Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumise kuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatusdokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav internetis:

http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

ÜRO eeskiri nr 45 – ühtsed sätted, mis käsitlevad laternapuhastite tüübikinnitust ja mootorsõidukite tüübikinnitust seoses laternapuhastitega [2020/575]

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

01-seeria muudatuste 11. täiendus – jõustumiskuupäev: 10. oktoober 2017

SISUKORD

EESKIRI

Kohaldamisala

Mõisted

Tüübikinnituse taotlemine

Märgistused

Tüübikinnitus

Üldnõuded

Puhastustõhususe kontroll

Tüübi muutmine ja tüübikinnituse laiendamine

Tootmise nõuetele vastavus

10.

Karistused tootmise nõuetele mittevastavuse korral

11.

Tootmise lõpetamine

12.

Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid

13.

Üleminekusätted

LISAD

Teatis, milles käsitletakse laternapuhasti tüübikinnituse andmist, andmata jätmist, laiendamist või tühistamist või tootmise lõpetamist vastavalt eeskirjale nr 45

Teatis, milles käsitletakse sõidukitüübi tüübikinnituse andmist, andmata jätmist, laiendamist, tühistamist või tootmise lõpetamist seoses laternapuhastitega vastavalt eeskirjale nr 45

Tüübikinnitusmärkide kujundus

Laternapuhastite toimivuse katsetamise kord

1. KOHALDAMISALA

Käesolevat eeskirja kohaldatakse laternapuhastite tüübikinnituse suhtes ja sõiduki tüübikinnituse suhtes seoses laternapuhastitega.

Sel juhul on tootja valikul võimalik paigaldada selline laternapuhasti, mis on varem saanud tüübikinnituse osisena, kuid varasem tüübikinnitus ei ole kohustuslik (1).

2. MÕISTED

Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.1.	„laternapuhasti“ – komplektne seade, millega saab puhastada esilaterna või kohanduvate esitulede süsteemi valgust kiirgavat pinda tervikuna või osaliselt;

2.2.

„laternapuhasti tüüp“ – laternapuhastid, mis ei erine üksteisest järgmiste oluliste tunnuste poolest (2):

2.2.1.

kaubanimi või kaubamärk:

a)	laternapuhastid, mis kannavad sama kaubanime või kaubamärki, kuid mille on tootnud eri tootjad, loetakse eri tüüpidesse kuuluvaks;

b)	laternapuhastid, mille on tootnud sama tootja, kuid mis erinevad ainult kaubanime või kaubamärgi poolest, loetakse samasse tüüpi kuuluvaks;

2.2.2.

kasutatav puhastamispõhimõte;

2.2.3.

esilaterna erinevad geomeetrilised mõõtmed, kui see tingib vajaduse muuta puhasti osiseid;

2.3.

„sõidukitüüp“ – sõidukid, mis ei erine üksteisest järgmiste oluliste tunnuste poolest:

2.3.1.

laternapuhasti tüüp;

2.3.2.

esilaterna puhastusseadmete geomeetriline asetus, kui sellest tingituna muutub seadmete töö;

2.3.3.

vedelikumahuti mahuklass;

2.4.	„sõiduki tüübikinnitus“ – sõidukitüübi kinnitus seoses tema laternapuhastitega;

2.5.	„vedelikumahuti“ – laternapuhasti osa, milles asjakohasel juhul hoitakse puhastusvedelikku;

2.6.	„puhastustõhusus“ – protsent valgustugevusest, mis on mõõdetud mõõtepunktis pärast puhastamist, võrreldes täiesti puhtal näidisel mõõdetud väärtusega;

2.7.	„puhastusperiood“ – ühte või mitut puhastustoimingut hõlmav ajavahemik, mis on vajalik punktis 7 sätestatud nõuete täitmiseks;

2.8.	„puhastustoiming“ – igasugune sobiv puhastamisprotsess.

2.9.	Käesolevas eeskirjas kasutatakse mõisteid, mis on määratletud eeskirjas nr 48 ja selle muudatusseeriates, mis kehtivad tüübikinnitustaotluse esitamise ajal.

3. TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1.

Laternapuhasti tüübikinnituse taotluse esitab kaubanime või kaubamärgi omanik või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

3.2.

Sõiduki tüübikinnituse taotluse seoses laternapuhastitega esitab sõiduki tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

3.3.

