Brüssel 21.12.2004

KOM(2004)823 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Tavapärastele AKV banaanitarnijatele antava toetuse eriraamistik(Nõukogu määrus (EÜ) nr 856/1999)Komisjoni aruanne kahe aasta kohta2004

1. SISSEJUHATUS

1.1 2003. aastal oli maailma banaanitoodang umbes 69 miljonit tonni. Suurim tootja on India, samas kui peamisteks eksportijateks on Ecuador, Costa Rica, Filipiinid ja Kolumbia.

Peaaegu kõik USAsse imporditud banaanid on pärit Ladina-Ameerikast. Ka 60% Euroopa Liidu turust kuulub Ladina-Ameerika banaanidele, samas kui ülejäänud turg jaguneb peaaegu võrdselt AKV riikidest pärit impordi ja ühenduse toodangu vahel.

2002. aastal müüdi peaaegu 95% AKV banaanide koguekspordist Euroopa Liitu. 2003. aastal moodustasid Côte d´Ivoire’ist ja Kamerunist imporditud banaanid enam kui 60% AKV koguimpordist Euroopa Liitu.

1.2 Banaanide importi Euroopa Liitu on tavapäraselt reguleeritud kvoodisüsteemi abil, pakkudes olulist sooduskohtlemist Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidest (niinimetatud AKV riikidest) pärit banaanide importijatele. Euroopa Liidu banaaniimpordi režiim ei ole muutunud aastatel 2002–2004. Pärast Euroopa Liidu laienemist 1. mail 2004 on banaaniimpordi mahtu suurendatud täiendava koguse võrra ajavahemikuks 1. maist kuni 31. detsembrini 2004, tagamaks laienenud ühenduse tarbijate piisava varustatuse banaanidega.

EL omandas Maailma Kaubandusorganisatsioonis kaks peatamisluba, reguleerimaks impordi sooduskorda AKV jaoks. Neist esimene[1] hõlmab Cotonou lepingu alusel toimuva AKV banaanide impordi suhtes kohaldatavaid tariifseid soodustusi kuni 1. jaanuarini 2008. Teine luba[2] hõlmab AKV C-kvoodi kinnistamist kuni 1. jaanuarini 2006.

EL on nõustunud kehtestama banaaniimpordi suhtes üksnes tariifipõhise korra hiljemalt 1. jaanuarist 2006[3]. Selle tariifi taset ei ole veel kindlaks määratud. AKV riikide suhtes kohaldatakse uue korra alusel jätkuvalt tariifset soodustust: nende soodustused turul sõltuvad siiski kokkulepitud tariifitasemest.

1.3 Selleks et lihtsustada üleminekut uutele turutingimustele kaheteistkümne tavapärase AKV banaanitarnija jaoks, kehtestati juba 1999. aastal toetuse eriraamistik (SFA) kindlaksmääratud eelarverea kaudu. Tavapärasteks tarnijateks loetakse viit Aafrika ja seitset Kariibi mere riiki, mille suhtes seetõttu kohaldatakse toetuse eriraamistikku. Selle raamistikuga antakse tehnilist ja rahalist abi asjaomaste riikide esitatud eriprojektidele, mis põhinevad pikaajalisel, eelnevalt komisjoniga kokkulepitud ja komisjoni poolt heakskiidetud strateegial. Igale riigile eraldatav summa arvutatakse kahe kriteeriumi põhjal, milleks on konkurentsivõimes täheldatud mahajäämus võrreldes kolmanda riigi tarnijatega ning banaanitootmise osatähtsus asjaomaste AKV riikide majanduses. Üldiselt keskenduti esimestel rakendusaastatel (1999–2001) vahendite eraldamisel pigem tootlikkuse parandamisele kui mitmekesistamisele, samas kui aastatel 2002–2004 oli prioriteediks asjaomaste riikide mitmekesistamispüüdluste soodustamine. Kahe määruse[4] kohaselt hakati maksimaalselt 15% suurust vähenduskoefitsienti kohaldama 2004. aasta algusest kõikidele riikidele eraldatavate summade suhtes. Nimetatud määruste kohaselt peab nende riikide suhtes, kes on suutnud oma konkurentsivõimet suurendada, kohaldama väiksemat vähenduskoefitsienti.

