30.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 347/173


Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumise kuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatusdokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav internetis: http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

ÜRO eeskiri nr 149: ühtsed sätted, mis käsitlevad mootorsõidukite teevalgustusseadmete (laternate) ja -süsteemide tüübikinnitust [2021/1720]

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

eeskirja algversiooni 3. täiendus – jõustumiskuupäev: 30. september 2021

Käesolev dokument on üksnes dokumenteerimisvahend. Autentsed ja õiguslikult siduvad tekstid on:

ECE/TRANS/WP.29/2018/158/Rev.1

ECE/TRANS/WP.29/2019/82

ECE/TRANS/WP.29/2019/125

ECE/TRANS/WP.29/2020/33 ja

ECE/TRANS/WP.29/2021/46

SISUKORD

EESKIRI

1.

Kohaldamisala

2.

Mõisted

3.

Haldusnormid

4.

Tehnilised üldnõuded

5.

Tehnilised erinõuded

6.

Üleminekusätted

LISAD

1.

Teatis

2.

Toodangu vastavuskontrolli miinimumnõuded

3.

Kontrollija tehtava näidiste võtmise miinimumnõuded

4.

Sfääriliste koordinaatide mõõtmise süsteem ja katsepunktide asukohad

5.

Suunamine, asümmeetriliste lähitulede valgustatud ala piiri kontrollimine mõõteriistade abil

6.

Sümmeetriliste lähitulede laternate ja eesmiste udutulelaternate valgustatud ala piiri määramine ja teravus ning suunamine seda piiri kasutades

7.

Töötavate teevalgustusseadmete (v.a pöördelaternad) fotomeetriliste tööparameetrite stabiilsuse katsed

1. - liide. Fotomeetriliste tööparameetrite stabiilsuse katsetamisega seotud töötamisaegade ülevaade

2. - liide. Katsesegu määrdunud esilaterna katsetamiseks

8.

Plastist hajutiklaasidega teevalgustusseadmete nõuded (v.a pöördelaternad) ja hajutiklaasi või materjalinäidiste katsetamine

1. liide. Materjalikatsete ajaline järjestus

2. liide. Valguse hajumise ja valgusläbivuse mõõtmise meetod

3. liide. Pihustuskatse meetod

4. liide. Kleeplindi nakkekatse

9.

Leedmoodulite ja leedmooduleid ja/või leedlampe siPTsaldavate teevalgustusseadmete nõuded (v.a pöördelaternad)

10.

Lihtlähitule ja toetavate valgusallikate ning seotud valgusallikate valikute üldskeem

11.

Nullkese

12.

Pinge märgistus

13.

Tüübikinnitusmärkide kujundus

14.

Kirjelduste vormid

SISSEJUHATUS

Käesoleva eeskirjaga koondatakse ÜRO eeskirjade nr 19, 98, 112, 113, 119 ja 123 sätted ühte eeskirja, lähtudes sõidukeid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise ülemaailmse foorumi otsusest WP.29 lihtsustada ÜRO eeskirju valgustus- ja valgussignaalseadmete kohta. Selle otsuse algse ettepaneku esitasid Euroopa Liit ja Jaapan.

Käesoleva eeskirja eesmärk on muuta ÜRO eeskirjade nr 19, 98, 112, 113, 119 ja 123 nõuded selgemaks, ühtsemaks ja lihtsamaks ning valmistuda tulevaseks üleminekuks toimivuspõhistele nõuetele, vähendades eeskirjade arvu toimetamise teel, ilma et muudetaks enne käesoleva eeskirja jõustumise kuupäeva kehtinud üksikasjalikke tehnilisi nõudeid.

Kui tavapärase lähenemisviisi korral on iga seadme kohta eraldi eeskiri, siis käesolev lihtsustatud eeskiri hõlmab kõiki teevalgustusseadmeid, sisaldades kõiki sätteid ja toimides vastavalt muudatuste seeriate struktuurile, nende üleminekusätetele ja täiendustele. Iga seadme jaoks määratakse kindlaks võimalikud käesoleva eeskirja uue muudatuste seeriaga seotud üleminekusätted, sealhulgas loetelu seadmetest ja neile vastavatest muutindeksitest, mis on seotud muudatuste seeriaga.

Eeldatakse, et kõik 1958. aasta kokkuleppe osalised võtavad käesoleva eeskirja vastu ja esitavad üksikasjaliku selgituse, kui neil ei ole võimalik teatavaid seadmeid heaks kiita. Need otsused registreeritakse dokumendis ECE/TRANS/WP.29/343, kus dokumenteeritakse lisatud eeskirjade ja nende muudatuste staatus.

Tüübikinnitusmärkide nõuetest sisaldab käesolev eeskiri nõudeid kordumatu tunnuskoodi kasutamise kohta, mille tingimuseks on juurdepääs ÜRO turvalisele veebipõhisele andmebaasile (kooskõlas 1958. aasta kokkuleppe liitega 5 (1)), kus hoitakse kõiki tüübikinnitusdokumente. Kordumatu tunnuskoodi kasutamise korral ei nõuta, et seadmetel oleks tavapärane tüübikinnitusmärk (E-märk). Kui kordumatu tunnuskoodi kasutamine ei ole tehniliselt võimalik (näiteks juurdepääs ÜRO veebipõhisele andmebaasile ei ole turvaline või ÜRO turvaline veebipõhine andmebaas ei toimi), siis tuleb kasutada tavapäraseid tüübikinnitusmärke, kuni saab taas kasutada kordumatut tunnuskoodi.

1.   KOHALDAMISALA

Käesolevat eeskirja kohaldatakse järgmiste teevalgustusseadmete suhtes:

L-, M-, N- ja T-kategooria sõidukite kaugtuld ja/või asümmeetrilist lähituld tekitavad esilaternad;

M- ja N-kategooria sõidukite kohanduvate esitulede süsteemid;

L- ja T-kategooria sõidukite kaugtuld ja/või sümmeetrilist lähituld tekitavad esilaternad;

L3-, L4-, L5-, L7-, M-, N- ja T-kategooria sõidukite eesmised udutulelaternad ja

M-, N- ja T-kategooria sõidukite pöördelaternad.

2.   MÕISTED

Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid.

2.1.

Kui käesolevas eeskirjas või asjakohase seadme kohta kehtivates ÜRO eeskirjades nr 53, 74 ja 86 ei ole sätestatud teisiti, siis kehtivad kõik tüübikinnitustaotluse esitamise ajal kehtivas ÜRO eeskirja nr 48 viimases muudatuste seerias esitatud mõisted.

2.2.

„Eri tüüpi teevalgustusseadmed“ – teevalgustusseadmed, mis erinevad üksteisest järgmiste oluliste tunnuste poolest.

2.2.1.

Kaubanimi või kaubamärk:

a)

ühe ja sama kaubanime või kaubamärgiga laternaid, mille on tootnud eri tootjad, peetakse eri tüüpi kuuluvaks;

b)

kui laternad erinevad ainult kaubanime või kaubamärgi poolest ja need on tootnud üks ja sama tootja, peetakse neid samasse tüüpi kuuluvaks.

2.2.2.

Optilise süsteemi näitajad.

2.2.3.

Selliste detailide olemasolu või puudumine, mis võivad seadmete töötamise ajal peegeldumise, murdumise, neeldumise ja/või deformatsiooni tõttu muuta optilisi omadusi.

2.2.4.

Sobivus parempoolse või vasakpoolse liikluse korral või mõlemal juhul.

2.2.5.

Esilaternate korral: tekitatava valgusvihu tüüp (lähituli, kaugtuli või mõlemad).

2.2.6.

Kohanduvate esitulede süsteemi korral: tekitatava valgustuse funktsioon(id), režiim(id) ja klassid.

2.2.7.

Kohanduvate esitulede süsteemi korral: süsteemi jaoks ette nähtud signaali(de) näitaja(d).

2.2.8.

Kasutatava(te) valgusallika(te) kategooria ja/või leedmooduli tunnuskood(id).

2.2.9.

Kui seadmed erinevad selle poolest, et üks on ette nähtud paigaldamiseks sõiduki vasakule küljele ja teine sõiduki paremale küljele, siis peetakse neid siiski sama tüüpi seadmeteks.

3.   HALDUSNORMID

3.1.

Tüübikinnituse taotlemine

3.1.1.

Tüübikinnitustaotluse esitab kaubanime või kaubamärgi omanik või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

3.1.2.

Taotlusega koos tuleb esitada järgmised dokumendid (kolmes eksemplaris) ja näidis(ed):

3.1.2.1.

joonised, mis on piisavalt üksikasjalikud, et võimaldada kindlaks teha laterna tüübi ja (kui see on olemas) ka klassi, ning millel on näidatud

a)

geomeetriliselt, millises asendis (millistes asendites) võib laterna (laternad) ja/või valgustusüksused sõidukile maapinna ja sõiduki pikisuunalise mediaantasapinna suhtes paigaldada;

b)

katsetes nullteljena kasutatav vaatlustelg (horisontaalnurk H = 0°, vertikaalnurk V = 0°) või iga valgustusüksuse vertikaalne telglõige ja eestvaade koos optiliste osade konstruktsiooni peamiste üksikasjadega, sealhulgas nulltelg või nullteljed ning punkt, mis tuleb katsetes võtta nullkeskmeks;

c)

nähtava pinna piir funktsiooni(de) korral;

d)

tüübikinnitusmärgi või kordumatu tunnuskoodi asukoht ja paigutus;

e)

leedmooduli(te) korral ka mooduli(te) tunnuskoodi(de) jaoks ette nähtud koht (kohad);

f)

hajutiklaasi eestvaade koos andmetega hajutiklaasi rihvelmustri kohta (kui see on olemas) ning vajaduse korral hajutiklaasi ristlõige ja kõik optilised omadused.

3.1.3.

Tehniline lühikirjeldus, milles eelkõige esitatakse

a)

asendatavate valgusallikatega laternate korral ettenähtud valgusallika(te) kategooria(d); valgusallika kategooria(d) peab (peavad) olema üks ÜRO eeskirjas nr 37, 99 või 128 sisalduvatest kategooriatest;

b)

asendatavate valgusallikamoodulitega laternate korral valgusallika mooduli tunnuskood;

c)

toite- ja tööseadis(t)e mark ja tüüp, kui need seadised on olemas ja kui need ei kuulu paigaldusüksuse koosseisu;

d)

reguleeritava peegeldiga varustatud seadme (latern) korral laterna paigaldusasend(id) maapinna ja sõiduki pikisuunalise mediaantasapinna suhtes.

3.1.3.1.

Esilaterna kohta tuleb kirjelduses täpsustada

a)

kas esilatern on ette nähtud nii lähi- kui ka kaugtule jaoks või neist ainult ühe kasutamiseks;

b)

kui esilatern on lähitule jaoks, siis kas see on ette nähtud nii vasak- kui ka parempoolse või üksnes vasakpoolse või üksnes parempoolse liikluse jaoks;

c)

millisesse klassi esilatern kuulub;

d)

leedmooduli(te) korral

i)

leedmooduli(te) tehniline lühikirjeldus;

ii)

joonis, millel on näidatud mõõtmed, peamised elektrilised ja fotomeetrilised näitajad, objektiivne valgusvoog ning iga leedmooduli korral märge selle kohta, kas see on asendatav või mitte;

iii)

valgusallika elektroonilise juhtseadise korral teave tüübikinnituskatsete jaoks vajaliku elektriliidese kohta.

3.1.3.2.

Kohanduvate esitulede süsteemi korral tuleb kirjelduses täpsustada

a)

valgustusfunktsioon(id) ja vastavad režiimid, mida süsteem võimaldab; (2)

b)

nende funktsioonide täitmist toetavad valgustusüksused (1) ja juhtsignaalid (3) koos nende tööd iseloomustavate tehniliste andmetega;

c)

kasutatava kurvivalgustuse kategooriad (1) (kui on olemas);

d)

punkti 5.3.2 tabeli 14 kohane E-klassi lähitulede jaoks ette nähtud lisaandmete kogum (või millised on kogumid) (kui on olemas);

e)

punkti 5.3.2 kohane W-klassi lähitulede jaoks ette nähtud normide kogum (või millised on kogumid) (kui on olemas);

f)

valgustusüksused, (2) mis tekitavad lähitulede valgustatud ala piiri (ühe või mitu) või mis aitavad sellele kaasa;

g)

punkti 5.3.5.1 kohased andmed, (1) mis on seotud ÜRO eeskirja nr 48 punktiga 6.22;

h)

valgustusüksused, mis on ette nähtud punkti 5.3.2.8.1 kohaste minimaalse tugevusega lähitulede jaoks;

i)

katseteks ettenähtud paigaldus- ja töönõuded;

j)

mis tahes muu oluline teave.

k)

leedmooduli(te) korral

i)

leedmooduli(te) tehniline lühikirjeldus;

ii)

joonis, millel on näidatud mõõtmed, peamised elektrilised ja fotomeetrilised näitajad, objektiivne valgusvoog ning iga leedmooduli korral märge selle kohta, kas see on asendatav või mitte;

iii)

valgusallika elektroonilise juhtseadise korral teave tüübikinnituskatsete jaoks vajaliku elektriliidese kohta;

l)

mis tahes muu(d) valgustus- või valgussignaali funktsioon(id), mida annab üks või mitu laternat, mis võivad olla grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud tüübikinnituseks esitatud süsteemi valgustusüksusteks. Andmed peavad olema piisavad, et oleks võimalik kindlaks teha see latern või need laternad ja eeskiri või eeskirjad, mille kohaselt need kavatsetakse (eraldi) tüübikinnituseks esitada.

3.1.3.3.

Kohanduva kaugtule korral tuleb esitada teave selle kohta, millised valgustusüksused (2) tekitavad kaugtule ja andurisüsteemi järkjärgulise kohandumise või aitavad sellele kaasa, koos nende tööd iseloomustavate tehniliste andmetega.

3.1.3.3.1.

Ohutuskontseptsioon, mis on märgitud dokumentatsiooni ja milles on tüübikinnituskatsete eest vastutavat tehnilist teenistust rahuldaval viisil

a)

kirjeldatud süsteemi kavandatud meetmeid, millega tagatakse vastavus punktidele 4.11.2.1 ja 5.3.2.5.4 ning

b)

näidatud nende kontrollimise juhised vastavalt punktile 5.3.2.6 ja/või

c)

võimaldatud juurdepääs dokumentidele, mis näitavad süsteemi toimivust piisava töökindluse ja punkti 3.1.3.3.1 alapunktis a esitatud meetmete ohutu toimimise aspektist, nagu näiteks töötõrke võimalikkuse ja mõju analüüs (FMEA) ja vigade põhjuste skemaatiline analüüs (FTA) või mis tahes muu samalaadne meetod, mis süsteemi ohutuse seisukohast sobib.

3.1.3.4.

Kui ei ole määratud teisiti, siis tuleb esitada kaks komplektset näidist, millest üks on ette nähtud paigaldamiseks sõiduki vasakule küljele ja teine sõiduki paremale küljele.

3.1.3.5.

Kõigi väliste plasthajutiklaasidega laternate korral, välja arvatud pöördelaternad, tuleb esitada selle plastmaterjali näidised, millest hajutiklaasid on valmistatud (vt 8. lisa).

3.1.3.6.

Kohanduvate esitulede süsteemi korral tuleb esitada üks komplekt näidiseid süsteemi kohta, millele taotletakse tüübikinnitust, sealhulgas paigaldusseadmed, toite- ja tööseadised ning signaaligeneraatorid, kui need on olemas.

3.1.3.7.

Kui laternatüüp erineb varem tüübikinnituse saanud tüübist ainult kaubanime või kaubamärgi poolest, siis piisab sellest, kui taotlusega koos esitatakse

3.1.3.7.1.

laterna tootja deklaratsioon selle kohta, et tüübikinnituse saamiseks esitatud laternatüüp on varem tüübikinnituse saanud tüübiga (mille kohta tuleb märkida ka tüübikinnitusnumber) identne (välja arvatud kaubanime või kaubamärgi poolest) ning on valmistatud sama tootja poolt;

3.1.3.7.2.

kaks näidist, mis kannavad uut kaubanime või kaubamärki, või samaväärsed dokumendid.

3.2.

Tüübikinnitus

3.2.1.

Kui punkti 3.1 kohaselt tüübikinnituse saamiseks esitatud seadmed vastavad käesoleva eeskirja nõuetele, antakse nendele tüübikinnitus.

3.2.2.

Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber ja see tuleb punkti 3.3 nõuete kohaselt märkida seadmele. Sama kokkuleppeosaline ei tohi muule käesoleva eeskirja kohasele seadmetüübile anda sama numbrit.

3.2.3.

Seadmele käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, laiendamise, andmata jätmise või tühistamise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele teade käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastaval vormil.

3.2.4.

Kui tüübikinnitust taotletakse sellise kohanduvate esitulede süsteemi jaoks, mis ei kujuta endast osa sõiduki tüübikinnitusest eeskirja nr 48 alusel, siis

3.2.4.1.

peab tüübikinnituse taotleja esitama piisava dokumentatsiooni, mis tõendab, et õigesti paigaldatud süsteem suudab täita ÜRO eeskirja nr 48 punkti 6.22 nõudeid, ja

3.2.4.2.

peab süsteemile olema antud ÜRO eeskirja nr 10 kohane tüübikinnitus.

3.2.4.3.

Tüübikinnituse saanud teevalgustusfunktsiooni näitavad tähised.

Tabel 1

Tähiste/kombinatsioonide loetelu (täielik loetelu on esitatud 1. lisas „Teatis“)

Latern (funktsioon)

Tähis

A-klassi kaugtuli

R

A-klassi lähituli (asümmeetriline)

C

B-klassi kaugtuli

HR

B-klassi lähituli (asümmeetriline)

HC

D-klassi kaugtuli (huumlamp)

DR

D-klassi lähituli (huumlamp, asümmeetriline)

DC

Kohanduvate esitulede süsteem: põhilähituli

XC (4)

Kohanduvate esitulede süsteem: lähituli kiirtee jaoks

XCE (5)

Kohanduvate esitulede süsteem: lähituli asula jaoks

XCV (4)

Kohanduvate esitulede süsteem: lähituli halbade ilmastikutingimuste jaoks

XCW (4)

Kohanduvate esitulede süsteem: kaugtuli

XR (4)

AS-klassi lähituli (sümmeetriline)

C-AS

BS-klassi lähituli (sümmeetriline)

C-BS

CS-klassi lähituli (sümmeetriline)

WC-CS

DS-klassi lähituli (sümmeetriline)

WC-DS

ES-klassi lähituli (huumlamp, sümmeetriline)

WC-ES

BS-klassi kaugtuli

R-BS

CS-klassi kaugtuli

WR-CS

DS-klassi kaugtuli

WR-DS

ES-klassi kaugtuli (huumlamp)

WR-ES

F3-klassi eesmine udutuli

F3

Pöördetuli

K

13. lisa 1. osas on suuruse a miinimumväärtus eesmiste udutulelaternate ja pöördelaternate märgistamisel vähemalt 5 mm ning kõigi muude valgustusseadmete märgistamisel vähemalt 5 mm plastist hajutiklaaside korral ja vähemalt 8 mm klaasist hajutiklaaside korral.

3.2.4.4.

Kõigi muudatuste seeriaga seotud seadmete korral kasutatakse järgmisi muutindekseid (vt ka punkt 6.1.1):

Tabel 2

Muudatuste seeria ja muutindeks

Eeskirja muudatuste seeria

00

 

 

Funktsioon (latern)

Konkreetse funktsiooni (laterna) muutindeks

A-klassi kaugtuli

0

 

 

A-klassi lähituli (asümmeetriline)

0

 

 

B-klassi kaugtuli

0

 

 

B-klassi lähituli (asümmeetriline)

0

 

 

D-klassi kaugtuli (huumlamp)

0

 

 

D-klassi lähituli (huumlamp, asümmeetriline)

0

 

 

Kohanduvate esitulede süsteem: põhilähituli

0

 

 

Kohanduvate esitulede süsteem: lähituli kiirtee jaoks

0

 

 

Kohanduvate esitulede süsteem: lähituli asula jaoks

0

 

 

Kohanduvate esitulede süsteem: lähituli halbade ilmastikutingimuste jaoks

0

 

 

Kohanduvate esitulede süsteem: kaugtuli

0

 

 

AS-klassi lähituli (sümmeetriline)

0

 

 

BS-klassi lähituli (sümmeetriline)

0

 

 

CS-klassi lähituli (sümmeetriline)

0

 

 

DS-klassi lähituli (sümmeetriline)

0

 

 

ES-klassi lähituli (huumlamp, sümmeetriline)

0

 

 

BS-klassi kaugtuli

0

 

 

CS-klassi kaugtuli

0

 

 

DS-klassi kaugtuli

0

 

 

ES-klassi kaugtuli (huumlamp)

0

 

 

F3-klassi eesmine udutuli

0

 

 

Pöördetuli

0

 

 

3.3.

Tüübikinnitusmärk

3.3.1.

Üldsätted

3.3.1.1.

Igal kinnitatud tüüpi kuuluval seadmel peab olema piisava suurusega koht 1958. aasta kokkuleppes osutatud kordumatu tunnuskoodi (UI) ja muude punktis 3.3.2.6 määratud märgiste jaoks või kui see ei ole tehniliselt võimalik, siis tüübikinnitusmärgi jaoks koos punktis 3.3.2 määratud lisatähiste ja muude märgistega.

3.3.1.2.

Näited märgistuse paigutuse kohta on esitatud 13. lisas.

3.3.1.3.

Kordumatu tunnuskoodi ja tüübikinnitusmärgi jaoks ettenähtud koht peab olema näidatud punktis 3.1.2 nimetatud joonistel.

3.3.1.4.

Kordumatu tunnuskood või lisatähistega tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu. See võib paikneda laterna sise- või välispinnal (läbipaistvas või läbipaistmatus osas) sellises kohas, mida ei saa laterna läbipaistvast osast eraldada. Sõidukile paigaldatud laterna korral peab märgistus kindlasti jääma nähtavasse kohta, mille vaatamiseks on lubatud avada ka liigutatav osa, näiteks mootoriruumi kaas, pakiruumi luuk või uks.

3.3.1.5.

Kui laternad on grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud, võib neile kanda üheainsa kordumatu tunnuse või tüübikinnitusmärgi, tingimusel et igaüks nendest grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud laternatest vastab asjakohasele eeskirjale ning täidetud on ka järgmised nõuded:

a)

punkti 3.3.2 nõuded;

b)

grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud laternate ühtegi valgust läbilaskvat osa ei ole võimalik eemaldada, nii et tüübikinnitusmärk jääb alles;

c)

tüübikinnituse aluseks olnud eeskirjas ette nähtud tähised on iga laterna korral märgitud

i)

kas sobivale valguskiirgust läbilaskvale pinnale

ii)

või laternate grupile sellisel viisil, et iga grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud laternate hulka kuuluv üksiklatern oleks selgesti tuvastatav;

d)

ühegi tüübikinnitusmärgi osad ei ole väiksemad asjakohases eeskirjas kõige väiksema üksiktähise korral ettenähtud miinimummõõtmetest.

3.3.1.6.

Kui mitme eeskirja nõuetele vastavates eri tüüpi laternates kasutatakse samasugust välist hajutiklaasi (mille värvus võib olla sama või ka erinev), siis võib kasutada ühtainsat tüübikinnitusmärki, tingimusel et

a)

tüübikinnituse aluseks olnud eeskirjas ette nähtud märgistus vastab iga laterna korral punktile 3.3.2;

b)

laterna põhikorpusel on tegelikule funktsioonile (tegelikele funktsioonidele) vastav tüübikinnitusmärk;

c)

ühegi tüübikinnitusmärgi osad ei ole väiksemad asjakohases eeskirjas kõige väiksema üksiktähise korral ettenähtud miinimummõõtmetest.

3.3.1.7.

Grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud laternate suhtes, mille hajutiklaase võib kasutada ka muude laternatüüpide korral, kohaldatakse punkti 3.3.

3.3.2.

Tüübikinnitusmärk koosneb järgmistest osadest.

3.3.2.1.

Ringjoonega ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (6).

3.3.2.2.

Punktiga 3.2.2 ette nähtud tüübikinnitusnumber.

3.3.2.3.

Käesoleva eeskirja number, millele järgneb R-täht ja kaks numbrit, mis näitavad tüübikinnituse andmise ajal kehtivat muudatuste seeriat.

3.3.2.4.

Esilaternate, kohanduvate esitulede süsteemi ja eesmiste udutulelaternate lisatähised.

3.3.2.4.1.

Esilaternate või kohanduvate esitulede süsteemi paigaldusüksuse korral, mis vastab üksnes vasakpoolse liikluse nõuetele, lisatakse horisontaalne nool, mis paigaldusüksuse suunas vaadates osutab paremale, see tähendab selle teepoole suunas, kus toimub liiklus.

3.3.2.4.2.

Esilaternate või kohanduvate esitulede süsteemi paigaldusüksuse korral, mis vastab nii parem- kui ka vasakpoolse liikluse nõuetele (näiteks kui konstruktsioon võimaldab optilise osa, valgusallika(te) või leedmooduli(te) asendit asjakohaselt seada), lisatakse kahe otsaga horisontaalne nool, mille üks ots osutab vasakule ja teine paremale.

3.3.2.4.3.

Asümmeetrilise valgusjaotusega F3-klassi eesmistele udutulelaternatele, mida on lubatud paigaldada ainult ühele sõiduki külgedest, märgitakse sõiduki välisküljele osutav nool.

3.3.2.4.4.

Eesmiste udutulelaternate, esilaternate ning kohanduvate esitulede süsteemi paigaldusüksuse korral, millel on plastist hajutiklaas, lisatakse valgustusfunktsiooni näitavate tähiste lähedusse tähed PL.

3.3.2.4.5.

Kaugtule nõuetele vastavate esilaternate või kohanduvate esitulede süsteemi paigaldusüksuse korral näidatakse maksimaalset valgustugevust punktis 5.1.3.6 täpsustatud võrdlustaseme (I’M) abil, mis paikneb ringjoonega ümbritsetud E-tähe juures.

Grupeeritud või vastastikku ühendatud kaugtulelaternate või kohanduvate esitulede süsteemi valgustusüksuse korral väljendatakse kaugtulede maksimaalset valgustugevust tervikuna eespool kirjeldatud viisil.

3.3.2.4.6.

Esilaternate või kohanduvate esitulede süsteemi paigaldusüksuse korral, mille konstruktsioon on selline, et lihtlähituld tekitav valgusallikas (tekitavad valgusallikad) või leedmoodul(id) ei sütti ühel ajal muu valgustusfunktsiooniga, millega see võib olla vastastikku ühendatud, pannakse tüübikinnitusmärgil kaldkriips (/) lähituld tekitava esilaterna tähise järele.

3.3.2.4.6.1.

Seda nõuet ei kohaldata D-klassi esilaternate nõuetele vastavate esilaternate suhtes, mille konstruktsioon on selline, et lähi- ja kaugtuld tekitab sama gaaslahenduslamp.

3.3.2.4.7.

Kohanduvate esitulede süsteemi korral näitab horisontaaljoon tähe (tähtede) kohal, et kohanduvate esitulede süsteemi funktsiooni(de) jaoks kasutatakse mitut paigaldusüksust, mis paiknevad süsteemi sellel küljel.

3.3.2.5.

Tüübikinnitusnumber ja tähised peavad paiknema ringjoone lähedal kas tähe E kohal, all, sellest vasakul või paremal. Tüübikinnitusnumbri numbrid peavad jääma tähest E samale poole ja paiknema samas suunas.

3.3.2.6.

Muud märgised

Teevalgustusfunktsioonidele või -süsteemidele peab olema kustumatult ja selgesti loetavalt märgitud tüübikinnituse taotleja kaubanimi või kaubamärk ning järgmine märgistus.

3.3.2.6.1.

Lähituld sisaldavad seadmed, mille konstruktsioon vastab nii parempoolse kui ka vasakpoolse liikluse nõuetele, peavad kandma märgiseid, millel on näidatud optilise osa kaks paigaldusasendit sõidukil või valgusallika kaks paigaldusasendit peegeldil. Parempoolse liikluse korral koosnevad kõnealused märgised tähtedest R/D, vasakpoolse liikluse korral tähtedest L/G.

3.3.2.6.2.

Asendatava(te) valgusallika(te)ga laternate või asendatavate valgusallikate moodulitega laternate märgistus peab näitama järgmist:

a)

AS-, BS-, CS-, DS-, ES-klassi esilaternate ja pöördelaternate korral ettenähtud valgusallika(te) kategooria(d) ja/või

b)

valgusallika mooduli tunnuskood ja/või

c)

esilaternate, eesmiste udutulelaternate ja kohanduvate esitulede süsteemi leedmooduli(te) nimipinge(d), nimivõimsus(ed) ja tunnuskood(id).

3.3.2.6.3.

Valgusallika mooduli(te)ga laternate valgusallika mooduli(te) märgistus peab näitama järgmist:

a)

tüübikinnituse taotleja kaubanimi või kaubamärk;

b)

mooduli tunnuskood. Kõnealune tunnuskood algab tähtedega MD (tähendades „moodul“), millele järgneb punktis 3.3.2.1 ette nähtud tüübikinnitusmärk ilma ringjooneta; see tunnuskood peab olema näidatud punktis 3.1.2 nimetatud joonistel. Tüübikinnitusmärk ei pea olema sama mis laternal, milles moodulit kasutatakse, kuid mõlema märgi tüübikinnituse taotleja peab olema sama;

c)

pöördelaternate korral nimipinge või pingevahemik.

Kui valgusallika moodul(id) ei ole asendatav(ad), siis ei ole seda (neid) vaja märgistada.

3.3.2.6.4.

Pöördelaternate korral, millel on

a)

valgusallika elektrooniline juhtseadis või

b)

mitteasendatavad valgusallikad ja/või

c)

valgusallika moodul(id),

peab märgistus näitama nimipinget või pingevahemikku.

3.3.2.6.5.

Valgusallika elektroonilise juhtseadise märgistus

3.3.2.6.5.1.

esilaternate, kohanduvate esitulede süsteemide ja eesmiste udutulelaternate korral:

kui leedmooduli(te) reguleerimiseks kasutatakse valgusallika elektroonilist juhtseadist, mis ei ole leedmooduli osa, peavad juhtseadisele olema märgitud selle tunnuskood(id), sisendnimipinge ja nimivõimsus;

3.3.2.6.5.2.

pöördelaternate korral:

valgusallika elektroonilisel juhtseadisele, mis on laterna osa, kuid ei paikne laterna korpuses, peavad olema märgitud tootja nimi ja tunnusnumber.

3.3.2.6.6.

Kohanduvate esitulede süsteemi, eesmiste udutulelaternate ja muude kui AS-, BS-, CS-, DS- ja ES-klassi esilaternate korral, mis vastavad 7. lisa nõuetele üksnes sel juhul, kui nende toitepinge on 12 V, tuleb valgusallika(te) pesa(de) lähedusse tähisena lisada number 24, mis on ristiga (X) läbi kriipsutatud.

3.3.2.6.7.

L- ja T-kategooria sõidukite täiendava(te) valgustusüksus(t)ega esilaternate korral peab

3.3.2.6.7.1.

lihtlähituld tekitavatele esilaternatele olema märgitud punktis 3.3.2.6.7.2.2 nimetatud täiendava(te) valgustusüksus(t)e tunnuskood;

3.3.2.6.7.2.

täiendavale valgustusüksusele (täiendavatele valgustusüksustele) olema märgitud tüübikinnituse taotleja kaubanimi või kaubamärk ja järgmised märgised:

3.3.2.6.7.2.1.

valgusallika(te) korral nende kategooria(d) ja/või

leedmooduli(te) korral leedmooduli nimipinge, nimivõimsus ja tunnuskood(id);

3.3.2.6.7.2.2.

täiendava(te) valgustusüksus(t)e tunnuskood(id). Kõnealune märgistus peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

Tunnuskood peab algama tähtedega ALU (tähendades täiendavat valgustusüksust), millele järgneb ilma ringjooneta tüübikinnitusmärk. Kui kasutatakse mitut mitteidentset täiendavat valgustusüksust, siis järgnevad nimetatud tähtedele lisatähised või -märgid. See tunnuskood peab olema joonistel näidatud. Tüübikinnitusmärk ei pea olema sama mis laternal, milles täiendavat valgustusüksust (täiendavaid valgustusüksusi) kasutatakse, kuid mõlema märgi tüübikinnituse taotleja peab olema sama.

3.3.3.

Tüübikinnitusmärgi võib asendada kordumatu tunnuskoodiga (UI), kui see on olemas. Kordumatu tunnuskoodi märgi vorming peab vastama allpool esitatud näitele.

Image 1

a ≥ 8 mm

Laternale märgituna näitab eespool esitatud kordumatu tunnuskood, et asjakohasele tüübile on antud tüübikinnitus ja teave selle tüübikinnituse kohta on ÜRO turvalises veebipõhises andmebaasis kättesaadav kordumatu tunnuskoodiga 163210.

3.4.

Teevalgustusseadme muutmine ja tüübikinnituse laiendamine

3.4.1.

Laterna tüübi mis tahes muutmisest tuleb teatada tüübikinnitusasutusele, kes andis tüübikinnituse. Sellisel juhul võib tüübikinnitusasutus

3.4.1.1.

leida, et tehtud muudatustel ei ole tõenäoliselt märkimisväärseid ebasoovitavaid tagajärgi ning et latern vastab igal juhul endiselt nõuetele või

3.4.1.2.

nõuda katsete korraldamise eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt täiendavat katsearuannet.

3.4.2.

Tüübikinnituse andmisest või selle andmata jätmisest tuleb koos muudatuste täpsustamisega teatada kõigile käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele punktis 3.2.3 ettenähtud korras.

3.4.3.

Tüübikinnituse laienduse andnud tüübikinnitusasutus määrab selle laienduse seerianumbri ja teatab sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele, kasutades käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud teatisevormi.

3.5.

Toodangu vastavus nõuetele

Toodangu nõuetele vastavuse kontrollimisel tuleb järgida 1958. aasta kokkuleppe 1. liidet (E/ECE/TRANS/505/Rev.3) ja järgmisi nõudeid.

3.5.1.

Käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saanud teevalgustusseadmed peavad olema toodetud nii, et need vastavad kinnitatud tüübile ning punktidele 4.16 ja 5.

3.5.1.1.

Toodangu vastavuskontrolli miinimumnõuded peavad vastama 2. lisale.

3.5.1.2.

Kontrollija tehtava näidiste võtmise miinimumnõuded peavad vastama 3. lisale.

3.5.2.

Tüübikinnituse andnud asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses rakendatavate kontrollimeetodite nõuetekohasust. Tavapäraselt tehakse sellist kontrollimist iga kahe aasta järel.

3.5.3.

Ainult punkti 5.6 kohaste seadmete korral (pöördelaternad) ning mitteasendatava(te) hõõgniitlambi (-lampide) või mitteasendatava(te) hõõgniitlambiga (-lampidega) valgusallikamooduli(te) korral peab taotleja tüübikinnitusdokumentidele lisama (tüübikinnitusdokumentides nimetatud valgusallikatootja) aruande, millest tüübikinnituse eest vastutavale asutusele sobib kõnealuse mitteasendatava hõõgniitlambi vastavuse tõendamiseks standardi IEC 60809 3. väljaande punkti 4.11 nõuetele.

3.5.4.

Nähtavate defektidega teevalgustusseadmeid arvesse ei võeta.

3.5.5.

Võrdlustaset arvesse ei võeta.

3.5.6.

Tabeli 8 osa B mõõtepunkte arvesse ei võeta.

3.5.7.

Tabeli 35 mõõtepunkte 8–15 arvesse ei võeta.

3.6.

Karistused toodangu nõuetele mittevastavuse korral

3.6.1.

Kui eespool esitatud nõuded ei ole täidetud, siis võidakse seadmele käesoleva eeskirja alusel antud tüübikinnitus tühistada.

3.6.2.

Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on varem andnud, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades 1. lisas näidisena esitatud teatisevormi.

3.7.

Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saanud seadme tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud asutusele. Asjakohase teatise saamisest teatab tüübikinnitusasutus teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele, kasutades 1. lisas näidisena esitatud teatisevormi.

3.8.

Tüübikinnituskatsete korraldamise eest vastutavate tehniliste teenistuste ja tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid

ÜRO eeskirja kohaldavad 1958. aasta kokkuleppe osalised edastavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste nimed ja aadressid ning nende tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnitusi ja kellele tuleb saata tuleb saata vormikohased teatised teistes riikides tüübikinnituse andmise, laiendamise, andmata jätmise või tühistamise kohta või siis tootmise lõpetamise kohta.

4.   TEHNILISED ÜLDNÕUDED

Tüübikinnituse saamiseks esitatud laternad peavad vastama punktide 4 ja 5 nõuetele.

Käesoleva eeskirja korral kehtivad nõuded, mis sisalduvad ÜRO eeskirjade nr 48, 53, 74 või 86 ja nende eeskirjade kohta laterna tüübikinnituse taotluse esitamise ajal kehtinud muudatuste seeriate punktides 5 „Üldnõuded“ ja 6 „Erinõuded“ ning nendes punktides osutatud lisades.

Asjakohaseid nõudeid tuleb rakendada iga laterna ja iga sõidukikategooria korral, millele latern kavatsetakse paigaldada, kui selle kontrollimine on laternale tüübikinnituse andmise ajal teostatav.

4.1.

Laternate konstruktsioon ja valmistamine peavad tagama, et tavapärastes kasutustingimustes ja olenemata sellise kasutamise korral esineda võivast vibratsioonist töötavad laternad nõuetekohaselt ja nende käesoleva eeskirjaga ette nähtud näitajad säilivad.

4.2.

Laternad peavad olema valmistatud nii, et nende lähituled annavad piisava valgustatuse, mis ei pimesta, ja kaugtuled hea valgustatuse. Kurvivalgustuse saamiseks võib lähituld tekitavast laternast sisse lülitada ühe täiendava hõõgniitlambi, täiendavaid leedlampe (ühe või mitu) või täiendavaid leedmooduleid (ühe või mitu).

4.3.

Laternad peavad olema varustatud seadisega, mis võimaldab neid sõidukitel seada nii, et need vastaksid nende kohta kehtivatele õigusnormidele. AS-, BS-, CS-, DS- ja ES-klassi esilaternate korral võib kõnealune seadis võimaldada või mitte võimaldada seada horisontaalasendit, tingimusel et esilaternate konstruktsioon on selline, et laternad saavad ettenähtud horisontaalasendi säilitada ka pärast vertikaalasendi seadmist. Sellist seadist ei ole vaja paigaldada üksustele, mille peegeldit ja hajutiklaasi ei saa teineteisest eraldada, tingimusel et neid üksusi kasutatakse üksnes sellistes sõidukites, mille laterna asendit saab seada teistmoodi.

4.4.

Kui nii lihtlähitulelatern kui ka kaugtulelatern on varustatud oma valgusallika(te) või leedmooduli(te)ga, peab reguleerimisvahend võimaldama lihtlähituld ja kaugtuld eraldi reguleerida.

Neid nõuded ei kehti siiski selliste koostude kohta, mille peegeldeid ei saa eraldada.

4.5.

Valgusallikad

4.5.1.

Valgusallikate piirangud

4.5.1.1.

