23.3.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 74/57

1.1

Keskkonnaaspektide integreerimise problemaatika Euroopa standardiseerimisprotsessi kuulub Euroopa Liidu säästva arengu strateegias kirjeldatud prioriteetide hulka, mille komisjon võttis vastu aastal 2001 (1) ja mille kohta komitee on juba esitanud arvamuse novembris aastal 2001 ja andnud hiljuti hinnangu sellele küsimusele. (2) Selle strateegia eesmärgiks on seada tasakaalu keskkonna-, sotsiaalsed ja majanduslikud aspektid ja tugevdada EÜ asutamislepingus püstitatud põhimõtet (3) integreerida keskkonnanõudmised ühenduse poliitikatesse. Kuues ühenduse keskkonnaalane tegevusprogramm (4) rõhutab selles osas, et keskkonnakaitset puudutavaid nõudmisi tuleb tehnilise standardiseerimise tegevuse juures arvesse võtta.

1.2

Lisaks sellele aitab tehnilise standardiseerimise protsess oluliselt kaasa keskkonda arvestava arengu perspektiivist täielikult integreeritud Euroopa siseturu teostumisele: see viib kohustuse muutuda aastaks 2010 maailma kõige konkurentsivõimelisemaks majanduspiirkonnaks kooskõlla säästva ning uusi ja parema kvaliteediga töökohti loova majanduse arenguga laienenud Euroopa kontekstis, mida iseloomustab järjest suurem majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus, nagu nähti ette aastal 2000 Lissabonis Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide poolt vastu võetud strateegias.

1.3

Muuhulgas on tehniline standardiseerimine, mis põhineb kõigi huvitatud poolte konsensusel, tähtis element teostamaks ühenduse poliitikaid ja eelkõige integreeritud toodete poliitikat, mille kohta komitee on juba korduvalt arvamust avaldanud (5) ja mis käsitleb standardiseerimist kui võimalikku vahendit toodete ja teenuste keskkonnamõju vähendamiseks

1.4

2002. aasta 1. märtsi standardiseerimisnõukogu kinnitas ühtlustatud normide kohasust praegu “uue lähenemisega” kaetud sektorites, rõhutas kõigi sotsiaalsete partnerite aktiivse osalemise tähtsust standardiseerimise protsessis ja tervitas komisjoni kavatsust töötada välja dokument standardiseerimise ja keskkonnakaitse kohta.

1.5

Selle nõukogu tulemusena tuvastas komisjon töödokumendis “Standardiseerimise roll Euroopa poliitika ja seadusandluse toetajana” hulga võtmevaldkondi, mille hulgas on eelkõige järgmised:

1.5.1

Euroopa standardiseerimise laiem kasutamine liidu poliitikas ja seadusandluses, et tugevdada, vastavalt nii ühiskonna kui ettevõtete vajadustele, tehnilise standardiseerimise levikut uutesse valdkondadesse nagu teenused, infotehnoloogia ja side, transport, tarbijakaitse ja keskkonnakaitse;

1.5.2

Ettevõtete juhtide ja teiste huvitatud poolte kasvav teadlikkus standardiseerimise hüvedest ärimaailmale, eelkõige tänu meetmetele lihtsustamaks ja parendamaks nende osalemist standardite väljatöötamise protsessis, kaasates eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete esindajaid;

1.5.3

Kehtiva standardiseerimisalase seadusandluse läbivaatamine, et viia see suuremasse vastavusse viimaste arengutega ja väljakutsetega Euroopa tehniliste standardite ning seadusandluse lihtsustamise valdkonnas ja mõistega “mieux légiférer”, (6) vastavalt tööstuspoliitika suunistele laienenud Euroopas (7) ja Siseturu strateegia prioriteetidega aastateks 2003/2006 (8);

