tagatud vastastikune täiendavus ja järjepidevus ERFi antava abi ja sellise abi puhul, mida annab Euroopa Põllumajanduse Maaeluarendusfond määruse (EÜ) nr …[6] alusel ning Euroopa Kalandusfond määruse (EÜ) nr …[7] alusel. ERFi kaasfinantseeritavad programmid peaksid seetõttu maapiirkondades ja kalandusest sõltuvates piirkondades soodustama majanduse mitmekesistumist ja loobumist traditsioonilisest tegevusest.

On vaja tagada, et tegevuste puhul, mida ERF toetab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arengu soodustamiseks, võetaks arvesse ja edendataks Euroopa Nõukogu poolt Santa Maria de Feiras heakskiidetud Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete harta elluviimist.

Eraldi tuleks pöörata tähelepanu äärepoolseimatele piirkondadele, laiendades erandkorras ERFi pädevusala lisakulude hüvitamisega seotud tegevusabi finantseerimisele teatavates sektorites. Selle erandi tegemisel tuleb õigusliku alusena kasutada asutamislepingu artikli 299 lõiget 2.

ERF peaks käsitlema Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakti protokollis nr 6 osutatud probleeme, mis on seotud äärmiselt väikese rahvastikutihedusega piirkondade juurdepääsetavusega ja suurtest turgudest kaugel asumisega. ERF peaks käsitlema ka eripäraseid raskusi, mille ees seisavad teatavad saared, mägipiirkonnad ja hõredalt asustatud alad, mille arengut aeglustab nende geograafiline asend.

ERF peaks tagama sünergia Euroopa Sotsiaalfondist ja Ühtekuuluvusfondist saadava abi puhul. Ta peaks tagama vastastikuse täiendavuse ja järjepidevuse muude ühenduse poliitikate suhtes.

On vaja kehtestada Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alaste tegevusprogrammide koostamist, haldamist, järelevalvet ja kontrolli käsitlevad erisätted.

Tuleb soodustada tulemuslikku piiriülest ja rahvusvahelist koostööd ühenduse naaberriikidega, kusjuures on vaja tagada, et oleks võimalik tõhusalt toetada liikmesriikide kolmandate riikidega piirnevate piirkondade arengut. Vastavalt sellele on vaja erandkorras lubada seda, et ERF finantseerib projekte kolmandate riikide territooriumil, kui need aitavad kaasa ühenduse piirkondade arengule.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1783/1999 Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta[8] tuleb kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Teema

Käesolevas määruses määratakse kindlaks Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ülesanded, ERFi antava abi ulatus seoses määruse (EÜ) nr … [millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta] artiklis 3 määratletud lähenemise, regionaalse konkurentsivõime ja tööhõive ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärkidega ning abikõlblike kulude liigid.

Selles kehtestatakse linna- ja maapiirkondade, kalandusest sõltuvate piirkondade, äärepoolseimate piirkondade ja ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondade toetamist käsitlevad erisätted.

Selles kehtestatakse ka erisätted seoses Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgiga, eriti programmide koostamise, nende elluviimise, haldamise, järelevalve ja kontrollimise kohta.

Artikkel 2

Eesmärk

ERF aitab kaasa abi finantseerimisele selleks, et tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, vähendades regionaalset ebavõrdsust ja edendades piirkondade majanduse struktuurilist arengut ning kohandamist, sealhulgas taandarenevate tööstuspiirkondade ümberkorraldamist.

Seejuures järgib ERF ühenduse prioriteete, eelkõige vajadust tugevdada konkurentsivõimet ja innovatsiooni, luua püsivaid töökohti ja soodustada keskkonnasõbralikku arengut.

Artikkel 3

Abi ulatus

ERF kontsentreerib oma abi piiratud arvule prioriteetsetele teemadele. Iga prioriteedi raames finantseeritavate tegevuste liigid ja ulatus kajastavad käesoleva määruse artiklite 4, 5 ja 6 kohaste lähenemise, regionaalse konkurentsivõime ja tööhõive ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärkide erinevat iseloomu.

