|
30.9.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 347/173 |
Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumise kuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatusdokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav internetis: http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html
ÜRO eeskiri nr 149: ühtsed sätted, mis käsitlevad mootorsõidukite teevalgustusseadmete (laternate) ja -süsteemide tüübikinnitust [2021/1720]
Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:
eeskirja algversiooni 3. täiendus – jõustumiskuupäev: 30. september 2021
Käesolev dokument on üksnes dokumenteerimisvahend. Autentsed ja õiguslikult siduvad tekstid on:
|
— |
ECE/TRANS/WP.29/2018/158/Rev.1 |
|
— |
ECE/TRANS/WP.29/2019/82 |
|
— |
ECE/TRANS/WP.29/2019/125 |
|
— |
ECE/TRANS/WP.29/2020/33 ja |
|
— |
ECE/TRANS/WP.29/2021/46 |
SISUKORD
EESKIRI
|
1. |
Kohaldamisala |
|
2. |
Mõisted |
|
3. |
Haldusnormid |
|
4. |
Tehnilised üldnõuded |
|
5. |
Tehnilised erinõuded |
|
6. |
Üleminekusätted |
LISAD
|
1. |
Teatis |
|
2. |
Toodangu vastavuskontrolli miinimumnõuded |
|
3. |
Kontrollija tehtava näidiste võtmise miinimumnõuded |
|
4. |
Sfääriliste koordinaatide mõõtmise süsteem ja katsepunktide asukohad |
|
5. |
Suunamine, asümmeetriliste lähitulede valgustatud ala piiri kontrollimine mõõteriistade abil |
|
6. |
Sümmeetriliste lähitulede laternate ja eesmiste udutulelaternate valgustatud ala piiri määramine ja teravus ning suunamine seda piiri kasutades |
|
7. |
Töötavate teevalgustusseadmete (v.a pöördelaternad) fotomeetriliste tööparameetrite stabiilsuse katsed |
1. - liide. Fotomeetriliste tööparameetrite stabiilsuse katsetamisega seotud töötamisaegade ülevaade
2. - liide. Katsesegu määrdunud esilaterna katsetamiseks
|
8. |
Plastist hajutiklaasidega teevalgustusseadmete nõuded (v.a pöördelaternad) ja hajutiklaasi või materjalinäidiste katsetamine |
1. liide. Materjalikatsete ajaline järjestus
2. liide. Valguse hajumise ja valgusläbivuse mõõtmise meetod
3. liide. Pihustuskatse meetod
4. liide. Kleeplindi nakkekatse
|
9. |
Leedmoodulite ja leedmooduleid ja/või leedlampe siPTsaldavate teevalgustusseadmete nõuded (v.a pöördelaternad) |
|
10. |
Lihtlähitule ja toetavate valgusallikate ning seotud valgusallikate valikute üldskeem |
|
11. |
Nullkese |
|
12. |
Pinge märgistus |
|
13. |
Tüübikinnitusmärkide kujundus |
|
14. |
Kirjelduste vormid |
SISSEJUHATUS
Käesoleva eeskirjaga koondatakse ÜRO eeskirjade nr 19, 98, 112, 113, 119 ja 123 sätted ühte eeskirja, lähtudes sõidukeid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise ülemaailmse foorumi otsusest WP.29 lihtsustada ÜRO eeskirju valgustus- ja valgussignaalseadmete kohta. Selle otsuse algse ettepaneku esitasid Euroopa Liit ja Jaapan.
Käesoleva eeskirja eesmärk on muuta ÜRO eeskirjade nr 19, 98, 112, 113, 119 ja 123 nõuded selgemaks, ühtsemaks ja lihtsamaks ning valmistuda tulevaseks üleminekuks toimivuspõhistele nõuetele, vähendades eeskirjade arvu toimetamise teel, ilma et muudetaks enne käesoleva eeskirja jõustumise kuupäeva kehtinud üksikasjalikke tehnilisi nõudeid.
Kui tavapärase lähenemisviisi korral on iga seadme kohta eraldi eeskiri, siis käesolev lihtsustatud eeskiri hõlmab kõiki teevalgustusseadmeid, sisaldades kõiki sätteid ja toimides vastavalt muudatuste seeriate struktuurile, nende üleminekusätetele ja täiendustele. Iga seadme jaoks määratakse kindlaks võimalikud käesoleva eeskirja uue muudatuste seeriaga seotud üleminekusätted, sealhulgas loetelu seadmetest ja neile vastavatest muutindeksitest, mis on seotud muudatuste seeriaga.
Eeldatakse, et kõik 1958. aasta kokkuleppe osalised võtavad käesoleva eeskirja vastu ja esitavad üksikasjaliku selgituse, kui neil ei ole võimalik teatavaid seadmeid heaks kiita. Need otsused registreeritakse dokumendis ECE/TRANS/WP.29/343, kus dokumenteeritakse lisatud eeskirjade ja nende muudatuste staatus.
Tüübikinnitusmärkide nõuetest sisaldab käesolev eeskiri nõudeid kordumatu tunnuskoodi kasutamise kohta, mille tingimuseks on juurdepääs ÜRO turvalisele veebipõhisele andmebaasile (kooskõlas 1958. aasta kokkuleppe liitega 5 (1)), kus hoitakse kõiki tüübikinnitusdokumente. Kordumatu tunnuskoodi kasutamise korral ei nõuta, et seadmetel oleks tavapärane tüübikinnitusmärk (E-märk). Kui kordumatu tunnuskoodi kasutamine ei ole tehniliselt võimalik (näiteks juurdepääs ÜRO veebipõhisele andmebaasile ei ole turvaline või ÜRO turvaline veebipõhine andmebaas ei toimi), siis tuleb kasutada tavapäraseid tüübikinnitusmärke, kuni saab taas kasutada kordumatut tunnuskoodi.
1. KOHALDAMISALA
Käesolevat eeskirja kohaldatakse järgmiste teevalgustusseadmete suhtes:
L-, M-, N- ja T-kategooria sõidukite kaugtuld ja/või asümmeetrilist lähituld tekitavad esilaternad;
M- ja N-kategooria sõidukite kohanduvate esitulede süsteemid;
L- ja T-kategooria sõidukite kaugtuld ja/või sümmeetrilist lähituld tekitavad esilaternad;
L3-, L4-, L5-, L7-, M-, N- ja T-kategooria sõidukite eesmised udutulelaternad ja
M-, N- ja T-kategooria sõidukite pöördelaternad.
2. MÕISTED
Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid.
|
2.1. |
Kui käesolevas eeskirjas või asjakohase seadme kohta kehtivates ÜRO eeskirjades nr 53, 74 ja 86 ei ole sätestatud teisiti, siis kehtivad kõik tüübikinnitustaotluse esitamise ajal kehtivas ÜRO eeskirja nr 48 viimases muudatuste seerias esitatud mõisted. |
|
2.2. |
„Eri tüüpi teevalgustusseadmed“ – teevalgustusseadmed, mis erinevad üksteisest järgmiste oluliste tunnuste poolest. |
|
2.2.1. |
Kaubanimi või kaubamärk:
|
|
2.2.2. |
Optilise süsteemi näitajad. |
|
2.2.3. |
Selliste detailide olemasolu või puudumine, mis võivad seadmete töötamise ajal peegeldumise, murdumise, neeldumise ja/või deformatsiooni tõttu muuta optilisi omadusi. |
|
2.2.4. |
Sobivus parempoolse või vasakpoolse liikluse korral või mõlemal juhul. |
|
2.2.5. |
Esilaternate korral: tekitatava valgusvihu tüüp (lähituli, kaugtuli või mõlemad). |
|
2.2.6. |
Kohanduvate esitulede süsteemi korral: tekitatava valgustuse funktsioon(id), režiim(id) ja klassid. |
|
2.2.7. |
Kohanduvate esitulede süsteemi korral: süsteemi jaoks ette nähtud signaali(de) näitaja(d). |
|
2.2.8. |
Kasutatava(te) valgusallika(te) kategooria ja/või leedmooduli tunnuskood(id). |
|
2.2.9. |
Kui seadmed erinevad selle poolest, et üks on ette nähtud paigaldamiseks sõiduki vasakule küljele ja teine sõiduki paremale küljele, siis peetakse neid siiski sama tüüpi seadmeteks. |
3. HALDUSNORMID
|
3.1. |
Tüübikinnituse taotlemine |
|
3.1.1. |
Tüübikinnitustaotluse esitab kaubanime või kaubamärgi omanik või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja. |
|
3.1.2. |
Taotlusega koos tuleb esitada järgmised dokumendid (kolmes eksemplaris) ja näidis(ed): |
|
3.1.2.1. |
joonised, mis on piisavalt üksikasjalikud, et võimaldada kindlaks teha laterna tüübi ja (kui see on olemas) ka klassi, ning millel on näidatud
|
|
3.1.3. |
Tehniline lühikirjeldus, milles eelkõige esitatakse
|
|
3.1.3.1. |
Esilaterna kohta tuleb kirjelduses täpsustada
|
|
3.1.3.2. |
Kohanduvate esitulede süsteemi korral tuleb kirjelduses täpsustada
|
|
3.1.3.3. |
Kohanduva kaugtule korral tuleb esitada teave selle kohta, millised valgustusüksused (2) tekitavad kaugtule ja andurisüsteemi järkjärgulise kohandumise või aitavad sellele kaasa, koos nende tööd iseloomustavate tehniliste andmetega. |
|
3.1.3.3.1. |
Ohutuskontseptsioon, mis on märgitud dokumentatsiooni ja milles on tüübikinnituskatsete eest vastutavat tehnilist teenistust rahuldaval viisil
|
|
3.1.3.4. |
Kui ei ole määratud teisiti, siis tuleb esitada kaks komplektset näidist, millest üks on ette nähtud paigaldamiseks sõiduki vasakule küljele ja teine sõiduki paremale küljele. |
|
3.1.3.5. |
Kõigi väliste plasthajutiklaasidega laternate korral, välja arvatud pöördelaternad, tuleb esitada selle plastmaterjali näidised, millest hajutiklaasid on valmistatud (vt 8. lisa). |
|
3.1.3.6. |
Kohanduvate esitulede süsteemi korral tuleb esitada üks komplekt näidiseid süsteemi kohta, millele taotletakse tüübikinnitust, sealhulgas paigaldusseadmed, toite- ja tööseadised ning signaaligeneraatorid, kui need on olemas. |
|
3.1.3.7. |
Kui laternatüüp erineb varem tüübikinnituse saanud tüübist ainult kaubanime või kaubamärgi poolest, siis piisab sellest, kui taotlusega koos esitatakse |
|
3.1.3.7.1. |
laterna tootja deklaratsioon selle kohta, et tüübikinnituse saamiseks esitatud laternatüüp on varem tüübikinnituse saanud tüübiga (mille kohta tuleb märkida ka tüübikinnitusnumber) identne (välja arvatud kaubanime või kaubamärgi poolest) ning on valmistatud sama tootja poolt; |
|
3.1.3.7.2. |
kaks näidist, mis kannavad uut kaubanime või kaubamärki, või samaväärsed dokumendid. |
|
3.2. |
Tüübikinnitus |
|
3.2.1. |
Kui punkti 3.1 kohaselt tüübikinnituse saamiseks esitatud seadmed vastavad käesoleva eeskirja nõuetele, antakse nendele tüübikinnitus. |
|
3.2.2. |
Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber ja see tuleb punkti 3.3 nõuete kohaselt märkida seadmele. Sama kokkuleppeosaline ei tohi muule käesoleva eeskirja kohasele seadmetüübile anda sama numbrit. |
|
3.2.3. |
Seadmele käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, laiendamise, andmata jätmise või tühistamise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele teade käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastaval vormil. |
|
3.2.4. |
Kui tüübikinnitust taotletakse sellise kohanduvate esitulede süsteemi jaoks, mis ei kujuta endast osa sõiduki tüübikinnitusest eeskirja nr 48 alusel, siis |
|
3.2.4.1. |
peab tüübikinnituse taotleja esitama piisava dokumentatsiooni, mis tõendab, et õigesti paigaldatud süsteem suudab täita ÜRO eeskirja nr 48 punkti 6.22 nõudeid, ja |
|
3.2.4.2. |
peab süsteemile olema antud ÜRO eeskirja nr 10 kohane tüübikinnitus. |
|
3.2.4.3. |
Tüübikinnituse saanud teevalgustusfunktsiooni näitavad tähised.
Tabel 1 Tähiste/kombinatsioonide loetelu (täielik loetelu on esitatud 1. lisas „Teatis“)
13. lisa 1. osas on suuruse a miinimumväärtus eesmiste udutulelaternate ja pöördelaternate märgistamisel vähemalt 5 mm ning kõigi muude valgustusseadmete märgistamisel vähemalt 5 mm plastist hajutiklaaside korral ja vähemalt 8 mm klaasist hajutiklaaside korral. |
|
3.2.4.4. |
Kõigi muudatuste seeriaga seotud seadmete korral kasutatakse järgmisi muutindekseid (vt ka punkt 6.1.1):
Tabel 2 Muudatuste seeria ja muutindeks
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
3.3. |
Tüübikinnitusmärk |
|
3.3.1. |
Üldsätted |
|
3.3.1.1. |
Igal kinnitatud tüüpi kuuluval seadmel peab olema piisava suurusega koht 1958. aasta kokkuleppes osutatud kordumatu tunnuskoodi (UI) ja muude punktis 3.3.2.6 määratud märgiste jaoks või kui see ei ole tehniliselt võimalik, siis tüübikinnitusmärgi jaoks koos punktis 3.3.2 määratud lisatähiste ja muude märgistega. |
|
3.3.1.2. |
Näited märgistuse paigutuse kohta on esitatud 13. lisas. |
|
3.3.1.3. |
Kordumatu tunnuskoodi ja tüübikinnitusmärgi jaoks ettenähtud koht peab olema näidatud punktis 3.1.2 nimetatud joonistel. |
|
3.3.1.4. |
Kordumatu tunnuskood või lisatähistega tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu. See võib paikneda laterna sise- või välispinnal (läbipaistvas või läbipaistmatus osas) sellises kohas, mida ei saa laterna läbipaistvast osast eraldada. Sõidukile paigaldatud laterna korral peab märgistus kindlasti jääma nähtavasse kohta, mille vaatamiseks on lubatud avada ka liigutatav osa, näiteks mootoriruumi kaas, pakiruumi luuk või uks. |
|
3.3.1.5. |
Kui laternad on grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud, võib neile kanda üheainsa kordumatu tunnuse või tüübikinnitusmärgi, tingimusel et igaüks nendest grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud laternatest vastab asjakohasele eeskirjale ning täidetud on ka järgmised nõuded:
|
|
3.3.1.6. |
Kui mitme eeskirja nõuetele vastavates eri tüüpi laternates kasutatakse samasugust välist hajutiklaasi (mille värvus võib olla sama või ka erinev), siis võib kasutada ühtainsat tüübikinnitusmärki, tingimusel et
|
|
3.3.1.7. |
Grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud laternate suhtes, mille hajutiklaase võib kasutada ka muude laternatüüpide korral, kohaldatakse punkti 3.3. |
|
3.3.2. |
Tüübikinnitusmärk koosneb järgmistest osadest. |
|
3.3.2.1. |
Ringjoonega ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (6). |
|
3.3.2.2. |
Punktiga 3.2.2 ette nähtud tüübikinnitusnumber. |
|
3.3.2.3. |
Käesoleva eeskirja number, millele järgneb R-täht ja kaks numbrit, mis näitavad tüübikinnituse andmise ajal kehtivat muudatuste seeriat. |
|
3.3.2.4. |
Esilaternate, kohanduvate esitulede süsteemi ja eesmiste udutulelaternate lisatähised. |
|
3.3.2.4.1. |
Esilaternate või kohanduvate esitulede süsteemi paigaldusüksuse korral, mis vastab üksnes vasakpoolse liikluse nõuetele, lisatakse horisontaalne nool, mis paigaldusüksuse suunas vaadates osutab paremale, see tähendab selle teepoole suunas, kus toimub liiklus. |
|
3.3.2.4.2. |
Esilaternate või kohanduvate esitulede süsteemi paigaldusüksuse korral, mis vastab nii parem- kui ka vasakpoolse liikluse nõuetele (näiteks kui konstruktsioon võimaldab optilise osa, valgusallika(te) või leedmooduli(te) asendit asjakohaselt seada), lisatakse kahe otsaga horisontaalne nool, mille üks ots osutab vasakule ja teine paremale. |
|
3.3.2.4.3. |
Asümmeetrilise valgusjaotusega F3-klassi eesmistele udutulelaternatele, mida on lubatud paigaldada ainult ühele sõiduki külgedest, märgitakse sõiduki välisküljele osutav nool. |
|
3.3.2.4.4. |
Eesmiste udutulelaternate, esilaternate ning kohanduvate esitulede süsteemi paigaldusüksuse korral, millel on plastist hajutiklaas, lisatakse valgustusfunktsiooni näitavate tähiste lähedusse tähed PL. |
|
3.3.2.4.5. |
Kaugtule nõuetele vastavate esilaternate või kohanduvate esitulede süsteemi paigaldusüksuse korral näidatakse maksimaalset valgustugevust punktis 5.1.3.6 täpsustatud võrdlustaseme (I’M) abil, mis paikneb ringjoonega ümbritsetud E-tähe juures.
Grupeeritud või vastastikku ühendatud kaugtulelaternate või kohanduvate esitulede süsteemi valgustusüksuse korral väljendatakse kaugtulede maksimaalset valgustugevust tervikuna eespool kirjeldatud viisil. |
|
3.3.2.4.6. |
Esilaternate või kohanduvate esitulede süsteemi paigaldusüksuse korral, mille konstruktsioon on selline, et lihtlähituld tekitav valgusallikas (tekitavad valgusallikad) või leedmoodul(id) ei sütti ühel ajal muu valgustusfunktsiooniga, millega see võib olla vastastikku ühendatud, pannakse tüübikinnitusmärgil kaldkriips (/) lähituld tekitava esilaterna tähise järele. |
|
3.3.2.4.6.1. |
Seda nõuet ei kohaldata D-klassi esilaternate nõuetele vastavate esilaternate suhtes, mille konstruktsioon on selline, et lähi- ja kaugtuld tekitab sama gaaslahenduslamp. |
|
3.3.2.4.7. |
Kohanduvate esitulede süsteemi korral näitab horisontaaljoon tähe (tähtede) kohal, et kohanduvate esitulede süsteemi funktsiooni(de) jaoks kasutatakse mitut paigaldusüksust, mis paiknevad süsteemi sellel küljel. |
|
3.3.2.5. |
Tüübikinnitusnumber ja tähised peavad paiknema ringjoone lähedal kas tähe E kohal, all, sellest vasakul või paremal. Tüübikinnitusnumbri numbrid peavad jääma tähest E samale poole ja paiknema samas suunas. |
|
3.3.2.6. |
Muud märgised
Teevalgustusfunktsioonidele või -süsteemidele peab olema kustumatult ja selgesti loetavalt märgitud tüübikinnituse taotleja kaubanimi või kaubamärk ning järgmine märgistus. |
|
3.3.2.6.1. |
Lähituld sisaldavad seadmed, mille konstruktsioon vastab nii parempoolse kui ka vasakpoolse liikluse nõuetele, peavad kandma märgiseid, millel on näidatud optilise osa kaks paigaldusasendit sõidukil või valgusallika kaks paigaldusasendit peegeldil. Parempoolse liikluse korral koosnevad kõnealused märgised tähtedest R/D, vasakpoolse liikluse korral tähtedest L/G. |
|
3.3.2.6.2. |
Asendatava(te) valgusallika(te)ga laternate või asendatavate valgusallikate moodulitega laternate märgistus peab näitama järgmist:
|
|
3.3.2.6.3. |
Valgusallika mooduli(te)ga laternate valgusallika mooduli(te) märgistus peab näitama järgmist:
|
|
3.3.2.6.4. |
Pöördelaternate korral, millel on
|
|
3.3.2.6.5. |
Valgusallika elektroonilise juhtseadise märgistus |
|
3.3.2.6.5.1. |
esilaternate, kohanduvate esitulede süsteemide ja eesmiste udutulelaternate korral:
kui leedmooduli(te) reguleerimiseks kasutatakse valgusallika elektroonilist juhtseadist, mis ei ole leedmooduli osa, peavad juhtseadisele olema märgitud selle tunnuskood(id), sisendnimipinge ja nimivõimsus; |
|
3.3.2.6.5.2. |
pöördelaternate korral:
valgusallika elektroonilisel juhtseadisele, mis on laterna osa, kuid ei paikne laterna korpuses, peavad olema märgitud tootja nimi ja tunnusnumber. |
|
3.3.2.6.6. |
Kohanduvate esitulede süsteemi, eesmiste udutulelaternate ja muude kui AS-, BS-, CS-, DS- ja ES-klassi esilaternate korral, mis vastavad 7. lisa nõuetele üksnes sel juhul, kui nende toitepinge on 12 V, tuleb valgusallika(te) pesa(de) lähedusse tähisena lisada number 24, mis on ristiga (X) läbi kriipsutatud. |
|
3.3.2.6.7. |
L- ja T-kategooria sõidukite täiendava(te) valgustusüksus(t)ega esilaternate korral peab |
|
3.3.2.6.7.1. |
lihtlähituld tekitavatele esilaternatele olema märgitud punktis 3.3.2.6.7.2.2 nimetatud täiendava(te) valgustusüksus(t)e tunnuskood; |
|
3.3.2.6.7.2. |
täiendavale valgustusüksusele (täiendavatele valgustusüksustele) olema märgitud tüübikinnituse taotleja kaubanimi või kaubamärk ja järgmised märgised: |
|
3.3.2.6.7.2.1. |
valgusallika(te) korral nende kategooria(d) ja/või
leedmooduli(te) korral leedmooduli nimipinge, nimivõimsus ja tunnuskood(id); |
|
3.3.2.6.7.2.2. |
täiendava(te) valgustusüksus(t)e tunnuskood(id). Kõnealune märgistus peab olema selgesti loetav ja kustumatu.
Tunnuskood peab algama tähtedega ALU (tähendades täiendavat valgustusüksust), millele järgneb ilma ringjooneta tüübikinnitusmärk. Kui kasutatakse mitut mitteidentset täiendavat valgustusüksust, siis järgnevad nimetatud tähtedele lisatähised või -märgid. See tunnuskood peab olema joonistel näidatud. Tüübikinnitusmärk ei pea olema sama mis laternal, milles täiendavat valgustusüksust (täiendavaid valgustusüksusi) kasutatakse, kuid mõlema märgi tüübikinnituse taotleja peab olema sama. |
|
3.3.3. |
Tüübikinnitusmärgi võib asendada kordumatu tunnuskoodiga (UI), kui see on olemas. Kordumatu tunnuskoodi märgi vorming peab vastama allpool esitatud näitele. |
a ≥ 8 mm
Laternale märgituna näitab eespool esitatud kordumatu tunnuskood, et asjakohasele tüübile on antud tüübikinnitus ja teave selle tüübikinnituse kohta on ÜRO turvalises veebipõhises andmebaasis kättesaadav kordumatu tunnuskoodiga 163210.
|
3.4. |
Teevalgustusseadme muutmine ja tüübikinnituse laiendamine |
|
3.4.1. |
Laterna tüübi mis tahes muutmisest tuleb teatada tüübikinnitusasutusele, kes andis tüübikinnituse. Sellisel juhul võib tüübikinnitusasutus |
|
3.4.1.1. |
leida, et tehtud muudatustel ei ole tõenäoliselt märkimisväärseid ebasoovitavaid tagajärgi ning et latern vastab igal juhul endiselt nõuetele või |
|
3.4.1.2. |
nõuda katsete korraldamise eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt täiendavat katsearuannet. |
|
3.4.2. |
Tüübikinnituse andmisest või selle andmata jätmisest tuleb koos muudatuste täpsustamisega teatada kõigile käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele punktis 3.2.3 ettenähtud korras. |
|
3.4.3. |
Tüübikinnituse laienduse andnud tüübikinnitusasutus määrab selle laienduse seerianumbri ja teatab sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele, kasutades käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud teatisevormi. |
|
3.5. |
Toodangu vastavus nõuetele
Toodangu nõuetele vastavuse kontrollimisel tuleb järgida 1958. aasta kokkuleppe 1. liidet (E/ECE/TRANS/505/Rev.3) ja järgmisi nõudeid. |
|
3.5.1. |
Käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saanud teevalgustusseadmed peavad olema toodetud nii, et need vastavad kinnitatud tüübile ning punktidele 4.16 ja 5. |
|
3.5.1.1. |
Toodangu vastavuskontrolli miinimumnõuded peavad vastama 2. lisale. |
|
3.5.1.2. |
Kontrollija tehtava näidiste võtmise miinimumnõuded peavad vastama 3. lisale. |
|
3.5.2. |
Tüübikinnituse andnud asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses rakendatavate kontrollimeetodite nõuetekohasust. Tavapäraselt tehakse sellist kontrollimist iga kahe aasta järel. |
|
3.5.3. |
Ainult punkti 5.6 kohaste seadmete korral (pöördelaternad) ning mitteasendatava(te) hõõgniitlambi (-lampide) või mitteasendatava(te) hõõgniitlambiga (-lampidega) valgusallikamooduli(te) korral peab taotleja tüübikinnitusdokumentidele lisama (tüübikinnitusdokumentides nimetatud valgusallikatootja) aruande, millest tüübikinnituse eest vastutavale asutusele sobib kõnealuse mitteasendatava hõõgniitlambi vastavuse tõendamiseks standardi IEC 60809 3. väljaande punkti 4.11 nõuetele. |
|
3.5.4. |
Nähtavate defektidega teevalgustusseadmeid arvesse ei võeta. |
|
3.5.5. |
Võrdlustaset arvesse ei võeta. |
|
3.5.6. |
Tabeli 8 osa B mõõtepunkte arvesse ei võeta. |
|
3.5.7. |
Tabeli 35 mõõtepunkte 8–15 arvesse ei võeta. |
|
3.6. |
Karistused toodangu nõuetele mittevastavuse korral |
|
3.6.1. |
Kui eespool esitatud nõuded ei ole täidetud, siis võidakse seadmele käesoleva eeskirja alusel antud tüübikinnitus tühistada. |
|
3.6.2. |
Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on varem andnud, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades 1. lisas näidisena esitatud teatisevormi. |
|
3.7. |
Tootmise lõpetamine
Kui tüübikinnituse omanik lõpetab käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saanud seadme tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud asutusele. Asjakohase teatise saamisest teatab tüübikinnitusasutus teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele, kasutades 1. lisas näidisena esitatud teatisevormi. |
|
3.8. |
Tüübikinnituskatsete korraldamise eest vastutavate tehniliste teenistuste ja tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid
ÜRO eeskirja kohaldavad 1958. aasta kokkuleppe osalised edastavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste nimed ja aadressid ning nende tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnitusi ja kellele tuleb saata tuleb saata vormikohased teatised teistes riikides tüübikinnituse andmise, laiendamise, andmata jätmise või tühistamise kohta või siis tootmise lõpetamise kohta. |
4. TEHNILISED ÜLDNÕUDED
Tüübikinnituse saamiseks esitatud laternad peavad vastama punktide 4 ja 5 nõuetele.
Käesoleva eeskirja korral kehtivad nõuded, mis sisalduvad ÜRO eeskirjade nr 48, 53, 74 või 86 ja nende eeskirjade kohta laterna tüübikinnituse taotluse esitamise ajal kehtinud muudatuste seeriate punktides 5 „Üldnõuded“ ja 6 „Erinõuded“ ning nendes punktides osutatud lisades.
