5.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 164/48

—

“Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Sotsiaalfondi kohta” ja teemal:

—

“Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm PROGRESS”

1.1

rõhutab, et käesolev määrus on osa struktuurifondi määruste paketist, mille Euroopa Komisjon esitas koos teiste seadusettepanekutega 14. juulil 2004. a. Selles määruses kehtestatakse Euroopa Sotsiaalfondi haldamise üldsätted (järgnevalt “fond” või “ESF”) ning määratletakse tegevused, mida rahastatakse sihtalade “Lähenemine” ja “Piirkondade konkurentsivõime ja tööhõive” raames. Lisaks on ette nähtud valdkonnaülesed tingimused fondi poolt väljapakutud tegevuste raames;

1.2

toonitab, et fondil oli siiani oluline rahaline roll tööhõivepoliitikas ning ta käivitas töökohtade loomise pideva protsessi. Lisaks on fond taganud märkimisväärsed aktiivsed tööhõivepoliitika meetmed riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. ESFi ja Euroopa tööhõivestrateegia vaheline koostöö on käimasoleval programmitöö perioodil andnud mõningaid väga viljakaid tulemusi. Komitee on kindel, et ühinemine Lissaboni strateegiaga kujuneb samuti positiivseks;

1.3

rõhutab, et Euroopa Sotsiaalfondi põhiülesanne on majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamine liikmesriikide poliitilisi meetmeid toetades, et saavutada järgnevad eesmärgid: täielik tööhõive, töökvaliteedi ja –viljakuse parandamine, sotsiaalse integratsiooni edendamine ja piirkondliku sotsiaalse lõhe vähendamine lähtuvalt Euroopa tööhõivestrateegia suunistest ja soovitustest. Viimane vaadati 2003. a uuesti läbi, et see kohaldada Lissaboni strateegiale ning kooskõlastada veel enam majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse poliitikaga;

1.4

märgib, et praegune määruse ettepanek ei ole piisavalt täpne ja konkreetne. Mõnes osas tuleks luua seos teiste õigusinstrumentidega, mis ei ole käesoleva arvamuse teemaks, et selgitada määruse tegelikku kehtivusala. See puudutab näiteks määruses toodud või kavandatud partnerlussuhete raames läbiviidavate tegevuste rahastamist. Määruse reguleerimisala oleks seega laiem;

1.5

tunneb muret rolli pärast, mis anti liikmesriikidele ja haldusasutustele fondi eesmärkide jälgimisel, ilma et piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused oleks haaratud nende partnerlussuhete arendamisse; meenutab vajadust kaasata piirkonnad ja kohalikud omavalitsused üha enam fondi meetmete kehtestamisse, programmeerimisse ja rakendamisse vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele ning arvestades vastava liikmesriigi institutsioonilist süsteemi;

1.6

võtab teadmiseks tõdemused, mida käsitletakse kolmandas majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse aruandes Euroopa rahvastiku vananemise probleemi kohta, ja kõnealuse situatsiooni mõjudest tööjõuturule. Vastavalt nimetatud dokumendile ning viimastele prognoosidele tuleb lähtuda sellest, et aastaks 2025 väheneb 15-64-aastaste elanike arv ELis 10 % võrra. Seega tõuseb üle 65-aastaste elanike arv. Lühidalt öeldes, ELi rahvastiku vananemine toob endaga aegamisi kaasa töötava elanikkonna osa vähenemise. Nimetatud prognoosidest nähtub ELi jätkuva majanduskasvu, tööhõivemäära tõstmise ning samaaegselt ennetähtaegsele vanaduspensionile siirduvate isikute arvu vähendamise olulisus. Sellega seoses viidatakse regioonide komitee 56. täiskogu istungi 29. septembri 2004. aasta arvamusele komisjoni teatise “Vanema elanikkonna tööhõivemäära ning vanaduspensionile siirdumise ea tõstmine” (3) kohta.

