1.

noorsootöö on lai mõiste, mis hõlmab mitmesugust sotsiaalset, kultuuri-, haridus-, keskkonna- ja/või poliitikaalast tegevust, mida noored teevad, mida tehakse koos noortega ja nende heaks, rühmas või individuaalselt. Noorsootööd teevad tasustatud ja vabatahtlikud noorsootöötajad ning see põhineb mitteformaalse ja informaalse õppe protsessidel, mis keskenduvad noortele ja vabatahtlikule osalemisele. Noorsootöö on oma olemuselt sotsiaalne tegevus, hõlmates koostööd noortega ja kogukondadega, kus nad elavad, hõlbustades noorte aktiivset osalemist oma kogukonnas ja otsuste tegemises ning nende sellesse kaasamist (1);

2.

kuigi on olemas ühine arusaam noorsootöö esmasest ülesandest, tehakse seda ELi liikmesriikides väga erinevates vormides, seda määratletakse või kirjeldatakse erinevalt ning see on seotud erinevate arusaamade, traditsioonide, sidusrühmade ja tavadega. Seda tehakse erinevates vormides ja keskkondades (2). Noorsootööl on oluline roll noorte isiklikus ja sotsiaalses arengus, ühiskonnas osalemises ja üleminekutes, mida nad kogevad. See on suunatud kõigile noortele, sealhulgas nendele, kes osalevad ühiskonnaelus vähem ja/või kellel on vähem võimalusi ja/või kelle täielik poliitiline ja sotsiaalne osalemine on ohus ebasoodsate individuaalsete või struktuuriliste tingimuste (3) või diskrimineerimise tõttu;

3.

noored osalevad vabatahtlikkuse alusel organiseeritult või iseorganiseerunult noorteorganisatsioonides, ühendustes, noorte algatustes või muudes avatud osalemisvormides, edendades seega ühiskonna arengut kõigil tasanditel. Noorsootööl on selle tegevuse toetamisel oluline roll. See on viis, kuidas jõuda väikeste ja äärepoolsemate piirkondade kogukondadeni ja edendada noortega dialoogi avatud ja kõigile kättesaadavas vormis;

4.

noorsootöö võimaldab noortel tundma õppida ja kogeda selliseid universaalseid väärtusi nagu inimõigused, sooline võrdõiguslikkus, demokraatia, rahu, pluralism, mitmekesisus, kaasatus, solidaarsus, sallivus ja õiglus;

5.

noorsootöö on omaette valdkond ning oluline mitteformaalse ja informaalse sotsialiseerumise keskkond. Noorsootööd viib läbi lai noorsootöö praktikakogukond (4). Noorsootöö on suunatud noorte individuaalsetele vajadustele ja nõuetele ning tegeleb otseselt probleemidega, millega nad tänapäeva ühiskonnas kokku puutuvad. Noorsootöö oluline osa on ühiskonnas turvaliste, juurdepääsetavate, avatud ja autonoomsete keskkondade ning noorte jaoks toetava ja kogemustepõhise õpikeskkonna loomine. Noorte osalemine noorsootöö kujundamises ja elluviimises on oluline tagamaks, et organisatsioonid, programmid ja tegevused vastavad noorte vajadustele ja püüdlustele ning on nendega kooskõlas;

6.

noorsootöö hõlbustab noorte õppimist ja osalemist ning edendab seeläbi teadlikkust demokraatiast ja Euroopa kodanikuaktiivsust;

7.

2015. aastal toimunud teisel Euroopa noorsootööalasel kokkutulekul püüdsid sidusrühmad saavutada ühtse Euroopa arusaama noorsootöö suhtes ning kirjeldada selle noortega seonduvaid põhiülesandeid: noorte jaoks keskkondade loomine ja nende elus üleminekute võimaldamine,

8.

viimastel aastakümnetel on noorsootöö arenenud omaette töövaldkonnaks, mida teevad noored ning mida tehakse koos noortega ja noorte jaoks Euroopa tasandil. Mõnes liikmesriigis on noorsootöö juba väljakujunenud valdkond. Selle potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks tuleb suutlikkust siiski edasi arendada;

9.

noorsootöö praktikakogukond on olnud selle valdkonna paljude viimaste arengute allikas. Neid arenguid on edasi viinud paljud erinevad sidusrühmad, kes tegelevad noorsootöö valdkonna konkreetsete vajadustega. Kõnealused arengud kajastavad noorsootöö ja selle erinevate traditsioonide suurt mitmekesisust eri liikmesriikides;

10.