Asjakohaseid nõudeid tuleb rakendada iga laterna ja iga sõidukikategooria korral, millele latern kavatsetakse paigaldada, kui selle kontrollimine on laternale tüübikinnituse andmise ajal teostatav.
|
4.1. |
Laternate konstruktsioon ja valmistamine peavad tagama, et tavapärastes kasutustingimustes ja olenemata sellise kasutamise korral esineda võivast vibratsioonist töötavad laternad nõuetekohaselt ja nende käesoleva eeskirjaga ette nähtud näitajad säilivad. |
|
4.2. |
Laternad peavad olema valmistatud nii, et nende lähituled annavad piisava valgustatuse, mis ei pimesta, ja kaugtuled hea valgustatuse. Kurvivalgustuse saamiseks võib lähituld tekitavast laternast sisse lülitada ühe täiendava hõõgniitlambi, täiendavaid leedlampe (ühe või mitu) või täiendavaid leedmooduleid (ühe või mitu). |
|
4.3. |
Laternad peavad olema varustatud seadisega, mis võimaldab neid sõidukitel seada nii, et need vastaksid nende kohta kehtivatele õigusnormidele. AS-, BS-, CS-, DS- ja ES-klassi esilaternate korral võib kõnealune seadis võimaldada või mitte võimaldada seada horisontaalasendit, tingimusel et esilaternate konstruktsioon on selline, et laternad saavad ettenähtud horisontaalasendi säilitada ka pärast vertikaalasendi seadmist. Sellist seadist ei ole vaja paigaldada üksustele, mille peegeldit ja hajutiklaasi ei saa teineteisest eraldada, tingimusel et neid üksusi kasutatakse üksnes sellistes sõidukites, mille laterna asendit saab seada teistmoodi. |
|
4.4. |
Kui nii lihtlähitulelatern kui ka kaugtulelatern on varustatud oma valgusallika(te) või leedmooduli(te)ga, peab reguleerimisvahend võimaldama lihtlähituld ja kaugtuld eraldi reguleerida.
Neid nõuded ei kehti siiski selliste koostude kohta, mille peegeldeid ei saa eraldada. |
|
4.5. |
Valgusallikad |
|
4.5.1. |
Valgusallikate piirangud |
|
4.5.1.1. |
Laterna varustuse hulka võib (võivad) kuuluda ainult selline valgusallikas (sellised valgusallikad), mis on saanud ÜRO eeskirjade nr 37, 99 ja/või 128 kohase tüübikinnituse (tingimusel et nende kasutamise kohta ei ole esitatud piiranguid tüübikinnituse taotlemise ajal kehtivas ÜRO eeskirjas nr 37 ja selle muudatuste seerias või tüübikinnituse taotlemise ajal kehtivas ÜRO eeskirjas nr 99 ja selle muudatuste seerias või tüübikinnituse taotlemise ajal kehtivas ÜRO eeskirjas nr 128 ja selle muudatuste seerias), ja/või leedmoodul(id) ja/või valgusallika moodul(id) (ainult pöördelaternate jaoks) ja/või mitteasendatav valgusallikas (ainult pöördelaternate jaoks). |
|
4.5.1.2. |
Eesmiste udutulelaternate varustuse hulka (olenemata sellest, kas valgusallikaid saab asendada või mitte) võivad kuuluda ainult sellised valgusallikad (üks või mitu), mis on saanud tüübikinnituse vastavalt
ja/või leedmoodulid (üks või mitu), mille kohta kehtivad 9. lisa nõuded; nendele nõuetele vastavust tuleb kontrollida katsetamise teel. |
|
4.5.1.3. |
D-klassi esilaternate varustuse hulka võib kuuluda ainult järgmine. |
|
4.5.1.3.1. |
Lihtlähitule korral üks gaaslahenduslamp. Lähitulede korral on järgmistel juhtudel lubatud maksimaalselt kaks täiendavat valgusallikat:
|
|
4.5.1.3.2. |
Kaugtule korral üks või mitu ÜRO eeskirja nr 37 kohase tüübikinnituse saanud hõõgniitlampi, üks või mitu ÜRO eeskirja nr 99 kohase tüübikinnituse saanud gaaslahenduslampi, üks või mitu ÜRO eeskirja nr 128 kohase tüübikinnituse saanud leedlampi ja/või leedmoodul(it). Kui kaugtule tekitamiseks kasutatakse rohkem kui ühte valgusallikat, peavad need valgusallikad töötama korraga.
Samuti on võimalik, et ühte neist kaugtule osaks olevatest valgusallikatest kasutatakse ainult lühiajalisteks märguanneteks (vilgutamine enne möödasõidu alustamist) vastavalt tüübikinnituse taotleja esitatud andmetele. See peab olema näidatud asjakohasel joonisel ja teatise vormile tehtavas märkuses. |
|
4.5.1.4. |
A- ja B-klassi esilaternate varustuse hulka võib kuuluda ainult järgmine. |
|
4.5.1.4.1. |
Lihtlähitule korral üks hõõgniitlamp, mis on saanud ÜRO eeskirja nr 37 kohase tüübikinnituse, leedlambid (üks või mitu), mis on saanud ÜRO eeskirja nr 128 kohase tüübikinnituse, või leedmoodulid (üks või mitu). Lähitulede korral on täiendavad valgusallikad lubatud järgmistel juhtudel:
Täiendava hõõgniitlambi, ühe või mitme täiendava leedlambi või ühe või mitme täiendava leedmooduli rikke korral peab esilatern endiselt vastama lähitulele esitatavatele nõuetele. |
|
4.5.1.4.2. |
Kaugtule korral (olenemata sellest, mis tüüpi valgusallikat lihtlähitule tekitamiseks kasutatakse, kas leedmoodulit (leedmooduleid) või hõõgniit- või leedlampi (-lampe)) hõõgniitlambid (üks või mitu), mis on saanud eeskirja nr 37 kohase tüübikinnituse, leedlambid (üks või mitu), mis on saanud eeskirja nr 128 kohase tüübikinnituse, või leedmoodulid (üks või mitu). |
|
4.5.1.5. |
AS-, BS-, CS- ja DS-klassi esilaternate varustuse hulka võib kuuluda ainult järgmine. |
|
4.5.1.5.1. |
Lihtlähitule korral hõõgniitlambid (üks või kaks), mis on saanud ÜRO eeskirja nr 37 kohase tüübikinnituse, leedlambid (üks või mitu), mis on saanud ÜRO eeskirja nr 128 kohase tüübikinnituse, ja/või leedmoodulid (üks või mitu). Kui kurvivalgustuse tekitamiseks kasutatakse täiendavaid valgusallikaid ja/või täiendavaid valgustusüksusi, siis võivad nendeks olla ainult need hõõgniitlambid, mis on saanud ÜRO eeskirja nr 37 kohase tüübikinnituse, leedlambid, mis on saanud ÜRO eeskirja nr 128 kohase tüübikinnituse, ja/või leedmoodul(id). |
|
4.5.1.5.2. |
Kaugtule korral (olenemata sellest, mis tüüpi valgusallikat lihtlähitule tekitamiseks kasutatakse, kas leedmoodulit (leedmooduleid) või hõõgniit- või leedlampi (valgusallikaid)) hõõgniitlamp (üks või mitu), mis on saanud eeskirja nr 37 kohase tüübikinnituse, leedlambid (üks või mitu), mis on saanud eeskirja nr 128 kohase tüübikinnituse, või leedmoodulid (üks või mitu). |
|
4.5.1.6. |
ES-klassi esilaternate varustuse hulka võib kuuluda ainult järgmine. |
|
4.5.1.6.1. |
Lihtlähitule korral üks gaaslahenduslamp, mis on saanud ÜRO eeskirja nr 99 kohase tüübikinnituse, leedlambid (üks või mitu), mis on saanud ÜRO eeskirja nr 128 kohase tüübikinnituse, või leedmoodulid (üks või mitu). Kui kurvivalgustuse tekitamiseks kasutatakse täiendavaid valgusallikaid ja/või täiendavaid valgustusüksusi, siis võivad nendeks olla ainult need hõõgniitlambid, mis on saanud ÜRO eeskirja nr 37 kohase tüübikinnituse, leedlambid, mis on saanud ÜRO eeskirja nr 128 kohase tüübikinnituse, ja/või leedmoodul(id). |
|
4.5.1.6.2. |
Kaugtule korral (olenemata sellest, mis tüüpi valgusallikat lihtlähitule tekitamiseks kasutatakse, kas leedmoodulit (leedmooduleid) või gaaslahendus- või leedlampi (-lampe)) gaaslahenduslambid (üks või mitu), mis on saanud eeskirja nr 99 kohase tüübikinnituse, leedlambid (üks või mitu), mis on saanud eeskirja nr 128 kohase tüübikinnituse, või leedmoodulid (üks või mitu). |
|
4.5.1.7. |
Pöördelaternate varustuse hulka võib kuuluda ainult üks järgmistest valgusallikatest või nende kombinatsioon:
|
|
4.5.1.8. |
C-, E-, V-, W- ja R-klassi kohanduvate esitulede süsteemi varustuse hulka võib kuuluda ainult üks järgmistest valgusallikatest või nende kombinatsioon:
Kuid C-klassi lähitule (põhilähitule) varustuse hulka võivad kuuluda üksnes asendatavad valgusallikad või siis asendatavad või mitteasendatavad leedmoodulid. |
|
4.5.2. |
Valgusallikate üldnõuded |
|
4.5.2.1. |
Kui valgusallika mingil kategooria(te)l või tüübil (tüüpidel) on piirang, et neid võib kasutada ainult selliste sõidukite laternates, kus need on juba kasutusel ja mis kuulusid selle originaalvarustuse hulka, peab laterna tüübikinnituse taotleja kinnitama, et latern on ette nähtud paigaldamiseks ainult kõnealustele sõidukitele; see märgitakse teatise vormile. |
|
4.5.2.2. |
Asendatava(te) valgusallika(te) korral peab
|
|
4.5.2.3. |
Valgusallika elektroonilist juhtseadist (elektroonilisi juhtseadiseid), kui see (need) on olemas, peetakse laterna osaks; see võib (need võivad) kuuluda leedmooduli(te) koosseisu. |
|
4.5.2.4. |
D- ja/või ES-klassi esilatern ja selle liiteseadise süsteem või valgusallika elektrooniline juhtseadis ei tohi tekitada kiirguse ega toiteahela häiringuid, mis põhjustavad sõiduki muude elektriliste või elektrooniliste süsteemide tõrkeid. (7) |
|
4.5.2.5. |
Lubatud on sellised eesmised udutulelaternad, mis on ette nähtud alaliselt töötama koos valgustugevust reguleeriva lisasüsteemiga või mis on vastastikku ühendatud mõne muu süsteemiga, millega neil on ühine valgusallikas ja mis on ette nähtud alaliselt töötama koos valgustugevust reguleeriva lisasüsteemiga. |
|
4.5.2.6. |
1. lisas esitatud teatisevormil tuleb ära märkida, kui lihtlähitule või eesmise udutule jaoks kasutatakse ühe või mitme valgusallika või leedmooduliga laternat, mille objektiivne koguvalgusvoog ületab 2 000 luumenit. Seda ei ole vaja kohanduvate esitulede süsteemi ja pöördelaternate korral.
1. lisas esitatud teatisevormi punktis 9.3.2.3 tuleb ära märkida, kui kohanduvate esitulede süsteemi kuuluvad põhilähitule jaoks valgusallikad ja/või leedmooduli(d), mille valgustusüksuste objektiivne koguvalgusvoog külje kohta on suurem kui 2 000 luumenit. Leedmoodulite objektiivset valgusvoogu mõõdetakse 9. lisa punktis 5 kirjeldatud viisil. |
|
4.5.2.7. |
Leedmoodul peab olema
|
|
4.5.3. |
Valgusallikate erinõuded |
|
4.5.3.1. |
Kui pöördelaternate varustuse hulka kuulub (kuuluvad) valgusallika moodul(id), peab selle (nende) mooduli(te) konstruktsioon vastama järgmistele nõuetele:
|
|
4.5.3.2. |
Kui esilaternate, kohanduvate esitulede süsteemi ja eesmise udutulelaterna varustuse hulka kuulub leedlamp (kuuluvad leedlambid) ja/või leedmoodul(id), siis |
|
4.5.3.2.1. |
peetakse leedmooduli(te) tööks vajalikku valgusallika elektroonilist juhtseadist (vajalikke elektroonilisi juhtseadiseid), kui see (need) on olemas, laterna osaks; see võib (need võivad) kuuluda leedmooduli(te) koosseisu. |
|
4.5.3.2.2. |
Latern ning leedmoodul(id) peavad vastama käesoleva eeskirja 9. lisas esitatud asjakohastele nõuetele. Nõuetele vastavust tuleb kontrollida katsetamise teel. |
|
4.5.3.2.3. |
A-, B- ja D-klassi esilaterna ja kohanduvate esitulede süsteemi korral peab kõigi lihtlähituld tekitavate leedlampide ja/või leedmoodulite objektiivne koguvalgusvoog mõõdetuna 9. lisa punktis 5 kirjeldatud viisil (ainult leedmoodulid) olema 1 000 luumenit või suurem. |
|
4.5.3.2.4. |
AS-, BS-, CS- ja DS-klassi esilaterna korral peab kõigi lihtlähituld tekitavate leedlampide ja/või leedmoodulite objektiivne koguvalgusvoog mõõdetuna 9. lisa punktis 5 kirjeldatud viisil (ainult leedmoodulid) jääma alljärgnevas tabelis näidatud vahemikku.
Tabel 3 AS-, BS-, CS- ja DS-klass. Lähitule valgusvoo alam- ja ülempiirid
|
|
4.5.3.2.5. |
ES-klassi esilaternate korral peab kõigi lihtlähituld tekitavate leedlampide ja/või leedmoodulite objektiivne koguvalgusvoog mõõdetuna 9. lisa punktis 5 kirjeldatud viisil jääma alljärgnevas tabelis näidatud vahemikku.
Tabel 4 ES-klass. Lähitule valgusvoo alampiir
|
|
4.5.3.2.6. |
Tehnilisele teenistusele tuleb tõendada, et asendatava leedmooduli eemaldamise ja asendamise korral on 9. lisa punkti 1.4.1 nõuded täidetud. |
|
4.5.3.2.7. |
ÜRO eeskirjas nr 48 on kindlaks määratud, et leedmoodulitel võib olla muude valgusallikate pesasid. |
|
4.5.3.3. |
AS-, BS-, CS- ja DS-klassi esilaternate lihtlähitule ühe hõõgniitlambi võrdlusvalgusvoog ei ületa 13,2 V pinge korral AS- ja BS-klassis 900 luumenit ning CS- ja DS-klassis 2 000 luumenit. |
|
4.6. |
Laterna katsetamine
Tingimused sõltuvad kasutatavast valgusallikast. |
|
4.6.1. |
Asendatavad hõõgniitlambid |
|
4.6.1.1. |
Otseselt sõiduki elektrisüsteemi pingel töötavad hõõgniitlambid
Laterna kontrollimiseks kasutatakse värvituid standardseid hõõgniitlampe vastavalt ÜRO eeskirjale nr 37. Laterna katsetamise ajal (välja arvatud pöördelaternad) tuleb hõõgniitlambi (-lampide) toidet reguleerida nii, et 13,2 V pinge korral saavutatakse ÜRO eeskirjale nr 37 vastaval andmelehel märgitud võrdlusvalgusvoog. Pöördelaternate katsetamise ajal tuleb hõõgniitlambi (-lampide) toidet reguleerida nii, et 13,2 V või 13,5 V pinge korral saavutatakse ÜRO eeskirjale nr 37 vastaval andmelehel märgitud võrdlusvalgusvoog. Kuid kui lihtlähitule jaoks kasutatakse H9- või H9B-kategooria hõõgniitlampi, võib tüübikinnituse taotleja valida ÜRO eeskirjale nr 37 vastaval andmelehel märgitud võrdlusvalgusvoo kas pingel 12,2 V või 13,2 V ning see tüübikinnituseks valitud pinge märgitakse ära 1. lisas esitatud teatisevormi punktis 9. |
|
4.6.1.2. |
Et kaitsta standardset hõõgniitlampi, on fotomeetrilisel mõõtmisel lubatud kasutada valgusvoogu, mis erineb võrdlusvalgusvoost pingel 13,2 V. Kui tehniline teenistus otsustab mõõtmisel seda teha, siis on valgustugevust fotomeetrilistele nõuetele vastavuse kindlaksmääramiseks vaja korrigeerida, korrutades mõõdetud väärtuse standardse hõõgniitlambi individuaalteguriga F lamp:
F lamp = Φ reference / Φ test, kus Φ reference on võrdlusvalgusvoog pingel 13,2 V, nagu on näidatud ÜRO eeskirjale nr 37 vastaval andmelehel. Φ test on mõõtmisel tegelikult kasutatud valgusvoog. Kui aga vastavalt kategooriate H9 ja H9B andmelehele valitakse võrdlusvalgusvoog pingel 12,2 V, siis ei ole selline meetod lubatud. |
|
4.6.2. |
Gaaslahenduslamp
Kasutatakse ÜRO eeskirjaga nr 99 ette nähtud standardset valgusallikat, mida on ÜRO eeskirja nr 99 4. lisa punkti 4 kohaselt vanandatud vähemalt 15 tsükli vältel. Kui liiteseadis on valgusallikasse sisse ehitatud, siis 12 V süsteemi korral või sõiduki elektrisüsteemi pinge korral, mille on teatanud tüübikinnituse taotleja, reguleeritakse laterna katsetamisel liiteseadise klemmidele või valgusallika klemmidele rakendatavat pinget nii, et saavutatakse 13,2 V lubatud hälbega ±0,1 V. Gaaslahenduslambi objektiivne valgusvoog võib erineda ÜRO eeskirjaga nr 99 ette nähtud valgusvoost. Sel juhul tuleb valgustugevuse väärtusi vastavalt korrigeerida. |
|
4.6.3. |
Asendatavad leedlambid
Laterna kontrollimiseks kasutatakse standardset valgusallikat vastavalt ÜRO eeskirjale nr 128. Laterna katsetamisel reguleeritakse valgusallika(te)le rakendatavat pinget nii, et 12 V süsteemi korral saavutatakse 13,2 V või 13,5 V (saab valida ainult pöördelaternate korral) ja et 24 V süsteemi korral või sõiduki elektrisüsteemi pinge korral, mille on teatanud tüübikinnituse taotleja, saavutatakse pinge 28 V; lubatud hälve on ±0,1 V. Saadud valgustugevuse väärtusi tuleb korrigeerida. Parandustegur on objektiivse valgusvoo ja rakendatava pinge korral saadud valgusvoo suhe. Enam kui ühe leedlambi korral kasutatakse parandustegurite keskmist väärtust, kusjuures ükski parandustegur ei tohi sellest keskmisest erineda rohkem kui 5 %. |
|
4.6.4. |
Leedmoodulid
Kõik leedmooduli(te)ga varustatud laternate mõõtmised tehakse vastavalt pingel 6,3 V, 13,2 V või 28,0 V, kui käesolevas eeskirjas ei ole ette nähtud teisiti. Valgusallika elektroonilise juhtseadisega reguleeritava leedmooduli korral tehakse mõõtmine tüübikinnituse taotleja teatatud toitepingel või toite- ja tööseadisega, mis asendab seda juhtseadist fotomeetrilises katses. |
|
4.6.5. |
Mitteasendatavad valgusallikad (ainult juhul, kui see on punkti 4 kohaselt lubatud)
Kõik mitteasendatavate valgusallikatega varustatud laternate mõõtmised tuleb teha pingel 6,3 V või 6,75 V (saab valida ainult pöördelaternate korral), 13,2 V või 13,5 V (saab valida ainult pöördelaternate korral) või 28,0 V või muul sõiduki elektrisüsteemi pingel, mille on teatanud tüübikinnituse taotleja. Katselabor võib tüübikinnituse taotlejalt küsida valgusallika elektritoiteks vajaliku spetsiaalse toiteploki. Katsepinge rakendatakse laterna sisendklemmidele. |
|
4.6.6. |
Sellise laterna korral, mille valgusallika juhtseadis on osa laternast, antakse laterna sisendklemmidele see pinge, mis on tüübikinnituse taotleja esitatud andmetes. |
|
4.6.7. |
Sellise laterna korral, mille valgusallika juhtseadis ei ole osa laternast, antakse valgusallika juhtseadise sisendklemmidele see pinge, mis on tüübikinnituse taotleja esitatud andmetes. Katselabor küsib taotlejalt valgusallika ja rakendatavate funktsioonide elektritoiteks vajaliku spetsiaalse juhtseadise. Vajaduse korral märgitakse 1. lisas esitatud teatisevormile valgusallika juhtseadise tunnusandmed ja/või rakendatud pinge, sealhulgas lubatud hälve. |
|
4.6.8. |
Erinevat tüüpi valgusallikatega varustatud esilaternate või kohanduvate esitulede süsteemi osade korral tuleb
Saadud tulemused lisatakse eelmistele valgusallikate katsetamisel saadud tulemustele. |
|
4.7. |
Valgust läbilaskvate plastdetailide katsetamine (välja arvatud pöördelaternad ja AS-klassi esilaternad) |
|
4.7.1. |
Kui laterna väline hajutiklaas on plastist, tehakse katsed vastavalt 8. lisa nõuetele. |
|
4.7.2. |
Eesmise udutulelaterna sees paiknevate valgust läbilaskvate plastosade ultraviolettkiirgusele vastupidavuse katsetamisel järgitakse 8. lisa punkti 3.4. |
|
4.7.2.1. |
Punktis 4.7.2 ettenähtud katset ei ole vaja teha, kui kasutatakse asjakohases ÜRO eeskirjas või käesoleva eeskirja 9. lisas kirjeldatud vähese ultraviolettkiirgusega valgusallikaid või kui on võetud meetmeid selliste laternaosade kaitsmiseks ultraviolettkiirguse eest, näiteks klaasfiltreid kasutades. |
|
4.8. |
Ettenähtud juhtudel katsetatakse valgustatud ala piiri teravust ja sirgjoonelisust vastavalt 5. või 6. lisa nõuetele. |
|
4.9. |
Kui pöördelaternad välja arvata, tuleb käesoleva eeskirja 7. lisa nõuete kohaselt teha täiendavaid katseid selle kontrollimiseks, et fotomeetrilised näitajad kasutamise käigus liiga palju ei muutu. |
|
4.10. |
Kui valgustatud ala asümmeetrilise piiriga laternad sobivad nii parem- kui ka vasakpoolse liikluse jaoks, siis kohandatakse neid vajalikul poolel liiklemiseks, valides sobiva paigutuse kas sõidukile paigaldamise ajal eelnevalt või kasutaja valiku järgi. Niisugune eelnev või kasutaja valitav paigutus võib tähendada näiteks optilise osa kinnitamist sõidukile kindla nurga all või lihtlähitule valgusallika(te) kinnitamises optilise osa suhtes kindla nurga all.
Mis tahes juhul on lubatud ainult kaks võimalikku ja selgelt eristuvat paigaldusasendit, üks parempoolse ja teine vasakpoolse liikluse jaoks, ning konstruktsioon peab välistama ühest asendist teise või vahepealsesse asendisse tahtmatu ümberpaigutumise võimaluse. Kui lihtlähitule valgusallika(te)l on kaks paigutusasendit, peavad selle valgusallika (nende valgusallikate) peegeldi külge kinnitamise detailid olema projekteeritud ja valmistatud nii, et igas paigaldusasendis hoitakse valgusallikat (valgusallikaid) oma kohal sama täpselt, kui on ette nähtud vaid ühel teepoolel liiklemiseks ette nähtud esilaternate korral. Vastavust käesoleva punkti nõuetele kontrollitakse visuaalselt ja vajaduse korral katselise paigaldamisega. |
|
4.11. |
Mehaaniliste või elektromehaaniliste konstruktsioonide katsetamine |
|
4.11.1. |
Esilaternate või sellise süsteemi korral, mis on ette nähtud nii lähitule kui ka kaugtule jaoks või kurvivalgustusfunktsiooniga lähi- ja/või kaugtule jaoks, peab kõigi mehaaniliste, elektromehaaniliste või muude sellisel eesmärgil esilaterna ja valgustusüksus(t)ega ühendatud seadmete konstruktsioon vastama järgmistele nõuetele. |
|
4.11.1.1. |
Seade on tavapärastes kasutustingimustes piisavalt töökindel, et pidada vastu 50 000 lülitust. Selle nõude täitmise kontrollimiseks võib tüübikinnituskatsete eest vastutav tehniline teenistus
|
|
4.11.2. |
A-, B- ja D-klassi esilaternad |
|
4.11.2.1. |
Tõrke korral ei tohi valgustugevus joonest H-H kõrgemal ületada punktis 5.2 lähitule jaoks ettenähtud väärtusi. Peale selle peab esilaterna korral, mis on ette nähtud lähitule jaoks ja/või kurvivalgustusfunktsiooniga kaugtule jaoks, valgustugevus katsepunktis 25 V (joon V-V, 1,72D) olema vähemalt 2 500 kandelat. |
|
4.11.2.2. |
Lihtlähitule või kaugtule saab alati sisse lülitada nii, et mehhanismil ei ole võimalik jääda kahe asendi vahele. |
|
4.11.3. |
AS-, BS-, CS-, DS- ja ES-klassi esilaternad |
|
4.11.3.1. |
Kui välja arvata kurvivalgustuseks kasutatav(ad) täiendav(ad) valgusallikas (valgusallikad) ja täiendav(ad) valgustusüksus(ed), siis peab süsteem tõrke korral automaatselt ümber lülituma lähituledele või selliste fotomeetriliste näitajatega asendisse, kus ala 1 valgustugevus ei ületa 1 200 kandelat ja on punktis 0,86D-V vähemalt 2 400 kandelat. Selleks ümberlülitamiseks kasutatakse väljalülitamist, hämardamist või allasuunamist ja/või valgustusfunktsiooni muutmist. |
|
4.11.3.2. |
Kui välja arvata kurvivalgustusfunktsiooniga täiendav valgusallikas (täiendavad valgusallikad) ja täiendav(ad) valgustusüksus(ed), siis saab lihtlähitule või kaugtule alati sisse lülitada nii, et mehhanismil ei ole võimalik jääda kahe asendi vahele. |
|
4.11.4. |
Kohanduvate esitulede süsteem |
|
4.11.4.1. |
Kui kaugtule kohandumine välja arvata, on kas lähituled või kaugtuled alati sisse lülitatud, vahepealsesse ja määramata asendisse jäämine ei tohi olla võimalik. Kui seda ei ole võimalik saavutada, siis peab selline asend vastama punktile 4.11.4.2. |
|
4.11.4.2. |
Tõrke korral peab süsteem automaatselt ümber lülituma lähituledele või selliste fotomeetriliste näitajatega asendisse, kus ala IIIb valgustugevus ei ületa 1 300 kandelat, nagu on määratud punktis 5.3, ja on segmendi Imax punktis vähemalt 3 400 kandelat. Selleks ümberlülitamiseks kasutatakse väljalülitamist, hämardamist või allasuunamist ja/või valgustusfunktsiooni muutmist.
