28.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 157/102

1.1

Kakskümmend üks Euroopa Liidu riiki toodavad peedisuhkrut. Prantsusmaa ülemeredepartemangud ja vähesel määral ka Hispaania toodavad roosuhkrut (280 000 tonni). Kokku kõigub Euroopa suhkrutoodang sõltuvalt aastast vahemikus 17–20 miljonit tonni, samas on Euroopa aastane suhkrutarbimine hinnanguliselt 16 miljonit tonni.

1.2

Külvikorra alusel kasvatatavat suhkrupeeti kasvatavad 350 000 põllumeest 2,2 miljonil hektaril (keskmiselt pisut üle 6 ha peedikasvataja kohta). Peeti töödeldakse umbes 200 suhkruvabrikus, mis annavad otseselt tööd ligi 60 000 töötajale.

1.3

Euroopa Liidus toodetakse ka 500 000 tonni isoglükoosi ja 250 000 tonni inuliinisiirupit ning rafineeritakse toorest roosuhkrut (millest suurem osa — 1,5 megatonni — imporditakse AKV riikidest (1))

1.4

Suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi sektoris on määrusest 1785/81 tulenevat tootmiskvootide süsteemi korduvalt uuendatud. Viimane uuendamine toimus 2001. aastal ning puudutas viit turustusaastat, 2001/2002–2005/2006. Sellekohane määrus kannab numbrit 1260/2001 ja toob eelmise määrusega võrreldes sisse mõned olulised muudatused, nagu hindade fikseerimine kuni 30. juunini 2006, laoarvestuse kaotamine, ülekantud suhkru ladustamiskulude hüvitamise lõpetamine, kvootide vähendamine 115 000 tonni võrra ning kõigi keemiatööstusele antud tootmistoetuste maksmise üleviimine peedikasvatajatele ja suhkrutootjatele.

1.5

Komisjon esitas 14. juulil 2004. aastal teatise suhkrusektori reformi kohta, mille eesmärk on jõuda taas sammu võrra lähemale Euroopa säästva põllumajandusmudeli kehtestamisele (KOM(2004) 499 lõplik).

1.6

Kõnealuses dokumendis teeb komisjon ettepaneku muuta alates 1. juulist 2005 oluliselt suhkrukorraldust, hindu ja kvoote ja vajadusel kavandada uute ettepanekute tegemist kvootide ja hindade osas 2008. aastal. Komisjon tahab nii viia ELi suhkrukorralduse vastavusse ühise põllumajanduspoliitika reformi põhimõtetega, muuta Euroopa suhkruturg impordile vähem atraktiivseks, vähendada märgatavalt toetusi saava kvoodisuhkru eksporti ja kaotada tootmistoetused keemiatööstusele müüdud suhkrule.

1.7

Komisjon teeb ettepaneku liita A- ja B-kvoodid ühtseks kvoodiks ja vähendada suhkrukvoote 1,3 miljoni tonni võrra ning seejärel 500 000 tonni võrra aastas kolme järgneva turustusaasta jooksul (mis kokku tähendab langust 2,8 miljonit tonni ehk 16 %).

1.8

Kõrvuti kõnealuse suhkrukvootide vähendamisega soovitab komisjon suurendada isoglükoosi kvoote 100 000 tonni võrra aastas kolme järgneva aasta jooksul (ehk 60 % tõus) ja säilitada inuliinikvoodid samal tasemel.

1.9

Et kindlustada suhkrusektori ümberkorraldus, mida komisjon peab hädavajalikuks, teeb komisjon ettepaneku muuta kvoodid Euroopa tasandil vabalt ülekantavateks. Euroopa Komisjon näeb ka ette võimaluse kaasrahastada koos liikmesriikidega abi suurusega 250 € suhkrutonni kohta suhkrutootjatele, kellel ei õnnestu oma kvooti müüa ja kes lõpetavad suhkru tootmise. Nimetatud abi eesmärgiks oleks lihtsustada kõnealustel suhkrutootjatel nende sotsiaalsete ja keskkonnaalaste kohustuste täitmist.

1.10

Komisjon teeb seega ettepaneku asendada kvoodisuhkru puhul sekkumisrežiim ja kasutusest kõrvaldamise mehhanism eraladustamise (2) ja kvoodisuhkru kohustusliku ülekandmisega. Ettepaneku eesmärk on hindade tagamine turutasakaalu kaudu ja kohustuste täitmine WTO ees.