2. ÕIGUSLIK ALUS

22. aprillil 1999 võttis nõukogu vastu määruse (EÜ) 856/1999, millega nähakse ette tavapärastele AKV banaanitarnijatele antava toetuse eriraamistik.[5] 22. juulil 1999 võttis komisjon vastu määruse 1609/1999,[6] milles sätestakse selle üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

2002. aastal oli eelarverea summaks 40 miljonit eurot. Komisjoni otsus, millega eraldati 2003. aastal toetuse eriraamistikule kasutatavad summad (riikide kaupa), võeti vastu 14. märtsil 2003.[7] Komisjoni asjakohane otsus 2004. aasta eelarverea kohta, milles sätestati kogusummaks 37,31 miljonit eurot, võeti vastu 1. aprillil 2004.[8]

2.1. Eesmärgid

Üldine eesmärk on parandada tavapärase AKV banaanitoodangu konkurentsivõimet või toetada selle mitmekesistamist, kui konkurentsivõime ei ole enam saavutatav. Kokkuvõtteks tuleks see eesmärk saavutada, rahastades projekte, mille sihiks on:

- suurendada tootlikkust ilma keskkonda kahjustamata,

- parandada kvaliteeti, sealhulgas fütosanitaarmeetmeid,

- viia tootmine, jaotamine ja turustamine vastavusse ühenduse kvaliteedistandarditega,

- asutada selliseid tootjaorganisatsioone, mis keskenduvad toodete turustamise parandamisele ja keskkonnasõbralike tootmismeetodite väljatöötamisele, sealhulgas õiglasele banaanikaubandusele,

- arendada turustus- ja/või tootmisstrateegiaid, mis vastaksid ELi banaanituru ühise korraldusega seotud nõuetele,

- toetada banaanitootjaid keskkonnasõbralike tootmismeetodite, sealhulgas õiglase banaanikaubanduse arendamisel,

- toetada väljaõpet ja turu-uuringuid, ning parandada jaotusinfrastruktuuri,

- toetada mitmekesistamist, kui banaanisektori konkurentsivõime püsivalt ei parane.

2.2. Aruandlus

Nõukogu määruse artiklis 9 täpsustatakse, et „komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. detsembriks 2000 ning sellest alates iga kahe aasta järel aruande käesoleva määruse toimimise kohta, millele vajaduse korral lisatakse ettepanekud” . Käesoleva aruandega täidetakse kõnealune kohustus 2003. ja 2004. aasta suhtes. Eelmine aruanne, mis käsitles aastaid 2001 ja 2002, avaldati 23.12.2002.[9]

3. TURUTEAVE

2003. aastal oli maailma banaanitoodang umbes 69 miljonit tonni (2002. aastal 68 miljonit tonni). Suurim tootja on India (23,8% maailmatoodangust), samas kui peamised eksportijad on Ecuador, Costa Rica, Filipiinid ja Kolumbia, kellele 2002. aastal kuulus 63% maailma banaaniekspordist.

Suurimad banaanide imporditurud on USA (2002. aastal 3,9 miljonit tonni) ja EL (2002. aastal 3,3 miljonit tonni). Peaaegu kõik USAsse imporditud banaanid on pärit Ladina-Ameerikast. Teisalt jagavad Ladina-Ameerika banaanid (63%) ELi turgu AKVst pärit impordi (19%) ja ühenduse toodanguga (18%).

2002. aastal müüdi peaaegu 95% AKV banaanide koguekspordist ELis. 2003. aastal moodustas Côte d´Ivoire’ist ja Kamerunist pärit banaanide import peaaegu 63% (2002. aastal 61%) AKV koguimpordist ELi.

Võrreldes USA turuga on EL banaanitarnijatele atraktiivne turg kõrgete hindade tõttu, mis tulenevad kvoodisüsteemist ning kõrgematest tollimaksudest ja transpordikuludest. 2003. aastal oli Ladina-Ameerika tarnijate keskmine tonnihind 621 eurot ning AKV tarnijate keskmine tonnihind ulatus 616 euroni. AKV tarnijate seas võib siiski näha olulisi erinevusi: 2003. aastal oli Belize’ist pärit banaanitonni keskmine hind 501 eurot, samas kui Côte d´Ivoire’ banaanide keskmine tonnihind oli 676 eurot.

4. ELI KAUPLEMISKORD

ELi banaanidega kauplemise kord ei ole pärast viimast SFA aruannet muutunud.

Alates 1. jaanuarist 2002 on ühenduse banaaniimporti reguleeritud varasemal kaubandusel põhinevate tariifikvootide ja impordilitsentsidega.