Tehes katseid, et kontrollida, kas need nõuded on täidetud, lähtub tüübikinnituskatsete eest vastutav tehniline teenistus taotleja esitatud juhistest. |
|
4.11.5. |
Kasutajal ei tohi olla tavatööriistu kasutades võimalik muuta süsteemi liikuvate osade kuju või asendit ega mõjutada lülitusseadise tööd. |
|
4.12. |
Laternate valgustatud ala asümmeetrilise piiriga valgusvihu konfiguratsioon üksnes erineva liikluspoole jaoks |
|
4.12.1. |
Vaid ühel teepoolel liiklemise nõuetele vastavalt (parem- või vasakpoolseks liikluseks) projekteeritud laternate korral tuleb võtta sobivaid meetmeid, et mitte tekitada liiklejatele ebamugavusi riigis, kus liigeldakse teisel teepoolel (8). Need meetmed võivad olla järgmised:
|
|
4.12.2. |
Pärast punktis 4.12.1 kirjeldatud meetmete võtmist, mille korral ei muudeta algse liikluspoole jaoks tehtud seadistust, peavad olema täidetud järgmised nõuded laterna valgustugevuse kohta: |
|
4.12.2.1. |
parempoolseks liikluseks ettenähtud lähituli, mis on kohandatud vasakpoolseks liikluseks:
|
|
4.12.2.2. |
vasakpoolseks liikluseks ettenähtud lähituli, mis on kohandatud parempoolseks liikluseks:
|
|
4.13. |
Latern peab olema valmistatud nii, et valgusallika ja/või leedmooduli rikke korral aktiveeritakse eeskirja nr 48 sätete kohaselt tõrkesignaal. |
|
4.14. |
Detailid, mille külge asendatav valgusallikas ühendatakse, peavad olema valmistatud nii, et valgusallikat oleks lihtne paigaldada ja et isegi pimedas saaks selle paigaldada ainult õiges asendis. |
|
4.15. |
Fotomeetrilise reguleerimise ja mõõtmise tingimused on esitatud 4. lisas. |
|
4.15.1 |
Asendatava valgusallikaga laternat peetakse nõuetele vastavaks, kui punkti 5 nõuded on täidetud vähemalt ühe standardse valgusallika korral, mille võib esitada koos laternaga. |
|
4.16. |
Valguse värvus
Kõigi laternate tekitatav valgus peab olema valge. Eesmiste udutulelaternate valguseks võib siiski olla ka valikkollane, kui tüübikinnituse taotleja seda taotleb. Pöördelaternate valgus peab 4. lisa joonisel A4-XII kujutatud valgusjaotusala ulatuses olema valge. Sellest alast väljaspool ei tohi värvus järsult muutuda. |
|
4.16.1. |
Leedmooduliga laternate kolorimeetriliste näitajate mõõtmisel järgitakse 9. lisa punkti 4.3.2. |
|
4.17. |
Reguleeritava peegeldiga esilaternate või kohanduvate esitulede süsteemi korral rakendatakse kõigi punktis 3.1.3 nimetatud paigaldusasendite kohta punktide 5.1–5.4 nõudeid. Kontrollimiseks kasutatakse järgmist menetlust. |
|
4.17.1. |
Iga ettenähtud asendit kontrollitakse goniomeetri abil selle joone suhtes, mis ühendab valgusallika keskpunkti ja punkti HV mõõteekraanil. Reguleeritav peegeldi või süsteem või siis peegeldi või süsteemi osa(d) nihutatakse sellisesse asendisse, et valguslaik ekraanil vastaks ettenähtud suunatusele. |
|
4.17.2. |
Kui peegeldi või süsteem või siis peegeldi või süsteemi osa(d) on punkti 4.17.1 kohaselt kinnitatud, peab seade või selle osa(d) vastama punktides 5.1–5.4 esitatud asjakohastele fotomeetrilistele nõuetele. |
|
4.17.3. |
Täiendavaks kontrollimiseks nihutatakse peegeldit või süsteemi või siis peegeldi või süsteemi osa(sid) vertikaalsuunas ±2 kraadi või vähemalt maksimaalses ulatuses, kui see on võimalik alla 2 kraadi, kasutades esilaternate või süsteemide või siis esilaternate või süsteemide osa(de) reguleerimisvahendit. Kui kogu esilatern või süsteem või siis esilaterna või süsteemi osa(d) on (näiteks goniomeetrit kasutades) vastassuunda ümber suunatud, siis tuleb kontrollida, kas valgustatus järgmistes suundades jääb ettenähtud piiridesse:
|
|
4.17.4. |
Kui tüübikinnituse taotleja on märkinud enam kui ühe paigaldusasendi, tuleb punktides 4.17.1–4.17.3 ettenähtud menetlust korrata ka kõigi teiste asendite korral. |
|
4.17.5. |
Kui tüübikinnituse taotleja ei ole märkinud konkreetset paigaldusasendit, tuleb esilatern või süsteem või siis esilaterna või süsteemi osa(d) punktides 5.1–5.4 ette nähtud mõõtmistel suunata keskmisesse asendisse, kasutades asjakohast reguleerimisvahendit (-vahendeid). Punktis 4.17.3 kirjeldatud täiendavaks kontrollimiseks nihutatakse peegeldi või süsteem või siis peegeldi või süsteemi osa(d) reguleerimisvahendi(te) abil kõige äärmisesse asendisse (mitte ainult ±2 kraadi ulatuses). |
5. TEHNILISED ERINÕUDED
|
5.1. |
Tehnilised nõuded A-, B-, D- (huumlamp), BS-, CS-, DS- või ES-klassi (huumlamp) kaugtulede (tähised R, HR, DR, XR, R-BS, WR-CS, WR-DS või WR-ES) kohta |
|
5.1.1. |
Kui teevalgustusseade on ette nähtud nii kaugtule kui ka lähitule jaoks, siis mõõdetakse kaugtule valgustugevust samas asendis kui punktide 5.2–5.4 kohastel mõõtmistel.
Kui teevalgustusseade on ette nähtud ainult kaugtule jaoks, siis seatakse see sellisesse asendisse, et maksimaalse valgustugevuse ala keskpunkt jääb joonte H-H ja V-V lõikepunkti. See seade peab vastama ainult punkti 5.1.3 nõuetele. Nende seadmete korral, milles kaugtule tekitamiseks kasutatakse rohkem kui ühte valgusallikat, lülitatakse maksimaalse valgustugevuse (IM) määramiseks need valgusallikad korraga sisse. Samuti on võimalik, et ühte neist kaugtule osaks olevatest valgusallikatest kasutatakse ainult lühiajalisteks märguanneteks (vilgutamine enne möödasõidu alustamist) vastavalt tüübikinnituse taotleja esitatud andmetele. See peab olema näidatud asjakohasel joonisel ja teatise vormile tehtavas märkuses. |
|
5.1.2. |
Lihtlähitule jaoks kasutatava valgusallika tüübist olenemata on iga konkreetse kaugtule korral lubatud kasutada mitut valgusallikat. |
|
5.1.3. |
Nõuded kaugtulede valgustugevuse jaotuse kohta |
|
5.1.3.1. |
Kaugtule valgustugevuse jaotus peab vastama järgmistele nõuetele (vt joonis A4-II).
Tabel 5 Kaugtule valgustugevuse nõuded
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
5.1.3.2. |
Esmase kaugtule valgustugevuse jaotus peab vastama järgmistele nõuetele (vt joonis A4-III).
Tabel 6 Esmase kaugtule valgustugevuse jaotus
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
5.1.3.3. |
Teisese kaugtule valgustugevuse jaotus peab vastama järgmistele nõuetele (vt joonis A4-IV).
Tabel 7 Teisese kaugtule valgustugevuse jaotus
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
5.1.3.4. |
Kui välja arvata BS-, CS-, DS- ja ES-klass, peab joonte H-H ja V-V lõikepunkt HV paiknema maksimaalsest valgustugevusest (Imax) 80 protsendile vastava samavalgustugevusjoone piires. |
|
5.1.3.5. |
Maksimaalne väärtus (IM) ei tohi mingil juhul ületada 215 000 kandelat. |
|
5.1.3.6. |
Maksimaalse valgustugevuse võrdlustase (I′M) saadakse järgmise suhte abil:
I′M = IM /4 300 See väärtus ümardatakse lähimani järgmistest väärtustest: 5; 7,5; 10; 12,5; 17,5; 20; 25; 27,5; 30; 37,5; 40; 45; 50. |
|
5.1.3.7. |
Kui ainult kaugtuld tekitav esilatern on olnud vähemalt 30 minutit välja lülitatud, siis peab neli sekundit pärast sellise D- või ES-klassi kaugtulelaterna sisselülitamist, mis on varustatud gaaslahenduslambiga, mille liiteseadis ei ole valgusallikasse sisse ehitatud, valgustugevus punktis HV olema vähemalt 37 500 kandelat.
Elektritoide peab olema piisav, et tagada vajalik kõrgepingeimpulss. |
|
5.2. |
Tehnilised nõuded A-, B- ja D-klassi (huumlamp) lähitulelaternate kohta (tähised C, HC ja DC) |
|
5.2.1. |
Esilaterna suunamisel järgitakse 5. lisa punkti 1.2.
Kui aga ettenähtud vertikaalasendi seadmine lubatud hälvete piires korduvalt ei õnnestu, siis kasutatakse valgustatud ala piiri ettenähtud miinimumkvaliteedile vastavuse katsetamiseks ning valgusvihu vertikaalsuunas reguleerimiseks mõõteriistadega meetodit, mida on kirjeldatud 5. lisa punktis 2. |
|
5.2.1.1. |
Niiviisi suunatud esilatern peab
|
|
5.2.1.2. |
Kui sel viisil suunatud esilatern ei vasta punktide 5.2.2 ja 5.1 nõuetele, võib selle suunatust 5. lisa punkti 1.2.3 kohaselt muuta. |
|
5.2.2. |
Lähituli peab vastama tabelis 8 ja joonisel A4-V või A4-VI näidatud katsepunktides ettenähtud valgustugevusele.
Gaaslahenduslampidega lähitulelaternad peavad nendele valgustugevustele vastama alles siis, kui need on olnud enam kui 10 minutit sisse lülitatud. |
|
5.2.2.1. |
Kui ainult lähituld tekitav või nii lähituld kui ka kaugtuld tekitav esilatern on olnud vähemalt 30 minutit välja lülitatud, siis peab neli sekundit pärast sellise D-klassi lähitulelaterna sisselülitamist, mis on varustatud gaaslahenduslambiga, mille liiteseadis ei ole valgusallikasse sisse ehitatud, valgustugevus punktis 50V olema vähemalt 6 250 kandelat.
Elektritoide peab olema piisav, et tagada vajalik kõrgepingeimpulss. Tabel 8 Lähitulede valgustugevused (kõik valgustugevused on esitatud kandelates)
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Seletused. |
Tabeli 8 A, B ja C osas
|
|
(*) |
Sellise esilaterna korral, milles lähitule leedmooduleid reguleeritakse elektroonilise juhtseadisega, ei tohi mõõdetud väärtus olla suurem kui 18 500 kandelat. |
|
(**) |
Tegelik mõõdetud väärtus punktides 50 R / 50 L. |
|
(***) |
Vasakpoolse liikluse jaoks asendatakse täht R tähega L ja vastupidi. |
|
5.2.3. |
I, III ega IV alas ei tohi esineda nähtavust halvendavaid kõrvalekaldeid külgsuunas. |
|
5.2.4. |
Esilaternad, mis on ette nähtud vastama nii parem- kui ka vasakpoolse liikluse nõuetele, peavad lihtlähituld tekitava optilise osa, valgusallika(te) või leedmooduli(te) mõlema paigaldusasendi korral täitma vastava liikluspoole jaoks eespool esitatud nõudeid. |
|
5.2.5. |
Punkti 5.2.2 nõuded kehtivad ka kurvivalgustuseks ette nähtud ja/või punktis 5.2.6.2 osutatud täiendava(te) valgusallika(te)ga või leedmooduli(te)ga esilaternate kohta. Kurvivalgustuseks ette nähtud esilaterna suunda võib muuta, tingimusel et valgusvihu telge ei nihutata vertikaalsuunas rohkem kui 0,2°. |
|
5.2.5.1. |
Kui kurvivalgustuseks kasutatakse |
|
5.2.5.1.1. |
lähitule pööramist või valgustatud ala piiri horisontaalse ja tõusva osa vahelise murdekoha horisontaalsuunas nihutamisega, tuleb mõõtmised teha pärast seda, kui kogu esilaternakoost on horisontaalsuunas ümber suunatud, näiteks goniomeetrit kasutades; |
|
5.2.5.1.2. |
esilaterna ühe või mitme optilise osa nihutamist, ilma et valgustatud ala piiri murdekohta horisontaalsuunas nihutataks, tuleb mõõtmised teha nii, et need osad paiknevad oma kõige äärmises asendis; |
|
5.2.5.1.3. |
täiendavat valgusallikat (täiendavaid valgusallikaid) või leedmoodulit (leedmooduleid), ilma et valgustatud ala piiri murdekohta horisontaalsuunas nihutataks, tuleb mõõtmised teha nii, et see valgusallikas (need valgusallikad) või leedmoodul(id) on sisse lülitatud. |
|
5.2.6. |
Lihtlähitule jaoks on lubatud kasutada ainult ühte hõõgniitlampi, ühte gaaslahenduslampi, ühte või mitut leedlampi või ühte või mitut leedmoodulit. Täiendavad valgusallikad või leedmoodulid on lubatud üksnes järgmistel juhtudel: |
|
5.2.6.1. |
kurvivalgustuse toetamiseks võib lähitulelaternas kasutada ühte ÜRO eeskirjale nr 37 vastavat täiendavat hõõgniitlampi, ühte või mitut ÜRO eeskirjale nr 128 vastavat täiendavat leedlampi või ühte või mitut täiendavat leedmoodulit; |
|
5.2.6.2. |
infrapunakiirguse tekitamiseks võib lähitulelaternas kasutada ühte ÜRO eeskirjale nr 37 vastavat täiendavat hõõgniitlampi, ühte või mitut ÜRO eeskirjale nr 128 vastavat täiendavat leedlampi ja/või ühte või mitut leedmoodulit. See lülitub (need lülituvad) sisse ainult põhivalgusallikaga või põhi-leedmooduli(te)ga samal ajal. Põhivalgusallika või põhi-leedmooduli (põhi-leedmoodulitest ühe) rikke korral peab täiendav valgusallikas ja/või täiendav(ad) leedmoodul(id) automaatselt välja lülituma. |
|
5.2.6.3. |
Täiendava hõõgniitlambi, ühe või mitme täiendava leedlambi või ühe või mitme täiendava leedmooduli rikke korral peab esilatern endiselt vastama lähitule nõuetele. |
|
5.3. |
Tehnilised nõuded kohanduvate esitulede süsteemi kohta (tähised XC, XCE, XCV, XCW ja XR) |
|
5.3.1. |
Üldsätted |
|
5.3.1.1. |
Iga süsteem peab tekitama punkti 5.3.2.4 kohase C-klassi lähitule ja mõne muu klassi lähitule (ühe või mitu). Punktide 5.3.3 ja/või 3.1.3.2 (l) kohaselt võib igas lähitulede klassis olla üks või mitu täiendavat valgustusrežiimi või -funktsiooni. |
|
5.3.1.2. |
Süsteem peab võimaldama valgusvihku automaatselt muuta nii, et saavutatakse tee hea valgustatus autojuhti ja teisi liiklejaid häirimata. |
|
5.3.1.3. |
Süsteemi peetakse nõuetele vastavaks, kui see täidab asjakohaseid fotomeetrilisi nõudeid, mis on esitatud punktides 5.3.2 ja 5.3.3. |
|
5.3.1.4. |
Fotomeetrilised mõõtmised tehakse tüübikinnituse taotleja kirjelduse kohaselt: |
|
5.3.1.4.1. |
neutraalasendis; |
|
5.3.1.4.2. |
signaali V, signaali W, signaali E või signaali T korral; |
|
5.3.1.4.3. |
vajaduse korral mis tahes muu signaali või signaalide kombinatsiooni korral, mis on tüübikinnituse taotleja esitatud andmetes. |
|
5.3.1.4.4. |
Kui kasutatakse gaaslahenduslampi, millesse liiteseadis ei ole sisse ehitatud, siis peab vähemalt 30 minutit väljalülitatud olnud esilatern neli sekundit pärast süütamist täitma järgmisi nõudeid: |
|
5.3.1.4.4.1. |
üksnes kaugtuld tekitava süsteemi valgustugevus punktis HV vähemalt 37 500 kandelat; |
|
5.3.1.4.4.2. |
üksnes lähituld tekitava süsteemi või nii lähituld kui ka kaugtuld tekitava süsteemi, mis vastab punktidele 4.11.1 ja 4.11.4, valgustugevus punktis 50 V vähemalt 3 100 kandelat, kui C-klassi lähituled on sisse lülitatud; |
|
5.3.1.4.4.3. |
mõlemal juhul peab elektritoide olema piisav, et tagada vajalik kõrgepingeimpulss. |
|
5.3.2. |
Sätted lähitulede kohta
Enne järgmist katset tuleb süsteem seada neutraalasendisse, kus tekitatakse klassile C vastav lähituli. |
|
5.3.2.1. |
Neutraalasendis lähituli peab vähemalt ühte valgustusüksust kasutades süsteemi (sõiduki) kummalgi küljel tekitama 5. lisa nõuetele vastava valgustatud ala piiri või |
|
5.3.2.1.1. |
tuleb süsteemis teisi vahendeid kasutades (näiteks optiliste vahendite või ajutiste lisavalgusvihkudega) saavutada tulede selge ja õige suunatus. |
|
5.3.2.1.2. |
5. lisa ei kohaldata punktis 4.12 kirjeldatud liikluspoole muutmise funktsiooni suhtes. |
|
5.3.2.2. |
Süsteem või selle osa(d) tuleb 5. lisa punkti 1 nõudeid järgides suunata nii, et valgustatud ala piiri asend vastab tabelis 10 näidatud nõuetele.
Kui aga ettenähtud vertikaalasendi seadmine lubatud hälvete piires korduvalt ei õnnestu, siis kasutatakse valgustatud ala piiri ettenähtud miinimumkvaliteedile vastavuse katsetamiseks ning valgusvihu vertikaalsuunas reguleerimiseks mõõteriistadega meetodit, mida on kirjeldatud 5. lisa punktis 2. |
|
5.3.2.3. |
Niiviisi suunatud süsteem või selle osa peab (osad peavad)
|
|
5.3.2.4. |
Teatavale režiimile vastavat lähituld tekitades peab süsteem vastama nõuetele, mis on näidatud tabeli 9 (fotomeetrilised näitajad) A osa ja tabeli 10 (Imax ja valgustatud ala piiri asukoht) asjakohases veerus (C-, V-, E- või W-klass) ja 5. lisa punktis 1 (valgustatud ala piiri kohta). |
|
5.3.2.5. |
Kurvivalgustuse kasutamiseks peab |
|
5.3.2.5.1. |
süsteem vastama tabeli 9 (fotomeetrilised näitajad) B osa ja tabeli 10 (valgustatud ala piiri asukoht) B osa asjakohastele nõuetele, kui mõõtmisel lähtutakse punktist 5.3.4 ja vastavast kurvivalgustuse kategooriast (1 või 2), mille jaoks tüübikinnitust taotletakse; |
|
5.3.2.5.2. |
süsteemi parema või vasaku külje laternate valgustugevuste summa olema vähemalt 2 500 kandelat selle ala ühes või mitmes punktis, mis jääb joonest H-H 2 kraadi allapoole ning 10–45 kraadi vasakule (või paremale), kui signaal T vastab sõiduki vähimale pöörderaadiusele vasakule (või paremale) pöörates. |
|
5.3.2.5.3. |
Kui tüübikinnitust taotletakse 1. kategooria kurvivalgustuse jaoks, siis on süsteemi lubatud kasutada ainult selliste sõidukitega, mille korral süsteemi tekitatud valgustatud ala piiri murdekoha horisontaalne nihutamine vastab ÜRO eeskirja nr 48 punkti 6.22.7.4.5 alapunkti i asjakohastele nõuetele. |
|
5.3.2.5.4. |
Kui tüübikinnitust taotletakse 1. kategooria kurvivalgustuse jaoks, siis peab süsteem olema valmistatud nii, et valgusvihu külgsuunas nihutamist või muutmist mõjutava tõrke korral oleks automaatselt võimalik tagada sellised fotomeetrilised näitajad, mis kas vastavad punktile 5.3.2.4 või tabelis 11 määratud alal IIIb ei ületa 1 300 kandelat ja mis segmendi Imax punktis on vähemalt 3 400 kandelat.
Seda ei ole siiski vaja, kui asendites, mis jäävad süsteemi nullteljest kuni 5° vasakule ja joonest H-H 0,3° ülespoole ning rohkem kui 5° vasakule ja 0,57° ülespoole, ei ületata ühelgi juhul väärtust 880 kandelat. |
|
5.3.2.6. |
Süsteemi tuleb kontrollida tootja asjakohaste juhiste alusel, võttes arvesse punktis 3.1.3.3.1 esitatud ohutuskontseptsiooni. |
|
5.3.2.7. |
Süsteem või selle osa(d), mille konstruktsioonis on arvestatud nii parempoolse kui ka vasakpoolse liikluse nõuetega, peavad punkti 4.10 kohaselt mõlemas paigaldusasendis vastama vajaliku liiklussuuna nõuetele. |
|
5.3.2.8. |
Süsteem peab olema valmistatud järgmisi nõudeid arvesse võttes. |
|
5.3.2.8.1. |
Mis tahes lähitulerežiimi korral on punktis 50 V süsteemi kummalgi küljel valgustugevus vähemalt 2 500 kandelat.
See nõue ei kehti V-klassi lähitulerežiimi(de) kohta. |
|
5.3.2.8.2. |
Muud režiimid
Punktis 5.3.1.4.3 nimetatud sisendsignaalide korral peavad olema täidetud punkti 5.3.2 nõuded. |
Tabel 9
Fotomeetrilised nõuded lähitulede kohta (vt ka joonis A4-VII)
A osa
|
Nõuded kandelates |
Asend (kraadid) |
Lähituli |
|||||||||||
|
horisontaalne |
Verti-kaalne |
C-klass |
V-klass |
E-klass |
W-klass |
||||||||
|
|
Nr |
Element |
nurk alates |
kuni |
nurk |
min |
max |
min |
max |
min |
max |
min |
max |
|
A osa |
1 |
B 50 L |
L 3,43 |
- |
U 0,57 |
50(4) |
350 |
50 |
350 |
50 |
625(7) |
50 |
625 |
|
3 |
BR |
R 2,50 |
- |
U 1,00 |
50(4) |
1 750 |
50 |
880 |
50 |
1 750 |
50 |
2 650 |
|
|
4 |
Segment BRR |
R 8,00 |
R 20 |
U 0,57 |
50(4) |
3 550 |
- |
880 |
- |
3 550 |
- |
5 300 |
|
|
5 |
Segment BLL |
L 8,00 |
L 20 |
U 0,57 |
50(4) |
625 |
- |
880 |
- |
880 |
- |
880 |
|
|
6 |
P |
L 7,00 |
- |
H |
63 |
- |
- |
- |
- |
- |
63 |
- |
|
|
7 |
Ala III |
Vt tabel 11. |
- |
625 |
- |
625 |
- |
880 |
- |
880 |
|||
|
8a |
S 50+S 50 LL+S 50 RR(5) |
- |
- |
U 4,00 |
190(6) |
- |
- |
- |
190(6) |
- |
190(6) |
- |
|
|
9a |
S 100+S 100 LL+S 100 RR(5) |
- |
- |
U 2,00 |
375(6) |
- |
- |
- |
375(6) |
- |
375(6) |
- |
|
|
10 |
50 R |
R 1,72 |
- |
D 0,86 |
- |
- |
5 100 |
- |
- |
- |
- |
|
|
|
11 |
75 R |
R 1,15 |
- |
D 0,57 |
10 100 |
- |
- |
- |
15 200 |
- |
20 300 |
- |
|
|
12 |
50 V |
V |
- |
D 0,86 |
5 100 |
- |
5 100 |
- |
10 100 |
- |
10 100 |
- |
|
|
13 |
50 L |
L 3,43 |
- |
D 0,86 |
3 550 |
13 200 (8) |
3 550 |
13 200 (8) |
6 800 |
- |
6 800 |
26 400 (8) |
|
|
14 |
25 LL |
L 16,00 |
- |
D 1,72 |
1 180 |
- |
845 |
- |
1 180 |
- |
3 400 |
- |
|
|
15 |
25 RR |
R 11,00 |
- |
D 1,72 |
1 180 |
- |
845 |
- |
1 180 |
- |
3 400 |
- |
|
|
16 |
Segment 20 ja sellest allpool |
L 3,50 |
V |
D 2,00 |
- |
- |
- |
- |
- |
- |
- |
17 600 (2) |
|
|
17 |
Segment 10 ja sellest allpool |
L 4,50 |
R 2,00 |
D 4,00 |
- |
12 300 (1) |
- |
12 300 (1) |
- |
12 300 (1) |
- |
7 100 (2) |
|
|
18 |
Imax (3) |
- |
- |
- |
16 900 |
44 100 |
8 400 |
44 100 |
16 900 |
79 300 (7) |
29 530 |
70 500 (2) |
|
B osa (kurvivalgustusrežiim): kehtivad tabeli 9 nõudeid, kuid read 1, 7, 13 ja 18 asendatakse järgmistega:
|
B osa |
1 |
B50L |
L 3,43 |
- |
U 0,57 |
50(4) |
530 |
|
530 |
|
|
|
790 |
||||||||||||||||||
|
7 |
Ala III |
Vt tabel 11. |
- |
880 |
- |
880 |
- |
880 |
- |
880 |
|||||||||||||||||||||
|
13 |
50 L |
L 3,43 |
- |
D 0,86 |
1 700 |
– |
3 400 |
– |
3 400 |
– |
3 400 |
– |
|||||||||||||||||||
|
18 |
Imax |
– |
– |
– |
10 100 |
44 100 |
5 100 |
44 100 |
10 100 |
79 300 (7) |
20 300 |
70 500 (2) |
|||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||
Tabel 10
Lähitule-elementide asendinurk või ulatus ja lisanõuded
|
|
Valgusvihu osa nimetus ja nõuded |
C-klassi lähituli |
V-klassi lähituli |
E-klassi lähituli |
W-klassi lähituli |
||||||||||
|
Horisontaalne |
Vertikaalne |
Horisontaalne |
Vertikaalne |
Horisontaalne |
Vertikaalne |
Horisontaalne |
Vertikaalne |
||||||||
|
A |
Segmendi Imax asendinurk / ulatus kraadides Valgusvihu maksimaalne tugevus segmendis Imax, nagu näidatud käesolevas tabelis, peab olema tabeli 9 reas nr 18 ettenähtud vahemikus. |
0,5L kuni 3R |
0,3D kuni 1,72 D |
|
0,3D kuni 1,72 D |
0,5L kuni 3R |
0,1D kuni 1,72D |
0,5L kuni 3R |
0,3D kuni 1,72 D |
||||||
|
B |
Valgustatud ala piir ja selle osa(d) peavad
|
||||||||||||||
|
|
|
|
punktis V = 0,57 D |
|
mitte üle 0,57 D, mitte alla 1,3 D |
|
mitte üle 0,23 D(1) mitte alla 0,57 D |
|
mitte üle 0,23 D, mitte alla 0,57 D |
||||||
|
Tabeli 10 seletus
|
|||||||||||||||
Tabel 11
Lähitulede alad III, nurgapunktide määramine
|
Asendinurk kraadides |
Nurgapunkti nr |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
7 |
8 |
|
Ala IIIa C-klassi või V-klassi lähitulede jaoks |
horisontaalne |
8 L |
8 L |
8 R |
8 R |
6 R |
1,5 R |
V-V |
4 L |
|
vertikaalne |
1 U |
4 U |
4 U |
2 U |
1,5 U |
1,5 U |
H-H |
H-H |
|
|
Ala IIIb W-klassi või E-klassi lähitulede jaoks |
horisontaalne |
8 L |
8 L |
8 R |
8 R |
6 R |
1,5 R |
0,5 L |
4 L |
|
vertikaalne |
1 U |
4 U |
4 U |
2 U |
1,5 U |
1,5 U |
0,34 U |
0,34 U |
Tabel 12
Lisanõuded W-klassi lähitulede jaoks (kandelates)
|
Määratlus ja nõuded segmentide E, F1, F2 ja F3 kohta (ei ole näidatud tabelis 9 ega 4. lisa joonisel A4-VII). |
|
Lubatud maksimumväärtus on 175 kandelat a) segmendil E, mis ulatub nurga 10° U all 20° L-st 20° R-ni ja b) kolmel vertikaalsel segmendil (F1, F2 ja F3) horisontaalasendites 10° L, V ja 10° R juures, kusjuures kõik kolm ulatuvad 10° U-st kuni 60° U-ni. |
|
Alternatiivsed või täiendavad nõuded Imax segmendi 20 ja segmendi 10 kohta: kehtib tabeli 9 A või B osa, kuid ridade nr 16, 17 ja 18 maksimumnõuded asendatakse allpool esitatud nõuetega. |
|
Kui tüübikinnituse taotleja poolt punkti 3.1.3.2 alapunkti e kohaselt esitatud andmete järgi on W-klassi lähitulede korral segmendis 20 ja sellest allapoole jäävates segmentides ette nähtud valgustustugevus mitte üle 8 800 kandela ning segmendis 10 ja sellest allapoole jäävates segmentides mitte üle 3 550 kandela, siis ei tohi selle lähitule Imax arvestuslik väärtus ületada 88 100 kandelat. |