1.7

on arvamusel, et tulevane ESFi määrus peab ühendama nii naistele kui meestele suunatud poliitika, et säilitada töötajate konkurentsivõime tööea lõpuni ning pöörata tähelepanu üle 40-aastaste töötajate ümberõppele koos noorte tööturule sisenemise toetamisega, mis ei nähtu määruse ettepanekust. Aktiivse vananemise ja järk-järgulise pensionile siirdumise toetamise puhul tuleks rakendada jätkusuutlikkuse kriteeriume;

1.8

peab mõttekaks arvestada määruses erilisi sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme, millega tänapäeval puutuvad kokku vähemarenenud piirkondade linnad võrreldes teiste Euroopa mandri enam arenenud aladega. Nimetatud probleemid võivad raskendada kodanike juurdepääsu tööturuasutustele; on seisukohal, et tuleb arvestada Euroopa linnade sotsiaalsete probleemide ning erinevate vajaduste mitmekesisusega;

1.9

tervitab ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse edendamise programmi PROGRESS avaldamist, seda enam, et määruse ettepanek ei sisalda ühtegi viidet ühenduse algatusele; soovitab kaaluda võimalust lisada viide nimetatud programmile Euroopa Sotsiaalfondi määruse ettepanekusse;

1.10

võtab teadmiseks otsuse ettepanekus programmi PROGRESS kohta sisalduvat seostatuse ja vastastikuse täiendavuse sätet. On vajalik, et kõik struktuurifondide ja eriti Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud tegevused vastaksid seostatuse, vastastikuse täiendavuse ja keskendumise põhimõttele;

1.11

juhib tähelepanu sellele, et komisjon võttis 2001. a juulis vastu valge raamatu “Euroopa avalik haldus”, millega peaks algama Euroopa Liidu poliitiliste meetmete väljatöötamine; juhib lisaks tähelepanu selle, et nimetatud protsessi arendamisse ja elluviimisse on tarvis kaasata suurem arv isikuid ja organisatsioone, suurendades niimoodi läbipaistvust ning kandes üle rohkem vastutust kõigile asjaosalistele. Piirkondlike ja kohalike omavalitsuste suurem kaasamine Euroopa Liidu poliitilistesse meetmetesse näitab, et eelmainitud osalejad mängivad mõningates liikmesriikides olulist rolli poliitiliste meetmete väljatöötamisel, mis annab tunnistust nende kasvavast vastutusest ja kodanike ning kohapealsete organisatsioonide ulatuslikumast kaasamisest kohaliku demokraatia protsessidesse; on seisukohal, et seda on vaja arvestada struktuurifondide ja eriti Euroopa Sotsiaalfondi õigussätete kehtestamisel;

1.12

võtab rõõmuga teadmiseks, et määruse ettepaneku sätestavas osas viidatakse selgesõnaliselt uuendusele, kuna see vastab täpselt Lissaboni strateegia põhimõttele, mille eesmärgiks on Euroopa teadus- ja innovatsiooniruumi loomine;

1.13

peab oluliseks seost määruse ettepaneku, Euroopa tööhõivestrateegia ja Lissaboni strateegia vahel, mis tõstab Euroopa Liidu õigus- ja finantsinstrumentide tõhusust; väljendab muret määruse ettepaneku mõningate artiklite ebatäpsuse pärast sisulistes ja rahalistes küsimustes, millele viidatakse käesolevas arvamuses; on lõpuks seisukohal, et tulevasele määrusele tooks kasu konkreetsemad sätted.

2.1

soovib, et ESFi ülesannete kindlaksmääramisel artikli 2 lõikes 1 lisataks juurde selgesõnaline viide poliitiliste meetmete toetamise kohta, mida liikmesriigid kasutavad soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte rakendamisel, võttes arvesse kõnealusele põhimõttele omistatavat tähendust EÜ asutamislepingu artiklis 2 ja Euroopa põhiseaduse lepingu artiklites I-2 ja I-3; samuti diskrimineerimisvastases võitluses kasutatavate meetmete toetamise kohta, nagu see on defineeritud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21, kuivõrd määruse ettepanek seesugust viidet ei sisalda; tuletab meelde, et tulevane programm PROGRESS hõlmab tegevusvaldkonda, mis on selgelt pühendatud diskrimineerimisvastase võitluse põhimõtte ellurakendamisele, mistõttu soovitab komitee selle määrusesse lisada;

2.2

soovitab lisaks viitele Euroopa tööhõivestrateegia kohta lisada määruse ettepaneku olulisse sätestavasse ossa ka viite Lissaboni strateegiale, kuna selle dokumendiga seadis Euroopa Liit endale strateegilise eesmärgi muutuda kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majandusruumiks maailmas, kus on tagatud jätkusuutlik areng, töökohtade arvu kasv ja töö kvaliteedi tõus ning suurem sotsiaalne ühtekuuluvus; on seisukohal, et fondide poolt toetatavad tegevused peavad aitama kaasa selle eesmärgi saavutamisele;