Taotlusesse tuleb nende esilaterna(te) kohta, millele puhasti on ette nähtud, märkida kas tüübinumber või tüübikinnitusnumber või laterna(te) kuju ja mõõtmed ning taotlusele tuleb lisada kolmes eksemplaris allpool nimetatud dokumendid, mis sisaldavad järgmisi andmeid, või näidised:

3.3.1.

joonised, millel on piisava üksikasjalikkusega esitatud seadme paigaldus sõidukile, esilaterna(te) ning klaasipühkimisseadis(t)e, pihusti(te) vm vastavate osade kinnituskohad, tüübikinnitusmärgi asukoht ja kasutatav puhastuspõhimõte; vajaduse korral tuleb näidata ka esilaterna valgusava see osa, mida puhasti peab puhastama;

3.3.2.

sellis(t)e esilaterna(te) tüüp (tüübid) või tüübikinnitusnumber (-numbrid), mille jaoks puhasti on ette nähtud, juhul kui puhasti puhastab ainult hajutiklaasi üht osa, või hajutiklaasi põhimõõdud (läbimõõt ja kumerusraadius), juhul kui puhastatakse ühtlaselt kogu hajutiklaasi;

3.3.3.

loetelu osadest, mis moodustavad laternapuhasti, ja nende joonised (nt pumbad, pihustid, ventiilid, mootorid ja klaasipuhastid);

3.3.4.

lühike tehniline kirjeldus, milles märgitakse puhastusperioodi pikkus, puhastusvedeliku kulu puhastusperioodi vältel ja ette nähtud mahuti miinimummaht;

3.3.5.

iga esilaternatüübi puhul üks näidis, mis on ette nähtud paigaldamiseks sõiduki vasakule küljele, ja üks näidis, mis on ette nähtud sõiduki paremale küljele, koos asjakohas(t)e esilaterna(te)ga, mis on paigaldatud punktis 3.3.1 kirjeldatud viisil kas sobiva(te)le katseseadme(te)le või tüübikinnituseks esitatud sõidukitüüpi esindava(te)le sõiduki(te)le selliselt, et puhasti ja esilatern(ad) saaksid tavapäraselt töötada. Parempoolseks ja vasakpoolseks liikluseks ette nähtud esilaternate puhul piisab, kui katsetada ainult üht esilaternakomplekti, mis on ette nähtud kas parempoolseks või vasakpoolseks liikluseks;

3.3.6.

eraldi komplektne esilaternapuhastusseade;

3.3.7.

laternapuhasti tüübikinnituse korral paigaldusjuhend;

3.3.8.

kui tüübikinnituskatsete eest vastutav tehniline teenistus seda nõuab, siis tehnilised dokumendid ja lisanäidised;

3.3.9.

juhul kui laternapuhasti tüüp erineb varem tüübikinnituse saanud tüübist ainult kaubanime või kaubamärgi poolest, piisab sellest, kui esitatakse:

3.3.9.1.

laternapuhasti tootja deklaratsioon selle kohta, et esitatud tüüp on identne (välja arvatud kaubanime või kaubamärgi poolest) varem tüübikinnituse saanud tüübiga (mille kohta tuleb märkida ka tüübikinnitusnumber) ning on valmistatud sama tootja poolt;

3.3.9.2.

kaks näidist, mis kannavad uut kaubanime või kaubamärki, või samaväärsed dokumendid.

4. MÄRGISTUSED

4.1.

Laternapuhastil peab vähemalt ühel põhiosal olema selgesti loetavalt ja kustumatult järgmine märgistus:

4.1.1.

kaubanimi või kaubamärk;

4.1.2.

elektri jõul töötavate osade puhul nimipinge.

4.2.

Tüübikinnituseks esitatud puhasti ühel põhiosal peab olema piisava suurusega ala tüübikinnitusmärgi jaoks; see ala peab olema näidatud punktis 3.3.1 osutatud joonistel.

4.3.

Tüübikinnituseks esitatud sõidukil peab olema piisava suurusega ala tüübikinnitusmärgi jaoks vastavalt käesoleva eeskirja 3. lisale.

5. TÜÜBIKINNITUS

5.1.

Laternapuhasti tüübikinnitus laieneb üksnes tööpõhimõttele, mida kasutatakse tüübikinnitustaotlusse märgitud tüübi või kuju ja funktsiooniga esilaternate puhastamiseks.