1.11

Hindade osas teeb komisjon ettepaneku asendada suhkru sekkumishind referentshinnaga, mille alusel arvutatakse miinimumhind, mida tuleb järgida importimisel AKV ja vähimarenenud riikidest ning eraladustamise ja jääkkoguste järgmisse aastasse ülekandmise meetmete algatamisel. Institutsioonilisi toetushindu vähendatakse kahes etapis. Selleks pakub komisjon välja valge suhkru referentshinna 506 € tonni kohta aastatel 2005/2006 ja 2006/2007 ning 421 € tonni kohta aastal 2007/2008, võrreldes praeguse sekkumishinnaga, mis on 631,9 € tonni kohta ja kaalutud turuhinnaga A+B, mis on komisjoni hinnangul 655 €.

1.11.1

Samal ajal langeks kvootide A+B suhkrupeedi kaalutud minimaalne hind praeguselt 43,6 eurolt 32,8 eurole tonni kohta aastatel 2005/2006 ja 2006/2007 (-25 %) ja 27,4 eurole tonni kohta aastal 2007/2008 (-37 %). Peedi baashind on praegu 47,67 € tonni kohta. Komitee arvestab, et tulenevalt A- ja B-kvootide osakaalust on hinnalangus erinevates liikmesriikides erinev.

1.11.2

Kvoodipeedi kaalutud miinimumhinna alandamisest saamata jäänud tulu tuleks komisjoni hinnangul 60 % ulatuses kompenseerida otsese sissetulekutoetusega, mis on lahutatud tootmisest (vastavalt 2003. aasta ühise põllumajanduspoliitika reformi tingimustele).

1.11.3

Komisjon hindab otsestest lahutatud toetustest tulenevat eelarvekulu 895 miljonile eurole aastatel 2005/2006 ja 2006/2007 ning 1,340 miljardile eurole aastas alates aastast 2007/2008.

1.12

Komisjon teeb ettepaneku kaotada tootmistoetused keemia ja farmaatsiatööstusele (3) ja võimaldada kõnealustel tööstustel kasutada C suhkrut, nagu see praegu toimub alkoholi- ja pärmisektoris.

1.13

Suhete osas AKV soodussuhkru tarnijatega teeb komisjon ettepaneku jätkata impordikvootidega “AKV-suhkruprotokolli”, kuid langetada tagatishinda samaaegselt peedihinna alandamisega. Et aidata AKV riikidel kohanduda uute tingimustega, teeb komisjon ettepaneku alustada nendega dialoogi 2004. aasta lõpuks esitatava tegevuskava põhjal.

1.13.1

Komisjoni ettepanek on kaotada AKV ja ülemeredepartemangude suhkru rafineerimistoetused ja kõrvaldada aja jooksul “maksimumpakkumise vajaduse” mõiste.

1.14

Vähimarenenud riikide osas ei tee komisjon ühtegi ettepanekut impordi koguseliseks haldamiseks. Kõnealustest maadest imporditava suhkru hinna osas nõuab Euroopa Komisjon AKV miinimumhinna järgimist. Balkanimaade puhul näeb komisjon ette läbirääkimised impordikvoodi üle. Algatuse “kõik peale relvade” raames lubatakse 2009. aastast alates suhkru tollimaksu- ja kvoodivaba importi 49 vähimarenenud riigist Euroopa turule.

2.1

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee (EMSK) märgib, et suhkru ühises turukorralduses on tarvis teha muudatusi ja kohandusi, kuna:

Niisiis ei ole vaja hinnata reformi vajalikkust, vaid analüüsida, millised reformid on vajalikud ning milline on nende ulatus ja realiseerimisaeg.

2.2

Komisjon pooldab suhkrukorralduse radikaalset muutmist ja põhjendab oma ettepanekut rõhutades, et praegusele režiimile heidetakse ette konkurentsi puudumist, turumoonutusi, kõrget hinnataset tarbijatele ja tööstuslikele kasutajatele ja mõju maailmaturule, eelkõige arengumaadele. Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee kahetseb, et komisjon toetub sellisele laiahaardeliselt üldistavale kriitikale, püüdmata selle paikapidavust kontrollida tõsiste uuringutega. Komitee tuletab selles osas meelde oma 30. novembri 2000. aasta arvamust (4).