2.3

leiab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peavad osalema iga-aastaste tööhõivepoliitika alaste suuniste väljatöötamisel ja ellurakendamisel. Kuna kõnealuste suuniste põhjal määratakse kindlaks fondi kasutamise prioriteedid ja raamistik, tuleb teha koostööd kohalike ja piirkondlike omavalitsustega ning kaasata nad täiel määral prioriteetide seadmise protsessi. Tegemist on eesmärgiga, mida komitee nimetas juba oma arvamuses “Ettepanek: nõukogu määrus Euroopa Sotsiaalfondi kohta”, mis võeti vastu 26. täiskogu istungil 18.-19. novembril 1988 ja millest ei saa uuel programmitöö perioodil 2007-2013 loobuda;

2.4

soovitab täpsemalt määratleda peaasjalikult “Lähenemise” sihtala osaks olevad väljaõppe ja haridusega seotud tegevused ning laiendada need “Piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive” sihtalale; soovitab lülitada elukestva õppe eraldi tegevusena väljaõppe valdkonda;

2.5

soovitab artiklis 3 lisaks ettepanekus juba nimetatud gruppidele — madala kvalifikatsiooniga ja vanemaealised töövõtjad, tööotsijad ja tööturult eemale jäänud inimesed, võõrtöötajad ja ebasoodsas olukorras olevad inimesed — viidata ka järgmistele gruppidele: noored, kuna noorte töötuse määr on eurotsoonis pea kaks korda suurem üldisest töötusemäärast, ja üle 40-aastased töötud (mehed ja naised), keda spetsiifilistest omadustest tulenevalt ähvardab tööturult väljatõrjumise oht; tervitab ennetavat lähenemist tööhõive probleemidele ja töötuse vältimisele;

2.6

soovib rõhutada artiklis 3 loetletud toetatavate eesmärkide meetmeid, mis on suunatud täiendõppele, elukestvale õppele ja väljaõppele uute tehnoloogiate valdkonnas “Informatsioon ja kommunikatsioon”; tervitab inimkapitali tehtavate investeeringute suurendamise ja toetamise käsitlemist ühe põhieesmärgina, võttes arvesse kõnealuste toimingute mõju tööturule; Kõik nimetatud eesmärgid haakuvad sobivalt Lissaboni strateegiaga; tõstab esile tööhõivetalituste moderniseerimise ja keeleõppega seonduvad meetmed ning viite sotsiaalmajanduslikule tegevusele; soovitab lisada artiklisse tööhõivetalituste kohustuse töö koordineerimiseks kohalike omavalitsustega; teeb lisaks ettepaneku rakendada eritoiminguid, et julgustada naisi vastutusrikastele kohtadele asumisel;

2.7

soovitab ESFi määruse artikli 3 lõikes 4 nimetatud ESFi rahastatava sotsiaalse hõlvamise (prioriteet c) meetmete ülemmäära suurendamist 10 protsendini kohaldada ka töö saamise võimaluste parandamise (prioriteet b) meetmete puhul;

2.8

soovitab üldiselt parandada määruse ettepaneku artikli 3 terminoloogiat ja sõnastust, kuna selle keeleline tõlgendamine võib osutuda problemaatiliseks, eriti praegu, kus on liitunud 10 uut riiki ning toimub nende keelte lülitamine ühenduse õigustikku. Nimetatud mõttekäigu võib laiendada määruse ettepaneku kogu sätestavale osale;

2.9

tõdeb, et Euroopa Sotsiaalfondi puudutava määruse ettepaneku raskuskese lasub liikmesriikidel ja haldusasutustel, kes peavad tagama fondi poolt toetatavate tegevuste kooskõla Euroopa tööhõivestrateegiaga; peab seetõttu vajalikuks selgitada täpsemalt piirkondlike ja kohalike omavalitsuste rolli, kes peavad samuti aitama kaasa fondi poolt rahastatavate tegevuste kooskõlastatusele, eriti kui nimetatud tegevusi rakendatakse piirkondlikul ja kohalikul tasandil; on seisukohal, et määruse ettepaneku artiklis 4 tunnustatud kooskõlastatuse ja kontsentratsiooni nõude osas tuleb arvestada selle tagajärgedega sotsiaalsele ühtekuuluvusele;

