23.3.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 74/21

1.1

Kõnealune ettepanek (1) erineb tavapärasest tööst, mida tehakse ühenduse õigusaktide kodifitseerimisel. Komisjon täheldas, et algselt nõukogu kuuendas direktiivis 77/388/EMÜ kehtestatud ja hiljem mitu korda muudetud käibemaksusätted on vaja põhjalikult läbi vaadata. Aastate jooksul on materjali mitmel korral läbi vaadatud, parandatud ja täiendatud ning see on paratamatult põhjustanud kordamist, ebaselgeid sätteid ja kahekordistamist. Tekst tuli muuta selgemaks ja arusaadavamaks ilma sätete tähendust või rakendusala muutmata, ning see tähendab palju enamat kui lihtsalt kodifitseerimist.

1.2

Lisaks sellele on viidud sisse ka teisi muudatusi, et ühitada teksti Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni heakskiidetud põhimõtetega seoses kõrgekvaliteediliste õigusaktide koostamisega. Uus tekst suunatakse nõukogule ja Euroopa Parlamendile, kes peavad selle heaks kiitma: kuigi muudatused on põhiliselt kosmeetilised, ei ole tegu kodifitseerimise, vaid keeruka läbivaatamisega, mille käigus akte muudetakse ja kodifitseeritakse ning ühendatakse need vastavalt 2001. aasta institutsioonidevahelisele kokkuleppele (2) üheksainsaks seadusandlikuks tekstiks.

1.3

Komisjoni muljetavaldaval tööl põhinev ettepanek asendab kuuenda käibemaksudirektiivi: kõik artiklid vaadati eraldi läbi, et muuta need selgemaks ja sisutihedamaks, ning selle tulemusel on nüüd 53 artikli asemel 402 artiklit. Tekstile lisati ka sisukord, mis teeb sellega tutvumise lihtsamaks ja kiiremaks ning mis oli tõeliselt vajalik parandus.

2.1

Kuna tegemist on siiski läbivaadatud ja mitte uue direktiiviga, piirdub EMSK sellega, et märgib ära komisjoni tubli töö ja avaldab talle tunnustust tulemuse eest: vajaliku teabe kiirem ülesleidmine ja ühemõttelisemad tõlgendamisvõimalused tulevad ettevõtjatele ning haldusasutustele ilmselt kasuks. Loomulikult nõustub raportöör komisjoni avaldusega, et uue teksti rakendusala vastab hetkel kehtivatele tekstidele: põhjalik kontrollimine ei ole võimalik ning igal juhul on selliseid kontrolle juba teinud siseriiklikud eksperdid ja ettevõtjad, kellega nõuetekohaselt konsulteeriti.

2.2

Sellest hoolimata tekkis ettepaneku lähemal uurimisel mõningaid märkusi käibemaksupoliitika ja sellise fiskaalpoliitika kohta üldisemalt, mille sõnastatud eesmärgiks on ühtse turu toimimise tingimused ühtlustada. Selles osas väidetakse ettepanekus (viies põhjendus), et: “käibemaksusüsteem on lihtsaim ja erapooletuim siis, kui maksustamine toimub võimalikult üldiselt... Seepärast on ühisturu ja liikmesriikide huvides kehtestada ühine süsteem...”.

2.3

Järgmises kahes põhjenduses kutsub komisjon siiski juba üles ettevaatusele: “on vaja edeneda etapiti, kuna kumuleeruvate käibemaksude ühtlustamine põhjustab maksusüsteemi muudatusi”. Seejärel väidab komisjon, et isegi kui maksumäärasid ja -vabastusi “täielikult” ei ühtlustata, on (ühtlustatud) käibemaksu lõplik eesmärk tagada i“gas liikmesriigis”erapooletu konkurents.

2.4

Komitee märgib, et need punktid on võetud kuuenda direktiivi originaaltekstist: kui pea 40 aastat hiljem leitakse, et on vajalik neid punkte korrata, tuleb ühtlasi tunnistada, et selle aja jooksul toimunud areng on väike või puudub täielikult. Ühtlustamise osas tundub, et EL tammub ühe koha peal, ja järgnevates lõikudes mainitakse teisigi märke, mis ei anna põhjust optimismiks.