5.2.

Kui käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saamiseks esitatud laternapuhasti või sõiduki tüüp vastab punktide 6 ja 7 nõuetele, antakse sellele laternapuhasti või sõiduki tüübile tüübikinnitus.

5.3.

Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit (praegu 01, mis tähistavad 9. veebruaril 1988 jõustunud 01-seeria muudatusi) näitavad tüübikinnituse andmise ajaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud suuremate tehniliste muudatuste seeriat. Sama kokkuleppeosaline ei või anda sama numbrit teisele sõiduki- või laternapuhastitüübile.

5.4.

Teade sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse andmise või andmata jätmise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastaval vormil ja tüübikinnituse taotleja esitatud joonistel, mille formaat ei ole suurem kui A4 (210 × 297 mm) või mis on kokku voldituna selles formaadis ja vastavas mõõtkavas.

Teade laternapuhasti tüübikinnituse andmise, laiendamise või andmata jätmise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele käesoleva eeskirja 2. lisas olevale näidisele vastaval vormil ja tüübikinnituse taotleja esitatud joonistel, mille formaat ei ole suurem kui A4 (210 × 297 mm) või mis on kokku voldituna selles formaadis ja vastavas mõõtkavas.

5.5.

Igale sõidukile või laternapuhastile, mis vastab käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud tüübile, kinnitatakse tüübikinnitusvormil kindlaks määratud hästi märgatavasse ja kergesti juurdepääsetavasse kohta rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, millel on:

5.5.1.

ringjoonega ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (3);

5.5.2.

punktis 5.5.1 kirjeldatud ringist paremal käesoleva eeskirja number, millele järgneb R-täht, mõttekriips ja tüübikinnitusnumber;

5.5.3.

sõidukitüübi puhul järgmine lisatähis: ristkülik, milles olev arv näitab vedelikumahuti mahuklassi; klass võib olla kas 50 või 25, nagu on sätestatud punktis 6.5.2.1;

5.5.4.

laternapuhasti tüübi korral tüübikinnitusnumber.

5.6.

Kui sõiduk vastab sõidukitüübile, mis on käesolevale eeskirjale vastava tüübikinnituse andnud riigis saanud tüübikinnituse ühe või mitme asjaomasele kokkuleppele lisatud muu eeskirja alusel, ei ole punktis 5.5.1 sätestatud tähist vaja korrata; sel juhul paigutatakse kõikide käesolevale eeskirjale vastava tüübikinnituse andnud riigis tüübikinnituse andmise aluseks olnud eeskirjade numbrid, tüübikinnitusnumbrid ning lisatähised tulpadena punktis 5.5.1 sätestatud tähisest paremale.

5.7.

Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

5.8.

Sõidukitüübi puhul asetatakse tüübikinnitusmärk kas esilaternate lähedale või tootja kinnitatud plaadile, millel on näidatud sõiduki omadused, või sellise plaadi lähedusse.

5.9.

Tüübikinnitusmärkide kujunduse näidised on esitatud käesoleva eeskirja 3. lisas.

6. ÜLDNÕUDED

6.1.

Laternapuhasti peab olema projekteeritud ja ehitatud selliselt, et see puhastaks esilaterna valgust kiirgava pinna neid osi, mis kiirgavad lihtlähituld, ja soovi korral ka osi, mis kiirgavad kaugtuld, nii et saavutatakse vähemalt punktis 7 sätestatud puhastustõhusus.

6.1.1.

Kui lähituld kiirgab kohanduvate esitulede süsteem (AFS): laternapuhasti peab olema projekteeritud ja ehitatud selliselt, et see puhastaks kohanduvate esitulede süsteemi valgust kiirgava pinna neid osi, millele peab eeskirja nr 48 punkti 6.22.9.1 kohaselt olema paigaldatud puhastusseade.

6.2.