1.5.4

Stabiilse finantsraamistiku vastuvõtmine, et Euroopa standardid toetuks tugevale juriidilisele alusele, tagades Euroopa standardiseerimistegevuse ja Euroopa infrastruktuuride kaasfinantseerimise komisjoni ja liikmesriikide poolt ja süvendatud koostöö CEN, CENELEC ja ETSI vahel;

1.5.5

Euroopa standardiseerimisasutuste toetamine, et suurendada nende efektiivsust tehniliste standardite tootmisel ja rahvusvaheliste standardite väljatöötamise ja rakendamise edendamisel, lihtsustades juurdepääsu rahvusvahelisele turule ja kaubandusele, vältides mittevajalike kaubavahetustakistuste loomist ja kaasa aidates ülemaailmsete mõõtmetega standardiseerimisele.

1.6

Euroopa tehnilise standardiseerimise kultuuri arendamine on oluline tagamaks 25 liikmega Euroopa Liidu siseturu efektiivne ja tasakaalustatud toimimine. Samuti on tähtis, eriti keskkonna tasandil, vastu võtta meetmed ekspertide koolitamiseks ja sobivate andmepankade väljatöötamiseks ja kasutamiseks, et tagada keskkonnaaspektide integratsioon Euroopa standardiseerimise süsteemi ning samuti uute liikmesriikide täielik integratsioon sellesse süsteemi tänu nende standardiseerimisasutuste osalemisele. Selleks eesmärgiks, ning arvestades viimatinimetatud riikide ettevõtete struktuuri ja mõõtmeid, peab komitee hädavajalikuks toetada aktiivselt laienenud Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete täieõiguslikku osalemist standardiseerimistöödes ning olemasolevate Euroopa tehniliste standardite kasutamises.

1.7

Euroopa tehnilise standardiseerimise süsteem, mis põhineb kõigi huvitatud poolte konsensusel uute standardite väljatöötamisel ja nende vabatahtlikul liitumisel vastuvõetud standarditega, on tõestanud oma toimimist ning efektiivsuse ja paindlikkuse taset, mis võimaldavad standardite väljatöötamise suurt kasvu. Euroopa standardite koguarv ulatus aastal 2003 märkimisväärse numbrini umbes 13 500, millel on majandusele äärmiselt positiivne mõju, vähendades tehingute maksumust, lihtsustades äri ja kaubavahetust, suurendades konkurentsivõimet ja soodustades uuenduslikkust. Standardiseerimise teine oluline aspekt on kaubavahetuse takistuste vähendamine siseturul ja sageli ka maailmaturul.

1.8

Neid edu märke tuleb komitee arvates mitte ainult täielikult säilitada, vaid ka tugevdada, nagu rõhutasid standardiseerimisnõukogu 2002. aasta märtsi järeldused. Kõike arvesse võttes ei tohiks majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaaspektid standardiseerimisprotsessis komitee arvates mingil juhul muuta selle protsessi olemust ja peamiseid omadusi, see peab jääma vabaks, vabatahtlikuks ja konsensuslikuks. Need on omadused, mis on muutnud selle vahendi edukaks nii liidusiseselt kui rahvusvahelises plaanis.

2.1

Lühidalt võib komisjoni teatise eesmärgid kokku võtta järgmiselt:

2.2

Nende eesmärkide realiseerimiseks pakub komisjon välja järgmised tegevused:

3.1

Komitee peab kiiduväärseks komisjoni algatust tekitada süvendatud arutelu võimaluste, kohasuse ja tingimuste kohta mitte ainult keskkonnakaitsest, vaid ka loodusressursside ning toodete valmistamiseks, tootmiseks, levitamiseks, hooldamiseks ja jäätmekäitluseks vajaliku tooraine säästlikust kasutamisest inspireeritud kaalutluste integreerimiseks Euroopa tehniliste standardite määratlustesse.