Laterna varustuse hulka võib (võivad) kuuluda ainult selline valgusallikas (sellised valgusallikad), mis on saanud ÜRO eeskirjade nr 37, 99 ja/või 128 kohase tüübikinnituse (tingimusel et nende kasutamise kohta ei ole esitatud piiranguid tüübikinnituse taotlemise ajal kehtivas ÜRO eeskirjas nr 37 ja selle muudatuste seerias või tüübikinnituse taotlemise ajal kehtivas ÜRO eeskirjas nr 99 ja selle muudatuste seerias või tüübikinnituse taotlemise ajal kehtivas ÜRO eeskirjas nr 128 ja selle muudatuste seerias), ja/või leedmoodul(id) ja/või valgusallika moodul(id) (ainult pöördelaternate jaoks) ja/või mitteasendatav valgusallikas (ainult pöördelaternate jaoks).

4.5.1.2.

Eesmiste udutulelaternate varustuse hulka (olenemata sellest, kas valgusallikaid saab asendada või mitte) võivad kuuluda ainult sellised valgusallikad (üks või mitu), mis on saanud tüübikinnituse vastavalt

a)

ÜRO eeskirjale nr 37 või

b)

ÜRO eeskirjale nr 99 või

c)

ÜRO eeskirjale nr 128,

ja/või leedmoodulid (üks või mitu), mille kohta kehtivad 9. lisa nõuded; nendele nõuetele vastavust tuleb kontrollida katsetamise teel.

4.5.1.3.

D-klassi esilaternate varustuse hulka võib kuuluda ainult järgmine.

4.5.1.3.1.

Lihtlähitule korral üks gaaslahenduslamp. Lähitulede korral on järgmistel juhtudel lubatud maksimaalselt kaks täiendavat valgusallikat:

a)

kurvivalgustuse toetamiseks võib lähitulelaternas kasutada ühte täiendavat hõõgniitlampi, mis on saanud ÜRO eeskirja nr 37 kohase tüübikinnituse, ühte või mitut täiendavat leedlampi, mis on saanud ÜRO eeskirja nr 128 kohase tüübikinnituse, või ühte või mitut täiendavat leedmoodulit;

b)

infrapunakiirguse tekitamiseks võib lähitulelaternas kasutada ühte täiendavat hõõgniitlampi, mis on saanud ÜRO eeskirja nr 37 kohase tüübikinnituse, ühte või mitut täiendavat leedlampi, mis on saanud ÜRO eeskirja nr 128 kohase tüübikinnituse, ja/või ühte või mitut täiendavat leedmoodulit. See lülitub (need lülituvad) sisse ainult gaaslahenduslambiga samal ajal. Gaaslahenduslambi rikke korral peab (peavad) kõnealune täiendav hõõgniitlamp, leedlamp (leedlambid) ja/või leedmoodul(id) automaatselt välja lülituma.

Täiendava hõõgniitlambi või leedlambi või leedmooduli rikke korral peab esilatern endiselt vastama lähitulele esitatavatele nõuetele.

4.5.1.3.2.

Kaugtule korral üks või mitu ÜRO eeskirja nr 37 kohase tüübikinnituse saanud hõõgniitlampi, üks või mitu ÜRO eeskirja nr 99 kohase tüübikinnituse saanud gaaslahenduslampi, üks või mitu ÜRO eeskirja nr 128 kohase tüübikinnituse saanud leedlampi ja/või leedmoodul(it). Kui kaugtule tekitamiseks kasutatakse rohkem kui ühte valgusallikat, peavad need valgusallikad töötama korraga.

Samuti on võimalik, et ühte neist kaugtule osaks olevatest valgusallikatest kasutatakse ainult lühiajalisteks märguanneteks (vilgutamine enne möödasõidu alustamist) vastavalt tüübikinnituse taotleja esitatud andmetele. See peab olema näidatud asjakohasel joonisel ja teatise vormile tehtavas märkuses.

4.5.1.4.

A- ja B-klassi esilaternate varustuse hulka võib kuuluda ainult järgmine.

4.5.1.4.1.

Lihtlähitule korral üks hõõgniitlamp, mis on saanud ÜRO eeskirja nr 37 kohase tüübikinnituse, leedlambid (üks või mitu), mis on saanud ÜRO eeskirja nr 128 kohase tüübikinnituse, või leedmoodulid (üks või mitu). Lähitulede korral on täiendavad valgusallikad lubatud järgmistel juhtudel:

a)

kurvivalgustuse toetamiseks võib lähitulelaternas kasutada ühte täiendavat hõõgniitlampi, mis on saanud ÜRO eeskirja nr 37 kohase tüübikinnituse, ühte või mitut täiendavat leedlampi, mis on saanud ÜRO eeskirja nr 128 kohase tüübikinnituse, või ühte või mitut täiendavat leedmoodulit;

b)

infrapunakiirguse tekitamiseks võib lähitulelaternas kasutada ühte täiendavat hõõgniitlampi, mis on saanud ÜRO eeskirja nr 37 kohase tüübikinnituse, ühte või mitut täiendavat leedlampi, mis on saanud ÜRO eeskirja nr 128 kohase tüübikinnituse, ja/või ühte või mitut täiendavat leedmoodulit. See lülitub (need lülituvad) sisse ainult lihtlähitulega samal ajal. Lihtlähitule rikke korral peab (peavad) kõnealune täiendav valgusallikas (valgusallikad) ja/või leedmoodul(id) automaatselt välja lülituma.

Täiendava hõõgniitlambi, ühe või mitme täiendava leedlambi või ühe või mitme täiendava leedmooduli rikke korral peab esilatern endiselt vastama lähitulele esitatavatele nõuetele.

4.5.1.4.2.

Kaugtule korral (olenemata sellest, mis tüüpi valgusallikat lihtlähitule tekitamiseks kasutatakse, kas leedmoodulit (leedmooduleid) või hõõgniit- või leedlampi (-lampe)) hõõgniitlambid (üks või mitu), mis on saanud eeskirja nr 37 kohase tüübikinnituse, leedlambid (üks või mitu), mis on saanud eeskirja nr 128 kohase tüübikinnituse, või leedmoodulid (üks või mitu).

4.5.1.5.

AS-, BS-, CS- ja DS-klassi esilaternate varustuse hulka võib kuuluda ainult järgmine.

4.5.1.5.1.

Lihtlähitule korral hõõgniitlambid (üks või kaks), mis on saanud ÜRO eeskirja nr 37 kohase tüübikinnituse, leedlambid (üks või mitu), mis on saanud ÜRO eeskirja nr 128 kohase tüübikinnituse, ja/või leedmoodulid (üks või mitu). Kui kurvivalgustuse tekitamiseks kasutatakse täiendavaid valgusallikaid ja/või täiendavaid valgustusüksusi, siis võivad nendeks olla ainult need hõõgniitlambid, mis on saanud ÜRO eeskirja nr 37 kohase tüübikinnituse, leedlambid, mis on saanud ÜRO eeskirja nr 128 kohase tüübikinnituse, ja/või leedmoodul(id).

4.5.1.5.2.

Kaugtule korral (olenemata sellest, mis tüüpi valgusallikat lihtlähitule tekitamiseks kasutatakse, kas leedmoodulit (leedmooduleid) või hõõgniit- või leedlampi (valgusallikaid)) hõõgniitlamp (üks või mitu), mis on saanud eeskirja nr 37 kohase tüübikinnituse, leedlambid (üks või mitu), mis on saanud eeskirja nr 128 kohase tüübikinnituse, või leedmoodulid (üks või mitu).

4.5.1.6.

ES-klassi esilaternate varustuse hulka võib kuuluda ainult järgmine.

4.5.1.6.1.

Lihtlähitule korral üks gaaslahenduslamp, mis on saanud ÜRO eeskirja nr 99 kohase tüübikinnituse, leedlambid (üks või mitu), mis on saanud ÜRO eeskirja nr 128 kohase tüübikinnituse, või leedmoodulid (üks või mitu). Kui kurvivalgustuse tekitamiseks kasutatakse täiendavaid valgusallikaid ja/või täiendavaid valgustusüksusi, siis võivad nendeks olla ainult need hõõgniitlambid, mis on saanud ÜRO eeskirja nr 37 kohase tüübikinnituse, leedlambid, mis on saanud ÜRO eeskirja nr 128 kohase tüübikinnituse, ja/või leedmoodul(id).

4.5.1.6.2.

Kaugtule korral (olenemata sellest, mis tüüpi valgusallikat lihtlähitule tekitamiseks kasutatakse, kas leedmoodulit (leedmooduleid) või gaaslahendus- või leedlampi (-lampe)) gaaslahenduslambid (üks või mitu), mis on saanud eeskirja nr 99 kohase tüübikinnituse, leedlambid (üks või mitu), mis on saanud eeskirja nr 128 kohase tüübikinnituse, või leedmoodulid (üks või mitu).

4.5.1.7.

Pöördelaternate varustuse hulka võib kuuluda ainult üks järgmistest valgusallikatest või nende kombinatsioon:

a)

hõõgniitlambid, mis on saanud ÜRO eeskirja nr 37 kohase tüübikinnituse;

b)

leedlambid, mis on saanud ÜRO eeskirja nr 128 kohase tüübikinnituse;

c)

leedmoodul(id);

d)

valgusallika moodul(id);

e)

mitteasendatav valgusallikas.

4.5.1.8.

C-, E-, V-, W- ja R-klassi kohanduvate esitulede süsteemi varustuse hulka võib kuuluda ainult üks järgmistest valgusallikatest või nende kombinatsioon:

a)

hõõgniitlambid, mis on saanud ÜRO eeskirja nr 37 kohase tüübikinnituse;

b)

gaaslahenduslambid, mis on saanud ÜRO eeskirja nr 99 kohase tüübikinnituse;

c)

leedlambid, mis on saanud ÜRO eeskirja nr 128 kohase tüübikinnituse;

d)

leedmoodul(id).

Kuid C-klassi lähitule (põhilähitule) varustuse hulka võivad kuuluda üksnes asendatavad valgusallikad või siis asendatavad või mitteasendatavad leedmoodulid.

4.5.2.

Valgusallikate üldnõuded

4.5.2.1.

Kui valgusallika mingil kategooria(te)l või tüübil (tüüpidel) on piirang, et neid võib kasutada ainult selliste sõidukite laternates, kus need on juba kasutusel ja mis kuulusid selle originaalvarustuse hulka, peab laterna tüübikinnituse taotleja kinnitama, et latern on ette nähtud paigaldamiseks ainult kõnealustele sõidukitele; see märgitakse teatise vormile.

4.5.2.2.

Asendatava(te) valgusallika(te) korral peab

a)

laterna konstruktsioon võimaldama valgusallikat (valgusallikaid) paigaldada üksnes õiges asendis;

b)

valgusallika pesa vastama näitajatele, mis on esitatud Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni (IEC) väljaandes nr 60061. Aluseks võetakse kasutatava valgusallika kategooriale vastava pesa andmeleht.

4.5.2.3.

Valgusallika elektroonilist juhtseadist (elektroonilisi juhtseadiseid), kui see (need) on olemas, peetakse laterna osaks; see võib (need võivad) kuuluda leedmooduli(te) koosseisu.

4.5.2.4.

D- ja/või ES-klassi esilatern ja selle liiteseadise süsteem või valgusallika elektrooniline juhtseadis ei tohi tekitada kiirguse ega toiteahela häiringuid, mis põhjustavad sõiduki muude elektriliste või elektrooniliste süsteemide tõrkeid. (7)

4.5.2.5.

Lubatud on sellised eesmised udutulelaternad, mis on ette nähtud alaliselt töötama koos valgustugevust reguleeriva lisasüsteemiga või mis on vastastikku ühendatud mõne muu süsteemiga, millega neil on ühine valgusallikas ja mis on ette nähtud alaliselt töötama koos valgustugevust reguleeriva lisasüsteemiga.

4.5.2.6.

1. lisas esitatud teatisevormil tuleb ära märkida, kui lihtlähitule või eesmise udutule jaoks kasutatakse ühe või mitme valgusallika või leedmooduliga laternat, mille objektiivne koguvalgusvoog ületab 2 000 luumenit. Seda ei ole vaja kohanduvate esitulede süsteemi ja pöördelaternate korral.

1. lisas esitatud teatisevormi punktis 9.3.2.3 tuleb ära märkida, kui kohanduvate esitulede süsteemi kuuluvad põhilähitule jaoks valgusallikad ja/või leedmooduli(d), mille valgustusüksuste objektiivne koguvalgusvoog külje kohta on suurem kui 2 000 luumenit.

Leedmoodulite objektiivset valgusvoogu mõõdetakse 9. lisa punktis 5 kirjeldatud viisil.

4.5.2.7.

Leedmoodul peab olema

a)

tööriistu kasutades seadmest eemaldatav, välja arvatud juhul, kui teatiselehel on märgitud, et leedmoodul ei ole asendatav, ning

b)

konstrueeritud nii, et ka tööriistu kasutades ei saa seda mehaaniliselt asendada ühegi tüübikinnituse saanud asendatava valgusallikaga.

4.5.3.

Valgusallikate erinõuded

4.5.3.1.

Kui pöördelaternate varustuse hulka kuulub (kuuluvad) valgusallika moodul(id), peab selle (nende) mooduli(te) konstruktsioon vastama järgmistele nõuetele:

a)

valgusallika mis tahes mooduli saab paigaldada ainult ettenähtud ja õiges asendis ning selle saab eemaldada üksnes tööriista(de) abil;

b)

kui seadme korpuses kasutatakse enam kui ühte valgusallika moodulit, siis ei saa erinevate näitajatega mooduleid ühe ja sama laterna korpuses omavahel vahetada;

c)

valgusallika moodul peab (moodulid peavad) olema kaitstud volitamata muutmise eest;

d)

valgusallika moodul peab (moodulid peavad) olema konstrueeritud nii, et ka tööriistu kasutades ei saa seda mehaaniliselt asendada ühegi tüübikinnituse saanud asendatava valgusallikaga.

4.5.3.2.

Kui esilaternate, kohanduvate esitulede süsteemi ja eesmise udutulelaterna varustuse hulka kuulub leedlamp (kuuluvad leedlambid) ja/või leedmoodul(id), siis

4.5.3.2.1.

peetakse leedmooduli(te) tööks vajalikku valgusallika elektroonilist juhtseadist (vajalikke elektroonilisi juhtseadiseid), kui see (need) on olemas, laterna osaks; see võib (need võivad) kuuluda leedmooduli(te) koosseisu.

4.5.3.2.2.

Latern ning leedmoodul(id) peavad vastama käesoleva eeskirja 9. lisas esitatud asjakohastele nõuetele. Nõuetele vastavust tuleb kontrollida katsetamise teel.

4.5.3.2.3.

A-, B- ja D-klassi esilaterna ja kohanduvate esitulede süsteemi korral peab kõigi lihtlähituld tekitavate leedlampide ja/või leedmoodulite objektiivne koguvalgusvoog mõõdetuna 9. lisa punktis 5 kirjeldatud viisil (ainult leedmoodulid) olema 1 000 luumenit või suurem.

4.5.3.2.4.

AS-, BS-, CS- ja DS-klassi esilaterna korral peab kõigi lihtlähituld tekitavate leedlampide ja/või leedmoodulite objektiivne koguvalgusvoog mõõdetuna 9. lisa punktis 5 kirjeldatud viisil (ainult leedmoodulid) jääma alljärgnevas tabelis näidatud vahemikku.

Tabel 3

AS-, BS-, CS- ja DS-klass. Lähitule valgusvoo alam- ja ülempiirid

 

AS-klassi esilaternad

BS-klassi esilaternad

CS-klassi esilaternad

DS-klassi esilaternad

Lähitule miinimum

150 luumenit

350 luumenit

500 luumenit

1 000 luumenit

Lähitule maksimum

900 luumenit

1 000 luumenit

2 000 luumenit

2 000 luumenit

4.5.3.2.5.

ES-klassi esilaternate korral peab kõigi lihtlähituld tekitavate leedlampide ja/või leedmoodulite objektiivne koguvalgusvoog mõõdetuna 9. lisa punktis 5 kirjeldatud viisil jääma alljärgnevas tabelis näidatud vahemikku.

Tabel 4

ES-klass. Lähitule valgusvoo alampiir

 

ES-klassi esilaternad

Lähitule miinimum

2 000 luumenit

4.5.3.2.6.

Tehnilisele teenistusele tuleb tõendada, et asendatava leedmooduli eemaldamise ja asendamise korral on 9. lisa punkti 1.4.1 nõuded täidetud.

4.5.3.2.7.

ÜRO eeskirjas nr 48 on kindlaks määratud, et leedmoodulitel võib olla muude valgusallikate pesasid.

4.5.3.3.

AS-, BS-, CS- ja DS-klassi esilaternate lihtlähitule ühe hõõgniitlambi võrdlusvalgusvoog ei ületa 13,2 V pinge korral AS- ja BS-klassis 900 luumenit ning CS- ja DS-klassis 2 000 luumenit.

4.6.

Laterna katsetamine

Tingimused sõltuvad kasutatavast valgusallikast.

4.6.1.

Asendatavad hõõgniitlambid

4.6.1.1.

Otseselt sõiduki elektrisüsteemi pingel töötavad hõõgniitlambid

Laterna kontrollimiseks kasutatakse värvituid standardseid hõõgniitlampe vastavalt ÜRO eeskirjale nr 37.

Laterna katsetamise ajal (välja arvatud pöördelaternad) tuleb hõõgniitlambi (-lampide) toidet reguleerida nii, et 13,2 V pinge korral saavutatakse ÜRO eeskirjale nr 37 vastaval andmelehel märgitud võrdlusvalgusvoog.

Pöördelaternate katsetamise ajal tuleb hõõgniitlambi (-lampide) toidet reguleerida nii, et 13,2 V või 13,5 V pinge korral saavutatakse ÜRO eeskirjale nr 37 vastaval andmelehel märgitud võrdlusvalgusvoog.

Kuid kui lihtlähitule jaoks kasutatakse H9- või H9B-kategooria hõõgniitlampi, võib tüübikinnituse taotleja valida ÜRO eeskirjale nr 37 vastaval andmelehel märgitud võrdlusvalgusvoo kas pingel 12,2 V või 13,2 V ning see tüübikinnituseks valitud pinge märgitakse ära 1. lisas esitatud teatisevormi punktis 9.

4.6.1.2.

Et kaitsta standardset hõõgniitlampi, on fotomeetrilisel mõõtmisel lubatud kasutada valgusvoogu, mis erineb võrdlusvalgusvoost pingel 13,2 V. Kui tehniline teenistus otsustab mõõtmisel seda teha, siis on valgustugevust fotomeetrilistele nõuetele vastavuse kindlaksmääramiseks vaja korrigeerida, korrutades mõõdetud väärtuse standardse hõõgniitlambi individuaalteguriga F lamp:

F lamp = Φ reference / Φ test, kus

Φ reference on võrdlusvalgusvoog pingel 13,2 V, nagu on näidatud ÜRO eeskirjale nr 37 vastaval andmelehel.

Φ test on mõõtmisel tegelikult kasutatud valgusvoog.

Kui aga vastavalt kategooriate H9 ja H9B andmelehele valitakse võrdlusvalgusvoog pingel 12,2 V, siis ei ole selline meetod lubatud.

4.6.2.

Gaaslahenduslamp

Kasutatakse ÜRO eeskirjaga nr 99 ette nähtud standardset valgusallikat, mida on ÜRO eeskirja nr 99 4. lisa punkti 4 kohaselt vanandatud vähemalt 15 tsükli vältel.

Kui liiteseadis on valgusallikasse sisse ehitatud, siis 12 V süsteemi korral või sõiduki elektrisüsteemi pinge korral, mille on teatanud tüübikinnituse taotleja, reguleeritakse laterna katsetamisel liiteseadise klemmidele või valgusallika klemmidele rakendatavat pinget nii, et saavutatakse 13,2 V lubatud hälbega ±0,1 V.

Gaaslahenduslambi objektiivne valgusvoog võib erineda ÜRO eeskirjaga nr 99 ette nähtud valgusvoost. Sel juhul tuleb valgustugevuse väärtusi vastavalt korrigeerida.

4.6.3.

Asendatavad leedlambid

Laterna kontrollimiseks kasutatakse standardset valgusallikat vastavalt ÜRO eeskirjale nr 128.

Laterna katsetamisel reguleeritakse valgusallika(te)le rakendatavat pinget nii, et 12 V süsteemi korral saavutatakse 13,2 V või 13,5 V (saab valida ainult pöördelaternate korral) ja et 24 V süsteemi korral või sõiduki elektrisüsteemi pinge korral, mille on teatanud tüübikinnituse taotleja, saavutatakse pinge 28 V; lubatud hälve on ±0,1 V.

Saadud valgustugevuse väärtusi tuleb korrigeerida. Parandustegur on objektiivse valgusvoo ja rakendatava pinge korral saadud valgusvoo suhe. Enam kui ühe leedlambi korral kasutatakse parandustegurite keskmist väärtust, kusjuures ükski parandustegur ei tohi sellest keskmisest erineda rohkem kui 5 %.

4.6.4.

Leedmoodulid

Kõik leedmooduli(te)ga varustatud laternate mõõtmised tehakse vastavalt pingel 6,3 V, 13,2 V või 28,0 V, kui käesolevas eeskirjas ei ole ette nähtud teisiti. Valgusallika elektroonilise juhtseadisega reguleeritava leedmooduli korral tehakse mõõtmine tüübikinnituse taotleja teatatud toitepingel või toite- ja tööseadisega, mis asendab seda juhtseadist fotomeetrilises katses.

4.6.5.

Mitteasendatavad valgusallikad (ainult juhul, kui see on punkti 4 kohaselt lubatud)

Kõik mitteasendatavate valgusallikatega varustatud laternate mõõtmised tuleb teha pingel 6,3 V või 6,75 V (saab valida ainult pöördelaternate korral), 13,2 V või 13,5 V (saab valida ainult pöördelaternate korral) või 28,0 V või muul sõiduki elektrisüsteemi pingel, mille on teatanud tüübikinnituse taotleja. Katselabor võib tüübikinnituse taotlejalt küsida valgusallika elektritoiteks vajaliku spetsiaalse toiteploki. Katsepinge rakendatakse laterna sisendklemmidele.

4.6.6.

Sellise laterna korral, mille valgusallika juhtseadis on osa laternast, antakse laterna sisendklemmidele see pinge, mis on tüübikinnituse taotleja esitatud andmetes.

4.6.7.

Sellise laterna korral, mille valgusallika juhtseadis ei ole osa laternast, antakse valgusallika juhtseadise sisendklemmidele see pinge, mis on tüübikinnituse taotleja esitatud andmetes. Katselabor küsib taotlejalt valgusallika ja rakendatavate funktsioonide elektritoiteks vajaliku spetsiaalse juhtseadise. Vajaduse korral märgitakse 1. lisas esitatud teatisevormile valgusallika juhtseadise tunnusandmed ja/või rakendatud pinge, sealhulgas lubatud hälve.

4.6.8.

Erinevat tüüpi valgusallikatega varustatud esilaternate või kohanduvate esitulede süsteemi osade korral tuleb

a)

asendatava hõõgniitlambiga osa katsetamisel järgida punkti 4.6.1;

b)

gaaslahenduslambiga osa katsetamisel järgida punkti 4.6.2;

c)

asendatava leedlambiga osa katsetamisel järgida punkti 4.6.3;

d)

leedmooduliga osa katsetamisel järgida punkti 4.6.4.

Saadud tulemused lisatakse eelmistele valgusallikate katsetamisel saadud tulemustele.

4.7.

Valgust läbilaskvate plastdetailide katsetamine (välja arvatud pöördelaternad ja AS-klassi esilaternad)

4.7.1.

Kui laterna väline hajutiklaas on plastist, tehakse katsed vastavalt 8. lisa nõuetele.

4.7.2.

Eesmise udutulelaterna sees paiknevate valgust läbilaskvate plastosade ultraviolettkiirgusele vastupidavuse katsetamisel järgitakse 8. lisa punkti 3.4.

4.7.2.1.

Punktis 4.7.2 ettenähtud katset ei ole vaja teha, kui kasutatakse asjakohases ÜRO eeskirjas või käesoleva eeskirja 9. lisas kirjeldatud vähese ultraviolettkiirgusega valgusallikaid või kui on võetud meetmeid selliste laternaosade kaitsmiseks ultraviolettkiirguse eest, näiteks klaasfiltreid kasutades.

4.8.

Ettenähtud juhtudel katsetatakse valgustatud ala piiri teravust ja sirgjoonelisust vastavalt 5. või 6. lisa nõuetele.

4.9.

Kui pöördelaternad välja arvata, tuleb käesoleva eeskirja 7. lisa nõuete kohaselt teha täiendavaid katseid selle kontrollimiseks, et fotomeetrilised näitajad kasutamise käigus liiga palju ei muutu.

4.10.

Kui valgustatud ala asümmeetrilise piiriga laternad sobivad nii parem- kui ka vasakpoolse liikluse jaoks, siis kohandatakse neid vajalikul poolel liiklemiseks, valides sobiva paigutuse kas sõidukile paigaldamise ajal eelnevalt või kasutaja valiku järgi. Niisugune eelnev või kasutaja valitav paigutus võib tähendada näiteks optilise osa kinnitamist sõidukile kindla nurga all või lihtlähitule valgusallika(te) kinnitamises optilise osa suhtes kindla nurga all.

Mis tahes juhul on lubatud ainult kaks võimalikku ja selgelt eristuvat paigaldusasendit, üks parempoolse ja teine vasakpoolse liikluse jaoks, ning konstruktsioon peab välistama ühest asendist teise või vahepealsesse asendisse tahtmatu ümberpaigutumise võimaluse.

Kui lihtlähitule valgusallika(te)l on kaks paigutusasendit, peavad selle valgusallika (nende valgusallikate) peegeldi külge kinnitamise detailid olema projekteeritud ja valmistatud nii, et igas paigaldusasendis hoitakse valgusallikat (valgusallikaid) oma kohal sama täpselt, kui on ette nähtud vaid ühel teepoolel liiklemiseks ette nähtud esilaternate korral.

Vastavust käesoleva punkti nõuetele kontrollitakse visuaalselt ja vajaduse korral katselise paigaldamisega.

4.11.

Mehaaniliste või elektromehaaniliste konstruktsioonide katsetamine

4.11.1.

Esilaternate või sellise süsteemi korral, mis on ette nähtud nii lähitule kui ka kaugtule jaoks või kurvivalgustusfunktsiooniga lähi- ja/või kaugtule jaoks, peab kõigi mehaaniliste, elektromehaaniliste või muude sellisel eesmärgil esilaterna ja valgustusüksus(t)ega ühendatud seadmete konstruktsioon vastama järgmistele nõuetele.

4.11.1.1.

Seade on tavapärastes kasutustingimustes piisavalt töökindel, et pidada vastu 50 000 lülitust. Selle nõude täitmise kontrollimiseks võib tüübikinnituskatsete eest vastutav tehniline teenistus

a)

küsida taotlejalt katse tegemiseks vajalikud seadmed;

b)

loobuda katsest, kui taotleja on esilaternaga koos on esitanud katsearuande, mille on välja andnud sama konstruktsiooniga (komplektsusega) esilaternate tüübikinnituskatsete eest vastutav tehniline teenistus ja milles kinnitatakse, et see nõue on täidetud.

4.11.2.

A-, B- ja D-klassi esilaternad

4.11.2.1.

Tõrke korral ei tohi valgustugevus joonest H-H kõrgemal ületada punktis 5.2 lähitule jaoks ettenähtud väärtusi. Peale selle peab esilaterna korral, mis on ette nähtud lähitule jaoks ja/või kurvivalgustusfunktsiooniga kaugtule jaoks, valgustugevus katsepunktis 25 V (joon V-V, 1,72D) olema vähemalt 2 500 kandelat.

4.11.2.2.

Lihtlähitule või kaugtule saab alati sisse lülitada nii, et mehhanismil ei ole võimalik jääda kahe asendi vahele.

4.11.3.

AS-, BS-, CS-, DS- ja ES-klassi esilaternad

4.11.3.1.

Kui välja arvata kurvivalgustuseks kasutatav(ad) täiendav(ad) valgusallikas (valgusallikad) ja täiendav(ad) valgustusüksus(ed), siis peab süsteem tõrke korral automaatselt ümber lülituma lähituledele või selliste fotomeetriliste näitajatega asendisse, kus ala 1 valgustugevus ei ületa 1 200 kandelat ja on punktis 0,86D-V vähemalt 2 400 kandelat. Selleks ümberlülitamiseks kasutatakse väljalülitamist, hämardamist või allasuunamist ja/või valgustusfunktsiooni muutmist.

4.11.3.2.

Kui välja arvata kurvivalgustusfunktsiooniga täiendav valgusallikas (täiendavad valgusallikad) ja täiendav(ad) valgustusüksus(ed), siis saab lihtlähitule või kaugtule alati sisse lülitada nii, et mehhanismil ei ole võimalik jääda kahe asendi vahele.

4.11.4.

Kohanduvate esitulede süsteem

4.11.4.1.

Kui kaugtule kohandumine välja arvata, on kas lähituled või kaugtuled alati sisse lülitatud, vahepealsesse ja määramata asendisse jäämine ei tohi olla võimalik. Kui seda ei ole võimalik saavutada, siis peab selline asend vastama punktile 4.11.4.2.

4.11.4.2.

Tõrke korral peab süsteem automaatselt ümber lülituma lähituledele või selliste fotomeetriliste näitajatega asendisse, kus ala IIIb valgustugevus ei ületa 1 300 kandelat, nagu on määratud punktis 5.3, ja on segmendi Imax punktis vähemalt 3 400 kandelat. Selleks ümberlülitamiseks kasutatakse väljalülitamist, hämardamist või allasuunamist ja/või valgustusfunktsiooni muutmist.

Tehes katseid, et kontrollida, kas need nõuded on täidetud, lähtub tüübikinnituskatsete eest vastutav tehniline teenistus taotleja esitatud juhistest.

4.11.5.

Kasutajal ei tohi olla tavatööriistu kasutades võimalik muuta süsteemi liikuvate osade kuju või asendit ega mõjutada lülitusseadise tööd.

4.12.

Laternate valgustatud ala asümmeetrilise piiriga valgusvihu konfiguratsioon üksnes erineva liikluspoole jaoks

4.12.1.

Vaid ühel teepoolel liiklemise nõuetele vastavalt (parem- või vasakpoolseks liikluseks) projekteeritud laternate korral tuleb võtta sobivaid meetmeid, et mitte tekitada liiklejatele ebamugavusi riigis, kus liigeldakse teisel teepoolel (8). Need meetmed võivad olla järgmised:

a)

välise hajutiklaasi osaline katmine;

b)

valgusvihu nihutamine allapoole (lubatud on horisontaalsuunas nihutamine);

c)

mis tahes muud meetmed valgusvihu asümmeetrilise osa kõrvaldamiseks või vähendamiseks.

4.12.2.

Pärast punktis 4.12.1 kirjeldatud meetmete võtmist, mille korral ei muudeta algse liikluspoole jaoks tehtud seadistust, peavad olema täidetud järgmised nõuded laterna valgustugevuse kohta:

4.12.2.1.

parempoolseks liikluseks ettenähtud lähituli, mis on kohandatud vasakpoolseks liikluseks:

 

punktis 0,86D-1,72L vähemalt 2 500 kandelat;

 

punktis 0,57U-3,43R mitte üle 880 kandela;

4.12.2.2.

vasakpoolseks liikluseks ettenähtud lähituli, mis on kohandatud parempoolseks liikluseks:

 

punktis 0,86D-1,72R vähemalt 2 500 kandelat;

 

punktis 0,57U-3,43L mitte üle 880 kandela.

4.13.

Latern peab olema valmistatud nii, et valgusallika ja/või leedmooduli rikke korral aktiveeritakse eeskirja nr 48 sätete kohaselt tõrkesignaal.

4.14.

Detailid, mille külge asendatav valgusallikas ühendatakse, peavad olema valmistatud nii, et valgusallikat oleks lihtne paigaldada ja et isegi pimedas saaks selle paigaldada ainult õiges asendis.

4.15.

Fotomeetrilise reguleerimise ja mõõtmise tingimused on esitatud 4. lisas.

4.15.1

Asendatava valgusallikaga laternat peetakse nõuetele vastavaks, kui punkti 5 nõuded on täidetud vähemalt ühe standardse valgusallika korral, mille võib esitada koos laternaga.

4.16.

Valguse värvus

Kõigi laternate tekitatav valgus peab olema valge. Eesmiste udutulelaternate valguseks võib siiski olla ka valikkollane, kui tüübikinnituse taotleja seda taotleb.

Pöördelaternate valgus peab 4. lisa joonisel A4-XII kujutatud valgusjaotusala ulatuses olema valge. Sellest alast väljaspool ei tohi värvus järsult muutuda.

4.16.1.

Leedmooduliga laternate kolorimeetriliste näitajate mõõtmisel järgitakse 9. lisa punkti 4.3.2.

4.17.

Reguleeritava peegeldiga esilaternate või kohanduvate esitulede süsteemi korral rakendatakse kõigi punktis 3.1.3 nimetatud paigaldusasendite kohta punktide 5.1–5.4 nõudeid. Kontrollimiseks kasutatakse järgmist menetlust.

4.17.1.

Iga ettenähtud asendit kontrollitakse goniomeetri abil selle joone suhtes, mis ühendab valgusallika keskpunkti ja punkti HV mõõteekraanil. Reguleeritav peegeldi või süsteem või siis peegeldi või süsteemi osa(d) nihutatakse sellisesse asendisse, et valguslaik ekraanil vastaks ettenähtud suunatusele.

4.17.2.

Kui peegeldi või süsteem või siis peegeldi või süsteemi osa(d) on punkti 4.17.1 kohaselt kinnitatud, peab seade või selle osa(d) vastama punktides 5.1–5.4 esitatud asjakohastele fotomeetrilistele nõuetele.

4.17.3.

Täiendavaks kontrollimiseks nihutatakse peegeldit või süsteemi või siis peegeldi või süsteemi osa(sid) vertikaalsuunas ±2 kraadi või vähemalt maksimaalses ulatuses, kui see on võimalik alla 2 kraadi, kasutades esilaternate või süsteemide või siis esilaternate või süsteemide osa(de) reguleerimisvahendit. Kui kogu esilatern või süsteem või siis esilaterna või süsteemi osa(d) on (näiteks goniomeetrit kasutades) vastassuunda ümber suunatud, siis tuleb kontrollida, kas valgustatus järgmistes suundades jääb ettenähtud piiridesse:

lähitule korral:

esilaternate korral punktid B 50 L ja 75 R (või vastavalt B 50 R ja 75 L);

 

kohanduvate esitulede süsteemi korral punktid B 50 L ja 75 R või 50 R (kui see on asjakohane);

 

AS-, BS-, CS-, DS- ja ES-klassi korral punktid HV ja 0,86 D-V;

kaugtule korral:

IM ja punkt HV (protsent IM-ist).

4.17.4.

Kui tüübikinnituse taotleja on märkinud enam kui ühe paigaldusasendi, tuleb punktides 4.17.1–4.17.3 ettenähtud menetlust korrata ka kõigi teiste asendite korral.

4.17.5.

Kui tüübikinnituse taotleja ei ole märkinud konkreetset paigaldusasendit, tuleb esilatern või süsteem või siis esilaterna või süsteemi osa(d) punktides 5.1–5.4 ette nähtud mõõtmistel suunata keskmisesse asendisse, kasutades asjakohast reguleerimisvahendit (-vahendeid). Punktis 4.17.3 kirjeldatud täiendavaks kontrollimiseks nihutatakse peegeldi või süsteem või siis peegeldi või süsteemi osa(d) reguleerimisvahendi(te) abil kõige äärmisesse asendisse (mitte ainult ±2 kraadi ulatuses).

5.   TEHNILISED ERINÕUDED

5.1.

Tehnilised nõuded A-, B-, D- (huumlamp), BS-, CS-, DS- või ES-klassi (huumlamp) kaugtulede (tähised R, HR, DR, XR, R-BS, WR-CS, WR-DS või WR-ES) kohta

5.1.1.

Kui teevalgustusseade on ette nähtud nii kaugtule kui ka lähitule jaoks, siis mõõdetakse kaugtule valgustugevust samas asendis kui punktide 5.2–5.4 kohastel mõõtmistel.

Kui teevalgustusseade on ette nähtud ainult kaugtule jaoks, siis seatakse see sellisesse asendisse, et maksimaalse valgustugevuse ala keskpunkt jääb joonte H-H ja V-V lõikepunkti. See seade peab vastama ainult punkti 5.1.3 nõuetele.

Nende seadmete korral, milles kaugtule tekitamiseks kasutatakse rohkem kui ühte valgusallikat, lülitatakse maksimaalse valgustugevuse (IM) määramiseks need valgusallikad korraga sisse.

Samuti on võimalik, et ühte neist kaugtule osaks olevatest valgusallikatest kasutatakse ainult lühiajalisteks märguanneteks (vilgutamine enne möödasõidu alustamist) vastavalt tüübikinnituse taotleja esitatud andmetele. See peab olema näidatud asjakohasel joonisel ja teatise vormile tehtavas märkuses.

5.1.2.

Lihtlähitule jaoks kasutatava valgusallika tüübist olenemata on iga konkreetse kaugtule korral lubatud kasutada mitut valgusallikat.

5.1.3.

Nõuded kaugtulede valgustugevuse jaotuse kohta

5.1.3.1.

Kaugtule valgustugevuse jaotus peab vastama järgmistele nõuetele (vt joonis A4-II).

Tabel 5

Kaugtule valgustugevuse nõuded

 

A-klassi esilatern

B-klassi esilatern

D-klassi esilatern

Katsepunkt

Nurkkoordi-naadid

(kraadid)

Ettenähtud valgus-tugevus

(kandela)

Ettenähtud valgustugevus

(kandela)

Ettenähtud valgustugevus

(kandela)

 

 

minimaalne

minimaalne

minimaalne

IM

 

27 000

40 500

43 800

H-5L

0,0; 5,0 L

3 400

5 100

6 250

H-2,5L

0,0; 2,5 L

13 500

20 300

25 000

H-2,5R

0,0; 2,5 R

13 500

20 300

25 000

H-5R

0,0; 5,0 R

3 400

5 100

6 250

5.1.3.2.

Esmase kaugtule valgustugevuse jaotus peab vastama järgmistele nõuetele (vt joonis A4-III).

Tabel 6

Esmase kaugtule valgustugevuse jaotus

Katse-punkti num-ber

Katsepunkti nurkkoordi-naadid (kraadid) (*1)

Ettenähtud valgustugevus (kandela)

BS-klass

CS-klass

DS-, ES-klass

MIN

MAX

MIN

MAX

MIN

MAX

1

H-V

16 000

20 000

30 000

---

2

H-2,5°R ja 2,5°L

9 000

10 000

20 000

---

3

H-5°R ja 5°L

2 500

3 500

5 000

---

4

H-9°R ja 9°L

2 000

3 400

---

5

H-12°R ja 12°L

600

1 000

---

6

2°U-V

1 000

1 700

---

 

Maksimaalse valgustugevuse (IM) miinimumväärtus

20 000

25 000

40 000

 

Maksimaalse valgustugevuse (IM) maksimumväärtus

215 000

215 000

215 000

5.1.3.3.

Teisese kaugtule valgustugevuse jaotus peab vastama järgmistele nõuetele (vt joonis A4-IV).

Tabel 7

Teisese kaugtule valgustugevuse jaotus

Katsepunkti number

Katsepunkti nurkkoordinaadid (kraadid) (*2)

Ettenähtud valgustugevus (kandela)

BS-klass

CS-klass

DS-, ES-klass

MIN

MAX

MIN

MAX

MIN

MAX

1

H-V

16 000

20 000

30 000

2

H-2,5°R ja 2,5°L

9 000

10 000

20 000

3

H-5°R ja 5°L

2 500

3 500

5 000

6

2°U-V

1 000

1 700

 

Maksimaalse valgustugevuse (IM) miinimumväärtus

20 000

25 000

40 000

 

Maksimaalse valgustugevuse (IM) maksimumväärtus

215 000

215 000

215 000

5.1.3.4.

