22.3.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 71/46

Regioonide komitee arvamus, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekut, millega luuakse “Euroopa piiriülese koostöö liit”

(2005/C 71/11)

REGIOONIDE KOMITEE,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõud, millega luuakse Euroopa piiriülese koostöö liit (EPKL) ja mille Euroopa Komisjon võttis vastu 14. juulil 2004. a., KOM(2004) 496 lõplik – 2004/0168 (COD);

VÕTTES ARVESSE Euroopa Komisjoni 15. juuli 2004. a. otsust konsulteerida selles küsimuses regioonide komiteega vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 159 kolmandale lõikele;

VÕTTES ARVESSE nõukogu 8. novembri 2004. aasta otsust konsulteerida antud küsimuses regioonide komiteega;

VÕTTES ARVESSE Euroopa Komisjoni liikmete Barnier' ja De Palacio8. märtsi 2004. a kirju, milles regioonide komiteelt taotletakse arvamust uue Euroopa piiriülese koostöö õigusinstrumendi kohta;

VÕTTES ARVESSE EÜ asutamislepingu artikli 265 lõiget 1, kus on öeldud: “Nõukogu ja komisjon konsulteerivad regioonide komiteega käesolevas lepingus ettenähtud juhtudel ning kõigil muudel, eriti piiriülese koostööga seotud juhtudel, kui üks neist kahest institutsioonist seda vajalikuks peab”;

VÕTTES ARVESSE Euroopa põhiseaduse lepingu artiklit III-220, kus on öeldud: “Selleks, et edendada oma igakülgset harmoonilist arengut, töötab liit välja ja rakendab meetmeid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks.” […] “Asjaomastes piirkondades tuleb erilist tähelepanu pöörata maapiirkondadele, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondadele ja piirkondadele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, näiteks väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimatele piirkondadele, ning saartele, piiriülestele ja mäestikualadele.”;

VÕTTES ARVESSE regioonide komitee presidendi 5. aprilli 2004. aasta otsust teha sellekohase arvamuse koostamine ülesandeks territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika komisjonile;

VÕTTES ARVESSE järgmisi Euroopa Parlamendi aruandeid: “Gerlachi” aruannet 1976. aastast Ühenduse regionaalpoliitika kohta seoses Ühenduse sisepiiriäärsete regioonidega, (1)“Booti” aruannet 1984. aastast piiriülese koostöö tugevdamise kohta, (2)“Schreiberi” aruannet 1986. aastast Saarimaa-Lotringi-Luksemburgi regiooni kohta, (3)“Poetschki” aruannet piiriülese koostöö kohta sisepiiridel, (4)“Chiabrando” aruannet 1988. aastast Hispaania/Portugali piiriregiooni arenguprogrammi kohta, (5)“Cushnahani” aruannet 1990. aastast Ühenduse initsiatiivi INTERREG kohta, (6)“Muru” aruannet 1994. aastast Ühenduse initsiatiivi INTERREG II kohta (7);

VÕTTES ARVESSE Euroopa Nõukogu Madridi raamkonventsiooni 1980. aastast ja selle lisaprotokolle (1995, 1998);

VÕTTES ARVESSE Euroopa Nõukogu Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongressi arvamust “Uue piiriülese koostöö õigusinstrumendi” kohta, mis oli esitatud regioonide komiteele ja mille juhatus oma 5. mai 2004. a. koosolekul kiitis heaks. Raportöör: Herwig Van Staa (Austria, L, EPP/CD);

VÕTTES ARVESSE Euroopa Komisjoni valget raamatut “Euroopa haldus” (KOM(2001) 428 fin), milles on öeldud: “Komisjon kontrollib, kuidas oleks võimalik paremini toetada regionaalsete ja kohalike osaliste riigiülese koostöö raamistikku Euroopa Liidu tasandil, et siis esitada 2003. aasta lõpuks vastavad ettepanekud.” (3.1);

VÕTTES ARVESSE oma 2002. aasta märtsi arvamust “Strateegiad piiriülese ja regioonidevahelise koostöö edendamiseks laienenud Euroopas – tulevikku suunatud alusdokument” (CdR 181/2000 fin) (8);