3.2

Selles osas rõhutab komitee tõelise Euroopa tehnilise standardiseerimise kultuuri loomise tähtsust, et tagada Euroopa Liidu siseturu efektiivne ja tasakaalustatud toimimine ja rakendada, eelkõige keskkonna valdkonnas, meetmed ekspertide koolitamiseks ja kohaste andmepankade loomiseks, et saaks hinnata keskkonnaaspektide Euroopa standardiseerimissüsteemi integreerimise võimalusi ja kohasust ka uute liikmesriikide osas.

3.3

Igal juhul on komitee arvates esmatähtis, et vabalt ning huvitatute jaoks ja nende enda poolt läbi viidud protseduuride vabatahtlik iseloom ja konsensuslik, avatud ja läbipaistev olemus, mis moodustavad Euroopa tehnilise standardiseerimise protsessi eelised, ei kaotaks oma tähtsust vaid et neid tugevdataks, arvestades ka majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaaspekte.

3.3.1

Komitee märgib, et juba praegu on olemas suur hulk Euroopa tehnilisi standardeid, mis käsitlevad otseselt keskkonnaküsimusi või arvestavad keskkonnaaspektidega. Eelkõige standardid toodete kasutustsükli oluliste aspektide kohta, mõõtmiste ja katsete standardiseeritud meetodid, või keskkonnatehnoloogia ja keskkonnajuhtimise tehnilised standardid, näiteks EN/ISO 14001 seeria standardil põhinev EMAS juhtimine.

3.3.2

Lisaks märgib komitee rahuloluga, et Euroopa standardiseerimisasutuste käsutuses on valik täiesti kohaseid vahendeid keskkonnaaspektide tehnilise standardiseerimise töödesse integreerimise optimaalseks muutmiseks, näiteks: CEI juhend 109 (9) - edukalt sisse viidud aastast 1995 ja hiljuti uuendatud elektrotehniliste ja elektriliste toodete tehniliste standardite kohta; ISO/TR/14062, (10) ratifitseeritud aastal 2002, toodete väljatöötamise ja arendamise kohta, lisaks ETSI/CENELEC'i 100 “Kvaliteedistandardit väljalaske ja puutumatuse kohta” ja lõpuks “Help Desk Environnement'i” poolt edendatud ja CEN'i poolt paika pandud ISO/164 tegevuseeskiri.

3.4

Komitee arvates kinnitavad eespool väljatoodud kaalutlused tema veendumust, et keskkonnaaspektide efektiivset integratsiooni tehnilisse standardiseerimisse on lihtsam teostada – eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul – tegevuseeskirjade, tehniliste aruannete ja paindlikumate instrumentide abil, samuti koolituskursuste ja praktiliste käsiraamatute abil, millega teadmisi edasi anda ja teadvustada probleeme juba uute toodete, uute tootmisprotsesside ja uute teenuste väljatöötamisjärgus. Nagu EMSK oma arvamuses (11) korduvalt ette pani, võib sel eesmärgil kasutada EMAS poolt kasutusele võetud lihtsustatud meetodit või väikeettevõtete hügieeni- ja turvaeeskirju.

3.5

Komitee rõhutab, et kogu protsessi vältel tuleb vältida standardiseerimisprotsessi raskendamist või aeglustamist. Selle kallimaks ja bürokraatlikumaks muutmine oleks samuti vastuolus ühenduse standardite lihtsustamise põhimõttega. Selles osas jagab komitee täielikult Standardiseerimisnõukogu1. märtsi 2002 järeldusi, milles kinnitatakse, et “globaalse standardiseerimissüsteemi elujõulisus Euroopas pole endiselt kaugeltki tagatud, arvestades Euroopa ja rahvusvahelise keskkonna kiiret arengut ja muudatusi traditsioonilistes tuluallikates”. (12) Komitee arvates peab standardiseerimine muutuma ühe enam ligitõmbavaks ja kasulikuks ettevõtete ja nende ekspertide jaoks, kellel on tehnilised oskused, et paremini integreerida keskkonnaaspekte toodete kontseptsiooni, ja seda säästliku hinnaga.