Tabel 13
Nõuded ülemise osa kohta ja mõõtepunktide asendinurk
|
Punkti tähistus |
S 50 LL |
S 50 |
S 50 RR |
S 100 LL |
S 100 |
S 100 RR |
|
Asendinurk kraadides |
4 U / 8 L |
4 U / V-V |
4 U / 8 R |
2 U / 4 L |
2 U / V-V |
2 U / 4 R |
Tabel 14
E-klassi lähitulede lisanõuded
|
Kehtivad tabeli 9 A ja B osa ning tabeli 10 nõuded, kuid tabeli 9 read 1 ja 18 ning tabeli 10 osa B asendatakse alljärgnevaga. |
|||
|
Nimetus |
Tabeli 9 A või B osa rida 1 |
Tabeli 9 A või B osa nr 18 |
Tabeli 10 osa B |
|
Andmekogum |
EB 50 L (cd) |
Imax (cd) |
Valgustatud ala piiri horisontaalse osa suund kraadides |
|
|
max |
max |
mitte üle |
|
E1 |
530 |
70 500 |
0,34 D |
|
E2 |
440 |
61 700 |
0,45 D |
|
E3 |
350 |
52 900 |
0,57 D |
Tabel 15
Kaugtule kohandumise nõuded vastavalt punktile 5.3.3.7
|
A osa |
Katsepunkt |
Asend (kraadid) |
Max valgustugevus (*4) |
|
|
Horisontaalne |
Vertikaalne |
(cd) |
||
|
Rida 1, vasak Vastutulev sõiduk 50 m kaugusel parempoolse liikluse korral |
4,8°L – 2°L |
0,57° üles |
625 |
|
|
Rida 1, parem Vastutulev sõiduk 50 m kaugusel vasakpoolse liikluse korral |
2°R – 4,8°R |
0,57° üles |
625 |
|
|
Rida 2, vasak Vastutulev sõiduk 100 m kaugusel parempoolse liikluse korral |
2,4°L – 1°L |
0,3° üles |
1 750 |
|
|
Rida 2, parem Vastutulev sõiduk 100 m kaugusel vasakpoolse liikluse korral |
1°R – 2,4°R |
0,3° üles |
1 750 |
|
|
Rida 3, vasak Vastutulev sõiduk 200 m kaugusel parempoolse liikluse korral |
1,2°L – 0,5°L |
0,15° üles |
5 450 |
|
|
Rida 3, parem Vastutulev sõiduk 200 m kaugusel vasakpoolse liikluse korral |
0,5°R – 1,2°R |
0,15° üles |
5 450 |
|
|
Rida 4 Eesliikuv sõiduk 50 m kaugusel parempoolse liikluse korral |
1,7°L – 1,0°R |
0,3° üles |
1 850 |
|
|
> 1,0° R – 1,7°R |
2 500 |
|||
|
Rida 4 Eesliikuv sõiduk 50 m kaugusel vasakpoolse liikluse korral |
1,7°R – 1,0°L |
1 850 |
||
|
> 1,0° L – 1,7°L |
2 500 |
|||
|
Rida 5 Eesliikuv sõiduk 100 m kaugusel parempoolse liikluse korral |
0,9° L – 0,5°R |
0,15° üles |
5 300 |
|
|
> 0,5°R – 0,9°R |
7 000 |
|||
|
Rida 5 Eesliikuv sõiduk 100 m kaugusel vasakpoolse liikluse korral |
0,9° R – 0,5°L |
5 300 |
||
|
> 0,5°L – 0,9°L |
7 000 |
|||
|
Rida 6 Eesliikuv sõiduk 200 m kaugusel vasakpoolse liikluse ja parempoolse liikluse korral |
0,45°L – 0,45°R |
0,1° üles |
16 000 |
|
|
B osa |
Katsepunkt |
Asend (kraadid) (*3) |
Min valgustugevus (*4) |
|
|
Horisontaalne |
Vertikaalne |
(cd) |
||
|
50R |
1,72 R |
D 0,86 |
5 100 |
|
|
50V |
V |
D 0,86 |
5 100 |
|
|
50L |
3,43 L |
D 0,86 |
2 550 |
|
|
25LL |
16 L |
D 1,72 |
1 180 |
|
|
25RR |
11 R |
D 1,72 |
1 180 |
|
|
5.3.3. |
Sätted kaugtulede kohta
Enne järgmist katset tuleb süsteem alati seada neutraalasendisse. |
|
5.3.3.1. |
Süsteemi valgustusüksus(t)e asend tuleb tootja juhiste järgi seada nii, et maksimaalse valgustiheduse ala keskpunkt asuks joonte H-H ja V-V lõikepunktis (HV). |
|
5.3.3.1.1. |
Kõiki neid valgustusüksusi, mida ei saa eraldi seada või mille suunatus seati mõnel punkti 5.3.2 kohasel mõõtmisel, katsetatakse ilma nende asendit muutmata. |
|
5.3.3.2. |
Punkti 5.1 kohase mõõtmise korral peab valgustugevus vastama tabeli 5 B-klassile ja punktile 5.1.3.4. |
|
5.3.3.3. |
Kohanduvate esitulede süsteemi valgusvihku või selle osa võib automaatselt külgsuunas nihutada (või sama tulemuse saavutamiseks muuta), tingimusel et |
|
5.3.3.3.1. |
süsteem vastab punkti 5.1.3.1 B-klassi ja punkti 5.1.3.4 nõuetele, kui kõiki valgustusüksusi mõõta nii, nagu on näidatud punktis 5.3.4. |
|
5.3.3.4. |
Süsteem peab olema valmistatud järgmisi nõudeid arvesse võttes. |
|
5.3.3.4.1. |
Paremal ja vasakul küljel paikneva(te) valgustusüksus(t)e valgustugevus punktis HV on kumbki vähemalt 16 200 kandelat. |
|
5.3.3.5. |
Kui valgusvihule esitatavad nõuded ei ole täidetud, on lubatud valgusvihk esialgsest suunast 0,5 kraadi võrra üles- või allapoole ja/või 1 kraadi võrra paremale või vasakule ümber suunata. Uues asendis peavad olema täidetud kõik fotomeetrilised nõuded. Neid nõudeid ei kehti punktis 5.3.3.1.1 osutatud valgustusüksuste kohta. |
|
5.3.3.6. |
Kohanduva kaugtule funktsiooni korral peab süsteem eespool esitatud punktide nõuetele vastama üksnes siis, kui see on maksimaalsena sisse lülitatud. |
|
5.3.3.7. |
Kohandumise ajal peab kaugtule funktsioon vastama kõigi parem- ja vasakpoolse liikluse juhtude nõuetele, mis on näidatud tabeli 15 A osas. Nende nõuete täitmist kontrollitakse tüübikinnituskatsete ajal signaaligeneraatori abil, mille annab tüübikinnituse taotleja. See signaaligeneraator tekitab sõiduki signaale, mis põhjustavad kaugtule kohandumise ning eelkõige võimaldavad erinevates asendites kontrollida, kas fotomeetrilised nõuded on täidetud. |
|
5.3.3.7.1. |
Kui kaugtule funktsioon täidab vastutulevate ja eessõitvate sõidukite korral (sümmeetriline kaugtuli) tabeli 15 A osas 1.–3. real näidatud nõudeid, siis märgitakse asjakohased andmed 1. lisas esitatud teatisesse. |
|
5.3.3.7.2. |
Kui punkti 5.3.3.7 nõudeid on võimalik täita ainult parempoolse või ainult vasakpoolse liikluse korral, siis märgitakse asjakohased andmed 1. lisas esitatud teatisesse. |
|
5.3.4. |
Mõõtmistingimused kurvivalgustusrežiimi korral |
|
5.3.4.1. |
Kurvivalgustust tekitava süsteemi või selle osa(de) korral kohaldatakse punkti 5.3.2 (lähituled) ja/või punkti 5.3.3 (kaugtuled) kõigi sõiduki pöörderaadiusele vastavate asendite suhtes. Lähi- ja kaugtulede kontrollimiseks tehakse järgmist. |
|
5.3.4.1.1. |
Süsteemi katsetatakse neutraalasendis (rool on keskasendis ja liigutakse otse) ning asendi(te)s, kus sõiduki pöörderaadius on kummaski suunas kõige väiksem, kasutades vajaduse korral signaaligeneraatorit. |
|
5.3.4.1.1.1. |
Vastavust punktide 5.3.2.5.2 ja 5.3.2.5.4 nõuetele tuleb kontrollida kõigi 1. ja 2. kategooria kurvivalgustusrežiimide korral, kusjuures valgusvihku ei ole vaja horisontaalsuunas uuesti suunata. |
|
5.3.4.1.1.2. |
Vastavust punktide 5.3.2.5.1 ja 5.3.3 nõuetele (kumb asjakohasel juhul kehtib) tuleb kontrollida järgmistel juhtudel:
|
|
5.3.4.1.2. |
1. või 2. kategooria kurvivalgustuse katsetamisel sõiduki muu pöörderaadiuse korral, kui punktis 5.3.4.1.1 on näidatud, tuleb jälgida, et valgusjaotus oleks võimalikult homogeenne ega põhjustaks liigset pimestamist. Kui seda ei ole võimalik kinnitada, siis kontrollitakse vastavust tabelis 9 esitatud nõudele. |
|
5.3.5. |
Muud sätted |
|
5.3.5.1. |
1. lisas esitatud näidisele vastavat vormi kasutades näidatakse, milline valgustusüksus tekitab (millised valgustusüksused tekitavad) 5. lisale vastava valgustatud ala piiri alas, mis ulatub 6 kraadist vasakul 4 kraadini paremal ja ülespoole horisontaaljoonest, mis jääb 0,8 kraadi allapoole. |
|
5.3.5.2. |
1. lisas esitatud näidisele vastavat vormi kasutades näidatakse, milline E-klassi lähitulede režiim (millised režiimid) vastavad tabelis 14 esitatud andmekogumile. |
|
5.3.6. |
Toodangu nõuetele vastavus fotomeetriliste nõuete täitmiseks |
|
5.3.6.1. |
Üldteave
Toodangu nõuetele vastavuse katsete üldnõuded on esitatud 2. ja 3. lisas. Peale selle on allpool kirjeldatud kohanduvate esitulede süsteemi fotomeetriliste nõuete korral kasutatavaid katseid. Need nõuded kehtivad ainult kogu süsteemi kohta ja nendele peab vastama pool kõigi süsteemis selle funktsiooni või režiimi täitmiseks rakendatud valgustusüksuste korral mõõdetud väärtuste summast või kõigi asjakohases nõudes näidatud valgustusüksuste korral mõõdetud väärtuste summast. 2. lisa punktis 1.2.3 kirjeldatud ümberseadmise alternatiivina loetakse konkreetse vaatlussuuna jaoks tabelite 17–32 veerus A, B või C kehtestatud valgustugevuse nõue täidetuks, kui see nõue on täidetud suunas, mis erineb vaatlussuunast kõige enam veerand kraadi võrra. |
|
5.3.6.2. |
Lähitulede fotomeetrilised nõuded
Tabel 16 Otsuste tabel
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
5.3.6.3. |
Kaugtulede fotomeetrilised nõuded |
|
5.3.6.3.1. |
Neutraalasend kaugtulede korral
Kui kaugtulel on rohkem kui üks režiim, katsetatakse vastavalt tabelile 30 ainult neutraalasendile vastava režiimi ümberlülituspunkti (CoP). |
|
5.3.6.3.1.1. |
Kurvivalgustus kaugtulede korral (kui see on asjakohane)
Kui süsteem kasutab kurvivalgustusrežiimide jaoks rohkem kui ühes klassis samu funktsionaalseid üksusi, siis ei ole 1. ja/või 2. kategooria kurvivalgustust enam täiendavalt vaja kontrollida. Muul juhul katsetatakse süsteemi vastavalt tabelile 31. |
|
5.3.6.3.2. |
Kohanduv kaugtuli (kui see on asjakohane)
Kohandumise ajal peab kaugtule funktsioon vastama kõigi parem- ja/või vasakpoolse liikluse juhtude nõuetele, mis on näidatud tabeli 32 A osas. Kui süsteem kasutab kaugtule kohandamiseks samu funktsionaalseid üksusi, siis tuleb mõõta ainult tabeli 32 ridade 1 ja 4 järgi. Kui punkti 5.3.6.2 nõuetele vastavad lähituled on koos kohanduva kaugtulega pidevalt sisse lülitatud, siis tabeli 32 B osas ettenähtud fotomeetrilisi nõudeid ei rakendata. Tabel 17 C-klassi süsteemi nõuded neutraalasendi korral
Tabel 18 C-klassi süsteemi nõuded 1. kategooria kurvivalgustuse korral
Tabel 19 C-klassi süsteemi nõuded 2. kategooria kurvivalgustuse korral
Tabel 20 V-klassi süsteemi nõuded kurvivalgustuseta režiimi korral
Tabel 21 V-klassi süsteemi nõuded 1. kategooria kurvivalgustuse korral
Tabel 22 V-klassi süsteemi nõuded 2. kategooria kurvivalgustuse korral
Tabel 23 W-klassi süsteemi nõuded kurvivalgustuseta režiimi korral
Tabel 24 W-klassi süsteemi nõuded 1. kategooria kurvivalgustuse korral
Tabel 25 W-klassi süsteemi nõuded 2. kategooria kurvivalgustuse korral
Tabel 26 E-klassi kurvivalgustuseta režiim
Tabel 27 E1-klassi kurvivalgustuseta režiimi asend
Tabel 28 E2-klass, kurvivalgustuseta režiim
Tabel 29 E3-klassi kurvivalgustuseta režiim
Tabel 30 R-klassi süsteemi nõuded kaugtule neutraalasendi korral
Tabel 31 R-klassi süsteemi nõuded kaugtule kurvivalgustuse korral
Tabel 32 R-klassi süsteemi nõuded kohanduva kaugtule korral
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
5.4. |
Tehnilised nõuded AS-, BS-, CS-, DS- ja ES-klassi lähitulelaternate kohta (tähised C-AS, C-BS, WC-CS, WC-DS ja WC-ES) |
|
5.4.1. |
Suunamine |
|
5.4.1.1. |
Lähitule õigeks suunamiseks peab valgustatud ala piir olema piisavalt terav, et seda piiri saaks asjakohase abivahendi abil nõuetekohaselt visuaalselt reguleerida, nagu on osutatud 6. lisa punktis 1. Suunamiseks kasutatakse vertikaalset ekraani, mis paigutatakse esilaterna ette 10 või 25 m kaugusele ja joone H-V suhtes täisnurga all. Ekraan peab olema piisavalt lai, et võimaldada vähemalt 3° ulatuses kummalgi pool joont V-V lähitule valgustatud ala piiri kontrollida ja reguleerida. Valgustatud ala piir peab alates vähemalt 3° L-st kuni 3° R-ni olema enamasti horisontaalne ja võimalikult sirge. |
|
5.4.1.2. |
Esilaterna suunamisel järgitakse 6. lisa punkti 3.
Kui aga ettenähtud vertikaalasendi seadmine lubatud hälvete piires korduvalt ei õnnestu, siis kasutatakse valgustatud ala piiri ettenähtud miinimumkvaliteedile vastavuse katsetamiseks ning valgusvihu vertikaalsuunas reguleerimiseks mõõteriistadega meetodit, mida on kirjeldatud 6. lisa punktides 4 ja 5. |
|
5.4.2. |
Kui tüübikinnitust taotletakse üksnes lähitulele, peab niiviisi suunatud esilatern (10) vastama punkti 5.4.4 nõuetele. Kui seda kavatsetakse kasutada nii lähitule kui ka kaugtule jaoks, peab esilatern vastama punktide 5.4.4 ja 5.1 nõuetele. |
|
5.4.3. |
Kui sel viisil suunatud esilatern ei vasta punktide 5.4.4 ja 5.1 nõuetele, võib selle suunda muuta (välja arvatud selliste esilaternate korral, millel ei ole horisontaalsuunas reguleerimise mehhanismi), tingimusel et valgusvihu telge ei nihutata külgsuunas rohkem kui 0,5° võrra paremale või vasakule ja vertikaalsuunas mitte rohkem kui 0,25° võrra üles või alla. Valgustatud ala piiri reguleerimise hõlbustamiseks võib esilatern olla osaliselt kaetud, mis teravdab seda piiri. Valgustatud ala piir ei tohiks siiski ulatuda üle joone H-H. |
|
5.4.4. |
Lähitule valgusvihk peab vastama allpool esitatud tabelis ja 4. lisa asjakohasel joonisel näidatud nõuetele.
Seletused ES-klassi esilaternate liiteseadis(t)e klemmidele rakendatav pinge on 12 V süsteemi korral 13,2 V ±0,1 V, kui ei ole ette nähtud teisiti (vt 12. lisa).
|
|
5.4.4.1. |
AS-klassi esilaternad (4. lisa joonis A4-VIII)
Tabel 33 AS-klassi lähituli
|
|||||||||||||||||||||||
|
5.4.4.2. |
BS-klassi esilaternad (4. lisa joonis A4-IX)
Tabel 34 BS-klassi lähituli
|
|||||||||||||||||||||||||||||||
|
5.4.4.3. |
CS-, DS- või ES-klassi esilatern (4. lisa joonis A4-X)
Tabel 35 CS-, DS- või ES-klassi lähituli
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
5.4.4.3.1. |
Kui nii lähitule kui ka kaugtule funktsiooniga või ainult lähitule funktsiooniga esilatern on olnud vähemalt 30 minutit välja lülitatud, siis peab neli sekundit pärast ES-klassi lähitule süütamist valgustugevus punktis 2 (0,86D-V) olema vähemalt 3 750 kandelat.
Elektritoide peab olema piisav, et tagada vajalik kõrgepingeimpulss. |
|
5.4.4.4. |
CS-, DS- või ES-klassi esilaternate korral peab valgus jaotuma alades 1 ja 2 võimalikult ühtlaselt. |
|
5.4.4.5. |
Lähitule korral on lubatud üks või kaks hõõgniitlampi (AS-, BS-, CS-, DS-klass) või üks gaaslahenduslamp (ES-klass) või üks või mitu leedlampi või leedmoodulit (AS-, BS-, CS-, DS-, ES-klass). |
|
5.4.5. |
Kurvivalgustuse täiendavad valgusallikad ja/või täiendavad valgustusüksused on L- ja T-kategooria sõidukitel lubatud järgmistel tingimustel. |
|
5.4.5.1. |
Kui lihtlähituli (-tuled) ja vastav(ad) kurvivalgustuse täiendav valgusallikas (-allikad) on samal ajal sisse lülitatud, siis vastab valgustus järgmistele nõuetele:
|
|
5.4.5.2. |
See katse tehakse vähima kaldenurgaga, mis on tüübikinnituse taotleja esitatud andmetes, ning kaldenurga jäljendamiseks kasutatakse katserakist vms. |
|
5.4.5.3. |
Kui tüübikinnituse taotleja seda taotleb, võib lihtlähituld ja kurvivalgustuse täiendavat valgusallikat (-allikaid) mõõta eraldi ja saadud fotomeetrilised näitajad liita, et teha kindlaks vastavus ettenähtud valgustugevusele. |
|
5.5. |
Tehnilised nõuded F3-klassi eesmiste udutulelaternate kohta (tähis F3) |
|
5.5.1. |
Fotomeetriline reguleerimine ja mõõtmistingimused |
|
5.5.1.1. |
Eesmise udutulelaterna suunamisel järgitakse 6. lisa punkti 3.
Kui aga ettenähtud vertikaalasendi seadmine lubatud hälvete piires korduvalt ei õnnestu, siis kasutatakse valgustatud ala piiri ettenähtud miinimumkvaliteedile vastavuse katsetamiseks ning valgusvihu vertikaalsuunas reguleerimiseks mõõteriistadega meetodit, mida on kirjeldatud 6. lisa punktides 4 ja 5. |
|
5.5.1.2. |
Eesmine udutulelatern peab vastama 4. lisa tabelis 36 ja joonisel A4-XI näidatud nõuetele. |
|
5.5.2. |
Fotomeetrilised nõuded
Niiviisi reguleeritud eesmine udutulelatern peab vastama tabelis 36 esitatud fotomeetrilistele nõuetele (vt ka 4. lisa joonis A4-XI). Tabel 36 Eesmise udutulelaterna tüübikinnituse fotomeetrilised nõuded
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
5.5.2.1. |
Valgustugevust mõõdetakse kas valge või värvilise valgusega, nagu tüübikinnituse taotleja on udutulelaterna tavakasutuseks märkinud. Lubatud ei ole homogeensuse kõikumine, mis halvendab nõuetekohast nähtavust alas, mis joonest 5 ülalpool on vahemikus 10 kraadi vasakul kuni 10 kraadi paremal. |
|
5.5.2.2. |
Kui tüübikinnituse taotleja seda taotleb, võib eraldi katsetada kahte eesmist udutulelaternat, mis moodustavad punkti 3.3.2.4.3 kohase ühilduva paari. Sellisel juhul peab tabelis 36 joonte 6, 7, 8, 9 ja ala D korral näidatud nõuetele vastama pool parempoolse ja vasakpoolse eesmise udutulelaterna näitude summast. Kuid mõlemad eesmised udutulelaternad peavad siiski vastama vähemalt 50 protsendile joone 6 korral ettenähtud miinimumnäitajast. Lisaks sellele peavad mõlemad ühilduva paari moodustavad eesmised udutulelaternad vastama üksnes nõuetele, mis kehtivad joonte 6 ja 7 korral alates 5° sissepoole kuni 10° väljapoole. |
|
5.5.2.3. |
Valguslaik peab 4. lisa joonisel A4-XI näidatud joonte 1–5 vahelises alas olema võimalikult homogeenne. Lubatud ei ole valgustugevuse ebaühtlus, mis halvendab nõuetekohast nähtavust joonte 6, 7, 8 ja 9 vahel. |
|
5.5.2.4. |
Tabeli 36 kohase valgusjaotuse korral on selles alas, kuhu jäävad mõõtepunktid 1–10 ja joon 1 või jooned 1 ja 2, lubatud üksikud laigukesed või kitsad triibud valgustugevusega kuni 175 kandelat, kui need ei ulatu üle koonusnurga, mille ava on 2° või laius 1°. Kui täppe või triipe on palju, peab nende vahele jääma vähemalt 10° nurk. |
|
5.5.2.5. |
Kui valgustugevuse nõuded ei ole täidetud, on lubatud valgustatud ala piiri vertikaalsuunas ±0,5 kraadi võrra ja/või horisontaalsuunas ±2 kraadi võrra nihutada. Uues asendis peavad kõik fotomeetrilised nõuded olema täidetud. |
|
5.5.3. |
Muud fotomeetrilised nõuded |
|
5.5.3.1. |
Kui eesmised udutulelaternad, mis on varustatud gaaslahenduslampidega, mille liiteseadis ei ole valgusallikasse sisse ehitatud, on vähemalt 30 minutit olnud välja lülitatud, siis peab neli sekundit pärast sisselülitamist nende valgustugevus mõõtepunktis koordinaatidega 0° horisontaalteljel ja 2° D vertikaalteljel olema suurem kui 1 080 kandelat. |
|
5.5.3.2. |
Tiheda udu või muude selliste piiratud nähtavuse oludega kohanemiseks on lubatud valgustugevust automaatselt muuta, tingimusel et
Punkti 4.6.6 kohaselt kontrollitavat süsteemi peetakse nõuetele vastavaks, kui selle valgustugevus on 60–100 % tabelis 36 näidatud väärtustest. |
|
5.5.3.2.1. |
See märgitakse ära teatise vormil (1. lisa punkt 9). |
|
5.5.3.2.2. |
Tüübikinnituste eest vastutav tehniline teenistus kontrollib, kas süsteem võimaldab valgusvihku automaatselt muuta nii, et saavutatakse tee hea valgustatus autojuhti või teisi liiklejaid häirimata. |
|
5.5.3.2.3. |
Fotomeetrilistel mõõtmistel lähtutakse tüübikinnituse taotleja andmetest. |
|
5.5.4. |
Toodangu nõuetele vastavuse kontrollimisel on lubatud järgmised hälbed. |
|
5.5.4.1. |
Punkti 5.5 alusel juhuslikult valitud eesmise udutulelaterna fotomeetriliste tööparameetrite katsetamisel ei tohi ükski valgustugevuse mõõdetud väärtus ettenähtust erineda enam kui 20 %. |
|
5.5.4.2. |
Tabeli 36 kohaselt mõõdetud väärtuste maksimaalsed hälbed
Tabel 37 Toodangu vastavus nõuetele, eesmise udutulelaterna fotomeetrilised nõuded
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
5.6. |
Tehnilised nõuded pöördelaternate kohta (tähis K) |
|
5.6.1. |
Valgustugevus |
|
5.6.1.1. |
Vasakpoolse laterna korral on minimaalne valgustugevus etteantud mõõtepunktides järgmine:
Samad näitajad kehtivad sümmeetriliselt parempoolse seadme korral (näidatud 4. lisa joonisel A4-XII). |
|
5.6.1.2. |
Üheski suunas ei tohi valgustugevus olla suurem kui:
|
|
5.6.1.3. |
Enam kui ühe valgusallikaga üksiklaterna korral ei tohi kõigi valgusallikate põlemise ajal ületada maksimaalset valgustugevust. |
|
5.6.1.4. |
Enam kui ühe valgusallikaga üksiklaterna tõrge |
|
5.6.1.4.1. |
Enam kui ühe valgusallikaga üksiklaterna korral peetakse üheks valgusallikaks ka sellist valgusallikate rühma, mis on ühendatud nii, et mis tahes valgusallika tõrke korral kustuvad kõik valgusallikad. |
|
5.6.1.4.2. |
Enam kui ühe valgusallikaga üksiklaterna mis tahes valgusallika tõrke korral peab olema täidetud vähemalt üks järgmistest nõuetest:
|
|
5.6.2. |
Mõõtmismeetodid |
|
5.6.2.1. |
Fotomeetriliste mõõtmiste tegemisel tuleb kasutada hajupeegelduste vastast kaitset. |
|
5.6.2.2. |
Kui mõõtetulemused vaidlustatakse, tuleb mõõtmised teha nii, et need vastavad järgmistele nõuetele: |
|
5.6.2.2.1. |
mõõtekaugus on selline, et saab rakendada ruutpöördvõrdelisuse seadust; |
|
5.6.2.2.2. |
mõõteseadme vastuvõtja nurk valguse nullkeskme suhtes on vahemikus 10′–1°; |
|
5.6.2.2.3. |
konkreetse vaatlussuuna valgustugevus vastab nõuetele, kui ettenähtud valgustugevus registreeritakse suunas, mis ei erine vaatlussuunast rohkem kui veerand kraadi. |
|
5.6.2.3. |
Mõõtepunktide asukohad nurgakraadides ja nulltelg on näidatud 4. lisa joonisel A4-XII.
Tabelis esitatakse eri mõõtmissuundade kohta valgustugevuse miinimumväärtused kandelates. |
|
5.6.2.4. |
Geomeetrilise nähtavuse ala horisontaal- ja vertikaalnurgad on näidatud 4. lisa joonisel A4-XIII. Suunad H = 0° ja V = 0° vastavad nullteljele. Sõidukil on need horisontaalsed, paralleelsed sõiduki pikisuunalise mediaantasapinnaga ning suunatud ettenähtud nähtavussuunda. Need läbivad nullkeskme. |
|
5.6.3. |
Mitme valgusallikaga laternate fotomeetriline mõõtmine. Fotomeetrilisi tööparameetreid kontrollitakse |
|
5.6.3.1. |
mitteasendatavate valgusallikate korral nii, et valgusallikad on laternas, vastavalt punktile 4.6; |
|
5.6.3.2. |
asendatavate valgusallikate korral lisaks sellele ka vastavalt punktile 4.6.
Saadud valgustugevuse väärtusi tuleb korrigeerida.
Ühegi kasutatava valgusallika tegelik valgusvoog ei tohi keskmisest erineda rohkem kui 5 %. Üksnes hõõgniitlampide korral võib alternatiivina kasutada standardset hõõgniitlampi, millel lastakse igas asendis kordamööda töötada konkreetse võrdlusvalgusvoo juures ja nende üksikmõõtmiste tulemused liidetakse kokku. |
|
5.6.3.3. |
Iga pöördelaterna korral, välja arvatud hõõgniitlambiga (-lampidega) pöördelaternad, peavad valgustugevuse väärtused, mida mõõdetakse üks minut ja seejärel 10 minutit pärast sisselülitamist, vastama miinimum- ja maksimumnõuetele. Valgustugevuse jaotus pärast laterna ühe- ja kümneminutilist töötamist arvutatakse valgustugevuse jaotuse näitajate järgi, mis saadakse mõõtmisel pärast fotomeetriliste näitajate stabiliseerumist, rakendades vasakpoolse laterna iga mõõtepunkti korral punktis 45° L 2,5° D mõõdetud valgustugevuse väärtuste suhtarvu ning parempoolse laterna korral nurga L asemel R-i:
Fotomeetriliste näitajate stabiliseerumine tähendab, et valgustugevuse kõikumine on konkreetses katsepunktis mis tahes 15-minutilisel ajavahemikul alla 3 %. |
6. ÜLEMINEKUSÄTTED
|
6.1. |
Üldteave |
|
6.1.1. |
Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tunnustavad jätkuvalt käesoleva eeskirja varasematele muudatuste seeriatele vastavaid laternate (funktsioonide) tüübikinnitusi, millele ei avalda mõju viimaste muudatuste seeriatega tehtud muudatused.
