Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumise kuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatusdokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav internetis: http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html
ÜRO eeskiri nr 25: sõiduki istmega kokku ehitatud või eraldiseisvate peatugede tüübikinnituse ühtsed sätted [2020/1169]
Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:
|
|
04-seeria muudatuste 1. täiendus – jõustumiskuupäev: 15. juuni 2015
|
SISUKORD
EESKIRI
|
3.
|
Tüübikinnituse taotlemine |
|
|
8.
|
Tootmise nõuetele vastavus |
|
|
9.
|
Karistused tootmise nõuetele mittevastavuse korral |
|
|
10.
|
Peatoe tüübikinnituse muutmine ja laiendamine |
|
|
14.
|
Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid |
|
LISAD
|
1. lisa.
|
Teatis, milles käsitletakse istmega kokku ehitatud või eraldiseisva peatoe tüübile tüübikinnituse andmist, laiendamist, andmata jätmist või tühistamist või tootmise lõpetamist eeskirja nr 25 kohaselt. |
|
|
2. lisa.
|
Tüübikinnitusmärkide paigutus |
|
|
3. lisa.
|
Mootorsõidukite istekohtade H-punkti ja torso tegeliku kaldenurga kindlaksmääramise menetlus |
|
|
4. lisa.
|
Peatoe kõrguse ja laiuse määramine |
|
|
5. lisa.
|
Katsete käigus tehtavad joonised ja mõõtmised |
|
|
6. lisa.
|
Energia hajumise katse kord |
|
|
7. lisa.
|
Peatoe ava mõõdu A kindlaksmääramine |
|
1. KOHALDAMISALA
|
1.1.
|
Käesolevat eeskirja kohaldatakse peatugede suhtes, mis vastavad ühele punktis 2.2 määratletud tüübile (1).
|
|
1.1.1.
|
Eeskirja ei kohaldata peatugede suhtes, mida saab paigaldada klappistmetele või külje või seljaga sõidu suunas olevatele istmetele.
|
|
1.1.2.
|
Eeskirja kohaldatakse istmete seljatugede suhtes, kui need on loodud täitma ka peatugede otstarvet vastavalt määratlusele punktis 2.2.
|
2. MÕISTED
Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid.
|
2.1.
|
„Sõidukitüüp“ – kategooria mootorsõidukeid, mis ei erine üksteisest järgmiste oluliste omaduste poolest:
|
|
2.1.1.
|
sõitjateruumi piiritlevad kere kontuurid ja sisemõõtmed,
|
|
2.1.2.
|
istmete tüüp ja mõõtmed,
|
|
2.1.3.
|
peatoe kinnituse tüüp ja mõõtmed ning otse sõiduki konstruktsiooni külge kinnitatud peatoe puhul konstruktsiooni vastavate osade tüüp ja mõõtmed.
|
|
2.2.
|
„Peatugi“ – seade, mille eesmärk on vähendada täiskasvanud sõitja pea tahapoole nihkumist torso suhtes, et vähendada sõitja kaelalülide vigastamise ohtu õnnetuse korral.
|
|
2.2.1.
|
„Istmega kokku ehitatud peatugi“ – peatugi, mille moodustab istme seljatoe ülemine osa. Käesolevale määratlusele vastavad peatoed, mis vastavad punktide 2.2.2 ja 2.2.3 määratlustele, kuid mida saab istme või sõiduki konstruktsiooni küljest eemaldada ainult tööriistade abil või istmekatte osalise või täieliku eemaldamise teel.
|
|
2.2.2.
|
„Mahavõetav peatugi“ – peatugi, mille moodustab istmest eraldatav osa ja mis on konstrueeritud nii, et see kinnitatakse püsivalt istme seljatoe külge.
|
|
2.2.3.
|
„Eraldiseisev peatugi“ – peatugi, mille moodustab istmest eraldi asuv osa ja mis on konstrueeritud nii, et see kinnitatakse püsivalt sõiduki kere külge.
|
|
2.3.
|
„Istme tüüp“ – istmed, mis ei erine üksteisest mõõtmete, karkassi ega polsterduse poolest, kuid võivad erineda viimistluse või värvuse poolest.
|
|
2.4.
|
„Peatoe tüüp“ – peatoed, mis ei erine mõõtmete, karkassi ega polsterduse poolest, kuid võivad erineda viimistluse, värvuse või kattematerjali poolest.
|
|
2.5.
|
„Istme võrdluspunkt“ („H-punkt“) (vt käesoleva eeskirja 3. lisa) – istme suhtes vertikaalsel pikitasapinnal asuv punkt, mida läbib inimkeha matkiva mannekeeni puusaliigese teoreetiline pöörlemistelg.