Euroopas tehtava noorsootöö ees seisab endiselt mitu väljakutset:

11.

nii ELi noortestrateegias (2019–2027) kui ka Euroopa Nõukogu noortesektori strateegias 2030 kutsutakse üles töötama välja Euroopa noorsootöö tegevuskava. Selles üleskutses innustatakse ELi noortestrateegias otsima täiendavaid sünergiaid Euroopa Nõukogu poolt selles valdkonnas tehtava tööga. See võimaldaks edendada vastastikust koostööd ja luua sünergiat ELi ja Euroopa Nõukogu vahel, et arendada edasi noorsootöö tavasid ja poliitikat;

12.

Euroopa noorsootöö tegevuskava (edaspidi „tegevuskava“) on strateegiline raamistik noorsootöö kvaliteedi ja innovatsiooni tugevdamiseks ja arendamiseks ning noorsootöö tunnustamiseks. Sellega võetakse vastu sihipärane lähenemisviis teadmistepõhise noorsootöö edasiarendamiseks Euroopas ning poliitiliste otsuste sidumiseks nende praktilise rakendamisega. Kõnealust tegevuskava iseloomustab koordineeritud koostöö eri tasandite sidusrühmade ja noorsootöö eri valdkondade vahel ning selle eesmärk on samuti tugevdada noorsootööd kui eraldiseisvat töövaldkonda, mis võib toimida teiste poliitikavaldkondade võrdse partnerina;

13.

tegevuskava koosneb järgmistest elementidest:

14.

edendada noorsootöö kvaliteedi ja innovatsiooni edasiarendamist ja tugevdamist ning noorsootöö tunnustamist ning parandada partnerluses noorsootöö praktikakogukonnaga selle teostamise raamistikku kõigil tasanditel, sealhulgas tuginedes valdkondadevahelisele koostööle ja tõenditel põhinevatele lähenemisviisidele;

15.

pöörata erilist tähelepanu tegevuskava rakendamisele ELi noortestrateegia osana ning võimaluse korral integreerida noorsootöö täielikult liikmesriikide noortepoliitika kõigisse tasanditesse ja seonduvatesse (riiklikesse, piirkondlikesse ja kohalikesse) strateegiatesse;

16.

tagada kestlike struktuuride olemasolu ja asjakohaste vahendite kättesaadavus kvaliteetseks noorsootööks, et kõik noored saaksid selles valdkonnas kehtestatud meetmete osas positiivse kogemuse või et nad saaksid neid meetmeid ise kujundada, pöörates erilist tähelepanu meetmetele kohalikul tasandil ning äärepoolsetes ja maapiirkondades, kus noorsootöö võimalused on piiratud;

17.

tugevdada ja laiendada noorsootöö ühiseid põhimõtteid noorsootöö praktikakogukonnas, suurendades teadmisi ja teadlikkust noorsootöö arengust Euroopas, edendades korrapärast koostööd, vahetust ja ühiseid tavasid, võttes samal ajal arvesse erinevusi noorsootöö eri tasandite ja valdkondade vahel;

18.

parandada arusaamist noorsootöös hariduse ja koolituse valdkonnas kasutatavatest mõistetest, meetoditest ja vahenditest, arendada vajaduse korral edasi formaalse ja mitteformaalse noorsootöö alase hariduse ja koolituse pädevuspõhiseid raamistikke ning pakkuda noorsootöös osalejatele piisavat kvaliteetset haridust, koolitust, juhendamist ja toetust;

19.

