28.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 157/75

1.1

Tööstuspoliitika on algusest peale olnud Euroopa integratsiooni päevakorras. ESTÜ asutamisleping hõlmas spetsiifilisi eesmärke ja vahendeid söe- ja terasetööstuse jaoks. EMÜ asutamislepingus nähti ette üldisem lähenemine, kus siseturu realiseerimine on alati olnud ning on endiselt võtmeküsimuseks.

1.2

EL-i tasandil on olnud spetsiifilisi tööstuspoliitika meetmeid, mille sihiks on olnud sellega seotud eesmärgid nagu keskkond, uurimis- ja arendustegevus või sotsiaalsfäär. Aja jooksul asendas temaatiline lähenemine valdkondlikku lähenemist, kuid Euroopa ettevõtluse seisukohalt ei ole need alati olnud hästi koordineeritud ega tasakaalustatud.

1.3

Lisaks üldistele poliitikatele on mõned valdkondlikud poliitikad töötatud välja turu liberaliseerimist silmas pidades, näiteks energia ja telekommunikatsioon. Käivitati mõned Euroopa tööstuslikud projektid, nt Galileo.

1.4

Pidev tööstuslik muutus ja globaliseerumine nõuavad tänapäeval niihästi tööstuselt kui kohalikelt võimudelt lähenemise täiendavat kohandumist, et tugevdada Euroopa konkurentsivõimet. Möödunud aasta juulis avaldas Euroopa Komisjon muljetavaldava analüüsi olukorrast Euroopa tööstussektorites ja nende väljavaadetest praeguses globaalses kontekstis, mida iseloomustab tugev dünaamilisus maailma teistes piirkondades. (1) See dünaamilisus võib mõjutada Euroopa ettevõtete investeerimisstrateegiaid. Euroopal on vaja kvalitatiivset tehnoloogilist hüpet säilitamaks konkurentsivõime enamikus sektorites.

1.5

Lissaboni strateegia raamistikus on Euroopa Ülemkogu ja nõukogu muud koosseisud nagu Ecofin ja konkurentsivõime nõukogu arutanud ja arutavad mitmeid teatisi ning komisjoni konkreetseid ettepanekuid tööstuse makro- ja mikromajanduslike tingimuste parandamiseks. Neis dokumentides ja diskussioonides domineerib horisontaalne poliitiline lähenemine. Paljude aastate vältel väljendit “tööstuspoliitika” lihtsalt välditi. See kutsus esile liiga palju mälestusi riigi sekkumisest ja riiklikest subsiidiumidest, mis on takistanud “tasase mänguväljaku” loomist hästitoimival siseturul. Vahepeal on need sekkumised järk-järgult lakanud.

1.6

Uuritakse uusi tööstuspoliitika alaseid seisukohti. Sellest kontekstis võeti 2002. aastal vastu “Teatis tööstuspoliitika kohta laienenud Euroopas”. (2)

1.7

2003. a. kevadel toimunud Euroopa Ülemkogu tegi konkurentsivõime nõukogule ülesandeks analüüsida “regulaarselt niihästi horisontaalseid kui sektoraalseid küsimusi”. (3)

1.8

Aprillis 2004 andis komisjon välja teise tööstuspoliitika alase teatise, mida käsitletakse käesolevas dokumendis. (4)

1.9

Need algatused ja peetud arutelude tulemused ajendasid volinik Liikaneni mais 2004 märkima, et vastupidiselt 1990ndate aastate keskpaiga ennustustele “on EL-i tööstuspoliitika jälle kord Euroopa poliitilise päevakorra tähtsaimaks küsimuseks”.  (5)

1.10

EMSK tervitab muutunud suhtumist tööstuspoliitikasse, mis on ajakohane. Komitee jagab seisukohta, et vältides mineviku vigu on soovitav pöörata erilist tähelepanu tööstuse huvidele ja sektoraalsele mõõtele. CCMI kogemused ja teadmised selles valdkonnas võivad olla tulevikku silmas pidades abiks. Õiged tööstus- ja sektoraalpoliitikad aitavad olulisel määral kaasa Lissaboni strateegia realiseerimisele.

2.1

Tänapäeval on keskse tähtsusega elemendiks konteksti muutus maailmamajanduses. See nõuab uut lähenemist. Komisjoni seisukohad tuleviku tööstuspoliitika kohta peavad koonduma ümber kolme telje:

2.2

See lähenemine, mille komisjon 2002. aastal ettevaatlikult välja kuulutas, tähistab läbimurret. Komisjoni eelmine tööstuspoliitika alane dokument pärineb aastast 1990. (7) Sellest alates on mitmed otsustava tähtsusega faktorid surunud tööstuspoliitika tahaplaanile, seda eeskätt horisontaalsete poliitikate kasuks.