|
|
2.6.
|
„Võrdlusjoon“ – sirgjoon, mis läbib täiskasvanud mehe massist või mõõtmetest poole väiksema mannekeeni või sellega võrdsete näitajatega mannekeeni jalgade ja vaagna ühenduskoha ning kaela ja rindkere liitumiskoha. Istme H-punkti määramiseks käesoleva eeskirja 3. lisas kirjeldatud mannekeenil on võrdlusjoon kõnealuse lisa liites joonisel 1 näidatud joon.
|
|
2.7.
|
„Peajoon“ – sirgjoon, mis läbib pea raskuskeskme ning kaela ja rindkere ühenduskoha. Kui pea toetub peatoele, asetseb peajoon võrdlusjoone pikendusel.
|
|
2.8.
|
„Kokkupandav iste“ – ajutiseks kasutamiseks ette nähtud ja tavaliselt kokkupandud iste.
|
|
2.9.
|
„Reguleerimissüsteem“ – seade istme või selle osade reguleerimiseks sõitjale sobivasse asendisse.
|
Kõnealune seade võimaldab eelkõige reguleerida istme asendit järgmiselt:
|
2.9.3.
|
istumisnurga suhtes.
|
|
2.10.
|
„Nihutussüsteem“ – seadis, mis võimaldab kindla vaheasendita nihutada või pöörata istet või mõnda istme osa, et hõlbustada pääsu asjaomase istme taha.
|
3. TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE
|
3.1.
|
Tüübikinnituse taotluse esitab istme või peatoe kaubanime või -märgi omanik või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.
|
|
3.2.
|
Taotlusega koos tuleb esitada järgmised dokumendid kolmes eksemplaris:
|
|
3.2.1.
|
peatoe üksikasjalik kirjeldus, milles on eelkõige täpsustatud kasutatud polstrimaterjali või -materjalide omadused ning vajaduse korral ka tugi- ja kinnituselementide asukoht ja tehnilised andmed istmetüübi või istmetüüpide kohta, mille peatoele tüübikinnitust taotletakse.
|
|
3.2.2.
|
Mahavõetava peatoe puhul (vt määratlust punktis 2.2.2):
|
|
3.2.2.1.
|
üksikasjalik kirjeldus istme tüübi või tüüpide kohta, mille peatoele tüübikinnitust taotletakse;
|
|
3.2.2.2.
|
üksikasjalik kirjeldus sõidukitüübi või -tüüpide kohta, millele on ette nähtud paigaldada punktis 3.2.2.1 nimetatud istmed.
|
|
3.2.3.
|
Eraldiseisva peatoe puhul (vt määratlust punktis 2.2.3):
|
|
3.2.3.1.
|
sõiduki konstruktsiooni selle piirkonna üksikasjalik kirjeldus, kuhu peatugi on ette nähtud kinnitada;
|
|
3.2.3.2.
|
üksikasjalikud andmed sõidukitüübi kohta, millele paigaldamiseks peatoed on ette nähtud;
|
|
3.2.3.3.
|
konstruktsiooni ja peatoe iseloomulike osade mõõtjoonised; joonistel tuleb näidata tüübikinnitusnumbri kavandatav asukoht tüübikinnitusmärgi ringjoone suhtes;
|
|
3.2.4.
|
istme ja peatoe iseloomulike osade mõõtjoonised. Joonistel tuleb näidata tüübikinnitusnumbri kavandatav asukoht tüübikinnitusmärgi ringjoone suhtes.
|
|
3.3.
|
Tüübikinnituskatsete eest vastutavale tehnilisele teenistusele tuleb esitada järgmised näidised.
|
|
3.3.1.
|
Kui peatugi on istmega kokku ehitatud (vt määratlust punktis 2.2.1): neli istmekomplekti.
|
|
3.3.2.
|
Kui peatugi on mahavõetav (vt määratlust punktis 2.2.2):
|
|
3.3.2.1.
|
kaks istet igast tüübist, millele peatugi kinnitatakse;
|
|
3.3.2.2.
|
4 + 2N peatuge, kus N on istmetüüpide arv, millele peatugi kinnitatakse.
|
|
3.3.3.
|
Eraldiseisva peatoe (vt määratlust punktis 2.2.3) puhul kolm peatuge ja sõiduki konstruktsiooni vastav osa või terve sõiduk.
|
|
3.4.
|
Tüübikinnituskatsete eest vastutav tehniline teenistus võib nõuda:
|
|
3.4.1.
|
konkreetsete osade või materjalinäidiste esitamist ja/või
|
|
3.4.2.
|
punktis 3.2.2.2 nimetatud tüüpi sõidukite esitamist.