2.3

EMSK tõdeb, et komisjoni ettepanek ennetab suuresti rahvusvahelisi tähtaegu ja õõnestab mandaati WTO läbirääkimistel, mis on ettevaatamatu ja kahjustab Euroopa Liidu suhkrutööstuse ja tema soodustarnijate seaduslike huvide kaitset. Kõnealune ennetamine ei võimalda ka komisjonil käsitleda kvoodivälise suhkru küsimust.

2.4

EMSK on mures väljapakutud hinnaalanduse ja kvootide vähendamise mõju pärast Euroopa Liidu peedi- ja suhkrutootmise mahule, paljude põllumajanduslike peretalude sissetulekutele, suhkrusektori tööstus- ja kaubandustegevuse jätkusuutlikkusele, tööhõivele suhkrutööstuses ja maapiirkondades ning multifunktsionaalsusele, eelkõige ebasoodsatel või äärealadel ning uutes liikmesriikides, kus restruktureerimine vajab suuri investeeringuid. Komitee kahtleb, kas komisjoni reformiettepanekud järgivad Euroopa põllumajandusmudelit, multifunktsionaalsust ja säästva arengu põhimõtet, nagu Euroopa Ülemkogu selle 1997. aasta detsembris Luxembourg`is üksmeelselt määratles (5). Komitee leiab ka, et reformiettepanekud on vastuolus Lissaboni strateegiaga, mille üks selgelt väljendatud eesmärk on töökohtade loomine.

2.5

EMSK soovib, et komisjon analüüsiks süvendatult ja kontrollitavalt, millistes piirkondades on peeditootmine ja suhkrutööstus ohustatud ja kui palju otseseid ja kaudseid töökohti põllumajanduses ja tööstuses kokku on ohus. Eelmisel aastal komisjoni poolt esitatud mõjuhinnang ei anna tegelikult vajalikku informatsiooni.

2.6

EMSK ei usu, et komisjoni valitud reformivariant, mis seisneb turutasakaalu taastamises läbi hindade langetamise, võiks oma eesmärki saavutada. Lisaks ei kindlusta kõnealune valik Euroopa elujõulise peedikasvatuse ja suhkrutööstuse pikaajalist säilimist ega järgi kohustusi, mis Euroopa on võtnud soodussuhkrut tarnivate arengumaade suhtes. Kõnealused hinnalangetused tõrjuvad turult paljud tootjad Euroopas ja arengumaades ning nõrgestavad märgatavalt allesjäävaid tootjaid. Samal ajal pakutakse Brasiiliale võimalust oma osa kasvatamiseks maailmaturul. Brasiilia võib alates 2008/2009. aastast kaudselt eksportida pidevalt suurenevaid suhkrukoguseid Euroopasse läbi SWAP'i (6) (kolmeetapiline kaubandus) vähimarenenud riikidega, toomata mingit kasu viimaste põllumajanduslikule ja sotsiaalsele arengule.

2.7

EMSK leiab, et kõnealune suhkru ühise turukorralduse reform toob kasu vaid vähestele riikidele, eelkõige Brasiiliale. Sellises kontekstis rõhutab komitee, et suhkru tootmine Brasiilias, mida oluliselt toetab bioetanooli kasutamine ja rahapoliitika, toimub vastuvõetamatutes sotsiaalsetes, keskkonna- ja maaomandi tingimustes, mis aga selgitavad Brasiilia ülimadalaid tootmiskulusid ja seega madalat maailmaturuhinda.

2.8

Seetõttu ei mõista EMSK, miks komisjon ei toetanud ideed pidada vähimarenenud riikidega läbirääkimisi soodusimpordikvootide üle, nagu need riigid soovivad. See võimaldaks senisest sihipärasemalt rahuldada vaeseimate arengumaade huve ja saavutada Euroopas tasakaalustatud turupakkumine jätkusuutlike hindadega. EMSK juhib tähelepanu komisjoni peamisele vastuolule, et ühelt poolt õigustab komisjon suhkru ühise turukorralduse radikaalset reformi läbi algatuse “kõik peale relvade”, teiselt poolt keeldub rahuldamast vähimarenenud riikide selgelt väljendatud soovi luua sooduskvootide süsteem. EMSK hinnangul on esmatähtis kinnitada impordikvoodid Balkanimaadele.