2.3

Aastal 2000 nägi Lissaboni strateegia ette tuua Euroopa majandus teadmiste ja konkurentsivõime esirinda. Kuni viimase ajani ei ole seda strateegiat aktiivselt edendatud. Selle asemel on tööviljakuse kasv vähenenud ja tööpuudus kasvanud. Sellele lisaks on hakatud muretsema tööstusettevõtete ümberpaiknemise pärast. (8)

2.4

Nimetatud põhjustel osutus soovitavaks viia järgmistes valdkondades läbi täpsem analüüs:

2.5

Komisjoni 2002. aasta dokumendis (9) määratakse muutuste päevakord. Selles võetakse kasutusele “tööstuspoliitika” uus sisu. Kuid seda poliitikat formuleeritakse endiselt võrdlemisi abstraktselt, võttes kokku kõik EL-i poliitikad, mis on tööstuse seisukohalt olulised, esitamata konkreetseid meetodeid ja protseduure, mis puutub otsustusprotsessi või Euroopa institutsioonide ning eriti komisjoni koordineerivasse rolli.

2.6

Aprillis 2004 volinik Liikaneni ja ettevõtluse peadirektoraadi egiidi all avaldatud dokument “Strukturaalse muutuse edendamine” lisab oluliselt rohkem. See dokument läheb oma analüüsis otse asja tuumani:

2.7

Komisjon alustab põhjendatult jätkuvast dünaamikast, kuid rõhutab samal ajal, et dünaamikat saab positiivselt mõjutada ennetamise, probleemide identifitseerimise ja kasvufaktorite toetamise teel.

2.8

Üldine analüüs kinnitab tootlikkuse kasvu aeglustumist Euroopas, lõhet võrreldes arengutega USA-s ning tööstuse, eriti kõrgtehnoloogiliste sektorite, pettumust valmistavat tulemust. Euroopa firmade uurimis- ja arendustegevusele tehtavate kulutuste suhteline vähesus, mis on osalt tingitud erasektori ebapiisavatest investeeringutest võrreldes Ameerika ettevõtetega, on komisjoni arvates täiesti ilmne, kusjuures märkimisväärseteks eranditeks on Soome ja Rootsi. Lisaks laieneb Hiina ja India teadmistepõhine võimsus kiiresti.

2.9

Komisjon mainib — ning see väärib ka siinkohal märkimist — Euroopa töösturite ümarlaua poolt 2002. aastal läbiviidud suurte firmade uuringut, mis näitab, et mitmed neist ettevõtetest kavatsevad paigutada uue uurimis- ja arendustegevuse alase tegevuse väljapoole Euroopat, kui regulatiivne keskkond ei parane. (10)

2.10

Kuigi Euroopa tööstus saab üsna hästi hakkama traditsiooniliselt tugevates sektorites, nagu masinaehitus, kemikaalid, telekommunikatsioon ja autotööstus, on esile kerkimas uued konkurendid. Hiina ja India on hakanud edukalt konkureerima niihästi traditsioonilistes kui kõrgtehnoloogilistes sektorites. Siin võib täheldada otsest seost Euroopa ettevõtete ümberpaiknemise vahel.

2.11

Kogu maailmas toimub jätkuv kohaldumisprotsess. Kohaldumine on vajalik globaliseerumise tõttu, mis omakorda loob uusi võimalusi. Selles osas arvamused lahknevad, kuid komisjon märgib, et esile on kerkinud murettekitavaid signaale.

2.12

Seoses laienemisega suurenevad investeeringud endisest EL-15-st uutesse liikmesriikidesse. Pidades silmas, et nüüd on tegemist EL-i siseste investeeringutega, on siseturu korralik toimimine seda vajalikum, mis puutub näiteks keskkonda ja tööstandarditesse.

2.13

Kuna ettevõtted seisavad avatud turul WTO poolt sätestatud raamistikus silmitsi konkurentsiga, väidab komisjon, et EL-i ja liikmesriikide ülesandeks on anda dünaamilistele muutustele selge vastus:

2.14

Komisjon pooldab detailset hinnangut, milline mõju on olemasoleval regulatsioonil ja seadusandlusel ning tulevastel meetmetel. Vajalik on tihedam koostöö liikmesriikide ja EL-i vahel, kuna mitmeid reegleid rakendatakse liikmesriikide tasandil. Komisjon nõuab, et konkurentsivõime nõukogu mängiks selles protsessis tähtsat ja läbipaistvat rolli.

2.15

Komisjoni seisukoht on, et sünergiat on võimalik poliitikate vahel saavutada siis, kui seadusandjate vahel toimub adekvaatsem ja peenelt häälestatud konsultatsioon tihedas koostöös tööstusringkondadega.