VÕTTES ARVESSE regioonide komitee uurimust “Üleeuroopaline koostöö omavalitsuste vahel – uued väljakutsed ja vajalikud sammud koostöö parandamiseks” 2001. a. oktoobrist, mis töötati välja tihedas koostöös Euroopa Piiriregioonide Assotsiatsiooniga eelpoolnimetatud arvamuse ettevalmistamise käigus;

VÕTTES ARVESSE“Majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kolmandat aruannet – uus partnerlus ühtekuuluvuse, konvergentsi, konkurentsivõime, koostöö vallas”, vastu võetud Euroopa Komisjoni poolt 18. veebruaril 2004. a.; mille järeldustes sedastatakse: “Seoses sellega kavatseb komisjon luua uue õigusinstrumendi Euroopa koostööstruktuuri kujul (”piiriülene regionaalamet“), mis peaks võimaldama liikmesriikidel, regioonidel ja kohalike omavalitsuste asutustel nii ühenduse programmide raames kui ka väljaspool neid tulla toime tavapäraste administratiivsete ja õigusprobleemidega piiriüleste programmide ja ettevõtmiste haldamisel. Eesmärgiks on kanda sellele uuele õigusstruktuurile üle koostöömeetmete läbiviimise pädevus riiklike ametiasutuste nimel.”;

VÕTTES ARVESSE arvamust “Majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kolmanda aruande” kohta 16. juunist 2004. a. (CdR 120/2004 fin);

VÕTTES ARVESSE Euroopa Piiriregioonide Assotsiatsiooni (AEBR) poolt Euroopa Komisjoni jaoks välja töötatud ettekannet “Teel uue Ühenduse õigusinstrumendi poole, mis kergendab Euroopa Liidu kohalike ja regionaalsete omavalitsuste avalik-õiguslikku üleeuroopalist koostööd”, mis põhineb eelneval tööl koos regioonide komiteega eeltoodud uurimuse raames;

VÕTTES ARVESSE regioonide komitee tegevust tihedas koostöös Euroopa Komisjoniga seadusloomefaasis ning kohalike ja piirkondlike ametiasutuste ettevalmistavas järgus esile toodud seisukohti;

VÕTTES ARVESSE oma arvamuse eelnõu (CdR 62/2004rev.2), mille territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika komisjon kiitis heaks 24. septembril 2004 (raportöör: hr Niessl, Burgenlandi liidumaa peaminister, AT/PES);

võttis oma 17. ja 18. novembril 2004. aastal toimunud 57. plenaaristungil (18. novembri istung) vastu järgneva arvamuse:

Regioonide komitee seisukohad

REGIOONIDE KOMITEE

1.

toetab Euroopa Komisjoni kavatsust tõhusalt parandada õiguslikke ja institutsionaalseid eeldusi piiriüleseks, riikidevaheliseks ja regioonidevaheliseks koostööks (üleeuroopaliseks koostööks) nii riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil, ning on seisukohal, et käesolev määruse eelnõu võimaldab neil senisest tõhusamalt toime tulla endiselt selles koostöös esinevata puudujääkidega;

2.

teeb sellest hoolimata ettepaneku nimetada loodavat õigusinstrumenti mitte “Euroopa piiriülese koostöö liiduks”, vaid “Üleeuroopalise koostöö ühinguks” (ÜKÜ), kuna selles nimetuses väljendub ka õigusinstrumendi võimalik kasutus riikide- ja regioonidevahelises koostöös vastavalt määruse eelnõu artiklile 1;

3.

nõustub Euroopa Komisjoniga, et üleeuroopalise koostöö tingimuste piisavat ja tõhusat parandamist ei ole võimalik saavutada liikmesriikide üksikult tegutsemise abil, ning et on õigustatud Ühenduse sekkumine vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 5 lõikele 2 (subsidiaarsuse põhimõte) arvestades käesolevaid riikidevahelisi aspekte ja ühenduse tegutsemise vaieldamatuid eeliseid võrreldes vastavate meetmete kohaldamisega 25 liikmesriigi tasandil;

4.

väljendab nõusolekut Euroopa Komisjoniga, et vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 5 lõikele 3 ei lähe määruse eelnõu kaugemale sellest, mis on vajalik lepingu eesmärkide saavutamiseks, kuna määruse eelnõu loob üksnes fakultatiivse raamistiku üleeuroopaliseks koostööks ja määratleb üksnes “Üleeuroopalise koostöö ühingu” loomise ja toimimise miinimumnõuded;