2.9

EMSK hinnangul ületavad väljapakutud hinnaalandus ja kvootide vähendamine kaugelt WTO mandaadi ja on tõsine samm suhkruturu täieliku liberaliseerimise suunas. See ei saa pakkuda jätkusuutlikku tulevikuväljavaadet peedikasvatajatele, suhkrusektori töötajatele ja Euroopa riikide tarbijatele, olgugi et komisjon üritab panna meid uskuma vastupidist.

2.10

EMSK ei saa jagada komisjoni arvamust, mille kohaselt on suhkruhinna oluline langus kasulik eelkõige tarbijatele (7). Nagu ka eelnevate reformide ajal, edastatakse tooraine hinnaalandusi vähesel määral või üldse mitte. See puudutab eelkõige töödeldud tooteid nagu limonaadid ja maiustused (75 % Euroopa suhkrust tarbitakse töödeldud toodete kujul). EMSK on seisukohal, et komisjon peaks hoolikalt jälgima, milline on reformi mõju suhkrut sisaldavate kaupade hindadele.

2.11

EMSK jagab AKV riikide muret reformiettepanekute negatiivse mõju pärast sissetulekutele ja tööhõivele asjaomastes majandussektorites ning sotsiaalsele tasakaalule ja nende riikide arenguperspektiividele.

2.12

EMSK on teadlik ohtudest, mis ähvardavad Euroopa suhkrueksporti. Vastavalt ei mõista komitee, miks komisjoni kavandatud kvootide vähendused aastateks 2005–2009 toovad kaasa eksporditoetustega kaupade ekspordi vajalikust suurema languse — eeldades, et Euroopa Liit peaks jääma WTO suhkrukomisjoni vaidlustes alla Brasiiliale, Austraaliale ja Taile. Vastupidi, komitee leiab, et EL peaks asjaomaste õigusaktide abil püüdma säilitada kõik ekspordivõimalused, mis talle rahvusvaheliste lepingute raames õigusega kuuluvad, ning pakkuma seega välja väiksema kvootide vähendamise.

2.13

Komitee leiab ka, et vastukaaluks oma algatustele ekspordi ja impordi alal, mis toovad kaasa Euroopa tootjate turuvõimaluste vähenemise, peaks komisjon soovitama meetmeid, mis tagavad alternatiivsete turgude arengu, eelkõige biokütuste sektoris.

2.14

EMSK üldhinnangu kohaselt ei ole komisjon adekvaatselt kaalunud oma ettepaneku mõju, mis toob kaasa Euroopa ja arengumaade põllumajandussektori (põllumajandus ja esmane töötlemine) ressursside ulatusliku ülekandumise suurtele rahvusvahelistele toiduaineid tootvatele ja turustavatele ettevõtetele. Samal ajal kahjustab ettepanek olulisel määral Euroopa ja AKV riikide suhkrutööstust, tuues kasu suurmaaomanikele, kes domineerivad Brasiilia suhkrutööstuses ja reeglina ei järgi inimese tööga seotud põhiõigusi (Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1998. aasta deklaratsioon (8)) ja jätkusuutlikkust (Amazonase vihmametsade hävitamine). Komitee leiab, et juurdepääs ühenduse turule peaks sõltuma teatavate sotsiaalsete ja keskkonnanormide järgimisest.

3.1

EMSK rõhutab, et määrus 1260/2001, mille nõukogu ühehäälselt vastu võttis, kehtib kuni 1. juulini 2006 ja oli 10 uue liikmesriigiga peetavate läbirääkimiste aluseks. Seega ei ole selge, miks komisjon soovib tuua reformi alguse 1. juulile 2005, kuigi see ei ole vajalik. Lisaks on põllumehed juba kavandanud külvikorrad 2005/2006. aastaks ja mõnedes Euroopa riikides teostavad nad hetkel sügisest peedikülvi. Peale selle on põllumajanduses ja tööstuses alates 2001. aastast tehtud arvukalt investeeringuid eeldusel, et määrus 1260/2001 jääb jõusse oma kehtivusaja lõpuni.

3.2

EMSK soovib seega, et uus suhkrumäärus ei jõustuks enne 1. juulit 2006. Teistsugust tegutsemisviisi võiksid vastavad majandusorganisatsioonid ja uued liikmesriigid õigustatult käsitleda kui õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumist.

3.3

EMSK nendib, et komisjoni ettepanek jätab lahtiseks viisi, kuidas jätkata ühtset turukorraldust pärast 2008. aastat. Samas vajavad peedi- ja suhkrusektor prognoositavust vajalike ümberkorralduste ja investeeringute tegemiseks. Komitee soovib seega, et komisjon pakuks välja määruse kehtivusajaga 1. juulist 2006 kuni 30. juunini 2012, mis vastab uuendatud ühise põllumajanduspoliitika ajakavale.

3.4

EMSK on seisukohal, et komisjon ei ole põhjendanud institutsiooniliste hindade märkimisväärset alandamist (33 % suhkru osas ja 37 % peedi osas, hindade langetamine kahes etapis). Kontrollitavatest arvutustest järeldub aga, et maksimaalselt 20 % langus oleks piisav, et täita WTO uusi tingimusi. EMSK soovib, et komisjon jääks kõnealuse numbri juurde. Teiseks soovib komitee, et komisjon arvestaks vähimarenenud riikide sooviga pidada läbirääkimisi sooduskvootide üle, kuna see vähendaks järgmistel aastatel märgatavalt survet Euroopa suhkruturule ja pakuks kõnealustele riikidele rahuldavaid eksporditingimusi.

3.5

EMSK toob välja komisjoni poolt sekkumise asendamiseks välja pakutud turukorraldusmehhanismide nõrkuse. On ette näha, et eraladustamine ja kohustuslik ülekandmine ei taga turu- ja referentshinna omavahelist vastavust.

3.6

EMSK võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku hüvitada osa saamata jäänud põllumajandustuludest toetuste abil. Komitee rõhutab siiski, et väiksem hinnaalandus või hinnaalanduse piiramine ainult esimese etapiga võimaldaks säästa eelarvet ja suurendada hüvitisemäära, ületamata seejuures olemasolevaid finantsressursse. EMSK küsib, kuidas jaotada õiglaselt ja praktiliselt riiklikud rahastamisvõimalused, et tagada toetuste tegelik jõudmine põllumeesteni, kes seisavad vastamisi peedikasvatustulude vähenemise või kadumisega. Sarnaselt sellele, mida soovitati 2003. aasta ühise põllumajanduspoliitika reformi raames piimasektorile, tuleks toetuste jagamisel arvestada põllumehele uue määruse jõustumisele eelnenud kahe aasta jooksul omistatud referentskogust. Komitee rõhutab vajadust tagada selliste toetuste jätkuvus ja suhkrueelarve säilitamine.

3.7

EMSK leiab, et kui kvootide vähendamine osutub vajalikuks, peaks see piirduma rangelt vajalikuga ja seda peaks kohaldama suhkrule ja selle kvoodisüsteemile allutatud konkureerivatele toodetele võrdsetes proportsioonides. Komitee pakutud isoglükoosi kvoodi suurendamine on selles suhtes ebaõiglane, sest see toob kaasa komisjoni ettepaneku suhkrukvoodi ulatuslikuma vähendamise kohta peedikasvatajate ja suhkrutööstuse kahjuks.

3.7.1

EMSK leiab, et otsus iga võimaliku kvoodilangetuse ulatuse kohta tuleks teha alles pärast komisjoni põhjalikku analüüsi, võttes arvesse struktuurilisi puudujääke ja võimalikke kvoodisuhkru tootmise katkestusi ning mõju, mis on oodatavatel WTO lepingutel ja WTO suhkrukomisjoni tulemustel kvoodi- ja kvoodivälise suhkru tootmisele ja suhkrukaubandusele Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel.

3.7.2.

EMSK arvab, et liikmesriikidel peab olema piisavalt tegutsemisvabadust, et korraldada nii suhkru- kui peedikvootide vähendamist riigisiseselt, võttes arvesse kõikide osapoolte huve ning lähtudes sellistest kriteeriumidest nagu õiglus ja sotsiaalne kasu. Komitee palub seega komisjonil hoolikalt jälgida, et kõnealust võimalust reformiettepanekutes ja määrusetekstides selgesõnaliselt mainitaks.

3.8

Keemia- ja farmaatsiatööstustele kvoodisuhkru tarnimise eest makstavate tootmistoetuste kaotamine mõjutab samuti negatiivselt suhkrukvootide taset ja kujutab endast riskifaktorit kõnealuste tööstuste edasisel varustamisel suhkruga. EMSK soovib seega, et säilitataks praegu kehtiv kord.