Kontrollimisel ei tohi asjakohase laternale (funktsioonile) vastav muutindeks erineda viimase muudatuste seeria muutindeksist. |
|
6.1.2. |
Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised ei tohi keelduda käesoleva eeskirja ühelegi varasemale muudatuste seeriale vastava tüübikinnituse laiendamisest. |
(1) Kokkulepe, milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ÜRO ühtlustatud tehniliste eeskirjade kehtestamist ning nende ÜRO eeskirjade alusel väljastatud tüübikinnituste vastastikuse tunnustamise tingimusi (E/ECE/TRANS/505/Rev.3)
(2) Näidata 1. lisas esitatud näidisele vastaval vormil.
(3) Näidata 14. lisas esitatud näidisele vastaval vormil.
(4) Ühe paigaldusüksuse korral märgitakse tähis XC ainult ühe korra.
(5) Mitme paigaldusüksuse korral, millest igaüks täidab ühte või mitut kohanduvate esitulede süsteemi funktsiooni, märgistatakse iga üksus tähisega X, millele järgneb (järgnevad) kohanduvate esitulede süsteemi konkreetse(te) funktsiooni(de) tähis(ed).
(6) 1958. aasta kokkuleppe osaliste tunnusnumbrid on esitatud sõidukite konstruktsiooni käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 3. lisas (dokument ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.6).
(7) Elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele vastavus on seotud sõidukitüübiga..
(8) Juhised kõnealuste võimalustega laternate paigaldamise kohta on esitatud eeskirjas nr 48.
(*1) Kui ei ole teisiti näidatud, siis iga fotomeetrilise mõõtmise katsepunkti korral on lubatud hälve 0,25°.
(*2) Kui ei ole teisiti näidatud, siis iga fotomeetrilise mõõtmise katsepunkti korral on lubatud hälve 0,25°.
(9) Niisuguse spetsiaalse lähitulelaternaga võib olla ühendatud kaugtuli, mille kohta need nõuded ei kehti.
(*3) Asendinurgad on näidatud parempoolse liikluse jaoks.
(*4) Selle valgustusfunktsiooni iga üksiku mõõtepunkti (asendinurga) fotomeetrilistele nõuetele peab vastama pool kõigi süsteemis selle funktsiooni täitmiseks rakendatud valgustusüksuste korral mõõdetud väärtuste summast.
Iga tabeli 15 A osas ettenähtud rida koos tabeli 15 B osas ettenähtud katsepunktidega tuleb signaaligeneraatori antava signaali järgi mõõta eraldi.
Kui punkti 5.3.2 nõuetele vastavad lähituled on koos kohanduva kaugtulega pidevalt sisse lülitatud, siis tabeli 15 B osas ettenähtud fotomeetrilisi nõudeid ei rakendata.
(10) Niisuguse spetsiaalse lähitulelaternaga võib olla ühendatud kaugtuli, mille kohta need nõuded ei kehti.
1. LISA
Teatis
(Suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))
|
|
Välja andnud: |
ametiasutuse nimi: … … … |
|
milles käsitletakse (2): |
tüübikinnituse andmist tüübikinnituse laiendamist tüübikinnituse andmata jätmist tüübikinnituse tühistamist tootmise lõpetamist |
seoses seadme või süsteemi tüübiga ÜRO eeskirja nr 149 kohaselt
Seadme klass: … Muutindeks: …
Tüübikinnituse nr…
Kordumatu tunnuskood (UI) (kui see on asjakohane): …
1.
Seadme või süsteemi kaubanimi või kaubamärk: …
2.
Seadme- või süsteemitüübile tootja antud nimi: ……
3.
Tootja nimi ja aadress: ……
4.
Tootja esindaja nimi ja aadress (kui see on asjakohane): ……
5.
Tüübikinnituse saamiseks esitamise kuupäev: …
6.
Tüübikinnituskatsete eest vastutav tehniline teenistus: …
7.
Tehnilise teenistuse väljastatud aruande kuupäev: …
8.
Tehnilise teenistuse väljastatud aruande number: …
9.
Lühikirjeldus:
9.1.
A- ja B-klassi esilaternad(1)
9.1.1.
Asjakohase märgistusega tähistatav kategooria (3): …
9.1.2.
Valgusallikate arv, kategooria ja tüüp: …
9.1.3.
Võrdlusvalgusvoog (lm) lihtlähitule korral: …
9.1.4.
Lihtlähituli töötab pingel umbes (V): …
9.1.5.
Käesoleva eeskirja punktis 4.12 esitatud meetmed: …
9.1.6.
Leedmoodulite arv ja tunnuskood(id) ning iga leedmooduli korral märge selle asendatavuse kohta: jah/ei1…
9.1.7.
Valgusallika elektrooniliste juhtseadiste arv ja tunnuskood(id): …
9.1.8.
Käesoleva eeskirja punktis 4.5.6 nimetatud objektiivne koguvalgusvoog ületab 2 000 luumenit: jah/ei/mittevajalik1
9.1.9.
Valgustatud ala piiri reguleeritus on kindlaks määratud kaugusel: 10 m / 25 m / mittevajalik1Valgustatud ala piiri miinimumteravus on kindlaks määratud kaugusel: 10 m / 25 m / mittevajalik1
9.2.
D-klassi esilaternad
9.2.1.
Esilatern/süsteem, mis on esitatud järgmise tüübi kinnitamiseks (4): …
9.2.2.
Lähitule valgusallikas võib / ei või1 olla kaugtule valgusallikaga ja/või muu vastastikku ühendatud esilaternaga korraga sisse lülitatud.
9.2.3.
Seadme nimipinge on: …
9.2.4.
Valgusallikate arv, kategooria ja tüüp: …
9.2.4.1.
Kui on kindlaks määratud rohkem kui üks objektiivse valgusvoo väärtus:objektiivne valgusvoog lihtlähitule korral… (lm)
9.2.4.2.
Kui on kindlaks määratud rohkem kui üks objektiivse valgusvoo väärtus:objektiivse valgusvoo väärtus kaugtule korral… (lm)
9.2.5.
Eraldi liiteseadis(t)e või liiteseadise osa(de) kaubanimi ja tunnusnumber: …
9.2.6.
Valgustatud ala piiri reguleeritus on kindlaks määratud kaugusel 10 m / 25 m1.Valgustatud ala piiri miinimumteravus on kindlaks määratud kaugusel 10 m / 25 m 1.
9.2.7.
Leedmoodulite arv ja tunnuskood(id): …
9.2.8.
Hajutatud valgustussüsteem ühe ühise gaaslahenduslambiga: jah/ei1
9.2.9.
Märkused (kui on): …
9.2.10.
Käesoleva eeskirja punktis 4.12 esitatud meetmed: …
9.3.
Kohanduvate esitulede süsteem
9.3.1.
Asjakohase märgistusega tähistatav kategooria (5) …
9.3.2.
Valgusallikate arv, kategooria ja tüüp: …
9.3.2.1.
Leedmoodulite arv ja tunnuskood(id) ning iga leedmooduli korral märge selle asendatavuse kohta: jah/ei1…
9.3.2.2.
Valgusallika elektrooniliste juhtseadiste arv ja tunnuskood(id) (kui on): …
9.3.2.3.
Käesoleva eeskirja punktis 4.5.2.6 nimetatud objektiivne koguvalgusvoog ületab 2 000 luumenit: jah/ei1
9.3.3.
a) Käesoleva eeskirja punktis 5.3.5.1 ettenähtud andmed (milline valgustusüksus tekitab (millised valgustusüksused tekitavad) käesoleva eeskirja 5. lisale vastava valgustatud ala piiri alas, mis ulatub 6 kraadist vasakul 4 kraadini paremal ja ülespoole horisontaaljoonest, mis jääb 0,8 kraadi allapoole) … b) Valgustatud ala piiri reguleeritus on kindlaks määratud kaugusel 10 m / 25 m1. c) Valgustatud ala piiri miinimumteravus on kindlaks määratud kaugusel 10 m / 25 m 1.
9.3.4.
Sõiduk(id), mille jaoks süsteem on ette nähtud originaalvarustusena…
9.3.5.
Kas tüübikinnitust taotletakse sellise süsteemi jaoks, mis ei kujuta endast osa sõiduki tüübikinnitusest ÜRO eeskirja nr 48 alusel: jah/ei1
9.3.5.1.
Jaatava vastuse korral esitada piisavalt andmeid, et oleks võimalik kindlaks teha sõiduk(id), mille jaoks süsteem on ette nähtud …
9.3.6.
Käesoleva eeskirja punktis 5.3.5.2 ettenähtud andmed (kui on, siis milline (millised) E-klassi lähitulede režiim(id) vastavad käesoleva eeskirja tabelis 14 esitatud andmete kogumile) …
9.3.7.
Kas tüübikinnitust taotletakse sellise süsteemi jaoks, mis paigaldatakse ainult sellistele sõidukitele, mille varustus võimaldab süsteemi elektritoidet stabiliseerida või piirata: jah/ei1
9.3.8.
Valgustatud ala piiri reguleeritus on kindlaks määratud kaugusel 10 m / 25 m1.Valgustatud ala piiri miinimumteravus on kindlaks määratud kaugusel 10 m / 25 m 1.
9.3.9.
Süsteem on ette nähtud järgmiste lähitulede jaoks: (6)
9.3.9.1.
C-klass ☒ V-klass ☐ E-klass ☐ W-klass ☐
9.3.9.2.
režiimi(de)s, mis on tähistatud järgmiselt (kui see on asjakohane)14:
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
9.3.9.3.
kus allpool märgitud valgustusüksustele antakse elektritoide5, (7), (8) režiimi nr ..... korral:|
a) |
kui kurvivalgustust ei kasutata
|
|
b) |
kui kasutatakse 1. kategooria kurvivalgustust
|
|
c) |
kui kasutatakse 2. kategooria kurvivalgustust
|
|
Märkus: |
alapunktides a–c ettenähtud andmed tuleb esitada ka iga täiendava režiimi kohta. |
9.3.9.4.
järgmistele valgustusüksustele antakse elektritoide, kui süsteem on neutraalasendis5, 7:
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||||||
|
|
|
|
|
|
|
9.3.9.5.
järgmistele valgustusüksustele antakse elektritoide, kui süsteem on liikluspoole muutmise funktsioonis5, 6, 7:|
a) |
kui kurvivalgustust ei kasutata
|
|
b) |
kui kasutatakse 1. kategooria kurvivalgustust
|
|
c) |
kui kasutatakse 2. kategooria kurvivalgustust
|
9.3.10.
Süsteem on ette nähtud kaugtule jaoks5, 6, 7:
9.3.10.1.
jah ☐ ei ☐
9.3.10.2.
režiimi(de)s, mis on tähistatud järgmiselt (kui see on asjakohane):|
|
Kaugtulede režiim nr M 1 |
|
|
Kaugtulede režiim nr M ... |
|
|
Kaugtulede režiim nr M ... |
9.3.10.3.
kus allpool märgitud valgustusüksustele antakse elektritoide režiimi nr ... korral:|
a) |
kui kurvivalgustust ei kasutata
|
|
b) |
kui kasutatakse kurvivalgustust
|
|
Märkus: |
alapunktides a–b ettenähtud andmed tuleb esitada ka iga täiendava režiimi kohta. |
9.3.10.4.
järgmistele valgustusüksustele antakse elektritoide, kui süsteem on neutraalasendis6,8:
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||||||
|
|
|
|
|
|
|
9.3.10.5.
Süsteem on ette nähtud järgmiste kohanduvate kaugtulede jaoks:|
|
parempoolseks liikluseks ja vasakpoolseks liikluseks: jah ☐ ei ☐ |
|
|
ainult parempoolseks liikluseks: jah ☐ ei ☐ |
|
|
ainult vasakpoolseks liikluseks: jah ☐ ei ☐ |
9.4.
AS-, BS-, CS-, DS- ja ES-klassi esilaternad1
9.4.1.
Asjakohase märgistusega tähistatav kategooria (9): …
9.4.2.
Valgusallikate arv, kategooria ja tüüp (kui on): …
9.4.3.
Leedmoodulite arv ja tunnuskood(id) ning iga leedmooduli korral märge selle asendatavuse kohta: jah/ei1…
9.4.4.
Valgusallika elektrooniliste juhtseadiste arv ja tunnuskood(id) (kui on): …
9.4.5.
Valgustatud ala piiri teravuse määramine: jah/ei1Kui jah, siis on see kindlaks määratud kaugusel 10 m / 25 m1 …
9.4.6.
Eraldi liiteseadis(t)e või liiteseadise osa(de) kaubanimi ja tunnusnumber: …
9.4.7.
Lähitule valgusallikas võib / ei või1 olla kaugtule valgusallikaga ja/või muu vastastikku ühendatud esilaternaga korraga sisse lülitatud.
9.4.8.
Minimaalne kaldenurk (minimaalsed kaldenurgad) (kui on), mis vastab (vastavad) punkti 5.4.5.2 nõuetele: …
9.4.9.
Esmane kaugtuli: jah/ei1Teisene kaugtuli: jah/ei1
Teisene kaugtuli peab töötama ainult koos lähitule või esmase kaugtulega.
9.5.
F3-klassi eesmised udutulelaternad
9.5.1.
Asjakohase märgistusega tähistatav klass:(F3, F3/, F3PL, F3/PL) …
9.5.2.
Valgusallikate arv, kategooria ja tüüp: …
9.5.3
Leedmoodul (jah/ei1) ning iga leedmooduli korral märge selle asendatavuse kohta jah/ei1
9.5.4.
Leedmooduli tunnuskood: …
9.5.5.
Valgusallika elektroonilise juhtseadise kasutamine (10): jah/ei1|
|
Valgusallika elektritoide: … |
|
|
Valgusallika juhtseadise kirjeldus: … |
|
|
Sisendpinge (11): … |
|
|
Kui valgusallika elektrooniline juhtseadis ei ole laterna osa: |
|
|
väljundsignaali andmed: … |
9.5.6.
Valguse värvus: … valge või valikkollane1
9.5.7.
Valgusallika valgusvoog (vt punkt 4.5.2.6)on suurem kui 2 000 luumenit: ... jah/ei1
9.5.8.
Valgustugevus on muutuv: ... jah/ei1
9.5.9.
Valgustatud ala piiri gradient (kui seda mõõdeti)on kindlaks määratud kaugusel … 10 m / 25 m1
9.6.
Pöördelaternad
9.6.1.
Valgusallikate arv, kategooria ja tüüp (12):…
9.6.2.
Pinge ja võimsus: …
9.6.3.
Valgusallika moodul: … jah/ei1
9.6.4.
Valgusallika mooduli tunnuskood: …
9.6.5.
Valgusallika elektroonilise juhtseadise kasutamine:|
a) |
on laterna osa… jah/ei1 |
|
b) |
ei ole laterna osa … jah/ei1 |
9.6.6.
Valgusallika elektroonilise juhtseadise sisendpinge: …
9.6.7.
Valgusallika elektroonilise juhtseadise tootja ja tunnusnumber (kui valgusallika juhtseadis on osa laternast, kuid ei paikne laterna korpuses):
9.6.8.
Paigaldamise geomeetrilised tingimused ja variandid (kui on): …
10.
Tüübikinnitusmärgi asukoht (tüübikinnitusmärkide asukohad): …
11.
Tüübikinnituse laiendamise põhjus(ed) (kui on asjakohane): …
12.
Tüübikinnitus antud / laiendatud / andmata jäetud / tühistatud1
13.
Koht: …
14.
Kuupäev: …
15.
Allkiri: …
16.
Käesolevale teatisele on lisatud loetelu tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutuses hoitavatest dokumentidest, mis väljastatakse taotluse korral.
(1) Tüübikinnituse andnud, seda laiendanud, selle andmata jätnud või selle tühistanud riigi tunnusnumber (vt käesoleva eeskirja sätted tüübikinnituse kohta).
(2) Mittevajalik maha tõmmata.
(3) Märkida asjakohane märgistus järgmisest loetelust:
(4) Märkida asjakohane märgistus järgmisest loetelust:
(5) Iga paigaldusüksuse või paigaldusüksuste komplekti kohta märkida käesolevas eeskirjas ettenähtud asjakohane märgistus.
(6) Sobivad märkeruudud märkida ristikesega.
(7) Sellesse loetelusse võib vajaduse korral režiime lisada.
(8) Sellesse loetelusse võib vajaduse korral üksuseid lisada.
(9) Märkida asjakohane märgistus järgmisest loetelust:
(10) Pinge andmetes peavad olema näidatud lubatud hälbed või pingevahemik, mille tootja on esitanud ja mis on selle tüübikinnitusega tõendatud.
(11) Kaasa arvatud järgmised sisendpinge parameetrid: töötsükkel, sagedus, impulsi kuju ja maksimumpinge.
(12) Mitteasendatavate valgusallikatega pöördelaternate korral näidata kasutatavate valgusallikate arv ja koguvõimsus.
2. LISA
Toodangu vastavuskontrolli miinimumnõuded
1. ÜLDTEAVE
|
1.1. |
Mehaanilised ja geomeetrilised vastavusnõudeid loetakse käesoleva eeskirja kohaselt täidetuks, kui erinevused ei ole suuremad, kui on tootmise jaoks vältimatu. See kehtib ka värvuse kohta. |
|
1.2. |
Fotomeetriliste tööparameetrite poolest ei vaidlustata seeriatoodanguna valmistatavate laternate nõuetele vastavust juhul, kui katsetamiseks juhuslikult valitud ning standardse valgusallikaga ja/või mitteasendatava(te) valgusallika(te)ga ja/või leedmooduli(te)ga varustatud laterna fotomeetriliste tööparameetrite katsetamisel |
|
1.2.1. |
ükski mõõdetud väärtus ei erine käesoleva eeskirjaga ettenähtust enam kui 20 protsenti: |
|
1.2.1.1. |
käesoleva eeskirja punktile 5.2 vastavate A-, B- ja D-klassi esilaternate korral võib B 50 L (või R) ja ala III näitaja ettenähtust erineda maksimaalselt:
|
|
1.2.1.2. |
käesoleva eeskirja punktile 5.3 vastava kohanduvate esitulede süsteemi korral ei ole ükski käesoleva eeskirja punkti 4.6 kohaselt mõõdetud ja korrigeeritud väärtus kehvem tabelite 17–32 veerus B ettenähtud väärtustest (kui see on asjakohane); |
|
1.2.1.3. |
käesoleva eeskirja punktile 5.4 vastavate BS-, CS-, DS- ja ES-klassi esilaternate näitajad võivad alas I olla ettenähtust kehvemad maksimaalselt:
|
|
1.2.1.3.1. |
kui eespool nimetatud katse tulemused ei vasta nõuetele, siis on esilaterna suunda lubatud muuta tingimusel, et valgusvihu telge ei nihutata külgsuunas enam kui 0,5 kraadi vasakule või paremale ja vertikaalsuunas enam kui 0,2 kraadi üles- või allapoole; |
|
1.2.1.4. |
käesoleva eeskirja punktile 5.5 vastavate eesmiste udutulelaternate kohta kehtib tabel 37; |
|
1.2.2. |
või käesoleva eeskirja punktile 5.2 vastavate A-, B- või D-klassi esilaternate korral |
|
1.2.2.1. |
lähitule jaoks on käesoleva eeskirjaga ettenähtud väärtused täidetud ühes punktis, mis jääb 0,35 kraadi ulatusse järgmistest punktidest:
|
|
1.2.2.2. |
kaugtule jaoks, kui punkt HV asub samavalgustugevusjoone 0,75 Imax piires, on kõigis käesoleva eeskirja punktis 5.1 ettenähtud mõõtepunktides fotomeetriliste väärtuste lubatud hälve +20 % maksimumväärtuste korral ja –20 % miinimumväärtuste korral. |
|
1.2.3. |
Kui eespool nimetatud katse tulemused ei vasta nõuetele, siis on esilaterna suunda lubatud muuta tingimusel, et valgusvihu telge ei nihutata külgsuunas enam kui 0,5 kraadi vasakule või paremale ja vertikaalsuunas enam kui 0,2 kraadi üles- või allapoole. |
|
1.2.4. |
Kui käesoleva eeskirja punktile 5.3 vastava kohanduvate esitulede süsteemi korral eespool nimetatud katse tulemused ei vasta nõuetele, on süsteemi suunda lubatud muuta igas klassis, tingimusel et valgusvihu telge ei nihutata külgsuunas enam kui 0,5 kraadi vasakule või paremale ja vertikaalsuunas enam kui 0,2 kraadi üles- või allapoole, mis kehtib iga nihke kohta eraldi ja esialgse suuna suhtes.
Need nõuded ei kehti käesoleva eeskirja punktis 5.3.3.1.1 osutatud valgustusüksuste kohta. |
|
1.2.5. |
Kui asendatava valgusallikaga laterna korral ei vasta eespool kirjeldatud katsete tulemused nõuetele, korratakse katseid teist standardset valgusallikat kasutades. |
|
1.3. |
Et kontrollida valgustatud ala piiri vertikaalsuunas nihkumist soojuse mõjul, kasutatakse järgmist meetodit:
ühte näidislaternatest või -süsteemidest kontrollitakse 7. lisa punktis 3.1 kirjeldatud meetodil pärast seda, kui selle süsteemiga on kolm korda järjest tehtud läbi 7. lisa punktis 3.2.2 kirjeldatud tsükkel. Esilatern või süsteem loetakse nõuetele vastavaks, kui Δr ei ole suurem kui 1,5 mrad ülespoole ega 2,5 mrad allapoole. Kui see näitaja on suurem kui 1,5 mrad, kuid ei ole suurem kui 2,0 mrad ülespoole, või on suurem kui 2,5 mrad, kuid ei ole suurem kui 3,0 mrad allapoole, tehakse katsed teise näidisega. Nende kahe näidise korral registreeritud absoluutväärtuste keskmine ei tohi olla suurem kui 1,5 mrad ülespoole ega 2,5 mrad allapoole. Kui nimetatud väärtust 1,5 mrad ülespoole ja 2,5 mrad allapoole kahe süsteemi kokkuvõttes ei saavutata, siis tehakse sama katse veel kahe süsteemiga ja seejuures ei tohi väärtus Δr kummagi korral olla suurem kui 1,5 mrad ülespoole ega 2,5 mrad allapoole. Eesmine udutulelatern loetakse nõuetele vastavaks, kui Δr ei ole suurem kui 3,0 mrad. Kui see näitaja on suurem kui 3,0 mrad, kuid ei ole suurem kui 4,0 mrad, tehakse katsed teise udutulelaternaga. Nende kahe näidise korral registreeritud absoluutväärtuste keskmine ei tohi olla suurem kui 3,0 mrad. |
|
1.4. |
Kui aga ettenähtud vertikaalasendi seadmine 5. lisa punktis 1.2.3 või 6. lisa punktis 3.2 nimetatud lubatud hälvete piires korduvalt ei õnnestu, katsetatakse ühte näidist vastavalt 5. lisa punktile 2 või 6. lisa punktile 4. |
|
1.5. |
Pöördelaternad |
|
1.5.1. |
Fotomeetriliste tööparameetrite poolest ei vaidlustata seeriatoodanguna valmistatavate laternate nõuetele vastavust juhul, kui katsetamiseks juhuslikult valitud ja standardse valgusallikaga laterna või mitteasendatavate valgusallikatega (hõõgniitlambid vms) laternate fotomeetriliste tööparameetrite katsetamisel (kui kõik mõõtmised on tehtud vastavalt pingel 6,75 V, 13,5 V või 28,0 V) |
|
1.5.1.1. |
ükski mõõdetud väärtus ei erine käesoleva eeskirjaga ettenähtust enam kui 20 %. |
|
1.5.1.2. |
Kui asendatava valgusallikaga laterna korral ei vasta eespool kirjeldatud katse tulemused nõuetele, korratakse katset laternas teist standardset valgusallikat kasutades. |
|
1.5.2. |
Standardse valgusallikaga laterna korral või mitteasendatavate valgusallikatega (hõõgniitlambid vms) laternate korral peavad värvsuskoordinaatide nõuded olema täidetud, kui kolorimeetrilisi näitajaid kontrollitakse nii, et valgusallikas on laternas. |
|
1.5.3 |
Alati, kui kontrollitakse mitteasendatava(te) hõõgniitlambi (-lampide) või mitteasendatava hõõgniitlampidega varustatud valgusallika mooduli(te) tootmise nõuetele vastavust: |
|
1.5.3.1 |
peab tüübikinnitusmärgi omanik tõendama kasutamist tavatoodangus ja näitama, et mitteasendatava(te) hõõgniitlambi (-lampide) tunnus vastab tüübikinnitusdokumentidele; |
|
1.5.3.2. |
juhul kui on kahtlus, kas mitteasendatav(ad) hõõgniitlamp (-lambid) vastavad kasutuskestuse nõuetele ja/või värviga kaetud hõõgniitlambid standardi IEC 60809 3. väljaande punktis 4.11 esitatud värvipüsivuse nõuetele, kontrollitakse vastavust standardi IEC 60809 3. väljaande punkti 4.11 kohaselt. |
|
1.6. |
Värvsuskoordinaatide nõuded peavad olema täidetud. |
2. TOOTJA TEHTAVA VASTAVUSKONTROLLI MIINIMUMNÕUDED
Tüübikinnitusmärgi omanik peab sobiva ajavahemiku järel iga laternatüübiga tegema vähemalt järgmised katsed. Katsete tegemisel järgitakse käesolevat eeskirja.
Kui näidiste valimisel ilmneb, et need ei vasta asjakohase katsetüübi nõuetele, tuleb võtta uued näidised ja katsetada neid. Tootja peab võtma meetmeid asjakohase toodangu nõuetele vastavuse tagamiseks.
|
2.1. |
Katsete laad
Käesoleva eeskirja kohaste nõuetekohasuse katsetega kontrollitakse fotomeetrilisi ja kolorimeetrilisi näitajaid ning valgustatud ala piiri vertikaalsuunas nihkumist soojuse mõjul. |
|
2.2. |
Katsemeetodid |
|
2.2.1. |
Katsed tehakse tavaliselt käesolevas eeskirjas näidatud meetodite järgi. |
|
2.2.2. |
Tootja tehtavatel nõuetele vastavuse katsetel võib tüübikinnituskatsete eest vastutava pädeva asutuse nõusolekul kasutada samaväärseid meetodeid. Tootjal on kohustus tõendada, et kasutatavad meetodid on käesolevas eeskirjas näidatud meetoditega samaväärsed. |
|
2.2.3. |
Punktide 2.2.1 ja 2.2.2 rakendamiseks on katseseadmeid vaja regulaarselt kalibreerida ja nende mõõteandmed pädeva asutuse tehtud mõõtmiste tulemustega vastavusse viia. |
|
2.2.4. |
Kõigil juhtudel, eriti aga halduskontrolli ja näidiste võtmise korral, tuleb võrdlusmeetoditena kasutada käesolevas eeskirjas näidatud meetodeid. |
|
2.3. |
Näidiste võtmine
Laternate näidised valitakse ühtliku toodangupartii hulgast juhuslikkuse põhimõttel. Ühtlik partii tähendab tootja tootmismeetodite kohaselt määratud sama tüüpi laternate kogumit. Hindamine hõlmab tavaliselt ühe tehase seeriatoodangut. Kuid tootja võib sama tüübi kohta koguda andmeid eri tehastest, kui need tehased töötavad sama kvaliteedisüsteemi ja -juhtimise alusel. |
|
2.4. |
Mõõdetud ja registreeritud fotomeetrilised näitajad |
|
2.4.1. |
Näidiseks võetud seadmete fotomeetrilised mõõtmised tehakse käesolevas eeskirjas ettenähtud punktides, kusjuures näidud võetakse järgmiselt: |
|
2.4.1.1. |
käesoleva eeskirja punkti 5.1 kohased kaugtulelaternad ja/või punkti 5.2 kohased (asümmeetrilised) lähitulelaternad: |
|
2.4.1.1.1. |
A- ja B-klassi korral (A- ja B-klassi (asümmeetriliste) kaug- ja/või lähitulelaternate) kaugtulede korral punktidest Imax, HV (1), HL, HR (2) ja lähitulede korral punktidest B 50 L (või R), HV, 50 V, 75 R (või L) ja 25 L (või R); |
|
2.4.1.1.2. |
D-klassi korral (D-klassi (huumlambiga asümmeetriliste) kaug- ja/või lähitulelaternate) kaugtulede korral punktidest Imax, HV1, HL, HR2 ja lähitulede korral punktidest B 50 L (või R)1, HV, 50 V, 75 R (või L) ja 25 L2 (või R2); |
|
2.4.1.2. |
käesoleva eeskirja punkti 5.1 kohased kaugtulelaternad ja/või punkti 5.4 kohased (sümmeetrilised) lähitulelaternad: |
|
2.4.1.2.1. |
AS-klassi esilaternate korral punktidest HV, LH, RH, 12,5L ja 12,5R; |
|
2.4.1.2.2. |
BS-klassi esilaternate kaugtulede korral punktidest Imax ja HV1 ning lähitulede korral punktidest HV, 0,86D/3,5R ja 0,86D/3,5L; |
|
2.4.1.2.3. |
CS-, DS- ja ES-klassi esilaternate kaugtulede korral punktidest Imax ja HV1 ning lähitulede korral punktidest HV, 0,86D/3,5R ja 0,86D/3,5L; |
|
2.4.1.3. |
käesoleva eeskirja punkti 5.3 kohase kohanduvate esitulede süsteemi kaugtulede korral punktidest Imax, HV1, HL ja HR (3) ning lähitule(de) korral punktidest B50L, HV (kui on asjakohane), 50V, 75R (kui on asjakohane) ja 25LL; |
|
2.4.1.4. |
käesoleva eeskirja punkti 5.5 kohaste eesmiste udutulelaternate korral punktidest 8 ja 9 ning tabeli 37 ridadest 1, 5, 6, 8 ja 9. |
|
2.4.2. |
Käesoleva eeskirja punktile 5.6 vastavate pöördelaternate näidistega tehakse fotomeetrilised mõõtmised, et määrata kindlaks miinimumväärtused 4. lisa joonisel A4-XII osutatud punktides ning ettenähtud värvsuskoordinaadid. |
|
2.5. |
Nõuetele vastavuse kriteeriumid
Tootja ülesanne on korraldada katsetulemuste statistiline uurimine ja määrata pädeva asutusega kokkuleppel kindlaks oma toodete nõuetele vastavuse kriteeriumid, nii et toodete nõuetele vastavuse kontrollimise nõuded käesoleva eeskirja punktist 3.5.1 oleksid täidetud. Toodete nõuetelevastavuse kriteeriumid peavad olema niisugused, et 3. lisas kirjeldatud juhusliku kontrollnäidise (esimese võetud näidise) korral on pistelise kontrolli läbimise minimaalne tõenäosus 0,95 (usaldatavus 95 %). |
(1) Kui kaugtuli on vastastikku ühendatud lähitulega, siis on mõõtepunkt HV mõlema tule jaoks sama.