5.

tervitab fakti, et Euroopa Komisjon võtab oma määruse eelnõus arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 159, ning et sellel õiguslikul alusel käivitub vastavalt lepingu artiklile 251 kaasotsustamismenetlus, mille kohaselt nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega;

6.

tervitab, et Euroopa Komisjon antud juhul otsustas valida õiguslikuks vormiks määruse, kuna see võimaldab regionaalsetel ja kohalikel ametiasutustel soovi korral luua “Üleeuroopalise koostöö ühingut”, ilma et vastavad liikmesriigid võtaks rakendamismeetmeid või loodav ühing peaks selleks luba küsima;

7.

kuid tervitab samas, et “Üleeuroopalise koostöö ühingu” loomisel võivad koostööpartnerina osaleda mitte ainult regionaalsed ja kohalikud omavalitsused, vaid samuti liikmesriigid ise, mis piiriülese, riikide- ja regioonidevahelise koostöö raames võivad sel moel kaasa aidata tihedama majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamisele Euroopas;

8.

annab positiivse hinnangu asjaolule, et määruse eelnõus sisaldub säte, mille kohaselt ÜKÜ liikmeteks võivad olla lisaks liikmesriikidele ning regionaalsetele ja kohalikele omavalitsustele ka teised kohalikud avalik-õiguslikud asutused;

9.

tervitab, et Euroopa Komisjon võttis arvesse regioonide komitee ettepanekut mitte määratleda ÜKÜ tegevusalaks kitsalt piiriülest koostööd, vaid ka võimaldada ÜKÜ-l tegutseda riikide- ja regioonidevahelise koostöö huvides; vaatamata sellele nõuab RK, et – nagu juba pealkirja muudatusettepanekust selgub – vastavad muudatused kajastuksid ka määruse sõnastuses, toomaks selgemalt esile seda eesmärki;

10.

tervitab asjaolu, et määrusega luuakse kõigis liikmesriikides ühtsed eeltingimused ÜKÜ asutamiseks; nõuab komisjonilt olemasolevate, üleeuroopalist koostööd puututavate kahepoolsete lepete kehtivuse tagamist;

11.

tervitab samuti, et ÜKÜ ülesandeks saab olla nii Ühenduse poolt rahastatud programmide elluviimine kui ka üleeuroopalise koostöö alaste teiste üldiste meetmete rakendamine, sest see võib omakorda oluliselt soodustada üleeuroopaliste koostöötegevuse edaspidist arendamist;

12.

tervitab võimalust valida, millist riiklikku seadusandlust rakendatakse; ta kutsub siiski komisjoni üles otsima võimalust, kuidas saaks vältida vastuolude tekkimist olemasoleva riikliku seadusandlusega. Juhul kui ÜKÜ asukoht asub liikmesriigis, mille seadusandlust ei kasutata, on Euroopa Komisjonil õigus luua vajalikud eeldused vältimaks võimalikku normide vastuolu;

13.

soovitab, et määruses sisalduksid ka sätted, mis lubavad liikmesriikidel vajaduse korral ja vastavuses põhiseaduslike sätetega reguleerida sobivas vormis ülesannete ülekandmine ÜKÜ-le ning ÜKÜ järelevalve küsimused.

14.

tervitab samuti, et ÜKÜ ülesandeks saab olla nii Ühenduse poolt rahastatud programmide elluviimine kui ka üleeuroopalise koostöö alaste teiste üldiste meetmete rakendamine, sest see võib omakorda oluliselt soodustada üleeuroopaliste koostöötegevuse edaspidist arendamist, kuid soovib juhtida tähelepanu sellele, et tuleb võimaldada Ühenduse poolt rahastatud programmide elluviimine kolmandate isikute poolt, tagamaks määruse sätete ladusat toimimist.