Kui välja arvata BS-, CS-, DS- ja ES-klass, peab joonte H-H ja V-V lõikepunkt HV paiknema maksimaalsest valgustugevusest (Imax) 80 protsendile vastava samavalgustugevusjoone piires.

5.1.3.5.

Maksimaalne väärtus (IM) ei tohi mingil juhul ületada 215 000 kandelat.

5.1.3.6.

Maksimaalse valgustugevuse võrdlustase (I′M) saadakse järgmise suhte abil:

I′M = IM /4 300

See väärtus ümardatakse lähimani järgmistest väärtustest: 5; 7,5; 10; 12,5; 17,5; 20; 25; 27,5; 30; 37,5; 40; 45; 50.

5.1.3.7.

Kui ainult kaugtuld tekitav esilatern on olnud vähemalt 30 minutit välja lülitatud, siis peab neli sekundit pärast sellise D- või ES-klassi kaugtulelaterna sisselülitamist, mis on varustatud gaaslahenduslambiga, mille liiteseadis ei ole valgusallikasse sisse ehitatud, valgustugevus punktis HV olema vähemalt 37 500 kandelat.

Elektritoide peab olema piisav, et tagada vajalik kõrgepingeimpulss.

5.2.

Tehnilised nõuded A-, B- ja D-klassi (huumlamp) lähitulelaternate kohta (tähised C, HC ja DC)

5.2.1.

Esilaterna suunamisel järgitakse 5. lisa punkti 1.2.

Kui aga ettenähtud vertikaalasendi seadmine lubatud hälvete piires korduvalt ei õnnestu, siis kasutatakse valgustatud ala piiri ettenähtud miinimumkvaliteedile vastavuse katsetamiseks ning valgusvihu vertikaalsuunas reguleerimiseks mõõteriistadega meetodit, mida on kirjeldatud 5. lisa punktis 2.

5.2.1.1.

Niiviisi suunatud esilatern peab

i)

vastama punkti 5.2.2 nõuetele, juhul kui tüübikinnitust taotletakse üksnes lähitule jaoks (9);

ii)

vastama punktide 5.2.2 ja 5.1 nõuetele, kui seda kavatsetakse kasutada nii lähitule kui ka kaugtule jaoks.

5.2.1.2.

Kui sel viisil suunatud esilatern ei vasta punktide 5.2.2 ja 5.1 nõuetele, võib selle suunatust 5. lisa punkti 1.2.3 kohaselt muuta.

5.2.2.

Lähituli peab vastama tabelis 8 ja joonisel A4-V või A4-VI näidatud katsepunktides ettenähtud valgustugevusele.

Gaaslahenduslampidega lähitulelaternad peavad nendele valgustugevustele vastama alles siis, kui need on olnud enam kui 10 minutit sisse lülitatud.

5.2.2.1.

Kui ainult lähituld tekitav või nii lähituld kui ka kaugtuld tekitav esilatern on olnud vähemalt 30 minutit välja lülitatud, siis peab neli sekundit pärast sellise D-klassi lähitulelaterna sisselülitamist, mis on varustatud gaaslahenduslambiga, mille liiteseadis ei ole valgusallikasse sisse ehitatud, valgustugevus punktis 50V olema vähemalt 6 250 kandelat.

Elektritoide peab olema piisav, et tagada vajalik kõrgepingeimpulss.

Tabel 8

Lähitulede valgustugevused (kõik valgustugevused on esitatud kandelates)

Esilaternad parempoolse liikluse jaoks(***), lähituled

A-klass

B-klass

D-klass

 

 

Vt valguslaik 4. lisas.

Joonis A4-V

Joonis A4-V

Joonis A4-VI

 

 

 

Asend kraadides

 

 

 

 

 

 

horisontaalne

vertikaalne

 

 

 

A osa

Nr

Element

nurk alates

kuni

nurk

min

max

min

max

min

max

1

B50L

3,43 L

 

0,57 U

 

350

 

350

 

350

2

BR

2,50 R

 

1,00 U

 

1 750

 

1 750

 

 

3

Ala III (vt C osa)

 

 

 

 

625

 

625

 

625

4

50R

1,72 R

 

0,86 D

5 100

 

10 100

 

12 500

 

5

75R

1,15 R

 

0,57 D

5 100

 

10 100

 

12 500

 

6

50V

V

 

0,86 D

 

 

5 100

 

7 500

 

7

50L

3,43 L

 

0,86 D

3 550

13 200 (*)

6 800

13 200 (*)

 

18 480

8

75L

3,43 L

 

0,57 D

 

10 600

 

10 600

 

 

9

25L1

3,43 L

 

1,72 D

 

 

 

 

 

18 800

10

25L2

9,00 L

 

1,72 D

1 250

 

1 700

 

2 500

 

11

25R1

9,00 R

 

1,72 D

1 250

 

1 700

 

2 500

 

12

25L3

15,0 L

 

1,72 D

 

 

 

 

1 250

 

13

25R2

15,0 R

 

1,72 D

 

 

 

 

1 250

 

14

15L

20,0 L

 

2,86 D

 

 

 

 

625

 

15

15R

20,0 R

 

2,86 D

 

 

 

 

625

 

 

Segment I A–B

5,15 L

5,15 R

0,86 D

 

 

 

 

3 750

 

 

C-D

2,50 R

 

1,00 U

 

 

 

 

 

1 750

 

Segment III ja allpool

9,37 L

8,50 R

4,29 D

 

 

 

 

 

12 500

 

Ala IV

5,15 L kuni 5,15 R – 0,86 D kuni 1,72 D

1 700

 

2 500

 

 

 

 

Ala I

9,00 L kuni 9,00 R – 1,72 D kuni 4,00 D

 

17 600

 

< 2I(**)

 

 

 

Imax R

Vertikaalselt üle 1,72D joonest V-V paremal

 

 

 

 

 

43 800

 

Imax L

Joonest V-V vasakul

 

 

 

 

 

31 300

Esilaternad parempoolse liikluse jaoks(***)

B osa

Katsepunkt

Nurkkoordinaadid (kraadid)

Ettenähtud valgustugevus (kandelad)

B1

4,00 U – 8,00 L

Punktid B1+B2+B3

min 190

B2

4,00 U – 0

B3

4,00 U – 8,00 R

B4

2,00 U – 4,00 L

Punktid B4+B5+B6

min 375

B5

2,00 U – 0

B6

2,00 U – 4,00 R

B7

0 – 8,00 L

min 65

B8

0 – 4,00 L

min 125

Ala III (piiratud järgmiste koordinaatidega kraadides)

C osa

8,00 L

8,00 L

8,00 R

8,00 R

6,00 R

1,50 R

V-V

4,00 L

1,00 U

4,00 U

4,00 U

2,00 U

1,50 U

1,50 U

H-H

H-H

Seletused.

Tabeli 8 A, B ja C osas

 

täht L tähendab, et punkt asub joonest V-V vasakul;

 

täht R tähendab, et punkt asub joonest V-V paremal;

 

täht U tähendab, et punkt asub joonest H-H kõrgemal;

 

täht D tähendab, et punkt või segment asub joonest H-H allpool.

(*)

Sellise esilaterna korral, milles lähitule leedmooduleid reguleeritakse elektroonilise juhtseadisega, ei tohi mõõdetud väärtus olla suurem kui 18 500 kandelat.

(**)

Tegelik mõõdetud väärtus punktides 50 R / 50 L.

(***)

Vasakpoolse liikluse jaoks asendatakse täht R tähega L ja vastupidi.

5.2.3.

I, III ega IV alas ei tohi esineda nähtavust halvendavaid kõrvalekaldeid külgsuunas.

5.2.4.

Esilaternad, mis on ette nähtud vastama nii parem- kui ka vasakpoolse liikluse nõuetele, peavad lihtlähituld tekitava optilise osa, valgusallika(te) või leedmooduli(te) mõlema paigaldusasendi korral täitma vastava liikluspoole jaoks eespool esitatud nõudeid.

5.2.5.

Punkti 5.2.2 nõuded kehtivad ka kurvivalgustuseks ette nähtud ja/või punktis 5.2.6.2 osutatud täiendava(te) valgusallika(te)ga või leedmooduli(te)ga esilaternate kohta. Kurvivalgustuseks ette nähtud esilaterna suunda võib muuta, tingimusel et valgusvihu telge ei nihutata vertikaalsuunas rohkem kui 0,2°.

5.2.5.1.

Kui kurvivalgustuseks kasutatakse

5.2.5.1.1.

lähitule pööramist või valgustatud ala piiri horisontaalse ja tõusva osa vahelise murdekoha horisontaalsuunas nihutamisega, tuleb mõõtmised teha pärast seda, kui kogu esilaternakoost on horisontaalsuunas ümber suunatud, näiteks goniomeetrit kasutades;

5.2.5.1.2.

esilaterna ühe või mitme optilise osa nihutamist, ilma et valgustatud ala piiri murdekohta horisontaalsuunas nihutataks, tuleb mõõtmised teha nii, et need osad paiknevad oma kõige äärmises asendis;

5.2.5.1.3.

täiendavat valgusallikat (täiendavaid valgusallikaid) või leedmoodulit (leedmooduleid), ilma et valgustatud ala piiri murdekohta horisontaalsuunas nihutataks, tuleb mõõtmised teha nii, et see valgusallikas (need valgusallikad) või leedmoodul(id) on sisse lülitatud.

5.2.6.

Lihtlähitule jaoks on lubatud kasutada ainult ühte hõõgniitlampi, ühte gaaslahenduslampi, ühte või mitut leedlampi või ühte või mitut leedmoodulit. Täiendavad valgusallikad või leedmoodulid on lubatud üksnes järgmistel juhtudel:

5.2.6.1.

kurvivalgustuse toetamiseks võib lähitulelaternas kasutada ühte ÜRO eeskirjale nr 37 vastavat täiendavat hõõgniitlampi, ühte või mitut ÜRO eeskirjale nr 128 vastavat täiendavat leedlampi või ühte või mitut täiendavat leedmoodulit;

5.2.6.2.

infrapunakiirguse tekitamiseks võib lähitulelaternas kasutada ühte ÜRO eeskirjale nr 37 vastavat täiendavat hõõgniitlampi, ühte või mitut ÜRO eeskirjale nr 128 vastavat täiendavat leedlampi ja/või ühte või mitut leedmoodulit. See lülitub (need lülituvad) sisse ainult põhivalgusallikaga või põhi-leedmooduli(te)ga samal ajal. Põhivalgusallika või põhi-leedmooduli (põhi-leedmoodulitest ühe) rikke korral peab täiendav valgusallikas ja/või täiendav(ad) leedmoodul(id) automaatselt välja lülituma.

5.2.6.3.

Täiendava hõõgniitlambi, ühe või mitme täiendava leedlambi või ühe või mitme täiendava leedmooduli rikke korral peab esilatern endiselt vastama lähitule nõuetele.

5.3.

Tehnilised nõuded kohanduvate esitulede süsteemi kohta (tähised XC, XCE, XCV, XCW ja XR)

5.3.1.

Üldsätted

5.3.1.1.

Iga süsteem peab tekitama punkti 5.3.2.4 kohase C-klassi lähitule ja mõne muu klassi lähitule (ühe või mitu). Punktide 5.3.3 ja/või 3.1.3.2 (l) kohaselt võib igas lähitulede klassis olla üks või mitu täiendavat valgustusrežiimi või -funktsiooni.

5.3.1.2.

Süsteem peab võimaldama valgusvihku automaatselt muuta nii, et saavutatakse tee hea valgustatus autojuhti ja teisi liiklejaid häirimata.

5.3.1.3.

Süsteemi peetakse nõuetele vastavaks, kui see täidab asjakohaseid fotomeetrilisi nõudeid, mis on esitatud punktides 5.3.2 ja 5.3.3.

5.3.1.4.

Fotomeetrilised mõõtmised tehakse tüübikinnituse taotleja kirjelduse kohaselt:

5.3.1.4.1.

neutraalasendis;

5.3.1.4.2.

signaali V, signaali W, signaali E või signaali T korral;

5.3.1.4.3.

vajaduse korral mis tahes muu signaali või signaalide kombinatsiooni korral, mis on tüübikinnituse taotleja esitatud andmetes.

5.3.1.4.4.

Kui kasutatakse gaaslahenduslampi, millesse liiteseadis ei ole sisse ehitatud, siis peab vähemalt 30 minutit väljalülitatud olnud esilatern neli sekundit pärast süütamist täitma järgmisi nõudeid:

5.3.1.4.4.1.

üksnes kaugtuld tekitava süsteemi valgustugevus punktis HV vähemalt 37 500 kandelat;

5.3.1.4.4.2.

üksnes lähituld tekitava süsteemi või nii lähituld kui ka kaugtuld tekitava süsteemi, mis vastab punktidele 4.11.1 ja 4.11.4, valgustugevus punktis 50 V vähemalt 3 100 kandelat, kui C-klassi lähituled on sisse lülitatud;

5.3.1.4.4.3.

mõlemal juhul peab elektritoide olema piisav, et tagada vajalik kõrgepingeimpulss.

5.3.2.

Sätted lähitulede kohta

Enne järgmist katset tuleb süsteem seada neutraalasendisse, kus tekitatakse klassile C vastav lähituli.

5.3.2.1.

Neutraalasendis lähituli peab vähemalt ühte valgustusüksust kasutades süsteemi (sõiduki) kummalgi küljel tekitama 5. lisa nõuetele vastava valgustatud ala piiri või

5.3.2.1.1.

tuleb süsteemis teisi vahendeid kasutades (näiteks optiliste vahendite või ajutiste lisavalgusvihkudega) saavutada tulede selge ja õige suunatus.

5.3.2.1.2.

5. lisa ei kohaldata punktis 4.12 kirjeldatud liikluspoole muutmise funktsiooni suhtes.

5.3.2.2.

Süsteem või selle osa(d) tuleb 5. lisa punkti 1 nõudeid järgides suunata nii, et valgustatud ala piiri asend vastab tabelis 10 näidatud nõuetele.

Kui aga ettenähtud vertikaalasendi seadmine lubatud hälvete piires korduvalt ei õnnestu, siis kasutatakse valgustatud ala piiri ettenähtud miinimumkvaliteedile vastavuse katsetamiseks ning valgusvihu vertikaalsuunas reguleerimiseks mõõteriistadega meetodit, mida on kirjeldatud 5. lisa punktis 2.

5.3.2.3.

Niiviisi suunatud süsteem või selle osa peab (osad peavad)

a)

vastama asjakohastes punktides allpool esitatud nõuetele, juhul kui tüübikinnitust taotletakse üksnes lähitule jaoks;

b)

vastama peale selle ka asjakohastes punktides allpool esitatud nõuetele, juhul kui süsteem või selle osa on vastavalt käesoleva eeskirja kohaldamisalale ette nähtud lisavalgustuse või valgussignaali funktsioonide jaoks ega ole eraldi reguleeritav.

5.3.2.4.

Teatavale režiimile vastavat lähituld tekitades peab süsteem vastama nõuetele, mis on näidatud tabeli 9 (fotomeetrilised näitajad) A osa ja tabeli 10 (Imax ja valgustatud ala piiri asukoht) asjakohases veerus (C-, V-, E- või W-klass) ja 5. lisa punktis 1 (valgustatud ala piiri kohta).

5.3.2.5.

Kurvivalgustuse kasutamiseks peab

5.3.2.5.1.

süsteem vastama tabeli 9 (fotomeetrilised näitajad) B osa ja tabeli 10 (valgustatud ala piiri asukoht) B osa asjakohastele nõuetele, kui mõõtmisel lähtutakse punktist 5.3.4 ja vastavast kurvivalgustuse kategooriast (1 või 2), mille jaoks tüübikinnitust taotletakse;

5.3.2.5.2.

süsteemi parema või vasaku külje laternate valgustugevuste summa olema vähemalt 2 500 kandelat selle ala ühes või mitmes punktis, mis jääb joonest H-H 2 kraadi allapoole ning 10–45 kraadi vasakule (või paremale), kui signaal T vastab sõiduki vähimale pöörderaadiusele vasakule (või paremale) pöörates.

5.3.2.5.3.

Kui tüübikinnitust taotletakse 1. kategooria kurvivalgustuse jaoks, siis on süsteemi lubatud kasutada ainult selliste sõidukitega, mille korral süsteemi tekitatud valgustatud ala piiri murdekoha horisontaalne nihutamine vastab ÜRO eeskirja nr 48 punkti 6.22.7.4.5 alapunkti i asjakohastele nõuetele.

5.3.2.5.4.

Kui tüübikinnitust taotletakse 1. kategooria kurvivalgustuse jaoks, siis peab süsteem olema valmistatud nii, et valgusvihu külgsuunas nihutamist või muutmist mõjutava tõrke korral oleks automaatselt võimalik tagada sellised fotomeetrilised näitajad, mis kas vastavad punktile 5.3.2.4 või tabelis 11 määratud alal IIIb ei ületa 1 300 kandelat ja mis segmendi Imax punktis on vähemalt 3 400 kandelat.

Seda ei ole siiski vaja, kui asendites, mis jäävad süsteemi nullteljest kuni 5° vasakule ja joonest H-H 0,3° ülespoole ning rohkem kui 5° vasakule ja 0,57° ülespoole, ei ületata ühelgi juhul väärtust 880 kandelat.

5.3.2.6.

Süsteemi tuleb kontrollida tootja asjakohaste juhiste alusel, võttes arvesse punktis 3.1.3.3.1 esitatud ohutuskontseptsiooni.

5.3.2.7.

Süsteem või selle osa(d), mille konstruktsioonis on arvestatud nii parempoolse kui ka vasakpoolse liikluse nõuetega, peavad punkti 4.10 kohaselt mõlemas paigaldusasendis vastama vajaliku liiklussuuna nõuetele.

5.3.2.8.

Süsteem peab olema valmistatud järgmisi nõudeid arvesse võttes.

5.3.2.8.1.

Mis tahes lähitulerežiimi korral on punktis 50 V süsteemi kummalgi küljel valgustugevus vähemalt 2 500 kandelat.

See nõue ei kehti V-klassi lähitulerežiimi(de) kohta.

5.3.2.8.2.

Muud režiimid

Punktis 5.3.1.4.3 nimetatud sisendsignaalide korral peavad olema täidetud punkti 5.3.2 nõuded.

Tabel 9

Fotomeetrilised nõuded lähitulede kohta (vt ka joonis A4-VII)

A osa

Nõuded kandelates

Asend (kraadid)

Lähituli

horisontaalne

Verti-kaalne

C-klass

V-klass

E-klass

W-klass

 

Nr

Element

nurk alates

kuni

nurk

min

max

min

max

min

max

min

max

A osa

1

B 50 L

L 3,43

-

U 0,57

50(4)

350

50

350

50

625(7)

50

625

3

BR

R 2,50

-

U 1,00

50(4)

1 750

50

880

50

1 750

50

2 650

4

Segment BRR

R 8,00

R 20

U 0,57

50(4)

3 550

-

880

-

3 550

-

5 300

5

Segment BLL

L 8,00

L 20

U 0,57

50(4)

625

-

880

-

880

-

880

6

P

L 7,00

-

H

63

-

-

-

-

-

63

-

7

Ala III

Vt tabel 11.

-

625

-

625

-

880

-

880

8a

S 50+S 50 LL+S 50 RR(5)

-

-

U 4,00

190(6)

-

-

-

190(6)

-

190(6)

-

9a

S 100+S 100 LL+S 100 RR(5)

-

-

U 2,00

375(6)

-

-

-

375(6)

-

375(6)

-

10

50 R

R 1,72

-

D 0,86

-

-

5 100

-

-

-

-

 

11

75 R

R 1,15

-

D 0,57

10 100

-

-

-

15 200

-

20 300

-

12

50 V

V

-

D 0,86

5 100

-

5 100

-

10 100

-

10 100

-

13

50 L

L 3,43

-

D 0,86

3 550

13 200 (8)

3 550

13 200 (8)

6 800

-

6 800

26 400 (8)

14

25 LL

L 16,00

-

D 1,72

1 180

-

845

-

1 180

-

3 400

-

15

25 RR

R 11,00

-

D 1,72

1 180

-

845

-

1 180

-

3 400

-

16

Segment 20 ja sellest allpool

L 3,50

V

D 2,00

-

-

-

-

-

-

-

17 600 (2)

17

Segment 10 ja sellest allpool

L 4,50

R 2,00

D 4,00

-

12 300 (1)

-

12 300 (1)

-

12 300 (1)

-

7 100 (2)

18

Imax (3)

-

-

-

16 900

44 100

8 400

44 100

16 900

79 300 (7)

29 530

70 500 (2)

B osa (kurvivalgustusrežiim): kehtivad tabeli 9 nõudeid, kuid read 1, 7, 13 ja 18 asendatakse järgmistega:

B osa

1

B50L

L 3,43

-

U 0,57

50(4)

530

 

530

 

 

 

790

7

Ala III

Vt tabel 11.

-

880

-

880

-

880

-

880

13

50 L

L 3,43

-

D 0,86

1 700

3 400

3 400

3 400

18

Imax

10 100

44 100

5 100

44 100

10 100

79 300 (7)

20 300

70 500 (2)

Seletused.

Tabeli 9 A ja B osas

(1)

Maksimaalselt 15 900 kandelat, kui süsteem on ette nähtud ka W-klassi lähitule jaoks.

(2)

Peale selle kehtivad tabelis 12 näidatud nõuded.

(3)

Ettenähtud asendid tabeli 10 järgi (segment Imax).

(4)

Toetus peab süsteemi kummalgi küljel (segmentide BLL ja BRR korral vähemalt ühes punktis) 4. lisa kohaselt mõõdetuna olema vähemalt 50 kandelat.

(5)

Ettenähtud asendid tabeli 13 järgi.

(6)

Üks paar ääretulesid, mis on süsteemiga ühendatud või mis on ette nähtud paigaldamiseks koos süsteemiga, võib tüübikinnituse taotleja andmete kohaselt olla sisse lülitatud.

(7)

Peale selle kehtivad tabelis 14 näidatud nõuded.

(8)

Maksimaalse väärtuse võib korrutada 1,4-ga, kui tootja kirjelduse kohaselt on tagatud, et seda väärtust kasutamise käigus ei ületata. See tagatakse kas süsteemi vahenditega või (kui süsteemi kasutatakse ainult sõidukitel) süsteemi elektritoite stabiliseerimise või piiramisega, nagu on märgitud teatise vormil.


Tabel 10

Lähitule-elementide asendinurk või ulatus ja lisanõuded

 

Valgusvihu osa nimetus ja nõuded

C-klassi lähituli

V-klassi lähituli

E-klassi lähituli

W-klassi lähituli

Horisontaalne

Vertikaalne

Horisontaalne

Vertikaalne

Horisontaalne

Vertikaalne

Horisontaalne

Vertikaalne

A

Segmendi Imax asendinurk / ulatus kraadides

Valgusvihu maksimaalne tugevus segmendis Imax, nagu näidatud käesolevas tabelis, peab olema tabeli 9 reas nr 18 ettenähtud vahemikus.

0,5L kuni 3R

0,3D kuni 1,72 D

 

0,3D kuni 1,72 D

0,5L kuni 3R

0,1D kuni 1,72D

0,5L kuni 3R

0,3D kuni 1,72 D

B

Valgustatud ala piir ja selle osa(d) peavad

a)

vastama 5. lisa punkti 1 nõuetele ja

 

b)

olema paigutatud niimoodi, et horisontaalne osa on

 

punktis V = 0,57 D

 

mitte üle 0,57 D, mitte alla 1,3 D

 

mitte üle 0,23 D(1)

mitte alla 0,57 D

 

mitte üle 0,23 D, mitte alla 0,57 D

Tabeli 10 seletus

(1)

Peale selle kehtivad tabelis 9 näidatud nõuded.


Tabel 11

Lähitulede alad III, nurgapunktide määramine

Asendinurk kraadides

Nurgapunkti nr

1

2

3

4

5

6

7

8

Ala IIIa

C-klassi või V-klassi lähitulede jaoks

horisontaalne

8 L

8 L

8 R

8 R

6 R

1,5 R

V-V

4 L

vertikaalne

1 U

4 U

4 U

2 U

1,5 U

1,5 U

H-H

H-H

Ala IIIb

W-klassi või E-klassi lähitulede jaoks

horisontaalne

8 L

8 L

8 R

8 R

6 R

1,5 R

0,5 L

4 L

vertikaalne

1 U

4 U

4 U

2 U

1,5 U

1,5 U

0,34 U

0,34 U


Tabel 12

Lisanõuded W-klassi lähitulede jaoks (kandelates)

Määratlus ja nõuded segmentide E, F1, F2 ja F3 kohta (ei ole näidatud tabelis 9 ega 4. lisa joonisel A4-VII).

Lubatud maksimumväärtus on 175 kandelat a) segmendil E, mis ulatub nurga 10° U all 20° L-st 20° R-ni ja b) kolmel vertikaalsel segmendil (F1, F2 ja F3) horisontaalasendites 10° L, V ja 10° R juures, kusjuures kõik kolm ulatuvad 10° U-st kuni 60° U-ni.

Alternatiivsed või täiendavad nõuded Imax segmendi 20 ja segmendi 10 kohta:

kehtib tabeli 9 A või B osa, kuid ridade nr 16, 17 ja 18 maksimumnõuded asendatakse allpool esitatud nõuetega.

Kui tüübikinnituse taotleja poolt punkti 3.1.3.2 alapunkti e kohaselt esitatud andmete järgi on W-klassi lähitulede korral segmendis 20 ja sellest allapoole jäävates segmentides ette nähtud valgustustugevus mitte üle 8 800 kandela ning segmendis 10 ja sellest allapoole jäävates segmentides mitte üle 3 550 kandela, siis ei tohi selle lähitule Imax arvestuslik väärtus ületada 88 100 kandelat.


Tabel 13

Nõuded ülemise osa kohta ja mõõtepunktide asendinurk

Punkti tähistus

S 50 LL

S 50

S 50 RR

S 100 LL

S 100

S 100 RR

Asendinurk kraadides

4 U / 8 L

4 U / V-V

4 U / 8 R

2 U / 4 L

2 U / V-V

2 U / 4 R


Tabel 14

E-klassi lähitulede lisanõuded

Kehtivad tabeli 9 A ja B osa ning tabeli 10 nõuded, kuid tabeli 9 read 1 ja 18 ning tabeli 10 osa B asendatakse alljärgnevaga.

Nimetus

Tabeli 9 A või B osa rida 1

Tabeli 9 A või B osa nr 18

Tabeli 10 osa B

Andmekogum

EB 50 L (cd)

Imax (cd)

Valgustatud ala piiri horisontaalse osa suund kraadides

 

max

max

mitte üle

E1

530

70 500

0,34 D

E2

440

61 700

0,45 D

E3

350

52 900

0,57 D


Tabel 15

Kaugtule kohandumise nõuded vastavalt punktile 5.3.3.7

A osa

Katsepunkt

Asend (kraadid)

Max valgustugevus (*4)

Horisontaalne

Vertikaalne

(cd)

Rida 1, vasak

Vastutulev sõiduk 50 m kaugusel parempoolse liikluse korral

4,8°L – 2°L

0,57° üles

625

Rida 1, parem

Vastutulev sõiduk 50 m kaugusel vasakpoolse liikluse korral

2°R – 4,8°R

0,57° üles

625

Rida 2, vasak

Vastutulev sõiduk 100 m kaugusel parempoolse liikluse korral

2,4°L – 1°L

0,3° üles

1 750

Rida 2, parem

Vastutulev sõiduk 100 m kaugusel vasakpoolse liikluse korral

1°R – 2,4°R

0,3° üles

1 750

Rida 3, vasak

Vastutulev sõiduk 200 m kaugusel parempoolse liikluse korral

1,2°L – 0,5°L

0,15° üles

5 450

Rida 3, parem

Vastutulev sõiduk 200 m kaugusel vasakpoolse liikluse korral

0,5°R – 1,2°R

0,15° üles

5 450

Rida 4

Eesliikuv sõiduk 50 m kaugusel parempoolse liikluse korral

1,7°L – 1,0°R

0,3° üles

1 850

> 1,0° R – 1,7°R

2 500

Rida 4

Eesliikuv sõiduk 50 m kaugusel vasakpoolse liikluse korral

1,7°R – 1,0°L

1 850

> 1,0° L – 1,7°L

2 500

Rida 5

Eesliikuv sõiduk 100 m kaugusel parempoolse liikluse korral

0,9° L – 0,5°R

0,15° üles

5 300

> 0,5°R – 0,9°R

7 000

Rida 5

Eesliikuv sõiduk 100 m kaugusel vasakpoolse liikluse korral

0,9° R – 0,5°L

5 300

> 0,5°L – 0,9°L

7 000

Rida 6

Eesliikuv sõiduk 200 m kaugusel vasakpoolse liikluse ja parempoolse liikluse korral

0,45°L – 0,45°R

0,1° üles

16 000

B osa

Katsepunkt

Asend (kraadid) (*3)

Min valgustugevus (*4)

Horisontaalne

Vertikaalne

(cd)

50R

1,72 R

D 0,86

5 100

50V

V

D 0,86

5 100

50L

3,43 L

D 0,86

2 550

25LL

16 L

D 1,72

1 180

25RR

11 R

D 1,72

1 180

5.3.3.

Sätted kaugtulede kohta

Enne järgmist katset tuleb süsteem alati seada neutraalasendisse.

5.3.3.1.

Süsteemi valgustusüksus(t)e asend tuleb tootja juhiste järgi seada nii, et maksimaalse valgustiheduse ala keskpunkt asuks joonte H-H ja V-V lõikepunktis (HV).

5.3.3.1.1.

Kõiki neid valgustusüksusi, mida ei saa eraldi seada või mille suunatus seati mõnel punkti 5.3.2 kohasel mõõtmisel, katsetatakse ilma nende asendit muutmata.

5.3.3.2.

Punkti 5.1 kohase mõõtmise korral peab valgustugevus vastama tabeli 5 B-klassile ja punktile 5.1.3.4.

5.3.3.3.

Kohanduvate esitulede süsteemi valgusvihku või selle osa võib automaatselt külgsuunas nihutada (või sama tulemuse saavutamiseks muuta), tingimusel et

5.3.3.3.1.

süsteem vastab punkti 5.1.3.1 B-klassi ja punkti 5.1.3.4 nõuetele, kui kõiki valgustusüksusi mõõta nii, nagu on näidatud punktis 5.3.4.

5.3.3.4.

Süsteem peab olema valmistatud järgmisi nõudeid arvesse võttes.

5.3.3.4.1.

Paremal ja vasakul küljel paikneva(te) valgustusüksus(t)e valgustugevus punktis HV on kumbki vähemalt 16 200 kandelat.

5.3.3.5.

Kui valgusvihule esitatavad nõuded ei ole täidetud, on lubatud valgusvihk esialgsest suunast 0,5 kraadi võrra üles- või allapoole ja/või 1 kraadi võrra paremale või vasakule ümber suunata. Uues asendis peavad olema täidetud kõik fotomeetrilised nõuded. Neid nõudeid ei kehti punktis 5.3.3.1.1 osutatud valgustusüksuste kohta.

5.3.3.6.

Kohanduva kaugtule funktsiooni korral peab süsteem eespool esitatud punktide nõuetele vastama üksnes siis, kui see on maksimaalsena sisse lülitatud.

5.3.3.7.

Kohandumise ajal peab kaugtule funktsioon vastama kõigi parem- ja vasakpoolse liikluse juhtude nõuetele, mis on näidatud tabeli 15 A osas. Nende nõuete täitmist kontrollitakse tüübikinnituskatsete ajal signaaligeneraatori abil, mille annab tüübikinnituse taotleja. See signaaligeneraator tekitab sõiduki signaale, mis põhjustavad kaugtule kohandumise ning eelkõige võimaldavad erinevates asendites kontrollida, kas fotomeetrilised nõuded on täidetud.

5.3.3.7.1.

Kui kaugtule funktsioon täidab vastutulevate ja eessõitvate sõidukite korral (sümmeetriline kaugtuli) tabeli 15 A osas 1.–3. real näidatud nõudeid, siis märgitakse asjakohased andmed 1. lisas esitatud teatisesse.

5.3.3.7.2.

Kui punkti 5.3.3.7 nõudeid on võimalik täita ainult parempoolse või ainult vasakpoolse liikluse korral, siis märgitakse asjakohased andmed 1. lisas esitatud teatisesse.

5.3.4.

Mõõtmistingimused kurvivalgustusrežiimi korral

5.3.4.1.

Kurvivalgustust tekitava süsteemi või selle osa(de) korral kohaldatakse punkti 5.3.2 (lähituled) ja/või punkti 5.3.3 (kaugtuled) kõigi sõiduki pöörderaadiusele vastavate asendite suhtes. Lähi- ja kaugtulede kontrollimiseks tehakse järgmist.

5.3.4.1.1.

Süsteemi katsetatakse neutraalasendis (rool on keskasendis ja liigutakse otse) ning asendi(te)s, kus sõiduki pöörderaadius on kummaski suunas kõige väiksem, kasutades vajaduse korral signaaligeneraatorit.

5.3.4.1.1.1.

Vastavust punktide 5.3.2.5.2 ja 5.3.2.5.4 nõuetele tuleb kontrollida kõigi 1. ja 2. kategooria kurvivalgustusrežiimide korral, kusjuures valgusvihku ei ole vaja horisontaalsuunas uuesti suunata.

5.3.4.1.1.2.

Vastavust punktide 5.3.2.5.1 ja 5.3.3 nõuetele (kumb asjakohasel juhul kehtib) tuleb kontrollida järgmistel juhtudel:

a)

2. kategooria kurvivalgustuse korral, mida horisontaalsuunas ümber ei suunata;

b)

1. kategooria kurvivalgustuse või kaugtulede kurvivalgustuse korral pärast asjakohase paigaldusüksuse horisontaalsuunas ümbersuunamist vastassuunda (näiteks goniomeetrit kasutades).

5.3.4.1.2.

1. või 2. kategooria kurvivalgustuse katsetamisel sõiduki muu pöörderaadiuse korral, kui punktis 5.3.4.1.1 on näidatud, tuleb jälgida, et valgusjaotus oleks võimalikult homogeenne ega põhjustaks liigset pimestamist. Kui seda ei ole võimalik kinnitada, siis kontrollitakse vastavust tabelis 9 esitatud nõudele.

5.3.5.

Muud sätted

5.3.5.1.

1. lisas esitatud näidisele vastavat vormi kasutades näidatakse, milline valgustusüksus tekitab (millised valgustusüksused tekitavad) 5. lisale vastava valgustatud ala piiri alas, mis ulatub 6 kraadist vasakul 4 kraadini paremal ja ülespoole horisontaaljoonest, mis jääb 0,8 kraadi allapoole.

5.3.5.2.

1. lisas esitatud näidisele vastavat vormi kasutades näidatakse, milline E-klassi lähitulede režiim (millised režiimid) vastavad tabelis 14 esitatud andmekogumile.

5.3.6.

Toodangu nõuetele vastavus fotomeetriliste nõuete täitmiseks

5.3.6.1.

Üldteave

Toodangu nõuetele vastavuse katsete üldnõuded on esitatud 2. ja 3. lisas. Peale selle on allpool kirjeldatud kohanduvate esitulede süsteemi fotomeetriliste nõuete korral kasutatavaid katseid.

Need nõuded kehtivad ainult kogu süsteemi kohta ja nendele peab vastama pool kõigi süsteemis selle funktsiooni või režiimi täitmiseks rakendatud valgustusüksuste korral mõõdetud väärtuste summast või kõigi asjakohases nõudes näidatud valgustusüksuste korral mõõdetud väärtuste summast.

2. lisa punktis 1.2.3 kirjeldatud ümberseadmise alternatiivina loetakse konkreetse vaatlussuuna jaoks tabelite 17–32 veerus A, B või C kehtestatud valgustugevuse nõue täidetuks, kui see nõue on täidetud suunas, mis erineb vaatlussuunast kõige enam veerand kraadi võrra.

5.3.6.2.

Lähitulede fotomeetrilised nõuded

Tabel 16

Otsuste tabel

 

Tingimus: mitu režiimi

(*) Kui asjakohases klassis on rohkem kui üks režiim, tuleb kurvivalgustuseta režiimi korral katsetada alljärgneva tabeli nõuete kohaselt ainult seda režiimi, mille tingimused on ebasoodsaimad

Tingimus: kurvivalgustusrežiimid

Kas süsteem kasutab kurvivalgustusrežiimide jaoks rohkem kui ühes klassis samu funktsionaalseid üksusi:

jah

ei

C-klass

tabel 17 (*)

 

1. kategooria kurvivalgustus

(**) Kurvivalgustusrežiimidest katsetatakse ainult kõige halvemat tingimust esindavat klassi.

tabel 18

2. kategooria kurvivalgustus

2. katsekategooria kurvivalgustus tabeli 19 järgi.

V-klass

Kurvivalgustuseta režiim

tabel 20 (*)

 

V-klass

1. kategooria kurvivalgustus

vt (**)

tabel 21

V-klass

2. kategooria kurvivalgustus

tabel 22

W-klass

Kurvivalgustuseta režiim

tabel 23 (*)

 

W-klass

1. kategooria kurvivalgustus

vt (**)

tabel 24

W-klass

2. kategooria kurvivalgustus

tabel 25

E-klass

Kui E-klassis on rohkem kui üks režiim, katsetatakse kurvivalgustuseta režiimi korral ainult seda E-klassi režiimi, kus valgustatud ala piir on tabelite 26–29 järgi kõige kõrgemal.

1. ja/või 2. kategooriat ei ole vaja täiendavalt kontrollida.

5.3.6.3.

Kaugtulede fotomeetrilised nõuded

5.3.6.3.1.

Neutraalasend kaugtulede korral

Kui kaugtulel on rohkem kui üks režiim, katsetatakse vastavalt tabelile 30 ainult neutraalasendile vastava režiimi ümberlülituspunkti (CoP).

5.3.6.3.1.1.

Kurvivalgustus kaugtulede korral (kui see on asjakohane)

Kui süsteem kasutab kurvivalgustusrežiimide jaoks rohkem kui ühes klassis samu funktsionaalseid üksusi, siis ei ole 1. ja/või 2. kategooria kurvivalgustust enam täiendavalt vaja kontrollida.

Muul juhul katsetatakse süsteemi vastavalt tabelile 31.

5.3.6.3.2.

Kohanduv kaugtuli (kui see on asjakohane)

Kohandumise ajal peab kaugtule funktsioon vastama kõigi parem- ja/või vasakpoolse liikluse juhtude nõuetele, mis on näidatud tabeli 32 A osas.

Kui süsteem kasutab kaugtule kohandamiseks samu funktsionaalseid üksusi, siis tuleb mõõta ainult tabeli 32 ridade 1 ja 4 järgi.

Kui punkti 5.3.6.2 nõuetele vastavad lähituled on koos kohanduva kaugtulega pidevalt sisse lülitatud, siis tabeli 32 B osas ettenähtud fotomeetrilisi nõudeid ei rakendata.