Kohaldatakse järgmist kolme tariifikvooti: 2 200 000 tonni A-tariifikvoot tariifiga 75 eurot tonni kohta (AKV banaanide puhul 0 eurot); 453 000 tonni B-tariifikvoot tariifiga 75 eurot tonni kohta (AKV banaanide puhul 0 eurot); 750 000 tonni C-tariifikvoot tariifiga 0 eurot tonni kohta (kinnistatud AKV banaanidele). A- ja B-tariifikvoot on avatud mis tahes päritolu banaanidele; C-tariifikvoot on kinnistatud AKV riikidele.

Banaanide kvoodivälise impordi suhtes kohaldatakse tollimaksu 680 eurot tonni kohta. AKV riikidele kohaldatakse tariifset soodustust 300 eurot tonni kohta.

Pärast ELi laienemist 1. mail 2004 on vastu võetud asjakohane kord, et tagada piisav banaanitarne laienenud ühenduse tarbijatele. Selleks on banaanide praegusi impordimahte suurendatud täiendava 300 000 tonni võrra ajavahemikul 1. maist kuni 31. detsembrini 2004.

2004. aasta jooksul teatas EL seoses laienemisega valmisolekust pidada asjakohaste WTO liikmetega vastavalt GATTi XXIV artikli lõikele 6 läbirääkimisi võimalike kaubanduskompensatsioonide osas, millega hüvitada banaanide suhtes kohaldatavate imporditollimaksude suurenemine, mis tuleneb EL-15 tariifi kohaldamisest uute liikmesriikide suhtes.

Lõpetuseks, võttes arvesse, et banaanituru ühist korraldust käsitleva määrusega, Ecuadori ja Ameerika Ühendriikidega banaanide kohta sõlmitud käsituslepetega ning WTO peatamislubadega GATTi I artikli suhtes AKV-EÜ partnerluslepingu puhul on ette nähtud, et üksnes tariifipõhine impordikord jõustub hiljemalt 1. jaanuarist 2006, teatas EL 15. juulil 2004. aastal WTOle kavatsusest muuta WTO banaanide suhtes kehtestatud soodustusi GATTi XXVIII artikliga ettenähtud korras.

Komisjon kohustub AKV banaanitarnijate suhtes täitma Cotonou lepingust tulenevaid kohustusi ja kavatseb seega pöörata erilist tähelepanu impordikorra muutmisest AKV banaanitootjatele tulenevatele tagajärgedele, uurida nende eriolukorra arvessevõtmiseks sobivaid viise, kaasa arvatud AKV toodete sooduspääsu turule, ning püüda säilitada AKV riikidele soodustuste taset, mis oleks võrdne 25 liikmeni laienenud ühenduse võimaldatud tasemega.

5. RAHALISED OTSUSED

5.1. 2003. aasta eelarverida

Euroopa Arengufondi komitee kiitis 2003. aasta novembris heaks kõik 12 AKV abisaajamaa ettevalmistatud rahastamisettepanekud. Ehkki kõik rahastamiskohustused võeti vastu 2003. aasta lõpus, oli finantsmääruse artikli 164 kohase vastavustõenduse tõttu võimalik vastavatele rahastamislepingutele alla kirjutada alles 2004. aasta lõpus (välja arvatud Somaalia puhul, kellega sõlmitudleping allkirjastati varem, kuna programmi juhtimine on tsentraliseeritud). Somaaliaga sõlmitud lepinguga, mis allkirjastati oktoobris-novembris 2004, kontrollitakse vastavust detsentraliseeritud juhtimise kriteeriumidega.

2003. aasta rahastamislepingute kogusumma on 40 miljonit eurot ning see on eraldatud I lisas esitatud viisil.

5.2. 2004. aasta eelarverida

2004. aasta soovituslikud summad tehti abisaajamaadele teatavaks aprillis 2004. Kuna kõik 12 maad esitasid rahastamisettepanekud, ei olnud vajadust taas eraldada kasutamata ressursse.

2004. aastal eraldatud kogusumma on veidi väiksem eelmiste aastate omast, kuna vastavalt nõukogu määruse 856/1999 artiklile 7:

„Alates aastast 2004 [...] kohaldatakse iga tavapärase AKV tarnija kasutatava toetussumma suhtes vähenduskoefitsienti kuni 15%. Artikli 3 lõike 2 punktis a määratletud [tootlikkuse stimuleerimisele suunatud] programmide rakendamise korral vähendatakse nimetatud vähenduskoefitsienti samavõrd, kui on võrreldes eelmise aastaga täheldatud konkurentsivõime kasvu”.