15.

toetab ÜKÜ-le juriidilise isiku staatuse omistamist määruse eelnõus, kuid samuti võimalust teha ÜKÜ ülesannete praktiline täitmine ühingu ühe liikme kohustuseks, vältides nii uute ülepaisutud bürokraatlike struktuuride tekkimist;

16.

kuid pooldab põhimõtet, et ÜKÜ ülesandeid on võimalik üle kanda selle liikmetele mitte ainult tervikuna, vaid samuti osaliselt, või siis need ära jaotada liikmete vahel, ning nõuab seetõttu artikli 5 lõike 3 sõnastuse vastavat muutmist;

17.

nõuab, et ÜKÜ oleks kohustatud moodustama oma liikmete esindajatest koosneva üldkogu, mis vastutaks läbipaistvuse ja demokraatliku tagasiside huvides ÜKÜ tegevuse eest;

18.

peab vajalikuks seda, et määruse artiklis 6 oleks ette nähtud ÜKÜ direktori poliitiline ja juriidiline vastutus ÜKÜ üldkogus esindatud liikmete ees;

19.

nõuab, et määruse alusel sõlmitud üleeuroopalised koostöölepingud edastatakse nii kokkulepete osapooltele ja liikmesriikidele kui ka regioonide komiteele. Regioonide komiteele teha ülesandeks rajada toimivate ÜKÜ-de register, mis võimaldab Euroopa institutsioonidel, liikmesriikidel, regionaalsetel ja kohalikel omavalitsustel, kuid samuti Euroopa kodanikel kiiresti ja sihipäraselt saada informatsiooni. Lisaks sellele võiks selline register mängida ka olulist rolli best practise'i ehk eeskujulike lahenduste tutvustamisel üle Euroopa.

Regioonide komitee soovitused

Soovitus 1

Pealkiri

(Muuta nimetus ja selle lühend kõigis vastavates lõigetes: ÜKÜ)

Komisjoni ettepanek

RK muudatusettepanek

millega luuakse “Euroopa piiriülese koostöö liit”

millega luuakse “Euroopa piiriülese Üleeuroopalise koostöö liit ühing” (ÜKÜ)

Motivatsioon

Liikmesriikide, regioonide ja kohalike omavalituste koostöös rakendatakse kolme koostöövormi: piiriülest, regioonidevahelist ning riikidevahelist koostööd. Need saab kõiki kolme vormi hõlmava üleeuroopalise koostöö mõiste alla koondada. Eesmärgiks on võimaldada ühingu loomine kõige kolme üleeuroopalise koostöövormiga arvestades.

Soovitus 2

(põhjendus 1)

(Soovituse 1 vastuvõtmise korral muuta nimetused “piiriülene koostöö” või “riikide- ja regioonidevaheline koostöö”“üleeuroopaliseks koostööks” kõigis vastavates lõigetes)

Komisjoni ettepanek

RK muudatusettepanek

EÜ asutamislepingu artikli 159 lõikes 3 on ette nähtud, et on võimalik kindlaks määrata spetsiifilised tegevused väljaspool käesoleva artikli lõikes 1 loetletud fonde, saavutamaks lepingus ettenähtud majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärki. Kogu ühenduse ühtlane areng ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamine on otseselt seotud piiriülese koostöö tõhustamisega. Selleks on soovitav rakendada vajalikke meetmeid, et parandada piiriülese koostöö tegevuse elluviimise tingimusi.

EÜ asutamislepingu artikli 159 lõikes 3 on ette nähtud, et on võimalik kindlaks määrata spetsiifilised tegevused väljaspool käesoleva artikli lõikes 1 loetletud fonde saavutamaks lepingus ettenähtud majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärki. Kogu ühenduse ühtlane areng ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamine on otseselt seotud piiriülese riikide- ja regioonidevahelise koostöö (edaspidi: “üleeuroopalise koostöö”) tõhustamisega.. Selleks on soovitatav võtta/rakendada vajalikke/vastavaid meetmeid et parandada tingimusi, milles üleeuroopalise koostöö tegevusi teostatakse.

Motivatsioon

Võttes arvesse soovitust 1, tuleb muuta sõnastust eeltoodud mõistes.