Tabel 17

C-klassi süsteemi nõuded neutraalasendi korral

C-klass, kurvivalgustuseta režiim

Asend (kraadid)

Veerg A

Veerg B

Veerg C

Nõuded kandelates

horisontaalne

vertikaalne

Image 2

0 % CoP

Image 3

20 % CoP

Image 4

30 % CoP

Nr

Element

nurk

alates

kuni

 

nurk

 

min

max

min

max

min

max

1

B50L

L

3,43

 

 

U

0,57

50

350

25

520

10

605

3

BR

R

2,5

 

 

U

1

50

1 750

25

2 100

10

2 275

4

Punkt BRR

R

8

 

 

U

0,57

50

3 550

25

4 260

10

4 615

5

Punkt BLL

L

8

 

 

U

0,57

50

625

25

880

10

1 005

7

Rida III

L

4

V

V

H

 

 

625

 

880

 

1 005

8a

S50+S50LL+S50RR(3)

 

 

 

 

U

4

190(2)

1 875

95(2)

2 250

45(2)

2 440

9a

S100+S100LL+S100RR(3)

 

 

 

 

U

2

375(2)

1 875

185(2)

2 250

90(2)

2 440

10

50 R

R

1,72

 

 

D

0,86

 

44 100

 

52 920

 

57 330

11

75 R

R

1,15

 

 

D

0,57

10 100

44 100

8 080

52 920

7 070

57 330

12

50 V

V

 

 

 

D

0,86

5 100

44 100

4 080

52 920

3 570

57 330

13

50 L

L

3,43

 

 

D

0,86

3 550

13 200 (4)

2 840

15 840 (4)

2 485

17 160 (4)

14

25 LL

L

16

 

 

D

1,72

1 180

44 100

944

52 920

826

57 330

15

25 RR

R

11

 

 

D

1,72

1 180

44 100

944

52 920

826

57 330

17

Rida 10

L

4,5

R

2,0

D

4

 

12 300 (1)

 

14 760 (1)

 

15 990 (1)

Tabeli 17 seletused

(1)

Kui süsteem on ette nähtud ka W-klassi lähitule jaoks, tuleb see korrutada 1,3-ga.

(2)

Üks paar ääretulesid, mis on süsteemiga ühendatud või mis on ette nähtud paigaldamiseks koos süsteemiga, võib tüübikinnituse taotleja andmete kohaselt olla sisse lülitatud.

(3)

Ettenähtud asendid vastavalt joonisele A4-VII.

(4)

Maksimaalse väärtuse võib korrutada 1,4-ga, kui tootja kirjelduse kohaselt on tagatud, et seda väärtust kasutamise käigus ei ületata. See tagatakse kas süsteemi vahenditega või (kui süsteemi kasutatakse ainult sõidukitel) süsteemi elektritoite stabiliseerimise või piiramisega, nagu on märgitud teatise vormil.

Tabel 18

C-klassi süsteemi nõuded 1. kategooria kurvivalgustuse korral

C-klass, 1. kategooria kurvivalgustus

Asend (kraadid)

Veerg A

Veerg B

Veerg C

Nõuded kandelates

horisontaalne

vertikaalne

Image 5

0 % CoP

Image 6

20 % CoP

Image 7

30 % CoP

Nr

Element

nurk

alates

kuni

 

nurk

 

min

max

min

max

min

max

1

B50L

L

3,43

 

 

U

0,57

 

530

 

700

 

785

3

BR

R

2,5

 

 

U

1

 

1 750

 

2 100

 

2 275

4

Punkt BRR

R

8

 

 

U

0,57

 

3 550

 

4 260

 

4 615

5

Punkt BLL

L

8

 

 

U

0,57

 

625

 

880

 

1 005

7

Rida III

L

4

V

V

H

 

 

880

 

1 135

 

1 260

10

50 R

R

1,72

 

 

D

0,86

 

44 100

 

52 920

 

57 330

11

75 R

R

1,15

 

 

D

0,57

10 100

44 100

8 080

52 920

7 070

57 330

12

50 V

V

 

 

 

D

0,86

5 100

44 100

4 080

52 920

3 570

57 330

13

50 L

L

3,43

 

 

D

0,86

1 700

13 200 (1)

2 840

15 840 (1)

2 485

17 160 (1)

Tabeli 18 seletus

(1)

Maksimaalse väärtuse võib korrutada 1,4-ga, kui tootja kirjelduse kohaselt on tagatud, et seda väärtust kasutamise käigus ei ületata. See tagatakse kas süsteemi vahenditega või (kui süsteemi kasutatakse ainult sõidukitel) süsteemi elektritoite stabiliseerimise või piiramisega, nagu on märgitud teatise vormil.

Tabel 19

C-klassi süsteemi nõuded 2. kategooria kurvivalgustuse korral

C-klass, 2. kategooria kurvivalgustus

Asend (kraadid)

Veerg A

Veerg B

Veerg C

Nõuded kandelates

horisontaalne

vertikaalne

Image 8

0 % CoP

Image 9

20 % CoP

Image 10

30 % CoP

Nr

Element

nurk

alates

kuni

 

nurk

 

min

max

min

max

min

max

1

B50L

L

3,43

 

 

U

0,57

 

530

 

700

 

785

3

BR

R

2,5

 

 

U

1

 

1 750

 

2 100

 

2 275

4

Joon BRR

R

8

R

20

U

0,57

 

3 550

 

4 260

 

4 615

5

Joon BLL

L

8

L

20

U

0,57

 

625

 

880

 

1 005

7

Rida III

L

4

V

V

H

 

 

880

 

1 135

 

1 260

Tabel 20

V-klassi süsteemi nõuded kurvivalgustuseta režiimi korral

V-klass, kurvivalgustuseta režiim

Asend (kraadid)

Veerg A

Veerg B

Veerg C

Nõuded kandelates

horisontaalne

vertikaalne

Image 11

0 % CoP

Image 12

20 % CoP

Image 13

30 % CoP

Nr

Element

nurk

alates

kuni

 

nurk

 

min

max

min

max

min

max

1

B50L

L

3,43

 

 

U

0,57

 

350

 

520

 

605

3

BR

R

2,5

 

 

U

1

 

880

 

1 135

 

1 260

4

Punkt BRR

R

8

 

 

U

0,57

 

880

 

1 135

 

1 260

5

Punkt BLL

L

8

 

 

U

0,57

 

880

 

1 135

 

1 260

7

Rida III

L

4

V

V

H

 

 

625

 

880

 

1 005

10

50 R

R

1,72

 

 

D

0,86

5 100

44 100

4 080

52 920

3 570

57 330

13

50 L

L

3,43

 

 

D

0,86

3 550

13 200 (1)

2 840

15 840 (1)

2 485

17 160 (1)

Tabeli 20 seletus

(1)

Maksimaalse väärtuse võib korrutada 1,4-ga, kui tootja kirjelduse kohaselt on tagatud, et seda väärtust kasutamise käigus ei ületata. See tagatakse kas süsteemi vahenditega või (kui süsteemi kasutatakse ainult sõidukitel) süsteemi elektritoite stabiliseerimise või piiramisega, nagu on märgitud teatise vormil.

Tabel 21

V-klassi süsteemi nõuded 1. kategooria kurvivalgustuse korral

V-klass, 1. kategooria kurvivalgustus

Asend (kraadid)

Veerg A

Veerg B

Veerg C

Nõuded kandelates

horisontaalne

vertikaalne

Image 14

0 % CoP

Image 15

20 % CoP

Image 16

30 % CoP

Nr

Element

nurk

alates

kuni

 

nurk

 

min

max

min

max

min

max

1

B50L

L

3,43

 

 

U

0,57

 

530

 

700

 

785

3

BR

R

2,5

 

 

U

1

 

880

 

1 135

 

1 260

4

Punkt BRR

R

8

 

 

U

0,57

 

880

 

1 135

 

1 260

5

Punkt BLL

L

8

 

 

U

0,57

 

880

 

1 135

 

1 260

7

Rida III

L

4

V

V

H

 

 

880

 

1 135

 

1 260

10

50 R

R

1,72

 

 

D

0,86

5 100

44 100

4 080

52 920

3 570

57 330

13

50 L

L

3,43

 

 

D

0,86

1 700

13 200 (1)

2 840

15 840 (1)

2 485

17 160 (1)

Tabeli 21 seletus

(1)

Maksimaalse väärtuse võib korrutada 1,4-ga, kui tootja kirjelduse kohaselt on tagatud, et seda väärtust kasutamise käigus ei ületata. See tagatakse kas süsteemi vahenditega või (kui süsteemi kasutatakse ainult sõidukitel) süsteemi elektritoite stabiliseerimise või piiramisega, nagu on märgitud teatise vormil.

Tabel 22

V-klassi süsteemi nõuded 2. kategooria kurvivalgustuse korral

V-klass, 2. kategooria kurvivalgustus

Asend (kraadid)

Veerg A

Veerg B

Veerg C

Nõuded kandelates

horisontaalne

vertikaalne

Image 17

0 % CoP

Image 18

20 % CoP

Image 19

30 % CoP

Nr

Element

nurk

alates

kuni

 

nurk

 

min

max

min

max

min

max

1

B50L

L

3,43

 

 

U

0,57

 

530

 

700

 

785

3

BR

R

2,5

 

 

U

1

 

880

 

1 135

 

1 260

4

Joon BRR

R

8

R

20

U

0,57

 

880

 

1 135

 

1 260

5

Joon BLL

L

8

L

20

U

0,57

 

880

 

1 135

 

1 260

7

Rida III

L

4

V

V

H

 

 

880

 

1 135

 

1 260

Tabel 23

W-klassi süsteemi nõuded kurvivalgustuseta režiimi korral

W-klass, kurvivalgustuseta režiim

Asend (kraadid)

Veerg A

Veerg B

Veerg C

Nõuded kandelates

horisontaalne

vertikaalne

Image 20

0 % CoP

Image 21

20 % CoP

Image 22

30 % CoP

Nr

Element

nurk

alates

kuni

 

nurk

 

min

max

min

max

min

max

1

B50L

L

3,43

 

 

U

0,57

 

625

 

880

 

1 005

3

BR

R

2,5

 

 

U

1

 

2 650

 

3 180

 

3 445

4

Punkt BRR

R

8

 

 

U

0,57

 

5 300

 

6 360

 

6 890

5

Punkt BLL

L

8

 

 

U

0,57

 

880

 

1 135

 

1 260

7

Rida III b

L

4

L

0,5

U

0,34

 

880

 

1 135

 

1 260

11

75 R

R

1,15

 

 

D

0,57

20 300

70 500 (1)

16 240

84 600 (1)

14 210

91 650 (1)

13

50 L

L

3,43

 

 

D

0,86

6 800

26 400 (2)

5 440

31 680 (2)

4 760

34 320 (2)

14

25 LL

L

16

 

 

D

1,72

3 400

70 500 (1)

2 720

84 600 (1)

2 380

91 650 (1)

15

25 RR

R

11

 

 

D

1,72

3 400

70 500 (1)

2 720

84 600 (1)

2 380

91 650 (1)

16

Segment 20

L

3,5

V

 

D

2

 

17 600 (1)

 

21 120 (1)

 

22 880 (1)

17

Segment 10

L

4,5

R

2,0

D

4

 

12 300 (1)

 

14 760 (1)

 

15 990 (1)

 

Joon E

L

20

R

20

U

10

 

175

 

260

 

300

Tabeli 23 seletused

(1)

Kui tüübikinnituse taotleja poolt käesoleva eeskirja punkti 3.1.3.2 alapunkti e kohaselt esitatud andmete järgi on W-klassi lähitulede korral segmendis 20 ja sellest allapoole jäävates segmentides ette nähtud valgustustugevus mitte üle 8 800 kandela (10 560 kandelat vastab 20 % ümberlülituspunktist, 11 440 kandelat vastab 30 % ümberlülituspunktist) ning segmendis 10 ja sellest allapoole jäävates segmentides mitte üle 3 550 kandela (4 260 kandelat vastab 20 % ümberlülituspunktist ja 4 615 kandelat vastab 30 % ümberlülituspunktist), siis ei tohi selle lähitule Imax arvestuslik väärtus ületada 88 100 kandelat (105 720 vastab 20 % ümberlülituspunktist, 114 530 kandelat vastab 30 % ümberlülituspunktist).

(2)

Maksimaalse väärtuse võib korrutada 1,4-ga, kui tootja kirjelduse kohaselt on tagatud, et seda väärtust kasutamise käigus ei ületata. See tagatakse kas süsteemi vahenditega või (kui süsteemi kasutatakse ainult sõidukitel) süsteemi elektritoite stabiliseerimise või piiramisega, nagu on märgitud teatise vormil.

Tabel 24

W-klassi süsteemi nõuded 1. kategooria kurvivalgustuse korral

W-klass, 1. kategooria kurvivalgustus

Asend (kraadid)

Veerg A

Veerg B

Veerg C

Nõuded kandelates

horisontaalne

vertikaalne

Image 23

0 % CoP

Image 24

20 % CoP

Image 25

30 % CoP

Nr

Element

nurk

alates

kuni

 

nurk

 

min

max

min

max

min

max

1

B50L

L

3,43

 

 

U

0,57

 

790

 

960

 

1 045

3

BR

R

2,5

 

 

U

1

 

2 650

 

3 180

 

3 445

4

Punkt BRR

R

8

 

 

U

0,57

 

5 300

 

6 360

 

6 890

5

Punkt BLL

L

8

 

 

U

0,57

 

880

 

1 135

 

1 260

7

Rida III b

L

4

L

0,5

U

0,34

 

880

 

1 135

 

1 260

11

75 R

R

1,15

 

 

D

0,57

20 300

70 500 (1)

16 240

84 600 (1)

14 210

91 650 (1)

13

50 L

L

3,43

 

 

D

0,86

3 400

13 200 (2)

2 720

15 840 (2)

2 380

17 160 (2)

Tabeli 24 seletused

(1)

Kui tüübikinnituse taotleja poolt punkti 3.1.3.2 alapunkti e kohaselt esitatud andmete järgi on W-klassi lähitulede korral segmendis 20 ja sellest allapoole jäävates segmentides ette nähtud valgustustugevus mitte üle 8 800 kandela (10 560 kandelat vastab 20 % ümberlülituspunktist, 11 440 kandelat vastab 30 % ümberlülituspunktist) ning segmendis 10 ja sellest allapoole jäävates segmentides mitte üle 3 550 kandela (4 260 kandelat vastab 20 % ümberlülituspunktist ja 4 615 kandelat vastab 30 % ümberlülituspunktist), siis ei tohi selle lähitule Imax arvestuslik väärtus ületada 88 100 kandelat (105 720 vastab 20 % ümberlülituspunktist, 114 530 kandelat vastab 30 % ümberlülituspunktist).

(2)

Maksimaalse väärtuse võib korrutada 1,4-ga, kui tootja kirjelduse kohaselt on tagatud, et seda väärtust kasutamise käigus ei ületata. See tagatakse kas süsteemi vahenditega või (kui süsteemi kasutatakse ainult sõidukitel) süsteemi elektritoite stabiliseerimise või piiramisega, nagu on märgitud teatise vormil.

Tabel 25

W-klassi süsteemi nõuded 2. kategooria kurvivalgustuse korral

W-klass, 2. kategooria kurvivalgustus

Asend (kraadid)

Veerg A

Veerg B

Veerg C

Nõuded kandelates

horisontaalne

vertikaalne

Image 26

0 % CoP

Image 27

20 % CoP

Image 28

30 % CoP

Nr

Element

nurk

alates

kuni

 

nurk

 

min

max

min

max

min

max

1

B50L

L

3,43

 

 

U

0,57

 

790

 

960

 

1 045

3

BR

R

2,5

 

 

U

1

 

2 650

 

3 180

 

3 445

4

Joon BRR

R

8

R

20

U

0,57

 

5 300

 

6 360

 

6 890

5

Joon BLL

L

8

L

20

U

0,57

 

880

 

1 135

 

1 260

7

Rida III b

L

4

L

0,5

U

0,34

 

880

 

1 135

 

1 260

Tabel 26

E-klassi kurvivalgustuseta režiim

E-klass, kurvivalgustuseta režiim

Asend (kraadid)

Veerg A

Veerg B

Veerg C

Nõuded kandelates

horisontaalne

vertikaalne

Image 29

0 % CoP

Image 30

20 % CoP

Image 31

30 % CoP

Nr

Element

nurk

alates

kuni

 

nurk

 

min

max

min

max

min

max

1

B50L

L

3,43

 

 

U

0,57

 

625

 

880

 

1 005

3

BR

R

2,5

 

 

U

1

 

1 750

 

2 100

 

2 275

4

Punkt BRR

R

8

 

 

U

0,57

 

3 550

 

2 100

 

2 275

5

Punkt BLL

L

8

 

 

U

0,57

 

880

 

1 135

 

1 260

7

Rida III b

L

4

L

0,5

U

0,34

 

880

 

1 135

 

1 260

11

75 R

R

1,15

 

 

D

0,57

15 200

79 300

12 160

95 160

10 640

103 090

12

50 V

V

 

 

 

D

0,86

10 100

79 300

8 080

95 160

7 070

103 090

13

50 L

L

3,43

 

 

D

0,86

6 800

79 300 (1)

5 440

95 160 (1)

4 760

103 090 (1)

Tabeli 26 seletus

(1)

Maksimaalse väärtuse võib korrutada 1,4-ga, kui tootja kirjelduse kohaselt on tagatud, et seda väärtust kasutamise käigus ei ületata. See tagatakse kas süsteemi vahenditega või (kui süsteemi kasutatakse ainult sõidukitel) süsteemi elektritoite stabiliseerimise või piiramisega, nagu on märgitud teatise vormil.

Tabel 27

E1-klassi kurvivalgustuseta režiimi asend

E1-klass, kurvivalgustuseta režiim

Asend (kraadid)

Veerg A

Veerg B

Veerg C

Nõuded kandelates

horisontaalne

vertikaalne

Image 32

0 % CoP

Image 33

20 % CoP

Image 34

30 % CoP

Nr

Element

nurk

alates

kuni

 

nurk

 

min

max

min

max

min

max

1

B50L

L

3,43

 

 

U

0,57

 

530

 

700

 

785

3

BR

R

2,5

 

 

U

1

 

1 750

 

2 100

 

2 275

4

Punkt BRR

R

8

 

 

U

0,57

 

3 550

 

2 100

 

2 275

5

Punkt BLL

L

8

 

 

U

0,57

 

880

 

1 135

 

1 260

7

Rida III b

L

4

L

0,5

U

0,34

 

880

 

1 135

 

1 260

11

75 R

R

1,15

 

 

D

0,57

15 200

70 500

12 160

84 600

10 640

91 650

12

50 V

V

 

 

 

D

0,86

10 100

70 500

8 080

84 600

7 070

91 650

13

50 L

L

3,43

 

 

D

0,86

6 800

70 500 (1)

5 440

84 600 (1)

4 760

91 650 (1)

Tabeli 27 seletus

(1)

Maksimaalse väärtuse võib korrutada 1,4-ga, kui tootja kirjelduse kohaselt on tagatud, et seda väärtust kasutamise käigus ei ületata. See tagatakse kas süsteemi vahenditega või (kui süsteemi kasutatakse ainult sõidukitel) süsteemi elektritoite stabiliseerimise või piiramisega, nagu on märgitud teatise vormil.

Tabel 28

E2-klass, kurvivalgustuseta režiim

E2-klass, kurvivalgustuseta režiim

Asend (kraadid)

Veerg A

Veerg B

Veerg C

Nõuded kandelates

horisontaalne

vertikaalne

Image 35

0 % CoP

Image 36

20 % CoP

Image 37

30 % CoP

Nr

Element

nurk

alates

kuni

 

nurk

 

min

max

min

max

min

max

1

B50L

L

3,43

 

 

U

0,57

 

440

 

610

 

695

3

BR

R

2,5

 

 

U

1

 

1 750

 

2 100

 

2 275

4

Punkt BRR

R

8

 

 

U

0,57

 

3 550

 

2 100

 

2 275

5

Punkt BLL

L

8

 

 

U

0,57

 

880

 

1 135

 

1 260

7

Rida III b

L

4

L

0,5

U

0,34

 

880

 

1 135

 

1 260

11

75 R

R

1,15

 

 

D

0,57

15 200

61 700

12 160

74 040

10 640

80 210

12

50 V

V

 

 

 

D

0,86

10 100

61 700

8 080

74 040

7 070

80 210

13

50 L

L

3,43

 

 

D

0,86

6 800

61 700 (1)

5 440

74 040 (1)

4 760

80 210 (1)

Tabeli 28 seletus

(1)

Maksimaalse väärtuse võib korrutada 1,4-ga, kui tootja kirjelduse kohaselt on tagatud, et seda väärtust kasutamise käigus ei ületata. See tagatakse kas süsteemi vahenditega või (kui süsteemi kasutatakse ainult sõidukitel) süsteemi elektritoite stabiliseerimise või piiramisega, nagu on märgitud teatise vormil.

Tabel 29

E3-klassi kurvivalgustuseta režiim

E3-klass, kurvivalgustuseta režiim

Asend (kraadid)

Veerg A

Veerg B

Veerg C

Nõuded kandelates

horisontaalne

vertikaalne

Image 38

0 % CoP

Image 39

20 % CoP

Image 40

30 % CoP

Nr

Element

nurk

alates

kuni

 

nurk

 

min

max

min

max

min

max

1

B50L

L

3,43

 

 

U

0,57

 

350

 

520

 

605

3

BR

R

2,5

 

 

U

1

 

1 750

 

2 100

 

2 275

4

Punkt BRR

R

8

 

 

U

0,57

 

3 550

 

2 100

 

2 275

5

Punkt BLL

L

8

 

 

U

0,57

 

880

 

1 135

 

1 260

7

Rida III b

L

4

L

0,5

U

0,34

 

880

 

1 135

 

1 260

11

75 R

R

1,15

 

 

D

0,57

15 200

52 900

12 160

63 480

10 640

68 770

12

50 V

V

 

 

 

D

0,86

10 100

52 900

8 080

63 480

7 070

68 770

13

50 L

L

3,43

 

 

D

0,86

6 800

52 900 (1)

5 440

63 480 (1)

4 760

68 770 (1)

Tabeli 29 seletus

(1)

Maksimaalse väärtuse võib korrutada 1,4-ga, kui tootja kirjelduse kohaselt on tagatud, et seda väärtust kasutamise käigus ei ületata. See tagatakse kas süsteemi vahenditega või (kui süsteemi kasutatakse ainult sõidukitel) süsteemi elektritoite stabiliseerimise või piiramisega, nagu on märgitud teatise vormil.

Tabel 30

R-klassi süsteemi nõuded kaugtule neutraalasendi korral

 

 

Veerg A

Veerg B

Veerg C

Kaugtule keskasendi katsepunkt

Nurkkoordinaadid (kraadides)

Ettenähtud valgustugevus (cd)

Image 41

0 % CoP
Ettenähtud valgustugevus (cd)

Image 42

20 % CoP
Ettenähtud valgustugevus (cd)

Image 43

30 % CoP

 

 

Min

Max

Min

Max

Min

Max

HV

H,V

32 400

215 000

26 000

258 000

23 000

279 500

H-5L

0,0, 5,0 L

5 100

215 000

4 080

258 000

3 570

279 500

H-2,5L

0,0, 2,5 L

20 300

215 000

16 240

258 000

14 210

279 500

H-2,5R

0,0, 2,5 R

20 300

215 000

16 240

258 000

14 210

279 500

H-5R

0,0, 5,0 R

5 100

215 000

4 080

258 000

3 570

279 500

Tabel 31

R-klassi süsteemi nõuded kaugtule kurvivalgustuse korral

 

 

Veerg A

Veerg B

Veerg C

Kaugtule kurvivalgustuse katsepunkt

Nurkkoordinaadid (kraadides)

Ettenähtud valgustugevus

(cd)

Image 44
0 % CoP

Ettenähtud valgustugevus

(cd)

Image 45
20 % CoP

Ettenähtud valgustugevus

(cd)

Image 46
30 % CoP

 

 

Min

Max

Min

Max

Min

Max

HV

H,V

32 400

215 000

26 000

258 000

23 000

279 500

H-5L

0,0, 5,0 L

5 100

215 000

4 080

258 000

3 570

279 500

H-2,5L

0,0, 2,5 L

20 300

215 000

16 240

258 000

14 210

279 500

H-2,5R

0,0, 2,5 R

20 300

215 000

16 240

258 000

14 210

279 500

H-5R

0,0, 5,0 R

5 100

215 000

4 080

258 000

3 570

279 500

Tabel 32

R-klassi süsteemi nõuded kohanduva kaugtule korral

A osa

Katsepunkt

Asend (kraadid)

Veerg A

Max valgustugevus(**)

Image 47
0 % CoP

Veerg B

Max valgustugevus(**)

Image 48
20 % CoP

Veerg C

Max valgustugevus(**)

Image 49
30 % CoP

Horisontaalne

Vertikaalne

(cd)

(cd)

(cd)

Rida 1, vasak

Vastutulev sõiduk 50 m kaugusel parempoolse liikluse korral

4,8°L – 2°L

0,57° üles

625

880

1 003

Rida 1, parem

Vastutulev sõiduk 50 m kaugusel vasakpoolse liikluse korral

2°R – 4,8°R

0,57° üles

625

880

1 003

Rida 2, vasak

Vastutulev sõiduk 100 m kaugusel parempoolse liikluse korral

2,4°L – 1°L

0,3° üles

1 750

2 100

2 275

Rida 2, parem

Vastutulev sõiduk 100 m kaugusel vasakpoolse liikluse korral

1°R – 2,4°R

0,3° üles

1 750

2 100

2 275

Rida 3, vasak

Vastutulev sõiduk 200 m kaugusel parempoolse liikluse korral

1,2°L – 0,5°L

0,15° üles

5 450

6 540

7 085

Rida 3, parem

Vastutulev sõiduk 200 m kaugusel vasakpoolse liikluse korral

0,5°R – 1,2°R

0,15° üles

5 450

6 540

7 085

Rida 4

Eesliikuv sõiduk 50 m kaugusel parempoolse liikluse korral

1,7°L – 1,0°R

0,3° üles

1 850

2 220

2 405

>1,0°R – 1,7°R

2 500

3 000

3 250

Rida 4

Eesliikuv sõiduk 50 m kaugusel vasakpoolse liikluse korral

1,7°R kuni 1,0°L

1 850

2 220

2 405

>1,0°L – 1,7°L

2 500

3 000

3 250

Rida 5

Eesliikuv sõiduk 100 m kaugusel parempoolse liikluse korral

0,9°L – 0,5°R

0,15° üles

5 300

6 360

6 890

> 0,5°R – 0,9°R

7 000

8 400

9 100

Rida 5

Eesliikuv sõiduk 100 m kaugusel vasakpoolse liikluse korral

0,9°R kuni 0,5°L

5 300

6 360

6 890

> 0,5°L – 0,9°L

7 000

8 400

9 100

Rida 6

Eesliikuv sõiduk 200 m kaugusel vasak- ja parempoolse liikluse korral

0,45°L – 0,45°R

0,1° üles

16 000

19 200

20 800

B osa

Katsepunkt

Asend (kraadid)(*)

Veerg A

Min valgustugevus(**)

Image 50
0 % CoP

Veerg B

Min valgustugevus(**)

Image 51
20 % CoP

Veerg C

Min valgustugevus(**)

Image 52
30 % CoP

Horisontaalne

Vertikaalne

(cd)

(cd)

(cd)

50R

1,72 R

0,86 D

5 100

4 080

3 570

50V

V

0,86 D

5 100

4 080

3 570

50L

3,43 L

0,86 D

2 550

2 040

1 785

25LL

16 L

1,72 D

1 180

944

826

25RR

11 R

1,72 D

1 180

944

826

Tabeli 32 seletused

(*)

Asendinurgad on näidatud parempoolse liikluse jaoks.

(**)

Selle valgustusfunktsiooni iga üksiku mõõtepunkti (asendinurga) fotomeetrilistele nõuetele peab vastama pool kõigi süsteemis selle funktsiooni täitmiseks rakendatud valgustusüksuste korral mõõdetud väärtuste summast.

Iga tabeli 32 A osa rida koos tabeli 32 B osas ettenähtud katsepunktidega tuleb signaaligeneraatori antava signaali järgi mõõta eraldi.

Kui punkti 5.3.6.2 nõuetele vastavad lähituled on koos kohanduva kaugtulega pidevalt sisse lülitatud, siis tabeli 32 B osas ettenähtud fotomeetrilisi nõudeid ei rakendata.

5.4.

Tehnilised nõuded AS-, BS-, CS-, DS- ja ES-klassi lähitulelaternate kohta (tähised C-AS, C-BS, WC-CS, WC-DS ja WC-ES)

5.4.1.

Suunamine

5.4.1.1.

Lähitule õigeks suunamiseks peab valgustatud ala piir olema piisavalt terav, et seda piiri saaks asjakohase abivahendi abil nõuetekohaselt visuaalselt reguleerida, nagu on osutatud 6. lisa punktis 1. Suunamiseks kasutatakse vertikaalset ekraani, mis paigutatakse esilaterna ette 10 või 25 m kaugusele ja joone H-V suhtes täisnurga all. Ekraan peab olema piisavalt lai, et võimaldada vähemalt 3° ulatuses kummalgi pool joont V-V lähitule valgustatud ala piiri kontrollida ja reguleerida. Valgustatud ala piir peab alates vähemalt 3° L-st kuni 3° R-ni olema enamasti horisontaalne ja võimalikult sirge.

5.4.1.2.

Esilaterna suunamisel järgitakse 6. lisa punkti 3.

Kui aga ettenähtud vertikaalasendi seadmine lubatud hälvete piires korduvalt ei õnnestu, siis kasutatakse valgustatud ala piiri ettenähtud miinimumkvaliteedile vastavuse katsetamiseks ning valgusvihu vertikaalsuunas reguleerimiseks mõõteriistadega meetodit, mida on kirjeldatud 6. lisa punktides 4 ja 5.

5.4.2.

Kui tüübikinnitust taotletakse üksnes lähitulele, peab niiviisi suunatud esilatern (10) vastama punkti 5.4.4 nõuetele. Kui seda kavatsetakse kasutada nii lähitule kui ka kaugtule jaoks, peab esilatern vastama punktide 5.4.4 ja 5.1 nõuetele.

5.4.3.

Kui sel viisil suunatud esilatern ei vasta punktide 5.4.4 ja 5.1 nõuetele, võib selle suunda muuta (välja arvatud selliste esilaternate korral, millel ei ole horisontaalsuunas reguleerimise mehhanismi), tingimusel et valgusvihu telge ei nihutata külgsuunas rohkem kui 0,5° võrra paremale või vasakule ja vertikaalsuunas mitte rohkem kui 0,25° võrra üles või alla. Valgustatud ala piiri reguleerimise hõlbustamiseks võib esilatern olla osaliselt kaetud, mis teravdab seda piiri. Valgustatud ala piir ei tohiks siiski ulatuda üle joone H-H.

5.4.4.

Lähitule valgusvihk peab vastama allpool esitatud tabelis ja 4. lisa asjakohasel joonisel näidatud nõuetele.

Seletused

ES-klassi esilaternate liiteseadis(t)e klemmidele rakendatav pinge on 12 V süsteemi korral 13,2 V ±0,1 V, kui ei ole ette nähtud teisiti (vt 12. lisa).

 

„D“ tähendab joonest H-H allpool.

 

„U“ tähendab joonest H-H ülalpool.

 

„R“ tähendab joonest V-V paremal.

 

„L“ tähendab joonest V-V vasakul.

5.4.4.1.

AS-klassi esilaternad (4. lisa joonis A4-VIII)

Tabel 33

AS-klassi lähituli

Katsepunkt/joon/ala

Nurkkoordinaadid (kraadid)(*)

Ettenähtud valgustugevus (kandelad)

Mis tahes punkt alas 1

0° kuni 15° U

5° L kuni 5° R

≤ 320 cd

Mis tahes punkt joonel 25L kuni 25R

1,72° D

5° L kuni 5° R

≥ 1 100  cd

Mis tahes punkt joonel 12,5L kuni 12,5R

3,43° D

5° L kuni 5° R

≥ 550 cd

Tabeli 33 seletus

(*)

Kui ei ole teisiti näidatud, siis iga fotomeetrilise mõõtmise katsepunkti korral on lubatud hälve 0,25°.

5.4.4.2.

BS-klassi esilaternad (4. lisa joonis A4-IX)

Tabel 34

BS-klassi lähituli

Katsepunkt/

joon/ala

Nurkkoordinaadid (kraadid)(*)

Ettenähtud valgustugevus (kandelad)

Mis tahes punkt alas 1

0° kuni 15° U

5° L kuni 5° R

≤ 700 cd

Mis tahes punkt joonel 50L kuni 50R (välja arvatud 50V)

0,86° D

2,5° L kuni 2,5° R

≥ 1 100  cd

Punkt 50V

0,86° D

0

≥ 2 200  cd

Mis tahes punkt joonel 25L kuni 25R

1,72° D

5° L kuni 5° R

≥ 2 200  cd

Mis tahes punkt alas 2

0,86° D kuni 1,72° D

5° L kuni 5° R

≥ 1 100  cd

Tabeli 34 seletus

(*)

Kui ei ole teisiti näidatud, siis iga fotomeetrilise mõõtmise katsepunkti korral on lubatud hälve 0,25°.

5.4.4.3.

CS-, DS- või ES-klassi esilatern (4. lisa joonis A4-X)

Tabel 35

CS-, DS- või ES-klassi lähituli

Katsepunkt/joon/ala

Katsepunkti nurkkoordinaadid (kraadid)(*)

Ettenähtud valgustugevus (kandelad)

Miinimum

Maksimum

CS-klass

DS-klass

ES-klass

CS-, DS-, ES-klassid

1

0,86°D

3,5°R

2 000

2 000

2 500

13 750

2

0,86°D

0

2 450

4 900

4 900

3

0,86°D

3,5°L

2 000

2 000

2 500

13 750

4

0,50°U

1,50°L ja 1,50°R

900

5

2,00°D

15°L ja 15°R

550

1 100

1 100

6

4,00°D

20°L ja 20°R

150

300

600

7

0

0

1 700

Joon 1

2,00°D

9°L kuni 9°R

1 350

1 350

1 900

8(**)

4,00°U

8,0°L

Image 53

(**)

700

9(**)

4,00°U

0

700

10(**)

4,00°U

8,0°R

700

11(**)

2,00°U

4,0°L

Image 54

(**)

900

12(**)

2,00°U

0

900

13(**)

2,00°U

4,0°R

900

14(**)

0

8,0°L ja 8,0°R

50 cd(**)

50 cd(**)

50 cd(**)

15(**)

0

4,0°L ja 4,0°R

100 cd(**)

100 cd(**)

100 cd(**)

900

Ala 1

1°U/8°L-4°U/8°L-4°U/8°R-1°U/8°R-0/4°R-0/1°R-0,6°U/0-0/1°L-0/4°L-1°U/8°L

900

Ala 2

> 4U kuni < 15 U

8°L kuni 8°R

700

Tabeli 35 seletused

(*)

Kui ei ole teisiti näidatud, siis iga fotomeetrilise mõõtmise katsepunkti korral on lubatud hälve 0,25°.

(**)

Kui tüübikinnituse taotleja seda taotleb, peab ÜRO eeskirja nr 50, ÜRO eeskirja nr 7 või ÜRO eeskirja nr 148 kohase tüübikinnituse saanud eesmine ääretulelatern nende punktide mõõtmise ajal olema kombineeritud, grupeeritud või vastastikku ühendatud süsteemi korral SISSE lülitatud.

5.4.4.3.1.

Kui nii lähitule kui ka kaugtule funktsiooniga või ainult lähitule funktsiooniga esilatern on olnud vähemalt 30 minutit välja lülitatud, siis peab neli sekundit pärast ES-klassi lähitule süütamist valgustugevus punktis 2 (0,86D-V) olema vähemalt 3 750 kandelat.

Elektritoide peab olema piisav, et tagada vajalik kõrgepingeimpulss.

5.4.4.4.

CS-, DS- või ES-klassi esilaternate korral peab valgus jaotuma alades 1 ja 2 võimalikult ühtlaselt.

5.4.4.5.

Lähitule korral on lubatud üks või kaks hõõgniitlampi (AS-, BS-, CS-, DS-klass) või üks gaaslahenduslamp (ES-klass) või üks või mitu leedlampi või leedmoodulit (AS-, BS-, CS-, DS-, ES-klass).

5.4.5.

Kurvivalgustuse täiendavad valgusallikad ja/või täiendavad valgustusüksused on L- ja T-kategooria sõidukitel lubatud järgmistel tingimustel.

5.4.5.1.

Kui lihtlähituli (-tuled) ja vastav(ad) kurvivalgustuse täiendav valgusallikas (-allikad) on samal ajal sisse lülitatud, siis vastab valgustus järgmistele nõuetele:

a)

vasakkaldel (kui mootorratas on oma pikitelje suhtes pööratud vasakule) ei tohi valgustugevus ületada 900 kandelat alas, mis jääb joonest H-H 15 kraadi ülespoole ja joonest V-V 10 kraadi vasakule;

b)

paremkaldel (kui mootorratas on oma pikitelje suhtes pööratud paremale) ei tohi valgustugevus ületada 900 kandelat alas, mis jääb joonest H-H 15 kraadi ülespoole ja joonest VV 10 kraadi paremale.

5.4.5.2.

See katse tehakse vähima kaldenurgaga, mis on tüübikinnituse taotleja esitatud andmetes, ning kaldenurga jäljendamiseks kasutatakse katserakist vms.

5.4.5.3.

Kui tüübikinnituse taotleja seda taotleb, võib lihtlähituld ja kurvivalgustuse täiendavat valgusallikat (-allikaid) mõõta eraldi ja saadud fotomeetrilised näitajad liita, et teha kindlaks vastavus ettenähtud valgustugevusele.

5.5.

Tehnilised nõuded F3-klassi eesmiste udutulelaternate kohta (tähis F3)

5.5.1.

Fotomeetriline reguleerimine ja mõõtmistingimused

5.5.1.1.

Eesmise udutulelaterna suunamisel järgitakse 6. lisa punkti 3.

Kui aga ettenähtud vertikaalasendi seadmine lubatud hälvete piires korduvalt ei õnnestu, siis kasutatakse valgustatud ala piiri ettenähtud miinimumkvaliteedile vastavuse katsetamiseks ning valgusvihu vertikaalsuunas reguleerimiseks mõõteriistadega meetodit, mida on kirjeldatud 6. lisa punktides 4 ja 5.

5.5.1.2.

Eesmine udutulelatern peab vastama 4. lisa tabelis 36 ja joonisel A4-XI näidatud nõuetele.

5.5.2.

Fotomeetrilised nõuded

Niiviisi reguleeritud eesmine udutulelatern peab vastama tabelis 36 esitatud fotomeetrilistele nõuetele (vt ka 4. lisa joonis A4-XI).

Tabel 36

Eesmise udutulelaterna tüübikinnituse fotomeetrilised nõuded

Näidatud jooned või alad

Vertikaal-asend(*) joonest h ülalpool +, joonest h allpool –

Horisontaal-asend(*) joonest v vasakul –, joonest v paremal +

Valgus-tugevus (cd)

Vastavuses peab olema

Punktid 1, 2(**)

+60°

±45°

max 85

kõik punktid

Punktid 3, 4(**)

+40°

±30°

Punktid 5, 6(**)

+30°

±60°

Punktid 7, 10(**)

+20°

±40°

Punktid 8, 9(**)

+20°

±15°

Joon 1(**)

+8°

– 26° kuni + 26°

max 130

kogu joon

Joon 2(**)

+4°

– 26° kuni + 26°

max 150

kogu joon

Joon 3

+2°

– 26° kuni + 26°

max 245

kogu joon

Joon 4

+1°

– 26° kuni + 26°

max 360

kogu joon

Joon 5

– 10° kuni + 10°

max 485

kogu joon

Joon 6(***)

–2,5°

– 10° kuni + 10°

min 2 700

kogu joon

Joon 7(***)

–6,0°

– 10° kuni + 10°

< 50 % maksimumist joonel 6

kogu joon

Jooned 8L ja R(***)

– 1,5° kuni – 3,5°

– 22° ja + 22°

min 1 100

üks punkt või mitu punkti

Jooned 9L ja R(***)

– 1,5° kuni – 4,5°

– 35° ja + 35°

min 450

üks punkt või mitu punkti

Ala D(***)

– 1,5° kuni – 3,5°

– 10° kuni + 10°

max 12 000

kogu ala

Tabeli 36 seletused

(*)

Koordinaadid on näidatud kraadides vertikaalse polaarteljega nurkkoordinaadistikul.