12 rahastamisettepanekut esitati novembrikuus kogunenud Euroopa Arengufondi komiteele, mis andis oma heakskiidu.

6. RAKENDAMINE

Võrreldes ajavahemikuga 1999–2002 on 2003. ja 2004. aastate rahastamislepingutega banaaniistanduste tootlikkuse stimuleerimiseks eraldatud summade suhtarvud jätkuvalt vähenenud. Mitmekesistamise ja tootlikkuse suhe 2003. ja 2004. aastal eraldatud summades oli vastavalt 171% ja 178%, võrreldes 81% ja 178%ga aastatel 2001 ja 2002 (vt VI lisa).

Nagu on osutatud nõukogu määruse 856/1999 artiklis 3, „tehnilist ja rahalist toetust antakse [...] selliste programmide rakendamise toetuseks, mille eesmärk on [...] toetada mitmekesistamist, kui banaanisektori konkurentsivõime püsivalt ei parane” .

24st rahastamislepingust 16 on eraldanud vahendeid mitmekesistamisprojektide jaoks.

6.1. Mitmekesistamine

Mitmekesistamist toetavad projektid on peamiselt suunatud banaanikasvatajate ümberõppele.

- Saint Lucia, Saint Vincent ja Grenadiinid, Dominica, Grenada, Cape Verde, Somaalia and Madagaskar on plaaninud kasutada 2003. ja 2004. aastal eraldatud kogusummasid põllumajanduslike ja institutsionaalsete toetusprojektide rahastamiseks.

- Jamaicale 2003. ja 2004. aastal eraldatud summad jaotuvad mõlema sektori vahel: tootlikkuse stimuleerimine ja mitmekesistamine.

- Kuus kaheksast riigist, mis rakendavad 2003.–2004. aastal eraldatud summade toel mitmekestamisprojekte, on oma programmidesse kaasanud konkreetse tehnilise abi komponendi.

6.2. Tootlikkuse stimuleerimine

Projekte, mis on suunatud banaaniistanduste tootlikkuse suurendamisele, viiakse ellu kaheteistkümnest riigist viies. 2003. ja 2004. aastal hõlmavad need projektid tegevust järgmistes valdkondades:

- niisutamine ja drenaaž Kamerunis, Côte d´Ivoire’is, Jamaical ja Surinames;

- istanduste uuendamine Kamerunis, Côte d´Ivoire’is ja Belize’is;

- saagi pakkimine ja hoiustamine Kamerunis, Côte d´Ivoire’is ja Surinames;

- infrastruktuur ja sotsiaalprojektid Kamerunis, Côte d´Ivoire’is ja Belize’is;

- spetsiifiline tehniline abi Côte d´Ivoire’is, Belize’is, Jamaical and Surinames;

- tootmisvahendite sertifitseerimine Côte d´Ivoire’is, vastamaks turutingimustega kehtestatud kvaliteedistandarditele.

6.3. Maksed ja väljamaksed

II, III ja IV lisa tabelites on esitatud eraldatud summad, maksed ja väljamaksed SFA ja riigi kohta vastavalt 15. oktoobri 2004 ja 31. detsembri 2003 seisuga.

2004. aastal tuleb märkida maksete järsku vähenemist peamiselt vajaduse tõttu viia jätkuvad projektid vastavusse uue finantsmäärusega, mis jõustus 2003. aastal.

Projekti ei olnud enam võimalik iga-aastaste töökavade (AWP)[10] kaudu ellu viia, kuna finantseeskirja artikli 164 kohase vastavustõenduse otsuseid ei olnud veel avaldatud.

Nagu VIII lisas näidatud, maksti aastatel 1999–2004 iga-aastaste töökavade põhjal projektide elluviimiseks 62,60 miljonit eurot, samas kui väljamakseteks kulus 35,67 miljonit eurot.

Ehkki aastatel 2003 ja 2004 on täheldatud projektide elluviimise märgatavat hilinemist, peaks olukord 2005. aasta alguses paranema, kuna finantsmääruse artikli 164 kohane vastavustõendus võimaldab enamikes riikides detsentraliseeritud juhtimist.

7. JÄRELEVALVE

Kui kõigis Kariibi mere riikides 2001. aastal läbiviidud esialgse järelevalvemissiooni ajal ei olnud neis riikides mingeid toiminguid teostatud, siis vahepeal on edukalt käivitatud asjakohased projektid.

Põllumajanduse peadirektoraat on banaanituru ühise korralduse (CMO) raames palganud SFA piiratud analüüsi läbiviimiseks konsultandi. On lepitud kokku, et pädevust laiendatakse selliselt, et see hõlmab üksikasjalikku SFA mõjuanalüüsi aastate 1999–2004 kohta.

Järelevalvemissioon keskendub samuti praegustele banaanistrateegiatele ning hindab nende tundlikkust kasutuselevõetava ühe tariifi taseme suhtes. Lisaks sellele hinnatakse SFA raames väljapakutud ja elluviidud programme selle põhjal, kui tulemuslikult need on mõjutanud iga abisaajamaa strateegiat.

Missioon, mis külastab kõiki 12 riiki, algas 2004. aasta lõpus ja peaks esitama aruande 2005. aasta keskpaigaks.

8. SOOVITUSED JA LÕPPJÄRELDUSED

Finantsmääruse artikli 164 kohaselt läbiviidava vastavustõenduse tõttu on projektide elluviimine viimase kahe aasta jooksul oluliselt hilinenud. Kõnealuse artikli sätetes võetakse enamikus asjaomastes riikides arvesse detsentraliseeritud juhtimist. Seega peaks projektide elluviimine paranema 2005. aasta alguses.

Paralleelselt 15% suuruse vähenduskoefitsiendi kohaldamisega kättesaadavaks tehtud toetussumma suhtes ja selle proportsionaalse alandamisega vastavalt konkurentsivõime täheldatud kasvule nihkus elluviimise ja programmide koostamisega seotud raskuspunkt konkurentsivõime toetamiselt peamiselt mitmekesistamise toetamisele. See suund on 2002.–2004. aastal jätkunud.

2002. aastal telliti ja viidi läbi määruse 856/1999 rakendamise hindamine. Leiti, et selle soovitused, nt mitmeaastane programmide koostamine, vähendamaks haldusetappide arvu ja sellest tulenevalt lihtsustamaks haldusprotsessi, ei ole vastavuses SFA määruse ja finantsmäärusega.. On tellitud, koostatud ja läbi viidud ka muid aruandeid teistele rahastajatele.[11] Komisjonil on praegu käsil nende lõppjärelduste läbivaatamine, et veelgi lihtsustada ja kiirendada SFA rakendamist seoses kehtiva reguleeriva raamistikuga. WORKING DOCUMENTS

Introduction to the Annexes:

Annexes II (1999), III (2000), IV (2001), V (2002) and VIII (recapitulative) show per country:

- payments (transfer from EC account to double signature account)

- disbursements (final payments of invoices) for annual work programmes

- payments/disbursements for specific commitments.

ANNEX I:BANANA BUDGET LINE 21-03-18 (Ex B7-8710) COUNTRY ALLOCATIONS for 2003 AND 2004

+++++ TABLE +++++

ANNEX II:SFA 1999

Financial situation as at:15/10/2004 for payments 31/12/2003 for disbursements

+++++ TABLE +++++

ANNEX III: SFA 2000

Financial situation as at:15/10/2004 for payments 31/12/2003 for disbursements

+++++ TABLE +++++

ANNEX IV: FA 2001

Financial situation as at:15/10/2004 for payments 31/12/2003 for Disbursements

+++++ TABLE +++++

ANNEX V:SFA 2002

Financial situation as at:15/10/2004 for payments 31/12/2003 for disbursements

+++++ TABLE +++++

ANNEX VI:Overview of activities by type of assistance

[pic]

1) Irrigation and drainage 2) Renewal of plantations (3) Phyto-sanitary treatment (4) Fertiliser (5) Packing (6) Cold storage (7) Agriculture/rural development (8) Roads (9) Social infrastructure (10) Microcredit (11) Social projects (12) Training (13) Institutional support (14) Technical Assistance ANNEX VII:CHART:Global payments on AWP over Global Payments on Specific Commitments

[pic]

ANNEX VIII:CHART:Global payments over Global Disbursements on AWP only

[pic]

+++++ TABLE +++++

[1] WTO 14 novembri 2001. aasta otsus: WT/MIN(01)15: „Euroopa ühendused – AKV-EÜ partnerlusleping”.

[2] WTO 14. novembri 2001. aasta otsus: WT/MIN(01)16: „Euroopa ühendused