|
4. TÄHISED
|
4.1.
|
Tüübikinnituse saamiseks esitatud seadmed peavad:
|
|
4.1.1.
|
olema selgelt ja kustutamatult tähistatud taotluse esitaja kaubanime või kaubamärgiga;
|
|
4.1.2.
|
omama punktides 3.2.3.3 ja 3.2.4 nimetatud joonistel näidatud asukohas piisavalt ruumi tüübikinnitusmärgi jaoks.
|
|
4.2.
|
Kui peatugi on istmega kokku ehitatud või mahavõetav (vt määratlusi punktides 2.2.1 ja 2.2.2), võivad punktides 4.1.1 ja 4.1.2 nimetatud tähistused olla siltidel, mis on paigutatud punktis 3.2.4 nimetatud joonisel näidatud kohtadesse.
|
5. TÜÜBIKINNITUS
|
5.1.
|
Kui käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saamiseks esitatud peatoe tüüp vastab punktide 6 ja 7 nõuetele, antakse sellele tüübikinnitus.
|
|
5.2.
|
Igale tüübikinnituse saanud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit (praegu 03, mis vastavad 20. novembril 1989 jõustunud muudatuste seeriale 03) näitavad tüübikinnituse andmise ajaks käesolevas eeskirjas viimati tehtud oluliste tehniliste muudatuste seeriat. Sama kokkuleppeosaline ei tohi anda sama numbrit teisele peatoe tüübile.
|
|
5.3.
|
Teade peatoe tüübile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, laiendamise või andmata jätmise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastaval vormil.
|
|
5.4.
|
Igale punktides 2.2.1, 2.2.2 ja 2.2.3 määratletud ja käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saanud istmega kokku ehitatud või eraldiseisvale peatoele tuleb kinnitada rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, millel on:
|
|
5.4.1.
|
ringjoonega ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (2);
|
|
5.4.2.
|
tüübikinnitusnumber; ning
|
|
5.4.3.
|
istmega kokku ehitatud peatoe puhul tüübikinnitusnumbri ees olev käesoleva eeskirja number, R-täht ja mõttekriips.
|
|
5.5.
|
Tüübikinnitusmärk kinnitatakse punktis 4.1.2 nimetatud kohta.
|
|
5.6.
|
Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.
|
|
5.7.
|
Näited tüübikinnitusmärgi kujunduse kohta on esitatud käesoleva eeskirja 2. lisas.
|
6. ÜLDNÕUDED
|
6.1.
|
Peatugi ei tohi olla sõitjatele lisaohuallikas. Eelkõige ei tohi sellel üheski kasutusasendis olla ohtlikke konarusi ega teravaid ääri, mis võiksid suurendada sõitjate vigastuste ohtu või raskust. Allpool määratletud peaga kokkupõrke tsoonis asuvad peatoe osad peavad suutma hajutada energiat käesoleva eeskirja 6. lisas kirjeldatud viisil.
|
|
6.1.1.
|
Peaga kokkupõrke tsoon peab olema külgedelt piiratud kahe vertikaalse pikitasapinnaga, üks kummalgi küljel ning kumbki 70 mm kaugusel asjaomase istme sümmeetriatasapinnast.
|
|
6.1.2.
|
Peaga kokkupõrke tsoon peab olema ülevalt piiratud peatoe osaga, mis asub võrdlusjoonega R ristuva tasapinna kohal ning 635 mm kaugusel H-punktist.
|
|
6.1.3.
|
Erandina eespool nimetatud sätetest ei kohaldata energia neeldumise nõudeid nende peatugede tagumise külje suhtes, mis on ette nähtud paigaldamiseks istmetele, mille taga ei ole ühtegi istet.
|
|
6.2.
|
Peatoe esi- ja tagakülje osad – välja arvatud nende istmete peatugede tagakülg, mille taga ei ole teisi istekohti, – mis asuvad väljaspool eespool nimetatud vertikaalseid pikitasapindu, tuleb polsterdada nii, et pea ei puutuks otse vastu sõiduki osi, mille kõveruse raadius neis kohtades, kus nad ulatuvad 165 mm läbimõõduga alani, on vähemalt 5 mm.