korrapäraselt jälgida ja hinnata noorsootöö olukorda, arenguid ja väljakutseid, analüüsida noorte vajadusi ja noorsootööga seotud suundumusi, kaasata noori strateegiate väljatöötamisse ning julgustada noorsootöö praktikakogukonda koostöös teiste asjaomaste sektoritega nendele arengutele reageerima ja jätkama vastavalt oma töömeetodite arendamist;

20.

vajaduse korral arendada edasi strateegiaid ja meetmeid, mis võimaldavad tunnustada ja valideerida mitteformaalset ja informaalset õpet noorsootöö valdkonnas ning tunnustada noorsootöö panust noorte mõjuvõimu suurendamisse;

21.

suurendada noorsootöö suutlikkust anda noortele võimalus aidata kaasa kaasava, kestliku, demokraatliku, pluralistliku ja rahumeelse ühiskonna arengule;

22.

suurendada võimalusi piiriüleseks suhtluseks ja vahetuseks erineva kultuuri- ja sotsiaal-majandusliku taustaga noorte vahel ning kultuuridevaheliseks vahetuseks liikmesriikides, muutes selle noorsootöös tavapäraseks, ning hõlbustada strateegilisemate noorsootöö koostööprojektide loomist kogu Euroopas;

23.

võttes arvessse COVID-19 pandeemiast saadud kogemusi ja pidades silmas võimalikke tulevasi kriise, tagada kõigil tasanditel noorsootöös osalevate erinevate rajatiste ja struktuuride jätkuva olemasolu ja toimimise, arendades kriisikindlaid mehhanisme ja vahendeid, sealhulgas digitehnoloogiat, ning tagada, et need rajatised ja struktuurid on võimelised kohanema praeguse olukorraga ja tulevikus tekkida võivate sarnaste olukordadega;

24.

tugevdada koostööd nii liikmesriikide ja Euroopa Nõukogu vahel kui ka vastavate institutsioonide vahel, et toetada kvaliteetse noorsootöö arengut kogu Euroopas,

25.

integreerima noorsootöö olemasolevatesse ja tulevastesse noortepoliitika strateegiatesse ning nende rakendamisse kõigil haldustasanditel, et soodustada innovatsiooni, parandada kvaliteeti ja suurendada kõnealuse valdkonna tunnustamist, pöörates erilist tähelepanu kohaliku tasandi meetmetele tegevuskava kujundamisel ja arendamisel;

26.

määrama kindlaks teemad ja tegevusvaldkonnad noorsootöö edasiseks arendamiseks kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil kooskõlas tegevuskava ühiste eesmärkidega, mis tuleks välja töötada ja ellu viia ELi noortestrateegia raames ning koostöös noorsootöö praktikakogukonnaga. See protsess peaks olema võimalikult sihipärane ja vajaduse korral integreeritud olemasolevatesse strateegiatesse;

27.

teavitama kõiki asjaomaseid noorsootöö praktikakogukonna riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi osalejaid tegevuskavast ja selle rakendamisest ning tagama asjakohase dialoogi nendega ja nende vahel,

28.

edendama noorsootöö Euroopa mõõdet piiriülese ja riikidevahelise vahetuse, koostöö, kultuuridevahelise õppe ja vastastikuse õppe kaudu;

29.

hõlbustama tegevuskava rakendamist ja edasiarendamist, kasutades olemasolevaid struktuure ja vahendeid või määrates kindlaks või luues vajaduse korral uusi tugistruktuure, vahendeid, partnerlusi või muid asjakohaseid koostöömeetodeid eri tasanditel;

30.

püüdma tagada, et tegevuskava kujundab võimalikult suures ulatuses noorsootöö praktikakogukond, ning tegema sellele kättesaadavaks teabe, võimalused ja keskkonnad, et hõlbustada selle osalemist. Sellega seoses tuleks erilist tähelepanu pöörata noortele ja noorsootöötajatele;

31.