(**)

Vt punkt 5.5.2.4.

(***)

Vt punkt 5.5.2.2.

5.5.2.1.

Valgustugevust mõõdetakse kas valge või värvilise valgusega, nagu tüübikinnituse taotleja on udutulelaterna tavakasutuseks märkinud. Lubatud ei ole homogeensuse kõikumine, mis halvendab nõuetekohast nähtavust alas, mis joonest 5 ülalpool on vahemikus 10 kraadi vasakul kuni 10 kraadi paremal.

5.5.2.2.

Kui tüübikinnituse taotleja seda taotleb, võib eraldi katsetada kahte eesmist udutulelaternat, mis moodustavad punkti 3.3.2.4.3 kohase ühilduva paari. Sellisel juhul peab tabelis 36 joonte 6, 7, 8, 9 ja ala D korral näidatud nõuetele vastama pool parempoolse ja vasakpoolse eesmise udutulelaterna näitude summast. Kuid mõlemad eesmised udutulelaternad peavad siiski vastama vähemalt 50 protsendile joone 6 korral ettenähtud miinimumnäitajast. Lisaks sellele peavad mõlemad ühilduva paari moodustavad eesmised udutulelaternad vastama üksnes nõuetele, mis kehtivad joonte 6 ja 7 korral alates 5° sissepoole kuni 10° väljapoole.

5.5.2.3.

Valguslaik peab 4. lisa joonisel A4-XI näidatud joonte 1–5 vahelises alas olema võimalikult homogeenne. Lubatud ei ole valgustugevuse ebaühtlus, mis halvendab nõuetekohast nähtavust joonte 6, 7, 8 ja 9 vahel.

5.5.2.4.

Tabeli 36 kohase valgusjaotuse korral on selles alas, kuhu jäävad mõõtepunktid 1–10 ja joon 1 või jooned 1 ja 2, lubatud üksikud laigukesed või kitsad triibud valgustugevusega kuni 175 kandelat, kui need ei ulatu üle koonusnurga, mille ava on 2° või laius 1°. Kui täppe või triipe on palju, peab nende vahele jääma vähemalt 10° nurk.

5.5.2.5.

Kui valgustugevuse nõuded ei ole täidetud, on lubatud valgustatud ala piiri vertikaalsuunas ±0,5 kraadi võrra ja/või horisontaalsuunas ±2 kraadi võrra nihutada. Uues asendis peavad kõik fotomeetrilised nõuded olema täidetud.

5.5.3.

Muud fotomeetrilised nõuded

5.5.3.1.

Kui eesmised udutulelaternad, mis on varustatud gaaslahenduslampidega, mille liiteseadis ei ole valgusallikasse sisse ehitatud, on vähemalt 30 minutit olnud välja lülitatud, siis peab neli sekundit pärast sisselülitamist nende valgustugevus mõõtepunktis koordinaatidega 0° horisontaalteljel ja 2° D vertikaalteljel olema suurem kui 1 080 kandelat.

5.5.3.2.

Tiheda udu või muude selliste piiratud nähtavuse oludega kohanemiseks on lubatud valgustugevust automaatselt muuta, tingimusel et

a)

eesmise udutulelaterna talitlussüsteemi on paigaldatud aktiivne valgusallika elektrooniline juhtseadis;

b)

kõik valgustugevused muutuvad proportsionaalselt.

Punkti 4.6.6 kohaselt kontrollitavat süsteemi peetakse nõuetele vastavaks, kui selle valgustugevus on 60–100 % tabelis 36 näidatud väärtustest.

5.5.3.2.1.

See märgitakse ära teatise vormil (1. lisa punkt 9).

5.5.3.2.2.

Tüübikinnituste eest vastutav tehniline teenistus kontrollib, kas süsteem võimaldab valgusvihku automaatselt muuta nii, et saavutatakse tee hea valgustatus autojuhti või teisi liiklejaid häirimata.

5.5.3.2.3.

Fotomeetrilistel mõõtmistel lähtutakse tüübikinnituse taotleja andmetest.

5.5.4.

Toodangu nõuetele vastavuse kontrollimisel on lubatud järgmised hälbed.

5.5.4.1.

Punkti 5.5 alusel juhuslikult valitud eesmise udutulelaterna fotomeetriliste tööparameetrite katsetamisel ei tohi ükski valgustugevuse mõõdetud väärtus ettenähtust erineda enam kui 20 %.

5.5.4.2.

Tabeli 36 kohaselt mõõdetud väärtuste maksimaalsed hälbed

Tabel 37

Toodangu vastavus nõuetele, eesmise udutulelaterna fotomeetrilised nõuded

Näidatud jooned või alad

Vertikaalasend(*) joonest h ülalpool +, joonest h allpool –

Horisontaalasend(*) joonest v vasakul –, joonest v paremal +

Valgustugevus (kandelates)

Vastavuses peab olema

Vastab 20 protsendile

Vastab 30 protsen-dile

Punktid 1, 2(**)

+60°

±45°

max 115

max 130

kõik punktid

Punktid 3, 4(**)

+40°

±30°

 

 

Punktid 5, 6(**)

+30°

±60°

Punktid 7, 10(**)

+20°

±40°

Punktid 8, 9(**)

+20°

±15°

Joon 1(**)

+8°

– 26° kuni + 26°

max 160

max 170

kogu joon

Joon 2(**)

+4°

– 26° kuni + 26°

max 180

max 195

kogu joon

Joon 3

+2°

– 26° kuni + 26°

max 295

max 320

kogu joon

Joon 4

+1°

– 26° kuni + 26°

max 435

max 470

kogu joon

Joon 5

– 10° kuni + 10°

max 585

max 630

kogu joon

Joon 6(***)

–2,5°

alates 5° sissepoole

kuni 10° väljapoole

min 2 160

min 1 890

kogu joon

Joon 8

L ja R(***)

– 1,5° kuni – 3,5°

– 22° ja + 22°

min 880

min 770

üks punkt või mitu punkti

Joon 9

L ja R(***)

– 1,5° kuni – 4,5°

– 35° ja + 35°

min 360

min 315

üks punkt või mitu punkti

Ala D

– 1,5 ° kuni + 3,5°

– 10° kuni + 10°

max 14 400

max 15 600

kogu ala

Tabeli 37 seletus

(*)

Koordinaadid on näidatud kraadides vertikaalse polaarteljega nurkkoordinaadistikul.

(**)

Vt punkt 5.5.2.4.

(***)

Vt punkt 5.5.2.2.

5.6.

Tehnilised nõuded pöördelaternate kohta (tähis K)

5.6.1.

Valgustugevus

5.6.1.1.

Vasakpoolse laterna korral on minimaalne valgustugevus etteantud mõõtepunktides järgmine:

a)

2,5 D – 30 L: 240 kandelat;

b)

2,5 D – 45 L: 400 kandelat;

c)

2,5 D – 60 L: 240 kandelat.

Samad näitajad kehtivad sümmeetriliselt parempoolse seadme korral (näidatud 4. lisa joonisel A4-XII).

5.6.1.2.

Üheski suunas ei tohi valgustugevus olla suurem kui:

a)

300 kandelat joonest 1,0 U (L ja R) ülalpool;

b)

600 kandelat horisontaaltasapinna ning joone 1,0 U (L ja R) vahel ning

c)

14 000 kandelat joonest 0,57 D (L ja R) allpool.

5.6.1.3.

Enam kui ühe valgusallikaga üksiklaterna korral ei tohi kõigi valgusallikate põlemise ajal ületada maksimaalset valgustugevust.

5.6.1.4.

Enam kui ühe valgusallikaga üksiklaterna tõrge

5.6.1.4.1.

Enam kui ühe valgusallikaga üksiklaterna korral peetakse üheks valgusallikaks ka sellist valgusallikate rühma, mis on ühendatud nii, et mis tahes valgusallika tõrke korral kustuvad kõik valgusallikad.

5.6.1.4.2.

Enam kui ühe valgusallikaga üksiklaterna mis tahes valgusallika tõrke korral peab olema täidetud vähemalt üks järgmistest nõuetest:

a)

valgustugevus vastab valguse ruumis standardse jaotumise tabelis ettenähtud minimaalsele valgustugevusele, nagu on näidatud 4. lisa joonisel L või

b)

edastatakse ÜRO eeskirja nr 48 punktis 6.20.8 osutatud tõrkemärguande aktiveerimissignaal, kui vasakpoolse laterna valgustugevus punktis 2,5°D 45°L (parempoolse laterna korral tuleb nurk L asendada R-iga) on vähemalt 50 % ettenähtud minimaalsest valgustugevusest. Sellisel juhul on märgitakse teatise vormil, et latern on ette nähtud kasutamiseks ainult sellisel sõidukil, millel on tõrkemärguanne.

5.6.2.

Mõõtmismeetodid

5.6.2.1.

Fotomeetriliste mõõtmiste tegemisel tuleb kasutada hajupeegelduste vastast kaitset.

5.6.2.2.

Kui mõõtetulemused vaidlustatakse, tuleb mõõtmised teha nii, et need vastavad järgmistele nõuetele:

5.6.2.2.1.

mõõtekaugus on selline, et saab rakendada ruutpöördvõrdelisuse seadust;

5.6.2.2.2.

mõõteseadme vastuvõtja nurk valguse nullkeskme suhtes on vahemikus 10′–1°;

5.6.2.2.3.

konkreetse vaatlussuuna valgustugevus vastab nõuetele, kui ettenähtud valgustugevus registreeritakse suunas, mis ei erine vaatlussuunast rohkem kui veerand kraadi.

5.6.2.3.

Mõõtepunktide asukohad nurgakraadides ja nulltelg on näidatud 4. lisa joonisel A4-XII.

Tabelis esitatakse eri mõõtmissuundade kohta valgustugevuse miinimumväärtused kandelates.

5.6.2.4.

Geomeetrilise nähtavuse ala horisontaal- ja vertikaalnurgad on näidatud 4. lisa joonisel A4-XIII. Suunad H = 0° ja V = 0° vastavad nullteljele. Sõidukil on need horisontaalsed, paralleelsed sõiduki pikisuunalise mediaantasapinnaga ning suunatud ettenähtud nähtavussuunda. Need läbivad nullkeskme.

5.6.3.

Mitme valgusallikaga laternate fotomeetriline mõõtmine. Fotomeetrilisi tööparameetreid kontrollitakse

5.6.3.1.

mitteasendatavate valgusallikate korral nii, et valgusallikad on laternas, vastavalt punktile 4.6;

5.6.3.2.

asendatavate valgusallikate korral lisaks sellele ka vastavalt punktile 4.6.

Saadud valgustugevuse väärtusi tuleb korrigeerida.

a)

Hõõgniitlampide parandustegur on võrdlusvalgusvoo ja rakendatava pinge (13,2 V või 13,5 V) korral saadud valgusvoogude keskväärtuse suhe.

b)

Leedlampide korral on parandustegur objektiivse valgusvoo ja rakendatud pinge (6,75 V, 13,5 V või 28,0 V) korral saadud valgusvoogude keskväärtuse suhe.

Ühegi kasutatava valgusallika tegelik valgusvoog ei tohi keskmisest erineda rohkem kui 5 %. Üksnes hõõgniitlampide korral võib alternatiivina kasutada standardset hõõgniitlampi, millel lastakse igas asendis kordamööda töötada konkreetse võrdlusvalgusvoo juures ja nende üksikmõõtmiste tulemused liidetakse kokku.

5.6.3.3.

Iga pöördelaterna korral, välja arvatud hõõgniitlambiga (-lampidega) pöördelaternad, peavad valgustugevuse väärtused, mida mõõdetakse üks minut ja seejärel 10 minutit pärast sisselülitamist, vastama miinimum- ja maksimumnõuetele. Valgustugevuse jaotus pärast laterna ühe- ja kümneminutilist töötamist arvutatakse valgustugevuse jaotuse näitajate järgi, mis saadakse mõõtmisel pärast fotomeetriliste näitajate stabiliseerumist, rakendades vasakpoolse laterna iga mõõtepunkti korral punktis 45° L 2,5° D mõõdetud valgustugevuse väärtuste suhtarvu ning parempoolse laterna korral nurga L asemel R-i:

a)

pärast ühe minuti möödumist;

b)

pärast 10 minuti möödumist ning

c)

pärast fotomeetriliste näitajate stabiliseerumist.

Fotomeetriliste näitajate stabiliseerumine tähendab, et valgustugevuse kõikumine on konkreetses katsepunktis mis tahes 15-minutilisel ajavahemikul alla 3 %.

6.   ÜLEMINEKUSÄTTED

6.1.

Üldteave

6.1.1.

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tunnustavad jätkuvalt käesoleva eeskirja varasematele muudatuste seeriatele vastavaid laternate (funktsioonide) tüübikinnitusi, millele ei avalda mõju viimaste muudatuste seeriatega tehtud muudatused.

Kontrollimisel ei tohi asjakohase laternale (funktsioonile) vastav muutindeks erineda viimase muudatuste seeria muutindeksist.

6.1.2.

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised ei tohi keelduda käesoleva eeskirja ühelegi varasemale muudatuste seeriale vastava tüübikinnituse laiendamisest.

(1)  Kokkulepe, milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ÜRO ühtlustatud tehniliste eeskirjade kehtestamist ning nende ÜRO eeskirjade alusel väljastatud tüübikinnituste vastastikuse tunnustamise tingimusi (E/ECE/TRANS/505/Rev.3)

(2)  Näidata 1. lisas esitatud näidisele vastaval vormil.

(3)  Näidata 14. lisas esitatud näidisele vastaval vormil.

(4)  Ühe paigaldusüksuse korral märgitakse tähis XC ainult ühe korra.

(5)  Mitme paigaldusüksuse korral, millest igaüks täidab ühte või mitut kohanduvate esitulede süsteemi funktsiooni, märgistatakse iga üksus tähisega X, millele järgneb (järgnevad) kohanduvate esitulede süsteemi konkreetse(te) funktsiooni(de) tähis(ed).

(6)  1958. aasta kokkuleppe osaliste tunnusnumbrid on esitatud sõidukite konstruktsiooni käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 3. lisas (dokument ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.6).

(7)  Elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele vastavus on seotud sõidukitüübiga..

(8)  Juhised kõnealuste võimalustega laternate paigaldamise kohta on esitatud eeskirjas nr 48.

(*1)  Kui ei ole teisiti näidatud, siis iga fotomeetrilise mõõtmise katsepunkti korral on lubatud hälve 0,25°.

(*2)  Kui ei ole teisiti näidatud, siis iga fotomeetrilise mõõtmise katsepunkti korral on lubatud hälve 0,25°.

(9)  Niisuguse spetsiaalse lähitulelaternaga võib olla ühendatud kaugtuli, mille kohta need nõuded ei kehti.

(*3)  Asendinurgad on näidatud parempoolse liikluse jaoks.

(*4)  Selle valgustusfunktsiooni iga üksiku mõõtepunkti (asendinurga) fotomeetrilistele nõuetele peab vastama pool kõigi süsteemis selle funktsiooni täitmiseks rakendatud valgustusüksuste korral mõõdetud väärtuste summast.

Iga tabeli 15 A osas ettenähtud rida koos tabeli 15 B osas ettenähtud katsepunktidega tuleb signaaligeneraatori antava signaali järgi mõõta eraldi.

Kui punkti 5.3.2 nõuetele vastavad lähituled on koos kohanduva kaugtulega pidevalt sisse lülitatud, siis tabeli 15 B osas ettenähtud fotomeetrilisi nõudeid ei rakendata.

(10)  Niisuguse spetsiaalse lähitulelaternaga võib olla ühendatud kaugtuli, mille kohta need nõuded ei kehti.


1. LISA

Teatis

(Suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))

Image 55

 (1)

Välja andnud:

ametiasutuse nimi:


milles käsitletakse (2):

tüübikinnituse andmist

tüübikinnituse laiendamist

tüübikinnituse andmata jätmist

tüübikinnituse tühistamist

tootmise lõpetamist

seoses seadme või süsteemi tüübiga ÜRO eeskirja nr 149 kohaselt

Seadme klass: … Muutindeks: …

Tüübikinnituse nr…

Kordumatu tunnuskood (UI) (kui see on asjakohane): …

1.   

Seadme või süsteemi kaubanimi või kaubamärk: …

2.   

Seadme- või süsteemitüübile tootja antud nimi: …

3.   

Tootja nimi ja aadress: …

4.   

Tootja esindaja nimi ja aadress (kui see on asjakohane): …

5.   

Tüübikinnituse saamiseks esitamise kuupäev: …

6.   

Tüübikinnituskatsete eest vastutav tehniline teenistus: …

7.   

Tehnilise teenistuse väljastatud aruande kuupäev: …

8.   

Tehnilise teenistuse väljastatud aruande number: …

9.   

Lühikirjeldus:

9.1.   

A- ja B-klassi esilaternad(1)

9.1.1.   

Asjakohase märgistusega tähistatav kategooria (3): …

9.1.2.   

Valgusallikate arv, kategooria ja tüüp: …

9.1.3.   

Võrdlusvalgusvoog (lm) lihtlähitule korral: …

9.1.4.   

Lihtlähituli töötab pingel umbes (V): …

9.1.5.   

Käesoleva eeskirja punktis 4.12 esitatud meetmed: …

9.1.6.   

Leedmoodulite arv ja tunnuskood(id) ning iga leedmooduli korral märge selle asendatavuse kohta: jah/ei1…

9.1.7.   

Valgusallika elektrooniliste juhtseadiste arv ja tunnuskood(id): …

9.1.8.   

Käesoleva eeskirja punktis 4.5.6 nimetatud objektiivne koguvalgusvoog ületab 2 000 luumenit: jah/ei/mittevajalik1

9.1.9.   

Valgustatud ala piiri reguleeritus on kindlaks määratud kaugusel: 10 m / 25 m / mittevajalik1

Valgustatud ala piiri miinimumteravus on kindlaks määratud kaugusel: 10 m / 25 m / mittevajalik1

9.2.   

D-klassi esilaternad

9.2.1.   

Esilatern/süsteem, mis on esitatud järgmise tüübi kinnitamiseks (4): …

9.2.2.   

Lähitule valgusallikas võib / ei või1 olla kaugtule valgusallikaga ja/või muu vastastikku ühendatud esilaternaga korraga sisse lülitatud.

9.2.3.   

Seadme nimipinge on: …

9.2.4.   

Valgusallikate arv, kategooria ja tüüp: …

9.2.4.1.   

Kui on kindlaks määratud rohkem kui üks objektiivse valgusvoo väärtus:

objektiivne valgusvoog lihtlähitule korral… (lm)

9.2.4.2.   

Kui on kindlaks määratud rohkem kui üks objektiivse valgusvoo väärtus:

objektiivse valgusvoo väärtus kaugtule korral… (lm)

9.2.5.   

Eraldi liiteseadis(t)e või liiteseadise osa(de) kaubanimi ja tunnusnumber: …

9.2.6.   

Valgustatud ala piiri reguleeritus on kindlaks määratud kaugusel 10 m / 25 m1.

Valgustatud ala piiri miinimumteravus on kindlaks määratud kaugusel 10 m / 25 m 1.

9.2.7.   

Leedmoodulite arv ja tunnuskood(id): …

9.2.8.   

Hajutatud valgustussüsteem ühe ühise gaaslahenduslambiga: jah/ei1

9.2.9.   

Märkused (kui on): …

9.2.10.   

Käesoleva eeskirja punktis 4.12 esitatud meetmed: …

9.3.   

Kohanduvate esitulede süsteem

9.3.1.   

Asjakohase märgistusega tähistatav kategooria (5)

9.3.2.   

Valgusallikate arv, kategooria ja tüüp: …

9.3.2.1.   

Leedmoodulite arv ja tunnuskood(id) ning iga leedmooduli korral märge selle asendatavuse kohta: jah/ei1

9.3.2.2.   

Valgusallika elektrooniliste juhtseadiste arv ja tunnuskood(id) (kui on): …

9.3.2.3.   

Käesoleva eeskirja punktis 4.5.2.6 nimetatud objektiivne koguvalgusvoog ületab 2 000 luumenit: jah/ei1

9.3.3.   

a)

Käesoleva eeskirja punktis 5.3.5.1 ettenähtud andmed (milline valgustusüksus tekitab (millised valgustusüksused tekitavad) käesoleva eeskirja 5. lisale vastava valgustatud ala piiri alas, mis ulatub 6 kraadist vasakul 4 kraadini paremal ja ülespoole horisontaaljoonest, mis jääb 0,8 kraadi allapoole) …

b)

Valgustatud ala piiri reguleeritus on kindlaks määratud kaugusel 10 m / 25 m1.

c)

Valgustatud ala piiri miinimumteravus on kindlaks määratud kaugusel 10 m / 25 m 1.

9.3.4.   

Sõiduk(id), mille jaoks süsteem on ette nähtud originaalvarustusena…

9.3.5.   

Kas tüübikinnitust taotletakse sellise süsteemi jaoks, mis ei kujuta endast osa sõiduki tüübikinnitusest ÜRO eeskirja nr 48 alusel: jah/ei1

9.3.5.1.   

Jaatava vastuse korral esitada piisavalt andmeid, et oleks võimalik kindlaks teha sõiduk(id), mille jaoks süsteem on ette nähtud …

9.3.6.   

Käesoleva eeskirja punktis 5.3.5.2 ettenähtud andmed (kui on, siis milline (millised) E-klassi lähitulede režiim(id) vastavad käesoleva eeskirja tabelis 14 esitatud andmete kogumile) …

9.3.7.   

Kas tüübikinnitust taotletakse sellise süsteemi jaoks, mis paigaldatakse ainult sellistele sõidukitele, mille varustus võimaldab süsteemi elektritoidet stabiliseerida või piirata: jah/ei1

9.3.8.   

Valgustatud ala piiri reguleeritus on kindlaks määratud kaugusel 10 m / 25 m1.

Valgustatud ala piiri miinimumteravus on kindlaks määratud kaugusel 10 m / 25 m 1.

9.3.9.   

Süsteem on ette nähtud järgmiste lähitulede jaoks: (6)

9.3.9.1.   

C-klass ☒ V-klass ☐ E-klass ☐ W-klass ☐

9.3.9.2.   

režiimi(de)s, mis on tähistatud järgmiselt (kui see on asjakohane)14:

 

Režiim nr C 1

 

Režiim nr V ...

 

Režiim nr E ...

 

Režiim nr W ...

 

Režiim nr C ...

 

Režiim nr V ...

 

Režiim nr E ...

 

Režiim nr W ...

 

Režiim nr C ...

 

Režiim nr V ...

 

Režiim nr E ...

 

Režiim nr W ...

9.3.9.3.   

kus allpool märgitud valgustusüksustele antakse elektritoide5, (7)(8) režiimi nr ..... korral:

a)

kui kurvivalgustust ei kasutata

 

Vasak külg

 

Nr 1 ☐

 

Nr 3 ☐

 

Nr 5 ☐

 

Nr 7 ☐

 

Nr 9 ☐

 

Nr 11 ☐

 

Parem külg

 

Nr 2 ☐

 

Nr 4 ☐

 

Nr 6 ☐

 

Nr 8 ☐

 

Nr 10 ☐

 

Nr 12 ☐

b)

kui kasutatakse 1. kategooria kurvivalgustust

 

Vasak külg

 

Nr 1 ☐

 

Nr 3 ☐

 

Nr 5 ☐

 

Nr 7 ☐

 

Nr 9 ☐

 

Nr 11 ☐

 

Parem külg

 

Nr 2 ☐

 

Nr 4 ☐

 

Nr 6 ☐

 

Nr 8 ☐

 

Nr 10 ☐

 

Nr 12 ☐

c)

kui kasutatakse 2. kategooria kurvivalgustust

 

Vasak külg

 

Nr 1 ☐

 

Nr 3 ☐

 

Nr 5 ☐

 

Nr 7 ☐

 

Nr 9 ☐

 

Nr 11 ☐

 

Parem külg

 

Nr 2 ☐

 

Nr 4 ☐

 

Nr 6 ☐

 

Nr 8 ☐

 

Nr 10 ☐

 

Nr 12 ☐

Märkus:

alapunktides a–c ettenähtud andmed tuleb esitada ka iga täiendava režiimi kohta.

9.3.9.4.   

järgmistele valgustusüksustele antakse elektritoide, kui süsteem on neutraalasendis5, 7:

 

Vasak külg

 

Nr 1 ☐

 

Nr 3 ☐

 

Nr 5 ☐

 

Nr 7 ☐

 

Nr 9 ☐

 

Nr 11 ☐

 

Parem külg

 

Nr 2 ☐

 

Nr 4 ☐

 

Nr 6 ☐

 

Nr 8 ☐

 

Nr 10 ☐

 

Nr 12 ☐

9.3.9.5.   

järgmistele valgustusüksustele antakse elektritoide, kui süsteem on liikluspoole muutmise funktsioonis5, 6, 7:

a)

kui kurvivalgustust ei kasutata

 

Vasak külg

 

Nr 1 ☐

 

Nr 3 ☐

 

Nr 5 ☐

 

Nr 7 ☐

 

Nr 9 ☐

 

Nr 11 ☐

 

Parem külg

 

Nr 2 ☐

 

Nr 4 ☐

 

Nr 6 ☐

 

Nr 8 ☐

 

Nr 10 ☐

 

Nr 12 ☐

b)

kui kasutatakse 1. kategooria kurvivalgustust

 

Vasak külg

 

Nr 1 ☐

 

Nr 3 ☐

 

Nr 5 ☐

 

Nr 7 ☐

 

Nr 9 ☐

 

Nr 11 ☐

 

Parem külg

 

Nr 2 ☐

 

Nr 4 ☐

 

Nr 6 ☐

 

Nr 8 ☐

 

Nr 10 ☐

 

Nr 12 ☐

c)

kui kasutatakse 2. kategooria kurvivalgustust

 

Vasak külg

 

Nr 1 ☐

 

Nr 3 ☐

 

Nr 5 ☐

 

Nr 7 ☐

 

Nr 9 ☐

 

Nr 11 ☐

 

Parem külg

 

Nr 2 ☐

 

Nr 4 ☐

 

Nr 6 ☐

 

Nr 8 ☐

 

Nr 10 ☐

 

Nr 12 ☐

9.3.10.   

Süsteem on ette nähtud kaugtule jaoks5, 6, 7:

9.3.10.1.   

jah ☐ ei ☐

9.3.10.2.   

režiimi(de)s, mis on tähistatud järgmiselt (kui see on asjakohane):

 

Kaugtulede režiim nr M 1

 

Kaugtulede režiim nr M ...

 

Kaugtulede režiim nr M ...

9.3.10.3.   

kus allpool märgitud valgustusüksustele antakse elektritoide režiimi nr ... korral:

a)

kui kurvivalgustust ei kasutata

 

Vasak külg

 

Nr 1 ☐

 

Nr 3 ☐

 

Nr 5 ☐

 

Nr 7 ☐

 

Nr 9 ☐

 

Nr 11 ☐

 

Parem külg

 

Nr 2 ☐

 

Nr 4 ☐

 

Nr 6 ☐

 

Nr 8 ☐

 

Nr 10 ☐

 

Nr 12 ☐

b)

kui kasutatakse kurvivalgustust

 

Vasak külg

 

Nr 1 ☐

 

Nr 3 ☐

 

Nr 5 ☐

 

Nr 7 ☐

 

Nr 9 ☐

 

Nr 11 ☐

 

Parem külg

 

Nr 2 ☐

 

Nr 4 ☐

 

Nr 6 ☐

 

Nr 8 ☐

 

Nr 10 ☐

 

Nr 12 ☐

Märkus:

alapunktides a–b ettenähtud andmed tuleb esitada ka iga täiendava režiimi kohta.

9.3.10.4.   

järgmistele valgustusüksustele antakse elektritoide, kui süsteem on neutraalasendis6,8:

 

Vasak külg

 

Nr 1 ☐

 

Nr 3 ☐

 

Nr 5 ☐

 

Nr 7 ☐

 

Nr 9 ☐

 

Nr 11 ☐

 

Parem külg

 

Nr 2 ☐

 

Nr 4 ☐

 

Nr 6 ☐

 

Nr 8 ☐

 

Nr 10 ☐

 

Nr 12 ☐

9.3.10.5.   

Süsteem on ette nähtud järgmiste kohanduvate kaugtulede jaoks:

 

parempoolseks liikluseks ja vasakpoolseks liikluseks: jah ☐ ei ☐

 

ainult parempoolseks liikluseks: jah ☐ ei ☐

 

ainult vasakpoolseks liikluseks: jah ☐ ei ☐

9.4.   

AS-, BS-, CS-, DS- ja ES-klassi esilaternad1

9.4.1.   

Asjakohase märgistusega tähistatav kategooria (9): …

9.4.2.   

Valgusallikate arv, kategooria ja tüüp (kui on): …

9.4.3.   

Leedmoodulite arv ja tunnuskood(id) ning iga leedmooduli korral märge selle asendatavuse kohta: jah/ei1…

9.4.4.   

Valgusallika elektrooniliste juhtseadiste arv ja tunnuskood(id) (kui on): …

9.4.5.   

Valgustatud ala piiri teravuse määramine: jah/ei1

Kui jah, siis on see kindlaks määratud kaugusel 10 m / 25 m1 …

9.4.6.   

Eraldi liiteseadis(t)e või liiteseadise osa(de) kaubanimi ja tunnusnumber: …

9.4.7.   

Lähitule valgusallikas võib / ei või1 olla kaugtule valgusallikaga ja/või muu vastastikku ühendatud esilaternaga korraga sisse lülitatud.

9.4.8.   

Minimaalne kaldenurk (minimaalsed kaldenurgad) (kui on), mis vastab (vastavad) punkti 5.4.5.2 nõuetele: …

9.4.9.   

Esmane kaugtuli: jah/ei1

Teisene kaugtuli: jah/ei1

Teisene kaugtuli peab töötama ainult koos lähitule või esmase kaugtulega.

9.5.   

F3-klassi eesmised udutulelaternad

9.5.1.   

Asjakohase märgistusega tähistatav klass:

(F3, F3/, F3PL, F3/PL) …

9.5.2.   

Valgusallikate arv, kategooria ja tüüp: …

9.5.3   

Leedmoodul (jah/ei1) ning iga leedmooduli korral märge selle asendatavuse kohta jah/ei1

9.5.4.   

Leedmooduli tunnuskood: …

9.5.5.   

Valgusallika elektroonilise juhtseadise kasutamine (10): jah/ei1

 

Valgusallika elektritoide: …

 

Valgusallika juhtseadise kirjeldus: …

 

Sisendpinge (11): …

 

Kui valgusallika elektrooniline juhtseadis ei ole laterna osa:

 

väljundsignaali andmed: …

9.5.6.   

Valguse värvus: … valge või valikkollane1

9.5.7.   

Valgusallika valgusvoog (vt punkt 4.5.2.6)

on suurem kui 2 000 luumenit: ... jah/ei1

9.5.8.   

Valgustugevus on muutuv: ... jah/ei1

9.5.9.   

Valgustatud ala piiri gradient (kui seda mõõdeti)

on kindlaks määratud kaugusel … 10 m / 25 m1

9.6.   

Pöördelaternad

9.6.1.   

Valgusallikate arv, kategooria ja tüüp (12):…

9.6.2.   

Pinge ja võimsus: …

9.6.3.   

Valgusallika moodul: … jah/ei1

9.6.4.   

Valgusallika mooduli tunnuskood: …

9.6.5.   

Valgusallika elektroonilise juhtseadise kasutamine:

a)

on laterna osa… jah/ei1

b)

ei ole laterna osa … jah/ei1

9.6.6.   

Valgusallika elektroonilise juhtseadise sisendpinge: …

9.6.7.   

Valgusallika elektroonilise juhtseadise tootja ja tunnusnumber (kui valgusallika juhtseadis on osa laternast, kuid ei paikne laterna korpuses):

9.6.8.   

Paigaldamise geomeetrilised tingimused ja variandid (kui on): …

10.   

Tüübikinnitusmärgi asukoht (tüübikinnitusmärkide asukohad): …

11.   

Tüübikinnituse laiendamise põhjus(ed) (kui on asjakohane): …

12.   

Tüübikinnitus antud / laiendatud / andmata jäetud / tühistatud1

13.   

Koht: …

14.   

Kuupäev: …

15.   

Allkiri: …

16.   

Käesolevale teatisele on lisatud loetelu tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutuses hoitavatest dokumentidest, mis väljastatakse taotluse korral.


(1)  Tüübikinnituse andnud, seda laiendanud, selle andmata jätnud või selle tühistanud riigi tunnusnumber (vt käesoleva eeskirja sätted tüübikinnituse kohta).

(2)  Mittevajalik maha tõmmata.

(3)  Märkida asjakohane märgistus järgmisest loetelust:

Image 56

(4)  Märkida asjakohane märgistus järgmisest loetelust:

Image 57

(5)  Iga paigaldusüksuse või paigaldusüksuste komplekti kohta märkida käesolevas eeskirjas ettenähtud asjakohane märgistus.

(6)  Sobivad märkeruudud märkida ristikesega.

(7)  Sellesse loetelusse võib vajaduse korral režiime lisada.

(8)  Sellesse loetelusse võib vajaduse korral üksuseid lisada.

(9)  Märkida asjakohane märgistus järgmisest loetelust:

Image 58

(10)  Pinge andmetes peavad olema näidatud lubatud hälbed või pingevahemik, mille tootja on esitanud ja mis on selle tüübikinnitusega tõendatud.

(11)  Kaasa arvatud järgmised sisendpinge parameetrid: töötsükkel, sagedus, impulsi kuju ja maksimumpinge.

(12)  Mitteasendatavate valgusallikatega pöördelaternate korral näidata kasutatavate valgusallikate arv ja koguvõimsus.


2. LISA

Toodangu vastavuskontrolli miinimumnõuded

1.   ÜLDTEAVE

1.1.

Mehaanilised ja geomeetrilised vastavusnõudeid loetakse käesoleva eeskirja kohaselt täidetuks, kui erinevused ei ole suuremad, kui on tootmise jaoks vältimatu. See kehtib ka värvuse kohta.

1.2.

Fotomeetriliste tööparameetrite poolest ei vaidlustata seeriatoodanguna valmistatavate laternate nõuetele vastavust juhul, kui katsetamiseks juhuslikult valitud ning standardse valgusallikaga ja/või mitteasendatava(te) valgusallika(te)ga ja/või leedmooduli(te)ga varustatud laterna fotomeetriliste tööparameetrite katsetamisel

1.2.1.

ükski mõõdetud väärtus ei erine käesoleva eeskirjaga ettenähtust enam kui 20 protsenti:

1.2.1.1.

käesoleva eeskirja punktile 5.2 vastavate A-, B- ja D-klassi esilaternate korral võib B 50 L (või R) ja ala III näitaja ettenähtust erineda maksimaalselt:

B 50 L (või R):

170 kandelat (vastab 20 protsendile)

 

255 kandelat (vastab 30 protsendile)

ala III:

255 kandelat (vastab 20 protsendile)

 

380 kandelat (vastab 30 protsendile)

1.2.1.2.

käesoleva eeskirja punktile 5.3 vastava kohanduvate esitulede süsteemi korral ei ole ükski käesoleva eeskirja punkti 4.6 kohaselt mõõdetud ja korrigeeritud väärtus kehvem tabelite 17–32 veerus B ettenähtud väärtustest (kui see on asjakohane);

1.2.1.3.

käesoleva eeskirja punktile 5.4 vastavate BS-, CS-, DS- ja ES-klassi esilaternate näitajad võivad alas I olla ettenähtust kehvemad maksimaalselt:

ala I:

255 kandelat (vastab 20 protsendile)

 

380 kandelat (vastab 30 protsendile)

1.2.1.3.1.

kui eespool nimetatud katse tulemused ei vasta nõuetele, siis on esilaterna suunda lubatud muuta tingimusel, et valgusvihu telge ei nihutata külgsuunas enam kui 0,5 kraadi vasakule või paremale ja vertikaalsuunas enam kui 0,2 kraadi üles- või allapoole;

1.2.1.4.

käesoleva eeskirja punktile 5.5 vastavate eesmiste udutulelaternate kohta kehtib tabel 37;

1.2.2.

või käesoleva eeskirja punktile 5.2 vastavate A-, B- või D-klassi esilaternate korral

1.2.2.1.

lähitule jaoks on käesoleva eeskirjaga ettenähtud väärtused täidetud ühes punktis, mis jääb 0,35 kraadi ulatusse järgmistest punktidest:

 

A- või B-klassi esilaternate korral B 50 L (või R) (lubatud hälbega 85 kandelat), 75 R (või L), 50 V, 25 R, 25 L ja kogu selles ala IV osas, mis ei jää rohkem kui 0,52 kraadi joonest 25 R – 25 L kõrgemale;

 

D-klassi esilaternate korral B 50 L (või R) (lubatud hälbega 85 kandelat), 75 R (või L), 50 V, 25 R1, 25 L2 ja segment I;

1.2.2.2.

kaugtule jaoks, kui punkt HV asub samavalgustugevusjoone 0,75 Imax piires, on kõigis käesoleva eeskirja punktis 5.1 ettenähtud mõõtepunktides fotomeetriliste väärtuste lubatud hälve +20 % maksimumväärtuste korral ja –20 % miinimumväärtuste korral.

1.2.3.

Kui eespool nimetatud katse tulemused ei vasta nõuetele, siis on esilaterna suunda lubatud muuta tingimusel, et valgusvihu telge ei nihutata külgsuunas enam kui 0,5 kraadi vasakule või paremale ja vertikaalsuunas enam kui 0,2 kraadi üles- või allapoole.

1.2.4.

Kui käesoleva eeskirja punktile 5.3 vastava kohanduvate esitulede süsteemi korral eespool nimetatud katse tulemused ei vasta nõuetele, on süsteemi suunda lubatud muuta igas klassis, tingimusel et valgusvihu telge ei nihutata külgsuunas enam kui 0,5 kraadi vasakule või paremale ja vertikaalsuunas enam kui 0,2 kraadi üles- või allapoole, mis kehtib iga nihke kohta eraldi ja esialgse suuna suhtes.

Need nõuded ei kehti käesoleva eeskirja punktis 5.3.3.1.1 osutatud valgustusüksuste kohta.

1.2.5.

Kui asendatava valgusallikaga laterna korral ei vasta eespool kirjeldatud katsete tulemused nõuetele, korratakse katseid teist standardset valgusallikat kasutades.

1.3.

Et kontrollida valgustatud ala piiri vertikaalsuunas nihkumist soojuse mõjul, kasutatakse järgmist meetodit:

ühte näidislaternatest või -süsteemidest kontrollitakse 7. lisa punktis 3.1 kirjeldatud meetodil pärast seda, kui selle süsteemiga on kolm korda järjest tehtud läbi 7. lisa punktis 3.2.2 kirjeldatud tsükkel.

Esilatern või süsteem loetakse nõuetele vastavaks, kui Δr ei ole suurem kui 1,5 mrad ülespoole ega 2,5 mrad allapoole.