Alternatiivina võib neid osi pidada sobivaks, kui nad on läbinud käesoleva eeskirja 6. lisas kirjeldatud energia neeldumise katse. Kui eespool nimetatud peatoe ja selle kinnituste osad on kaetud materjaliga, mis on pehmem kui 50 Shore’i kõvadust A, kohaldatakse käesoleva punkti nõudeid, välja arvatud käesoleva eeskirja 6. lisas määratud energia neelduvuse nõuded, ainult jäikade osade suhtes.
|
|
6.3.
|
Peatugi kinnitatakse istme või sõiduki konstruktsiooni külge nii, et peatoe polstrist, kinnitusest või istme seljatoest ei tungiks esile jäiku ja ohtlikke osasid, kui katse käigus rakendatakse peakujulisele katseseadmele survet.
|
|
6.4.
|
Peatoe kõrgus, mõõdetuna punktis 7.2 kirjeldatud viisil, peab vastama järgmistele tingimustele.
|
|
6.4.1.
|
Peatoe kõrgust mõõdetakse punktis 7.2 kirjeldatud viisil.
|
|
6.4.2.
|
Mittereguleeritava kõrgusega peatugede puhul peab esiistmetel olema peatugede kõrgus vähemalt 800 mm ja muudel istekohtadel vähemalt 750 mm.
|
|
6.4.3.
|
Reguleeritava kõrgusega peatoed:
|
|
6.4.3.1.
|
esiistmetel peab peatugede kõrgus olema vähemalt 800 mm ja muudel istekohtadel vähemalt 750 mm. See kõrgus mõõdetakse kõige kõrgema ja kõige madalama seadeasendi vahelises asendis;
|
|
6.4.3.2.
|
kasutuskõrgus ei tohi mingil juhul olla alla 750 mm;
|
|
6.4.3.3.
|
muude istmete puhul, v.a esiistmed, võivad peatoed olla sellised, et neid saab nihutada asendisse, mille kõrgus on alla 750 mm, eeldusel et sõitjale on selge, et see asend ei ole ette nähtud peatoe kasutamiseks;
|
|
6.4.3.4.
|
esiistmete puhul võivad peatoed olla sellised, et neid saab tühja istme puhul automaatselt nihutada asendisse, mille kõrgus on alla 750 mm, eeldusel et need lähevad automaatselt kasutusasendisse, kui sõitja istub istmele.
|
|
6.4.4.
|
Punktides 6.4.2 ja 6.4.3.1 nimetatud mõõtmed võivad olla väiksemad kui 800 mm esiistmete puhul ja väiksemad kui 750 mm muude istmete puhul, selleks et peatoe ja katuse sisepinna, akende või sõiduki mis tahes kereosa vahel oleks piisav vahemaa; see vahe ei tohi siiski ületada 25 mm. Nihutus- ja/või reguleerimissüsteemidega varustatud istmete puhul kohaldatakse seda kõigi istekohtade suhtes. Lisaks sellele ei või erandina punktist 6.4.3.2 olla ühegi kasutusasendi kõrgus alla 700 mm.
|
|
6.4.5.
|
Erandina punktides 6.4.2 ja 6.4.3.1 nimetatud kõrgusnõuetest ei tohi peatoed, mis on ette nähtud kasutamiseks tagumisel keskmisel istmel või istekohal, olla madalamad kui 700 mm.
|
|
6.5.
|
Seadme selle osa kõrgus, millele toetub pea ja mida mõõdetakse punktis 7.2 kirjeldatud viisil, peab reguleeritava kõrgusega peatoe korral olema vähemalt 100 mm.
|
|
6.6.
|
Mittereguleeritava kõrgusega seadme korral ei tohi vahe seljatoe ja peatoe vahel olla suurem kui 60 mm.
|
|
6.6.1.
|
Kui peatugi on reguleeritava kõrgusega, ei tohi see kõige madalaimas asendis olla seljatoe ülemisest servast kaugemal kui 25 mm.
|
|
6.6.2.
|
Mittereguleeritava kõrgusega peatoe korral on vaadeldav piirkond:
|
|
6.6.2.1.
|
540 mm kaugusel R-punktist võrdlusjoonega risti olev tasapind ja
|
|
6.6.2.2.
|
kummalgi pool võrdlusjoont sellest 85 mm kaugusel kulgev kahe vertikaalse pikitasapinna vaheline ala.
Selles alas võib olla üks või mitu ava, mis kujust sõltumata jäävad kaugusele a, mis punkti 7.5 kohaselt mõõdetuna on suurem kui 60 mm, tingimusel et pärast punkti 7.4.3.4 kohaselt tehtud lisakatset säilib vastavus punkti 7.4.3.6 nõuetele.
|
|
6.6.3.
|
Reguleeritava kõrgusega peatugede korral on peatoena toimiva seadme puhul lubatud üks või mitu ava, mis kujust sõltumata jäävad kaugusele a, mis punkti 7.5 kohaselt mõõdetuna on suurem kui 60 mm, tingimusel et pärast punkti 7.4.3.4 kohaselt korraldatud lisakatset säilib vastavus punkti 7.4.3.6 nõuetele.