Soovitus 3 (uus)

(põhjendus 7)

Komisjoni ettepanek

RK muudatusettepanek

(7)

Piiriülest koostööd kahjustavate takistuste ületamiseks tuleb ühenduse tasemel sisse viia koostööinstrument, mis võimaldaks ühenduse territooriumil luua ühiseid liite, millel oleks juriidilise isiku õiguseid ja mis kannaks nime “Euroopa piiriülese koostöö liit” (EPKL). EPKL alustest lähtumine ei ole kohustuslik

(7)

Piiriülest koostööd kahjustavate takistuste ületamiseks tuleb ühenduse tasemel sisse viia koostööinstrument, mis võimaldaks ühenduse territooriumil luua ühiseid liite, millel oleks juriidilise isiku õiguseid ja mis kannaks nime “Euroopa piiriülese koostöö liit” (EPKL). EPKL alustest lähtumine ei ole kohustuslik. Kohalike omavalitsuste ja/või regioonide ja/või riikide vahelist piiriülest, regioonidevahelist või riikidevahelist koostööd puudutavad riikidevahelised lepped jäävad jõusse.

Motivatsioon

Määrus ei tohi piirata piiriülest koostööd puudutavate, kehtivate riikidevaheliste lepete, näiteks Karlsruhe lepingu, õiguslikku kehtivust.

Soovitus 4

(põhjendus 10)

Komisjoni ettepanek

RK muudatusettepanek

Liikmed võivad teha otsuse luua EPKL iseseisva juriidilise isikuna või üle kanda volitused ühele liikmele.

Liikmed võivad teha otsuse luua EPKL ÜKÜ iseseisva juriidilise isikuna või üle kanda volitused ühele või mitmele liikmele.

Motivatsioon

Võttes arvesse soovitust 1, tuleb muuta sõnastust eeltoodud mõistes.

Soovitus 5

(põhjendus 11)

Komisjoni ettepanek

RK muudatusettepanek

[…] mis kujutavad endast vaid liikmesriikide ja nende regioonide ja kohalike omavalitsuste algatusi, jäädes ilma ühenduse finantstoetuseta.

[…] mis kujutavad endast vaid liikmesriikide ja/või nende regioonide ja kohalike omavalitsuste algatusi, jäädes ilma ühenduse finantstoetuseta.

Motivatsioon

Üleeuroopalisele koostööle on iseloomulik, et ka regioonid ja kohalikud omavalitsused tegutsevad või võivad tegutseda üleeuroopalise koostööpartnerina, ilma et liikmesriik osaleks koostöös riiklikul tasandil.

Soovitus 6

Artikkel 1 lõige 1

Komisjoni ettepanek

RK muudatusettepanek

EPKLi iseloom

Ühenduse territooriumil on võimlik luua liit Euroopa piiriülese koostöö liidu näol – edaspidi nimetatud “EPKL” – käesoleva määrusega ettenähtud tingimuste ja nõuete kohaselt.

EPKLi ÜKÜ iseloom

Ühenduse territooriumil on võimlik luua liit ühing Euroopa piiriülese koostöö Üleeuroopalise koostöö liidu ühingu näol – edaspidi nimetatud “EPLK ÜKÜ” – käesoleva määrusega ettenähtud tingimuste ja nõuete kohaselt.

Motivatsioon

Võttes arvesse soovitust 1, tuleb muuta sõnastust eeltoodud mõistes.

Soovitus 7

Artikkel 1 lõige 3

Komisjoni ettepanek

RK muudatusettepanek

EPKLi eesmärgiks on liikmesriikide ning regionaalsete ja kohalike omavalitsuste piiriülese koostöö hõlbustamine ja edendamine, tugevdamaks majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust.

EPKLi ÜKÜ eesmärgiks on liikmesriikide ning regionaalsete ja kohalike omavalitsuste piiriülese, riikide- ja regioonidevahelise koostöö (üleeuroopalise koostöö) hõlbustamine ja edendamine, tugevdamaks majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust.

Selle eesmärgi raames võib tal olla ülesanne hõlbustada ja edendada riikidevahelist ja regioonidevahelist koostööd

Motivatsioon

Võttes arvesse soovitust 1, tuleb muuta sõnastust eeltoodud mõistes.

Soovitus 8

Artikkel 2 lõige 3

Komisjoni ettepanek

RK muudatusettepanek

Liikmed võivad otsustada luua EPKL iseseisva juriidilise isikuna või üle kanda liidu ülesanded ühele selle liikmele.