(2) HL ja HR: punktid joonel HH, mis asuvad punktist HV vastavalt 2,5 kraadi vasakul ja paremal;
(3) HL ja HR: punktid joonel HH, mis asuvad punktist HV vastavalt 2,6 kraadi vasakul ja paremal;
3. LISA
Kontrollija tehtava näidiste võtmise miinimumnõuded
1. ÜLDTEAVE
|
1.1. |
Mehaanilised ja geomeetrilised vastavusnõudeid loetakse käesoleva eeskirja kohaselt täidetuks, kui erinevused ei ole suuremad, kui on tootmise jaoks vältimatu. |
|
1.2. |
Fotomeetriliste tööparameetrite poolest ei vaidlustata seeriatoodanguna valmistatavate laternate nõuetele vastavust juhul, kui katsetamiseks juhuslikult valitud ning standardse valgusallikaga ja/või mitteasendatava(te) valgusallika(te)ga ja/või leedmooduli(te)ga varustatud laterna fotomeetriliste tööparameetrite katsetamisel
|
|
1.3. |
Ilmsete defektidega laternaid ei võeta arvesse. |
|
1.4. |
Värvsuskoordinaatide nõuded peavad olema täidetud. |
2. ESIMENE NÄIDISTE VÕTMINE
Esimesel näidiste võtmisel valitakse neli juhuslikku laternat. Esimene kahest laternast koosnev näidis märgistatakse A-tähega, teine B-tähega.
|
2.1. |
Seeriatoodanguna valmistatavate laternate nõuetele vastavust ei vaidlustata, kui näidiste A ja B ükski katsekeha (ükski neljast laternast) ei erine ettenähtust enam kui 20 %.
Kui näidise A kummagi laterna korral ei ole hälve suurem kui 0 %, võib mõõtmise lõpetada. |
|
2.2. |
Seeriatoodanguna valmistatavate laternate nõuetele vastavus vaidlustatakse, kui näidiste A või B vähemalt ühe katsekeha korral on hälve suurem kui 20 %.
Tootjalt nõutakse, et ta viiks toodangu nõuetega vastavusse, ja kahe kuu jooksul pärast teatamist tuleb punkti 3 kohaselt võtta uued näidised. Tehniline teenistus hoiab näidised A ja B kogu toodangu vastavuse tagamise aja vältel alles. |
3. ESIMENE KORDUV NÄIDISTE VÕTMINE
Pärast toodangu vastavusse viimist valminud kauba varude hulgast valitakse näidiseks neli juhuslikku laternat.
Esimene kahest laternast koosnev näidis märgistatakse C-tähega, teine D-tähega.
|
3.1. |
Seeriatoodanguna valmistatavate laternate nõuetele vastavust ei vaidlustata, kui näidiste C ja D ükski katsekeha (ükski neljast laternast) ei erine ettenähtust enam kui 20 %.
Kui näidise C kummagi laterna korral ei ole hälve suurem kui 0 %, võib mõõtmise lõpetada. |
|
3.2. |
Seeriatoodanguna valmistatavate laternate nõuetele vastavus vaidlustatakse, kui hälve on vähemalt |
|
3.2.1. |
ühel näidiste C või D katsekehadest suurem kui 20 %, kuid nende näidiste kõigi katsekehade hälve ei ole suurem kui 30 %.
Tootjalt nõutakse uuesti, et ta viiks oma toodangu nõuetega vastavusse. Teine punkti 4 kohane korduv näidiste võtmine tehakse kahe kuu jooksul pärast teatamist. Tehniline teenistus hoiab näidised C ja D kogu toodangu vastavuse tagamise aja vältel alles. |
|
3.2.2. |
Ühe korral näidiste C või D katsekehadest on hälve suurem kui 30 %.
Sellisel juhul tüübikinnitus tühistatakse ja rakendatakse punkti 5. |
4. TEINE KORDUV NÄIDISTE VÕTMINE
Pärast toodangu vastavusse viimist valminud kauba varude hulgast valitakse näidiseks neli juhuslikku laternat.
Esimene kahest laternast koosnev näidis märgistatakse E-tähega, teine F-tähega.
|
4.1. |
Seeriatoodanguna valmistatavate laternate nõuetele vastavust ei vaidlustata, kui näidiste E ja F ükski katsekeha (ükski neljast laternast) ei erine ettenähtust enam kui 20 %.
Kui näidise E kummagi laterna korral ei ole hälve suurem kui 0 %, võib mõõtmise lõpetada. |
|
4.2. |
Seeriatoodanguna valmistatavate laternate nõuetele vastavus vaidlustatakse, kui hälve on vähemalt ühe korral näidiste E või F katsekehadest suurem kui 20 %.
Sellisel juhul tüübikinnitus tühistatakse ja rakendatakse punkti 5. |
5. TÜÜBIKINNITUSE TÜHISTAMINE
Tüübikinnituse tühistamisel järgitakse käesoleva eeskirja punkti 3.6.
6. LÄHITULEDE VALGUSTATUD ALA PIIRI VERTIKAALSUUNAS NIHKUMINE
Et kontrollida lähitulede valgustatud ala piiri vertikaalsuunas nihkumist soojuse mõjul, kasutatakse järgmist meetodit:
ühte näidise A laternatest või -süsteemidest kontrollitakse 7. lisa punktis 3 kirjeldatud meetodil pärast seda, kui selle süsteemiga on kolm korda järjest tehtud läbi 7. lisa punktis 3.2.2 kirjeldatud tsükkel.
Lähituli või süsteem loetakse nõuetele vastavaks, kui Δr ei ole suurem kui 1,5 mrad ülespoole ega 2,5 mrad allapoole.
Kui see näitaja on suurem kui 1,5 mrad, kuid ei ole suurem kui 2,0 mrad ülespoole, või on suurem kui 2,5 mrad, kuid ei ole suurem kui 3,0 mrad allapoole, tehakse katsed näidise A teise süsteemiga. Nende kahe näidise korral registreeritud absoluutväärtuste keskmine ei tohi olla suurem kui 1,5 mrad ülespoole ega 2,5 mrad allapoole.
Kui nimetatud väärtust 1,5 mrad ülespoole ja 2,5 mrad allapoole näidise A korral ei saavutata, siis tehakse sama katse veel näidise B kahe süsteemiga ja seejuures ei tohi väärtus Δr kummagi korral olla suurem kui 1,5 mrad ülespoole ega 2,5 mrad allapoole.
Käesoleva eeskirja punkti 5.5 kohaseid eesmisi udutulelaternaid peetakse nõuetele vastavaks, kui r ei ole suurem kui 3,0 mrad.
Kui see näitaja on suurem kui 3,0 mrad, kuid ei ole suurem kui 4,0 mrad, tehakse katsed näidise A teise udutulelaternaga. Nende kahe näidise korral registreeritud absoluutväärtuste keskmine ei tohi olla suurem kui 3,0 mrad.
Kui nimetatud väärtust 3,0 mrad näidise A korral ei saavutata, siis tehakse sama katse veel näidise B kahe eesmise udutulega ja seejuures ei tohi väärtus r kummagi korral olla suurem kui 3,0 mrad.
4. LISA
Sfääriliste koordinaatide mõõtmise süsteem ja katsepunktide asukohad
E25m= l(h,v)x cos γ/r2
1. FOTOMEETRILISTE MÕÕTMISTE NÕUDED
|
1.1. |
Teevalgustusseade või selle osa(d) kinnitatakse goniomeetrile, mille liikuv telg on fikseeritud horisontaalteljega risti. |
|
1.1.1. |
Valgustugevus määratakse kindlaks valgusanduri abil, mis asub 65 mm küljepikkusega ruudu piires ja mis (välja arvatud pöördelaternate korral) paigutatakse iga esilaterna või valgustusüksuse nullkeskmest vähemalt 25 meetri kaugusele goniomeetri süsteemi läbiva mõõteteljega risti. Punkt HV on vertikaalse polaarteljega koordinaadistiku keskpunkt. Joon h on horisontaaljoon läbi HV (vt joonis A4-1). |
|
1.1.2. |
Nurkkoordinaadid esitatakse kraadides vertikaalse polaarteljega kera kohta goniofotomeetri järgi, nagu on näidatud joonisel A4-1. |
|
1.1.3. |
Fotomeetriliste mõõtmiste tegemisel tuleb kasutada hajupeegelduste vastast kaitset. |
|
1.2. |
Lubatud on ka mis tahes muu samaväärne fotomeetriline meetod, mille korral järgitakse ettenähtud korrelatsiooni. |
|
1.3. |
Kasutatakse mõõteekraani, mis võib paikneda lähemal, kui on valgusandur. |
|
1.4. |
Teevalgustusseade või selle osa(d) tuleb enne mõõtmiste alustamist suunata nii, et valgustatud ala piiri asukoht vastab konkreetse funktsiooni asjakohastele nõuetele käesoleva eeskirja punktist 5. |
|
1.5. |
Kohanduvate esitulede süsteem |
|
1.5.1. |
Vältida tuleb valgustusüksuse nullkeskme mis tahes nihkumist goniomeetri pöörlemistelgede suhtes. Eeskätt kehtib see vertikaalsuuna ja nende valgustusüksuste kohta, mis tekitavad valgustatud ala piiri. |
|
1.5.2. |
Konkreetse valgustusfunktsiooni või -režiimi iga üksiku mõõtepunkti (asendinurga) kohta käesolevas eeskirjas esitatud fotomeetrilistele nõuetele peab vastama pool kõigi süsteemis selle funktsiooni või režiimi täitmiseks rakendatud või vastavas nõudes näidatud valgustusüksuste korral mõõdetud väärtuste summast. |
|
1.5.2.1. |
Kuid kui nõue on kehtestatud ainult ühe poole kohta, siis kahega ei jagata. Sellised juhud on käesoleva eeskirja punktid 5.3.2.5.2, 5.3.2.8.1, 5.1.3.5, 5.1.3.6, 5.3.3.4.1, 5.3.5.1 ja tabeli 9 märkus 4. |
|
1.5.3. |
Süsteemi valgustusüksusi tuleb mõõta eraldi, kusjuures ühel ajal võib siiski mõõta ühe paigaldusüksuse kahte või enamat valgustusüksust, mis on varustatud ühte tüüpi (kas reguleeritava või mittereguleeritava) elektritoitega valgusallikatega, kui nende mõõtmed ja paigutus on sellised, et nende valgusavad mahuvad täies ulatuses ristkülikusse, mille pikkus (horisontaalsuunas) ei ole suurem kui 300 mm ja laius (vertikaalsuunas) ei ole suurem kui 150 mm, ning kui tootja on määranud neile ühise nullkeskme. |
|
1.5.4. |
Enne järgmist katset tuleb süsteem seada neutraalasendisse. |
|
1.5.5. |
Süsteem või selle osa(d) tuleb enne mõõtmiste alustamist suunata nii, et valgustatud ala piiri asukoht vastab tabelis 10 näidatud nõuetele. Süsteemi selliste osade, mille kohta tehakse eraldi mõõtmised ja mis ei tekita valgustatud ala piiri, goniomeetrile kinnitamisel tuleb järgida tüübikinnituse taotleja teatatud tingimusi (paigaldusasendi kohta). |
|
1.6. |
Pöördelaternad |
|
1.6.1. |
Fotomeetriliste mõõtmiste tegemisel tuleb kasutada hajupeegelduste vastast kaitset. |
|
1.6.2. |
Kui mõõtmistulemused vaidlustatakse, tuleb mõõtmised teha nii, et need vastavad järgmistele nõuetele: |
|
1.6.2.1. |
mõõtekaugus on selline, et saab rakendada ruutpöördvõrdelisuse seadust; |
|
1.6.2.2. |
mõõteseadme vastuvõtja nurk valguse nullkeskme suhtes on vahemikus 10′–1°; |
|
1.6.2.3. |
konkreetse vaatlussuuna valgustugevus vastab nõuetele, kui ettenähtud valgustugevus registreeritakse suunas, mis ei erine vaatlussuunast rohkem kui veerand kraadi. |
2. KATSEPUNKTIDE ASUKOHAD
h-h = horisontaaltasapind, v-v = vertikaaltasapind, mis läbib esilaterna optilist telge
Vasakpoolse liikluse jaoks ettenähtud katsepunktide asukohad on joone V-V suhtes peegelpildis.
h-h = horisontaaltasapind, v-v = vertikaaltasapind, mis läbib esilaterna optilist telge
Vasakpoolse liikluse jaoks ettenähtud katsepunktide asukohad on joone V-V suhtes peegelpildis.
|
(*) |
Märkus: mõõtmise kord on näidatud 4. lisas.
Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
Lähitulede asendinurga fotomeetrilised nõuded on esitatud parempoolse liikluse jaoks ja neid väljendatakse kraadides ülalpool (U) või allpool (D) joont H-H ning paremal (R) või vasakul pool (L) joont V-V. Vasakpoolse liikluse jaoks ettenähtud katsepunktide asukohad on joone V-V suhtes peegelpildis. |
|
H-H: horisontaaltasapind: |
läbib |
|
V-V: vertikaaltasapind |
esilaterna fookust |
|
H-H: horisontaaltasapind: |
läbib |
|
V-V: vertikaaltasapind |
esilaterna fookust |
5. LISA
Suunamine, asümmeetriliste lähitulede valgustatud ala piiri kontrollimine mõõteriistade abil
1. VISUAALNE SUUNAMINE
|
1.1. |
Lihtlähitulelaterna või vähemalt ühe kohanduvate esitulede süsteemi C-klassi lähitule valgustusüksuse valgustugevuse jaotus peab neutraalasendis hõlmama valgustatud ala piiri (vt joonis A5-I), mis võimaldab esilaternat fotomeetrilisteks mõõtmisteks ja sõidukil suunamiseks õigesti reguleerida.
Valgustatud ala piir koosneb järgmistest osadest:
Mõlemal juhul peavad murdekoht ja tõusev osa olema terava servaga. |
|
1.2. |
Esilaternat või kohanduvate esitulede süsteemi suunatakse visuaalselt valgustatud ala piiri abil (vt joonis A5-I) järgmiselt. Suunamisel kasutatakse lamedat vertikaalset ekraani, mis paigutatakse esilaterna või kohanduvate esitulede süsteemi ette 10 või 25 m kaugusele (vastavalt 1. lisa punktile 9) ja telje H-V suhtes täisnurga all, nagu on näidatud 4. lisas. Ekraan peab olema piisavalt lai, et võimaldada lähitule valgustatud ala piiri kontrollida ja reguleerida vähemalt 5° ulatuses kummalgi pool joont V-V. |
|
1.2.1. |
Vertikaalsuunas reguleerimiseks nihutatakse valgustatud ala piiri horisontaalset osa altpoolt joont B ülespoole ja reguleeritakse selle nimikõrgusele, mis on 1 % (0,57 kraadi) joonest H-H allpool. |
|
Märkus: |
vertikaal- ja horisontaaljooned on erinevas mastaabis. |
|
1.2.2. |
Horisontaalsuunas reguleerimiseks nihutatakse valgustatud ala piiri murdekohta ja tõusvat osa
parempoolse liikluse jaoks paremalt vasakule ning paigutatakse pärast nihutamist horisontaalsuunas nii, et
või vasakpoolse liikluse jaoks vasakult paremale ning paigutatakse pärast nihutamist horisontaalsuunas nii, et
|
|
1.2.3. |
Kui sel viisil suunatud esilatern või kohanduvate esitulede süsteem ei vasta käesoleva eeskirja punktide 5.2–5.4 nõuetele, võib selle suunatust muuta tingimusel, et valgusvihu telge ei nihutata
horisontaalsuunas joonest A kaugemale kui
vertikaalsuunas mitte rohkem kui 0,25° joonest B üles- või allapoole. |
|
1.2.4. |
Kui aga ettenähtud vertikaalasendi seadmine punktis 1.2.3 lubatud hälvete piires korduvalt ei õnnestu, siis kasutatakse valgustatud ala piiri ettenähtud miinimumkvaliteedile vastavuse katsetamiseks ning valgusvihu vertikaal- ja horisontaalsuunas reguleerimiseks mõõteriistadega meetodit, mida on kirjeldatud punktis 2. |
|
1.2.5. |
Kui tüübikinnitust taotletakse üksnes lähitulele, peab niiviisi suunatud esilatern9 vastama punktide 5.2.–5.4. nõuetele; kui seda kavatsetakse kasutada nii lähitule kui ka kaugtule jaoks, peab esilatern vastama käesoleva eeskirja punktide 5.1–5.4 nõuetele. |
2. ASÜMMEETRILISTE LÄHITULEDE VALGUSTATUD ALA PIIRI KONTROLLIMINE MÕÕTERIISTADE ABIL
|
2.1. |
Üldteave
Kui kohaldatakse punkti 1.2.4, tuleb valgustatud ala piiri kvaliteeti katsetada punkti 2.2 nõuete kohaselt ning valgusvihu vertikaal- ja horisontaalsuunas reguleerimisel mõõteriistade abil tuleb järgida punkti 2.3 nõudeid. Enne valgustatud ala piiri kvaliteedi mõõtmist ja mõõteriistade abil suunamist tuleb teha punktide 1.2.1 ja 1.2.2 kohane visuaalne eelsuunamine. |
|
2.2. |
Valgustatud ala piiri kvaliteedi mõõtmine
Miinimumteravuse määramiseks skaneeritakse valgustatud ala piiri horisontaalosa vertikaalsuunas nurgasammuga 0,05°
Katses kasutatud mõõtekaugus märgitakse käesoleva eeskirja 1. lisa kohase teatise vormi punkti 9. Maksimumteravuse määramiseks skaneeritakse valgustatud ala piiri horisontaalosa vertikaalsuunas nurgasammuga 0,05° ainult mõõtekaugusel 25 m ligikaudu 30 mm läbimõõduga anduriga. Valgustatud ala piiri kvaliteet loetakse nõuetele vastavaks, kui vähemalt ühe mõõtmiste seeria tulemused vastavad punktide 2.2.1–2.2.3 nõuetele. |
|
2.2.1. |
Näha tohib olla vaid üks valgustatud ala piir (1). |
|
2.2.2. |
Valgustatud ala piiri teravus
Teravusteguri G määramiseks skaneeritakse valgustatud ala piiri horisontaalosa vertikaalsuunas 2,5° all joonest V-V, kus: G = (log Eβ – log E(β + 0,1°)), kus β = vertikaalne asend kraadides ja E = valgustus mõõteekraanil. G väärtus ei tohi olla väiksem kui 0,13 (miinimumteravus) ega suurem kui 0,40 (maksimumteravus). |
|
2.2.3. |
Lineaarsus
Valgustatud ala horisontaalse piiri see osa, mida kasutatakse vertikaalsuunas reguleerimiseks, peab olema horisontaalne vahemikus 1,5°–3,5° joonest V-V (vt joonis A5-II). Valgustatud ala piiri gradiendi käänupunktid vertikaaljoontel 1,5°, 2,5° ja 3,5° leitakse valemiga: Kindlaksmääratud käänupunktide maksimaalne vertikaalne vahe ei tohi olla suurem kui 0,2°. |
(d2 (log E) / dβ2 = 0).
|
2.3. |
Vertikaal- ja horisontaalsuunas reguleerimine
Kui valgustatud ala piir vastab punkti 2.2 kvaliteedinõuetele, siis võib valgusvihku reguleerida mõõteriistade abil. |
|
Märkus: |
vertikaal- ja horisontaaljooned on erinevas mastaabis. |
|
2.3.1. |
Vertikaalsuunas reguleerimine
Valgustatud ala piiri horisontaalne osa skaneeritakse vertikaalsuunas 2,5° kaugusel joonest V-V, liikudes altpoolt joont B üles (vt joonis A5-III). Käänupunkt (kus d2 (log E) / dβ2 = 0) määratakse kindlaks ja paigutatakse joonele B, mis asub 1 % joonest H-H allpool. |
|
2.3.2. |
Horisontaalsuunas reguleerimine
Tüübikinnituse taotleja valib ühe järgmistest horisontaalsuunas reguleerimise meetoditest.
Kohe pärast laterna vertikaalsuunas reguleerimist skaneeritakse 5° vasakult 5° paremale piki ühte horisontaaljoont 0,2° D. Maksimumgradient G, mis määratakse valemiga G = (log Eβ – log E(β + 0,1°)), kus β on horisontaalasend kraadides, ei tohi olla väiksem kui 0,08. Joonel 0,2 D leitud käänupunkt paigutatakse joonele A. |
|
Märkus: |
vertikaal- ja horisontaaljooned on erinevas mastaabis. |
|
b) |
Kolme joone meetod (vt joonis A5-IV) |
Pärast laterna vertikaalsuunas reguleerimist skaneeritakse vahemikus 2° D kuni 2 °U piki kolme vertikaaljoont, mis asuvad kaugustel 1°R, 2°R ja 3°R. Vastavad maksimumgradiendid G leitakse valemiga:
G = (log Eβ – log E(β + 0,1°)),
kus β on vertikaalasend kraadides, ei tohi olla väiksemad kui 0,08. Kolmel joonel leitud käänupunktidest tuletatakse sirgjoon. Selle joone ja vertikaalsuunas reguleerimise käigus leitud joone B lõikepunkt paigutatakse joonele V.
|
Märkus: |
vertikaal- ja horisontaaljooned on erinevas mastaabis. |
(1) Käesolevat punkti tuleks muuta, kui võetakse kasutusele objektiivne katsemeetod.
6. LISA
Sümmeetriliste lähitulede laternate ja eesmiste udutulelaternate valgustatud ala piiri määramine ja teravus ning suunamine seda piiri kasutades
1. ÜLDTEAVE
|
1.1. |
Sümmeetriliste lähitulede laternate ja eesmiste udutulelaternate valgustugevuse jaotus peab hõlmama valgustatud ala piiri, mis võimaldab laternat fotomeetrilisteks mõõtmisteks ja sõidukil suunamiseks õigesti reguleerida. Valgustatud ala piiri omadused peavad vastama punktide 2–4 nõuetele. |
2. VALGUSTATUD ALA PIIRI KUJU
|
2.1. |
Laterna visuaalseks reguleerimiseks peab valgustatud ala piiril olema |
|
2.1.1. |
sümmeetrilise lähitule laterna vertikaalsuunas reguleerimiseks ettenähtud horisontaalne joon, mis ulatub joonest V-V kummalegi poole (vt joonis A6-I), nagu on ette nähtud käesoleva eeskirja punktis 5.4.1.1; |
|
2.1.2. |
eesmise udutulelaterna vertikaalsuunas reguleerimiseks ettenähtud horisontaalne joon, mis ulatub 4° joonest V-V kummalegi poole (vt joonis A6-II). |
3. SÜMMEETRILISE LÄHITULE LATERNA JA EESMISE UDUTULELATERNA REGULEERIMINE
|
3.1. |
Horisontaalsuunas reguleerimiseks paigutatakse valgustatud ala piir nii, et projitseeritud valguslaik on joone V-V suhtes ligikaudu sümmeetriline. Kui eesmine udutulelatern on ette nähtud paarikaupa kasutamiseks või on muidu asümmeetrilise valguslaiguga, reguleeritakse see horisontaalsuunas tüübikinnituse taotleja esitatud andmete kohaselt või muul viisil, mis tagab valgustatud ala piiri sümmeetrilisuse joone V-V suhtes. |
|
3.2. |
Vertikaalsuunas reguleerimine tehakse pärast laterna horisontaalsuunas reguleerimist punkti 3.1 järgi. Selleks nihutatakse valgustatud ala piiri alumisest asendist ülespoole, kuni valgustatud ala piir jõuab oma nimikõrgusele. Vertikaalsuunas nimikõrgusel reguleerimise jaoks paigutatakse valgustatud ala piir joonele V-V
Kui valgustatud ala piiri horisontaalne osa on veidi kõver või kaldu, siis ei tohi see vertikaalsuunas ületada vahemikku, mille moodustavad kaks joonest V-V 3° vasakul ja 3° paremal paiknevat horisontaaljoont, mis on
valgustatud ala piiri nimiasendist ülal- ja allpool (vt vastavalt joonised A6-I ja A6-II). |
|
3.3. |
Kui kolme valgustatud ala piiri reguleerimise katse vertikaalasendid erinevad rohkem kui
siis eeldatakse, et valgustatud ala piiri horisontaalne osa ei ole visuaalse reguleerimise jaoks piisavalt sirge või terav. Sel juhul tehakse valgustatud ala piiri kvaliteedi kontrollimiseks järgmine mõõtmiskatse. |
4. VALGUSTATUD ALA PIIRI KVALITEEDI MÕÕTMINE
|
4.1. |
Mõõtmised tehakse valgustatud ala piiri horisontaalset osa vertikaalsuunas skaneerides, nii et nurgasammud ei ole suuremad kui 0,05°:
Valgustatud ala piiri kvaliteet loetakse nõuetele vastavaks, kui vähemalt üks mõõtmine 10 või 25 m kauguselt vastab punktide 4.1.1–4.1.3 nõuetele. Katses kasutatud mõõtekaugus märgitakse 1. lisa kohase teatise vormi punkti 9.2.6. Skaneeritakse alumisest asendist vertikaalselt üles läbi valgustatud ala piiri järgmistes vahemikes:
Sel viisil mõõdetud valgustatud ala piiri kvaliteet peab vastama järgmistele nõuetele. |
|
4.1.1. |
Näha tohib olla vaid üks valgustatud ala piir (1). |
|
4.1.2. |
Valgustatud ala piiri teravus. Kui skaneeritakse vertikaalsuunas läbi valgustatud ala piiri horisontaalse osa mööda ±2,5° joont, siis mõõdetud maksimumväärtus
G = (log Eβ – log E(β+ 0,1°)) on valgustatud ala piiri teravustegur G. G väärtus ei tohi olla
|
|
4.1.3. |
Lineaarsus tähendab, et vertikaalsuunas reguleerimise jaoks kasutatav valgustatud ala piiri osa peab olema horisontaalne vahemikus 3° L kuni 3° R joonest V-V. See nõue loetakse täidetuks, kui punktile 3.2 vastavate käänupunktide asukohad joonest V-V 3° vasakul ja paremal ei erine vertikaalsuunas rohkem kui
nimiasendist joonel V-V. |
5. VERTIKAALSUUNAS REGULEERIMINE MÕÕTERIISTADE ABIL
Kui valgustatud ala piir vastab eespool nimetatud kvaliteedinõuetele, siis saab valgusvihku vertikaalsuunas reguleerida mõõteriistade abil. Selleks paigutatakse käänupunkt, kus d2 (log E) / dv2 = 0 joonel V-V oma nimiasendisse joone H-H all. Valgustatud ala piiri mõõtmisel ja reguleerimisel liigutakse nimiasendi alt ülespoole.