2.10

tervitab loetelu piirkondadest, millele tuleb keskendada fondi tegevused ja viitab piirkondade ja kohalike omavalitsuste suurimatele probleemidele, kaasaarvatud raskustes olevad linnapiirkonnad ja taandarenevad maapiirkonnad või kalandusest sõltuvad piirkonnad; teeb ettepaneku mainida artiklis 4 selgesõnaliselt ka “kriisis olevaid tööstuspiirkondi”, kuna siin võivad fondi poolt rahastatavad tegevused rahva ja eriti naiste jaoks äärmiselt raskel ajal aidata kaasa parema sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamisele;

2.11

tervitab viidet piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele head haldustava ja partnerlust puudutavates aspektides; on siiski arvamusel, et vastava liikmesriigi institutsioonilistest eripäradest lähtuvalt tuleb fondi poolt rahastatavate tegevuste planeerimisel arvestada piirkondlike ja kohalike omavalitsustega. Sest nagu komitee oma 36. täiskogu istungil 16. detsembril 2000. a vastuvõetud arvamuses “Uued Euroopa haldusstruktuurid: Euroopa kodanikualgatuse raamistik” tõdes, ei ole võimalik teatud küsimusi nagu töökohtade loomine või ühiskonda integreerumine ühel tasandil edukalt lahendada. See nõuab kõikide tasandite kaasamist vastavalt kodanikuläheduse ja proportsionaalsuse põhimõttele; on arvamusel, et mõningaid fondi raames läbiviidavatest tegevustest oleks mõttekas hallata piirkondlikul või kohalikul tasandil. See aitaks kaasa artiklis nimetatud eesmärkide saavutamisele;

2.12

tervitab viidet vajadusele kaasata erinevad sotsiaalpartnerid ja asjaomased valitsusvälised organisatsioonid sobival piirkondlikul tasandil fondi poolt rahastatavate tegevuste programmi koostamisse, rakendamisse ja järelevalvesse; märgib siiski, et määruse ettepanek ei ole piisavalt põhjalik, mistõttu komitee nõuab paranduste sisseviimist artikli 5 kõnealusesse lõikesse; soovitab konsulteerimiseks täpsustada nii kaasatavate liitude tüüpi (näiteks töötajate ja tööandjate liidud) kui konsultatsiooni tasandit ja ulatust; on mures, et kõnealuse artikli vähene konkreetsus võib muuta selle mitterakendatavaks; juhib tähelepanu komisjoni 19. detsembril 2003 avaldatud teatisele “Omavalitsusliitude dialoog Euroopa Liidu poliitika kujundamisel”, mille põhieesmärgiks oli anda ka territoriaalsetele osalejatele liitude kaudu võimalus avaldada oma arvamust ja aidata kaasa Euroopa poliitika ellurakendamisele;

2.13

tervitab soolist võrdõiguslikkust puudutavate valdkonnaüleste aspektide kaasamist määruse ettepaneku sätestavasse ossa. Liikmesriigid ja haldusasutused peavad tagama, et rakenduskavad sisaldavad kirjeldust selle kohta, kuidas toetatakse soolist võrdõiguslikkust programmi koostamise, rakendamise, järelevalve ja hindamise käigus; on arvamusel, et piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused võiksid anda oma panuse programmitöö perioodil 2000-2006 saadud kogemuste põhjal, mistõttu soovitab komitee viidata artiklis 6 neile omavalitsustele;

2.14

on seisukohal, et ESFi poolt rahastatavad tegevused peaksid aktiivselt kaasa aitama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiivi 2002/73 rakendamisele, mis käsitleb meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamist seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamise ning töötingimustega; tervitab seda, et sooline võrdõiguslikkus kuulub tulevase programmi PROGRESS tegevusvaldkondade hulka;

2.15

soovitab täpsustada määruse ettepaneku artiklis 6 kasutatud terminit “kirjeldus”, kuna peab otstarbekaks, et määrus ei sisalda vaid kirjeldust selle kohta, kuidas soolist võrdõiguslikkust toetatakse, vaid ka suuniseid selle mõistlikuks rakendamiseks; soovitab seetõttu kõnealuse sätte täpsemalt sõnastada;