2.16

Sama kehtib uurimis- ja arendustegevuse kohta. Kahtlemata on sel rahalisi järelmõjusid nii EL-i kui liikmesriigi tasandil. See puudutab Lissaboni strateegia tuuma. Tuleval aastal teeb komisjon ettepaneku uute suuniste vastuvõtmiseks, mis puudutavad uurimistegevust töötlevas tööstuses ning riigiabi innovatsioonile. Tehnoloogilised platvormid võivad mängida väga kasulikku rolli.

2.17

Mõned poliitikad on suunatud otseselt soodsa kliima loomisele konkurentsivõime seisukohalt, st konkurentsipoliitikale ja kaubandusbarjääride kaotamisele. Kuid komisjon argumenteerib, et mõnikord on võimalik ja vajalik rakendada neid poliitikaid rafineeritumalt.

2.18

Komisjon on seisukohal, et ühtekuuluvuspoliitikaid on võimalik kasutada soovitud regionaalsete ja strukturaalsete muutuste toetamiseks, mis puutub tööturgude toimimisse. (11) Sama kehtib jätkusuutliku arengu ja konkurentsivõime ühitamise kohta.

2.19

Kuna tegevus toimub kogu maailmas, pooldab komisjon rahvusvahelistele standarditele tuginevat “ühtlast mänguväljakut”. Üldiselt on EL-i standardid kõrgemad kui maailma teiste konkureerivate piirkondades omad. Seega peab tulevikus toimuma teatav võrdsustumine kas kahepoolsete läbirääkimiste teel või WTO raames. Seda probleemi ei tuleks käsitleda mitte Euroopa standardeid ülejäänud maailma standarditele vastavaks kohandades, vaid pigem peab Euroopa näitama üles algatusvõimet, nagu Kyoto protokolli ellurakendamise puhul, et tõsta maailma teiste piirkondade standardeid, toimides sellele vastavalt kõigis rahvusvahelistes institutsioonides.

2.20

Kõiki neid küsimusi on enne EL-i tasandil regulaarsete ajavahemike tagant arutatud. Torkab silma tugevam rõhuasetus “konkurentsivõimele”. Ülikiired arengud maailma turgudel ei jäta Euroopale suurt valikut.

2.21

Eriti uus on selles komisjoni dokumendis sektoraalne mõõde. Mitmete aastate vältel on komisjon viinud läbi süvauuringuid sektorite kohta, tuginedes seejuures sageli konsultatsioonidele valdkondlike organisatsioonidega EL-i tasandil.

2.22

On tehtud huvitavaid ettepanekuid, mida on arutanud ka EMSK, ning mis puudutavad näiteks farmaatsiatööstust (CESE 842/2004), tekstiili- ja rõivatööstust (CESE 62/2004 (lõplik); CCMI täiendav arvamus CESE 528/2004), laevaehitust- ja –remonti (CESE 397/2004 (lõplik); CCMI täiendav arvamus CESE 478/2004), kosmosetööstust (CESE 501/2004), keemiatööstust (CESE 524/2004; CCMI inforaport CESE 242/2004, hetkel ettevalmistamisel) ning eluteadusi ja biotehnoloogiat (CESE 1010/2002; CESE 920/2003).

2.23

Pilt on sektoriti erinev. Loomulikult esineb ühiseid nimetajaid, nagu näiteks kvaliteedinõue kui konkurentsieelis, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kui uus “toormaterjal”, suurenev kapitaliintensiivsus ja rahvusvaheline konkurents, kuid erinevused sektorite vahel on silmnähtavad. Kõrgtehnoloogia ja madaltehnoloogia, tööjõumahukus ja kapitalimahukus, tarbekaubad ja kapitalikaubad, vähesed kesksed tegijad turgudel ja sektorites, mida iseloomustavad VKE-d jne. See on lummav pilt, mida poliitikud — nagu komisjoni väidab — ei ole paljude aastate vältel küllaldasel määral arvesse võtnud.

2.24

“Tööstuspoliitika” raamistikus on tagasi ka sektoraalsed analüüsid ja lähenemised. Selles dokumendis ei tööta komisjon välja täiendavaid algatusi mainitud sektorite osas.

2.25

Nende sektorite kõrval kavandab komisjon uusi meetmeid. Tulevaks aastaks on välja kuulutatud uuringud masinaehitussektoris, ökotööstuses, autotööstuses, värviliste metallide sektoris ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoris.

3.1

EMSK jagab seisukohta, et maailmamajanduse dünaamika nõuab uuenenud fookust. Komitee tervitab fakti, et pika ajavahemiku tagant on “tööstuspoliitika” uuesti tagasi EL-i päevakorra prioriteetide hulgas. Euroopa tööstuse teatud aspektid (nagu nt keskkond) on olnud EL-i päevakorras terve viimase aastakümne vältel, kuid ministrite nõukogu ei ole käsitlenud poliitikaid, mis parandaksid selgelt üldise tootlikkuse tingimusi ning toetaksid proaktiivselt (väärtuskasvuga) investeeringute keskkonda.

3.2

Tagasivaates ning pidades silmas toimuvat muutust rohkem fokuseeritud tööstusliku lähenemise suunas väärivad resümeerimist peamised faktorid, mis on aidanud kaasa teatava tabu tekkimisele tööstuspoliitika osas;

3.3

Enamus sellest, mida komisjon oma teatises käsitleb, on olnud teada juba aastaid. Kuid viis, kuidas seda esitatakse ning seosed analüüsi ja soovitatud meetmete erinevate valdkondade vahel erinevad varasematest dokumentidest. Rohkem kui enne on analüüsid ja poliitikad vahetult seotud erinevate sektorite ja asjaosaliste ettevõtete dünaamikaga.

3.4

EMSK toetab kindlalt seisukohta viia läbi rohkem süvauuringuid sektoraalsete arengute kohta koostöös ettevõtete endiga. Need võivad edendada vajalikku “arusaama pakilisusest”, mis oli ka Lissaboni strateegia eesmärgiks aastal 2000, kuid mis hiljem kadus, suuresti tingituna asjaolust, et nõukogu ja liikmesriigid ei ole oma meetmeid ja eelnevalt kokkulepitud poliitikaid ellu viinud. See tähendab, et EMSK-i arvates tuleb uues stiilis tööstuspoliitikaga arvestada Lissaboni strateegia vaheülevaates 2005. aastal. See võib tulevikus muutuda selle strateegia keskseks tugipiilariks.

3.5

Tõepoolest põhineb “uues stiilis” tööstuspoliitika turu konformsusel ja liberaliseerimisprotsessil, kuid see hõlmab ka muid faktoreid, nagu nt konkreetsele sektorile eriomaseid jooni, õigusaktide harmoniseerimist siseturgu silmas pidades; mittetariifsete tõkete eemaldamist; tehnoloogiat ja uurimis- ning arendustegevust ning inimressursse.

3.6

See tööstuspoliitika ei tohi mingil juhul langeda tagasi mineviku ebaõigete poliitikate juurde, mida iseloomustasid mitmesugused turumoonutused. Finantsdistsipliin, mille EMU kaasa tõi, on ühtlasi põhjustanud ettevaatlikkust, mis puutub riigi rahalisse ja muusse sekkumisse ettevõtlusse. Üldiselt ollakse seisukohal, et pikas perspektiivis ei ole sekkumine ja avaliku sektori rahaline toetus (välja arvatud üksikud eriti põhjendatud erandid) ettevõtete huvides.

3.7

Pidades silmas viimase aja arenguid maailmas ning olles mitme aasta vältel püüdnud ellu viia Lissaboni strateegiat — eriti mis puutub Euroopa kiduvasse majanduskasvu, tootlikkusse, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamisse ning investeeringute ümberjaotamisse — on tulnud aeg töötleva tööstuse ümberhindamiseks ning vastavateks sektoraalseteks lähenemisteks ja konkreetseteks sammudeks. Need peaksid olema suunatud Euroopa sotisaalmajanduslike tingimustega kõige paremini sobivatele meetmetele, eriti meetmetele, mille puhul kasutatakse intensiivselt kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu niihästi tootmises kui büroos (nt tööstusseadmete ja -süsteemide tootmine, mis on valmistatud täpselt kliendi vajadustele vastavalt: st robootika, seadmestik, kontrollseadmed jne). EMSK toetab seda lähenemist ja eesmärki täielikult.

3.8

Väga tähtis küsimus on tõsta avalikkuse teadlikkust, mis puutub vajadusse tugeva tööstuse järele. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb avalikkusele võimaldada juurdepääs läbipaistvatele andmetele ja analüüsidele. Samas kontekstis peaksid Euroopa ja liikmesriikide otsustajad pöörama erilist tähelepanu sellistele aspektidele nagu EL-i poliitikate sidusus, liikmesriikide õigusaktide harmoniseerimine EL-is ning Euroopa ja maailma standardite suhteline ühildamine (nt WTO).

3.9

Avalikkuse teadlikkus aitab saavutada konsensust ja avalikkuse tuge. Tööstuspoliitika ei tohi piirduda valitud inimeste rühmaga, kes on asjaga vahetult seotud, olgu siis valitsuses või ettevõtluses. See küsimus puudutab ühiskonda tervikuna. Euroopa töötleva tööstuse tervis on kõigi huvides. Kõigis sellega seotud valdkondades tuleb selle maine toetamise nimel pingutada, nt hariduse valdkonnas — mitte ainult kutse-, vaid ka üldhariduse valdkonnas, pidades silmas tehniliste oskuste väljakujundamise stimuleerimist.

3.10

Avalikkust tuleb tingimata senisest enam teavitada tööstusliku väärtusloomeahela lülide omavahelisest tihedast seosest. Nii näiteks on kogu terast töötlev tööstus kuni autotööstuseni välja sõltuv piisavas koguses ja soodsalt toodetud terasest, mille tootmine omakorda sõltub piisavas koguses ja soodsalt saadud toorainest.

3.11

Sellega otseselt seotud on vajadus selgitada tööstuse ja teenuste suhted. Tõepoolest liigub majandus teenindustööstuse suunas, kuid väljasttellimisest tingituna sõltuvad paljud teenused otseselt tööstusest ning nii on see ka tulevikus. Teisest küljest on keerukad teenused ülimalt tähtsad tööstuse kvaliteetse ja kõrgtehnoloogilise toimimise seisukohalt. Mitmel viisil on tegemist paketiga. Tänapäevases dünaamikas kaldub eraldusjoon tööstuse ja teenuste vahel kaduma.

3.12

EMSK on seisukohal, et komisjonil tuleb selles protsessis mängida aktiivset rolli. Tööstuspoliitika päevakorda võtmine teenib iseenesest eesmärki kujundada välja teadlikkus. Kuid teha on võimalik palju enam. Kõigepealt tuleks parandada järgmisi valdkondi puudutavaid analüüse, andmeid ja nende adekvaatset avaldamist:

3.13

Analüüsid peaksid arvestama ka struktuurierinevusi liikmesriikides, pidades silmas, et mõnedel riikidel ja regioonidel on tugevam tööstuslik baas kui teistel. Peamiste tööstussektorite sügavuti tundmine muudab arutelu maailmamajanduse dünaamika suundumuste ja tagajärgede kohta objektiivsemaks.

3.14

Sektoraalse lähenemise aluseks on õiged andmed. Mitmeid uuringuid tehakse ettevõtluses ning riigi või akadeemilises mastaabis. (12) EMSK pooldab selliste uuringute tulemuste koondamist EL-i tasandil Eurostati abil, et luua tööstuse ja teenuste kohta usaldusväärne ja dünaamiline Euroopa andmebaas ning viia läbi SWOT-analüüse. Ammendav ja selge statistika annab katkematu pildi käimasolevatest muutustest. Selle näiteks võiksid pärast vajalikku kohandamist olla Eurostati viiskümmend aastat ESTÜ statistikat.

3.15

Komisjon rõhutab põhjendatult integreeritud lähenemist poliitikatele, nagu näiteks riiklikud ettevõtete maksustamise süsteemid, maksuformaalsused, standardid, kaubandus, intellektuaalne omand, uurimis- ja arendustegevus, keskkond, tööturg, väljaõpe ja haridus. EMSK tervitab väga seda eesmärki, mis on liiga kaua ebaõnnestunud, ja seda mitte ainult Euroopa tasandil, vaid ka paljudes liikmesriikides.

3.16

See ei ole mitte esimene kord, kus on pooldatud integreeritud lähenemist. Kahjuks on sellist lähenemist väga raske realiseerida selles keerulises keskkonnas, milles 25-st liikmesriigist koosneva EL-i institutsioonid toimima peavad. Realistlikuks lahenduseks oleks, et konkurentsinõukogu määraks koos komisjoniga kindlaks vahepealse tegevuskava, mida kord aastas hinnataks. (13)

3.17

Samuti on vajalik, et mistahes poliitika, mis mõjutab tööstuse konkurentsivõimet, arvestaks selles tegevuskavas tasakaalustatult EL-i erinevate poliitikate eesmärke. Minevikus ei ole see alati nii olnud. (14) Järelikult on vaja ühenduse poliitikate vahel valitsev sünergia paremini ära kasutada.

3.18

Võib eeldada, et kui konkurentsinõukogu arutab ja kiidab heaks protseduurireeglid ja vahepealse kava, kutsub see liikmesriikides ellu sarnaseid skeeme, mis puutub tööstusse üldiselt ning küsimustesse, mille eest on liikmesriigid ise vastutavad. See suurendab ka tööstuse huvide eest vastutavate ministrite mõjuvõimu liikmesriikides.

3.19

Regulatiivse raamistiku paranemine tähendab muuhulgas lihtsustamist ning tõhusat seadusandlust EL-i tasandil. Seda ei tohi kindlasti mitte piirata uute regulatsioonidega. “Parem seadusandlus” on seotud niihästi mineviku kui tulevikuga. Taani kui eesistujariigi ettepanek pöörata rohkem tähelepanu seadusandluse lihtsustamisele ning administratiivkoormuse vähendamisele tuleb välja töötada. (15) Tuleb koordineerida direktiive ja määrusi, mille üldised sihid (horisontaalsed poliitikad) puudutavad tööstuse turvalisust, energiasäästmist, jäätmeid jne, kuna need on omavahel seotud ning mõnikord on nende mõju üksteisele vastupidine. Eriline mõju on keskkonnadirektiividel. Kuna need direktiivid keskenduvad põhiliselt eesmärkidele, harmoniseerimata rakendusprotseduure, võib nende ebajärjekindel rakendamine liikmesriikides tuua kaasa turumoonutusi. Väga tähtis on mõjuhinnang ning elluviimine, kuna poliitikate usutavus sõltub nende efektiivsusest.

3.20

Mõned aspektid pakuvad erilist huvi uutele liikmesriikidele, kes ei tohi end piirata välisinvesteeringute hankimisega kuludest tingituna; oma majanduste püsivate võimaluste tugevdamiseks tuleb neil ühtlasi muuta oma tööstuslik tegevus mitmekülgsemaks. Ees ootavad mitmed suured väljakutsed, nagu keskkonnapoliitikate parandamine, keskendumine väljaõppele ja oskuste parandamisele ning kõigi tööstuse huvirühmade kaasamine muuhulgas valdkondliku sotsiaaldialoogi abil.

3.21

Turuseiret tuleb tugevdada toodete osas, mis on pärit väljastpoolt EL-i. Õiglast konkurentsi saab tagada ainult siis, kui ülemaailmne tegevusväli on ühtlane. Sellega seoses kutsub EMSK komisjoni üles tugevdama pingutusi kindlustamaks, et kõik globaalsed osapooled järgiksid vastavaid töö-, keskkonna- ja tootestandardeid.

3.22

Tööstuspoliitika teine tähtis element on tagada kaubandusele ühtlane ülemaailmne tegevusväli. Kolmandate riikide konkurentsi moonutavad meetmed, nagu riigiabi ja dumping, tuleb allutada Euroopa Komisjoni süstemaatilisele ja detailsele seirele. Kaubanduspoliitilised meetmed tuleb resoluutselt ellu viia, kui asjakohased kriteeriumid on täidetud.

3.23

Lisaks “paremale seadusandlusele” ja sünergia tugevdamisele ühenduse poliitikate vahel on “uues stiilis” sektoraalse lähenemise kolmandaks sambaks turu konformsusel ja avatud turgudel põhinev lähenemine, mis on kooskõlas soovitavate horisontaalsete poliitikatega. EMSK toetab täiel määral seda eesmärki, mis on juba praktikaks muutumas. Samal ajal kui sektoraalne lähenemine keskendub üksikute sektorite spetsiifilistele joontele ja arengutele, võib see olla kasulik ka kahele ülejäänud sambale, nimelt “paremale seadusandlusele” ja sünergiate edendamisele EL-i poliitikate vahel. Keskkonnapoliitika, kutse- ja ametiõppe ning uurimis- ja arendustegevuse programme saab edukamalt formuleerida ja rakendada, kui need kuuluvad sektoraalse lähenemise juurde.

3.24

Sektoraalsed analüüsid näitavad arengudünaamikat maailma kontekstis. Need peavad seadma pildi Euroopa tööstusest maailma teiste partnerite ja konkurentide perspektiivi. Need näitavad tööstuse ja teenuste vastasmõju. Need arvestavad ka vajalikul määral sotsiaalsete aspektidega nagu tööstuslikud suhted ja tööhõive. Lõpuks kasutatakse sektoraalseid analüüse takistuste identifitseerimiseks, millega ettevõtlus konkreetsete EL-i reeglite ja seaduste tulemusel kokku puutub. Järelikult tuleks ettevõtlussektoriga konsulteerida sagedamini ja varasel etapil — kui mõjuhinnangud on läbi viidud — et identifitseerida EL-i tasandil soovitavad reeglid ja protseduurid.

3.25

Selles suhtes tuleb laiendada komisjoni metodoloogiat konkurentsiprobleemide käsitlemiseks, mis põhineb analüüsil, konsultatsioonil ja meetmetel (lehekülg 19). Komisjon nimetab õigustatult näidetena selliseid juhtumeid nagu G10, STAR 21 ja LeaderShip.

3.26

LeaderShip 2015 (16) on kujukas näide eeldusel, et see õigesti teostatakse. Sihiks on tagada EL-i laevaehituse ja laevaremondi tööstuse kasumlik tulevik avatud turul. See on komisjoni ja Euroopa ettevõtluse kokku viinud. See on toonud kaasa probleemide ühise identifitseerimise. See on kindlaks määranud kaheksa osa meetmeid, mida rakendab tööstus või komisjon. See on viljaka sotsiaaldialoogi aluseks sotsiaalpartneritega moderniseerimisprotsessi käigust.

3.27

Teised sektorid võivad järgneda. Ei ole olemas kõigile sobivat mudelit. Kuna kaasatud on ka liikmesriigid ja nende poliitikad, siis on soovitav, et täpselt väljatöötatud lähenemised, mis on nende sektoraalsete analüüside tagajärjeks, annaksid tulemuseks tööstuse, komisjoni ja liikmesriikide pühendumuse. Kui asi puutub liikmesriikidesse, võivad sellised kohustused aidata kaasa kogemuste ja parimate praktikate vahetamisele. EMSK-i arvates võiksid sektoraalsed vaatlused EL-i tasandil olla väga kasulikud ning need tuleks sisse seada.

3.28

Tingituna “teadmiste” ja uurimis- ning arendustegevuse ülitähtsast aspektist ning ülemaailmsest “ajude mobiilsuse” (teadlased, uurijad, mänedžerid ja vabakutselised) fenomenist toetab EMSK väga tehnoloogiaplatvormide sisseseadmist, milles tööstussektorid ja ettevõtted eeldatavasti aktiivselt osalevad. Need ei pea olema piiratud ettevõtete enestega, vaid peavad hõlmama ka teisi keskse tähtsusega osapooli, nagu näiteks juhtivaid tehnoloogiainstituute ja ülikoole. Need platvormid peavad tekitama ka uusi liite erasektori ettevõtete ning riigi- ja erasektori osapoolte vahel Euroopas. (17)

3.29

Euroopas on vaja rakendustehnoloogia edendamiseks luua teadmiste keskkond, mille alguseks on efektiivne sünergia ülikoolide, tehnoloogiainstituutide ja tööstuse vahel,. Arvestada tuleb sektorile iseloomulike joontega. Lisaks peavad teadmistepõhise majanduse loomisega kaasnema vahendid, mis on vajalikud elukestvaks väljaõppeks, mis võib teostuda ka institutsioonides ja ülikoolides. Ka seda võivad soodustada sektoripõhised impulsid. Selles kontekstis tuleks tugevdada erialase ja tippjuhtimise rolli, pidades silmas mobiilsust Euroopa Liidus.

3.30

Sellega seoses ning vastuseks mujal maailmas läbiviidavatele projektidele tuleb käivitada suuri algatusi, et tekitada sünergiat erinevate sektorite vahel (nt Galileo, kaitsetööstus) ning stimuleerida koostööd teabekeskuste ja tööstuse vahel, luues vajalikud tingimused gruppide (nt Airbus) ja klastrite loomiseks; viimane võib anda uut hoogu konkurentsivõimele ja soodustada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. (18)

3.31

Inimressursside tähtsus on suurem kui kunagi varem. Tööstusliku muutuse käimasolevas protsessis vastutavad selle eest loomulikult niihästi administratsioon kui töötajad ja nende organisatsioonid. Muuhulgas tähendab see rõhuasetust kvaliteedile, professionaalsusele, oskustele ja motivatsioonile. (19)

3.32

Selles suhtes tuleb täiel määral arvestada, et tingituna positiivse imidži puudumisest ei meeldi noortele inimestele tööstuses töötada. See on muuhulgas kaasa toonud oskustööliste nappuse.

3.33

Lisaks väidab EMSK, et soovitava sektoraalse lähenemise raamistikus tugevdab sotsiaaldialoog töötajate ja nende organisatsioonide panust kohandumisse ja kvaliteeti. Täpselt väljatöötatud lähenemised sektoraalsel tasandil soodustavad ka diskussiooni sotsiaalpartnerite vahel spetsiaalsete nõudmiste üle, mis puudutavad töötajate kvalifikatsiooni, kohanduvust ja võimeid.

3.34

Edendamaks sektoraalsetel analüüsidel põhinevate spetsiifiliste meetmete elluviimist tuleb neid kõiki konkurentsivõime nõukogus arutada. EMSK-i arvates on see nõukogu koosseis kohustatud mängima otsustavat rolli “uues stiilis” tööstuspoliitikas, luues asjaomaste huvide jaoks ühise platvormi. Komisjoni ja nõukogu poolt läbiviidud adekvaatsed sektoraalsed analüüsid, ning lõpuks ülalmainitud valdkondades rakendatavate meetmete üle peetavad läbirääkimised tugevdavad samuti riikide valitsuste panust, mis koos ettevõtlusega mängib silmapaistvat rolli tulevikku suunatud keskkonna loomisel.

3.35

Sellises keskkonnas ja selles lähenemises ei ole ruumi “võitjate valimisele” nagu endine volinik Liikanen õigustatult ütles. Sama kehtib “riikide tšempionide” kohta. (20) See seaks kogu debati “uues stiilis” tööstuspoliitika üle valele alusele. Eesmärk on soodustada kliimat, kus julgustatakse riskide võtmist Euroopa tööstuse poolt. Poliitika, kus võitjatele antakse võimalus või neid toetatakse, on palju sobivam. (21) Rahalised ja mitterahalised vahendid selle eesmärgi realiseerimiseks tuleb (uuesti) läbi vaadata.