(1) Käesolevat punkti tuleks muuta, kui võetakse kasutusele objektiivne katsemeetod.
7. LISA
Töötavate teevalgustusseadmete (v.a pöördelaternad) fotomeetriliste tööparameetrite stabiilsuse katsed
1. KOMPLEKTSETE TEEVALGUSTUSSEADMETE KATSED
Pärast käesoleva eeskirja kohast fotomeetriliste väärtuste mõõtmist
|
a) |
lähitule asümmeetrilise valguslaiguga esilaterna korral: kaugtule punktis Imax ja lähitule punktides 25L2, 50 R, B 50 L (või vasakpoolseks liikluseks ettenähtud esilaternate punktides 25R2, 50 L, B 50 R); |
|
b) |
sümmeetrilise valguslaiguga esilaterna korral: kaugtule punktis Imax ning B-klassi lähitule punktides 0,50U/1,5L ja 0,50U/1,5R, 50R ja 50L ning C-, D- ja E-klassi lähitule punktides 0,86D-3,5R, 0,86D-3,5L, 0,50U-1,5L ja 0,50U-1,5R; |
|
c) |
eesmiste udutulelaternate korral: maksimaalse valgustustiheduse punktis alas D (Imax) ja punktis HV; |
|
d) |
kohanduvate esitulede süsteemi korral: kaugtule punktis Imax ja lähitule punktides 25LL, 50 V, B 50 L (või vasakpoolseks liikluseks ettenähtud kohanduvate esitulede punktides 25RR, 50 V, B 50 R); |
Katsetatakse töötava komplektse näidise fotomeetriliste tööparameetrite stabiilsust.
|
1.1. |
Esilaternad või eesmised udutulelaternad
„Komplektne näidis“ – terviklatern koos liiteseadis(t)ega ja selliste korpuse osade, valgusallikate või leedmooduli(te)ga, mis võivad mõjutada selle soojust hajutavaid omadusi. |
|
1.2. |
Kohanduvate esitulede süsteem
|
|
1.3. |
Katsed tehakse
|
|
1.4. |
Mõõteseadmed peavad olema samaväärsed nendega, mida kasutati tüübikinnituskatsetel. Kohanduvate esitulede süsteem või selle osa(d) tuleb enne järgmiste katsete tegemist seada neutraalasendisse.
Katsenäidisel lastakse töötada, eemaldamata seda vahepeal katseseadmelt ning muutmata selle asendit katserakise suhtes. Kasutatakse konkreetse esilaterna jaoks ettenähtud kategooria valgusallikat. |
2. FOTOMEETRILISTE TÖÖPARAMEETRITE STABIILSUSE KATSE
|
2.1. |
Puhas seade
Seadmel lastakse töötada 12 tundi, nagu on kirjeldatud punktis 2.1.1, ja seda kontrollitakse vastavalt punktile 2.1.2. |
|
2.1.1. |
Katse käik (1) |
|
2.1.1.1. |
Seadmel lastakse ettenähtud aja vältel töötada järgmisel viisil:
|
|
2.1.1.2. |
Katsepinge
Katsenäidise klemmidele rakendatakse pinge järgmiselt.
|
|
2.1.2. |
Katsetulemused |
|
2.1.2.1. |
Visuaalne kontrollimine
Kui esilaterna temperatuur on ühtlustunud ümbritseva keskkonna temperatuuriga, puhastatakse esilaterna hajutiklaas ja väline hajutiklaas (kui see on olemas) puhta niiske puuvillase lapiga. Seejärel kontrollitakse seda visuaalselt: esilaterna hajutiklaasil ega välisel hajutiklaasil (kui see on olemas) ei tohi olla ühtki nähtavat moonutust, deformatsiooni, mõra ega värvimuutust. |
|
2.1.2.2. |
Fotomeetriline katse
Fotomeetriliste näitajate nõuetele vastavust tuleb kontrollida järgmistes punktides. |
|
2.1.2.2.1. |
Asümmeetrilise valguslaiguga esilatern
|
|
2.1.2.2.2. |
Sümmeetrilise valguslaiguga esilatern
|
|
2.1.2.2.3. |
Eesmiste udutulelaternate korral joonel 5, punktis h = 0 ja ala D punktis Imax.
Eesmise udutulelaterna katserakise võimaliku kuumusest tingitud deformatsiooni arvessevõtmiseks võib teha teise suunamise (valgustatud ala piiri asukoha muutumist käsitletakse käesoleva lisa punktis 3). Lubatav erinevus fotomeetriliste näitajate ja enne katset mõõdetud väärtuste vahel on 10 %, sealhulgas fotomeetriliste mõõtmiste lubatud hälve. |
|
2.2. |
Määrdunud esilatern
Pärast esilaterna punkti 2.1 kohast katsetamist tuleb esilatern punkti 2.1.1 kohaselt ette valmistada ning lasta sellel töötada ühe tunni iga funktsiooni või lähitulede klassi (5) kohta, nagu on ette nähtud punktis 2.2.1, seejärel kontrollida vastavalt punktile 2.1.2, kusjuures igale katsele peab järgnema piisavalt pikk jahtumisaeg. |
|
2.2.1. |
Esilaterna ettevalmistamine |
|
2.2.1.1. |
Katsesegu:
vt käesoleva lisa 2. liide. |
|
2.2.1.2. |
Katsesegu kandmine esilaternale
Katsesegu tuleb ühtlaselt kanda esilaterna kogu valguskiirgust läbilaskvale pinnale (läbilaskvatele pindadele) ja seejärel lasta segul kuivada. Seda korratakse, kuni valgustiheduse väärtused on langenud 15–20 %-ni kõigis järgmistes punktides kirjeldatud tingimustes mõõdetud väärtustest.
|
3. KATSE SOOJUSE MÕJUL TOIMUVA VALGUSTATUD ALA PIIRI VERTIKAALSUUNAS NIHKUMISE MÄÄRAMISEKS
Selle katse eesmärk on veenduda, et valgustatud ala piiri vertikaalsuunaline nihkumine soojuse mõjul ei ületa väärtust, mis on lähituld tekitava esilaterna, eesmiste udutulelaternate või kohanduvate esitulede süsteemi töötamisel ette nähtud süsteemi või selle osa(de) korral, mis tekitavad C-klassi lähituld (põhilähituld), või iga konkreetse lähitulerežiimi korral.
Punkti 2 kohaselt katsetatud seadmega tehakse katse nii, nagu on kirjeldatud punktis 3.1, eemaldamata seadet katseseadmelt või muutmata selle asendit katseseadme suhtes.
Kui kohanduvate esitulede süsteem sisaldab enam kui ühte valgustusüksust või valgustusüksuste gruppi, mis moodustavad valgustatud ala piiri, vaadeldakse iga üksikut valgustusüksust käesoleva katse tähenduses eraldi katsenäidisena ja seda tuleb katsetada eraldi.
Kui kohanduvate esitulede süsteemi optiline osa on liigutatav, siis valitakse selleks katseks üksnes see asend, mis on kõige lähedasem vertikaalsuunalisele keskasendile ja/või neutraalasendile.
Katse tehakse üksnes nende sisendsignaalidega, mis vastavad sirge tee tingimustele.
|
3.1. |
Katse käik |
|
3.1.1. |
Selleks katseks reguleeritakse pinge niisuguseks, nagu on ette nähtud punktis 2.1.1.2.
Katse tuleb teha kuivas ja tuulevaikses kohas, õhutemperatuuril 23 ±5 °C. Seadmel lastakse töötada, eemaldamata seda vahepeal katseseadmelt ning muutmata selle asendit katseseadme suhtes. (Selleks katseks reguleeritakse pinge niisuguseks, nagu on ette nähtud punktis 2.1.1.2):
|
|
3.1.2. |
Asümmeetrilise valguslaiguga seadme korral:
valgustatud ala piiri horisontaalse osa asukohta (joon V-V ja punkti B 50 L (parempoolne liiklus) või punkti B 50 R (vasakpoolne liiklus) läbivate vertikaalsete joonte vahel) kontrollitakse vastavalt 3 minutit (r3) ja 60 minutit (r60) pärast esilaterna sisselülitamist. |
|
3.1.3. |
Sümmeetrilise valguslaiguga esilaterna korral: valgustatud ala piiri horisontaalse osa (joon V-V ning punkte 50 L ja 50 R (BS-klassi esilaternad) ning punkte 3,5 L ja 3,5 R (CS-, DS- ja ES-klassi esilaternad) läbivate vertikaalsete joonte vahel) asukohta kontrollitakse vastavalt 3 minutit (r3) ja 60 minutit (r60) pärast esilaterna sisselülitamist. |
|
3.1.4. |
Eesmiste udutulelaternate korral: valgustatud ala piiri asukohta joonest V-V 3,0 kraadi vasakul oleva punkti ja 3,0 kraadi paremal oleva punkti vahel kontrollitakse vastavalt 3 minutit (r3) ja 60 minutit (r60) pärast laterna sisselülitamist.
Eespool kirjeldatud valgustatud ala piiri nihkumist mõõdetakse mis tahes meetodil, mis tagab piisava täpsuse ja korratavad tulemused. |
|
3.2. |
Katsetulemused |
|
3.2.1. |
Milliradiaanides (mrad) väljendatud tulemust peetakse nõuetele vastavaks, kui:
|
|
3.2.2. |
Kui tulemus ei vasta punkti 3.2.1 nõuetele ega ületa tabelis A7-1 esitatud väärtusi, tehakse punktis 3.1 kirjeldatud viisil uus katse teise esilaternanäidisega, mis on paigaldatud katsestatiivile nii, et see vastab laterna õigele paigaldusele sõidukil, ja millega on eelnevalt kolm korda järjest tehtud läbi allpool kirjeldatud tsükkel, et stabiliseerida laterna mehaanilised osad:
Pärast kolme niisugust tsüklit peetakse seadet nõuetele vastavaks, kui sellel teisel näidisel punkti 3.2 kohaselt mõõdetud Δr absoluutväärtused vastavad punkti 3.2.1 nõuetele. Tabel A7-1 Nihkumise näitajad
|
7. LISA 1. liide
Fotomeetriliste tööparameetrite stabiilsuse katsetamisega seotud töötamisaegade ülevaade
|
Lühendid: |
P: |
lähitulelatern |
|
D: |
kaugtulelatern (D1 + D2 tähendab kahte kaugtuld) |
|
|
F: |
eesmine udutulelatern |
|
|
|
tsükkel, mille korral latern on 15 minutit välja lülitatud ja 5 minutit sisse lülitatud |
|
|
|
tsükkel, mille korral latern on 9 minutit välja lülitatud ja 1 minut sisse lülitatud. |
Kõik järgmised grupeeritud esilaternad ja eesmised udutulelaternad koos lisatud märgistuse tähistega on toodud näiteks ega ole ammendavad.
|
1. |
P või D või F
|
|
2. |
P+F või P+D või P+D1+D2 või P+D+F või P+D1+D2 + F
|
|
3. |
P/F või P/D või P/ D1+D2
|
|
4. |
D+F või D1+D2 +F
|
|
5. |
D/F või D1+D2/F
|
|
6. |
P/D+F või P/D1+D2+F
|
|
7. |
P+D/F või P+D1+D2/F
|
|
8. |
P/D/F või P/D1+D2/F
|
7. LISA 2. liide
Katsesegu määrdunud esilaterna katsetamiseks
1. SEADMED, MILLE VÄLINE HAJUTIKLAAS ON KLAASIST
Seadmele kantav vee ja saasteaine segu peab koosnema:
|
(a) |
9 massiosast kvartsliivast osakeste suurusega 0–100 μm; |
|
(b) |
1 massiosast taimsest söetolmust (pöök) osakeste suurusega 0–100 μm; |
|
(c) |
0,2 massiosast NaCMC-st (6) ja |
|
(d) |
5 massiosast naatriumkloriidist (puhtusastmega 99 %); |
|
(e) |
sobivast kogusest destilleeritud veest, mille juhtivus on ≤ 1 mS/m. |
Segu ei tohi olla vanem kui 14 päeva.
2. SEADMED, MILLE VÄLINE HAJUTIKLAAS ON PLASTIST
Seadmele kantav vee ja saasteaine segu peab koosnema:
|
(a) |
9 massiosast kvartsliivast osakeste suurusega 0–100 μm; |
|
(b) |
1 massiosast taimsest söetolmust (pöök) osakeste suurusega 0–100 μm; |
|
(c) |
0,2 massiosast NaCMC-st (6) ja |
|
(d) |
5 massiosast naatriumkloriidist (puhtusastmega 99 %); |
|
(e) |
13 massiosast destilleeritud veest, mille juhtivus on ≤ 1 mS/m ja |
|
(f) |
2 ±1 massiosast (tilgast) pindaktiivsest ainest (7). |
Segu ei tohi olla vanem kui 14 päeva.
(1) Katsetamise ajakava on 7. lisa 1. liites.
(2) Kui katsetatavas esilaternas on ka valgussignaallaternad, siis tuleb need kogu katse ajaks sisse lülitada, välja arvatud päevatulelaterna korral. Kui tegemist on suunatulelaternaga, tuleb see sisse lülitada vilkuvas režiimis, nii et põlemise ja mittepõlemise kestus on ligikaudu sama.
(3) Seda, kui esilaterna vilgutamisega samal ajal lülituvad sisse täiendavad valgusallikad, ei peeta valgusallikate tavapäraseks kasutuseks.
(4) Arvesse tuleb võtta valgustusfunktsioonide kõiki valgusallikaid, isegi kui neile ei taotleta käesoleva eeskirja kohast tüübikinnitust, välja arvatud joonealuses märkuses 3 osutatud valgusallikad.
(5) W-klassi lähitulesid, kui need on olemas, ei võeta arvesse valgustusüksuste korral, mis toetavad teisi lähituleklasse või valgustusfunktsioone või osalevad nende toetamises.
(6) NaCMC on karboksümetüültselluloosi (mida tavaliselt tähistatakse lühendiga CMC) naatriumsool. Segus kasutatava NaCMC asendusaste peab olema 0,6–0,7 ja 2 % lahuse viskoossus 200–300 cP (temperatuuril 20°).
(7) Koguse lubatud hälve tuleneb vajadusest saavutada määrdumine, mis valgub õigesti laiali kõigil plastist hajutiklaasidel.
8. LISA
Plastist hajutiklaasidega teevalgustusseadmete nõuded (v.a pöördelaternad) ja hajutiklaasi või materjalinäidiste katsetamine
1. ÜLDISED HALDUSNÕUDED
|
1.1. |
Käesoleva lisa alusel koostatakse katsearuanne, mis hõlmab katset ja katsetulemusi, nagu on kirjeldatud punktides 3.1–3.5; see aruanne lisatakse katsearuandele tüübikinnituse taotlusega hõlmatud seadme kohta ja selle seadme dokumentidele.
Selles katses kasutatav teevalgustusseade märgitakse katsearuandesse. |
|
1.2. |
Igale tüübikinnitustaotlusele tuleb lisada: |
|
1.2.1. |
hajutiklaaside valmistamiseks kasutatud plastmaterjali katsetamiseks: neliteist hajutiklaasi; |
|
1.2.1.1. |
nendest hajutiklaasidest kümme võib asendada kümne vähemalt 60 mm x 80 mm suuruse materjalinäidisega, mille välispind on lame või kumer ning mille keskel on vähemalt 15 mm x 15 mm suurune enamasti tasapinnaline ala (kumerusraadiusega vähemalt 300 mm); |
|
1.2.1.2. |
kõik need hajutiklaasid või materjalinäidised peavad olema valmistatud seeriatootmises kasutatavate meetoditega; |
|
1.2.2. |
vajaduse korral üks optiline osa, millele saab hajutiklaasid tootja juhiste kohaselt kinnitada; |
|
1.2.3. |
esilaternas olevate leedmoodulite valgust läbilaskvate plastdetailide ultraviolettkiirgusele vastupidavuse katsetamiseks:
üks näidis igast sellisest teevalgustusseadmes kasutatavast materjalist või üks näidis teevalgustusseadmest, mis sisaldab neid materjale. Kõik materjalinäidised, mis esitatakse, peavad välimuse ja pinnatöötluse (kui see on olemas) poolest olema sellised, nagu kavatsetakse kasutada esilaternas, millele tüübikinnitust taotletakse. Süsteemi sisedetailides kasutatavate materjalide vastupidavust valgusallika ultraviolettkiirguse mõjule ei ole vaja kontrollida, kui tegemist on ainult 9. lisas ette nähtud madala ultraviolettkiirguse tasemega leedmoodulitega või kui asjakohaste seadme elementide kaitsmiseks ultraviolettkiirguse eest kasutatakse eraldi vahendeid, näiteks klaasfiltreid. |
2. ÜLDNÕUDED
|
2.1. |
Punkti 1.2 kohaselt katsetamiseks antud näidised peavad vastama punktide 3.1–3.6 nõuetele. |
|
2.2. |
Käesoleva eeskirja punkti 3.1.3.4 kohaselt katsetamiseks esitatud plastist hajutiklaasidega komplektsete teevalgustusseadmete kahe näidise hajutiklaasi materjal peab vastama punktis 3.7 esitatud nõuetele. |
|
2.3. |
Plastist hajutiklaaside näidistega või nende materjalinäidistega tehakse tüübikinnituskatsed koos optilise osaga, mille ette paigaldamiseks need on ette nähtud (kui see on asjakohane), tabelis A8-1 näidatud ajalises järjestuses. |
|
2.4. |
Kui aga tootja suudab tõendada, et toode on juba läbinud punktidega 3.1–3.5 ette nähtud katsed või mõne muu eeskirja kohased samaväärsed katsed, ei ole nimetatud katseid vaja korrata; kohustuslikud on ainult tabelis A8-2 ette nähtud katsed. |
3. KONKREETSED KATSENÕUDED
|
3.1. |
Vastupidavus temperatuurimuutustele |
|
3.1.1. |
Kolme uue näidisega (hajutiklaasid) tehakse läbi viis tsüklit temperatuuri ja suhtelise õhuniiskuse muutumist järgmise programmi kohaselt:
Enne seda katset tuleb näidiseid hoida vähemalt neli tundi temperatuuril 23 °C ±5 °C ja suhtelisel õhuniiskusel 60–75 %.
|
|
3.1.2. |
Fotomeetrilised mõõtmised |
|
3.1.2.1. |
Enne ja pärast katset tehakse näidiste fotomeetrilised mõõtmised. |
|
3.1.2.2. |
Need mõõtmised tehakse standardse valgusallika ja/või leedmooduli(te)ga või standardse gaaslahenduslambiga (kui see on olemas), nagu see on olemas teevalgustusseadmes, järgmistes punktides:
|
|
3.1.2.3. |
Tulemused
Igal näidisel enne ja pärast katset mõõdetud fotomeetriliste väärtuste erinevus ei tohi ületada 10 %, mille hulka kuulub fotomeetrilise mõõtmise lubatud hälve. |
|
3.2. |
Vastupidavus atmosfäärimõjudele ja keemilistele mõjuritele |
|
3.2.1. |
Vastupidavus atmosfäärimõjudele
Kolmele uuele näidisele (hajutiklaasile või materjalinäidisele) suunatakse valguskiirgus allikast, mille spektraaljaotus on samasugune kui mustal kehal temperatuurivahemikus 5 500 – 6 000 K. Kiirgusallika ja näidiste vahele asetatakse sobivad filtrid, et minimeerida alla 295 nm ja üle 2 500 nm lainepikkusega valguskiirgust. Näidistele rakendatakse energeetilist valgustust võimsusega 1 200 W/m2 ±200 W/m2 nii pikaks ajaks, et näidiste saadav valgusenergia on 4 500 MJ/m2 ±200 MJ/m2. Katseseadises näidistega samale tasapinnale paigutatud mustal paneelil mõõdetud temperatuur peab olema 50 °C ±5 °C. Ühtlase valguskiirguse tagamiseks peavad näidised ümber kiirgusallika pöörlema kiirusega, mis jääb vahemikku 1–5 p/min. Näidistele piserdatakse destilleeritud vett juhtivusega alla 1 mS/m temperatuuril 23 °C ±5 °C järgmise tsükli kohaselt: pihustamine 5 minutit; kuivatamine 25 minutit. |
|
3.2.2. |
Keemiline vastupidavus
Pärast käesoleva lisa punktis 3.2.1 kirjeldatud katset ja käesoleva lisa punktis 3.2.3.1 kirjeldatud mõõtmisi töödeldakse kolme nimetatud näidise välispinda punktis 3.2.2.2 kirjeldatud viisil punktis 3.2.2.1 kirjeldatud seguga. |
|
3.2.2.1. |
Katsesegu
Katsesegu koosneb 61,5 protsendist n-heptaanist, 12,5 protsendist tolueenist, 7,5 protsendist etüültetrakloriidist, 12,5 protsendist triklooretüleenist ja 6 protsendist ksüleenist (mahuprotsentides). |
|
3.2.2.2. |
Katsesegu pealekandmine
(ISO 105 kohast) puuvillast lappi niisutatakse, kuni see on punktis 3.2.2.1 kirjeldatud segu täis imbunud, ning hiljemalt 10 sekundi pärast asetatakse see näidise välispinnale ja hoitakse seal 10 minutit survega 50 N/cm2, mis 14 x 14 mm suurusel katsepinnal vastab jõule 100 N. Selle kümneminutilise ajavahemiku vältel niisutatakse lappi seguga uuesti, nii et kasutatav vedelik oleks koostiselt jätkuvalt identne ettenähtud katseseguga. Pealekandmise ajal on pragude tekkimise ärahoidmiseks lubatud näidisele rakendatavat survet kompenseerida. |
|
3.2.2.3. |
Puhastamine
Pärast katsesegu pealekandmist kuivatatakse näidiseid välisõhus ning pestakse seejärel punktis 3.4.1 („Vastupidavus puhastusainetele ja süsivesinikele“) kirjeldatud seguga temperatuuril 23 °C ±5 °C. Seejärel tuleb näidiseid hoolikalt loputada destilleeritud veega, mille temperatuur on 23 °C ±5 °C ja mis ei sisalda üle 0,2 protsendi võõrlisandeid, ja pühkida seejärel pehme lapiga. |
|
3.2.3. |
Tulemused |
|
3.2.3.1. |
Pärast atmosfäärimõjudele vastupidavuse katset ei tohi näidiste välispinnas olla pragusid, kriimustusi, killunemist ega deformatsioone ja läbipaistvuse muutumise keskmine väärtus |
|
3.2.3.2. |
Pärast keemilistele ainetele vastupidavuse katset ei tohi näidistel olla keemiliste ainete jälgi, mis võivad muuta valgusvoo hajumist, mille keskmine muutus |
|
3.3. |
Vastupidavus valgusallika kiirgusele
Vajaduse korral tuleb teha järgmine katse: teevalgustusseadme kõigi valgust läbilaskvate plastdetailide näidised pannakse valgusallika(te) valgusvihku. Parameetrid, näiteks nurgad ja näidistevahelised kaugused, peavad olema samasugused kui teevalgustusseadmes. Kõik kasutatud näidised peavad olema sama värvuse ja vajaduse korral sama pinnatöötlusega kui teevalgustusseadme vastavad osad. Pärast 1 500 tundi pidevat töötamist peavad läbilastava valguse kolorimeetrilised nõuded olema täidetud, kui kasutatakse uut valgusallikat, ja näidiste välispinnas ei tohi olla pragusid, kriimustusi, kestendust ega deformatsiooni. Süsteemi sisedetailides kasutatavate materjalide vastupidavust valgusallika ultraviolettkiirguse mõjule ei ole vaja kontrollida, kui valgusallikas vastab ÜRO eeskirjale nr 37 ja/või kui tegemist on vähese ultraviolettkiirgusega gaaslahenduslambiga ja/või vähese ultraviolettkiirgusega leedmooduliga või kui süsteemi elementide kaitsmiseks ultraviolettkiirguse eest kasutatakse eraldi vahendeid, näiteks klaasfiltreid. |
|
3.4. |
Vastupidavus puhastusainetele ja süsivesinikele |
|
3.4.1. |
Vastupidavus puhastusainetele
Kolme näidise (hajutiklaasi või materjalinäidise) välispinda kuumutatakse temperatuurini 50 °C ±5 °C ja kastetakse seejärel viieks minutiks segusse, mille temperatuur on 23 °C ±5 °C ning mis koosneb 99 osast destilleeritud veest maksimaalse lisandite sisaldusega 0,02 % ja ühest osast alküülarüülsulfonaadist. Katse lõpul kuivatatakse näidiseid temperatuuril 50 °C ±5 °C. Näidiste pind puhastatakse niiske lapiga. |
|
3.4.2. |
Vastupidavus süsivesinikele
Kolme näidise välispinda hõõrutakse seejärel ühe minuti vältel kergelt puuvillase lapiga, mida on immutatud 70 % n-heptaanist ja 30 % tolueenist (mahuprotsentides) koosnevas segus, ning kuivatatakse seejärel välisõhus. |
|
3.4.3. |
Tulemused
Kui need kaks katset on üksteise järel tehtud, ei tohi valgusläbivuse keskmine muutus |
|
3.5. |
Vastupidavus mehaanilisele kulumisele |
|
3.5.1. |
Mehaanilise kulumise katse
Kolme uue näidise (hajuti) välispinnale rakendatakse ühtlase mehaanilise kulutamise katset 3. liites kirjeldatud meetodil. |
|
3.5.2. |
Tulemused
Pärast nimetatud katset mõõdetakse muutusi
2. liites kirjeldatud menetluse kohaselt punktis 1.2.1.1 määratud alas. Kolme näidise keskmine väärtus peab vastama järgmistele tingimustele:
|
|
3.6. |
Kattematerjalide olemasolu korral: kattematerjalide nakkekatse |
|
3.6.1. |
Näidise ettevalmistamine
Hajutiklaasi kattematerjali lõigatakse žiletitera või nõelaga 20 mm x 20 mm suurune ruudustik ruutude suurusega umbes 2 mm x 2 mm. Terale või nõelale avaldatav surve peab olema piisav vähemalt kattematerjali läbilõikamiseks. |
|
3.6.2. |
Katse kirjeldus
Kasutada tuleb kleeplinti nakkejõuga 2 N / laiuse cm ±20 %, mida mõõdetakse 4. liites kindlaks määratud standardtingimustes. Nimetatud kleeplint, mille laius peab olema vähemalt 25 mm, surutakse vähemalt 5 minutiks vastu punktis 3.6.1 kirjeldatud viisil ettevalmistatud pinda. Seejärel koormatakse kleeplindi otsa nii, et katsetatava pinna nakkejõule rakendub selle pinna suhtes risti mõjuv vastujõud. Selles faasis tõmmatakse kleeplint pinnalt ära ühtlase kiirusega 1,5 m/s ±0,2 m/s. |
|
3.6.3. |
Tulemused
Ruudustikuga kaetud alas ei tohi esineda märgatavaid kahjustusi. Ruutude lõikepunktides või lõigete servades on kahjustused lubatud juhul, kui kahjustatud ala ei ole suurem kui 15 % ruudustikuga kaetud pindalast. |
|
3.7. |
Plastist hajutiklaasiga komplektse teevalgustusseadme katsetamine |
|
3.7.1. |
Hajutiklaasi pinna vastupidavus mehaanilisele kulumisele |
|
3.7.1.1. |
Katsed
Näidise nr 1 hajutiklaasiga tehakse punktis 3.5.1 kirjeldatud katse. |
|
3.7.1.2. |
Tulemused |
|
3.7.1.2.1 |
A-, B- ja D-klassi ning kohanduvate esitulede süsteemi korral ei tohi pärast katset süsteemi või selle osaga tehtud käesoleva eeskirja kohaste fotomeetriliste mõõtmiste tulemused ületada
või
|
|
3.7.1.2.2. |
BS-, CS-, DS- ja ES-klassi korral ei tohi pärast katset süsteemi või selle osaga tehtud käesoleva eeskirja kohaste fotomeetriliste mõõtmiste tulemused ületada
või
|
|
3.7.1.2.3. |
Pärast katset ei tohi udutulede fotomeetriliste mõõtmiste tulemused joontele 2 ja 5 ettenähtud maksimumväärtusi ületada rohkem kui 30 %. |
|
3.7.2. |
Kattematerjalide olemasolu korral: kattematerjalide nakkekatse
Näidise nr 2 hajutiklaasiga tehakse punktis 3.6 kirjeldatud katse. |
4. TOODANGU NÕUETELE VASTAVUSE KONTROLLIMINE
|
4.1. |
Hajutiklaaside valmistamiseks kasutatavate materjalide seisukohast peetakse seeriasse kuuluvaid teevalgustusseadmeid või paigaldusüksusi käesoleva eeskirja nõuetele vastavaks, kui: |
|
4.1.1. |
pärast keemilistele ainetele, puhastusainetele ja süsivesinikele vastupidavuse katseid ei ole näidiste välispinnal palja silmaga märgatavaid pragusid, killunemist ega deformatsiooni (vt punktid 3.2.2, 3.4.1 ja 3.4.2); |
|
4.1.2. |
pärast punktis 3.7.1.1 kirjeldatud katset jäävad punktis 3.7.1.2 nimetatud mõõtepunktide fotomeetrilised väärtused käesolevas eeskirjas toodangu nõuetele vastavusele kehtestatud piiridesse. |
|
4.2. |
Kui katsetulemused ei vasta nõuetele, tuleb katseid korrata teise, juhuslikult valitud teevalgustusseadme näidisega. |
8. LISA 1. liide
Materjalikatsete ajaline järjestus
A. Plastmaterjalide katsetamine (hajutiklaasid või materjalinäidised, mis on katsetamiseks esitatud vastavalt punktile 1.2)
Tabel A8-1
Materjalikatsete ajaline järjestus
|
Näidised |
Hajutiklaasid või materjalinäidised |
Hajutiklaasid |
||||||||||||
|
Katsed |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
7 |
8 |
9 |
10 |
11 |
12 |
13 |
14 |
|
Piiratud fotomeetria |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
X |
X |
X |
|
|
Temperatuuri muutus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
X |
X |
X |
|
|
Piiratud fotomeetria |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
X |
X |
X |
|
|
Valgusläbivuse mõõtmine |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
|
|
|
|
Valguse hajumise mõõtmine |
X |
X |
X |
|
|
|
X |
X |
X |
|
|
|
|
|
|
Atmosfäärimõjud |
X |
X |
X |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valgusläbivuse mõõtmine |
X |
X |
X |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keemilised mõjurid |
X |
X |
X |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valguse hajumise mõõtmised |
X |
X |
X |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Puhastusained |
|
|
|
X |
X |
X |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Süsivesinikud |
|
|
|
X |
X |
X |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valgusläbivuse mõõtmine |
|
|
|
X |
X |
X |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kulumine |
|
|
|
|
|
|
X |
X |
X |
|
|
|
|
|
|
Valgusläbivuse mõõtmine |
|
|
|
|
|
|
X |
X |
X |
|
|
|
|
|
|
Valguse hajumise mõõtmine |
|
|
|
|
|
|
X |
X |
X |
|
|
|
|
|
|
Nake |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
X |
|
Vastupidavus valgusallika kiirgusele (*1) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
X |
|
|
|
|
Tabel A8-2
Tervikseadmete, -süsteemide või nende osade katsetamine (katsetamiseks esitatud vastavalt käesoleva eeskirja punktile 3.1.3.4)
|
Katsed |
Tervikseadmed, -süsteemid või nende osad |
|
|
Näidis nr |
||
|
1 |
2 |
|
|
Kulumine |
X |
|
|
Fotomeetria |
X |
|
|
Nake |
|
X |
8. LISA 2. liide
Valguse hajumise ja valgusläbivuse mõõtmise meetod
1. SEADMED (VT JOONIS A8-I)
Kollimaatori K valgusvihk poolhajuvusega β/2 = 17,4 x 104 rd piiratakse diafragmaga Dτ, mille ava on 6 mm ja mille vastu asetatakse näidise alus.