Liikmed võivad teha otsuse luua EPKL ÜKÜ iseseisva juriidilise isikuna või kanda oma volitused üle ühele või mitmele liikmele.

Motivatsioon

Võttes arvesse soovitust 1, tuleb muuta sõnastust eeltoodud mõistes.

Soovitus 9

Artikkel 3, lõige 1, lause 1

Komisjoni ettepanek

RK muudatusettepanek

EPKL täidab ülesandeid, mis selle liikmed panevad EPKLile kooskõlas käesoleva määrusega.

ÜKÜ täidab ülesandeid, mis selle liikmed või kolmandad isikud panevad ÜKÜ-le viimase nõusolekul ning kooskõlas käesoleva määrusega.

Motivatsioon

Käesolevat täiendust on vaja juhul, kui ÜKÜ rakendaks tulevikus ka Ühenduse poolt rahastatud programme.

Soovitus 10

Artikkel 3, lõige 3, alalõige 2

Komisjoni ettepanek

RK muudatusettepanek

EPKLi loomine ei mõjuta selle liikmete ega liikmesriikide rahalist vastutust ei Ühenduse ega siseriiklike vahendite eest.

ÜKÜ loomine ei mõjuta selle liikmete rahalist vastutust Ühenduse ega siseriiklike vahendite eest ega liikmesriikide rahalist vastutust Ühenduse vahendite eest. Liikmesriigid võivad vastavalt oma nägemusele kehtestada seaduse või kokkuleppega õigusliku või erialase järelevalve ÜKÜ üle. Järelevalve teostamise võib teha ühe liikmesriigi ülesandeks või selle eest võidakse hoolt kanda Ühenduse tasandil.

Motivatsioon

On enesestmõistetav, et liikmesriigid vastutavad oma parlamentide ees siseriiklike vahendite eest, see ei vaja eraldi mainimist määruse eelnõus.Kui aga taotletakse, et liikmesriigid (ja föderaalse riigikorraga riikides vastavad pädevad föderatsiooni subjektid) vastutaksid ka Ühenduse vahendite eest, on tingimata vaja lubada ka liikmesriikide poolt teostatav laiaulatuslik järelevalve ÜKÜde üle. Vastasel juhul peaksid liikmesriigid kandma laiaulatuslikku vastutust asjade eest, mida nad ei saa mingil viisil mõjutada.

Soovitus 11

Artikkel 4 lõige 8

Komisjoni ettepanek

RK muudatusettepanek

Koostööleping edastatakse kõikidele selle osapooltele ning liikmesriikidele.

Koostööleping edastatakse kõikidele selle osapooltele, ning liikmesriikidele ning regioonide komiteele. Komitee kannab koostöölepingu kõiki “Üleeuroopalise koostöö kokkuleppeid” sisaldavasse avalikkusele avatud registrisse.

Motivatsioon

Rakendades EÜ asutamislepingus ettenähtud läbipaistvuse põhimõtet, tegutseb RK tervikliku organina, mis pädevuste sõlmpunktina tagab nii Euroopa kodanikele kui Euroopa Komisjoni ametkondadele hõlpsa, tõrgeteta ja pideva ligipääsu regionaalset ja kohalikku tasandit ja seega inimesi vahetult puudutavale informatsioonile.

Soovitus 12

(Artikkel 5 ja kõigis vastavates lõigetes)

Komisjoni ettepanek

RK muudatusettepanek

Töökord

Põhikiri

Motivatsioon

Et ühingu toimimine põhineb mitmetel põhimõttelistel reeglitel, tuleks need nn. põhikirjas kindlaks määrata. Töökord sätestab seevastu ühingusisese toimimise reeglid ja tingimused. Sellest lähtudes võib ÜKÜ lisaks põhikirjale saada endale ka veel töökorra.

Brüssel, 18. novembril 2004. aastal

Regioonide komitee

president

Peter STRAUB

(1)  EÜT C 293, 13.12.1976.

(2)  EÜT C 127, 14.5.1984.

(3)  EÜT C 176, 14.7.1986.

(4)  EÜT C 99, 13.4.1987.

(5)  EÜT C 262, 10.10.1988.

(6)  EÜT C 175, 16.7.1990.

(7)  EÜT C 128, 9.5.1994.

(8)  EÜT C 192, 12.8.2002, lk 37