|
|
6.7.
|
Peatoe laius peab olema selline, et tavalises istumisasendis oleks inimese pea nõuetekohaselt toetatud. Mõõtetasapinnal, mille laius on määratud punktis 7.3, peab peatoe laius ulatuma vähemalt 85 mm kummalegi poole selle istme sümmeetriatasapinda, mille jaoks peatugi on ette nähtud; seda vahemaad mõõdetakse punkti 7.3 kohaselt.
|
|
6.8.
|
Peatugi ja selle kinnitus peavad olema sellised, et punktis 7.4 sätestatud staatilise meetodi kohaselt mõõdetuna on peatoe võimaldatav maksimaalne pea nihkumine tahapoole alla 102 mm.
|
|
6.9.
|
Peatugi ja selle kinnitus peavad olema piisavalt tugevad, et purunemata vastu pidada punktis 7.4.3.7 määratud koormusele.
|
|
6.10.
|
Kui peatugi on reguleeritav, ei tohi olla võimalik ületada selle maksimaalset kasutamiseks ettenähtud kõrgust ilma kasutaja tahtliku reguleerimisele lisanduva tegevuseta.
|
7. KATSED
|
7.1.
|
Võrdluspunkti (H-punkti) määramine istmel, millega on ühendatud peatugi
See punkt määratakse kindlaks vastavalt käesoleva eeskirja 3. lisa nõuetele.
|
|
7.2.
|
Peatoe kõrguse kindlaksmääramine
|
|
7.2.1.
|
Kõik jooned peavad asetsema kasutatava istme sümmeetriatasapinnal, mille lõikumine istmega määrab ära peatoe ja seljatoe kontuuri (vt käesoleva eeskirja 4. lisa joonis 1).
|
|
7.2.2.
|
Täiskasvanud mehest poole väiksema massi ja mõõtmetega mannekeen või käesoleva eeskirja 3. lisas näidatud mannekeen tuleb asetada istmele tavalisse istumisasendisse. Kui istme seljatoe kalle on reguleeritav, fikseeritakse see asendisse, mis võimalikult täpselt vastab mannekeeni torso võrdlusjoone tahapoole kaldele 25° vertikaaltasapinna suhtes.
|
|
7.2.3.
|
Seejärel kantakse kõnealusel istmel 3. lisas nimetatud mannekeeni võrdlusjoone projektsioon punktis 7.2.1 määratletud tasapinnale. Peatoe ülemise ääre puutuja S tõmmatakse võrdlusjoonega risti.
|
|
7.2.4.
|
H-punkti ja puutuja S vaheline kaugus h on kõrgus, mida tuleb arvestada punkti 6.4 nõuete rakendamisel.
|
|
7.3.
|
Peatoe laiuse määramine (vt käesoleva eeskirja 4. lisa joonis 2)
|
|
7.3.1.
|
Võrdlusjoonega ristuv tasapind S1, mis asub punktis 7.2.3 määratletud puutujast S 65 mm allpool, määrab peatoe lõike, mida piiritleb kontuur C. Tasapinnale S1 kantakse lõiget C puutuvad sirged, mis kujutavad tasapinna S1 lõikumist vertikaalsete tasapindadega P ja P’, mis on kõnealuse istme sümmeetriatasapinnaga paralleelsed.
|
|
7.3.2.
|
Peatoe laius, mida tuleb arvesse võtta punkti 6.7 nõuete rakendamisel, on tasapindade P ja P’ projektsioonide vaheline kaugus L tasapinnal S1.
|
|
7.3.3.
|
Peatoe laius tuleb vajaduse korral kindlaks määrata ka 635 mm kõrgusel istme võrdluspunktist piki võrdlusjoont mõõdetuna.
|
|
7.4.
|
Seadme toimivuse kindlakstegemine
|
|
7.4.1.
|
Peatoe toimivust kontrollitakse allpool kirjeldatud staatilise katsega.
|
|
7.4.2.
|
Katse ettevalmistamine
|
|
7.4.2.1.
|
Kui peatugi on reguleeritav, tuleb see seada kõrgeimasse asendisse.
|
|
7.4.2.2.
|
Pinkistme puhul, kus kogu tugiraam (sealhulgas peatugede tugiraam) või selle osa on ühine mitmele istekohale, viiakse katse läbi üheaegselt kõigi istekohtade suhtes.
|
|
7.4.2.3.
|
Kui iste või tagaiste on sõiduki konstruktsiooni külge kinnitatud peatoe suhtes reguleeritav, tuleb see seada tehnilise teenistuse arvates kõige ebasoodsamasse asendisse.
|
|
7.4.3.1.