korraldama põhimõtteliselt iga viie aasta järel Euroopa noorsootöö alase kokkutuleku, mis toimiks tegevuskava edasiarendamise foorumina, kaaluma osana ELi naabruspoliitikast Euroopa Nõukogu liikmesriikide osalema kutsumist ning uurima võimalusi toetada tegevuskava ettevalmistamist ja rakendamist „Erasmus+ noored“ ja Euroopa solidaarsuskorpuse programmide kaudu;

32.

looma asjaomaste struktuuride avatud ja konsultatiivse võrgustiku noorsootöö arendamiseks Euroopas, mis aitab tõhusalt kaasa noorsootöö arengule, edendades uuenduslikke lähenemisviise, toetades noorsootöö praktikakogukonnas ja sellest väljaspool erinevate osalejatega ja nende vahel toimuvat arengut ja koostööd, pakkudes toetust ja levitades teavet erinevate temaatiliste prioriteetide, lähenemisviiside, võrgustike ja sihtrühmade kohta. Sellega seoses tuleks võrgustikku toetada ka muudest sektoritest saadavate nõuannete ja eksperditeadmistega. Võrgustiku arendustöösse peaks püüdma kaasata uusi osalejaid;

33.

uurima võimalusi, kuidas sellised ELi rahastamisprogrammid nagu „Erasmus+ noored“ ja Euroopa solidaarsuskorpus saaksid vajaduse korral aktiivselt kaasa aidata tegevuskava rakendamisele, kasutades nende programmide erinevaid rahastamisvahendeid;

34.

edendama aktiivset, kriitilist kodanikuaktiivsust ja teadlikkust demokraatiast ning mitmekesisuse tunnustamist kõigi noorte seas kui noorsootöö püsivaid ja olulisi elemente, sealhulgas edendades pädevuse suurendamist noorsootöötajate hariduse ja koolituse kaudu. Andma kõigile noortele ilma diskrimineerimiseta võimaluse tegutseda omal algatusel, arendada enesetõhusust ja avaldada positiivset mõju;

35.

jälgima ja hindama tegevuskava rakendamist. Selleks peaks ELi noortearuanne sisaldama eraldi peatükki noorsootöö struktuuride, tugivahendite, partnerluste või muude asjakohaste koostöömeetodite arendamise kohta liikmesriikides ja Euroopa tasandil,

36.

tagama, et tegevuskava võetakse arvesse ELi noortestrateegia, sealhulgas Euroopa noortevaldkonna eesmärkide rakendamises, ning suurendama selle nähtavust, kasutades ELi noortestrateegias tegevuskava rakendamiseks ning selle tulemuste jälgimiseks, hindamiseks, levitamiseks ja kasutamiseks ette nähtud juhtimisvahendeid;

37.

tagama tegevuskava rakendamisel koostoime teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega ning tugevdama olemasolevat partnerlust Euroopa Nõukoguga täiendava ja kooskõlastatud tegevuse kaudu. ELi ja Euroopa Nõukogu partnerlusele noortevaldkonnas võiks anda keskse rolli koostoime tagamisel ja noorsootöötajate dialoogi hõlbustamisel;

38.

kaaluma avatud ja mitmekeelse noorsootööle pühendatud Euroopa digitaalse platvormi väljatöötamist tihedas koostöös noorsootöö praktikakogukonnaga, et jagada teavet, teadmisi ja häid tavasid, osaleda koostöös ja vastastikuses õppimises. Seeläbi hõlbustada tegevuskava, sealhulgas selle välismõõtme arendamist ja rakendamist, kui see on asjakohane. Noorsootöö praktikakogukonda esindav eksperdirühm võiks kõnealuse platvormi loomise ja rakendamise protsessis osaleda ja selle kohta nõu anda;

39.

tugevdama teadmus- ja tõenduspõhiseid lähenemisviise Euroopa noorsootöös, hõlbustades ekspertide vahetust ning teadusel ja praktikal põhinevaid teadusuuringuid kõnealuses valdkonnas kohaldatavate põhimõtete, arengute, kontseptsioonide, tegevuste ja tavade mõju kohta, eelkõige kaasates noori teadlasi ja luues noorsootöö organisatsioonides eksperditeadmiste varamu.