3.6

Selleks, et muuta optimaalseks ettevõtete üldiseid saavutusi, tuleb jätkuvalt arendada vahendeid, mis võimaldavad parendada kõigi nende osaliste keskkonnateadmisi, kes peavad tagama kõigi huvitatud poolte aktiivse osalemise juba standardite väljatöötamise protsessi alguses. Lisaks tehnilistele, majanduslikele ja sotsiaalsetele aspektidele tuleb arvesse võtta ka kõike seda, mis on seotud tervise, turvalisuse ja kliendi rahuloluga. Eriti viimastel aastatel on ilmnenud vajadus pöörata teravdatud tähelepanu looduressursside ja energia tarbimise vähendamisele ja ratsionaliseerimisele, jäätmete ja heitgaaside vähendamisele ja eriti uute vabatahtlike tehniliste standardite moodustamise protsessi kvaliteedile, et tagada nende standardite probleemideta ülevõtmine rahvusvahelisel tasandil.

3.7

Komitee arvates oleks praeguse demokraatliku, peamiselt riiklikele struktuuridele rajatud protsessi valguses kohane jätta huvitatud pooltele (huvirühmad) vastutus määrata kindlaks – kasutades kõiki võimalikke ekspertiise ja konsultatsioone – tingimused, mis võimaldavad integreerida keskkonnaaspektid standardiseerimisse, vältides niimoodi ülevalt alla - tüüpi lähenemist.

3.8

Komitee on arvamusel, et tehniliste standardite väljatöötamise protsess ei tohi edasi liikuda kiiremini kui kultuurilised muutused, mis on erinevatele sektoritele vajalikud, et teadvustada oma rolli säästva arengu kontekstis. Komisjoni ülesanne on erilise tähtsusega tutvustamise ja kultuurilise “ennetamise” protsessis, mis tuleb teostada levitades teadmisi ja kogemusi.

3.9

Vabatahtlike tehniliste standardite kõrge kvaliteet on oluline koostisosa nende lisaväärtuses Euroopa tasandil; komitee arvates võib selline kvaliteet olla vaid kõigi huvitatud poolte -- nimelt erinevate sektorite ekspertide ja tööstusesindajate, samuti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, töötajate, tarbijate ja valitsusväliste organisatsioonide (VVO) – aktiivse standardiseerimisprotsessis osalemise vili. Osalejate paljusus esindab õiglast tasakaalu majanduslike, sotsiaalsete ja ökoloogiliste nõudmiste vahel, rääkimata esmatähtsatest tervishoiu ja turvalisuse aspektidest.

3.10

Vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele peab see osalemine olema tagatud esmajoones riiklikul tasandil, eriti selles osas, mis puudutab uusi liikmesriike. Toetada tuleb mitte ainult valitsusväliseid organisatsioone, et nad pakuks aktiivset ja pädevat osalemist, vaid eelkõige ka väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, kes – eriti nende struktuuri ja mõõtmeid arvestades – vajavad paremat juurdepääsu standardiseerimisprotsessile. Selles osas on hea meenutada, et nimelt VKE-de jaoks loodud Euroopa struktuure, nagu NORMAPME, tuleks tugevdada ja kasutada optimaalselt.

3.11

Komitee rõhutab vajadust võtte vastu ühenduse toetuse eelismeetmeid võimsuse suurendamise tegevustele, mida toetavad uute liikmesriikide standardiseerimisasutused ja valitsusvälised organisatsioonid, samuti ekspertide koolitamise projektidele, ja soovitab luua andmepankade võrgustiku, mis oleks täielikult detsentraliseeritud ja vastastikku ühilduv ja asuks lõpptarbija lähedal. Lõpuks tuleb tagada igal hetkel parim juurdepääs informatsioonile ning kõigi ettevõtete teadlik osalemine standardiseerimisprotsessis.