Lisaks peab laternapuhasti olema projekteeritud selliselt, et:

6.2.1.

kui laternapuhasti osad on puhkeasendi korral esilaternate valgusaval, ei või katseks esitatud esilaternate või esilaternaga grupeeritud või vastastikku ühendatud laternate fotomeetrilised väärtused, mõõdetuna punktides, mis on loetletud asjakohases eeskirjas ja millele on sätestatud miinimumväärtused, väheneda nende osade tavapäras(t)e puhkeasendi(te) korral rohkem kui 5 %, võrrelduna väärtustega, mis on mõõdetud enne puhastusseadme paigaldamist; mitte mingil juhul ei või need väärtused olla väiksemad kui kõnealuses eeskirjas sätestatud väärtused;

6.2.1.1.

punkti 6.2.1 ei kohaldata, kui esilatern ja punktis 6.2.1 osutatud laternapuhasti osad moodustavad esilaterna tüübikinnituse ajal kogukoostu;

6.2.2.

töötamise ajal, välja arvatud puhkeasendis, ei või mehaanilised osad katta rohkem kui:

6.2.2.1.

20 % lähituld kiirgava esilaterna valgusavast;

6.2.2.2.

10 % kaugtuld kiirgava esilaterna valgusavast, juhul kui see latern ei ole vastastikku ühendatud lähituld kiirgava esilaternaga;

6.2.3.

see suudab töötada kõigil temperatuuridel vahemikus – 10 °C + 35 °C ja töötada rahuldavalt kiirusel 0–130 km/h (või sõiduki suurimal kiirusel, kui see on alla 130 km/h); see ei kehti siiski juhul, kui puhasti tööd tõkestab lumi või jää; puhasti peab jääma kahjustamata, kui see jäetakse vastavalt üheks tunniks temperatuurile – 35 °C ja + 80 °C;

6.2.4.

tavakasutuses on jätkuvalt tagatud selle nõuetekohane töötamine, hoolimata sellele mõjuda võivast vibratsioonist;

6.2.5.

sõiduki tavapärase käitamise käigus puhastile kogunev vesi, jää ega lumi ei tekita sellele funktsionaalseid kahjustusi, isegi kui puhastusvedelik on külmunud; ajutist tõrget, mis tuleneb külmumisest või lume kuhjumisest, ei loeta kahjustumiseks, tingimusel et seadet saab lihtsate võtetega uuesti tööle panna;

6.2.6.

kõik elemendid, mis võivad kokku puutuda puhastusvedelikuga, peavad olema vastupidavad segu suhtes, mis sisaldab 50 % metüülalkoholi, etüülalkoholi või isopropüülalkoholi ja 50 % vett;

6.2.7.

selle osad ei takista esilaternate reguleerimist ega hõõglampide paigaldamist või vahetamist; vajaduse korral võivad puhasti või selle osad olla eemaldatavad, kui neid saab eemaldada lihtsate tööriistadega.

6.3.

Laternapuhasti osad, mis puhkeasendi(te)s ja/või töötamise ajal moodustavad osa sõiduki välispinnast, peavad vastama järgmistele nõuetele.

6.3.1.

Osadel ei või olla väljapoole suunatud teravaid nurki ega servi ega väljaulatuvaid osi, mis oma kuju, mõõtmete, suuna või kõvaduse tõttu võivad suurendada sõidukikerelt löögi saanud või riivamisi sõidukikerega kokku põrganud inimese kehavigastuste riski või raskusastet.

6.3.2.

Ühegi välispinnast välja ulatuva osa ümardusraadius ei või olla alla 2,5 mm; see nõue ei kehti osade suhtes, mille Shore’i kõvadus A ei ületa 60.

6.3.3.

Kui laternapuhastil on klaasipühkimisseadis, ei kehti punkt 6.3.2 klaasipühkimisseadise harjade ega tugielementide suhtes. Need seadmed peavad siiski olema valmistatud nii, et neil poleks teravaid nurki ega terava otsa või servaga mittefunktsionaalseid osi. Iga klaasipühkimisseadis hoob peab olema varustatud kaitsekestaga, mille kumerusraadius on vähemalt 2,5 mm ja pind vähemalt 50 mm2.

6.3.4.

Kui laternapuhastil on üks või mitu pihustit, ei kehti punkt 6.3.2 ei pihusti(te) funktsionaalsete osade suhtes ega mittefunktsionaalsete osade suhtes, kui need eenduvad vähem kui 5 mm;

6.3.5.

Punktide 6.3.1, 6.3.2 ja 6.3.3 sätted ei kehti laternapuhasti osade suhtes, mis paiknevad nii, et staatilistes tingimustes ei saa 100 mm läbimõõduga kera nende vastu puutuda.

6.4.