|
Kõik jooned peavad asetsema asjaomase istme vertikaalsel sümmeetriatasapinnal (vt eeskirja 5. lisa).
|
|
7.4.3.2.
|
Võrdlusjoone R projektsioon kantakse punktis 7.4.3.1 nimetatud tasapinnale.
|
|
7.4.3.3.
|
Nihutatud võrdlusjoon R1 saadakse nii, et käesoleva eeskirja 3. lisas nimetatud mannekeeni selga matkivale osale rakendatakse algjõudu, mis annab H-punkti suhtes tahapoole suunatud 37,3 daNm suuruse jõumomendi.
|
|
7.4.3.4.
|
165 mm läbimõõduga ümmarguse peakujulise katseseadme abil rakendatakse peatoe ülaservast 65 mm allpool ja nihutatud võrdlusjoonega R1 täisnurga all jõudu, mis tekitab H-punkti suhtes 37,3 daNm jõumomendi, kusjuures võrdlusjoon jääb nihutatud asendisse R1 vastavalt punkti 7.4.3.3 nõuetele.
|
|
7.4.3.4.1.
|
Kui avad takistavad eespool nimetatud jõu rakendamist peatoe ülaservast 65 mm allpool, võib vahemaad vähendada nii, et jõu telg läbib avale kõige lähemal asuva raamiosa keskjoone.
|
|
7.4.3.4.2.
|
Punktides 6.6.2 ja 6.6.3 kirjeldatud juhtudel korratakse katset, rakendades igale avale 165 mm läbimõõduga ümmarguse katseseadme abil jõudu,
|
|
mis läbib ava väikseima osa raskuskeskme võrdlusjoonega paralleelsel põikitasapinnal ja tekitab R-punkti suhtes 37,3 daNm jõumomendi.
|
|
|
7.4.3.5.
|
Määratakse peakujulise katseseadme puutuja Y, mis on paralleelne nihutatud võrdlusjoonega R1.
|
|
7.4.3.6.
|
Mõõdetakse puutuja Y ja nihutatud võrdlusjoone R1 vaheline kaugus X. Punkti 6.8 nõue loetakse täidetuks, kui kaugus X on vähem kui 102 mm.
|
|
7.4.3.7.
|
Kui punktis 7.4.3.4 kirjeldatud jõudu rakendatakse peatoe ülaservast 65 mm või väiksemal kaugusel, siis suurendatakse seda kuni 89 daN ainult juhul, kui iste või istme seljatugi enne seda ei purune.
|
|
7.5.
|
Peatoe ava kauguse a määramine (vt eeskirja 7. lisa)
|
|
7.5.1.
|
165 mm läbimõõduga kera abil määratakse iga ava kaugus a peatoe esikülje suhtes.
|
|
7.5.2.
|
Kera puudutab ava punktis, mis võimaldab selle maksimaalset sissetungimist jõudu rakendamata.
|
|
7.5.3.
|
Kera ja ava kahe kokkupuutepunkti vaheline vahemaa moodustab kauguse a, mida võetakse arvesse punktides 6.6.2 ja 6.6.3 sätestatud hindamisel.
|
8. TOOTMISE NÕUETELE VASTAVUS
|
8.1.
|
Iga 2. lisale vastavat tüübikinnitusmärki kandev peatugi või iste peab vastama tüübikinnituse saanud peatoe tüübile ning punktides 6 ja 7 ettenähtud tingimustele.
|
|
8.2.
|
Eespool nimetatud vastavuse kontrollimiseks tehakse piisaval arvul seeriatoodangu peatugede pistelisi kontrolle.
|
|
8.3.
|
Nende katsete puhul kasutatakse müügil olevaid või müüki minevaid peatugesid.
|
|
8.4.
|
Vastavuse kontrollimiseks valitud peatoed peavad läbima käesoleva eeskirja punktis 7 kirjeldatud katse.
|
9. KARISTUSED TOOTMISE NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL
|
9.1.
|
Tüübikinnitusega peatoed
Peatoe tüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui punktis 5.4 nimetatud peatoed ei läbi pistelist kontrolli või ei vasta tüübikinnituse saanud tüübile.
|
|
9.2.
|
Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on eelnevalt andnud, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.
|
10. PEATOE TÜÜBIKINNITUSE MUUTMINE JA LAIENDAMINE
|
10.1.
|
Igast peatoe tüübi muutmisest tuleb teatada peatoe tüübile tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele. Sellisel juhul võib asutus:
|
|
10.1.1.
|
võtta seisukoha, et tehtud muudatus ei avalda tõenäoliselt negatiivset mõju ja peatugi vastab igal juhul nõuetele, või või
|
|
10.1.2.