3.9

EMSK leiab, et kvootide ülekandmised, eriti piirülesed, võivad takistada tulusa peedikasvatuse jätkamist paljudes piirkondades. Kõnealustel ülekannetel oleks kahjustav majanduslik mõju peedikasvatusega tegelevatele pereettevõtetele ja tööhõivele kõnealuses valdkonnas. Samuti oleks see külvikordade seisukohast kahjulik keskkonnale ning mõjuks negatiivselt asenduskultuuride turgudele. EMSK nõuab, et kvootide küsimus jääks liikmesriikide kontrolli alla ja et kõik ümberkorraldusotsused saaks eelnevalt valdkonnaülese heakskiidu.

3.9.1

Enam kui kvootide vahetamise küsimust peaks komisjon EMSK hinnangul analüüsima Euroopa suhkrutööstuse ümberkorraldusrahastu loomist. Kõnealuse rahastu raames võetaks eelkõige arvesse põllumeeste ja tööliste ümberõppe vajadusi. Rahastu hüvitaks määruse jõustumisel kvoodid, mis vabanevad pärast suhkrutootjate ja peedikasvatajate vahelise kokkuleppe sõlmimist, vähendades vastavalt veelgi kvoodi alandamise vajadust.

4.1

EMSK tunnistab vajadust kohandada suhkru ühist turukorraldust, kuid leiab, et reformiettepanekud lähevad liiga kaugele ning et nende teostamine tooks kaasa märgatavaid kõrvalmõjusid Euroopa suhkrusektorile, eelkõige tööhõivele. Komitee peab kahetsusega tõdema, et ettepanekud ei ole piisavalt põhjendatud ja et nende mõju ei ole vajalikul määral analüüsitud.

4.2

EMSK soovib, et uue määruse jõustumistähtaeg lükataks edasi 1. juulile 2006 ning et põllumehi teavitataks sellest kiiresti, et nad saaksid kinnitada oma 2005. aasta külviplaanid.

4.3

Komitee hinnangul peab määrus katma vähemalt kuueaastase ajavahemiku, et pakkuda sektorile piisavat perspektiivi.

4.4

Komitee soovib, nagu soovivad ka vähimarenenud riigid, et Euroopa Liit arutaks vähimarenenud riikide suhkru impordikvoote. Igal juhul tuleb keelata SWAPi kasutamine ja kehtestada sotsiaalse ja keskkonnaalase jätkusuutlikkuse ja riikide toidu-alase autonoomia (st võime iseseisvalt oma elanikkonda toiduga varustada) tagamise kriteeriumid, mida tuleb ühenduse turule pääsemiseks järgida.

4.5

Komitee nõuab kiiret impordikvootide kehtestamist Balkanimaadele.

4.6

Komitee hinnangul peaks hinna- ja tootmiskvoodi kohanduste ulatus olema rangelt piiratud rahvusvaheliste kohustustega ja olema võrdselt kohaldatav kõigile magusainetele (suhkur ja selle kvoodirežiimile allutatud konkureerivat tooted). Doha arenguplaani alastel läbirääkimistel tuleb suhkrut käsitleda tundliku tootena.

4.7

Komitee soovitab säilitada hinnatagamismeetmena ühise turukorralduse sekkumisrežiimi.

4.8

EMSK juhib tähelepanu sellele, et toote (peedi) hind peab võtma arvesse talunike toomiskulutusi. Komitee võtab teadmiseks ettepaneku peedihinna alandamisest põhjustatud saamata jääva tulu osalise hüvitamise kohta. Komitee nõuab, et kõnealust hüvitist suurendataks võimaluste piires. EMSK rõhutab vajadust tagada toetuste jätkusuutlikkus ja säilitada suhkrueelarve.

4.9

Komitee soovib kehtivate sätete säilitamist kvoodisuhkru tarnimise osas keemia- ja farmaatsiatööstusele.

4.10

Komitee hinnangul ei tohi komisjon vastutusest kõrvale hiilida, vaid peab looma tõeliselt sobiva kava Euroopa suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks, mis järgib suhkrutootjate, peedikasvatajate ja kõnealuse valdkonna töötajate huve.

4.11

Komitee soovib teada komisjoni kavatsusi kvoodivälise suhkru tootmise osas.