Taotleja peab kinnitama vastavust punktide 6.2.3, 6.2.4, 6.2.5 ja 6.2.6 spetsifikatsioonidele. Kahtluse korral võib tüübikinnituskatsete eest vastutav tehniline teenistus kontrollida, kas need nõuded on täidetud.

6.5.

Sõiduki tüübikinnituse korral peavad olema täidetud ka järgmised nõuded.

6.5.1.

Kõikide lihtlähituld kiirgavate esilaternate puhastamine on kohustuslik. Kui kaugtuld kiirgavaid esilaternaid on rohkem kui kaks, piisab, kui puhastatakse üht selliste esilaternate paari.

6.5.2.

Kui puhastil on vedelikumahuti, siis võib see olla kombineeritud tuuleklaasi- ja tagaklaasipesuvedeliku mahutiga ning peab vastama järgmistele nõuetele:

6.5.2.1.

vedelikumahuti maht peab olema piisav vähemalt 50 puhastusperioodi jaoks, kui tegemist on laternapuhastiga, mille mahuklass on 50, ning vähemalt 25 puhastusperioodi jaoks, kui puhasti mahuklass on 25; kui mahuti ei toida mitte ainult laternapuhastit, vaid ka tuuleklaasi- ja/või tagaklaasipesurit, tuleb mahtu suurendada ühe liitri võrra;

6.5.2.2.

vedeliku taset peab olema lihtne kontrollida ja täiteava peab olema kergesti ligipääsetav.

6.5.3.

Ei puhasti ise ega ükski selle osa ei või takistada esilaterna reguleerimist ega hõõglambi asendamist. Vajaduse korral peab puhasti või selle osa olema lihtsate tööriistadega eemaldatav. Laternapuhasti osad või puhasti töötamine ei või takistada ühtegi muud kohustuslikku või lubatud valgustus- või valgussignaalseadet, välja arvatud puhastusperioodil; eelkõige ei või ta tavapärases kasutuses kanda pori süstemaatiliselt teiste valgustus- või valgussignaalseadmete valgust kiirgavatele pindadele.

6.5.4.

Puhastusseadme juhtseadist peab saama käitada juhiistmelt ja selle võib ühendada muude puhastusseadmete juhtseadistega.

Kui puhastusseade tuleb paigaldada eeskirja nr 48 kohaselt ja kui puhastusseadet ei saa aktiveerida automaatselt, siis peab see lisaks töötama vähemalt ühe puhastusperioodi, kui esilaternad on juba sisse lülitatud ja lülitatakse sisse tuuleklaasipesurid.

6.6.

Kui tüübikinnituseks esitatud sõidukile on paigaldatud laternapuhasti, mis on eelnevalt saanud osisena tüübikinnituse, tuleb kontrollida ainult punktide 6.5–6.5.4 nõudeid.

7. PUHASTUSTÕHUSUSE KONTROLL

7.1.

Puhasti tõhusust katsetatakse käesoleva eeskirja 4. lisa nõuete kohaselt. Puhastustõhusus mõõteekraani allpool sätestatud punktides peab pärast iga puhastusperioodi olema lihtlähitulelaterna puhul vähemalt 70 % ja ka vabatahtliku kaugtulelaterna puhul 70 %; kohanduvate esitulede süsteemi puhul kohaldatakse seda sätet eeskirja nr 123 lisas 9 sätestatud fotomeetriliste katsete suhtes, mis tehakse eespool punktis 6.1.1 nimetatud neutraalses olekus oleva valgustusüksusega. Esilaternal (eeskiri nr 98 või nr 112), mis annab kurvivalgustust, tuleb esilatern katse jaoks seada otse ette suunatud asendisse.

Ekraani mõõtepunktide asukoha skeem

7.2.

Mõõtepunktide asukoht, nagu on kujutatud eespool esitatud joonisel, on ekraanil, mis asub 25 m kaugusel esilaternast ja on risti selle teljega.

7.3.

Lähituld kiirgava esilaterna mõõtepunktid

7.3.1.

Esilaternad, mis on saanud tüübikinnituse üksnes lähitule jaoks (tüübikinnitusel märgistus C või HC või XC/V/E/W/T).

Mõõtepunktid: 50 R (L) ja 50 V (4).

7.3.2.

Esilaternad, mis on saanud tüübikinnituse lähi- ja kaugtule jaoks (märgistus CR, HCR, C+R, C+HR, HC+R või HC+HR või XC/V/E/W/R/T).

