22.3.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 71/11

1)

Regioonide komitee usub, et tugevad piirkondlikud ja kohalikud omavalitused järgivad demokraatliku õiguspärasuse ja vastutuse põhimõtet oma organites.

Seetõttu innustab regioonide komitee kõikide Euroopa riikide ametivõime arendama ja laiendama kohaliku omavalitsuse põhimõtet vastavalt Euroopa Kohaliku Omavalitsuse Hartale (15. oktoober 1985) ja hoiduma igasugustest piirangutest vahetu kodanikuosaluse osas kohalikul ja piirkondlikul tasandil.

2)

ELi laienemine on oluliselt pikendanud ELi ja Venemaa ühist piiri. ELile on head suhted oma suurima naabri Venemaaga vältimatult vajalikud. Seetõttu peaks EL toetama heade valitsemistavade arengut Venemaal mitte ainult riiklikul, vaid ka piirkondlikul ja kohalikul tasandil. ELi huvides on tegutseda avatud, stabiilse ja demokraatliku Venemaa nimel, mis võib olla strateegiliseks partneriks, kaitseb ühiseid väärtusi, jätkab reformipüüdlusi, täidab oma kohustusi ja etendab koos ELiga konstruktiivset rolli suhetes uute sõltumatute riikidega (SRÜ).

3)

Tõeline partnerlus peaks põhinema praktilisel strateegial ja programmil kui poliitiliste avalduste konkreetsel väljendusel. Euroopa Liidu laienemise ja Venemaa-suhetega seotud muutustele ja uutele väljakutsetele reageerimine nõuab praktilisi ja konkreetseid abinõusid. Kohalikul ja piirkondlikul tasandil tuleb tagada majanduskasv kui tulevase heaolu alus ning kohandada areng erinevate tingimustega kohalikul tasandil. Haridus, keskkond, transport, majanduse arendamine avaliku ja erasektori partnerluse kaudu, sotsiaalteenused ja tervishoid on piirkondliku arengu olulised elemendid, mis peavad suurendama Venemaa ja ELi majanduskasvu ning tugevdama koostööd kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel.

4)

EL peab eritähelepanu pöörama ka eriliste arenguvajadustega Põhjamõõtme riikidele. Selliste alade hulka kuuluvad Loode-Venemaa koos Kaliningradi (Königsbergi) piirkonnaga ning Venemaa polaar- ja lähispolaaralad. Oluline on keskenduda rasketele kliimatingimustele, mis mõjutavad majanduslikku arengut, haridust, tervishoidu ja keskkonda.

5)

Rõhutada tuleks, et regioonide komitee kavatseb keskenduda valdkondadele, mis kuuluvad kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevusse. Riiklikud asutused tegelevad üldisemate, kogu ühiskonda puudutavate küsimustega, samal ajal kui kohalikud ja piirkondlikud organid keskenduvad valdkondadele, mis on olulised ühiskonna eri osade igapäevases elus.

6)

Regioonide komitee aktiivne osalus peab keskenduma praktilistele küsimustele, mida saab lahendada konkreetses koostöös ELi ja Venemaa kohalike ja piirkondlike partnerite vahel. Koostöö süvendamise kaudu kohalikul ja piirkondlikul tasandil saab EL kaasa aidata Vene majanduse suuremale mitmekesistamisele, mis on vajalik suurendamaks välismaiste otseinvesteeringute hulka, millega saab luua uut reaalkapitali ja moderniseerida infrastruktuuri. Regioonide komitee märgib, et Euroopa Komisjon viitab oma analüüsis KOM(2004) 106 (lõplik) 10. veebruarist 2004 sellele, et avaliku ja finantssektori, elamuehituse, kommunaalteenuste, tervishoiu ja hariduse reformimisel on veel palju teha. Nõutavate struktuuriliste, sotsiaalsete ja institutsionaalsete reformide kiirendamisega Venemaal saab parandada investeerimis- ja ärikliimat ning tõsta tööstussektori tootlikkust.

7)

Tiheda koostöö kaudu projektitasandil saab EL anda oma panuse avaliku sektori reformi tasakaalustatud teostamissse nii föderaal- kui ka piirkondlikul tasandil. Koostöö kaudu sellistes projektides saab EL konkreetsetes valdkondades parendusi tehes aidata kaasa inimkapitali arendamisele. EL peab ka edaspidi toetama rahvusvahelisi kontakte rohujuure tasandil, muuhulgas partnerluse kaudu hariduse valdkonnas.

1.1

Märgib, arvestades alalise partnerlusnõukogu 2004. aasta aprilli istungi järeldusi, et ELi ja Venemaa vahelise koostöö arengu olulise ja stabiilse aluse moodustab ka edaspidi partnerlus- ja koostööleping. Leping kehtestab kahepoolse koostöö raamid ning näeb ette organite loomise, mis on kõige vajalikumad ühiste küsimuste arutamiseks ja otsuste tegemiseks kõigil tasanditel, nagu ka teabevahetuseks ja konfliktide lahendamiseks;

1.2

on valmis konstruktiivselt kaasa aitama Peterburi tippkohtumisel mais 2004 otsustatud nelja ühisruumi loomisele ja arendamisele: üks ühine majandusruum, üks ühine vabaduse, julgeoleku ja õiguskindluse ruum, üks ühine välisjulgeoleku ruum ning üks ühine teadus-, haridus- ja kultuuriruum;

1.3

on arvamusel, et kõnealuse nelja ruumi paljud elemendid puudutavad loomulikult ka kohalikke ja piirkondlikke organeid. Komitee kutsub vahetult osalema ühisruumide arendamises nii komitee pädevusse jäävates valdkondades kui ka valdkondades, mida hallatakse avatud kooskõlastusmeetodi abil;

1.4

kiidab heaks konkreetsete koostöövaldkondade ettenägemise kohalikul ja piirkondlikul tasandil regioonide komitee ja Venemaa vastastikuse mõistmise memorandumis;

1.5

ootab rahuloluga kohalike ja piirkondlike omavalitsuste reformitud seaduste jõustumist Venemaal 2006. aastal; regioonide komitee loodab, et see on edasiviivaks sammuks ELi ja Venemaa detsentraliseeritud omavalitsuste võimalikus koostöös, seda iseäranis piiriülese koostöö alaste pädevuste selge kindlaksmääramise tulemusena; regioonide komitee on Euroopa Nõukogu ja Venemaa vaheliste jätkuvate kõneluste põhjal igati veendunud, et Kohaliku Omavalitsuse Harta põhimõtteid järgitakse ka seoses hiljutiste Venemaal tehtud seadusandlike ettepanekutega;

1.6

omistab koostööle Venemaa ja ELi kohalike ja piirkondlike ametivõimude vahel suurt tähtsust, kuna seeläbi keskendutakse ühiste probleemide lahendamise võimalustele kohalikul, rohujuure tasandil;

1.7

on arvamusel, et kohalikul ja piirkondlikul tasandil teavet ja parimaid praktikaid vahetades saab toetada demokraatiat ning majanduslikku ja sotsiaalset arengut;

1.8

märgib rahuloluga, et ELi ja Venemaa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vaheliste projektide positiivsed tulemused tugevdavad soovi tõhusa koostöö järele;

1.9

rõhutab, et ühine projektijuhtimine on detsentraliseeritud omavalituste vahelise jätkusuutliku koostöö olulise tähtsusega eeltingimus.

2.1.1

kutsub ELi ja Venemaad ühise huvi valdkondades tegema koostööd kohalikul tasandil. Regioonide komitee ja Venemaa vastastikuse mõistmise memorandumis nimetatakse selliseid valdkondi nagu kultuur, sotsiaalelu, piirkondlik majandus, keskkond, transport, põllumajandus, teadus ja majanduse arendamine, kus võiks teha ettepanekuid konkreetseteks algatusteks. Kokkuvõetuna katavad need olulise osa detsentraliseeritud omavalitsuste ülesannetest kohaliku ja piirkondliku elu arendamisel;

2.1.2

on arvamusel, et tervis, ja eriti rahvatervis, on ühiskonna kasvupotentsiaali võtmetegur ning vastav pädevusvaldkond on seega kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks põhilise tähtsusega. Seda aspekti ei ole vastastikuse mõistmise memorandumis selgesõnaliselt nimetatud, kuid see on seotud sotsiaalpoliitikaga ning mõjutab muid sektoreid otseselt või kaudselt. Sellisena on ta muude sektorite oluline alus ning aitab tagada ja alal hoida ühiskonna stabiilsust;

2.1.3

kiidaks heaks, kui regioonide komitee töötaks Euroopa Komisjoni asjakohase toetusega, arvestades ELi ja Venemaa partnerlus- ja koostöölepingut, ning koostöös Venemaa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajatega välja uue instrumendi – standardlepingu vastastikuse mõistmise memorandumi kujul koos vastavate suunistega, mis võiks olla ELi liikmesriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning kogu Venemaa vastavate piirkondlike omavalitsuste konkreetsete koostöölepingute aluseks. See pakuks ELi ja Venemaa kohalikele ja piirkondlikele omavalitustele huvitavaid ja motiveerivaid väljavaateid seoses põhiliselt altpoolt tuleva algatuse tugevdamiseks ja bürokraatlike takistuste kõrvaldamiseks;

2.1.4

kutsub üles tegema konkreetset koostööd ning arendama konkreetseid projekte ja partnerlust ELi ja Venemaa kohalike omavalitsuste vahel valdkondades, mida on nimetatud regioonide komitee ja Venemaa vastastikuse mõistmise memorandumis. Valdkondade loetelu ei ole ammendav, kuid seda saab täiendada läbirääkimistel konkreetsete Vene ja Euroopa kohalike omavalitsuste ja regioonide vahel;

2.1.5

soovitab, et kõik lepingud sisaldaksid selgeid eesmärke, suuniseid tegevus- ja ajakavade koostamiseks, rahastamispõhimõtteid ning lepingu hindamise eeskirju ja tähtaegu;

2.1.6

soovitab edendada teabe- ja parimate praktikate vahetust valdkondades, kus sellest on kasu kogu ühiskonnale. Regioonide komitee välissuhete komisjon RELEX toetab regulaarseid konsultatsioone Venemaa küsimustes, et hinnata koostöö ning Venemaa ja ELi suhete arengut, pöörates peamist tähelepanu iseäranis kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevusvaldkondadele;

2.1.7.

julgustaks ELi ja Venemaa piirkondliku ja kohaliku tasandi poliitikute edaspidiste kohtumiste korraldamist arutamaks ühist huvi pakkuvaid küsimusi, sealhulgas ELi uue naaberriikide poliitika perspektiive kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning nende tasandite konkreetseid algatusi. Niisuguste kohtumiste tulemusena võidakse esitada Euroopa Komisjonile ja Venemaa valitsusele ettepanekuid ELi ja Venemaa vahelise koostöö edasiseks intensiivistamiseks. Komisjon viitab kõnealuses seoses positiivsetele kogemustele 1997. aastal ellukutsutud töösturite ümarlauaga;

2.1.8

on arvamusel, et teabe- ja kogemustevahetus regioonide komitee ning Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee vahel saab kaasa aidata paremale mõistmisele ELi ja Venemaa vahel ühist huvi pakkuvates valdkondades ning suurendada konkreetsete algatuste võimalusi suhetes Venemaaga näiteks kursuste, seminaride, istungite ja konverentside kujul, kuna mõlemad pooled soovivad kaasa aidata ELi ja Venemaa koostöö intensiivistamisele;

2.2.1

rõhutab uue naaberriikide programmi esimese etapi tähtsust, mille teostamine on kavandatud aastateks 2004 – 2006 ja mille konkreetsed tulemused avavad loodetavasti tee paremale ja sujuvamale piiriülesele koostööle ELi ja Venemaa vahel; regioonide komitee tervitab kõnealuses seoses uut piirkondliku koostöö näidisprogrammi ja TACISe riiklikku näidisprogrammi Venemaal, kus täpsemalt selgitatakse ELi omapoolset tegevust ning tuuakse välja eesmärgid ja prioriteedid ajavahemikuks 2004 – 2006;

2.2.2

kiidab heaks ELi ja naaberriikide järjepideva piirkondadevahelise koostöö uue naabrus- ja partnerlusinstrumendi aastateks 2007 – 2013, mille eesmärk on soodustada pidevat piirkondadevahelist koostööd ELi ja naaberriikide vahel ning mis hõlmab ühiseid taotluste esitamise tähtaegu, ühist menetlus- ja aruandluskorda;

2.2.3

kutsub Venemaad andma oma panust ühisesse rahastamisinstrumenti, mis põhineb ühistel algatustel ja ühisel juhtimisel, ja selles osalema, et nii EL kui Venemaa tunnetaksid intensiivsema koostöö eeliseid ja väärtust;

2.2.4

rõhutab mestimiskontseptsiooni tähtsust kogemuste vahetamiseks konkreetsetes valdkondades kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

2.2.5

toonitab koostöö rajamise ja süvendamise eeliseid eelkõige kultuuri ja hariduse valdkondades, mis eriti suures ulatuses põhinevad kohaliku ja piirkondliku tasandi tegevusel, traditsioonidel ja elanikkonna kultuurilisel mitmekesisusel;

2.3.1

rõhutab, et ELi ja Venemaa vahelised rahvusvahelised suhted puudutavad ennekõike Venemaa vahetult ELiga piirnevaid piirkondi; Loode-Venemaa koos Kaliningradiga on ELi Põhjamõõtme lahutamatu osa;

2.3.2

toonitab Põhjamõõtme teise tegevuskava tähtsust, mille raames on kõigil Põhjamõõtme huvigruppidel võimalus osaleda konkreetsetes projektides, koostöös ja parimate praktikate vahetuses kindlates valdkondades, mis on tegevuskavas loetletud. Lisaks on tähtis muuta tegevuskava sisuliste elementide elluviimiseks vajalik finantseerimine hõlpsasti kättesaadavaks, kui soovitakse arendada Põhjamõõtme kui ühtse geograafilise piirkonna sotsiaal- ja majanduselu kogu ELi kasuks;

2.3.3

juhib tähelepanu Kaliningradi piirkonna seisundile erimajandustsoonina ja viitab samas piiriülese koostöö võimalusele vahetult Kaliningradiga piirnevate riikidega, millel on seetõttu samad probleemid ja võimalused nagu kõnealusel piirkonnal;

2.3.4

tervitaks Kaliningradi ja ELi vaheliste projektide piisaval määral arvessevõtmist ka Euroopa Põhjamõõtme arendamise tegevuskava rahastamisel loomaks alust piiriülesele tehnilisele koostööle kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

2.3.5

soovitab ELil ja Venemaal keskenduda Põhjamõõtme raskesti ligipääsetavatele piirkondadele, kus valitseb väga karm kliima ja kus seepärast arengu, keskkonna jätkusuutlikkuse, majanduse arendamise, sotsiaalteenuste ning hariduse ja tervishoiu ees seisavad kliimatingimuste, suurte kauguste, nõrgalt arenenud infrastruktuuri ja väikeste rahvastikugruppide tõttu erilised probleemid; komisjon viitab kõnealuses seoses Arktika akna kontseptsioonile ning suhetele loodepiirkonna polaar- ja lähispolaaralade 16 riigi ja piirkonna vahel;

2.3.6

meenutab, et regioonide komitee võiks loomulikult täita keskset rolli ühise koordineeriva ja nõustava organi loomisel, kuhu on kaasatud kohaliku ja piirkondliku tasandi esindajaid kogu Põhjamõõtme alalt.