|
nõuda katsete eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt uut katsearuannet.
|
|
10.2.
|
Tüübikinnituse andmisest või andmata jätmisest koos muudatuste täpsustustega teatatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 4.3 kindlaks määratud korras.
|
|
10.3.
|
Tüübikinnituse laienduse andnud pädev asutus määrab igale laiendusele seerianumbri ja teatab sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele käesoleva eeskirja 1. lisas ettenähtud näidisele vastava teate vormiga.
|
11. JUHISED
Iga mudeliga, mis vastab tüübikinnituse saanud peatoe tüübile, peab tootja kaasa andma üksikasjalikud andmed nende istmetüüpide ja tehniliste näitajate kohta, mille jaoks see mudel on tüübikinnituse saanud. Kui peatugi on reguleeritav, peavad andmed sisaldama selgeid reguleerimise ja/või vabastamise juhiseid.
12. TOOTMISE LÕPETAMINE
Kui tüübikinnituse omanik lõpetab täielikult käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud peatugede tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud asutusele. Pärast sellekohase teatise saamist teatab kõnealune asutus sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele, kasutades käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat vormi.
13. ÜLEMINEKUSÄTTED
|
13.1.
|
Alates 04-seeria muudatuste ametlikust jõustumiskuupäevast ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda UNECE tüübikinnituse andmisest käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 04-seeria muudatustega.
|
|
13.2.
|
24 kuud pärast 04-seeria muudatuste jõustumiskuupäeva annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised UNECE tüübikinnituse vaid siis, kui tüübikinnituse saamiseks esitatud sõidukitüüp vastab 04-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele.
|
|
13.3.
|
48 kuud pärast 04-seeria muudatuste jõustumiskuupäeva kaotavad olemasolevad käesoleva eeskirja kohased tüübikinnitused kehtivuse, kui sõidukitüübid ei vasta 04-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele.
|
14. TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA TÜÜBIKINNITUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID
Käesolevat eeskirja kohaldavad 1958. aasta kokkuleppe osalised edastavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste nimed ja aadressid ning nende tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnitusi ja kellele tuleb saata vormikohased teatised teistes riikides välja antud tüübikinnituste, nende laiendamise, andmata jätmise, tühistamise või tootmise lõpetamise kohta.
(1) Peatoed, mis vastavad eeskirja nr 17 tingimustele, ei pea vastama käesoleva eeskirja tingimustele. Üle 3 500 kg kaaluvate M2-kategooria sõidukite istmed ja M3-kategooria sõidukite istmed, mis on saanud tüübikinnituse eeskirja nr 80 kohaselt, ei pea vastama käesoleva eeskirja tingimustele.
(2) 1958. aasta kokkuleppe osalisriikide tunnusnumbrid on esitatud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 3. lisas, dokument ECE/TRANS/WP.29/78/Rev. 6: http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html.
2. LISA
Tüübikinnitusmärkide paigutus (*)
Istmega kokku ehitatud või mahavõetava peatoe (vt määratlusi eeskirja punktides 2.2.1 ja 2.2.2) tüübikinnitusmärk.
Ühele või mitmele istmega kokku ehitatud või mahavõetavale peatoele kinnitatud eespool kujutatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomase peatoe tüüp on saanud tüübikinnituse Madalmaades (E4) eeskirja nr 25 alusel tüübikinnitusnumbri 032439 all. Tüübikinnitusnumbri kaks esimest numbrit näitavad, et tüübikinnitus on antud vastavalt 03-seeria muudatustega muudetud eeskirja nr 25 nõuetele.
Eraldiseisva peatoe tüübi (vt määratlust eeskirja punktis 2.2.3) tüübikinnitusmärk.
Peatoele kinnitatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomane peatugi on saanud tüübikinnituse, see on eraldiseisev peatugi ja sellele on antud tüübikinnitus Hollandis (E4) tüübikinnitusnumbriga 032439. Tüübikinnitusnumbri kaks esimest numbrit näitavad, et tüübikinnitus on antud vastavalt 03-seeria muudatustega muudetud eeskirja nr 25 nõuetele.
(*) Tüübikinnitusnumber märgitakse ringjoone lähedale ja E-tähe kohale või alla või E-tähest paremale või vasakule.
6. LISA
Energia hajumise katse kord
1. Paigaldus, katseseade, salvestusvahendid ja menetlus
1.1. Paigaldus
Energiat neelava materjaliga kaetud peatugesid reguleeritakse ja neid katsetatakse sõiduki istmel või konstruktsiooni osal, kuhu nad on paigaldatud. Konstruktsiooni osa kinnitatakse tugevalt katsestendi külge selliselt, et see jääb jõu avaldamise ajal liikumatuks; alus, millel see asetseb, peab eritingimuste puudumisel olema ligikaudselt horisontaalne, eritingimusi peab põhjendama. Kui istme seljatugi on reguleeritav, kinnitatakse see käesoleva eeskirja punktis 7.2.2 kirjeldatud asendisse.