Mõõtepunktid: 50R (L) (ja 50 V, kui samas esilaternas on kaugtule ja lähitule jaoks erinevad optilised süsteemid).

7.4.

Kaugtuld kiirgava esilaterna mõõtepunkt

Mõõtepunkt: HV.

8. TÜÜBI MUUTMINE JA TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE

8.1.

Kõikidest laternapuhasti või sõiduki tüübi muudatustest tuleb teatada tüübikinnituse välja andnud tüübikinnitusasutusele. Seejärel võib tüübikinnitusasutus kas:

8.1.1.

võtta seisukoha, et tõenäoliselt ei avalda tehtud muudatused märgatavat ebasoovitavat mõju ning et laternapuhasti või sõiduk vastab igal juhul endiselt nõuetele, või

8.1.2.

nõuda katsete tegemise eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt uut katsearuannet.

8.2.

Tüübikinnituse andmisest või andmata jätmisest teatatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 5.4 kindlaks määratud korra kohaselt, täpsustades tehtud muudatused.

8.3.

Tüübikinnituse laienduse andnud pädev asutus annab igale sellise laienduse kohta koostatud teatisele seerianumbri.

9. TOOTMISE NÕUETELE VASTAVUS

9.1.

Kõik käesoleva eeskirja kohase tüübikinnitusmärgiga sõidukid või laternapuhastid peavad vastama kinnitatud tüübile ja punktide 6 ja 7 nõuetele.

9.2.

Selleks, et kontrollida nõuetele vastavust, nagu punktis 9.1 on sätestatud, võetakse toodangu hulgast üks käesolevale eeskirjale vastavat tüübikinnitusmärki kandev sõiduk või laternapuhasti.

10. KARISTUSED TOOTMISE NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

10.1.

Laternapuhasti või sõiduki tüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui punktis 9.1 sätestatud nõuded ei ole täidetud või kui valitud näidis ei läbi punktis 9.2 ettenähtud katseid.

10.2.

Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on eelnevat andud, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja 1. või 2. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

11. TOOTMISE LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab täielikult käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse saanud laternapuhasti tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud asutusele. Olles saanud sellesisulise teatise, teatab kõnealune asutus sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades käesoleva eeskirja 1. või 2. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

12. TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA TÜÜBIKINNITUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised edastavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste nimed ja aadressid ning nende tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnitusi ja kellele tuleb saata vormikohased teatised teistes riikides välja antud tüübikinnituste, nende laiendamise, andmata jätmise või tühistamise kohta.

13. ÜLEMINEKUSÄTTED

Laternapuhastite paigaldamine uutele sõidukitele

13.1.

Alates 01-seeria muudatuste 4. täienduse ametlikust jõustumiskuupäevast ei või ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelata paigaldada sõidukile laternapuhastit, mis on saanud tüübikinnituse käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 01-seeria muudatuste 4. täiendusega.

13.2.

24 kuu vältel pärast käesoleva eeskirja 01-seeria muudatuste 4. täienduse jõustumist lubavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised jätkuvalt paigaldada sõidukitele käesoleva eeskirja varasemate seeriate muudatuste nõuetele vastavaid laternapuhasti tüüpe.

13.3.

48 kuu möödumisel jõustumiskuupäevast võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelata paigaldada uutele sõidukitele, millele on antud riiklik või individuaalne tüübikinnitus enam kui 24 kuud pärast käesoleva eeskirja 01-seeria muudatuste 4. täienduse jõustumiskuupäeva, laternapuhastit, mis ei vasta käesoleva eeskirja nõuetele, mida on muudetud 01-seeria muudatuste 4. täiendusega.

13.3.1.

Siiski võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelata paigaldada sõidukitele, mis on esmakordselt võetud kasutusele rohkem kui viis aastat pärast 01-seeria muudatuste jõustumiskuupäeva, laternapuhasti, mis ei vasta käesoleva eeskirja nõuetele, mida on muudetud 01-seeria muudatustega.

13.3.2.

Siiski võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelata võtta kasutusele sõidukeid, mis ei vasta käesoleva eeskirja nõuetele, mida on muudetud 01-seeria muudatustega, rohkem kui viis aastat pärast 01-seeria muudatuste jõustumiskuupäeva.

13.4.