4.1

EMSK tervitab komisjoni algatust (eriti volinik Liikaneni ja ettevõtluse peadirektoraadi oma) taastada “tööstuspoliitika” kui EL-i päevakorra prioriteet lisaks horisontaalsetele poliitikatele. See algatus on vastavuses sarnaste arengutega mitmetes liikmesriikides ja võib selles valdkonnas edendada ühiseid seisukohti kogu Euroopa Liidus. See aitab paremini määratleda viise ja vahendeid Euroopa konkurentsivõime edendamiseks. Loodetavasti aitab see ka määratleda sobivaid ja konkreetseid eesmärke Lissaboni strateegia vahekokkuvõttes aastal 2005.

4.2

EMSK märgib, et “uues stiilis” tööstuspoliitikat silmas pidades on olemas tungiv vajadus usaldust tugevdava institutsioonilise raamistiku järele, mis puutub ülesannete õiglasse jagamisse Euroopa Liidus — kes vastutab mille eest ja millal? — ning mis puutub Euroopa Ülemkogu ja nõukogu erinevate koosseisude poolt seatud eesmärkide ja direktiivide ellurakendamisse liikmesriikides. (22)

4.3

EMSK toetab neid kolme “uues stiilis” tööstuspoliitika elementi. Parem regulatsioon, sünergia tugevdamine erinevate ühenduse poliitikate ja sektoraalse mõõtme väljatöötamise vahel. Transparentsuse ja nähtavuse seisukohalt on soovitav parem koordinatsioon komisjonis (nt ettevõtluse peadirektoraadi egiidi all) ning ministrite nõukogus. Parem koordinatsioon peab samuti kaasa tooma väga vajaliku ja viljaka poliitikate sünergia. Selleks oleks väga teretulnud komisjoni ja konkurentsinõukogu poolt heakskiidetud vahepealne tegevuskava, mille ümberhindamine toimub kord aastas.

4.4

EMSK tervitab analüüsi ja mitmeid soovitusi raportis “Väljakutsega silmitsi”. (23) Sellest hoolimata on kahju, et raport ei viita “uues stiilis” tööstuspoliitikale kui kasulikule vahendile astumaks vastu maailmaturgude väljakutsele. Eriti oleks tulnud rõhutada sektoraalset lähenemist ja vajadust hästi koordineeritud poliitikate järele selles raamistikus. EMSK toetab ettepanekut riikide tegevuskavade kohta. Et tugevdada nende tegevuskavade ja EL-i poliitikate tulemit, tuleb neid konkurentsivõime nõukogu koosseisus tõhusalt koordineerida. EMSK nõuab, et nende elementidega arvestataks Lissaboni strateegia vaheülevaates märtsis 2005.

4.5

EMSK rõhutab vajadust tõsta teadlikkust, mis on konsensuse ja avalikkuse toe saavutamiseks vältimatult vajalik. Peab saama selgeks, et Euroopa ühiskond tervikuna on kaasatud sellesse ülemaailmsesse tööstuslikku muutusse, mis nõuab pingutusi palju laiemas valdkonnas kui pelgalt ettevõtluses.

4.6

EMSK usub, et sektoraalsed analüüsid võivad anda ja annavad positiivse panuse kaalul olevate arengute paremaks mõistmiseks. Need soodustavad ka tihedamat koostööd avaliku sektori ja erasektori osapoolte vahel ning täpselt väljatöötatud lähenemiste ja poliitikate soovitava kohandamise vahel EL-i ning liikmesriikide tasandil, et aidata kaasa uute võimaluste loomisele ning anda seega panus Lissaboni strateegia realiseerimisse. Sektoraalsed raamistikud on ühtlasi sobivaks sotsiaaldialoogi vahendiks, olles suunatud laialdasele pühendumusele ja inimressursside kvaliteedi edendamisele.

4.7

Seda tüüpi sektoraalne lähenemine nõuab üha suuremal määral maailma suundumuste ja tööstusliku muutuse tundmist komisjoni teenindussfääris. EMSK soovitab tungivalt, et komisjoni ametiisikud süvendaksid oma praktilisi teadmisi selle kohta, mis on kaalul erasektoris. CCMI ja Euroopa muutuse seirekeskus võivad konsultatiivpartneritena anda oma panuse sektoraalanalüüsidesse, võtmata endale sotsiaalpartnerite rolli.

4.8

Võttes arvesse arenguid maailma teistes suurtes piirkondades — kulud, kvalifikatsioonid ja mõlema kombinatsioon — on Euroopa konkurentsivõime seisukohalt otsustava tähtsusega faktoriteks teadmised ja kvaliteet (niihästi ettevõtete kui ka inimressursside ja oskuste kvaliteet) ning adekvaatne organiseerimine. Tulevikku suunatud poliitikad ja meetmed neis valdkondades on otsustava tähtsusega.