Kui see näitaja on suurem kui 1,5 mrad, kuid ei ole suurem kui 2,0 mrad ülespoole, või on suurem kui 2,5 mrad, kuid ei ole suurem kui 3,0 mrad allapoole, tehakse katsed teise näidisega. Nende kahe näidise korral registreeritud absoluutväärtuste keskmine ei tohi olla suurem kui 1,5 mrad ülespoole ega 2,5 mrad allapoole.

Kui nimetatud väärtust 1,5 mrad ülespoole ja 2,5 mrad allapoole kahe süsteemi kokkuvõttes ei saavutata, siis tehakse sama katse veel kahe süsteemiga ja seejuures ei tohi väärtus Δr kummagi korral olla suurem kui 1,5 mrad ülespoole ega 2,5 mrad allapoole.

Eesmine udutulelatern loetakse nõuetele vastavaks, kui Δr ei ole suurem kui 3,0 mrad. Kui see näitaja on suurem kui 3,0 mrad, kuid ei ole suurem kui 4,0 mrad, tehakse katsed teise udutulelaternaga. Nende kahe näidise korral registreeritud absoluutväärtuste keskmine ei tohi olla suurem kui 3,0 mrad.

1.4.

Kui aga ettenähtud vertikaalasendi seadmine 5. lisa punktis 1.2.3 või 6. lisa punktis 3.2 nimetatud lubatud hälvete piires korduvalt ei õnnestu, katsetatakse ühte näidist vastavalt 5. lisa punktile 2 või 6. lisa punktile 4.

1.5.

Pöördelaternad

1.5.1.

Fotomeetriliste tööparameetrite poolest ei vaidlustata seeriatoodanguna valmistatavate laternate nõuetele vastavust juhul, kui katsetamiseks juhuslikult valitud ja standardse valgusallikaga laterna või mitteasendatavate valgusallikatega (hõõgniitlambid vms) laternate fotomeetriliste tööparameetrite katsetamisel (kui kõik mõõtmised on tehtud vastavalt pingel 6,75 V, 13,5 V või 28,0 V)

1.5.1.1.

ükski mõõdetud väärtus ei erine käesoleva eeskirjaga ettenähtust enam kui 20 %.

1.5.1.2.

Kui asendatava valgusallikaga laterna korral ei vasta eespool kirjeldatud katse tulemused nõuetele, korratakse katset laternas teist standardset valgusallikat kasutades.

1.5.2.

Standardse valgusallikaga laterna korral või mitteasendatavate valgusallikatega (hõõgniitlambid vms) laternate korral peavad värvsuskoordinaatide nõuded olema täidetud, kui kolorimeetrilisi näitajaid kontrollitakse nii, et valgusallikas on laternas.

1.5.3

Alati, kui kontrollitakse mitteasendatava(te) hõõgniitlambi (-lampide) või mitteasendatava hõõgniitlampidega varustatud valgusallika mooduli(te) tootmise nõuetele vastavust:

1.5.3.1

peab tüübikinnitusmärgi omanik tõendama kasutamist tavatoodangus ja näitama, et mitteasendatava(te) hõõgniitlambi (-lampide) tunnus vastab tüübikinnitusdokumentidele;

1.5.3.2.

juhul kui on kahtlus, kas mitteasendatav(ad) hõõgniitlamp (-lambid) vastavad kasutuskestuse nõuetele ja/või värviga kaetud hõõgniitlambid standardi IEC 60809 3. väljaande punktis 4.11 esitatud värvipüsivuse nõuetele, kontrollitakse vastavust standardi IEC 60809 3. väljaande punkti 4.11 kohaselt.

1.6.

Värvsuskoordinaatide nõuded peavad olema täidetud.

2.   TOOTJA TEHTAVA VASTAVUSKONTROLLI MIINIMUMNÕUDED

Tüübikinnitusmärgi omanik peab sobiva ajavahemiku järel iga laternatüübiga tegema vähemalt järgmised katsed. Katsete tegemisel järgitakse käesolevat eeskirja.

Kui näidiste valimisel ilmneb, et need ei vasta asjakohase katsetüübi nõuetele, tuleb võtta uued näidised ja katsetada neid. Tootja peab võtma meetmeid asjakohase toodangu nõuetele vastavuse tagamiseks.

2.1.

Katsete laad

Käesoleva eeskirja kohaste nõuetekohasuse katsetega kontrollitakse fotomeetrilisi ja kolorimeetrilisi näitajaid ning valgustatud ala piiri vertikaalsuunas nihkumist soojuse mõjul.

2.2.

Katsemeetodid

2.2.1.

Katsed tehakse tavaliselt käesolevas eeskirjas näidatud meetodite järgi.

2.2.2.

Tootja tehtavatel nõuetele vastavuse katsetel võib tüübikinnituskatsete eest vastutava pädeva asutuse nõusolekul kasutada samaväärseid meetodeid. Tootjal on kohustus tõendada, et kasutatavad meetodid on käesolevas eeskirjas näidatud meetoditega samaväärsed.

2.2.3.

Punktide 2.2.1 ja 2.2.2 rakendamiseks on katseseadmeid vaja regulaarselt kalibreerida ja nende mõõteandmed pädeva asutuse tehtud mõõtmiste tulemustega vastavusse viia.

2.2.4.

Kõigil juhtudel, eriti aga halduskontrolli ja näidiste võtmise korral, tuleb võrdlusmeetoditena kasutada käesolevas eeskirjas näidatud meetodeid.

2.3.

Näidiste võtmine

Laternate näidised valitakse ühtliku toodangupartii hulgast juhuslikkuse põhimõttel. Ühtlik partii tähendab tootja tootmismeetodite kohaselt määratud sama tüüpi laternate kogumit.

Hindamine hõlmab tavaliselt ühe tehase seeriatoodangut. Kuid tootja võib sama tüübi kohta koguda andmeid eri tehastest, kui need tehased töötavad sama kvaliteedisüsteemi ja -juhtimise alusel.

2.4.

Mõõdetud ja registreeritud fotomeetrilised näitajad

2.4.1.

Näidiseks võetud seadmete fotomeetrilised mõõtmised tehakse käesolevas eeskirjas ettenähtud punktides, kusjuures näidud võetakse järgmiselt:

2.4.1.1.

käesoleva eeskirja punkti 5.1 kohased kaugtulelaternad ja/või punkti 5.2 kohased (asümmeetrilised) lähitulelaternad:

2.4.1.1.1.

A- ja B-klassi korral (A- ja B-klassi (asümmeetriliste) kaug- ja/või lähitulelaternate) kaugtulede korral punktidest Imax, HV (1), HL, HR (2) ja lähitulede korral punktidest B 50 L (või R), HV, 50 V, 75 R (või L) ja 25 L (või R);

2.4.1.1.2.

D-klassi korral (D-klassi (huumlambiga asümmeetriliste) kaug- ja/või lähitulelaternate) kaugtulede korral punktidest Imax, HV1, HL, HR2 ja lähitulede korral punktidest B 50 L (või R)1, HV, 50 V, 75 R (või L) ja 25 L2 (või R2);

2.4.1.2.

käesoleva eeskirja punkti 5.1 kohased kaugtulelaternad ja/või punkti 5.4 kohased (sümmeetrilised) lähitulelaternad:

2.4.1.2.1.

AS-klassi esilaternate korral punktidest HV, LH, RH, 12,5L ja 12,5R;

2.4.1.2.2.

BS-klassi esilaternate kaugtulede korral punktidest Imax ja HV1 ning lähitulede korral punktidest HV, 0,86D/3,5R ja 0,86D/3,5L;

2.4.1.2.3.

CS-, DS- ja ES-klassi esilaternate kaugtulede korral punktidest Imax ja HV1 ning lähitulede korral punktidest HV, 0,86D/3,5R ja 0,86D/3,5L;

2.4.1.3.

käesoleva eeskirja punkti 5.3 kohase kohanduvate esitulede süsteemi kaugtulede korral punktidest Imax, HV1, HL ja HR (3) ning lähitule(de) korral punktidest B50L, HV (kui on asjakohane), 50V, 75R (kui on asjakohane) ja 25LL;

2.4.1.4.

käesoleva eeskirja punkti 5.5 kohaste eesmiste udutulelaternate korral punktidest 8 ja 9 ning tabeli 37 ridadest 1, 5, 6, 8 ja 9.

2.4.2.

Käesoleva eeskirja punktile 5.6 vastavate pöördelaternate näidistega tehakse fotomeetrilised mõõtmised, et määrata kindlaks miinimumväärtused 4. lisa joonisel A4-XII osutatud punktides ning ettenähtud värvsuskoordinaadid.

2.5.

Nõuetele vastavuse kriteeriumid

Tootja ülesanne on korraldada katsetulemuste statistiline uurimine ja määrata pädeva asutusega kokkuleppel kindlaks oma toodete nõuetele vastavuse kriteeriumid, nii et toodete nõuetele vastavuse kontrollimise nõuded käesoleva eeskirja punktist 3.5.1 oleksid täidetud.

Toodete nõuetelevastavuse kriteeriumid peavad olema niisugused, et 3. lisas kirjeldatud juhusliku kontrollnäidise (esimese võetud näidise) korral on pistelise kontrolli läbimise minimaalne tõenäosus 0,95 (usaldatavus 95 %).


(1)  Kui kaugtuli on vastastikku ühendatud lähitulega, siis on mõõtepunkt HV mõlema tule jaoks sama.

(2)  HL ja HR: punktid joonel HH, mis asuvad punktist HV vastavalt 2,5 kraadi vasakul ja paremal;

(3)  HL ja HR: punktid joonel HH, mis asuvad punktist HV vastavalt 2,6 kraadi vasakul ja paremal;


3. LISA

Kontrollija tehtava näidiste võtmise miinimumnõuded

1.   ÜLDTEAVE

1.1.

Mehaanilised ja geomeetrilised vastavusnõudeid loetakse käesoleva eeskirja kohaselt täidetuks, kui erinevused ei ole suuremad, kui on tootmise jaoks vältimatu.

1.2.

Fotomeetriliste tööparameetrite poolest ei vaidlustata seeriatoodanguna valmistatavate laternate nõuetele vastavust juhul, kui katsetamiseks juhuslikult valitud ning standardse valgusallikaga ja/või mitteasendatava(te) valgusallika(te)ga ja/või leedmooduli(te)ga varustatud laterna fotomeetriliste tööparameetrite katsetamisel

a)

ükski mõõdetud väärtus ei erine 2. lisa punktis 1.2 ettenähtud väärtustest;

b)

kui asendatava valgusallikaga laterna korral ei vasta eespool kirjeldatud katse tulemused nõuetele, korratakse katset laternas teist standardset valgusallikat kasutades.

1.3.

Ilmsete defektidega laternaid ei võeta arvesse.

1.4.

Värvsuskoordinaatide nõuded peavad olema täidetud.

2.   ESIMENE NÄIDISTE VÕTMINE

Esimesel näidiste võtmisel valitakse neli juhuslikku laternat. Esimene kahest laternast koosnev näidis märgistatakse A-tähega, teine B-tähega.

2.1.

Seeriatoodanguna valmistatavate laternate nõuetele vastavust ei vaidlustata, kui näidiste A ja B ükski katsekeha (ükski neljast laternast) ei erine ettenähtust enam kui 20 %.

Kui näidise A kummagi laterna korral ei ole hälve suurem kui 0 %, võib mõõtmise lõpetada.

2.2.

Seeriatoodanguna valmistatavate laternate nõuetele vastavus vaidlustatakse, kui näidiste A või B vähemalt ühe katsekeha korral on hälve suurem kui 20 %.

Tootjalt nõutakse, et ta viiks toodangu nõuetega vastavusse, ja kahe kuu jooksul pärast teatamist tuleb punkti 3 kohaselt võtta uued näidised. Tehniline teenistus hoiab näidised A ja B kogu toodangu vastavuse tagamise aja vältel alles.

3.   ESIMENE KORDUV NÄIDISTE VÕTMINE

Pärast toodangu vastavusse viimist valminud kauba varude hulgast valitakse näidiseks neli juhuslikku laternat.

Esimene kahest laternast koosnev näidis märgistatakse C-tähega, teine D-tähega.

3.1.

Seeriatoodanguna valmistatavate laternate nõuetele vastavust ei vaidlustata, kui näidiste C ja D ükski katsekeha (ükski neljast laternast) ei erine ettenähtust enam kui 20 %.

Kui näidise C kummagi laterna korral ei ole hälve suurem kui 0 %, võib mõõtmise lõpetada.

3.2.

Seeriatoodanguna valmistatavate laternate nõuetele vastavus vaidlustatakse, kui hälve on vähemalt

3.2.1.

ühel näidiste C või D katsekehadest suurem kui 20 %, kuid nende näidiste kõigi katsekehade hälve ei ole suurem kui 30 %.

Tootjalt nõutakse uuesti, et ta viiks oma toodangu nõuetega vastavusse.

Teine punkti 4 kohane korduv näidiste võtmine tehakse kahe kuu jooksul pärast teatamist. Tehniline teenistus hoiab näidised C ja D kogu toodangu vastavuse tagamise aja vältel alles.

3.2.2.

Ühe korral näidiste C või D katsekehadest on hälve suurem kui 30 %.

Sellisel juhul tüübikinnitus tühistatakse ja rakendatakse punkti 5.

4.   TEINE KORDUV NÄIDISTE VÕTMINE

Pärast toodangu vastavusse viimist valminud kauba varude hulgast valitakse näidiseks neli juhuslikku laternat.

Esimene kahest laternast koosnev näidis märgistatakse E-tähega, teine F-tähega.

4.1.

Seeriatoodanguna valmistatavate laternate nõuetele vastavust ei vaidlustata, kui näidiste E ja F ükski katsekeha (ükski neljast laternast) ei erine ettenähtust enam kui 20 %.

Kui näidise E kummagi laterna korral ei ole hälve suurem kui 0 %, võib mõõtmise lõpetada.

4.2.

Seeriatoodanguna valmistatavate laternate nõuetele vastavus vaidlustatakse, kui hälve on vähemalt ühe korral näidiste E või F katsekehadest suurem kui 20 %.

Sellisel juhul tüübikinnitus tühistatakse ja rakendatakse punkti 5.

5.   TÜÜBIKINNITUSE TÜHISTAMINE

Tüübikinnituse tühistamisel järgitakse käesoleva eeskirja punkti 3.6.

6.   LÄHITULEDE VALGUSTATUD ALA PIIRI VERTIKAALSUUNAS NIHKUMINE

Et kontrollida lähitulede valgustatud ala piiri vertikaalsuunas nihkumist soojuse mõjul, kasutatakse järgmist meetodit:

ühte näidise A laternatest või -süsteemidest kontrollitakse 7. lisa punktis 3 kirjeldatud meetodil pärast seda, kui selle süsteemiga on kolm korda järjest tehtud läbi 7. lisa punktis 3.2.2 kirjeldatud tsükkel.

Lähituli või süsteem loetakse nõuetele vastavaks, kui Δr ei ole suurem kui 1,5 mrad ülespoole ega 2,5 mrad allapoole.

Kui see näitaja on suurem kui 1,5 mrad, kuid ei ole suurem kui 2,0 mrad ülespoole, või on suurem kui 2,5 mrad, kuid ei ole suurem kui 3,0 mrad allapoole, tehakse katsed näidise A teise süsteemiga. Nende kahe näidise korral registreeritud absoluutväärtuste keskmine ei tohi olla suurem kui 1,5 mrad ülespoole ega 2,5 mrad allapoole.

Kui nimetatud väärtust 1,5 mrad ülespoole ja 2,5 mrad allapoole näidise A korral ei saavutata, siis tehakse sama katse veel näidise B kahe süsteemiga ja seejuures ei tohi väärtus Δr kummagi korral olla suurem kui 1,5 mrad ülespoole ega 2,5 mrad allapoole.

Käesoleva eeskirja punkti 5.5 kohaseid eesmisi udutulelaternaid peetakse nõuetele vastavaks, kui r ei ole suurem kui 3,0 mrad.

Kui see näitaja on suurem kui 3,0 mrad, kuid ei ole suurem kui 4,0 mrad, tehakse katsed näidise A teise udutulelaternaga. Nende kahe näidise korral registreeritud absoluutväärtuste keskmine ei tohi olla suurem kui 3,0 mrad.

Kui nimetatud väärtust 3,0 mrad näidise A korral ei saavutata, siis tehakse sama katse veel näidise B kahe eesmise udutulega ja seejuures ei tohi väärtus r kummagi korral olla suurem kui 3,0 mrad.


4. LISA

Sfääriliste koordinaatide mõõtmise süsteem ja katsepunktide asukohad

Image 59
Joonis A4-I Sfääriliste koordinaatide mõõtmise süsteem

E25m= l(h,v)x cos γ/r2

1.   FOTOMEETRILISTE MÕÕTMISTE NÕUDED

1.1.

Teevalgustusseade või selle osa(d) kinnitatakse goniomeetrile, mille liikuv telg on fikseeritud horisontaalteljega risti.

1.1.1.

Valgustugevus määratakse kindlaks valgusanduri abil, mis asub 65 mm küljepikkusega ruudu piires ja mis (välja arvatud pöördelaternate korral) paigutatakse iga esilaterna või valgustusüksuse nullkeskmest vähemalt 25 meetri kaugusele goniomeetri süsteemi läbiva mõõteteljega risti. Punkt HV on vertikaalse polaarteljega koordinaadistiku keskpunkt. Joon h on horisontaaljoon läbi HV (vt joonis A4-1).

1.1.2.

Nurkkoordinaadid esitatakse kraadides vertikaalse polaarteljega kera kohta goniofotomeetri järgi, nagu on näidatud joonisel A4-1.

1.1.3.

Fotomeetriliste mõõtmiste tegemisel tuleb kasutada hajupeegelduste vastast kaitset.

1.2.

Lubatud on ka mis tahes muu samaväärne fotomeetriline meetod, mille korral järgitakse ettenähtud korrelatsiooni.

1.3.

Kasutatakse mõõteekraani, mis võib paikneda lähemal, kui on valgusandur.

1.4.

Teevalgustusseade või selle osa(d) tuleb enne mõõtmiste alustamist suunata nii, et valgustatud ala piiri asukoht vastab konkreetse funktsiooni asjakohastele nõuetele käesoleva eeskirja punktist 5.

1.5.

Kohanduvate esitulede süsteem

1.5.1.

Vältida tuleb valgustusüksuse nullkeskme mis tahes nihkumist goniomeetri pöörlemistelgede suhtes. Eeskätt kehtib see vertikaalsuuna ja nende valgustusüksuste kohta, mis tekitavad valgustatud ala piiri.

1.5.2.

Konkreetse valgustusfunktsiooni või -režiimi iga üksiku mõõtepunkti (asendinurga) kohta käesolevas eeskirjas esitatud fotomeetrilistele nõuetele peab vastama pool kõigi süsteemis selle funktsiooni või režiimi täitmiseks rakendatud või vastavas nõudes näidatud valgustusüksuste korral mõõdetud väärtuste summast.

1.5.2.1.

Kuid kui nõue on kehtestatud ainult ühe poole kohta, siis kahega ei jagata. Sellised juhud on käesoleva eeskirja punktid 5.3.2.5.2, 5.3.2.8.1, 5.1.3.5, 5.1.3.6, 5.3.3.4.1, 5.3.5.1 ja tabeli 9 märkus 4.

1.5.3.

Süsteemi valgustusüksusi tuleb mõõta eraldi, kusjuures ühel ajal võib siiski mõõta ühe paigaldusüksuse kahte või enamat valgustusüksust, mis on varustatud ühte tüüpi (kas reguleeritava või mittereguleeritava) elektritoitega valgusallikatega, kui nende mõõtmed ja paigutus on sellised, et nende valgusavad mahuvad täies ulatuses ristkülikusse, mille pikkus (horisontaalsuunas) ei ole suurem kui 300 mm ja laius (vertikaalsuunas) ei ole suurem kui 150 mm, ning kui tootja on määranud neile ühise nullkeskme.

1.5.4.

Enne järgmist katset tuleb süsteem seada neutraalasendisse.

1.5.5.

Süsteem või selle osa(d) tuleb enne mõõtmiste alustamist suunata nii, et valgustatud ala piiri asukoht vastab tabelis 10 näidatud nõuetele. Süsteemi selliste osade, mille kohta tehakse eraldi mõõtmised ja mis ei tekita valgustatud ala piiri, goniomeetrile kinnitamisel tuleb järgida tüübikinnituse taotleja teatatud tingimusi (paigaldusasendi kohta).

1.6.

Pöördelaternad

1.6.1.

Fotomeetriliste mõõtmiste tegemisel tuleb kasutada hajupeegelduste vastast kaitset.

1.6.2.

Kui mõõtmistulemused vaidlustatakse, tuleb mõõtmised teha nii, et need vastavad järgmistele nõuetele:

1.6.2.1.

mõõtekaugus on selline, et saab rakendada ruutpöördvõrdelisuse seadust;

1.6.2.2.

mõõteseadme vastuvõtja nurk valguse nullkeskme suhtes on vahemikus 10′–1°;

1.6.2.3.

konkreetse vaatlussuuna valgustugevus vastab nõuetele, kui ettenähtud valgustugevus registreeritakse suunas, mis ei erine vaatlussuunast rohkem kui veerand kraadi.

2.   KATSEPUNKTIDE ASUKOHAD

Image 60
Joonis A4-II Kaugtule katsepunktid

h-h = horisontaaltasapind, v-v = vertikaaltasapind, mis läbib esilaterna optilist telge

Image 61
Joonis A4-III Esmase kaugtule katsepunktide asukohad

Image 62
Joonis A4-IV Teisese kaugtule katsepunktide asukohad

Image 63
Joonis A4-V Lähituli parempoolse liikluse korral

Vasakpoolse liikluse jaoks ettenähtud katsepunktide asukohad on joone V-V suhtes peegelpildis.

Image 64
Joonis A4-VI Gaaslahenduslampidega lähituli parempoolse liikluse korral

h-h = horisontaaltasapind, v-v = vertikaaltasapind, mis läbib esilaterna optilist telge

Vasakpoolse liikluse jaoks ettenähtud katsepunktide asukohad on joone V-V suhtes peegelpildis.

Image 65
Joonis A4-VII Kohanduvate esitulede süsteemi lähituli parempoolse liikluse korral(*)

(*)

Märkus: mõõtmise kord on näidatud 4. lisas.

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

 

„sellest ülalpool“ tähendab üksnes paiknemist vertikaalsuunas ülalpool;

 

„sellest allpool“ tähendab üksnes paiknemist vertikaalsuunas allpool.

Lähitulede asendinurga fotomeetrilised nõuded on esitatud parempoolse liikluse jaoks ja neid väljendatakse kraadides ülalpool (U) või allpool (D) joont H-H ning paremal (R) või vasakul pool (L) joont V-V.

Vasakpoolse liikluse jaoks ettenähtud katsepunktide asukohad on joone V-V suhtes peegelpildis.

Image 66
Joonis A4-VIII AS-klassi esilaterna(te) lähitule katsepunktid ja -alad

H-H: horisontaaltasapind:

läbib

V-V: vertikaaltasapind

esilaterna fookust

Image 67
Joonis A4-IX BS-klassi esilaterna(te) lähitule katsepunktid ja -alad

H-H: horisontaaltasapind:

läbib

V-V: vertikaaltasapind

esilaterna fookust

Image 68
Joonis A4-X CS-, DS- ja ES-klassi esilaterna(te) lähitule katsepunktide ja -alade asukohad

Image 69
Joonis A4-XI F3-klassi eesmise udutulelaterna valgusjaotus

Image 70
Joonis A4-XII Pöördelaternate mõõtepunktid (vasakpoolne latern)

Image 71
Joonis A4-XIII Pöördelaternate geomeetriline nähtavus horisontaalsuunas

Image 72
Joonis A4-XIV Pöördelaternate geomeetriline nähtavus vertikaalsuunas


5. LISA

Suunamine, asümmeetriliste lähitulede valgustatud ala piiri kontrollimine mõõteriistade abil

1.   VISUAALNE SUUNAMINE

1.1.

Lihtlähitulelaterna või vähemalt ühe kohanduvate esitulede süsteemi C-klassi lähitule valgustusüksuse valgustugevuse jaotus peab neutraalasendis hõlmama valgustatud ala piiri (vt joonis A5-I), mis võimaldab esilaternat fotomeetrilisteks mõõtmisteks ja sõidukil suunamiseks õigesti reguleerida.

Valgustatud ala piir koosneb järgmistest osadest:

a)

parempoolseks liikluseks ettenähtud tulede korral:

i)

sirge horisontaalne osa vasakul pool;

ii)

murdekoht ja tõusev osa paremal pool;

b)

vasakpoolseks liikluseks ettenähtud tulede korral:

i)

sirge horisontaalne osa paremal pool;

ii)

murdekoht ja tõusev osa vasakul pool.

Mõlemal juhul peavad murdekoht ja tõusev osa olema terava servaga.

1.2.

Esilaternat või kohanduvate esitulede süsteemi suunatakse visuaalselt valgustatud ala piiri abil (vt joonis A5-I) järgmiselt. Suunamisel kasutatakse lamedat vertikaalset ekraani, mis paigutatakse esilaterna või kohanduvate esitulede süsteemi ette 10 või 25 m kaugusele (vastavalt 1. lisa punktile 9) ja telje H-V suhtes täisnurga all, nagu on näidatud 4. lisas. Ekraan peab olema piisavalt lai, et võimaldada lähitule valgustatud ala piiri kontrollida ja reguleerida vähemalt 5° ulatuses kummalgi pool joont V-V.

1.2.1.

Vertikaalsuunas reguleerimiseks nihutatakse valgustatud ala piiri horisontaalset osa altpoolt joont B ülespoole ja reguleeritakse selle nimikõrgusele, mis on 1 % (0,57 kraadi) joonest H-H allpool.

Image 73
Joonis A5-I Valgustatud ala piiri visuaalne suunamine

Märkus:

vertikaal- ja horisontaaljooned on erinevas mastaabis.

1.2.2.

Horisontaalsuunas reguleerimiseks nihutatakse valgustatud ala piiri murdekohta ja tõusvat osa

parempoolse liikluse jaoks paremalt vasakule ning paigutatakse pärast nihutamist horisontaalsuunas nii, et

a)

joonest 0,2° D kõrgemal ei lähe tõusev osa joonest A vasakule;

b)

joonel 0,2° D või sellest allpool läheb tõusev osa üle joone A ning

c)

murdekoht on enam-vähem joonel V-V (sellest ±0,5 kraadi vasakul või paremal)

või

vasakpoolse liikluse jaoks vasakult paremale ning paigutatakse pärast nihutamist horisontaalsuunas nii, et

a)

joonest 0,2° D kõrgemal ei lähe tõusev osa joonest A paremale;

b)

joonel 0,2° või sellest allpool läheb tõusev osa üle joone A ning

c)

murdekoht on peamiselt joonel V-V.

1.2.3.

Kui sel viisil suunatud esilatern või kohanduvate esitulede süsteem ei vasta käesoleva eeskirja punktide 5.2–5.4 nõuetele, võib selle suunatust muuta tingimusel, et valgusvihu telge ei nihutata

horisontaalsuunas joonest A kaugemale kui

a)

parempoolse liikluse korral 0,5° vasakule või 0,75° paremale või

b)

vasakpoolse liikluse korral 0,5° paremale või 0,75° vasakule ning

vertikaalsuunas mitte rohkem kui 0,25° joonest B üles- või allapoole.

1.2.4.

Kui aga ettenähtud vertikaalasendi seadmine punktis 1.2.3 lubatud hälvete piires korduvalt ei õnnestu, siis kasutatakse valgustatud ala piiri ettenähtud miinimumkvaliteedile vastavuse katsetamiseks ning valgusvihu vertikaal- ja horisontaalsuunas reguleerimiseks mõõteriistadega meetodit, mida on kirjeldatud punktis 2.

1.2.5.

Kui tüübikinnitust taotletakse üksnes lähitulele, peab niiviisi suunatud esilatern9 vastama punktide 5.2.–5.4. nõuetele; kui seda kavatsetakse kasutada nii lähitule kui ka kaugtule jaoks, peab esilatern vastama käesoleva eeskirja punktide 5.1–5.4 nõuetele.

2.   ASÜMMEETRILISTE LÄHITULEDE VALGUSTATUD ALA PIIRI KONTROLLIMINE MÕÕTERIISTADE ABIL

2.1.

Üldteave

Kui kohaldatakse punkti 1.2.4, tuleb valgustatud ala piiri kvaliteeti katsetada punkti 2.2 nõuete kohaselt ning valgusvihu vertikaal- ja horisontaalsuunas reguleerimisel mõõteriistade abil tuleb järgida punkti 2.3 nõudeid.

Enne valgustatud ala piiri kvaliteedi mõõtmist ja mõõteriistade abil suunamist tuleb teha punktide 1.2.1 ja 1.2.2 kohane visuaalne eelsuunamine.

2.2.

Valgustatud ala piiri kvaliteedi mõõtmine

Miinimumteravuse määramiseks skaneeritakse valgustatud ala piiri horisontaalosa vertikaalsuunas nurgasammuga 0,05°

a)

mõõtekaugusel 10 m ligikaudu 10 mm läbimõõduga anduriga või

b)

mõõtekaugusel 25 m ligikaudu 30 mm läbimõõduga anduriga.

Katses kasutatud mõõtekaugus märgitakse käesoleva eeskirja 1. lisa kohase teatise vormi punkti 9.

Maksimumteravuse määramiseks skaneeritakse valgustatud ala piiri horisontaalosa vertikaalsuunas nurgasammuga 0,05° ainult mõõtekaugusel 25 m ligikaudu 30 mm läbimõõduga anduriga.

Valgustatud ala piiri kvaliteet loetakse nõuetele vastavaks, kui vähemalt ühe mõõtmiste seeria tulemused vastavad punktide 2.2.1–2.2.3 nõuetele.

2.2.1.

Näha tohib olla vaid üks valgustatud ala piir (1).

2.2.2.

Valgustatud ala piiri teravus

Teravusteguri G määramiseks skaneeritakse valgustatud ala piiri horisontaalosa vertikaalsuunas 2,5° all joonest V-V, kus:

G = (log Eβ – log E(β + 0,1°)), kus β = vertikaalne asend kraadides ja E = valgustus mõõteekraanil.

G väärtus ei tohi olla väiksem kui 0,13 (miinimumteravus) ega suurem kui 0,40 (maksimumteravus).

2.2.3.

Lineaarsus

Valgustatud ala horisontaalse piiri see osa, mida kasutatakse vertikaalsuunas reguleerimiseks, peab olema horisontaalne vahemikus 1,5°–3,5° joonest V-V (vt joonis A5-II).

Valgustatud ala piiri gradiendi käänupunktid vertikaaljoontel 1,5°, 2,5° ja 3,5° leitakse valemiga:

Kindlaksmääratud käänupunktide maksimaalne vertikaalne vahe ei tohi olla suurem kui 0,2°.

(d2 (log E) / dβ2 = 0).

2.3.

Vertikaal- ja horisontaalsuunas reguleerimine

Kui valgustatud ala piir vastab punkti 2.2 kvaliteedinõuetele, siis võib valgusvihku reguleerida mõõteriistade abil.

Image 74
Joonis A5-II Valgustatud ala piiri kvaliteedi mõõtmine

Märkus:

vertikaal- ja horisontaaljooned on erinevas mastaabis.

2.3.1.

Vertikaalsuunas reguleerimine

Valgustatud ala piiri horisontaalne osa skaneeritakse vertikaalsuunas 2,5° kaugusel joonest V-V, liikudes altpoolt joont B üles (vt joonis A5-III). Käänupunkt (kus d2 (log E) / dβ2 = 0) määratakse kindlaks ja paigutatakse joonele B, mis asub 1 % joonest H-H allpool.

2.3.2.

Horisontaalsuunas reguleerimine

Tüübikinnituse taotleja valib ühe järgmistest horisontaalsuunas reguleerimise meetoditest.

a)

Joone 0,2 D meetod (vt joonis A5-III)

Kohe pärast laterna vertikaalsuunas reguleerimist skaneeritakse 5° vasakult 5° paremale piki ühte horisontaaljoont 0,2° D. Maksimumgradient G, mis määratakse valemiga G = (log Eβ – log E(β + 0,1°)), kus β on horisontaalasend kraadides, ei tohi olla väiksem kui 0,08.

Joonel 0,2 D leitud käänupunkt paigutatakse joonele A.

Image 75
Joonis A5-III Vertikaal- ja horisontaalsuunas reguleerimine mõõteriistade abil: horisontaaljoone skaneerimise meetod

Märkus:

vertikaal- ja horisontaaljooned on erinevas mastaabis.

b)

Kolme joone meetod (vt joonis A5-IV)

Pärast laterna vertikaalsuunas reguleerimist skaneeritakse vahemikus 2° D kuni 2 °U piki kolme vertikaaljoont, mis asuvad kaugustel 1°R, 2°R ja 3°R. Vastavad maksimumgradiendid G leitakse valemiga:

G = (log Eβ – log E(β + 0,1°)),

kus β on vertikaalasend kraadides, ei tohi olla väiksemad kui 0,08. Kolmel joonel leitud käänupunktidest tuletatakse sirgjoon. Selle joone ja vertikaalsuunas reguleerimise käigus leitud joone B lõikepunkt paigutatakse joonele V.

Image 76
Joonis A5-IV Vertikaal- ja horisontaalsuunas reguleerimine mõõteriistade abil: kolme joone skaneerimise meetod

Märkus:

vertikaal- ja horisontaaljooned on erinevas mastaabis.

(1)  Käesolevat punkti tuleks muuta, kui võetakse kasutusele objektiivne katsemeetod.


6. LISA

Sümmeetriliste lähitulede laternate ja eesmiste udutulelaternate valgustatud ala piiri määramine ja teravus ning suunamine seda piiri kasutades

1.   ÜLDTEAVE

1.1.

Sümmeetriliste lähitulede laternate ja eesmiste udutulelaternate valgustugevuse jaotus peab hõlmama valgustatud ala piiri, mis võimaldab laternat fotomeetrilisteks mõõtmisteks ja sõidukil suunamiseks õigesti reguleerida. Valgustatud ala piiri omadused peavad vastama punktide 2–4 nõuetele.

2.   VALGUSTATUD ALA PIIRI KUJU

2.1.

Laterna visuaalseks reguleerimiseks peab valgustatud ala piiril olema

2.1.1.

sümmeetrilise lähitule laterna vertikaalsuunas reguleerimiseks ettenähtud horisontaalne joon, mis ulatub joonest V-V kummalegi poole (vt joonis A6-I), nagu on ette nähtud käesoleva eeskirja punktis 5.4.1.1;

2.1.2.

eesmise udutulelaterna vertikaalsuunas reguleerimiseks ettenähtud horisontaalne joon, mis ulatub 4° joonest V-V kummalegi poole (vt joonis A6-II).

Image 77
Joonis A6-I Sümmeetrilise lähitule laterna valgustatud ala piiri kuju ja asukoht

Image 78
Joonis A6-II Eesmise udutulelaterna valgustatud ala piiri kuju ja asukoht

3.   SÜMMEETRILISE LÄHITULE LATERNA JA EESMISE UDUTULELATERNA REGULEERIMINE

3.1.

Horisontaalsuunas reguleerimiseks paigutatakse valgustatud ala piir nii, et projitseeritud valguslaik on joone V-V suhtes ligikaudu sümmeetriline. Kui eesmine udutulelatern on ette nähtud paarikaupa kasutamiseks või on muidu asümmeetrilise valguslaiguga, reguleeritakse see horisontaalsuunas tüübikinnituse taotleja esitatud andmete kohaselt või muul viisil, mis tagab valgustatud ala piiri sümmeetrilisuse joone V-V suhtes.

3.2.

Vertikaalsuunas reguleerimine tehakse pärast laterna horisontaalsuunas reguleerimist punkti 3.1 järgi. Selleks nihutatakse valgustatud ala piiri alumisest asendist ülespoole, kuni valgustatud ala piir jõuab oma nimikõrgusele. Vertikaalsuunas nimikõrgusel reguleerimise jaoks paigutatakse valgustatud ala piir joonele V-V

a)

AS-, BS-, CS-, DS- ja ES-klassi sümmeetriliste esilaternate korral 0,57 kraadi (1 %) joonest H-H allpool;

b)

eesmiste udutulelaternate korral 1 kraad joonest H-H allpool.

Kui valgustatud ala piiri horisontaalne osa on veidi kõver või kaldu, siis ei tohi see vertikaalsuunas ületada vahemikku, mille moodustavad kaks joonest V-V 3° vasakul ja 3° paremal paiknevat horisontaaljoont, mis on

a)

0,2° BS-klassi esilaternate ja eesmiste udutulelaternate korral;

b)

0,3° AS-, CS-, DS- ja ES-klassi esilaternate korral

valgustatud ala piiri nimiasendist ülal- ja allpool (vt vastavalt joonised A6-I ja A6-II).

3.3.

Kui kolme valgustatud ala piiri reguleerimise katse vertikaalasendid erinevad rohkem kui

a)

0,2° BS-klassi esilaternate ja eesmiste udutulelaternate korral;

b)

0,3° AS-, CS-, DS- ja ES-klassi esilaternate korral,

siis eeldatakse, et valgustatud ala piiri horisontaalne osa ei ole visuaalse reguleerimise jaoks piisavalt sirge või terav. Sel juhul tehakse valgustatud ala piiri kvaliteedi kontrollimiseks järgmine mõõtmiskatse.

4.   VALGUSTATUD ALA PIIRI KVALITEEDI MÕÕTMINE

4.1.

Mõõtmised tehakse valgustatud ala piiri horisontaalset osa vertikaalsuunas skaneerides, nii et nurgasammud ei ole suuremad kui 0,05°:

a)

mõõtekaugusel 10 m ligikaudu 10 mm läbimõõduga anduriga;

b)

mõõtekaugusel 25 m ligikaudu 30 mm läbimõõduga anduriga.

Valgustatud ala piiri kvaliteet loetakse nõuetele vastavaks, kui vähemalt üks mõõtmine 10 või 25 m kauguselt vastab punktide 4.1.1–4.1.3 nõuetele.

Katses kasutatud mõõtekaugus märgitakse 1. lisa kohase teatise vormi punkti 9.2.6.

Skaneeritakse alumisest asendist vertikaalselt üles läbi valgustatud ala piiri järgmistes vahemikes:

a)

esilaternate korral –3° kuni –1,5° ja +1,5° kuni +3° joone V-V suhtes

b)

eesmiste udutulelaternate korral –2,5° kuni +2,5° joone V-V suhtes.

Sel viisil mõõdetud valgustatud ala piiri kvaliteet peab vastama järgmistele nõuetele.

4.1.1.

Näha tohib olla vaid üks valgustatud ala piir (1).

4.1.2.

Valgustatud ala piiri teravus. Kui skaneeritakse vertikaalsuunas läbi valgustatud ala piiri horisontaalse osa mööda ±2,5° joont, siis mõõdetud maksimumväärtus

G = (log Eβ – log E(β+ 0,1°))

on valgustatud ala piiri teravustegur G. G väärtus ei tohi olla

a)

BS-klassi esilaternate korral väiksem kui 0,13;

b)

AS-, CS-, DS- ja ES-klassi esilaternate ja eesmiste udutulelaternate korral väiksem kui 0,08.

4.1.3.

Lineaarsus tähendab, et vertikaalsuunas reguleerimise jaoks kasutatav valgustatud ala piiri osa peab olema horisontaalne vahemikus 3° L kuni 3° R joonest V-V. See nõue loetakse täidetuks, kui punktile 3.2 vastavate käänupunktide asukohad joonest V-V 3° vasakul ja paremal ei erine vertikaalsuunas rohkem kui

a)

0,2° BS-klassi esilaternate ja eesmiste udutulelaternate korral;

b)

0,3° AS-, CS-, DS- ja ES-klassi esilaternate korral

nimiasendist joonel V-V.