60 kuu möödumisel jõustumiskuupäevast võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelata paigaldada uutele sõidukitele, mis on esmakordselt registreeritud enam kui 60 kuud pärast käesoleva eeskirja 01-seeria muudatuste 4. täienduse jõustumiskuupäeva, laternapuhasti, mis ei vasta käesoleva eeskirja nõuetele, mida on muudetud 01-seeria muudatuste 4. täiendusega.

(1) Käesoleva eeskirja järgimine ei ole vastuolus riigisiseste õigusnormide olemasoluga, milles ei aktsepteerita sõidukeid, mis on saanud tüübikinnituse laternapuhastitega, mille mahuklass on 25.

(2) Laternapuhasteid ei loeta eri tüüpi kuuluvaks erinevuste tõttu vedelikutarbes, puhastusperioodis või puhastuselementide paigaldamises, eeldusel et tüübikinnituskatsete eest vastutav tehniline teenistus kontrollib vastavust käesolevale eeskirjale. See kehtib ka juhul, kui puhastatavad esilaternad erinevad üksnes kasutatava hõõglambi, vasakpoolseks või parempoolseks liikluseks konstrueerituse, valguse värvuse või esilaternate selliste osade poolest, mis ei mõjuta laternapuhasti toimimist. Eri hõõglampide puhul tuleb katsetada ainult kõrgeima võimsustarbega esilaternat.

(3) 1958. aasta kokkuleppe osalisriikide tunnusnumbrid on esitatud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 3. lisas, dokument ECE/TRANS/WP.29/78/Rev. 6 - www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html.

(4) R tähistab parempoolset liiklust.

L tähistab vasakpoolset liiklust.

4. LISA

LATERNAPUHASTITE TOIMIVUSE KATSETAMISE KORD

1. ÜLDISED MÄRKUSED

Katsed tehakse tuulevaikuses õhutemperatuuril 23 °C ± 5 °C.

Eri katseetappides tuleb võtta ettevaatusabinõusid, et vältida termolööki esilaterna klaasile.

Kui puhastusseadme tootja kavatseb näha puhastusseadmele ja esilaternatele ette mitu asendit, tuleb katsetada ainult esilaternat, mis on puhastusseadme suhtes kõige ebasoodsamas asendis. Kui kasutatakse puhastusvedelikku, peavad lisapihustid, mis on ette nähtud sellele küljele, mida ei simuleerita, olema vedelikukulu kontrollimisel katseseadmele paigaldatud.

2. KATSESEADMED

2.1. Katsesegu

2.1.1.

Esilaterna puhul, mille välimine hajutiklaas on klaasist,

peab esilaternale kantav vee ja saasteaine segu koosnema:

a)	9 massiosast kvartsliivast osakeste suurusega 0–100 μm,

b)	1 massiosast taimsest (pöök) söetolmust osakeste suurusega 0–100 μm,

c)	0,2 massiosast NaCMC-st1 ja

d)	5 massiosast naatriumkloriidist (puhtusastmega 99 %);

e)	sobivast kogusest destilleeritud veest elektrijuhtivusega ≤ 1 μS/m.

2.1.2.

Esilaterna puhul, mille välimine hajutiklaas on plastist,

peab esilaternale kantav vee ja saasteaine segu koosnema:

a)	9 massiosast kvartsliivast osakeste suurusega 0–100 μm,

b)	1 massiosast taimsest (pöök) söetolmust osakeste suurusega 0–100 μm,

c)	0,2 massiosast NaCMC-st, (1)

d)	5 massiosast naatriumkloriidist (puhtusastmega 99 %);

e)	13 massiosast destilleeritud veest, mille elektrijuhtivus on ≤ 1 mS/m;

f)	2 ± 1 tilgast pindaktiivsest ainest (2).

2.1.3.

Segu peab sobima punktis 2.3 sätestatud pihustuspüstoli abil esilaternale kandmiseks. Segu ei kasutata varem kui kaks tundi ega hiljem kui 24 tundi pärast selle valmistamist. See viiakse püstolisse vahetult enne kasutamist.

2.2. Fotomeetrilised mõõteseadmed peavad olema samaväärsed seadmetega, mida kasutatakse esilaternate tüübikinnituse käigus.