ERF aitab kaasa järgmiste valdkondade finantseerimisele:

a) tootlikud investeeringud;

b) infrastruktuur;

c) muud arenduslikud algatused, kaasa arvatud teenuste osutamine ettevõtetele, selliste rahastamisvahendite loomine ja arendamine, nagu riskikapital, laenu- ja tagatisfondid ning kohaliku arengu fondid, intressitoetused, teenuste osutamine lähikonnas ja piirkondade, linnade ning asjaomaste sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaala tegevisikute vaheline kogemuste vahetamine;

d) Määruse (EÜ) nr (…) artiklites 43 ja 44 märgitud tehniline abi.

Artikkel 4

Lähenemine

Lähenemise eesmärgi raames kontsentreerib ERF oma abi integreeritud regionaalse ja kohaliku majanduse säästva arengu soodustamisele, mobiliseerides ja tugevdades piirkondadesisest potentsiaali programmide abil, mis on suunatud piirkondlike majandusstruktuuride ajakohastamisele ja mitmekesistamisele eelkõige järgmistes valdkondades:

1) Teadusuuringud ja tehnoloogiaarendus, innovatsioon ja ettevõtlikkus, kaasa arvatud regionaalse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse potentsiaali suurendamine, abi teadusuuringutele ja tehnoloogiaarendusele väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes ja tehnosiirdele, sidemete tugevdamine väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ning ülikoolide ja uurimis- ning tehnoloogiakeskuste vahel, ärivõrkude ja -rühmituste arendamine, äri- ning tehnoloogiateenuste osutamine väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete gruppidele, ettevõtluse- ja innovatsiooni rahastamise edendamine väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetes uute rahastamisvahendite abil.

2) Infoühiskond, kaasa arvatud kohaliku osaluse ning kohalike teenuste ja rakenduste arendamine, avalike sidusteenuste arendamine ja neile juurdepääsu parandamine, abi ja teenused väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele info- ja sidetehnoloogiate rakendamiseks ning tõhusaks kasutamiseks.

3) Keskkond, kaasa arvatud investeeringud, mis on seotud jäätmekäitluse, veevarustuse, asulareovee töötlemise ja õhukvaliteedi, saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise, saastunud alade ja maa tervendamise, bioloogilise mitmekesisuse ja looduskaitse edendamise ning abiga väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele selleks, et tasuvate keskkonnajuhtimissüsteemide kasutuselevõtmise ning saastamist vältivate tehnoloogiate juurutamise ja kasutamise abil soodustada säästvaid tootmisviise.

4) Ohtude vältimine, kaasa arvatud looduslike ja tehnoloogiliste ohtuda ärahoidmiseks ja nendega toime tulemiseks ettenähtud tegevuskavade väljatöötamine ja elluviimine..

5) Turism, kaasa arvatud säästva turismi arendamiseks vajalike loodus- ja kultuuriobjektide edendamine, kultuuripärandi kaitse ja kasvatamine majandusliku arengu soodustamiseks, turismiteenuste parandamine uute suurema lisandväärtusega teenuste osutamise abil.

6) Investeeringud transporti, kaasa arvatud üleeuroopalised võrgud ja integreeritud ülelinnalised puhta linnatranspordi strateegiad, mis aitavad kaasa reisijate ja kaubateeninduse ning nendele teenustele juurdepääsu parandamisele, selleks et saavutada paremini tasakaalustatud veoliikide suhe, soodustada ühendveosüsteeme ja vähendada keskkonnamõjusid.

7) Energia, kaasa arvatud üleeuroopalised võrgud, mis aitavad kaasa energiavarustuse ohutuse parandamisele, siseturu lõplikule moodustamisele, keskkonnakaalutluste integreerimisele, energeetilise efektiivsuse parandamisele ja taastuvate energialiikide väljatöötamisele.

8) Investeeringud haridusse, mis aitavad kaasa piirkondade atraktiivsuse suurendamisele ja elukvaliteedi parandamisele.

9) Tervishoid, kaasa arvatud investeeringud tervishoiuteenuste arendamiseks ja parandamiseks, mis aitavad kaasa regionaalsele arengule ja elukvaliteedi parandamisele piirkondades.

10) Otsene abi investeerimiseks väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse, mis aitab kaasa töökohtade loomisele ja nende püsivuse tagamisele.