Peatugi paigaldatakse istme seljatoele nii, nagu ta asetseb sõidukis. Kui tegemist on eraldiseisva peatoega, kinnitatakse see sõiduki konstruktsiooni osale, kuhu ta tavaliselt on kinnitatud.
Kui tegemist on reguleeritava peatoega, reguleeritakse see kõige ülemisse asendisse, mida reguleerimisseadis võimaldab.
1.2. Katseseade
|
1.2.1.
|
Seade koosneb pendlist, mille pöörlemistelg toetub kuullaagritele ja mille taandatud mass (*1) löögikeskmes on 6,8 kg. Pendli alumiseks osaks on jäik 165 mm läbimõõduga peakujuline katseseade, mille kese langeb kokku pendli löögikeskmega.
|
|
1.2.2.
|
Peakujulise katseseadme külge kinnitatakse kaks kiirendusmõõturit ja kiirusemõõtur, mis on suutelised mõõtma väärtusi löögi suunas.
|
1.3. Salvestusvahendid
Kasutatavad salvestusvahendid peavad võimaldama mõõta järgmise täpsusega:
|
1.3.1.
|
Kiirendus:
|
|
täpsus = ± 5 % tegelikust väärtusest;
|
|
|
mõõteahela sagedusklass: CFC 600, mis vastab standardile ISO 6487 (1987);
|
|
|
ristsuunaline tundlikkus ≤ 5 % skaala kõige madalamast väärtusest.
|
|
|
1.3.2.
|
Kiirus:
|
|
täpsus = ±2,5 % tegelikust väärtusest;
|
|
|
1.3.3.
|
Ajaarvestus
|
|
Mõõteriistad peavad võimaldama võtta aega kogu tegevuse vältel ning anda näitusid tuhandiksekundilise täpsusega:
|
|
|
katse analüüsimiseks kasutataval salvestusel märgitakse ära löögi algusmoment, mil peakujuline katseseade ja katsetatav objekt puutuvad kokku esimest korda.
|
|
1.4. Katsemenetlus
|
1.4.1.
|
Kui peatugi on paigaldatud ja reguleeritud käesoleva lisa punkti 1.1 kohaselt, antakse löök labori valitud punktidesse käesoleva eeskirja punktis 6.1 määratud peaga kokkupõrke tsoonis ja kui võimalik ka punktis 6.2 nimetatud väljapoole peaga kokkupõrke tsooni jäävates piirkondades pindadel, mille kõveruse raadius on väiksem kui 5 mm.
|
|
1.4.1.1.
|
Tagakülje puhul on tagant ettepoole antava löögi suund pikitasapinnal, mis on vertikaaltasapinna suhtes 45° nurga all.
|
|
1.4.1.2.
|
Esikülje puhul on eest tahapoole antava löögi suund pikitasapinnal horisontaalne.
|
|
1.4.1.3.
|
Esimesi ja tagumisi alasid piirab peatoe ülemise ääre horisontaalne puutetasapind, mis on kindlaks määratud käesoleva eeskirja punktis 7.2.
|
|
1.4.2.
|
Peakujuline katseseade põrkub katsetatava objektiga kiirusel 24,1 km/h; see kiirus saadakse kas ainult tõukejõu abil või kasutatakse täiendavat tõukeseadet.
|
2. Tulemused
Eespool kirjeldatud meetodil teostatud katses ei tohi peakujulise katseseadme aeglustus olla rohkem kui kolme millisekundi vältel püsivalt suurem kui 80 g. Aeglustusmääraks võetakse kahe kiirendusmõõturi näitude keskmine.
3. Samaväärsed katsemenetlused
|
3.1.
|
Samaväärsed katsemeetodid on lubatud tingimusel, et saavutatakse punktis 2 nõutavad tulemused, eelkõige võib muuta katseseadme suunda tingimusel, et peatoe ja löögi suuna vaheliste suhteliste nurkade suurus on sama.
|
|
3.2.
|
Punktis 1 kirjeldatud meetodist erineva meetodi samaväärsuse tõendamise eest vastutab meetodit kasutav isik.
|
(*1) Pendli taandatud massi mr suhet pendli kogumassi m vahemaal a löögikeskme ja pöörlemistelje vahel ning vahemaal l raskuskeskme ja pöörlemistelje vahel väljendab järgmine valem: mr = m (l/a)