2.3. Piisava võimsusega toiteallikas (puhastusperioodil ei või pinge langeda rohkem kui 1 %), voltmeeter lühiajalisteks mõõtmisteks (ostsillograaf), pihustuspüstol, mille töörõhk on umbes 500 kPa ja millel on mahuti määriva aine jaoks ning pihustusotsak läbimõõduga 1,5 mm.

2.4. Kui katset ei tehta sõidukil, paigaldatakse esilatern(ad) ja puhasti katseseadmele, mis jäljendab nende paigaldust sõidukile ja võimaldab nii puhastil kui ka esilaterna(te)l töötada tavapäraselt.

2.5. Elektri jõul töötavate seadmete katsetamiseks reguleeritakse elektritoidet nii, et 12 V süsteemides oleks koormatud olekus pinge kõige rohkem võimsust tarbiva seadme kontaktidel 13,0 V ja 24 V süsteemides oleks see 27,0 V.

Valgustustihedust mõõdetakse esilaternate tüübikinnituskatsete korra kohaselt. Kahtluse korral kehtivad ainult standardhõõglambiga tehtud mõõtmised.

3. PUHTA ESILATERNA FOTOMEETRILISED MÕÕTMISED

Esilaterna valgust kiirgav pind peab olema puhas ja laternapuhasti statsionaarses asendis. Fotomeetrilised mõõtmised on need, mida tehakse asjaomase eeskirja spetsifikatsioonide kohaselt ning mida tehakse punktis 4 ette nähtud korras. Valgustustihedust mõõdetakse seejärel käesoleva eeskirja punktis 7 sätestatud mõõtepunktides.

4. PUHASTUSTÕHUSUSE HINDAMINE

4.1.

Kui esilaterna(te)l on lastud 10 minutit töötada, kantakse porisegu ühtlaselt tervele selle valgust kiirgavale pinnale, kasutades eespool nimetatud pihustuspüstolit. Seejärel kuivatatakse segu kas esilaternal töötada lastes või kuuma õhu abil. Seda menetlust korratakse vajaduse korral, kuni valgustugevus on kõikides mõõtepunktides vähenenud vähem kui 20 %-ni käesoleva lisa punkti 3 kohastest väärtustest. Mitme mõõtepunkti hulgas peab olema vähemalt üks, kus valgustugevus on vahemikus 15–20 %.

4.1.1.

Katsetes kasutatakse tootja deklareeritud puhastusperioodi kestuse ja puhastusvedeliku kulu väärtusi. Vedelikukulu mõõdetakse mitme puhastusperioodi keskmise väärtusena, nagu tootja on kindlaks määranud.

4.1.2.

Kui esilatern on jahtunud, kuid mitte hiljem kui kaks tundi pärast seda, kui pori on kuivanud, lülitatakse esilaternad sisse ja laternapuhastil lastakse töötada tootja määratud puhastusperioodi vältel. See puhastusperiood ei või ületada 10 sekundit.

4.2.

Kui puhastustoimingutel kasutatakse puhastusvedelikku, tehakse katse destilleeritud veega, mille elektrijuhtivus ei ületa 10 μS/cm.

4.3.

Kui puhastit käitatakse käsitsi, peab puhastamine jõudma lõpule maksimaalselt viie toiminguga punktis 4.1.2 kindlaksmääratud aja jooksul.

4.4.

Kui puhasti ei tööta elektriga, määrab tehniline teenistus kokkuleppel tootjaga seadme katseaegsed töötamistingimused.

4.5.

Pärast puhastustoimingut tuleb esilaternal lasta kuivada. Seejärel mõõdetakse valgustustihedus mõõtepunktides uuesti, nagu on nõutud punktis 3, ning saadud väärtused peavad vastama käesoleva eeskirja punkti 7 nõuetele.

4.6.

Kui mõõtmistulemused ei vasta punkti 4.5 nõuetele, on juhul, kui laternapuhasti töötab puhastusvedelikuga, lubatud püüda saavutada paremaid tulemusi, reguleerides vedelikujuga.

(1) NaCMC on karboksümetüültselluloosi (mida tavaliselt tähistatakse lühendiga CMC) naatriumisool. Saasteainesegus kasutataval NaCMC-l peab olema asendusaste 0,6–0,7 ja temperatuuri 20 °C juures 2 % lahuse puhul viskoossus 200–300 cP.

(2) Koguse lubatud hälve tuleneb vajadusest moodustada pori, mis valguks õigesti laiali igat tüüpi plastist hajutiklaasidel.