Artikkel 5

Regionaalne konkurentsivõime ja tööhõive

Regionaalse konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi alusel kontsentreerib ERF oma abi säästva regionaalarengu strateegiate kontekstis järgmistele esmatähtsatele tegevusvaldkondadele:

1) Innovatsioon ja teadmistepõhine majandus, regionaalse innovatsiooni strateegiate arendamine ja elluviimine, mis edendab efektiivseid regionaalse innovatsiooni süsteeme; siia kuuluvad:

a) regionaalse majanduse arengu eesmärkidega otseselt seotud regionaalsete teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduste potentsiaali suurendamine selle abil, et edendatakse tööstus- ja tehnospetsiifilisi kompetentsikeskusi ning tehnosiiret, arendatakse tehnoloogilist prognoosimist ja innovatsiooni edendamise poliitika rahvusvahelisi võrdlusuuringuid, toetatakse ettevõtetevahelist koostööd, teadusuuringuid ja tehnoloogiaarendust ning innovatsioonipoliitikat;

b) innovatsiooni ergutamine väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes selle abil, et edendatakse ülikoolide ja ettevõtete koostöövõrkusid, ärivõrkusid ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rühmitusi, soodustatakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juurdepääsu ajakohastatud äriedendusteenustele, soodustatakse puhta ja innovatiivse tehnoloogia integreerimist väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse;

c) ettevõtluse edendamine selle abil, et soodustatakse uute ideede rakendamist majanduses ning uute ettevõtete loomist ülikoolide ja olemasolevate äriühingute poolt;

d) uute rahastamis- ja inkubatsioonivahendite loomine teadmisemahukate ettevõtete loomiseks või laiendamiseks.

2) Keskkond ja ohtude vältimine; siia kuuluvad:

a) investeeringute ergutamine saastunud alade ja maa tervendamiseks ning bioloogilise mitmekesisusega ja programmiga Natura 2000 seotud infrastruktuuride arendamise soodustamine, mis aitavad kaasa säästvale majandusarengule ja maapiirkondade mitmekesistamisele;

b) energeetilise efektiivsuse ja taastuva energia tootmise stimuleerimine;

c) keskkonnasõbraliku ühistranspordi edendamine linnades;

d) kavade ja meetmete väljatöötamine looduslike ja tehnoloogiliste ohtude vältimiseks ning nendega toimetulekuks.

3) Juurdepääs üldist majanduslikku huvi pakkuvatele veo- ja telekommunikatsiooniteenustele väljaspool peamisi linnakeskusi; siia kuuluvad:

a) teiseste võrkude tugevdamine selle abil, et tõhustatakse ühendusi TEN-transpordivõrkudega, regionaalsete raudteesõlmedega, lennujaamade ja sadamatega või multimodaalsete terminalidega, luuakse radiaalühendused peamiste raudteeliinidega ja edendatakse regionaalseid ja kohalikke siseveeteid;

b) väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juurdepääsu soodustamine info- ning kommunikatsioonitehnoloogiatele ja nende tõhusale kasutamisele selle abil, et edendatakse juurdepääsu võrkudele, rajatakse avalikke internetipunkte, tagatakse seadmestamine ning teenuste arendamine ja rakendused.

Artikkel 6

Euroopa territoriaalne koostöö

Eesmärgi “Euroopa territoriaalne koostöö” alusel kontsentreerib ERF oma abi järgmistele prioriteetidele.

1) Piiriülese majandus- ja sotsiaaltegevuse edendamine säästva territoriaalse arengu ühisstrateegiate abil; siia kuuluvad eelkõige:

a) ettevõtluse ergutamine, eeskätt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, turismi, kultuuri ja piiriülese kaubanduse edendamine;

b) keskkonnakaitse ja selle ühise haldamise ergutamine;

c) eraldatuse vähendamine juurdepääsu parandamise abil transpordile, info- ja kommunikatsioonivõrkudele ning -teenustele ja piiriülestele vee-, jäätmekäitlus- ning energiasüsteemidele;

d) koostöövõimaluste ja infrastruktuuride ühiskasutuse arendamine, eriti sellistes sektorites nagu tervishoid, kultuur ja haridus.

Lisaks sellele võib ERF kaasa aidata piiriüleste tööturgude integratsiooni, kohaliku tööhõivealgatuse, võrdsete võimaluste, koolituse ja sotsiaalse hõlvamise edendamisele ning inimressursside ja teadusuuringute ning tehnoloogiaarenduse vahendite jagamisele.