5.   VERTIKAALSUUNAS REGULEERIMINE MÕÕTERIISTADE ABIL

Kui valgustatud ala piir vastab eespool nimetatud kvaliteedinõuetele, siis saab valgusvihku vertikaalsuunas reguleerida mõõteriistade abil. Selleks paigutatakse käänupunkt, kus d2 (log E) / dv2 = 0 joonel V-V oma nimiasendisse joone H-H all. Valgustatud ala piiri mõõtmisel ja reguleerimisel liigutakse nimiasendi alt ülespoole.


(1)  Käesolevat punkti tuleks muuta, kui võetakse kasutusele objektiivne katsemeetod.


7. LISA

Töötavate teevalgustusseadmete (v.a pöördelaternad) fotomeetriliste tööparameetrite stabiilsuse katsed

1.   KOMPLEKTSETE TEEVALGUSTUSSEADMETE KATSED

Pärast käesoleva eeskirja kohast fotomeetriliste väärtuste mõõtmist

a)

lähitule asümmeetrilise valguslaiguga esilaterna korral:

kaugtule punktis Imax ja lähitule punktides 25L2, 50 R, B 50 L (või vasakpoolseks liikluseks ettenähtud esilaternate punktides 25R2, 50 L, B 50 R);

b)

sümmeetrilise valguslaiguga esilaterna korral:

kaugtule punktis Imax ning B-klassi lähitule punktides 0,50U/1,5L ja 0,50U/1,5R, 50R ja 50L ning C-, D- ja E-klassi lähitule punktides 0,86D-3,5R, 0,86D-3,5L, 0,50U-1,5L ja 0,50U-1,5R;

c)

eesmiste udutulelaternate korral:

maksimaalse valgustustiheduse punktis alas D (Imax) ja punktis HV;

d)

kohanduvate esitulede süsteemi korral:

kaugtule punktis Imax ja lähitule punktides 25LL, 50 V, B 50 L (või vasakpoolseks liikluseks ettenähtud kohanduvate esitulede punktides 25RR, 50 V, B 50 R);

Katsetatakse töötava komplektse näidise fotomeetriliste tööparameetrite stabiilsust.

1.1.

Esilaternad või eesmised udutulelaternad

„Komplektne näidis“ – terviklatern koos liiteseadis(t)ega ja selliste korpuse osade, valgusallikate või leedmooduli(te)ga, mis võivad mõjutada selle soojust hajutavaid omadusi.

1.2.

Kohanduvate esitulede süsteem

a)

„Komplektne näidis“ – süsteemi parem ja vasak pool tervikuna koos valgusallika elektroonilis(t)e juhtseadis(t)ega ja/või toite- ja tööseadis(t)ega ning selliste korpuse osade ja laternatega, mis võivad mõjutada selle soojust hajutavaid omadusi. Süsteemi iga paigaldusüksust ja terviksüsteemi iga laternat ja/või leedmoodulit (kui see on olemas) võib katsetada eraldi.

b)

„Katsenäidis“ – tähendab alljärgnevas tekstis kas komplektset näidist või katsetatavat paigaldusüksust.

c)

„Valgusallikas“ – hõlmab ka ainult hõõgniitlambi hõõgniiti, leedlampi, leedmooduleid või leedlambi või leedmooduli valgust tekitavaid osi.

1.3.

Katsed tehakse

a)

kuivas ja tuulevaikses kohas õhutemperatuuril 23 °C ±5 °C ning katsenäidis kinnitatakse katserakisele nii, et latern on samas asendis kui sõidukis;

b)

asendatavate valgusallikate korral: kasutades seeriatoodanguna valmistatud ja vähemalt ühe tunni vältel vanandatud hõõgniitlampe või seeriatoodanguna valmistatud ja vähemalt 15 tunni vältel vanandatud gaaslahenduslampe või seeriatoodanguna valmistatud ja vähemalt 48 tunni vältel vanandatud leedlampi ja leedmooduleid, mis on enne käesolevas eeskirjaga ettenähtud katsete alustamist jahutatud ümbritseva keskkonna temperatuurini. Kasutatakse tüübikinnituse taotleja esitatud leedmooduleid;

c)

kohanduvate esitulede süsteemi korral, mis võimaldab kaugtule kohandumist, peab kaugtuli, kui see sisse lülitatakse, olema maksimaalses režiimis.

1.4.

Mõõteseadmed peavad olema samaväärsed nendega, mida kasutati tüübikinnituskatsetel. Kohanduvate esitulede süsteem või selle osa(d) tuleb enne järgmiste katsete tegemist seada neutraalasendisse.

Katsenäidisel lastakse töötada, eemaldamata seda vahepeal katseseadmelt ning muutmata selle asendit katserakise suhtes. Kasutatakse konkreetse esilaterna jaoks ettenähtud kategooria valgusallikat.

2.   FOTOMEETRILISTE TÖÖPARAMEETRITE STABIILSUSE KATSE

2.1.

Puhas seade

Seadmel lastakse töötada 12 tundi, nagu on kirjeldatud punktis 2.1.1, ja seda kontrollitakse vastavalt punktile 2.1.2.

2.1.1.

Katse käik (1)

2.1.1.1.

Seadmel lastakse ettenähtud aja vältel töötada järgmisel viisil:

a)

kui seade on ette nähtud vaid üheainsa valgustusfunktsiooni täitmiseks (lähituled või kaugtuled või eesmised udutulelaternad), sealjuures lähitulede korral vaid ühes lähitulede klassis, siis lülitatakse valgusallikas (valgusallikad) punktis 2.1 näidatud ajaks (2) sisse;

b)

kui seade on ette nähtud lähitule ja ühe või mitme kaugtule jaoks või lähitule ja udutulelaternaga esilaterna korral:

i)

seadmega tehakse ettenähtud aja vältel järgmine katsetsükkel:

15 minutit on sisse lülitatud lihtlähituli;

5 minutit on sisse lülitatud kõik funktsioonid;

ii)

kui tüübikinnituse taotleja andmetel kasutatakse esilaternat nii, et korraga on sisse lülitatud ainult lähituli või ainult kaugtuli (-tuled) (3), siis tehakse katse selle tingimuse kohaselt, lülitades pooleks punktis 2.1 näidatud ajast sisse1 lähitule ja pooleks ajaks sellega vaheldumisi kaugtule(d) (korraga);

iii)

kui lähi- ja kaugtuld tekitab sama gaaslahenduslamp, on katsetsükkel järgmine:

15 minutit on sisse lülitatud lähituli;

5 minutit on sisse lülitatud kõik kaugtuld toetavad valgusallikad;

c)

kohanduvate esitulede süsteemi korral:

i)

kui katsenäidis hõlmab käesoleva eeskirja kohaselt enam kui ühte funktsiooni või enam kui ühte lähitulede klassi ja kui tüübikinnituse taotleja andmetel kasutatakse katsenäidise kõigi funktsioonide või lähituleklasside korral eraldi valgusallikaid, mis lülitatakse sisse ükshaaval2, tuleb katse tegemisel sellest tingimusest lähtudes lülitada1 iga ettenähtud funktsiooni või lähituleklassi korral punktis 2.1 ettenähtud ja võrdseteks osadeks jaotatud ajavahemikuks järjestikku sisse kõige energiakulukam režiim;

ii)

kõigil muudel juhtudel1, 2 tehakse katsenäidisega igas C-klassi, V-klassi, E-klassi ja W-klassi lähitulede režiimis, mida katsenäidis tekitab või mille tekitamises osaleb, punktis 2.1 ettenähtud (ja võrdseteks osadeks jaotatud) ajavahemiku jooksul järgmine katsetsükkel:

kõigepealt lülitatakse 15 minutiks sisse näiteks C-klassi lähitulede kõige energiakulukam režiim sirgel teel sõitmise tingimustes;

seejärel lülitatakse 5 minutiks sisse sama lähitulerežiim ja samal ajal ka kõik muud katsenäidise valgusallikad (4), mis on tüübikinnituse taotleja esitatud andmetes;

kui täitub eespool nimetatud (võrdseteks osadeks jaotatud) ajavahemik, mis on ette nähtud punktis 2.1, tuleb sama katsetsükkel eespool nimetatud järjekorras vajaduse korral teha lähitulede teise, kolmanda ja neljanda klassiga;

d)

kui esilaternas on udutuli ja üks või mitu kaugtuld:

i)

esilaternal lastakse ettenähtud aja vältel järgmise tsükli järgi töötada:

15 minutit on sisse lülitatud eesmine udutulelatern;

5 minutit on sisse lülitatud kõik funktsioonid;

ii)

kui tüübikinnituse taotleja andmetel kasutatakse esilaternat nii, et korraga on sisse lülitatud ainult eesmine udutulelatern või ainult kaugtuli (-tuled)2, siis tehakse katse selle tingimuse kohaselt, lülitades pooleks punktis 2.1 näidatud ajast sisse1 eesmise udutulelaterna ja pooleks ajaks sellega vaheldumisi kaugtule(d) (korraga);

e)

kui katsenäidis hõlmab teisi grupeeritud valgustusfunktsioone, tuleb samal ajal kõik need üksikfunktsioonid punktis a või b ettenähtud ajaks tootja andmete kohaselt sisse lülitada;

f)

lähitulega, ühe või mitme kaugtulega ja udutulega esilaterna korral:

i)

esilaternal lastakse ettenähtud aja vältel järgmise tsükli järgi töötada:

15 minutit on sisse lülitatud lihtlähituli;

5 minutit on sisse lülitatud kõik funktsioonid;

ii)

kui tüübikinnituse taotleja andmetel kasutatakse esilaternat nii, et korraga on sisse lülitatud ainult lähituli või ainult kaugtuli (-tuled)2, siis tehakse katse selle tingimuse kohaselt, lülitades pooleks punktis 2.1 näidatud ajast sisse1 lihtlähitule ja pooleks ajaks sellega vaheldumisi kaugtule(d), ning eesmisel udutulel lastakse töötada kogu ajast poole vältel (kaugtule töötamise ajal sellise tsükli järgi, kus tuli on 15 minutit välja lülitatud ja 5 minutit sisse lülitatud);

iii)

kui tüübikinnituse taotleja teatab, et esilaternat kasutatakse nii, et korraga on sisse lülitatud ainult lähituli või ainult eesmine udutuli2, tehakse katse seda tingimust arvesse võttes ning aktiveeritakse1 vaheldumisi lihtlähituli ja eesmine udutuli ajavahemiku jooksul, mis moodustab poole punktis 2.1 nimetatud ajavahemikust, ning kaugtule(de)l lastakse töötada kogu ajast poole vältel sellise tsükli järgi, kus lihtlähituli on 15 minutit välja lülitatud ja 5 minutit sisse lülitatud;

iv)

kui tüübikinnituse taotleja andmetel kasutatakse esilaternat nii, et korraga on sisse lülitatud ainult lähituli või ainult kaugtuli (-tuled)2 või ainult eesmine udutuli2, siis tehakse katse selle tingimuse kohaselt, lülitades kolmandikuks punktis 2.1 näidatud ajast sisse1 lähitule ja kolmandikuks ajaks sellega vaheldumisi kaugtule(d) ning kolmandikuks eesmise udutule;

g)

kui lähituli on ette nähtud kurvivalgustuseks valgusallika(te) või leedmooduli(te)ga, peab see (peavad need) üksnes koos lähitulega ühe minuti vältel olema sisse lülitatud ja üheksa minuti vältel välja lülitatud (vt käesoleva lisa 1. liide).

Kui esilaternal on kurvivalguse andmiseks mitu täiendavat valgusallikat, siis tehakse katse sellise valgusallikate kombinatsiooniga, mis vastab kõige raskematele kasutustingimustele;

h)

kui kaugtules kasutatakse mitut valgusallikat ja tüübikinnituse taotleja andmetel kasutatakse osa kaugtulest (ühte neist täiendavatest valgusallikatest) üksnes lühiajalisteks märguanneteks (vilgutamine enne möödasõidu alustamist), siis tehakse katse ilma kaugtule selle osata.

2.1.1.2.

Katsepinge

Katsenäidise klemmidele rakendatakse pinge järgmiselt.

a)

Otseselt sõiduki elektrisüsteemi pingel töötava(te) asendatava(te) hõõgniitlambi (-lampide) korral:

katse tehakse vastavalt vajadusele pingel 6,3 V, 13,2 V või 28,0 V, välja arvatud juhul, kui tüübikinnituse taotleja märgib, et katsenäidist võib kasutada teistsugusel pingel. Viimati nimetatud juhul tehakse katse hõõgniitlambiga suurimal lubatud pingel.

b)

Asendatava gaaslahenduslambi (asendatavate gaaslahenduslampide) korral: valgusallikaga integreeritud liiteseadise korral on valgusallika elektroonilise juhtseadise või valgusallika katsepinge 13,2 V ±0,1 V, kui sõiduki elektrisüsteemi nimipinge on 12 V, välja arvatud juhul, kui tüübikinnitustaotluses on osutatud teisiti.

c)

Otseselt sõiduki elektrisüsteemi pingel töötava mitteasendatava valgusallika korral: mitteasendatavate valgusallikatega (hõõgniitlampidega ja/või muude valgusallikatega) varustatud valgustusüksuste korral peab kõigil mõõtmistel pinge olema 6,3 V, 13,2 V või 28,0 V või vajaduse korral mõni muu pinge, mille on teatanud tüübikinnituse taotleja.

d)

Asendatavate või mitteasendatavate valgusallikate korral, mis töötavad sõiduki elektrisüsteemi pingest sõltumatult ning mida juhib täielikult süsteem, või toite- ja tööseadist kasutavate valgusallikate korral antakse eespool nimetatud katsepingeid selle seadme sisendklemmidele. Katselabor võib tootjalt küsida toite- ja tööseadise või valgusallika(te) töölerakendamiseks vajaliku spetsiaalse toiteallika.

e)

Leedlambi (-lampide) ja leedmooduli(te) korral tehakse mõõtmine vastavalt pingel 6,75 V, 13,2 V või 28,0 V, kui asjakohases eeskirjas ei ole ette nähtud teisiti. Valgusallika elektroonilise juhtseadisega juhitava(te) leedlambi (-lampide) ja leedmooduli(te) korral tehakse mõõtmine tüübikinnituse taotleja esitatud andmete järgi.

f)

Kui valgussignaallaternad on grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud katsenäidisega ja töötavad muul kui nimipingel 6 V, 12 V või 24 V, siis reguleeritakse pinget laterna ettenähtud fotomeetrilise talitluse saavutamiseks vastavalt tootja esitatud andmetele.

g)

Gaaslahenduslambi liiteseadise või integreeritud liiteseadisega valgusallika katsepinge on 13,2 ±0,1 V, kui sõiduki elektrisüsteemi nimipinge on 12 V, välja arvatud juhul, kui tüübikinnitustaotluses on näidatud teisiti.

2.1.2.

Katsetulemused

2.1.2.1.

Visuaalne kontrollimine

Kui esilaterna temperatuur on ühtlustunud ümbritseva keskkonna temperatuuriga, puhastatakse esilaterna hajutiklaas ja väline hajutiklaas (kui see on olemas) puhta niiske puuvillase lapiga. Seejärel kontrollitakse seda visuaalselt: esilaterna hajutiklaasil ega välisel hajutiklaasil (kui see on olemas) ei tohi olla ühtki nähtavat moonutust, deformatsiooni, mõra ega värvimuutust.

2.1.2.2.

Fotomeetriline katse

Fotomeetriliste näitajate nõuetele vastavust tuleb kontrollida järgmistes punktides.

2.1.2.2.1.

Asümmeetrilise valguslaiguga esilatern

a)

lähituli, v.a kohanduvate esitulede süsteemi korral:

50 R – B 50 L – 25L2 parempoolseks liikluseks ettenähtud esilaternate korral;

50 L – B 50 R – 25R2 vasakpoolseks liikluseks ettenähtud esilaternate korral.

b)

lähituli, kohanduvate esitulede süsteemi korral:

 

C-klass ja kõik muud esitatud lähituleklassid:

 

50V, B50L ja 25LL, kui see on asjakohane.

c)

kaugtuli: punkt Imax.

Esilaterna katserakise võimaliku kuumusest tingitud deformatsiooni arvessevõtmiseks võib teha teise suunamise (valgustatud ala piiri asukoha muutumist käsitletakse käesoleva lisa punktis 3).

Kui välja arvata punkt B 50 L, on lubatav erinevus fotomeetriliste näitajate ja enne katset mõõdetud väärtuste vahel 10 %, sealhulgas fotomeetriliste mõõtmiste lubatud hälve. Punktis B 50 L mõõdetud väärtus ei tohi enne katset mõõdetud fotomeetrilist väärtust ületada enam kui 170 kandela võrra.

2.1.2.2.2.

Sümmeetrilise valguslaiguga esilatern

a)

B-klassi esilatern:

lähituli: 50R – 50L – 0,50U/1,5L ja 0,50U/1,5R;

kaugtuli: punkt Imax;

b)

C-, D- või E-klassi esilatern:

lähituli: 0,86D/3,5R – 0,86D/3,5L – 0,50U/1,5L ja 1,5R;

c)

kaugtuli: punkt Imax.

Esilaterna katserakise võimaliku kuumusest tingitud deformatsiooni arvessevõtmiseks võib teha teise suunamise (valgustatud ala piiri asukoha muutumist käsitletakse käesoleva lisa punktis 3).

Kui välja arvata punktid 0,50U/1,5L ja 0,50U/1,5R, on lubatav erinevus fotomeetriliste näitajate ja enne katset mõõdetud väärtuste vahel 10 %, sealhulgas fotomeetriliste mõõtmiste lubatud hälve. Punktides 0,50U/1,5L ja 0,50U/1,5R mõõdetud väärtused ei tohi enne katset mõõdetud fotomeetrilist väärtust ületada enam kui 255 kandela võrra.

2.1.2.2.3.

Eesmiste udutulelaternate korral joonel 5, punktis h = 0 ja ala D punktis Imax.

Eesmise udutulelaterna katserakise võimaliku kuumusest tingitud deformatsiooni arvessevõtmiseks võib teha teise suunamise (valgustatud ala piiri asukoha muutumist käsitletakse käesoleva lisa punktis 3).

Lubatav erinevus fotomeetriliste näitajate ja enne katset mõõdetud väärtuste vahel on 10 %, sealhulgas fotomeetriliste mõõtmiste lubatud hälve.

2.2.

Määrdunud esilatern

Pärast esilaterna punkti 2.1 kohast katsetamist tuleb esilatern punkti 2.1.1 kohaselt ette valmistada ning lasta sellel töötada ühe tunni iga funktsiooni või lähitulede klassi (5) kohta, nagu on ette nähtud punktis 2.2.1, seejärel kontrollida vastavalt punktile 2.1.2, kusjuures igale katsele peab järgnema piisavalt pikk jahtumisaeg.

2.2.1.

Esilaterna ettevalmistamine

2.2.1.1.

Katsesegu:

vt käesoleva lisa 2. liide.

2.2.1.2.

Katsesegu kandmine esilaternale

Katsesegu tuleb ühtlaselt kanda esilaterna kogu valguskiirgust läbilaskvale pinnale (läbilaskvatele pindadele) ja seejärel lasta segul kuivada. Seda korratakse, kuni valgustiheduse väärtused on langenud 15–20 %-ni kõigis järgmistes punktides kirjeldatud tingimustes mõõdetud väärtustest.

(a)

asümmeetrilise valguslaiguga esilaterna korral:

(i)

lähi- või kaugtule ning ainult kaugtule korral väärtusele Imax vastav punkt;

(ii)

parempoolseks liikluseks ettenähtud ainult lähitulega esilaternate korral 50 R ja 50 V;

(iii)

vasakpoolseks liikluseks ettenähtud ainult lähitulega esilaternate korral 50 L ja 50 V;

(iv)

kohanduvate esitulede süsteemi C-klassi lähitulede ja iga ettenähtud lähitulerežiimi korral 50 V;

(b)

sümmeetrilise valguslaiguga esilaterna korral:

(i)

B-klassi esilaterna korral:

lähi-/kaugtuled ja ainult kaugtuled:

punkt Imax;

ainult lähitule korral: B 50 ja 50 V;

(ii)

C-, D- ja E-klassi esilaterna korral:

lähi-/kaugtuled ja ainult kaugtuled: punkt Imax;

ainult lähitule korral: 0,50U/1,5L ja 1,5R ning 0,86D/V;

(c)

eesmise udutulelaterna korral:

punkt Imax alas D.

3.   KATSE SOOJUSE MÕJUL TOIMUVA VALGUSTATUD ALA PIIRI VERTIKAALSUUNAS NIHKUMISE MÄÄRAMISEKS

Selle katse eesmärk on veenduda, et valgustatud ala piiri vertikaalsuunaline nihkumine soojuse mõjul ei ületa väärtust, mis on lähituld tekitava esilaterna, eesmiste udutulelaternate või kohanduvate esitulede süsteemi töötamisel ette nähtud süsteemi või selle osa(de) korral, mis tekitavad C-klassi lähituld (põhilähituld), või iga konkreetse lähitulerežiimi korral.

Punkti 2 kohaselt katsetatud seadmega tehakse katse nii, nagu on kirjeldatud punktis 3.1, eemaldamata seadet katseseadmelt või muutmata selle asendit katseseadme suhtes.

Kui kohanduvate esitulede süsteem sisaldab enam kui ühte valgustusüksust või valgustusüksuste gruppi, mis moodustavad valgustatud ala piiri, vaadeldakse iga üksikut valgustusüksust käesoleva katse tähenduses eraldi katsenäidisena ja seda tuleb katsetada eraldi.

Kui kohanduvate esitulede süsteemi optiline osa on liigutatav, siis valitakse selleks katseks üksnes see asend, mis on kõige lähedasem vertikaalsuunalisele keskasendile ja/või neutraalasendile.

Katse tehakse üksnes nende sisendsignaalidega, mis vastavad sirge tee tingimustele.

3.1.

Katse käik

3.1.1.

Selleks katseks reguleeritakse pinge niisuguseks, nagu on ette nähtud punktis 2.1.1.2.

Katse tuleb teha kuivas ja tuulevaikses kohas, õhutemperatuuril 23 ±5 °C.

Seadmel lastakse töötada, eemaldamata seda vahepeal katseseadmelt ning muutmata selle asendit katseseadme suhtes. (Selleks katseks reguleeritakse pinge niisuguseks, nagu on ette nähtud punktis 2.1.1.2):

a)

kasutades koos seadmega esitatud seeriatoodanguna valmistatud ja vähemalt ühe tunni vältel vanandatud hõõgniitlampi;

b)

kasutades koos seadmega esitatud seeriatoodanguna valmistatud ja vähemalt 48 tunni vältel vanandatud leedlampi (-lampe) ja/või leedmoodulit (-mooduleid);

c)

kasutades seeriatoodanguna valmistatud ja vähemalt 15 tunni vältel vanandatud gaaslahenduslampi.

3.1.2.

Asümmeetrilise valguslaiguga seadme korral:

valgustatud ala piiri horisontaalse osa asukohta (joon V-V ja punkti B 50 L (parempoolne liiklus) või punkti B 50 R (vasakpoolne liiklus) läbivate vertikaalsete joonte vahel) kontrollitakse vastavalt 3 minutit (r3) ja 60 minutit (r60) pärast esilaterna sisselülitamist.

3.1.3.

Sümmeetrilise valguslaiguga esilaterna korral: valgustatud ala piiri horisontaalse osa (joon V-V ning punkte 50 L ja 50 R (BS-klassi esilaternad) ning punkte 3,5 L ja 3,5 R (CS-, DS- ja ES-klassi esilaternad) läbivate vertikaalsete joonte vahel) asukohta kontrollitakse vastavalt 3 minutit (r3) ja 60 minutit (r60) pärast esilaterna sisselülitamist.

3.1.4.

Eesmiste udutulelaternate korral: valgustatud ala piiri asukohta joonest V-V 3,0 kraadi vasakul oleva punkti ja 3,0 kraadi paremal oleva punkti vahel kontrollitakse vastavalt 3 minutit (r3) ja 60 minutit (r60) pärast laterna sisselülitamist.

Eespool kirjeldatud valgustatud ala piiri nihkumist mõõdetakse mis tahes meetodil, mis tagab piisava täpsuse ja korratavad tulemused.

3.2.

Katsetulemused

3.2.1.

Milliradiaanides (mrad) väljendatud tulemust peetakse nõuetele vastavaks, kui:

a)

esilaternate või kohanduvate esitulede süsteemi korral seadme kohta registreeritud absoluutväärtus Δ r1 = | r3 – r60 | ei ole suurem kui 1,0 mrad (Δ r1 ≤ 1,0 mrad) ülespoole ega rohkem kui 2,0 mrad (Δ r1 ≤ 2,0 mrad) allapoole;

b)

eesmiste udutulelaternate korral seadme kohta registreeritud absoluutväärtus Δ r1 = | r3 – r60 | ei ole suurem kui 2,0 mrad (Δ r1 ≤ 2,0 mrad).

3.2.2.

Kui tulemus ei vasta punkti 3.2.1 nõuetele ega ületa tabelis A7-1 esitatud väärtusi, tehakse punktis 3.1 kirjeldatud viisil uus katse teise esilaternanäidisega, mis on paigaldatud katsestatiivile nii, et see vastab laterna õigele paigaldusele sõidukil, ja millega on eelnevalt kolm korda järjest tehtud läbi allpool kirjeldatud tsükkel, et stabiliseerida laterna mehaanilised osad:

a)

seadmel lastakse töötada 1 tunni vältel (pinge tuleb reguleerida punktis 2.1.1.2 ettenähtud viisil);

b)

ühetunnine ajavahemik väljalülitatud laternaga.

Pärast kolme niisugust tsüklit peetakse seadet nõuetele vastavaks, kui sellel teisel näidisel punkti 3.2 kohaselt mõõdetud Δr absoluutväärtused vastavad punkti 3.2.1 nõuetele.

Tabel A7-1

Nihkumise näitajad

Nihkumine

Seade

Näitaja

ülespoole

esilatern või kohanduvate esitulede süsteem

1,5 mrad

eesmine udutulelatern

3,0 mrad

allapoole

kõik

3,0 mrad

7. LISA 1. liide

Fotomeetriliste tööparameetrite stabiilsuse katsetamisega seotud töötamisaegade ülevaade

Lühendid:

P:

lähitulelatern

D:

kaugtulelatern (D1 + D2 tähendab kahte kaugtuld)

F:

eesmine udutulelatern

Image 79

:

tsükkel, mille korral latern on 15 minutit välja lülitatud ja 5 minutit sisse lülitatud

Image 80

:

tsükkel, mille korral latern on 9 minutit välja lülitatud ja 1 minut sisse lülitatud.

Kõik järgmised grupeeritud esilaternad ja eesmised udutulelaternad koos lisatud märgistuse tähistega on toodud näiteks ega ole ammendavad.

1.

P või D või F

P, D või F

Image 81

Täiendav valgusallikas (valgusallikad) või leedmoodul(id) kurvivalgustuse jaoks

2.

P+F või P+D või P+D1+D2 või P+D+F või P+D1+D2 + F

Täiendav valgusallikas (valgusallikad) või leedmoodul(id) kurvivalgustuse jaoks

Image 82

D või F või D1+D2 või D+F

P

 

3.

P/F või P/D või P/ D1+D2

D või F või D1+D2

Image 83

P

Täiendav valgusallikas (valgusallikad) või leedmoodul(id) kurvivalgustuse jaoks

 

4.

D+F või D1+D2 +F

Täiendav valgusallikas (valgusallikad) või leedmoodul(id) kurvivalgustuse jaoks

Image 84

D või D1+D2

F

 

5.

D/F või D1+D2/F

D või D1+D2

Image 85

F

Täiendav valgusallikas (valgusallikad) või leedmoodul(id) kurvivalgustuse jaoks

 

6.

P/D+F või P/D1+D2+F

F

Image 86

D või D1+D2

P

Täiendav valgusallikas (valgusallikad) või leedmoodul(id) kurvivalgustuse jaoks

 

7.

P+D/F või P+D1+D2/F

F

Image 87

D või D1+D2

P

Täiendav valgusallikas (valgusallikad) või leedmoodul(id) kurvivalgustuse jaoks

 

8.

P/D/F või P/D1+D2/F

F

Image 88

D või D1+D2

P

Täiendav valgusallikas (valgusallikad) või leedmoodul(id) kurvivalgustuse jaoks

 

7. LISA 2. liide

Katsesegu määrdunud esilaterna katsetamiseks

1.   SEADMED, MILLE VÄLINE HAJUTIKLAAS ON KLAASIST

Seadmele kantav vee ja saasteaine segu peab koosnema:

(a)

9 massiosast kvartsliivast osakeste suurusega 0–100 μm;

(b)

1 massiosast taimsest söetolmust (pöök) osakeste suurusega 0–100 μm;

(c)

0,2 massiosast NaCMC-st (6) ja

(d)

5 massiosast naatriumkloriidist (puhtusastmega 99 %);

(e)

sobivast kogusest destilleeritud veest, mille juhtivus on ≤ 1 mS/m.

Segu ei tohi olla vanem kui 14 päeva.

2.   SEADMED, MILLE VÄLINE HAJUTIKLAAS ON PLASTIST

Seadmele kantav vee ja saasteaine segu peab koosnema:

(a)

9 massiosast kvartsliivast osakeste suurusega 0–100 μm;

(b)

1 massiosast taimsest söetolmust (pöök) osakeste suurusega 0–100 μm;

(c)

0,2 massiosast NaCMC-st (6) ja

(d)

5 massiosast naatriumkloriidist (puhtusastmega 99 %);

(e)

13 massiosast destilleeritud veest, mille juhtivus on ≤ 1 mS/m ja

(f)

2 ±1 massiosast (tilgast) pindaktiivsest ainest (7).

Segu ei tohi olla vanem kui 14 päeva.


(1)  Katsetamise ajakava on 7. lisa 1. liites.

(2)  Kui katsetatavas esilaternas on ka valgussignaallaternad, siis tuleb need kogu katse ajaks sisse lülitada, välja arvatud päevatulelaterna korral. Kui tegemist on suunatulelaternaga, tuleb see sisse lülitada vilkuvas režiimis, nii et põlemise ja mittepõlemise kestus on ligikaudu sama.

(3)  Seda, kui esilaterna vilgutamisega samal ajal lülituvad sisse täiendavad valgusallikad, ei peeta valgusallikate tavapäraseks kasutuseks.

(4)  Arvesse tuleb võtta valgustusfunktsioonide kõiki valgusallikaid, isegi kui neile ei taotleta käesoleva eeskirja kohast tüübikinnitust, välja arvatud joonealuses märkuses 3 osutatud valgusallikad.

(5)  W-klassi lähitulesid, kui need on olemas, ei võeta arvesse valgustusüksuste korral, mis toetavad teisi lähituleklasse või valgustusfunktsioone või osalevad nende toetamises.

(6)  NaCMC on karboksümetüültselluloosi (mida tavaliselt tähistatakse lühendiga CMC) naatriumsool. Segus kasutatava NaCMC asendusaste peab olema 0,6–0,7 ja 2 % lahuse viskoossus 200–300 cP (temperatuuril 20°).

(7)  Koguse lubatud hälve tuleneb vajadusest saavutada määrdumine, mis valgub õigesti laiali kõigil plastist hajutiklaasidel.


8. LISA

Plastist hajutiklaasidega teevalgustusseadmete nõuded (v.a pöördelaternad) ja hajutiklaasi või materjalinäidiste katsetamine

1.   ÜLDISED HALDUSNÕUDED

1.1.

Käesoleva lisa alusel koostatakse katsearuanne, mis hõlmab katset ja katsetulemusi, nagu on kirjeldatud punktides 3.1–3.5; see aruanne lisatakse katsearuandele tüübikinnituse taotlusega hõlmatud seadme kohta ja selle seadme dokumentidele.

Selles katses kasutatav teevalgustusseade märgitakse katsearuandesse.

1.2.

Igale tüübikinnitustaotlusele tuleb lisada:

1.2.1.

hajutiklaaside valmistamiseks kasutatud plastmaterjali katsetamiseks: neliteist hajutiklaasi;

1.2.1.1.

nendest hajutiklaasidest kümme võib asendada kümne vähemalt 60 mm x 80 mm suuruse materjalinäidisega, mille välispind on lame või kumer ning mille keskel on vähemalt 15 mm x 15 mm suurune enamasti tasapinnaline ala (kumerusraadiusega vähemalt 300 mm);

1.2.1.2.

kõik need hajutiklaasid või materjalinäidised peavad olema valmistatud seeriatootmises kasutatavate meetoditega;

1.2.2.

vajaduse korral üks optiline osa, millele saab hajutiklaasid tootja juhiste kohaselt kinnitada;

1.2.3.

esilaternas olevate leedmoodulite valgust läbilaskvate plastdetailide ultraviolettkiirgusele vastupidavuse katsetamiseks:

üks näidis igast sellisest teevalgustusseadmes kasutatavast materjalist või üks näidis teevalgustusseadmest, mis sisaldab neid materjale. Kõik materjalinäidised, mis esitatakse, peavad välimuse ja pinnatöötluse (kui see on olemas) poolest olema sellised, nagu kavatsetakse kasutada esilaternas, millele tüübikinnitust taotletakse.

Süsteemi sisedetailides kasutatavate materjalide vastupidavust valgusallika ultraviolettkiirguse mõjule ei ole vaja kontrollida, kui tegemist on ainult 9. lisas ette nähtud madala ultraviolettkiirguse tasemega leedmoodulitega või kui asjakohaste seadme elementide kaitsmiseks ultraviolettkiirguse eest kasutatakse eraldi vahendeid, näiteks klaasfiltreid.

2.   ÜLDNÕUDED

2.1.

Punkti 1.2 kohaselt katsetamiseks antud näidised peavad vastama punktide 3.1–3.6 nõuetele.

2.2.

Käesoleva eeskirja punkti 3.1.3.4 kohaselt katsetamiseks esitatud plastist hajutiklaasidega komplektsete teevalgustusseadmete kahe näidise hajutiklaasi materjal peab vastama punktis 3.7 esitatud nõuetele.

2.3.

Plastist hajutiklaaside näidistega või nende materjalinäidistega tehakse tüübikinnituskatsed koos optilise osaga, mille ette paigaldamiseks need on ette nähtud (kui see on asjakohane), tabelis A8-1 näidatud ajalises järjestuses.

2.4.

Kui aga tootja suudab tõendada, et toode on juba läbinud punktidega 3.1–3.5 ette nähtud katsed või mõne muu eeskirja kohased samaväärsed katsed, ei ole nimetatud katseid vaja korrata; kohustuslikud on ainult tabelis A8-2 ette nähtud katsed.

3.   KONKREETSED KATSENÕUDED

3.1.

Vastupidavus temperatuurimuutustele

3.1.1.

Kolme uue näidisega (hajutiklaasid) tehakse läbi viis tsüklit temperatuuri ja suhtelise õhuniiskuse muutumist järgmise programmi kohaselt:

a)

3 tundi temperatuuril 40 °C ±2 °C ja suhtelisel õhuniiskusel 85–95 %;

b)

1 tund temperatuuril 23 °C ±5 °C ja suhtelisel õhuniiskusel 60–75 %;

c)

15 tundi temperatuuril –30 °C ±2 °C;

d)

1 tund temperatuuril 23 °C ±5 °C ja suhtelisel õhuniiskusel 60–75 %;

e)

3 tundi temperatuuril 80 °C ±2 °C;

f)

1 tund temperatuuril 23 °C ±5 °C ja suhtelisel õhuniiskusel 60–75 %.

Enne seda katset tuleb näidiseid hoida vähemalt neli tundi temperatuuril 23 °C ±5 °C ja suhtelisel õhuniiskusel 60–75 %.

Märkus:

näidiste temperatuuril 23 °C ±5 °C hoidmiseks ettenähtud üks tund peab hõlmama ka termošoki ärahoidmiseks vajalikke ühelt temperatuurilt teisele ülemineku etappe.

3.1.2.

Fotomeetrilised mõõtmised

3.1.2.1.

Enne ja pärast katset tehakse näidiste fotomeetrilised mõõtmised.

3.1.2.2.

Need mõõtmised tehakse standardse valgusallika ja/või leedmooduli(te)ga või standardse gaaslahenduslambiga (kui see on olemas), nagu see on olemas teevalgustusseadmes, järgmistes punktides:

a)

A-, B- ja D-klassi korral:

lähitule korral punktides B 50 L ja 50 R (vasakpoolseks liikluseks määratud esilaternate korral B 50 R ja 50 L);

kaugtulede korral Imax;

b)

kohanduvate esitulede süsteemi korral:

C-klassi lähitulede korral B50L ja 50V;

süsteemi kaugtule korral Imax;

c)

BS-, CS-, DS- ja ES-klassi korral:

BS-klassi esilaterna korral B 50, 50L ja 50R ning CS-, DS- ja ES-klassi esilaternate korral lähitule või lähi/kaugtule jaoks 0,86D/3,5R, 0,86D/3,5L, 0,50U/1,5L ja 1,5R;

kaugtulelaterna või lähi/kaugtulelaterna kaugtule korral Imax;

d)

eesmiste udutulelaternate korral:

joone V-V ja joone 6 lõikepunktis ning

joone V-V ja joone 4 lõikepunktis.

3.1.2.3.

Tulemused

Igal näidisel enne ja pärast katset mõõdetud fotomeetriliste väärtuste erinevus ei tohi ületada 10 %, mille hulka kuulub fotomeetrilise mõõtmise lubatud hälve.

3.2.

Vastupidavus atmosfäärimõjudele ja keemilistele mõjuritele

3.2.1.

Vastupidavus atmosfäärimõjudele

Kolmele uuele näidisele (hajutiklaasile või materjalinäidisele) suunatakse valguskiirgus allikast, mille spektraaljaotus on samasugune kui mustal kehal temperatuurivahemikus 5 500 – 6 000 K. Kiirgusallika ja näidiste vahele asetatakse sobivad filtrid, et minimeerida alla 295 nm ja üle 2 500 nm lainepikkusega valguskiirgust. Näidistele rakendatakse energeetilist valgustust võimsusega 1 200 W/m2 ±200 W/m2 nii pikaks ajaks, et näidiste saadav valgusenergia on 4 500 MJ/m2 ±200 MJ/m2. Katseseadises näidistega samale tasapinnale paigutatud mustal paneelil mõõdetud temperatuur peab olema 50 °C ±5 °C. Ühtlase valguskiirguse tagamiseks peavad näidised ümber kiirgusallika pöörlema kiirusega, mis jääb vahemikku 1–5 p/min.

Näidistele piserdatakse destilleeritud vett juhtivusega alla 1 mS/m temperatuuril 23 °C ±5 °C järgmise tsükli kohaselt:

pihustamine 5 minutit; kuivatamine 25 minutit.

3.2.2.

Keemiline vastupidavus

Pärast käesoleva lisa punktis 3.2.1 kirjeldatud katset ja käesoleva lisa punktis 3.2.3.1 kirjeldatud mõõtmisi töödeldakse kolme nimetatud näidise välispinda punktis 3.2.2.2 kirjeldatud viisil punktis 3.2.2.1 kirjeldatud seguga.

3.2.2.1.

Katsesegu

Katsesegu koosneb 61,5 protsendist n-heptaanist, 12,5 protsendist tolueenist, 7,5 protsendist etüültetrakloriidist, 12,5 protsendist triklooretüleenist ja 6 protsendist ksüleenist (mahuprotsentides).

3.2.2.2.