2.5

Tuleks veel kord toonitada, et senini kasutusel olev kuuenda direktiiviga kehtestatud käibemaksusüsteem, on “üleminekusüsteem”, kuid ei ole mingit märki kavatsusest võtta viimaks kasutusele “kindel” süsteem. See viitab ilmselt sellele, et puudub kindlustunne süsteemi õigluse suhtes, mille kohta komitee tegi märkusi ja konkreetseid ettepanekuid oma arvamuses teenuste osutamise koha kohta. (3)

2.6

Lisaks sellele tuleb teha märkusi ka erandite süsteemi kohta, mis – kui see üldse vajalik on – peaks olema siiski ajutine, kui soovitakse saavutada ühtne turg. Viimati võimaldati erandeid kümnele uuele liikmesriigile, mõningaid neist ajutiselt, teisi tähtajatult. Ent liikmesriikide “teise laine” (Austria, Kreeka, Soome, Portugal, Hispaania ja Rootsi) suhtes tehtud erandid kehtivad senini. Antud kontekstis tuleb tähelepanu juhtida sellele, et kuuendat direktiivi muutvates direktiivides olid ära toodud ainult mõned neist eranditest ning enamik erandeid on “peidetud” ühinemisaktidesse. Üks uue direktiivi eeliseid on see, et selles on välja toodud kõik erandid, olenemata sellest, kuidas need tehti.

2.7

Ei paista olevat mingit kavatsust arutada neid erandeid, sealhulgas tükk aega tagasi tehtud erandeid, eesmärgiga need kaotada. Selle küsimuse tõstatamise vastu ei paista tundvat mingit huvi isegi asutajaliikmesriigid – algselt tehti ka nende suhtes erandeid, mida nad ei soovi kahtluse alla seada (vähemalt seni, kuni kehtib “üleminekusüsteem”), näiteks kuulus “nullmäär”, mida esialgu võis kasutada kaks riiki. Kaugel sellest, et see oleks kaotatud – “nullmäära”on mitmetele uutele riikidele laiendatud.

2.8

Tegelikult ei ole mitte kõik erandid põhjendamatud: mõned alalised erandid kehtivad ülemereterritooriumide, saarte ja äärepoolseimate piirkondade suhtes, mis nende otsuste tegemise ajal olid vähearenenud piirkonnad. Ent võttes arvesse otsuste tegemisest möödunud aega, oleks asjakohane nende piirkondade suhtes kehtivad erandid läbi vaadata ning kontrollida, kas neid algselt õigustanud põhjused on alles ka tänapäeval.

2.9

Teised suhteliselt olulised erandid on seotud väikeettevõtetega. 16 liikmesriigil (uutel liikmesriikidel ja “teise laine” riikidel) on õigus teha käibemaksuvabastusi isegi siis, kui käive ületab kuuenda direktiiviga sätestatud piirid. Komitee jaoks on see mõistetamatu: isegi kui neid vabastusi on mingil viisil võimalik õigustada kümne uue liikmesriigi puhul, ei ole mingit põhjust, miks ülejäänud riikidel peaks olema endiselt võimalik teha selliseid vabastusi 12 aastat pärast nende liitumist.

2.10

Komitee usub, et sellistele ettevõtete suhtes tehtavad maksuvabastused võivad moonutada konkurentsi, kuigi nende üldmõju võib olla piiratud. Liikmesriigid ja komisjon peaksid seda küsimust põhjalikumalt käsitlema.

3.1

Komitee avaldab komisjonile tunnustust mahuka ülesande hoolika, täpse ja eelkõige läbipaistva täitmise eest. Ilma läbipaistvuseta oleks olnud raske näha, kui palju õõnestavad reegleid – mis kehtivad üldpõhimõttena kõigi suhtes – erandid, maksuvabastused ja “eristamine”. Ilmselgelt ei ole kõik erandid põhjendamatud, ent liikmesriikidel on vaja teha tööd ja pidada uusi läbirääkimisi mittevajalikuks muutunud erandite kohta ning need võimaluse korral kaotada.

3.2

Komitee ei näe mingeid tõendeid sellise kavatsuse olemasolust: vastupidi, üks suuremaid liikmesriike on juba esitanud üldisi reservatsioone, mis võivad isegi komisjoni ettepaneku heakskiitmist ohustada. Minevikusündmusi arvestades ei ole väljavaated head: komisjoni 1996. aasta teatis, mis sisaldas tööprogrammi ja ettepanekut maksude ühtlustamiseks, kogub nõukogus tolmu ja seda pole kordagi arutatud ning ka 2000. aasta teatis, milles esitati uus käibemaksustrateegia, ei olnud tegelikkuses eriti edukas.

3.3

Käesoleva arvamuse avaldamisel ei ole EMSK eesmärk kritiseerida liikmesriikide käibemaksupoliitikat; komitee on täiesti teadlik sellest, et nende otsuseid mõjutavad mitmed siseriiklikud majanduslikud ja poliitilised tegurid. Komitee kutsub üles küsimus tervikuna lähemas tulevikus läbi vaadata, et oleks võimalik panna paika lõplik süsteem ning kahandada või isegi kaotada üks suuremaid ühenduse eeskirjadel põhinevaid allesjäänud takistusi ühtse turu saavutamisel.