2.16

on mures, kuna artiklis 7 puudub igasugune viide piirkondlikule ja kohalikule tasandile, võttes arvesse, et neil tasanditel on artiklis mainitud vajadus uuenduste järele kergemini määratletav. Vastava lähtesituatsiooni iseärasuste tundmine tuleb kasuks teadus- ja uuendustegevusele. Kohalikud omavalitsused puutuvad lähedusest tulenevalt kokku uuendustegevustega, võivad neid kõigi nende käsutuses olevate vahenditega toetada ja tagavad seeläbi tõhusate teadus- ja uuendustegevuste suurema arengu piirkondlikul ja riiklikul tasandil;

2.17

on mures, et “innovatiivsed meetmed” kustutati, kuigi need aitasid ellu viia väga väärtuslikke pilootprojekte, millel oli oluline mõju tööturgudele, tööhõivele ja kutseõppele; peab otstarbekaks säilitada uuendusinstument, mis ei haju fondi üldises tegevusvaldkonnas ja mis tagab tänu ühenduse toetusele ja impulssidele ühtse tegevuse ka tulevikus, mis omakorda võimaldab katsetada uusi lähenemisviise tööhõive, töötajate (mehed ja naised), sotsiaalse hõlvamise ja territoriaalse erinevuse valdkonnas;

2.18

annab positiivse hinnangu sellele, et määruse ettepaneku artikkel 8 sisaldab eraldi lõiget riikidevahelise koostöö kohta, mis on märk piirkondade rolli senisest suuremast tunnustamisest; soovitab erinevate territoriaalse koostöö instrumentide abil toetada linnade võrgustike loomist ja tugevdada kohalike ja/või piirkondlike omavalitsuste vahelist koostööd, millele juhtis komitee tähelepanu juba oma 55. täiskogu istungil 16. juunil 2004. a vastuvõetud arvamuses teatise “Kolmas aruanne majanduslikust ja sotsiaalsest ühtekuuluvusest” kohta;

2.19

väljendab muret seoses asjaoluga, et riikidevahelisele koostööle pühendatud artiklis 8 puudub igasugune viide piirkondlikule ja kohalikule tasandile, eriti kui võtta arvesse kogemused, mis saadi käimasoleval programmitöö perioodil ühenduse initsiatiivi INTERREG raames, mida haldasid piirkondades iseseisvad, riiklikest ametkondadest erinevad haldusasutused; soovitab täpsustada nimetatud artiklit, sealhulgas sekkumistingimusi, tegevuste rahastamist ja piirkondlike ja kohalike omavalitsuste erilist rolli;

2.20

tõdeb heameelega, et määruse ettepanekusse on lisatud säte, mille kohaselt toetab komisjon kogemuste vahetust, meetmeid teadlikkuse tõstmiseks, seminare, võrgustike loomist heade tavade leidmiseks ja levitamiseks ning vastastikuse teadmistevahetuse tõhustamist, et seeläbi suurendada ESFi panust ühenduse tööhõive ja sotsiaalse hõlvamise alaste eesmärkide saavutamisel; väljendab kahetsust, et määruse ettepanek ei sisalda täpsemat teavet tehnilise abi rahastamise ja selle koordineerimise kohta kõigi järgmisel programmitöö perioodil rakendatavate programmidega; nõuab seetõttu kõnealuse artikli täpsustamist;

2.21

tervitab aasta- ja lõpparuannete sisu täpsustava artikli lisamist; on arvamusel, et aruannetes tuleb välja tuua ka tööturu osapoolte, ühiskondliku heaolu nimel tegutsevate valitsusväliste ühenduste ja valitsusväliste organisatsioonide kaasamise ja ärakuulamise vorm;

2.22

väljendab muret seoses sellega, et kulutuste abikõlblikkust puudutava artikli mõningad lõiked on ebatäpsed. Kasutatakse terminit projekti “kaudsed kulud”, mis võivad vastavalt teatud faktoritele, mida ei selgitata, moodustada kuni 20 % otsestest kuludest; soovitab täpsustada antud sätte lõplikku versiooni tervikuna, kuna ebatäpsused sellistes küsimustes raskendavad haldamist ja viivad ebaefektiivsete kulutusteni, mis on vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, mida Euroopa Komisjon pidevalt meelde tuletab.