Katsesegu pealekandmine

(ISO 105 kohast) puuvillast lappi niisutatakse, kuni see on punktis 3.2.2.1 kirjeldatud segu täis imbunud, ning hiljemalt 10 sekundi pärast asetatakse see näidise välispinnale ja hoitakse seal 10 minutit survega 50 N/cm2, mis 14 x 14 mm suurusel katsepinnal vastab jõule 100 N.

Selle kümneminutilise ajavahemiku vältel niisutatakse lappi seguga uuesti, nii et kasutatav vedelik oleks koostiselt jätkuvalt identne ettenähtud katseseguga.

Pealekandmise ajal on pragude tekkimise ärahoidmiseks lubatud näidisele rakendatavat survet kompenseerida.

3.2.2.3.

Puhastamine

Pärast katsesegu pealekandmist kuivatatakse näidiseid välisõhus ning pestakse seejärel punktis 3.4.1 („Vastupidavus puhastusainetele ja süsivesinikele“) kirjeldatud seguga temperatuuril 23 °C ±5 °C.

Seejärel tuleb näidiseid hoolikalt loputada destilleeritud veega, mille temperatuur on 23 °C ±5 °C ja mis ei sisalda üle 0,2 protsendi võõrlisandeid, ja pühkida seejärel pehme lapiga.

3.2.3.

Tulemused

3.2.3.1.

Pärast atmosfäärimõjudele vastupidavuse katset ei tohi näidiste välispinnas olla pragusid, kriimustusi, killunemist ega deformatsioone ja läbipaistvuse muutumise keskmine väärtus
Image 89
, mis on mõõdetud kolmel näidisel vastavalt käesoleva lisa 2. liites kirjeldatud meetodile, ei tohi ületada 0,020 (Δtm < 0,020).

3.2.3.2.

Pärast keemilistele ainetele vastupidavuse katset ei tohi näidistel olla keemiliste ainete jälgi, mis võivad muuta valgusvoo hajumist, mille keskmine muutus
Image 90
, mis on mõõdetud kolmel näidisel käesoleva lisa 2. liites kirjeldatud menetluse kohaselt, ei tohi olla suurem kui 0,020 (Δdm < 0,020).

3.3.

Vastupidavus valgusallika kiirgusele

Vajaduse korral tuleb teha järgmine katse:

teevalgustusseadme kõigi valgust läbilaskvate plastdetailide näidised pannakse valgusallika(te) valgusvihku. Parameetrid, näiteks nurgad ja näidistevahelised kaugused, peavad olema samasugused kui teevalgustusseadmes. Kõik kasutatud näidised peavad olema sama värvuse ja vajaduse korral sama pinnatöötlusega kui teevalgustusseadme vastavad osad.

Pärast 1 500 tundi pidevat töötamist peavad läbilastava valguse kolorimeetrilised nõuded olema täidetud, kui kasutatakse uut valgusallikat, ja näidiste välispinnas ei tohi olla pragusid, kriimustusi, kestendust ega deformatsiooni.

Süsteemi sisedetailides kasutatavate materjalide vastupidavust valgusallika ultraviolettkiirguse mõjule ei ole vaja kontrollida, kui valgusallikas vastab ÜRO eeskirjale nr 37 ja/või kui tegemist on vähese ultraviolettkiirgusega gaaslahenduslambiga ja/või vähese ultraviolettkiirgusega leedmooduliga või kui süsteemi elementide kaitsmiseks ultraviolettkiirguse eest kasutatakse eraldi vahendeid, näiteks klaasfiltreid.

3.4.

Vastupidavus puhastusainetele ja süsivesinikele

3.4.1.

Vastupidavus puhastusainetele

Kolme näidise (hajutiklaasi või materjalinäidise) välispinda kuumutatakse temperatuurini 50 °C ±5 °C ja kastetakse seejärel viieks minutiks segusse, mille temperatuur on 23 °C ±5 °C ning mis koosneb 99 osast destilleeritud veest maksimaalse lisandite sisaldusega 0,02 % ja ühest osast alküülarüülsulfonaadist.

Katse lõpul kuivatatakse näidiseid temperatuuril 50 °C ±5 °C. Näidiste pind puhastatakse niiske lapiga.

3.4.2.

Vastupidavus süsivesinikele

Kolme näidise välispinda hõõrutakse seejärel ühe minuti vältel kergelt puuvillase lapiga, mida on immutatud 70 % n-heptaanist ja 30 % tolueenist (mahuprotsentides) koosnevas segus, ning kuivatatakse seejärel välisõhus.

3.4.3.

Tulemused

Kui need kaks katset on üksteise järel tehtud, ei tohi valgusläbivuse keskmine muutus

Image 91
, mis on mõõdetud kolmel näidisel 2. liites kirjeldatud menetluse kohaselt, ületada 0,010 (Δtm < 0,010).

3.5.

Vastupidavus mehaanilisele kulumisele

3.5.1.

Mehaanilise kulumise katse

Kolme uue näidise (hajuti) välispinnale rakendatakse ühtlase mehaanilise kulutamise katset 3. liites kirjeldatud meetodil.

3.5.2.

Tulemused

Pärast nimetatud katset mõõdetakse muutusi

 

valgusläbivuses

Image 92
,

 

ja valguse hajumises

Image 93
,

2. liites kirjeldatud menetluse kohaselt punktis 1.2.1.1 määratud alas. Kolme näidise keskmine väärtus peab vastama järgmistele tingimustele:

 

Δtm < 0,100;

 

Δdm < 0,050.

3.6.

Kattematerjalide olemasolu korral: kattematerjalide nakkekatse

3.6.1.

Näidise ettevalmistamine

Hajutiklaasi kattematerjali lõigatakse žiletitera või nõelaga 20 mm x 20 mm suurune ruudustik ruutude suurusega umbes 2 mm x 2 mm. Terale või nõelale avaldatav surve peab olema piisav vähemalt kattematerjali läbilõikamiseks.

3.6.2.

Katse kirjeldus

Kasutada tuleb kleeplinti nakkejõuga 2 N / laiuse cm ±20 %, mida mõõdetakse 4. liites kindlaks määratud standardtingimustes. Nimetatud kleeplint, mille laius peab olema vähemalt 25 mm, surutakse vähemalt 5 minutiks vastu punktis 3.6.1 kirjeldatud viisil ettevalmistatud pinda.

Seejärel koormatakse kleeplindi otsa nii, et katsetatava pinna nakkejõule rakendub selle pinna suhtes risti mõjuv vastujõud. Selles faasis tõmmatakse kleeplint pinnalt ära ühtlase kiirusega 1,5 m/s ±0,2 m/s.

3.6.3.

Tulemused

Ruudustikuga kaetud alas ei tohi esineda märgatavaid kahjustusi. Ruutude lõikepunktides või lõigete servades on kahjustused lubatud juhul, kui kahjustatud ala ei ole suurem kui 15 % ruudustikuga kaetud pindalast.

3.7.

Plastist hajutiklaasiga komplektse teevalgustusseadme katsetamine

3.7.1.

Hajutiklaasi pinna vastupidavus mehaanilisele kulumisele

3.7.1.1.

Katsed

Näidise nr 1 hajutiklaasiga tehakse punktis 3.5.1 kirjeldatud katse.

3.7.1.2.

Tulemused

3.7.1.2.1

A-, B- ja D-klassi ning kohanduvate esitulede süsteemi korral ei tohi pärast katset süsteemi või selle osaga tehtud käesoleva eeskirja kohaste fotomeetriliste mõõtmiste tulemused ületada

a)

punktis B 50 L ja HV ettenähtud maksimumväärtusi rohkem kui 30 % ega olla punktis 75 R (vasakpoolseks liikluseks ette nähtud esilaternate korral on vastavad punktid B 50 R, HV ja 75 L) ettenähtud miinimumväärtustest rohkem kui 10 % väiksemad

või

b)

üksnes kaugtuld tekitava esilaterna korral olla punktis HV ettenähtud miinimumväärtustest rohkem kui 10 % väiksemad.

3.7.1.2.2.

BS-, CS-, DS- ja ES-klassi korral ei tohi pärast katset süsteemi või selle osaga tehtud käesoleva eeskirja kohaste fotomeetriliste mõõtmiste tulemused ületada

a)

punktis HV ettenähtud maksimumväärtusi rohkem kui 30 % ega olla BS-klassi esilaterna korral punktides 50 L ja 50 R ning CS-, DS- ja ES-klassi esilaternate korral punktides 0,86D/3,5R, 0,86D/3,5L ettenähtud miinimumväärtustest rohkem kui 10 % väiksemad

või

b)

üksnes kaugtuld tekitava esilaterna korral olla punktis HV ettenähtud miinimumväärtustest rohkem kui 10 % väiksemad.

3.7.1.2.3.

Pärast katset ei tohi udutulede fotomeetriliste mõõtmiste tulemused joontele 2 ja 5 ettenähtud maksimumväärtusi ületada rohkem kui 30 %.

3.7.2.

Kattematerjalide olemasolu korral: kattematerjalide nakkekatse

Näidise nr 2 hajutiklaasiga tehakse punktis 3.6 kirjeldatud katse.

4.   TOODANGU NÕUETELE VASTAVUSE KONTROLLIMINE

4.1.

Hajutiklaaside valmistamiseks kasutatavate materjalide seisukohast peetakse seeriasse kuuluvaid teevalgustusseadmeid või paigaldusüksusi käesoleva eeskirja nõuetele vastavaks, kui:

4.1.1.

pärast keemilistele ainetele, puhastusainetele ja süsivesinikele vastupidavuse katseid ei ole näidiste välispinnal palja silmaga märgatavaid pragusid, killunemist ega deformatsiooni (vt punktid 3.2.2, 3.4.1 ja 3.4.2);

4.1.2.

pärast punktis 3.7.1.1 kirjeldatud katset jäävad punktis 3.7.1.2 nimetatud mõõtepunktide fotomeetrilised väärtused käesolevas eeskirjas toodangu nõuetele vastavusele kehtestatud piiridesse.

4.2.

Kui katsetulemused ei vasta nõuetele, tuleb katseid korrata teise, juhuslikult valitud teevalgustusseadme näidisega.

8. LISA 1. liide

Materjalikatsete ajaline järjestus

A.   Plastmaterjalide katsetamine (hajutiklaasid või materjalinäidised, mis on katsetamiseks esitatud vastavalt punktile 1.2)

Tabel A8-1

Materjalikatsete ajaline järjestus

Näidised

Hajutiklaasid või materjalinäidised

Hajutiklaasid

Katsed

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

Piiratud fotomeetria

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

X

X

 

Temperatuuri muutus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

X

X

 

Piiratud fotomeetria

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

X

X

 

Valgusläbivuse mõõtmine

X

X

X

X

X

X

X

X

X

 

 

 

 

 

Valguse hajumise mõõtmine

X

X

X

 

 

 

X

X

X

 

 

 

 

 

Atmosfäärimõjud

X

X

X

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Valgusläbivuse mõõtmine

X

X

X

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Keemilised mõjurid

X

X

X

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Valguse hajumise mõõtmised

X

X

X

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Puhastusained

 

 

 

X

X

X

 

 

 

 

 

 

 

 

Süsivesinikud

 

 

 

X

X

X

 

 

 

 

 

 

 

 

Valgusläbivuse mõõtmine

 

 

 

X

X

X

 

 

 

 

 

 

 

 

Kulumine

 

 

 

 

 

 

X

X

X

 

 

 

 

 

Valgusläbivuse mõõtmine

 

 

 

 

 

 

X

X

X

 

 

 

 

 

Valguse hajumise mõõtmine

 

 

 

 

 

 

X

X

X

 

 

 

 

 

Nake

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

Vastupidavus valgusallika kiirgusele (*1)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 


Tabel A8-2

Tervikseadmete, -süsteemide või nende osade katsetamine (katsetamiseks esitatud vastavalt käesoleva eeskirja punktile 3.1.3.4)

Katsed

Tervikseadmed, -süsteemid või nende osad

Näidis nr

1

2

Kulumine

X

 

Fotomeetria

X

 

Nake

 

X

8. LISA 2. liide

Valguse hajumise ja valgusläbivuse mõõtmise meetod

1.   SEADMED (VT JOONIS A8-I)

Kollimaatori K valgusvihk poolhajuvusega β/2 = 17,4 x 104 rd piiratakse diafragmaga Dτ, mille ava on 6 mm ja mille vastu asetatakse näidise alus.

Konvergentne akromaatiline hajutiklaas L2, mida on korrigeeritud sfäärilise moonutuse suhtes, ühendab diafragmat Dτ anduriga R; hajutiklaasi läbimõõt L2 peab olema niisugune, et see ei piira näidise poolt hajutatavat valguskoonust, mille ülemine poolnurk on β/2 = 14°.

Ringdiafragma DD nurkadega αo/2 = 1° ja αmax /2 = 12° asetatakse hajutiklaasi L2 kujutise fokaaltasandisse.

Diafragma läbipaistmatu keskmine osa on vajalik valgusallikast otse saabuva valguse varjamiseks. Diafragma keskmist osa peab olema võimalik valgusvihust niimoodi eemaldada, et seda saab täpselt esialgsesse asendisse tagasi panna.

Vahekaugus L2 Dτ ja hajutiklaasi L2 fookuskaugus F2 (1) valitakse nii, et kujutis Dτ katab täielikult anduri R.

Kui algse langeva valgusvoo väärtuseks lugeda 1 000 ühikut, peab iga lugemi absoluutne täpsus olema väiksem kui üks ühik.

Image 94

2.   MÕÕTMISED

Tehakse järgmised mõõtmised.

Tabel A8-3

Lugemid

Lugem

Näidisega

DD keskosaga

Saadud suurus

T1

Ei

Ei

Langeva valgusvoo algne lugem

T2

Jah

(enne katset)

Ei

Uue materjali poolt läbilastav valgusvoog 24° alal

T3

Jah

(pärast katset)

Ei

Katsetatud materjali poolt läbilastav valgusvoog 24° alal

T4

Jah

(enne katset)

Jah

Uue materjali poolt hajutatud valgusvoog

T5

Jah

(pärast katset)

Jah

Katsetatud materjali poolt hajutatud valgusvoog

8. LISA 3. liide

Pihustuskatse meetod

1.   KATSESEADMED

1.1.

Pihustuspüstol

Kasutatav pihustuspüstol peab olema varustatud 1,3 mm läbimõõduga düüsiga, mis võimaldab vedeliku voolukiirust 0,24 ±0,02 l/min töörõhul 6,0 bar –0/+0,5 bar.

Nimetatud kasutustingimustes peab düüsist 380 ±10 mm kaugusel olema joa läbimõõt 170 ±50 mm.

1.2.

Katsesegu

Katsesegu koostis peab olema järgmine:

a)

kvartsliiv kõvadusega Mohri skaala järgi 7, terasuurusega 0–0,2 mm, ligikaudu normaaljaotusega ning nurgateguriga 1,8–2;

b)

vesi karedusega mitte üle 205 g/m3 segus, mis sisaldab 25 g liiva liitri vee kohta.

2.   KATSE

Laternate hajutiklaaside välispinnale lastakse üks kord või rohkem kordi eespool kirjeldatud viisil moodustatud liivajuga. Juga tuleb pihustada katsetatava pinna suhtes ligikaudu risti.

Kulumist kontrollitakse ühe või mitme klaasinäidise abil, mis asetatakse võrdlusnäidisena katsetatavate hajutiklaaside lähedale. Segu pihustatakse pinnale nii kaua, kuni valguse hajumise 2. liites kirjeldatud viisil mõõdetud muutus näidistel vastab järgmisele väärtusele:

Image 95

Kogu katsetatava pinna ühtlase kulumise kontrollimiseks võib kasutada mitut võrdlusnäidist.

8. lisa 4. liide

Kleeplindi nakkekatse

1.   EESMÄRK

See meetod võimaldab standardtingimustes määrata kleeplindi lineaarset nakkejõudu klaasplaadi suhtes.

2.   PÕHIMÕTE

Jõu mõõtmine, mis on vajalik kleeplindi klaasplaadilt 90° nurga all eemaldamiseks.

3.   ETTENÄHTUD KESKKONNATINGIMUSED

Ümbritseva keskkonna temperatuur peab olema 23 °C ±5 °C ja suhteline õhuniiskus 65 ±15 %.

4.   KATSEKEHAD

Enne katsetamist hoitakse näidiseks oleva kleeplindi rulli 24 tunni vältel ettenähtud keskkonnatingimustes (vt punkt 3).

Igast rullist katsetatakse viit 400 mm pikkust katsekeha. Need võetakse rullist pärast kolme pealmise kihi eemaldamist.

5.   KATSE KÄIK

Katse tuleb teha punktis 3 kindlaks määratud keskkonnatingimustes.

Võetakse viis katsekeha, keerates linti radiaalsuunas lahti kiirusel ligikaudu 300 mm/s. Seejärel kinnitatakse katsekehad järgneva 15 sekundi jooksul järgmisel viisil:

lint kantakse klaasplaadile, siludes sõrmega pikisuunas, liigselt klaasplaadile surumata, nii et lindi ja klaasplaadi vahele ei jääks õhumulle.

Koost jäetakse 10 minutiks ettenähtud keskkonnatingimustesse.

Ligikaudu 25 mm pikkune katsetükk tõmmatakse plaadilt lahti katsetüki teljega ristipidises suunas.

Plaat kinnitatakse ja lindi vaba ots painutatakse 90° all tagasi. Rakendatakse jõudu nii, et lindi ja plaadi eraldusjoon on selle jõu ja plaadi suhtes risti.

Kleeplinti tõmmatakse selle eemaldamiseks kiirusega 300 mm/s ±30 mm/s ja registreeritakse selleks vajalik jõud.

6.   TULEMUSED

Saadud viis väärtust tuleb järjestada ja võtta mõõtmistulemuseks mediaan. Nimetatud väärtust väljendatakse njuutonites kleeplindi laiuse sentimeetri kohta.


(*1)  Katse hõlmab gaaslahenduslampide, esilaternate ja kohanduvate esitulede süsteemiga eesmisi udutulelaternaid.

(1)  Hajutiklaasi L2 fookuskauguseks soovitatakse võtta ligikaudu 80 mm.


9. LISA

Leedmoodulite ja leedmooduleid ja/või leedlampe sisaldavate teevalgustusseadmete nõuded (v.a pöördelaternad)

1.   LEEDMOODULITE ÜLDNÕUDED

1.1.

Iga esitatud leedmooduli näidis peab vastama käesoleva eeskirja asjakohastele nõuetele, kui seda katsetatakse valgusallika elektroonilis(t)e juhtseadis(t)ega (kui see (need) on olemas).

1.2.

Leedmooduli(te) konstruktsioon peab olema selline, et tavapärase kasutamise korral oleks tagatud selle (nende) töökindlus. Peale selle ei tohi sellel (neil) olla projekteerimis- ega tootmisvigu. Leedmoodulit peetakse defektseks, kui üks selle valgusdioodidest on defektne.

1.3.

Leedmoodulid peavad olema rikkumiskindlad.

1.4.

Eemaldatava(te) leedmooduli(te) konstruktsioon peab vastama järgmistele tingimustele:

1.4.1.

kui leedmoodul eemaldatakse ja asendatakse taotleja antud teise mooduliga, mis kannab sama valgusallika mooduli tunnuskoodi, peavad esilaternale või kohanduvate esitulede süsteemile esitatavad fotomeetrilised nõuded olema täidetud;

1.4.2.

samas laterna korpuses olevad erisuguse valgusallika mooduli tunnuskoodiga leedmoodulid ei ole omavahel vahetatavad.

2.   LEEDMOODULITE TOOTMINE

2.1.

Leedmooduli valgusdioodid peavad olema varustatud sobivate kinnitusdetailidega.

2.2.

Kinnitusdetailid peavad olema tugevad ning valgusdioodi(de) ja leedmooduli külge kindlalt kinnitatud.

3.   KATSETINGIMUSED

3.1.

Kohaldamine

3.1.1.

Kõiki näidiseid tuleb katsetada punkti 4 kohaselt.

3.1.2.

Leedmooduli valgusallikad peavad olema valgusdioodid, nagu on määratletud ÜRO eeskirja nr 48 punktis 2.7.1, eelkõige seoses nähtavat kiirgust tekitava elemendiga. Muud liiki valgusallikad ei ole lubatud.

3.2.

Töötingimused

3.2.1.

Leedmooduli töötingimused

Kõiki näidiseid tuleb katsetada käesoleva eeskirja punktis 4.6.4 ette nähtud tingimustes. Kui käesolevas lisas ei ole ette nähtud teisiti, tuleb leedmooduleid katsetada tootja esitatud seadmes.

3.2.2.

Leedlambi töötingimused

Kõiki näidiseid tuleb katsetada käesoleva eeskirja punktis 4.6.3 ette nähtud tingimustes.

3.2.3.

Ümbritseva keskkonna temperatuur

Elektriliste ja fotomeetriliste näitajate mõõtmiseks peab seade töötama kuivas ja tuulevaikses keskkonnas, mille temperatuur on 23 °C ±5 °C.

3.3.

Vanandamine

Kui tüübikinnituse taotleja seda taotleb, siis lastakse leedmoodulil enne käesoleva eeskirjaga ettenähtud katsete alustamist 15 tundi töötada ja seejärel jahutatakse see ümbritseva keskkonna temperatuurini.

4.   ERINÕUDED JA KATSED

4.1.

Värviesitus

4.1.1.

Punase värvuse sisaldus

Lisaks käesoleva eeskirja punktis 4.16 esitatud nõuetele

peab (esilaternate ja kohanduvate esitulede süsteemi korral 50 V pingel) katsetatava leedmooduli või leedmoodulit (-mooduleid) sisaldava seadme valguse minimaalne punase värvuse sisaldus olema selline, et:

Image 96

kus:

Ee(λ)

(ühik: W) on valguskiirguse spektraaljaotus;

V(λ) (ühik: 1)

on spektraalne valgusviljakus;

(λ)

(ühik: nm) on lainepikkus.

Selle väärtuse arvutamisel kasutatakse ühenanomeetriseid intervalle.

4.2.

Ultraviolettkiirgus

Vähese ultraviolettkiirgusega leedmooduli ultraviolettkiirgus peab olema selline, et:

Image 97

kus:

S(λ) (ühik: 1)

on spektraalne kaalufunktsioon;

km = 683 lm/W

on kiirguse valgusefektiivsuse suurim väärtus.

(Muude tähiste määratluste kohta vt punkt 4.1.1.)

Selle väärtuse arvutamisel kasutatakse ühenanomeetriseid intervalle. Ultraviolettkiirgus kaalutakse tabelis A9-1 esitatud väärtustega.

Tabel A9-1

Tabelis on esitatud UV-väärtused vastavalt rahvusvahelise kiirguskaitse assotsiatsiooni (IRPA) rahvusvahelise mitteioniseeriva kiirguse komitee (INIRC) suunistele ultraviolettkiirgusega kokkupuutumise piiramise kohta. Valitud lainepikkused (nanomeetrites) on representatiivsed; muud väärtused tuleb interpoleerida.

 

S(λ)

 

 

S(λ)

 

 

S(λ)

250

0,430

 

305

0,060

 

355

0,00016

255

0,520

310

0,015

360

0,00013

260

0,650

315

0,003

365

0,00011

265

0,810

320

0,001

370

0,00009

270

1,000

325

0,00050

375

0,000077

275

0,960

330

0,00041

380

0,000064

280

0,880

335

0,00034

385

0,000053

285

0,770

340

0,00028

390

0,000044

290

0,640

345

0,00024

395

0,000036

295

0,540

350

0,00020

400

0,000030

300

0,300

 

 

 

 

4.3.

Leedlampi (-lampe) ja/või leedmoodulit (-mooduleid) sisaldava seadme temperatuuri stabiilsus

4.3.1.

Valgustugevus

4.3.1.1.

Seadme fotomeetriline mõõtmine tehakse pärast seadme üheminutilist kasutamist konkreetses funktsioonis allpool näidatud katsepunktis. Nende mõõtmiste korral võib suunamine olla ligikaudne, kuid see tuleb säilitada enne ja pärast suhte mõõtmisi.

Katsepunktid, kus mõõtmine toimub:

lähitule korral:

A-, B- ja D-klassi esilaternate korral 25R;

 

AS-, BS-, CS-, DS- ja ES-klassi esilaternate korral 50V;

 

kohanduvate esitulede süsteemi korral 25RR;

kaugtule korral:

H-V;

eesmised udutulelaternad:

koordinaatidega 0° horisontaalteljel ja 2,5°D vertikaalteljel.

4.3.1.2.

Latern peab töötama, kuni saavutatakse fotomeetriliste näitajate stabiilsus. Fotomeetriliste näitajate stabiilsus tähendab seda aega, kui väärtuste kõikumine mis tahes 15-minutilisel ajavahemikul on alla 3 %. Pärast stabiilsuse saavutamist tehakse konkreetse seadme nõuete kohased täielikud fotomeetrilised mõõtmised. Teha tuleb konkreetse laterna kõigi katsepunktide fotomeetriline mõõtmine.

4.3.1.3.

Arvutada punkti 4.3.1.1 kohaselt kindlaks määratud fotomeetriliste katsepunktide väärtuste ja punkti 4.3.1.2 kohaselt kindlaks määratud väärtuste suhtarv.

4.3.1.4.

Pärast fotomeetriliste näitajate stabiliseerumist tuleb leitud suhtarvu kohaldada kõigi ülejäänud katsepunktide suhtes, et koostada uus fotomeetriliste näitajate tabel, mis annab ülevaate täielikust fotomeetriast pärast üheminutilist töötamist.

4.3.1.5.

Ühe minuti möödudes ning pärast fotomeetriliste näitajate stabiliseerumist mõõdetud valgustugevuse väärtused peavad vastama vähima ja suurima väärtuse nõuetele.

4.3.2.

Värvus

Kiiratava valguse värvus, mida mõõdetakse pärast üheminutilist tööd ja pärast fotomeetriliste näitajate stabiliseerumist punktis 4.3.1.2 esitatud kirjelduse kohaselt, peab mõlemal juhul jääma ettenähtud värvuse piiridesse.

5.   LIHTLÄHITULD TEKITAVA(TE) LEEDMOODULI(TE) OBJEKTIIVSE VALGUSVOO MÕÕTMINE PEAB TOIMUMA JÄRGMISELT.

5.1.

Leedmooduli(te) konfiguratsioon peab vastama käesoleva eeskirja punktis 3.1.3 esitatud tehnilisele kirjeldusele. Kui tüübikinnituse taotleja seda taotleb, peab tehniline teenistus tööriistade abil optilise osa (teisese optika) eemaldama. Seda menetlust ja allpool kirjeldatud mõõtetingimusi tuleb kirjeldada katsearuandes.

5.2.

Taotleja peab esitama igast tüübist ühe mooduli koos valgusallika elektroonilise juhtseadisega (kui see on olemas) ja andma piisavad juhised.

Vastava esilaterna või kohanduvate esitulede süsteemi termiliste kasutustingimuste jäljendamiseks võib kasutada sobivat temperatuuri juhtimise süsteemi (nt jahutusradiaator).

Enne katsetamist tuleb iga leedmoodulit vähemalt 72 tundi vanandada vastava esilaterna kasutustingimustega samadel tingimustel.

Kui kasutatakse Ulbrichti kuuli, peab kuuli minimaalne läbimõõt olema üks meeter või vähemalt kümnekordne leedmooduli maksimaalne mõõde, olenevalt sellest, kumb neist kahest on suurem. Valgusvoo integreeritud mõõtmiseks võib kasutada ka goniofotomeetrit. Arvesse tuleb võtta Rahvusvahelise Valgustuskomisjoni (CIE) 1989. aasta väljaandes nr 84 tehtud ettekirjutusi ruumi temperatuuri, paigutuse jm kohta.

Leedmoodulil tuleb suletud kuulis või goniofotomeetris lasta töötada umbes üks tund.

Valgusvoogu mõõdetakse, kui on saavutatud stabiilsus, nagu on kirjeldatud punktis 4.3.1.2.


10. LISA

Lihtlähitule ja toetavate valgusallikate ning seotud valgusallikate valikute üldskeem

Image 98
Joonis A10-I Üldskeem


11. LISA

Nullkese

Kui on ette nähtud.

Image 99
Joonis A11-I Nullkese

a = vähemalt 2 mm

Nullkeskme valikuline märk paigutatakse hajutiklaasile hajutiklaasi ja lähitule nulltelje ristumiskohal, samuti kaugtule hajutiklaasidele, kui need ei ole lähitulega grupeeritud, kombineeritud ega vastastikku ühendatud ja eesmise udutulelaterna hajutiklaasile.

Joonisel A11-I on kujutatud nullkeskme märk projitseerituna hajutiklaasi puutujatasapinnale umbes hajutiklaasi keskel. Jooned, mis moodustavad selle märgi, võivad olla pidev- või punktiirjooned.


12. LISA

Pinge märgistus

Image 100
Joonis A12-I Pinge märgistus A

Märgistus kantakse iga sellise esilaterna põhikorpusele, mis sisaldab üksnes gaaslahenduslampe ja liiteseadist, ning liiteseadise igale välimisele osale.

Liiteseadis(ed) on ette nähtud nn V elektrisüsteemi jaoks.

Image 101
Joonis A12-II Pinge märgistus B

Märgistus kantakse iga sellise esilaterna põhikorpusele, mis sisaldab vähemalt ühte gaaslahenduslampi ja liiteseadist.

Liiteseadis(ed) on ette nähtud nn V elektrisüsteemi jaoks.

Mitte ükski esilaternas olev hõõgniitlamp ei ole ette nähtud 24 V elektrisüsteemi jaoks.


13. LISA

Tüübikinnitusmärkide kujundus

Järgmised tüübikinnitusmärgi paigutused on esitatud vaid näitena ja kõik muud käesoleva eeskirja punkti 3.3 kohased paigutused vastavad nõuetele.

1.   Ühe teevalgustusseadme tüübikinnitusmärk

Image 102
Joonis A13-I. Märgi näidis 1

a = vt käesoleva eeskirja punkt 3.3.1.2.1.

Vasakul kujutatud tüübikinnitusmärgiga seade on kohanduvate esitulede süsteemi paigaldusüksus, mis on saanud tüübikinnituse Madalmaades (E4) ja kannab käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnitusnumbrit 19243.

Number pärast 149R-i näitab, et tüübikinnitus on antud käesoleva eeskirja algversiooni (00) nõuete kohaselt.

Funktsioonide tähised näitavad, et tüübikinnitus on antud seoses kaugtulega (R) ning C- ja V-klassi lähitulega. Paarispunktiga nool näitab, et lähituled sobivad mõlema liiklussuuna jaoks, milleks tuleb sõidukil optilise osa või valgusallika seadeid vastavalt reguleerida. Täht T näitab, et C-klassi lähituli, V-klassi lähituli ja kaugtuli vastavad kurvivalgustuse nõuetele. Horisontaaljoon tähe R kohal näitab, et kaugtulede funktsiooni jaoks kasutatakse mitut süsteemi sellel küljel paiknevat paigaldusüksust.

Arv 30 näitab, et kaugtulede maksimaalne tugevus on vahemikus 123 625 – 145 125 kandelat.

Image 103
Joonis A13-II. Märgi näidis 2

Vasakul kujutatud tüübikinnitusmärgiga latern on ainult vasakpoolseks liikluseks (nool) ettenähtud gaaslahenduslampidega lähitulelatern (DC), milles kasutatakse plastist hajutiklaasi (PL), mis on saanud tüübikinnituse Prantsusmaal (E2) käesoleva eeskirja kohaselt (149R), nagu on sätestatud algses muudatuste seerias (00), koos eesmise ääretulelaternaga (A), nagu on sätestatud valgussignaalseadmete eeskirja (148R) algses muudatuste seerias (00). Mõlemad laternad (funktsioonid) on saanud tüübikinnituse tüübikinnitusnumbriga 3223.

2.   Grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud laternate tüübikinnitusmärk

Märkus:

vertikaalsed ja horisontaalsed jooned näitavad skemaatiliselt valgussignaallaterna kuju. Need jooned ei ole tüübikinnitusmärgi osad.

Image 104
Joonis A13-III Märgi näidis 3

Image 105
Joonis A13-IV Märgi näidis 4-a

Märkus:

joonistel A13-III ja A13-IV esitatud näited vastavad valgustusseadmele, millel on tüübikinnitusmärk, mis koosneb järgmistest osadest:

a)

eesmine ääretulelatern, mis on saanud tüübikinnituse ÜRO eeskirja nr 148 muudatuste seeria 00 kohaselt. Horisontaalne nool näitab külge, millel fotomeetrilised nõuded on täidetud kuni nurgani 80° H;

b)

B-klassi esilatern, mille lähituli on ette nähtud kasutamiseks ainult parempoolses liikluses ning mille kaugtule maksimaalne valgustugevus on vahemikus 123,625 – 145,125 kandelat (mida näitab number 30), mis on saanud tüübikinnituse seeriaga 00 muudetud käesoleva eeskirja kohaselt ning millel on plastist hajutiklaas;

c)

eesmine udutulelatern, mis on saanud tüübikinnituse käesoleva eeskirja muudatuste seeria 00 kohaselt ning millel on plastist hajutiklaas;

d)

kategooriast 1a eesmine suunatulelatern, mis on saanud tüübikinnituse eeskirja nr 148 muudatuste seeria 00 kohaselt.

Image 106
Joonis A13-V Märgi näidis 4-b

Selles näites on kujutatud esivalgustussüsteemi, mis koosneb kahest paigaldusüksusest sõiduki vasakul küljel ja ühest paigaldusüksusest paremal küljel.

Eespool esitatud tüübikinnitusmärkidega süsteem vastab käesoleva eeskirja (algversiooni) nõuetele vasakpoolseks liikluseks ettenähtud lähitule osas ja kaugtule osas, mille maksimaalne valgustugevus on vahemikus 123 625 – 145 125 kandelat (mida näitab number 30) ning mis on grupeeritud kategooria 1a eesmise suunatulelaternaga ja eesmise ääretulelaternaga, mis on saanud tüübikinnituse ÜRO eeskirja nr 148 00-seeria muudatuste kohaselt.

Süsteemi paigaldusüksus nr 1 (vasakul küljel) kiirgab osa C-klassi lähitulest ja E-klassi lähituld. C-tähe kohal paiknev horisontaalne joon näitab, et süsteemi sellel küljel koosneb C-klassi lähituli mitmest samaaegselt töötavast paigaldusüksusest. T-täht, mis paikneb tähiste reas kõige paremal, näitab, et C-klassi lähitulel ja E-klassi lähitulel on olemas kurvivalgustuse režiim.

Süsteemi paigaldusüksus nr 3 (vasakul küljel) on ette nähtud kiirgama süsteemi sellel küljel C-klassi lähitulede teist osa (nagu näitab horisontaalne joon C-tähe kohal) ja W-klassi lähituld. Täiendava valgusallika puhul ei ole ringjoonega ümbritsetud E-täht, millele järgneb riigi tunnusnumber, vajalik.

Süsteemi paigaldusüksus nr 2 (paremal küljel) sisaldab osa C-klassi lähitulest ja E-klassi lähituld, kusjuures mõlemal on olemas ka kurvivalgustuse režiim, ning täiendavalt ka W-klassi lähituld.

Märkus:

espool toodud näites on süsteemi eri paigaldusüksustel sama tüübikinnitusnumber.

3.   VALGUSALLIKA MOODULITE TUNNUSKOOD

Image 107
Joonis A13-VI Valgusallika mooduli märgistus

Joonisel A13-VI kujutatud tunnuskoodiga valgusallika moodul on saanud koos esilaternaga esmase tüübikinnituse Itaalias (E3) ja kannab tüübikinnitusnumbrit 17325.

Image 108
Joonis A13-VII Valgustusüksuse märgistus

Joonisel A13-VII kujutatud tunnuskoodiga täiendav valgustusüksus on saanud koos esilaternaga esmase tüübikinnituse Jaapanis (E43) ja kannab tüübikinnitusnumbrit 1234.


14. LISA

Kirjelduste vormid

Suurim formaat: A4 (210 x 297 mm)

Kohanduvate esitulede süsteemi kirjelduse vorm nr 1

Süsteemi valgustusfunktsioonidele ja funktsioonide režiimidele vastavad kohanduvate esitulede süsteemi juhtsignaalid

Kohanduvate esitulede süsteemi juhtsignaal

Funktsioon või režiim(id), mida signaal mõjutab (1)

Tehnilised näitajad (2)

(vajaduse korral kasutada eraldi lehte)

Lähituli

Kaugtuli

 

C-klass

 

V-klass

 

E-klass

 

W-klass

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Puudub/vaikimisi

 

X

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Signaal V

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Signaal E

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Signaal W

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Signaal T

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Muud signaalid (3)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kohanduvate esitulede süsteemi kirjelduse vorm nr 2

Valgustusüksuste valgustatud alade piirid, reguleerimisvahendid ja reguleerimismenetlused

Valgus-tus-üksuse nr (4)

Valgustatud ala piir (5)

Reguleerimisvahend

Näitajad ja lisanõuded (kui on) (8)

Valgustusüksus tekitab ühe või mitu lähitule valgustatud ala piiri või toetab seda,

vertikaalne

horisontaalne

nagu on kirjeldatud käesoleva eeskirja (6) 5. lisas

ja kohaldatakse käesoleva eeskirja punkti 5.3.5.1 sätteid (6)

Üksik (põhi-üksus) (6),  (9)

seotud põhiüksusega nr  (7)

Üksik (põhi-üksus) (6),  (9)

seotud põhi-üksusega nr  (7)

1

jah/ei

jah/ei

jah/ei

. . . .

jah/ei

. . . .

 

2

jah/ei

jah/ei

jah/ei

. . . .

jah/ei

. . . .

 

3

jah/ei

jah/ei

jah/ei

. . . .

jah/ei

. . . .

 

4

jah/ei

jah/ei

jah/ei

. . . .

jah/ei

. . . .

 

5

jah/ei

jah/ei

jah/ei

. . . .

jah/ei

. . . .

 

6

jah/ei

jah/ei

jah/ei

. . . .

jah/ei

. . . .

 

7

jah/ei

jah/ei

jah/ei

. . . .

jah/ei

. . . .

 


(1)  Märkida ristiga asjakohas(t)ele kombinatsiooni(de)le vastavad ruudud.

(2)  Edastatav teave:

a)

füüsikalised omadused (elektrivool/pinge, optilised, mehaanilised, hüdraulilised, pneumaatilised jne omadused);

b)

informatsiooni laad (pidev/analoog, binaarne, digitaalselt kodeeritud, jne);

c)

ajast sõltuvad andmed (ajakonstant, resolutsioon jne);

d)

signaali olek, kui on täidetud ÜRO eeskirja nr 48 punkti 6.22.7.4 tingimused;

e)

signaali olek süsteemi tõrke korral (võrreldes olekuga süsteemi sisendis).

(3)  Vastavalt taotleja kirjeldusele; vajaduse korral kasutada eraldi lehte.

(4)  Süsteemi iga valgustusüksuse tunnusnumber käesoleva eeskirja 1. lisa kohaselt ja käesoleva eeskirja punktis 3.1.2 ette nähtud joonise kohaselt (vajaduse korral kasutada eraldi lehte/lehti).

(5)  ÜRO eeskirja nr 48 punkti 6.22.6.1.2 nõuete kohaselt.

(6)  Mittevajalik maha tõmmata.

(7)  Kui see on olemas, märkida valgustusüksus(t)e number (numbrid).

(8)  Teave, näiteks valgustusüksuste või valgustusüksuste kogumite reguleerimise järjekord või reguleerimisprotsessi suhtes kehtivad lisanõuded.

(9)  Põhivalgustusüksuse reguleerimine võib kaasa tuua vajaduse reguleerida ühe või enamat muud valgustusüksust.