Konvergentne akromaatiline hajutiklaas L2, mida on korrigeeritud sfäärilise moonutuse suhtes, ühendab diafragmat Dτ anduriga R; hajutiklaasi läbimõõt L2 peab olema niisugune, et see ei piira näidise poolt hajutatavat valguskoonust, mille ülemine poolnurk on β/2 = 14°.
Ringdiafragma DD nurkadega αo/2 = 1° ja αmax /2 = 12° asetatakse hajutiklaasi L2 kujutise fokaaltasandisse.
Diafragma läbipaistmatu keskmine osa on vajalik valgusallikast otse saabuva valguse varjamiseks. Diafragma keskmist osa peab olema võimalik valgusvihust niimoodi eemaldada, et seda saab täpselt esialgsesse asendisse tagasi panna.
Vahekaugus L2 Dτ ja hajutiklaasi L2 fookuskaugus F2 (1) valitakse nii, et kujutis Dτ katab täielikult anduri R.
Kui algse langeva valgusvoo väärtuseks lugeda 1 000 ühikut, peab iga lugemi absoluutne täpsus olema väiksem kui üks ühik.
2. MÕÕTMISED
Tehakse järgmised mõõtmised.
Tabel A8-3
Lugemid
|
Lugem |
Näidisega |
DD keskosaga |
Saadud suurus |
|
T1 |
Ei |
Ei |
Langeva valgusvoo algne lugem |
|
T2 |
Jah (enne katset) |
Ei |
Uue materjali poolt läbilastav valgusvoog 24° alal |
|
T3 |
Jah (pärast katset) |
Ei |
Katsetatud materjali poolt läbilastav valgusvoog 24° alal |
|
T4 |
Jah (enne katset) |
Jah |
Uue materjali poolt hajutatud valgusvoog |
|
T5 |
Jah (pärast katset) |
Jah |
Katsetatud materjali poolt hajutatud valgusvoog |
8. LISA 3. liide
Pihustuskatse meetod
1. KATSESEADMED
|
1.1. |
Pihustuspüstol
Kasutatav pihustuspüstol peab olema varustatud 1,3 mm läbimõõduga düüsiga, mis võimaldab vedeliku voolukiirust 0,24 ±0,02 l/min töörõhul 6,0 bar –0/+0,5 bar. Nimetatud kasutustingimustes peab düüsist 380 ±10 mm kaugusel olema joa läbimõõt 170 ±50 mm. |
|
1.2. |
Katsesegu
Katsesegu koostis peab olema järgmine:
|
2. KATSE
Laternate hajutiklaaside välispinnale lastakse üks kord või rohkem kordi eespool kirjeldatud viisil moodustatud liivajuga. Juga tuleb pihustada katsetatava pinna suhtes ligikaudu risti.
Kulumist kontrollitakse ühe või mitme klaasinäidise abil, mis asetatakse võrdlusnäidisena katsetatavate hajutiklaaside lähedale. Segu pihustatakse pinnale nii kaua, kuni valguse hajumise 2. liites kirjeldatud viisil mõõdetud muutus näidistel vastab järgmisele väärtusele:
Kogu katsetatava pinna ühtlase kulumise kontrollimiseks võib kasutada mitut võrdlusnäidist.
8. lisa 4. liide
Kleeplindi nakkekatse
1. EESMÄRK
See meetod võimaldab standardtingimustes määrata kleeplindi lineaarset nakkejõudu klaasplaadi suhtes.
2. PÕHIMÕTE
Jõu mõõtmine, mis on vajalik kleeplindi klaasplaadilt 90° nurga all eemaldamiseks.
3. ETTENÄHTUD KESKKONNATINGIMUSED
Ümbritseva keskkonna temperatuur peab olema 23 °C ±5 °C ja suhteline õhuniiskus 65 ±15 %.
4. KATSEKEHAD
Enne katsetamist hoitakse näidiseks oleva kleeplindi rulli 24 tunni vältel ettenähtud keskkonnatingimustes (vt punkt 3).
Igast rullist katsetatakse viit 400 mm pikkust katsekeha. Need võetakse rullist pärast kolme pealmise kihi eemaldamist.
5. KATSE KÄIK
Katse tuleb teha punktis 3 kindlaks määratud keskkonnatingimustes.
Võetakse viis katsekeha, keerates linti radiaalsuunas lahti kiirusel ligikaudu 300 mm/s. Seejärel kinnitatakse katsekehad järgneva 15 sekundi jooksul järgmisel viisil:
lint kantakse klaasplaadile, siludes sõrmega pikisuunas, liigselt klaasplaadile surumata, nii et lindi ja klaasplaadi vahele ei jääks õhumulle.
Koost jäetakse 10 minutiks ettenähtud keskkonnatingimustesse.
Ligikaudu 25 mm pikkune katsetükk tõmmatakse plaadilt lahti katsetüki teljega ristipidises suunas.
Plaat kinnitatakse ja lindi vaba ots painutatakse 90° all tagasi. Rakendatakse jõudu nii, et lindi ja plaadi eraldusjoon on selle jõu ja plaadi suhtes risti.
Kleeplinti tõmmatakse selle eemaldamiseks kiirusega 300 mm/s ±30 mm/s ja registreeritakse selleks vajalik jõud.
6. TULEMUSED
Saadud viis väärtust tuleb järjestada ja võtta mõõtmistulemuseks mediaan. Nimetatud väärtust väljendatakse njuutonites kleeplindi laiuse sentimeetri kohta.
(*1) Katse hõlmab gaaslahenduslampide, esilaternate ja kohanduvate esitulede süsteemiga eesmisi udutulelaternaid.
(1) Hajutiklaasi L2 fookuskauguseks soovitatakse võtta ligikaudu 80 mm.
9. LISA
Leedmoodulite ja leedmooduleid ja/või leedlampe sisaldavate teevalgustusseadmete nõuded (v.a pöördelaternad)
1. LEEDMOODULITE ÜLDNÕUDED
|
1.1. |
Iga esitatud leedmooduli näidis peab vastama käesoleva eeskirja asjakohastele nõuetele, kui seda katsetatakse valgusallika elektroonilis(t)e juhtseadis(t)ega (kui see (need) on olemas). |
|
1.2. |
Leedmooduli(te) konstruktsioon peab olema selline, et tavapärase kasutamise korral oleks tagatud selle (nende) töökindlus. Peale selle ei tohi sellel (neil) olla projekteerimis- ega tootmisvigu. Leedmoodulit peetakse defektseks, kui üks selle valgusdioodidest on defektne. |
|
1.3. |
Leedmoodulid peavad olema rikkumiskindlad. |
|
1.4. |
Eemaldatava(te) leedmooduli(te) konstruktsioon peab vastama järgmistele tingimustele: |
|
1.4.1. |
kui leedmoodul eemaldatakse ja asendatakse taotleja antud teise mooduliga, mis kannab sama valgusallika mooduli tunnuskoodi, peavad esilaternale või kohanduvate esitulede süsteemile esitatavad fotomeetrilised nõuded olema täidetud; |
|
1.4.2. |
samas laterna korpuses olevad erisuguse valgusallika mooduli tunnuskoodiga leedmoodulid ei ole omavahel vahetatavad. |
2. LEEDMOODULITE TOOTMINE
|
2.1. |
Leedmooduli valgusdioodid peavad olema varustatud sobivate kinnitusdetailidega. |
|
2.2. |
Kinnitusdetailid peavad olema tugevad ning valgusdioodi(de) ja leedmooduli külge kindlalt kinnitatud. |
3. KATSETINGIMUSED
|
3.1. |
Kohaldamine |
|
3.1.1. |
Kõiki näidiseid tuleb katsetada punkti 4 kohaselt. |
|
3.1.2. |
Leedmooduli valgusallikad peavad olema valgusdioodid, nagu on määratletud ÜRO eeskirja nr 48 punktis 2.7.1, eelkõige seoses nähtavat kiirgust tekitava elemendiga. Muud liiki valgusallikad ei ole lubatud. |
|
3.2. |
Töötingimused |
|
3.2.1. |
Leedmooduli töötingimused
Kõiki näidiseid tuleb katsetada käesoleva eeskirja punktis 4.6.4 ette nähtud tingimustes. Kui käesolevas lisas ei ole ette nähtud teisiti, tuleb leedmooduleid katsetada tootja esitatud seadmes. |
|
3.2.2. |
Leedlambi töötingimused
Kõiki näidiseid tuleb katsetada käesoleva eeskirja punktis 4.6.3 ette nähtud tingimustes. |
|
3.2.3. |
Ümbritseva keskkonna temperatuur
Elektriliste ja fotomeetriliste näitajate mõõtmiseks peab seade töötama kuivas ja tuulevaikses keskkonnas, mille temperatuur on 23 °C ±5 °C. |
|
3.3. |
Vanandamine
Kui tüübikinnituse taotleja seda taotleb, siis lastakse leedmoodulil enne käesoleva eeskirjaga ettenähtud katsete alustamist 15 tundi töötada ja seejärel jahutatakse see ümbritseva keskkonna temperatuurini. |
4. ERINÕUDED JA KATSED
|
4.1. |
Värviesitus |
|
4.1.1. |
Punase värvuse sisaldus
Lisaks käesoleva eeskirja punktis 4.16 esitatud nõuetele peab (esilaternate ja kohanduvate esitulede süsteemi korral 50 V pingel) katsetatava leedmooduli või leedmoodulit (-mooduleid) sisaldava seadme valguse minimaalne punase värvuse sisaldus olema selline, et:
kus:
Selle väärtuse arvutamisel kasutatakse ühenanomeetriseid intervalle. |
|
4.2. |
Ultraviolettkiirgus
Vähese ultraviolettkiirgusega leedmooduli ultraviolettkiirgus peab olema selline, et:
kus:
(Muude tähiste määratluste kohta vt punkt 4.1.1.) Selle väärtuse arvutamisel kasutatakse ühenanomeetriseid intervalle. Ultraviolettkiirgus kaalutakse tabelis A9-1 esitatud väärtustega. Tabel A9-1 Tabelis on esitatud UV-väärtused vastavalt rahvusvahelise kiirguskaitse assotsiatsiooni (IRPA) rahvusvahelise mitteioniseeriva kiirguse komitee (INIRC) suunistele ultraviolettkiirgusega kokkupuutumise piiramise kohta. Valitud lainepikkused (nanomeetrites) on representatiivsed; muud väärtused tuleb interpoleerida.
|
|
4.3. |
Leedlampi (-lampe) ja/või leedmoodulit (-mooduleid) sisaldava seadme temperatuuri stabiilsus |
|
4.3.1. |
Valgustugevus |
|
4.3.1.1. |
Seadme fotomeetriline mõõtmine tehakse pärast seadme üheminutilist kasutamist konkreetses funktsioonis allpool näidatud katsepunktis. Nende mõõtmiste korral võib suunamine olla ligikaudne, kuid see tuleb säilitada enne ja pärast suhte mõõtmisi.
Katsepunktid, kus mõõtmine toimub:
|
|
4.3.1.2. |
Latern peab töötama, kuni saavutatakse fotomeetriliste näitajate stabiilsus. Fotomeetriliste näitajate stabiilsus tähendab seda aega, kui väärtuste kõikumine mis tahes 15-minutilisel ajavahemikul on alla 3 %. Pärast stabiilsuse saavutamist tehakse konkreetse seadme nõuete kohased täielikud fotomeetrilised mõõtmised. Teha tuleb konkreetse laterna kõigi katsepunktide fotomeetriline mõõtmine. |
|
4.3.1.3. |
Arvutada punkti 4.3.1.1 kohaselt kindlaks määratud fotomeetriliste katsepunktide väärtuste ja punkti 4.3.1.2 kohaselt kindlaks määratud väärtuste suhtarv. |
|
4.3.1.4. |
Pärast fotomeetriliste näitajate stabiliseerumist tuleb leitud suhtarvu kohaldada kõigi ülejäänud katsepunktide suhtes, et koostada uus fotomeetriliste näitajate tabel, mis annab ülevaate täielikust fotomeetriast pärast üheminutilist töötamist. |
|
4.3.1.5. |
Ühe minuti möödudes ning pärast fotomeetriliste näitajate stabiliseerumist mõõdetud valgustugevuse väärtused peavad vastama vähima ja suurima väärtuse nõuetele. |
|
4.3.2. |
Värvus
Kiiratava valguse värvus, mida mõõdetakse pärast üheminutilist tööd ja pärast fotomeetriliste näitajate stabiliseerumist punktis 4.3.1.2 esitatud kirjelduse kohaselt, peab mõlemal juhul jääma ettenähtud värvuse piiridesse. |
5. LIHTLÄHITULD TEKITAVA(TE) LEEDMOODULI(TE) OBJEKTIIVSE VALGUSVOO MÕÕTMINE PEAB TOIMUMA JÄRGMISELT.
|
5.1. |
Leedmooduli(te) konfiguratsioon peab vastama käesoleva eeskirja punktis 3.1.3 esitatud tehnilisele kirjeldusele. Kui tüübikinnituse taotleja seda taotleb, peab tehniline teenistus tööriistade abil optilise osa (teisese optika) eemaldama. Seda menetlust ja allpool kirjeldatud mõõtetingimusi tuleb kirjeldada katsearuandes. |
|
5.2. |
Taotleja peab esitama igast tüübist ühe mooduli koos valgusallika elektroonilise juhtseadisega (kui see on olemas) ja andma piisavad juhised.
Vastava esilaterna või kohanduvate esitulede süsteemi termiliste kasutustingimuste jäljendamiseks võib kasutada sobivat temperatuuri juhtimise süsteemi (nt jahutusradiaator). Enne katsetamist tuleb iga leedmoodulit vähemalt 72 tundi vanandada vastava esilaterna kasutustingimustega samadel tingimustel. Kui kasutatakse Ulbrichti kuuli, peab kuuli minimaalne läbimõõt olema üks meeter või vähemalt kümnekordne leedmooduli maksimaalne mõõde, olenevalt sellest, kumb neist kahest on suurem. Valgusvoo integreeritud mõõtmiseks võib kasutada ka goniofotomeetrit. Arvesse tuleb võtta Rahvusvahelise Valgustuskomisjoni (CIE) 1989. aasta väljaandes nr 84 tehtud ettekirjutusi ruumi temperatuuri, paigutuse jm kohta. Leedmoodulil tuleb suletud kuulis või goniofotomeetris lasta töötada umbes üks tund. Valgusvoogu mõõdetakse, kui on saavutatud stabiilsus, nagu on kirjeldatud punktis 4.3.1.2. |
10. LISA
Lihtlähitule ja toetavate valgusallikate ning seotud valgusallikate valikute üldskeem
11. LISA
Nullkese
Kui on ette nähtud.
a = vähemalt 2 mm
Nullkeskme valikuline märk paigutatakse hajutiklaasile hajutiklaasi ja lähitule nulltelje ristumiskohal, samuti kaugtule hajutiklaasidele, kui need ei ole lähitulega grupeeritud, kombineeritud ega vastastikku ühendatud ja eesmise udutulelaterna hajutiklaasile.
Joonisel A11-I on kujutatud nullkeskme märk projitseerituna hajutiklaasi puutujatasapinnale umbes hajutiklaasi keskel. Jooned, mis moodustavad selle märgi, võivad olla pidev- või punktiirjooned.
12. LISA
Pinge märgistus
|
Märgistus kantakse iga sellise esilaterna põhikorpusele, mis sisaldab üksnes gaaslahenduslampe ja liiteseadist, ning liiteseadise igale välimisele osale. Liiteseadis(ed) on ette nähtud nn V elektrisüsteemi jaoks. |
Märgistus kantakse iga sellise esilaterna põhikorpusele, mis sisaldab vähemalt ühte gaaslahenduslampi ja liiteseadist. Liiteseadis(ed) on ette nähtud nn V elektrisüsteemi jaoks. Mitte ükski esilaternas olev hõõgniitlamp ei ole ette nähtud 24 V elektrisüsteemi jaoks. |
13. LISA
Tüübikinnitusmärkide kujundus
Järgmised tüübikinnitusmärgi paigutused on esitatud vaid näitena ja kõik muud käesoleva eeskirja punkti 3.3 kohased paigutused vastavad nõuetele.
1. Ühe teevalgustusseadme tüübikinnitusmärk
|
a = vt käesoleva eeskirja punkt 3.3.1.2.1. |
Vasakul kujutatud tüübikinnitusmärgiga seade on kohanduvate esitulede süsteemi paigaldusüksus, mis on saanud tüübikinnituse Madalmaades (E4) ja kannab käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnitusnumbrit 19243. Number pärast 149R-i näitab, et tüübikinnitus on antud käesoleva eeskirja algversiooni (00) nõuete kohaselt. Funktsioonide tähised näitavad, et tüübikinnitus on antud seoses kaugtulega (R) ning C- ja V-klassi lähitulega. Paarispunktiga nool näitab, et lähituled sobivad mõlema liiklussuuna jaoks, milleks tuleb sõidukil optilise osa või valgusallika seadeid vastavalt reguleerida. Täht T näitab, et C-klassi lähituli, V-klassi lähituli ja kaugtuli vastavad kurvivalgustuse nõuetele. Horisontaaljoon tähe R kohal näitab, et kaugtulede funktsiooni jaoks kasutatakse mitut süsteemi sellel küljel paiknevat paigaldusüksust. Arv 30 näitab, et kaugtulede maksimaalne tugevus on vahemikus 123 625 – 145 125 kandelat. |
|
|
Vasakul kujutatud tüübikinnitusmärgiga latern on ainult vasakpoolseks liikluseks (nool) ettenähtud gaaslahenduslampidega lähitulelatern (DC), milles kasutatakse plastist hajutiklaasi (PL), mis on saanud tüübikinnituse Prantsusmaal (E2) käesoleva eeskirja kohaselt (149R), nagu on sätestatud algses muudatuste seerias (00), koos eesmise ääretulelaternaga (A), nagu on sätestatud valgussignaalseadmete eeskirja (148R) algses muudatuste seerias (00). Mõlemad laternad (funktsioonid) on saanud tüübikinnituse tüübikinnitusnumbriga 3223. |
2. Grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud laternate tüübikinnitusmärk
|
Märkus: |
vertikaalsed ja horisontaalsed jooned näitavad skemaatiliselt valgussignaallaterna kuju. Need jooned ei ole tüübikinnitusmärgi osad. |
|
Märkus: |
joonistel A13-III ja A13-IV esitatud näited vastavad valgustusseadmele, millel on tüübikinnitusmärk, mis koosneb järgmistest osadest:
|
Selles näites on kujutatud esivalgustussüsteemi, mis koosneb kahest paigaldusüksusest sõiduki vasakul küljel ja ühest paigaldusüksusest paremal küljel.
Eespool esitatud tüübikinnitusmärkidega süsteem vastab käesoleva eeskirja (algversiooni) nõuetele vasakpoolseks liikluseks ettenähtud lähitule osas ja kaugtule osas, mille maksimaalne valgustugevus on vahemikus 123 625 – 145 125 kandelat (mida näitab number 30) ning mis on grupeeritud kategooria 1a eesmise suunatulelaternaga ja eesmise ääretulelaternaga, mis on saanud tüübikinnituse ÜRO eeskirja nr 148 00-seeria muudatuste kohaselt.
Süsteemi paigaldusüksus nr 1 (vasakul küljel) kiirgab osa C-klassi lähitulest ja E-klassi lähituld. C-tähe kohal paiknev horisontaalne joon näitab, et süsteemi sellel küljel koosneb C-klassi lähituli mitmest samaaegselt töötavast paigaldusüksusest. T-täht, mis paikneb tähiste reas kõige paremal, näitab, et C-klassi lähitulel ja E-klassi lähitulel on olemas kurvivalgustuse režiim.
Süsteemi paigaldusüksus nr 3 (vasakul küljel) on ette nähtud kiirgama süsteemi sellel küljel C-klassi lähitulede teist osa (nagu näitab horisontaalne joon C-tähe kohal) ja W-klassi lähituld. Täiendava valgusallika puhul ei ole ringjoonega ümbritsetud E-täht, millele järgneb riigi tunnusnumber, vajalik.
Süsteemi paigaldusüksus nr 2 (paremal küljel) sisaldab osa C-klassi lähitulest ja E-klassi lähituld, kusjuures mõlemal on olemas ka kurvivalgustuse režiim, ning täiendavalt ka W-klassi lähituld.
|
Märkus: |
espool toodud näites on süsteemi eri paigaldusüksustel sama tüübikinnitusnumber. |
3. VALGUSALLIKA MOODULITE TUNNUSKOOD
Joonisel A13-VI kujutatud tunnuskoodiga valgusallika moodul on saanud koos esilaternaga esmase tüübikinnituse Itaalias (E3) ja kannab tüübikinnitusnumbrit 17325.
Joonisel A13-VII kujutatud tunnuskoodiga täiendav valgustusüksus on saanud koos esilaternaga esmase tüübikinnituse Jaapanis (E43) ja kannab tüübikinnitusnumbrit 1234.
14. LISA
Kirjelduste vormid
Suurim formaat: A4 (210 x 297 mm)
Kohanduvate esitulede süsteemi kirjelduse vorm nr 1
Süsteemi valgustusfunktsioonidele ja funktsioonide režiimidele vastavad kohanduvate esitulede süsteemi juhtsignaalid
|
Kohanduvate esitulede süsteemi juhtsignaal |
Funktsioon või režiim(id), mida signaal mõjutab (1) |
Tehnilised näitajad (2) (vajaduse korral kasutada eraldi lehte) |
|||||||||||
|
Lähituli |
Kaugtuli |
||||||||||||
|
|
C-klass |
|
V-klass |
|
E-klass |
|
W-klass |
|
|||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Puudub/vaikimisi |
|
X |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Signaal V |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Signaal E |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Signaal W |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Signaal T |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud signaalid (3) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kohanduvate esitulede süsteemi kirjelduse vorm nr 2
Valgustusüksuste valgustatud alade piirid, reguleerimisvahendid ja reguleerimismenetlused
|
Valgus-tus-üksuse nr (4) |
Valgustatud ala piir (5) |
Reguleerimisvahend |
Näitajad ja lisanõuded (kui on) (8) |
||||
|
Valgustusüksus tekitab ühe või mitu lähitule valgustatud ala piiri või toetab seda, |
vertikaalne |
horisontaalne |
|||||
|
nagu on kirjeldatud käesoleva eeskirja (6) 5. lisas |
ja kohaldatakse käesoleva eeskirja punkti 5.3.5.1 sätteid (6) |
seotud põhiüksusega nr (7) |
seotud põhi-üksusega nr (7) |
||||
|
1 |
jah/ei |
jah/ei |
jah/ei |
. . . . |
jah/ei |
. . . . |
|
|
2 |
jah/ei |
jah/ei |
jah/ei |
. . . . |
jah/ei |
. . . . |
|
|
3 |
jah/ei |
jah/ei |
jah/ei |
. . . . |
jah/ei |
. . . . |
|
|
4 |
jah/ei |
jah/ei |
jah/ei |
. . . . |
jah/ei |
. . . . |
|
|
5 |
jah/ei |
jah/ei |
jah/ei |
. . . . |
jah/ei |
. . . . |
|
|
6 |
jah/ei |
jah/ei |
jah/ei |
. . . . |
jah/ei |
. . . . |
|
|
7 |
jah/ei |
jah/ei |
jah/ei |
. . . . |
jah/ei |
. . . . |
|
(1) Märkida ristiga asjakohas(t)ele kombinatsiooni(de)le vastavad ruudud.
(2) Edastatav teave:
|
a) |
füüsikalised omadused (elektrivool/pinge, optilised, mehaanilised, hüdraulilised, pneumaatilised jne omadused); |
|
b) |
informatsiooni laad (pidev/analoog, binaarne, digitaalselt kodeeritud, jne); |
|
c) |
ajast sõltuvad andmed (ajakonstant, resolutsioon jne); |
|
d) |
signaali olek, kui on täidetud ÜRO eeskirja nr 48 punkti 6.22.7.4 tingimused; |
|
e) |
signaali olek süsteemi tõrke korral (võrreldes olekuga süsteemi sisendis). |
(3) Vastavalt taotleja kirjeldusele; vajaduse korral kasutada eraldi lehte.
(4) Süsteemi iga valgustusüksuse tunnusnumber käesoleva eeskirja 1. lisa kohaselt ja käesoleva eeskirja punktis 3.1.2 ette nähtud joonise kohaselt (vajaduse korral kasutada eraldi lehte/lehti).
(5) ÜRO eeskirja nr 48 punkti 6.22.6.1.2 nõuete kohaselt.
(6) Mittevajalik maha tõmmata.
(7) Kui see on olemas, märkida valgustusüksus(t)e number (numbrid).
(8) Teave, näiteks valgustusüksuste või valgustusüksuste kogumite reguleerimise järjekord või reguleerimisprotsessi suhtes kehtivad lisanõuded.
(9) Põhivalgustusüksuse reguleerimine võib kaasa tuua vajaduse reguleerida ühe või enamat muud valgustusüksust.