3.12

Standardiseerimistööde prioriteetide määratlemise osas toetab komitee, et tuleb jätkata nende kehtestamist vabatahtliku konsensusliku protsessi raames, mis hõlmab vabalt kõiki huvitatud pooli ja et tuleb vältida prioriteetide kehtestamisest üksnes poliitilisel tasandil, arvestamata toodete ja neid valmistavate ettevõtete eripärasid.

3.13

Mis puudutab komisjoni pöördumist kohustuslike mandaatide poole uue lähenemise raames, hindab komitee, et tehniliste keskkonnastandardite kasutamist tuleb julgustada mitte ülevalt alla suunatud otsustega, vaid pigem ökoloogiliste toodete laiemal tunnustamise läbi ja see peaks vastama kodanike ja tarbijate huvidele ja vajadustele.

3.14

Komitee arvates on mandaatide täpne määratlemine uue lähenemise puhul aidanud kaasa Euroopa siseturu edule ja praegu ei tohi seda edu vähendada kasutades neid mandaate eesmärgiga kanda poliitilise loomuga keerukaid otsustusprotsesse üle tehnilise standardiseerimise asutusele.

3.15

Euroopa tehniliste standardite ülevõtmine rahvusvahelisel tasandil on komitee seisukohast olulise tähtsusega tagamaks meie toodete tegelik kohalolu ja täielik konkurentsivõime maailmaturul. Praegu, tänu Dresdeni ja Viini lepetele tulenevad üle 83 % CENELEC'i ja umbes 40 % CEN'i standarditest rahvusvaheliste standardiseerimisorganisatsioonide ISO, CEI ja UIT poolt väljatöötatud standarditest. Niisiis tuleks komitee arvates vältida, et standardiseerimise keskkonnaalased nõudmisi tajutaks kaubavahetuse takistustena Maailma kaubandusorganisatsiooni TBT leppe raames või et nad tooks kaasa Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet maailmaturul kahjustavaid asjaolusid. Selles osas tuleb võtta aktiivne hoiak nii transatlantilises dialoogis (TABD) kui ka Jaapaniga (EJBD) ja Mercosuriga (MEBF) peetavates dialoogides, et mitte süvendada veelgi lõhet Euroopa ja rahvusvaheliste standardite vahel.

4.1

Osalemine: tuleb vältida, et laiendatud osalemine aeglustaks standardite vastuvõtmise ja ülevaatamise protsessi, mis nõuab keskmiselt 3 – 5 aastat. Tuleb täiel määral toetada subsidiaarsuse põhimõtet. Riiklikul tasandil on vaja tagada kõigi huvitatud poolte, eriti ettevõtjate ja töötajate osalemine, samal ajal kui Euroopa tasandil peavad riikide standardiseerimisasutuste esindajad viima tulemused konsensuslikele positsioonidele. Sel tasandil peavad saama konsensuslike positsioonide alusel osaleda ka Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete organisatsioonide ja huvitatud VVO-de esindajad.

4.2

Koostöö: komitee peab eriti tähtsaks algatada tehniliste teadmiste süsteemne vahetamine, samuti vabatahtliku käitumiskoodeksi ja parima praktika arendamine; see vahetus peab siiski kasutama olemasolevaid elemente (vt. peatükk 3.3.3) mida tuleb tugevdada ja laiendada, eriti uutele liikmesriikidele.

4.3

Kultuur: Euroopa tehnilise standardiseerimise kultuuri moodustamine, mis arvestaks majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaaspektidega, on ettevõtete ja nende organisatsioonide jaoks esmatähtis, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning töötajate ja ettevõtjate assotsiatsioonidele. Tarbijakaitse ja keskkonnakaitse organisatsioonid peavad saama, nii riiklikul kui Euroopa tasandil, kohaseid rahalisi toetusi, et nad saaks süvendada oma koolitust tehnilises ja standardiseerimise valdkonnas ja tagada kvalifitseeritud ja pädeva esindatuse.