2) Rahvusvahelise koostöö, kaasa arvatud meresõidupiirkondade kahepoolse koostöö rajamine ja arendamine selle abil, et finantseeritakse võrkusid ja tegevusi, mis soodustavad järgmiste prioriteetide integreeritud territoriaalset arengut:

a) ilmse rahvusvahelise dimensiooniga veemajandus, kaasa arvatud vesikondade, rannikualade, mereressursside, veevarustusteenuste ja märgalade kaitse ja haldamine;

b) juurdepääsetavuse parandamine, kaasa arvatud investeerimine üleeuroopaliste võrkude piiriülestesse osadesse, siseriiklike ja rahvusvaheliste võrkude ja platvormide kättesaadavuse parandamine, siseriiklike ja regionaalsete süsteemide koostalitusvõime suurendamine, täiustatud kommunikatsiooni ja infotehnoloogia edendamine;

c) ohtude vältimine, kaasa arvatud meresõiduohutus ja kaitse vee sissevoolu eest laevadesse, mere ja siseveekogude saastumise vältimine, kaitse erosiooni, maavärinate ja laviinide eest. Programmidesse võivad kuuluda varustuse soetamine ja infrastruktuuri arendamine, rahvusvaheliste abikavade koostamine ja elluviimine, ühised riski kaardistamise süsteemid, ühiste vahendite väljatöötamine looduslike ja tehnoloogiliste ohtude uurimiseks, vältimiseks, seireks ja kontrollimiseks;

d) uurimis- ja tehnovõrkude loomine seoses rahvusvaheliste alade tasakaalustatud arengu küsimustega, kaasa arvatud ülikoolidevaheliste võrkude rajamine ning teadusuuringu ja tehnoloogiaarenduse üksuste ja rahvusvaheliste teadusuuringu ja tehnoloogiaarenduse keskuste vaheliste sidemete loomine juurdepääsuks teaduslikele andmetele ja tehnosiirdele, rahvusvaheliste konsortsiumide arendamine teadusuuringu ja tehnoloogiaarenduse ressursside jagamiseks, tehnosiirdeasutuste sidustamine ja ühendatud rahastamisvahendite arendamine teadusuuringute ning tehnoloogiaarenduse soodustamiseks väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes.

3) Regionaalpoliitika efektiivsuse suurendamine selle abil, et edendatakse võrgustumist ja kogemustevahetust regionaalsete ja kohalike asutuste vahel, kusjuures keskendutakse artikli 5 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 8 osutatud teemadele, kaasa arvatud kogu ühendust hõlmavad koostöövõrkude programmid, ning ühenduse arengusuundi käsitlevate uurimiste, andmete kogumise, vaatluste ning analüüsiga seotud tegevused.

Artikkel 7

Kulutuste abikõlblikkuse eeskirjad

ERFi antaca abi puhul ei ole abikõlblikud järgmised kulutused:

a) käibemaks;

b) võlaintress;

c) maa ostusumma, mis moodustab üle 10% asjaomase tehingu kõigist abikõlblikest kulutustest;

d) kulutused eluasemele;

e) tuumajõujaamade tegevuse lõpetamine.

II PEATÜKK TERRITOORIUMIDE ERIPÄRA KÄSITLEMISE ERISÄTTED

Artikkel 8

Linnadimensioon

Määruse (EÜ) nr … artikli 25 lõikes 4 ja artikli 36 lõike 4 punktis b osutatud linnade taaselustamisega seotud tegevuste puhul, toetab ERF laia osalusega integreeritud strateegiaid asulakogumites kuhjuvate majanduslike, keskkonna- ja sotsiaalprobleemide lahendamiseks.

Seejuures võib keskkonna tervendamise, varasema tööstustegevuse käigus saastatud maade taasarendamise ning ajaloo- ja kultuuripärandi konserveerimise ja arendamise ühendada meetmetega, mis on ette nähtud ettevõtluse, kohaliku tööhõive ja kogukonna edendamiseks, samuti elanikkonnale pakutavate teenuste edendamiseks, võttes arvesse muutusi demograafilistes struktuurides.

Erandina määruse (EÜ) nr … artikli 33 lõikest 2 suurendatakse Euroopa Sotsiaalfondi käsitleva määruse (EÜ) nr … reguleerimisalasse kuuluvate meetmete ERFi poolset finantseerimist regionaalse konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi raames 10%ni asjaomasest prioriteetsest tegevusvaldkonnast.

Artikkel 9

Maapiirkonnad ja kalandusest sõltuvad piirkonnad

Liikmesriigid ja piirkonnad tagavad ühelt poolt määruse (EÜ) nr … kohaselt Euroopa Põllumajanduse Maaeluarendusfondi kaasfinantseeritavate meetmete ja määruse (EÜ) nr … kohaselt Euroopa Kalandusfondi kaasfinantseeritavate meetmete ning teiselt poolt ERFi kaasfinantseeritavate programmide vastastikuse täiendavuse ja järjepidevuse.

ERFi sekkumine maapiirkondades ja kalandusest sõltuvates piirkondades keskendatakse nende piirkondade majanduslikule mitmekesistamisele, sealhulgas järgmistele tegevussuundadele:

1) juurdepääsetavuse hõlbustamiseks vajaliku infrastruktuuri arendamine;

2) telekommunikatsioonivõrkude ja -teenuste kasutuselevõtmise kiirendamine maapiirkondades;

3) uute põllumajandus- ja kalandussektorite väliste majandustegevuse valdkondade arendamine;

4) linna- ja maapiirkondade sidemete tugevdamine;

5) turismi ja ühiskommunikatsioonide arendamine maapiirkondades.

Liikmesriigid ja piirkonnad tagavad ühelt poolt Euroopa Põllumajanduse Maaeluarendusfondi ja Euroopa Kalandusfondi kaasfinantseeritavate meetmete ning teiselt poolt ERFi kaasfinantseeritavate meetmete vastastikuse täiendavuse ja seostatuse. Selleks määravad liikmesriigid tegevusprogrammide koostamisel punktide 1, 3 ja 5 kohaste meetmete jaoks selged kriteeriumid selliste meetmete eristamiseks, mida peaks finantseerima ERF käesoleva artikli alusel või mida maapiirkondade puhul peaks finantseerima Euroopa Põllumajanduse Maaeluarendusfond määruse (EÜ) nr … artikli 49 lõike 1 punktide a, b ja i alusel või mida kalandusest sõltuvate piirkondade puhul peaks finantseerima Euroopa Kalandusfond määruse (EÜ) nr … artikli … alusel.

Artikkel 10

Ebasoodsate looduslike tingimustega piirkonnad

ERFi kaasfinantseeritavate regionaalprogrammide puhul, mis hõlmavad määruse (EÜ) nr … artikli 52 lõike 1 punktis b märgitud ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondi, tuleb eriti pöörata tähelepanu nendele piirkondadele iseloomulike raskuste käsitlemisele.

Ilma et see piiraks artiklite 3 ja 4 kohaldamist, aitab ERF eriti kaasa selliste investeeringute finantseerimisele, mille eesmärk on juurdepääsu soodustamine, kultuuripärandiga seotud majandustegevuse edendamine ja arendamine, loodusvarade säästva kasutuse edendamine ja turismisektori ergutamine.

Artikkel 11

Äärepoolseimad piirkonnad

Määruse (EÜ) nr (…) artikli 16 lõike 1 punktis d märgitud täiendava eraldamise kohaselt ja erandina käesoleva määruse artikli 3 lõikest 2 aitab ERF finantseerida tegevusabi äärepoolseimates piirkondades selleks, et hüvitada lisakulusid artiklis 4 nimetatud tegevusvaldkondades ja järgmistes täiendavates valdkondades, välja arvatud asutamislepingu I lisaga hõlmatud tooted:

a) veoteenuste edendamine ja tegevuse alustamise abi veoteenuste puhul;

b) tootmisvahendite ladustamispiirangutega, ülemääraste mõõtmete ja hooldusega ning kohalikul tööturul inimkapitali puudusega seotud abi.

III PEATÜKK EUROOPA TERRITORIAALSE KOOSTÖÖ EESMÄRGIGA SEOTUD ERISÄTTED

1. JAGU TEGEVUSPROGRAMMID

ARTIKKEL 12

Sisu

Iga Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi kohane tegevusprogramm peab sisaldama järgmist teavet:

1) olukorra analüüs asjaomases koostöövaldkonnas selle tugevate külgede ja puuduste seisukohast ning sellega tegelemiseks vastuvõetud strateegia;

2) esmatähtsate tegevusvaldkondade valiku põhjendus, pidades silmas ühenduse strateegilisi juhiseid, ja nendest tulenevad tegevusprogrammi prioriteedid ning määruse (EÜ) nr … artiklis 46 märgitud eelneva hindamise põhjal oodatavad mõjud;

3) teave esmatähtsate tegevusvaldkondade ja nende erieesmärkide kohta. Need eesmärgid kvantifitseeritakse, kasutades piiratud arvu rakendamist, tulemusi ja mõjusid iseloomustavaid näitajaid. Need näitajad võimaldavad mõõta prioriteetide elluviimiseks kasutatavate eesmärkide arengut ja tõhusust;

4) abivaldkondade liigitamine kategooriatesse vastavalt määruse (EÜ) nr … üksikasjalikele rakenduseeskirjadele;

5) ühtne finantseerimisplaan, mida ei liigendata liikmesriikide kaupa ja mis sisaldab kahte tabelit:

a) tabel, milles kogu ERFi rahaeraldise summa liigendatakse aastate kaupa vastavalt määruse (EÜ) nr … artiklitele 50–53. Kogu ERFi poolt aastate kaupa antav abi peab olema ühitatav asjakohase finantsperspektiiviga;

b) tabel, milles on kogu programmitöö perioodiks ja iga esmatähtsa tegevusvaldkonna kohta ära toodud kogu ühendusepoolne rahaeraldiste summa, vastav siseriiklik avaliku sektori finantseering ja ERFi antav toetus;

6) tegevusprogrammi rakendussätted:

a) kõigi artiklis 14 nimetatud asutuste määramine liikmesriigi poolt;

b) järelevalve- ja hindamissüsteemide kirjeldus ning järelevalvekomitee koosseis;

c) finantseeringute kasutuselevõtu- ja kasutamise korra kindlaksmääramine läbipaistvuse tagamiseks;

d) tegevusprogrammi avalikustamise tagamiseks ettenähtud sätted;

e) komisjoni ja liikmesriigi vahel kooskõlastatud menetluste kirjeldus elektrooniliste andmete vahetamise kohta, selleks et tagada vastavus määruses (EÜ) nr … sätestatud makse-, järelevalve- ja hindamisnõuetele;

7) programmitöö perioodi jooksul esitamiseks kavandatud peamiste projektide näidisnimekiri määruse (EÜ) nr … artikli 38 tähenduses.

2. JAGU ABIKÕLBLIKKUS

Artikkel 13

Abikõlblikkuse eeskirjad

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr … artikli 55 kohaldamist, võib komisjon teatavate kulukategooriate puhul teha abikõlblikkuse eeskirju käsitlevaid ettepanekuid siseriiklike eeskirjade asendamiseks, juhul kui liikmesriik on seda eelnevalt taotlenud. Need kulude abikõlblikkust käsitlevad ühenduse eeskirjad on vastu võetud komisjoni määrusega vastavalt määruse (EÜ) nr … artikli 104 lõike 3 sätetele.

3. JAGU KORRALDUS, JÄRELEVALVE JA KONTROLL

ARTIKKEL 14

Asutuste määramine

Tegevusprogrammis osalevad liikmesriigid määravad ühe korraldava asutuse, ühe sertifitseerimisasutuse ja ühe auditeerimisasutuse, mis asuvad korraldava asutusega samas liikmesriigis. Sertifitseerimisasutus võtab vastu komisjoni poolt tehtud makseid ja üldreeglina teeb makseid juhtivale toetusesaajale.

Liikmesriigid asutavad ühise tehnilise sekretariaadi, mis asub korraldavas asutuses. Tehniline sekretariaat abistab korraldavat asutust ja järelevalvekomiteed nende kohustuste täitmisel.

Tegevusprogrammi auditeerimisasutust abistab määruse (EÜ) nr … artiklis 61 sätestatud kohustuste täitmisel audiitorgrupp. Selle grupi loovad tegevusprogrammis osalevad liikmesriigid. Sellesse kuulub iga tegevusprogrammis osaleva liikmesriigi poolt määratud auditeerimisasutuse esindaja. Iga audiitorgrupp luuakse kolme kuu jooksul alates tegevusprogrammi heakskiitva otsuse tegemise kuupäevast. Audiitorgrupp koostab oma töökorra. Audiitorgruppi juhib tegevusprogrammi auditeerimisasutus.

Audiitorgrupp kiidab heaks määruse (EÜ) nr ... artiklis 70 märgitud tegevusprogrammi auditeerimisasutuse lõpparuande.

Iga tegevusprogrammis osalev liikmesriik määrab oma esindaja määruse (EÜ) nr … artiklis 64 märgitud järelevalvekomiteesse.

Artikkel 15

Korraldava asutuse ülesanded

Korraldav asutus täidab määruse (EÜ) nr … artiklis 59 sätestatud kohustusi, välja arvatud kohustused, mis on seotud tegevuse ja kulutuste siseriiklikele ja ühenduse õigusaktidele vastavuse tagamisega. Seoses sellega piirduvad korraldava asutuse kohustused selle kontrollimisega, et iga tegevuses osalev a toetusesaaja poolt tehtud kulud oleksid valideeritud tunnustatud audiitori poolt.

Artikkel 16

Kontrollsüsteem

Artiklis 21 sätestatud kulude valideerimiseks asutab iga liikmesriik auditeerimissüsteemi, mis võimaldab kontrollida toodete tarnimist ja kaasfinantseeritavate teenuste osutamist, liikmesriigi territooriumil läbi viidud tegevuse või tegevuse etappide puhul deklareeritud kulude põhjendatust ning nende kulude ja nendega seotud tegevuse või tegevuse etappide vastavust ühenduse ja siseriiklikele õigusaktidele. Kui toodete tarnimist või kaasfinantseeritavate teenuste osutamist saab kontrollida ainult seoses kogu tegevusega, viib sellise kontrolli läbi kas juhtiva toetusesaaja audiitor või korraldav asutus.

Liikmesriigid tagavad, et iga asjakohane kulutus valideeritaks tunnustatud audiitorite poolt kahe kuu jooksul.

Article 17

Finantshaldus

ERFi toetus makstakse ühele kontole, kusjuures siseriiklikke alamkontosid ei kasutata.

Ilma et see piiraks liikmesriikide vastutust eeskirjade eiramise ja lõpetamise eest ning alusetult makstud summade sissenõudmise eest, nõuab sertifitseerimisasutus juhtivalt toetusesaajalt sisse kõik eeskirjade eiramise tõttu alusetult makstud summad. Toetusesaajad maksavad tagasi juhtivale toetusesaajale valesti makstud summad nendevahelise kehtiva kokkuleppe alusel.

Juhul kui juhtiv toetusesaaja ei taga toetusesaajate poolseid tagasimakseid, hüvitab liikmesriik, kelle territooriumil kõnesolev juhtiv toetusesaaja asub, sertifitseerimisasutusele nendele toetusesaajatele valesti makstud summad

Artikkel 18

Euroopa piiriülese koostöö grupeeringud

Liikmesriigid, kes osalevad teatavas tegevusprogrammis Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames, võivad kasutada määrusega (EÜ) nr … ettenähtud koostööd käsitlevat õiguslikku vahendit, selleks et see võtaks endale vastutuse tegevusprogrammi korraldamise eest, kusjuures tal oleksid korraldava asutuse ja ühise tehnilise sekretariaadi ülesanded. Sellisel juhul jääb finantsvastutus igale liikmesriigile.

4. JAGU TEGEVUSED

ARTIKKEL 19

Tegevuste valik

Artikli 6 lõikes 1 märgitud piiriülese majandus- ja sotsiaaltegevuse edendamiseks ning artikli 6 lõikes 2 märgitud rahvusvahelise koostöö sisseseadmiseks ja arendamiseks mõeldud tegevusprogrammidesse valitud tegevuste puhul peavad toetusesaajad olema vähemalt kahest riigist ning nad peavad iga tegevuse puhul tegema koostööd vähemalt kahel järgmisel viisil: ühine arendustegevus, ühine rakendustegevus, ühine personalitöö või ühine finantseerimine.

Rahvusvahelise koostöö rajamiseks ja arendamiseks mõeldud tegevusprogrammidesse valitud tegevusi võib siiski ellu viia ka ühes liikmesriigis tingimusel, et neid esindavad vähemalt kahe liikmesriigi asutused.

Artikli 6 lõikes 3 märgitud koostöövõrkusid ja kogemustevahetust hõlmavatesse tegevusprogrammidesse valitud tegevustes peab osalema vähemalt kolm toetusesaajat vähemalt kahe liikmesriigi vähemalt kolmest piirkonnast ning iga tegevuse puhul peavad esinema järgmised koostöövormid: ühine arendustegevus, ühine rakendustegevus, ühine personalitöö ja ühine finantseerimine.

Lisaks määruse (EÜ) nr … artiklis 64 märgitud ülesannetele vastutab järelevalvekomitee ka tegevuste valiku eest.

Artikkel 20

Juhtiva toetusesaaja pädevus

Iga tegevuse puhul määratakse juhtiv toetusesaaja. Juhtiv toetusesaaja täidab järgmisi ülesandeid:

a) kehtestab tegevuses osalevate toetusesaajatega suhtlemise korra lepinguga, mis sisaldab muu hulgas sätteid, mis tagavad tegevuseks eraldatud vahendite usaldusväärse finantshaldamise, kaasa arvatud alusetult makstud summade sissenõudmise kord;

b) vastutab kogu tegevuse elluviimise eest;

c) tagab, et tegevuses osalevate toetusesaajate kulutused on tehtud vastavalt tegevuse eesmärkidele ja vastavad tegevuses osalevate toetusesaajate poolt kokkulepitud toimingutele;

d) kontrollib, et tegevuses osalevate toetusesaajate kulud oleksid valideeritud artikli 14 lõikes 2 märgitud audiitorite poolt;

e) vastutab ERFi toetuse jõudmise eest tegevuses osalevate toetusesaajateni.

Korraldav asutus kehtestab iga tegevuse puhul rakenduskorra kokkuleppel juhtiva toetusesaajaga.

Artikkel 21

Kulude sertifitseerimine

Iga toetusesaaja poolt deklareeritud kulude õiguspärasust ja korrale vastavust sertifitseerivad artikli 14 lõikes 2 märgitud tunnustatud audiitorid. Iga tegevuses osalev toetusesaaja kannab vastutust deklareeritud kuluga seotud eeskirjade eiramise puhul.

Artikkel 22

Tegevuse kohta reguleerivad eritingimused

Piiriülese koostöö kontekstis nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib finantseerida kuni 20% asjakohase tegevusprogrammi eelarvest NUTS III tasandi piirkondades, mis külgnevad määruse (EÜ) nr … artikli 7 lõikes 1 osutatud piirkondadega.

Rahvusvahelise koostöö kontekstis nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib finantseerida kuni 20% asjakohase tegevusprogrammi eelarvest tegevuse puhul, millest võtavad osa väljaspool asjaomast piirkonda asuvad partnerid.

Piiriülese ja rahvusvahelise koostöö kontekstis võib ERF kuni 10% ulatuses tema poolt asjakohasele tegevusprogrammile antavast toetusest finantseerida kulusid, mis on seotud väljaspool Euroopa Ühendust asuvate riikide territooriumidel läbiviidavate tegevuse või tegevuse etappidega, juhul kui see tegevus või need tegevuse etapid edendavad ühenduse piirkondi.

Liikmesriigid tagavad nende kulude õiguspärasuse ja korrale vastavuse.

IV PEATÜKK LÕPPSÄTTED

Artikkel 23

Üleminekusätted

Käesolev määrus ei piira Euroopa Regionaalarengu Fondi käsitleva määruse (EÜ) nr 1783/99 alusel nõukogu või komisjoni poolt heaks kiidetud ja enne käesoleva määruse jõustumist kohaldatud meetmete jätkuvat rakendamist ega muutmist, kaasa arvatud nende meetmete täielik või osaline tühistamine.

Määruse (EMÜ) nr 1783/99 alusel esitatud taotlused jäävad jõusse.

Artikkel 24

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 1783/99 tunnistatakse kehtetuks alates ….

Viiteid määrusele (EÜ) nr 1783/99 tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 25

Läbivaatamisklausel

Euroopa Parlament ja nõukogu vaatavad käesoleva määruse uuesti läbi komisjoni ettepanekul hiljemalt 31. detsembriks 2013.

Artikkel 26

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, […].

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

eesistuja eesistuja

[…] […]

[1] ELT C […], […], lk […].

[2] ELT C […], […], lk […].

[3] ELT C […], […], lk […].

[4] ELT L […], […], lk […].

[5] EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

[6] ELT L […], […], lk […].

[7] ELT L […], […], lk […].

[8] EÜT L 213, 13.8.1999, lk 1.