4.4

Rahastamine: vajadus ette näha mitmeaastased eelarvepostid siseriiklikul ja Ühenduse tasandil koolitus- ja tutvustustegevuste läbiviimiseks. Need vahendid tuleks ette näha eriti riiklike ja Euroopa standardiseerimisorganisatsioonide, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna eri organite esinduste jaoks.

4.5

Prioriteedid: uute tehniliste standardite väljatöötamise prioriteetide püstitamine peab olema kõigi osalejate konsensusliku valiku tulemus, sest just nemad tegelevad otse standardiseerimise protsessiga ja peavad selle eest täiel määral vastutama; mingil juhul ei tohi prioriteetide püstitamine olla ülevaltpoolt juhitud protsessi tagajärg. Vahendid: peatükkides 3.3.1 ja 3.3.3 vaadeldud vahendite süstemaatilist kasutamist, mis on vajalik keskkonnaaspektide standarditesse integreerimiseks, tuleb vaadelda kui standardiseerimisprotsessis osalejatele pakutud võimalust ja mitte kui neile pealesunnitud kohustust.

4.6

Jälgimine: tutvustus ja koolitustegevuste ja rahvusvaheliste ning Euroopa standardiseerimisasutuste tugevdamise ning VVO ja VKE esindusorganite osaluse suurendamise abil saadud tulemuste jälgimine ja hindamine peab andma komisjonile, nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele piisavalt materjale, et koostada ettenähtud kaheaastased aruanded ja iga viie aasta tagant üle vaadata ühenduse sellealased tegevused ja suunised

5.1

EMSK on veendunud, et standardiseerimisprotsessi tuleb edasiste takistusteta kiirendada, et nii tagada siseturu areng ja kõrge kvaliteet kõigis aspektides, kaasa arvatud keskkonnaaspektid. Eesmärgiks on tõhus, soodne ja mittebürokraatlik standardiseerimisprotsess ja liikmesriikide institutsionaalse võimekuse säilitamine tuleviku perspektiivis.

5.2

EMSK on seisukohal, et keskkonnaaspektide kaasamisel Euroopa standardiseerimissüsteemi tuleb tingimata arvestada subsidiaarsuspõhimõttega, et oleks võimalik kindlustada kõigi sidusrühmade, eriti VKEde täielik osalus standardiseerimisel, eriti huvirühmadele kõige lähemal siseriiklikul või regionaalsel tasandil.

5.3

Maailmaturu arengu ja maailmakaubanduse avanemise kaudu uutele suurtele partneritele nagu Hiina, India ja Venemaa muutub esmatähtsaks ülesandeks praeguste Euroopa tehniliste normide muutmine rahvusvahelisteks normideks Dresdeni ja Viini kokkulepete mõttes, kusjuures standardiseerimise tulemused peavad väljenduma majanduslikes eelistes Euroopa ettevõtete jaoks.

5.4

EMSK on seisukohal, et eesmärgiks on saavutada optimaalne ühilduvus siduvate keskkonnaregulatsioonide ja vabatahtlike tehniliste normide vahel, mis põhinevad väljakujunenud keskkonna- ja kvaliteediteadlikkusel.

5.5

Seetõttu tuleks tingimata välja arendada platvormid parimate kasutusviiside vahetamiseks ja erialaseks dialoogiks ühiskondlike huvigruppide vahel. Kaasata tuleb Euroopa ja siseriiklikud standardiseerimisorganisatsioonid, tööstus, VKEd, töötajate esindajad, tarbijad ja VVOd, et ühiselt edendada standardiseerimisprotsessi arengut, arvestades Lissaboni strateegia ja jätkusuutliku ning konkurentsile orienteeritud kasvu põhimõtetega.

5.6

Eriti vajalikud on järgnevad meetmed: