Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumise kuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatusdokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav internetis:

http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

Eeskirja 03-seeria muudatused – jõustumiskuupäev: 18. juuni 2016

SISUKORD

EESKIRI

1.

Kohaldamisala

2.

Üldnõuded

3.

I, II ja III osa ühised mõisted

I OSA.   TAGUMISTE ALLASÕIDUTÕKETE TÜÜBIKINNITUS

4.

Mõisted

5.

Tüübikinnituse taotlemine

6.

Tüübikinnitus

7.

Nõuded

8.

Tootmise nõuetele vastavus

9.

Karistused tootmise nõuetele mittevastavuse korral

10.

Tagumise allasõidutõkke tüübikinnituse muutmine ja laiendamine

11.

Tootmise lõpetamine

12.

Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid

II OSA.   SÕIDUKI TÜÜBIKINNITUS SEOSES TÜÜBIKINNITUSE SAANUD TAGUMISE ALLASÕIDUTÕKKE PAIGALDAMISEGA

13.

Mõisted

14.

Tüübikinnituse taotlemine

15.

Tüübikinnitus

16.

Tüübikinnituse saanud tagumise allasõidutõkke paigaldamist käsitlevad nõuded

17.

Tootmise nõuetele vastavus

18.

Karistused tootmise nõuetele mittevastavuse korral

19.

Sõiduki tüübikinnituse muutmine ja laiendamine

20.

Tootmise lõpetamine

21.

Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ning tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid

III OSA.   SÕIDUKI TÜÜBIKINNITUS SEOSES TEMA TAGUMISE ALLASÕIDUTÕKKEGA

22.

Mõisted

23.

Tüübikinnituse taotlemine

24.

Tüübikinnitus

25.

Tagumist allasõidutõket käsitlevad nõuded

26.

Tootmise nõuetele vastavus

27.

Karistused tootmise nõuetele mittevastavuse korral

28.

Tüübikinnituse muutmine ja laiendamine

29.

Tootmise lõpetamine

30.

Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid

IV OSA.   ÜLEMINEKUSÄTTED

31.

Üleminekusätted

LISAD

1.

Teatis (I osa)

2.

Teatis (II osa)

3.

Teatis (III osa)

4.

Tüübikinnitusmärkide kujundus

5.

Katsetingimused ja -menetlused

6.

Erisõidukid

7.

Nõuded eri sõidukikategooriate puhul

1.   KOHALDAMISALA

1.1.   Käesolevat eeskirja kohaldatakse

1.1.1.

I OSA: tagumiste allasõidutõkete suhtes, mis on ette nähtud paigaldamiseks M-, N- ja O-kategooria sõidukitele (1);

1.1.2.

II OSA: käesoleva eeskirja I osa kohaselt tüübikinnituse saanud tagumiste allasõidutõkete paigaldamise suhtes M-, N- ja O-kategooria (1) sõidukitele;

1.1.3.

III OSA: nende M-, N- ja O-kategooria (1) sõidukite suhtes, mis on varustatud tagumise allasõidutõkkega, mis ei ole saanud eraldi tüübikinnitust käesoleva eeskirja I osa kohaselt, või mis on nii konstrueeritud ja/või varustatud, et nende osi võib pidada täielikult või osaliselt tagumise allasõidutõkke funktsiooni täitvaks;

1.1.4.

M1-, M2-, M3-, N1-, O1- ja O2-kategooria (1) sõidukite suhtes tagumise allasõidutõkke alusel.

1.2.   Käesolevat eeskirja ei kohaldata järgmise suhtes:

1.2.1.

liigendatud sõidukite vedukite suhtes;

1.2.2.

erikonstruktsiooniga haagiste suhtes, mis on konstrueeritud ja ehitatud väga pikkade jagamata pikkusega koormate vedamiseks, näiteks palgid, terastalad jms.

1.3.   Tüübikinnitusasutuse otsuse alusel võib sõidukid, mille puhul mis tahes tagumine allasõidutõke (nt fikseeritud, eemaldatav, kokkukäiv, reguleeritav jne) raskendab nende kasutamist liikluseks mõeldud teedel, osaliselt või täielikult vabastada käesoleva eeskirja nõuete täitmisest.

2.   ÜLDNÕUDED

2.1.   Kõik sõidukid konstrueeritakse ja/või varustatakse selliselt, et pakkuda kogu oma laiuses tõhusat kaitset käesoleva eeskirja punktis 1 nimetatud sõidukite allasõidu vastu tagant otsasõidu korral M1- ja N1-kategooria sõidukitele. (2)

2.2.   Sõidukit katsetatakse 5. lisa punktis 2 sätestatud tingimustel.

2.3.   M1-, M2-, M3-, N1-, O1- või O2-kategooria sõiduk loetakse eeltoodud tingimustele vastavaks, kui:

a)	see vastab samadele tingimustele, nagu on sätestatud II või III osas, või

b)	laiuses, mis ei ole tagatelje laiusest (v.a rehvide maapinnalähedane väljaulatuv kumerus) kummaltki poolt rohkem kui 100 mm võrra lühem, ei ületa tühja sõiduki tagaosa kliirens 550 mm, või

c)

O1- ja O2-kategooria sõidukite puhul, mille rehvid ulatuvad rohkem kui poole oma laiuse ulatuses kerest väljapoole (arvestamata ratta porikaitsmeid) või kere puudumise korral šassiist väljapoole: laiuses, mis ei ole väiksem kui rehvide sisekülgede vähim vahekaugus (v.a rehvide maapinnalähedane väljaulatuv kumerus) miinus 100 mm kummaltki poolt, ei ületa tühja sõiduki tagaosa kliirens 550 mm.

Kui tagatelgi on enam kui üks, võetakse arvesse kõige laiema telje laiust.

Punktide 2.3.b ja 2.3.c nõuded peavad olema täidetud vähemalt joonel:

a)	mis asub sõiduki tagaservast kuni 450 mm kaugusel;

b)	millel võib olla katkestusi, mis ei ületa kokku 200 mm.

2.4.   G-kategooria sõiduk loetakse eespool nimetatud kliirensitingimusele vastavaks, kui tagumine ülendinurk (ISO 612:1978) ei ole

a)	M1G- ja N1G-kategooria sõidukite puhul suurem kui 10°,

b)	M2G- ja N2G-kategooria sõidukite puhul suurem kui 20°, ning

c)	M3G- ja N3G-kategooria sõidukite puhul suurem kui 25°,

laiuses, mis ei ole väiksem tagatelje laiusest (v.a rehvide maapinnalähedane väljaulatuv kumerus) rohkem kui 100 mm kummaltki poolt.

Kui tagatelgi on enam kui üks, võetakse arvesse kõige laiema telje laiust. Selle punkti alapunktide a kuni c nõuded peavad olema täidetud vähemalt joonel:

a)	mis asub sõiduki tagaservast kuni 450 mm kaugusel;

b)	millel võib olla katkestusi, mis ei ületa kokku 200 mm.

3.   I, II JA III OSA ÜHISED MÕISTED

3.1.   Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid:

3.1.1.   „tühimass“– töökorras sõiduki mass ilma juhi, sõitjate ja koormata, kusjuures kütusepaak on täidetud kütusega, sõiduk on varustatud jahutusvedeliku ja määrdeainetega ning tööriistakomplekti ja varurattaga (kui need kuuluvad sõiduki tootja poolt kindlaks määratud tavapärasesse varustusse);

3.1.2.   „täismass“– maksimaalne mass, mille tootja on deklareerinud tehniliselt lubatavaks (see mass võib olla riikliku ametiasutuse lubatud registrimassist suurem);

3.1.3.   „tagumine allasõidutõke“– koosneb tavaliselt risttalast ja šassii peeltalade või sõiduki muude konstruktsiooniosade külge kinnitatud ühendusosadest;

3.1.4.   „eraldi kabiin“– sõiduki raami külge spetsiaalsete ühendustega kinnitatud kabiin, millel puudub ühine osa lastiruumiga.

I OSA.   TAGUMISTE ALLASÕIDUTÕKETE TÜÜBIKINNITUS

4.   MÕISTED

4.1.   Käesoleva eeskirja I osas kasutatakse järgmisi mõisteid:

4.1.1.   „tagumise allasõidutõkke tüübikinnitus“– tagumise allasõidutõkke tüübile kooskõlas punkti 7 nõuetega antud tüübikinnitus;

4.1.2.   „tagumise allasõidutõkke tüüp“– tagumised allasõidutõkked, mis ei erine üksteisest järgmiste oluliste omaduste poolest: kuju, mõõtmed, kinnitus, materjalid ja punktis 5.2.2 osutatud märgised.

5.   TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

5.1.   Tagumise allasõidutõkke tüübikinnituse taotluse esitab tagumise allasõidutõkke tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

5.2.   Iga tagumise allasõidutõkke tüübi puhul peab taotlusele olema lisatud:

5.2.1.

kolmes eksemplaris dokumendid, milles kirjeldatakse tagumise allasõidutõkke tehnilisi omadusi: mõõtmed, kuju, koostisosade materjalid ning paigaldusmeetod;

5.2.2.

tagumise allasõidutõkke tüübi näidis: näidise kõikidele peamistele osadele peab olema selgelt ja loetavalt märgitud taotluse esitaja kaubanimi või kaubamärk ja tüübi tähistus.

5.3.   Tüübikinnituse saamiseks tagumise allasõidutõkke tüübile tuleb tüübikinnituskatsete läbiviimise eest vastutavale tehnilisele teenistusele esitada selle tüübi representatiivne näidis.

5.4.   Enne tüübikinnituse andmist veendub tüübikinnitusasutus, et on sisse seatud rahuldav kord, millega tagatakse tootmise nõuetele vastavuse tulemuslik kontroll.

6.   TÜÜBIKINNITUS

6.1.   Kui käesolevale eeskirjale vastava tüübikinnituse saamiseks esitatud tagumine allasõidutõke vastab punkti 7 nõuetele, antakse sellele tagumise allasõidutõkke tüübile tüübikinnitus.

6.2.   Igale tüübikinnituse saanud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit (praeguse versiooni puhul 03, tulenevalt 03-seeria muudatustest) näitavad tüübikinnituse andmise ajaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud oluliste tehniliste muudatuste seeriat. Sama lepinguosaline ei tohi anda sama numbrit ühelegi muule tagumise allasõidutõkke tüübile.

6.3.   Otsusest tüübikinnituse andmise, või laiendamise või andmata jätmise kohta vastavalt käesolevale eeskirjale teatatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele käesoleva eeskirja 1. lisa näidisele vastaval vormil.

6.4.   Igale tagumisele allasõidutõkkele, mis vastab käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud tagumise allasõidutõkke tüübile, paigaldatakse taotluse vormis kindlaks määratud kergesti ligipääsetavale pinnale selgesti nähtav rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb järgmisest:

6.4.1.

ringiga ümbritsetud täht „E“, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (3);

6.4.2.

punktis 6.4.1 kirjeldatud ringist paremal käesoleva eeskirja number, millele järgneb täht „R“, mõttekriips ja tüübikinnitusnumber.

6.5.   Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

6.6.   Tüübikinnitusmärkide kujunduse näidised on esitatud käesoleva eeskirja 4. lisas.

7.   NÕUDED

7.1.   Risttala profiili kõrgus peab olema vähemalt 120 mm. Risttala külgservad ei tohi olla painutatud tahapoole ega terava välisservaga; see tingimus on täidetud, kui risttala külgservad on väljastpoolt ümardatud ja nende kumerusraadius on vähemalt 2,5 mm.

Tagumiste allasõidutõkete puhul, mis on ette nähtud paigaldamiseks M-, N1- ja N2-kategooria sõidukitele täismassiga kuni 8 t, O1- ja O2-kategooria sõidukitele, G-kategooria sõidukitele ja platvormtõstukiga varustatud sõidukitele, peab risttala profiili kõrgus olema vähemalt 100 mm.

7.2.   Tagumine allasõidutõke võib olla ka nii konstrueeritud, et selle asukohta sõiduki tagaosas on võimalik muuta. Sellisel juhul peab selle tööasendisse kinnitamiseks olema kindel viis, et oleks välistatud asukoha juhuslik muutus. Kasutajal peab olema võimalik tõkke asukohta muuta, rakendades jõudu kuni 40 daN.

Kui tagumine allasõidutõke on nii konstrueeritud, et sellel võib sõiduki tagaosas olla mitu asendit, tuleb tõkkele lisada märgis, millele on kas sümboli(te)ga või selle riigi keel(t)es, kus seadet müüakse, märgitud käitaja jaoks teave tagumise allasõidutõkke standardasendi kohta, mis pakub tõhusat kaitset allasõidu vastu.

Märgise minimaalne suurus on 60 × 120 mm.

7.3.   Tagumine allasõidutõke peab olema piisavalt vastupidav sõiduki pikiteljega paralleelselt mõjuvate jõudude suhtes. (Seda tõendatakse käesoleva eeskirja 5. lisas sätestatud korra ja tingimuste kohaselt tehtava katsega.) 5. lisas määratletud katsejõudude rakendamise ajal ja pärast seda täheldatud tagumise allasõidutõkke maksimaalne horisontaalne läbipaine tuleb registreerida tüübikinnitusteatises (1. lisa punkt 8).

7.4.   Tagumise platvormtõstukiga varustatud sõidukite puhul võib allasõidutõke olla katkestustega, et mehhanism saaks töötada. Sellisel juhul kohaldatakse järgmisi erinõudeid:

7.4.1.

külgvahe allasõidutõkke elementide ja platvormtõstuki elementide vahel, mille tõttu on vaja teha katkestus ja mis liiguvad tõstuki kasutamise ajal läbi selle katkestuse, ei tohi ületada 2,5 cm;

7.4.2.

allasõidutõkke iga üksikelemendi, sealhulgas platvormtõstuki mehhanismi väljaulatuvate osade kasulik pindala peab olema vähemalt 420 cm2;

7.4.3.

kui risttala profiili kõrgus on väiksem kui 120 mm, peab allasõidutõkke iga üksikelemendi, sealhulgas platvormtõstuki mehhanismi väljaulatuvate osade kasulik pindala olema vähemalt 350 cm2;

7.4.4.

kui sõiduki laius on väiksem kui 2 000 mm ja punktides 7.4.2 ja 7.4.3 nimetatud nõudeid ei ole võimalik täita, võib kasulik pindala olla väiksem, kui vastupidavuse nõue on täidetud.

8.   TOOTMISE NÕUETELE VASTAVUS

Tootmise nõuetele vastavuse menetlus peab vastama 1958. aasta kokkuleppe liites 1 sätestatud korrale (E/ECE/TRANS/505/Rev.3), arvestades järgmisi nõudeid:

8.1.	iga käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud tagumine allasõidutõke peab olema valmistatud nii, et see vastab kinnitatud tüübile, täites punktis 7 sätestatud nõuded;

8.2.	tüübikinnituse andnud asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses tootmise vastavuse kontrollimiseks kasutatavaid meetodeid. Tavaliselt toimub kontroll iga kahe aasta tagant.

9.   KARISTUSED TOOTMISE NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

9.1.   Tagumise allasõidutõkke tüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui eespool sätestatud nõuded ei ole täidetud või kui tagumine allasõidutõke ei ole läbinud 5. lisas kirjeldatud katset.

9.2.   Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on eelnevalt andnud, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

10.   TAGUMISE ALLASÕIDUTÕKKE TÜÜBIKINNITUSE MUUTMINE JA LAIENDAMINE

10.1.   Tagumise allasõidutõkke tüübi igasugusest muutmisest tuleb teatada tagumise allasõidutõkke tüübikinnituse väljastanud tüübikinnitusasutusele. Seejärel võib tüübikinnitusasutus:

10.1.1.

võtta seisukoha, et tehtud muudatused ei mõju tõenäoliselt kahjustavalt ja et tagumine allasõidutõke vastab igal juhul endiselt nõuetele, või

10.1.2.

nõuda katsetamise eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt täiendavat katsearuannet.

10.2.   Tüübikinnituse kinnitamisest või sellest keeldumisest teatatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 6.3 kindlaks määratud korra kohaselt, täpsustades tehtud muudatused.

10.3.   Tüübikinnitusasutus, kes annab välja tüübikinnituse laienduse, määrab sellisele laiendusele seerianumbri ning teatab sellest käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele, kasutades käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

11.   TOOTMISE LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud tagumise allasõidutõkke tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele. Pärast sellekohase teatise saamist teatab kõnealune asutus sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele, kasutades käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

12.   TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA TÜÜBIKINNITUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad 1958. aasta kokkuleppe osalised edastavad ÜRO sekretariaadile tüübikinnituskatsete tegemise eest vastutavate tehniliste teenistuste nimed ja aadressid ning nende tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnitusi ja kellele tuleb saata vormikohased teatised teistes riikides välja antud tüübikinnituste, nende laienduste, andmata jätmiste või tühistamiste kohta.

II OSA.   SÕIDUKI TÜÜBIKINNITUS SEOSES TÜÜBIKINNITUSE SAANUD TAGUMISE ALLASÕIDUTÕKKE PAIGALDAMISEGA

13.   MÕISTED

13.1.   Käesoleva eeskirja II osas kasutatakse järgmisi mõisteid:

13.1.1.   „sõiduki tüübikinnitus“– sõiduki tüübikinnitus seoses sõidukile käesoleva eeskirja I osa kohaselt tüübikinnituse saanud tagumise allasõidutõkke paigaldamisega;

13.1.2.   „sõidukitüüp“– sõidukid, mis ei erine üksteisest järgmiste oluliste aspektide poolest:

tagatelje laius;

sõiduki tagaosa ehitus, mõõtmed, kuju ja kõrgus maapinnast ning vedrustuse omadused, niivõrd kui need omavad tähtsust seoses käesoleva eeskirja punktis 19 sätestatud nõuetega;

sõidukile paigaldatud ja tüübikinnituse saanud tagumised allasõidutõkked.

13.2.   Muud II osas kasutatavad mõisted sisalduvad käesoleva eeskirja punktis 3.

14.   TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

14.1.   Sõiduki tüübikinnituse taotluse seoses tüübikinnituse saanud tagumise allasõidutõkke paigaldamisega esitab sõiduki tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

14.2.   Taotlusele tuleb lisada allpool nimetatud dokumendid kolmes eksemplaris ning järgmised andmed:

14.2.1.

sõiduki joonised, millel on käesoleva eeskirja punktis 13.1.2 osutatud kriteeriumide kohaselt kujutatud sõidukitüüpi külg- ja tagantvaates ning tüübikinnituse saanud tagumise allasõidutõkke asendit ning esitatud sõiduki šassii külge kinnitamiseks kasutatavate kinnituselementide konstruktsiooni üksikasjad;

14.2.2.

sõiduki täismass;

14.2.3.

sõidukile paigaldamiseks ettenähtud tagumiste allasõidutõkete loetelu;

14.2.4.

tüübikinnitusasutuse nõudel tuleb esitada ka iga tagumise allasõidutõkke tüübikinnitusteatise vorm (s.o käesoleva eeskirja 1. lisa).

14.3.   Tüübikinnituskatsete eest vastutavale tehnilisele teenistusele esitatakse tüübikinnituse saanud tagumise allasõidutõkkega varustatud kinnitatava tüübi representatiivsõiduk.

14.3.1.   Sõidukit, mis ei sisalda kõiki asjaomase tüübi nõuetekohaseid osi, võib katsete läbiviimisel kasutada juhul, kui taotluse esitaja suudab tüübikinnitusasutusele veenvalt tõendada, et puuduvad osad ei mõjuta käesoleva eeskirja nõuete täitmise kontrollimise tulemusi.

14.4.   Enne tüübikinnituse andmist veendub tüübikinnitusasutus, et on sisse seatud rahuldav kord, millega tagatakse tootmise nõuetele vastavuse tulemuslik kontroll.

15.   TÜÜBIKINNITUS

15.1.   Kui käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saamiseks esitatud sõiduk on varustatud tüübikinnituse saanud tagumise allasõidutõkkega ja vastab punkti 16 nõuetele ning seda on katsetatud punkti 2.2 tingimuste kohaselt, antakse sellele sõidukitüübile tüübikinnitus.

15.2.   Igale tüübikinnituse saanud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit (praeguse versiooni puhul 03, tulenevalt 03-seeria muudatustest) näitavad tüübikinnituse andmise ajaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud oluliste tehniliste muudatuste seeriat. Sama kokkuleppeosaline ei või anda sama numbrit teisele sõidukitüübile.

15.3.   Otsusest tüübikinnituse andmise, laiendamise või andmata jätmise kohta vastavalt käesolevale eeskirjale teatatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud näidisele vastaval vormil.

15.4.   Igale käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud tüübile vastavale sõidukile tuleb kinnitada tüübikinnituse vormil kindlaksmääratud hästi märgatavasse ja kergesti juurdepääsetavasse kohta rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, millel on:

15.4.1.

ringiga ümbritsetud täht „E“, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (4);

15.4.2.

punktis 15.4.1 kirjeldatud ringist paremal käesoleva eeskirja number, millele järgneb täht „R“, mõttekriips ja tüübikinnitusnumber.

15.5.   Kui sõiduk vastab käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse andnud riigis ühe või mitme teise kokkuleppele lisatud eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile, ei ole punktis 15.4.1 nimetatud sümbolit vaja korrata; sel juhul paigutatakse kõikide käesolevale eeskirjale vastava tüübikinnituse andnud riigis tüübikinnituse andmise aluseks olnud eeskirjade numbrid, tüübikinnitusnumbrid ning lisatähised punktis 15.4.1 sätestatud tähisest paremale tulpadesse.

15.6.   Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

15.7.   Tüübikinnitusmärk peab asuma sõiduki tootja paigaldatud sõiduki andmeplaadil või selle läheduses.

15.8.   Tüübikinnitusmärkide kujunduse näidised on esitatud käesoleva eeskirja 4. lisas.

16.   TÜÜBIKINNITUSE SAANUD TAGUMISE ALLASÕIDUTÕKKE PAIGALDAMIST KÄSITLEVAD NÕUDED

16.1.   N2-kategooria sõidukite puhul täismassiga üle 8 t ning N3-, O3- ja O4-kategooria sõidukite puhul ei tohi isegi tühja sõiduki korral olla kaitseseadise alumise külje kliirens suurem kui

a)

450 mm, kui tegemist on mootorsõidukite või haagistega, mis on varustatud hüdropneumaatilise, hüdraulilise või pneumaatilise vedrustusega või koormusele vastava automaatse loodimisseadmega. Igal juhul loetakse nõuetele vastavaks standardi ISO 612:1978 kohane tagumine ülendinurk kuni 8° ja kliirens 550 mm;

b)	500 mm või standardi ISO 612:1978 kohane tagumine ülendinurk kuni 8° (olenevalt sellest, kumb on väiksem), kui tegemist on muude kui punktis a nimetatud sõidukitega. Igal juhul loetakse nõuetele vastavaks standardi ISO 612:1978 kohane tagumine ülendinurk kuni 8° ja kliirens 550 mm;

See nõue kehtib kogu sõiduki või haagise laiuses ning kliirens peab olema selline, et seadisele käesoleva eeskirja I osa kohaselt rakendatud ja tüübikinnitusteatise vormis (1. lisa punkt 7) registreeritud katsejõudude rakendamise punktide kõrgus maapinnast ei ületaks punktides a ja b esitatud väärtusi, millele on lisatud pool tagumise allasõidutõkke risttala profiili minimaalsest kõrgusest.

Katsejõudude rakendamisega seotud kõrgusnõue viiakse vastavusse kliirensiga, mida on reguleeritud vastavalt eespool esitatud tagumist ülendinurka käsitlevatele sätetele.

16.2.   M-, N1- ja N2-kategooria sõidukite puhul täismassiga mitte üle 8 t ning O1- ja O2-kategooria sõidukite puhul ei tohi kaitseseadise alumise külje kliirens isegi tühja sõiduki korral olla suurem kui 550 mm kogu laiuses ning peab olema selline, et seadisele käesoleva eeskirja I osa kohaselt rakendatud ja tüübikinnitusteatise vormis (1. lisa punkt 7) registreeritud katsejõudude rakendamise punktid ei oleks maapinnast kõrgemal kui 600 mm.

16.3.   Tagumine allasõidutõke ei tohi üheski punktis olla laiem tagateljest, mida mõõdetakse rataste kõige välimiste punktide järgi, v.a rehvide maapinnalähedane väljaulatuv kumerus, ega olla sellest lühem kui 100 mm kummaltki poolt. Nõuet, et tagumise allasõidutõkke laius ei tohi olla suurem tagatelje laiusest, ei kohaldata, kui tõket sisaldav või moodustav sõiduki kere on tagateljest laiem. O1- ja O2-kategooria sõidukite puhul, mille rehvid ulatuvad rohkem kui poole oma laiuse ulatuses kerest väljapoole (arvestamata ratta porikaitsmeid) või kere puudumise korral šassiist väljapoole, ei tohi siiski tagumise allasõidutõkke laius olla väiksem kui rehvide sisekülgedelt mõõdetud vähim vahekaugus (v.a rehvide maapinnalähedane väljaulatuv kumerus) miinus 100 mm kummaltki poolt. Kui tagatelgi on enam kui üks, võetakse arvesse kõige laiema telje laiust. Lisaks tuleb kontrollida ka 5. lisa punktides 3.1.2. ja 3.1.3. sätestatud katsejõudude rakenduspunktide kaugusi tagarataste välisservadest (1. lisa punkt 7) käsitlevate nõuete täitmist ja märkida see tüübikinnitusteatise vormile.

16.4.   M-, N1- ja N2-kategooria sõidukite puhul täismassiga mitte üle 8 t ning O1- ja O2-kategooria sõidukite puhul peab tõke olema niimoodi kinnitatud, et tõkke risttala tagumise osa ja sõiduki tagaserva kõige tagumise punkti (kaasa arvatud platvormtõstukisüsteem) vaheline horisontaalkaugus ei ületaks 400 mm, millest on maha arvatud suurim kogudeformatsioon, sh plastiline ja elastne deformatsioon (I osa punkt 7.3), mis on mõõdetud ja registreeritud tagumise allasõidutõkke tüübikinnituskatse ajal ükskõik millises katsejõudude rakenduspunktis (1. lisa punkt 8) vastavalt käesoleva eeskirja I osa sätetele ja märgitud tüübikinnitusteatise vormi. Kõnealuse kauguse mõõtmisel ei võeta arvesse sõiduki osi, mis on sõiduki igas koormusseisundis maapinnast kõrgemal kui 2 m.

Sama nõuet kohaldatakse ka N2-kategooria sõidukite puhul täismassiga üle 8 t, N3-kategooria sõidukite puhul ning O1- ja O2-kategooria sõidukite puhul, mis on varustatud platvormtõstukiga või konstrueeritud kallurhaagisena; nende sõidukikategooriate puhul ei tohi horisontaalkaugus olla suurem kui 300 mm, mõõdetuna risttala tagumisest osast enne katsejõudude rakendamist.

O3- ja O4-kategooria sõidukite puhul, mis ei ole varustatud platvormtõstukiga ega konstrueeritud kallurhaagisena, vähendatakse maksimaalset horisontaalkaugust 200 mm-ni enne katsejõudude rakendamist ja 300 mm-ni, millest arvatakse maha suurim kogudeformatsioon, sh plastiline ja elastne deformatsioon (I osa punkt 7.3), mõõdetuna ja registreerituna katse ajal ükskõik millises katsejõudude rakenduspunktis (1. lisa punkt 8).

Igal juhul jäetakse sõiduki tagaserva kõige tagumise punkti kindlaksmääramisel arvesse võtmata konstruktsioonivälised eenduvad osad, nt tagumised ääretulelaternad ja vähem kui 50 mm mis tahes suunas eenduvad osad, nagu kummist kaitserauad, vetruvad puhvrid, hinged ja sulgurid.

Enne katsejõudude rakendamist on tagumise allasõidutõkke üksiku, segmenteeritud või kaldega risttala tagumise osa kõige eesmise ja kõige tagumise punkti vaheline suurim lubatud horisontaalkaugus 100 mm mõõdetuna sõiduki pikitasapinnal.

16.5.   Tõke peab olema niimoodi kinnitatud, et pärast 5. lisas kirjeldatud katsejõudude rakendamist ei ületa N2-kategooria sõidukite puhul täismassiga üle 8 t ning N3-, O3- ja O4-kategooria sõidukite puhul tõkke kliirens isegi tühja sõiduki korral üheski punktis katse-eelset väärtust rohkem kui 60 mm võrra. Sõidukite puhul, mille tagumine ülendinurk on kuni 8° (punkt 16.1), ei või maksimaalne kliirens olla suurem kui 600 mm.

16.6.   Sõidukitüübi puhul, millele tüübikinnitust taotletakse, ei tohi täismass olla suurem väärtusest, mis on märgitud iga sellele sõidukile paigaldatava tagumise allasõidutõkke tüübikinnitusteatisele.

16.7.   Võttes arvesse punkti 7.2 sätteid reguleeritava tagumise allasõidutõkke kohta, tuleb märgis paigaldada kohta, kust see on selgelt ja püsivalt nähtav juhiistmelt, või tagumise allasõidutõkke lähedale kergesti nähtavasse kohta sõiduki tagaosas.

17.   TOOTMISE NÕUETELE VASTAVUS

Tootmise nõuetele vastavuse menetlus peab vastama 1958. aasta kokkuleppe liites 1 sätestatud korrale (E/ECE/TRANS/505/Rev.3), arvestades järgmisi nõudeid:

17.1.

Iga käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõiduk peab olema valmistatud nii, et see vastab kinnitatud tüübile, täites punktis 16 sätestatud nõuded.

17.2.

Tüübikinnituse andnud asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses tootmise vastavuse kontrollimiseks kasutatavaid meetodeid. Tavaliselt toimub kontroll iga kahe aasta tagant.

18.   KARISTUSED TOOTMISE NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

18.1.   Sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui eespool esitatud nõuded ei ole täidetud.

18.2.   Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on eelnevalt andnud, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

19.   SÕIDUKI TÜÜBIKINNITUSE MUUTMINE JA LAIENDAMINE

19.1.   Sõidukitüübi igasugusest muutmisest tuleb teatada sõidukitüübile tüübikinnituse väljastanud tüübikinnitusasutusele. Sellisel juhul võib tüübikinnitusasutus:

19.1.1.

võtta seisukoha, et kõnealustel muudatustel ei ole negatiivset mõju ja et sõiduk vastab endiselt nõuetele, või

19.1.2.

nõuda katsetamise eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt täiendavat katsearuannet.

19.2.   Tüübikinnituse andmisest või andmata jätmisest teatatakse käesolevat eeskirja rakendavatele kokkuleppeosalistele punktis 15.3 kindlaksmääratud korras.

19.3.   Tüübikinnitusasutus, mis annab välja tüübikinnituse laienduse, määrab sellisele laiendusele seerianumbri ning teatab sellest käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele, kasutades käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

20.   TOOTMISE LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõidukitüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele. Pärast sellekohase teatise saamist teatab kõnealune asutus sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

21.   TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA TÜÜBIKINNITUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad 1958. aasta kokkuleppe osalised edastavad ÜRO sekretariaadile tüübikinnituskatsete tegemise eest vastutavate tehniliste teenistuste nimed ja aadressid ning nende tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnitusi ja kellele tuleb saata vormikohased teatised teistes riikides välja antud tüübikinnituste, nende laienduste, andmata jätmiste või tühistamiste kohta.

III OSA.   SÕIDUKI TÜÜBIKINNITUS SEOSES TEMA TAGUMISE ALLASÕIDUTÕKKEGA

22.   MÕISTED

22.1.   Käesoleva eeskirja III osas kasutatakse järgmisi mõisteid:

22.1.1.   „sõiduki tüübikinnitus“– sõidukitüübi tüübikinnitus seoses tema tagumise allasõidutõkkega;

22.1.2.   „sõidukitüüp“– sõidukite kategooria, mis ei erine üksteisest oluliselt sellistes olulistes punktides nagu tagatelje laius, sõiduki tagaosa ehitus, mõõtmed, kuju ja materjalid, vedrustuse omadused, niivõrd kui need omavad tähtsust seoses käesoleva eeskirja punktis 25 sätestatud nõuetega;

22.1.3.   „tagumine allasõidutõke“– sõidukil on tagaosas:

22.1.3.1.

tagumine allasõidutõke kui spetsiaalne seadis või

22.1.3.2.

selline kere, sellised šassii osad või muud osad, mida võib nende kuju ja omaduste tõttu pidada osaliselt või täielikult tagumise allasõidutõkke funktsiooni täitvaks.

22.2.   Muud III osas kasutatavad mõisted sisalduvad käesoleva eeskirja punktis 3.

23.   TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

23.1.   Sõiduki tüübikinnituse taotluse seoses tagumise allasõidutõkkega tagatava kaitsega esitab sõiduki tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

23.2.   Taotlusele tuleb lisada allpool nimetatud dokumendid kolmes eksemplaris ning järgmised andmed:

23.2.1.

sõidukitüübi konstruktsiooni, mõõtmete, kuju ja koostismaterjalide üksikasjalik kirjeldus käesoleva eeskirjaga nõutud ulatuses;

23.2.2.

sõiduki joonised, millel on kujutatud sõidukitüüpi külg- ja tagantvaates ning tema tagaosa konstruktsiooni üksikasju;

23.2.3.

sõiduki täismass;

23.2.4.

tagumise allasõidutõkke üksikasjalik kirjeldus: selle mõõtmed, kuju ja koostismaterjalid ning asend sõidukil.

23.3.   Tüübikinnituskatseid tegevale tehnilisele teenistusele tuleb esitada kinnitatava tüübi representatiivne sõiduk.

23.3.1.   Sõidukit, mis ei sisalda kõiki asjaomase tüübi nõuetekohaseid osi, võib katsete läbiviimisel kasutada juhul, kui taotluse esitaja suudab tüübikinnitusasutusele veenvalt tõendada, et puuduvad osad ei mõjuta käesoleva eeskirja nõuete täitmise kontrollimise tulemusi.

23.4.   Enne tüübikinnituse andmist veendub tüübikinnitusasutus, et on sisse seatud rahuldav kord, millega tagatakse tootmise nõuetele vastavuse tulemuslik kontroll.

24.   TÜÜBIKINNITUS

24.1.   Kui käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saamiseks esitatud sõiduk vastab punkti 2.3.b või 2.3.c või punkti 25 nõuetele ning seda on katsetatud punktis 2.2 sätestatud tingimuste kohaselt, antakse sellele sõidukitüübile tüübikinnitus.

24.2.   Igale tüübikinnituse saanud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit (eeskirja praeguse versiooni puhul 03, tulenevalt 03-seeria muudatustest) näitavad tüübikinnituse andmise ajaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud oluliste tehniliste muudatuste seeriat. Sama kokkuleppeosaline ei või anda sama numbrit teisele sõidukitüübile.

24.3.   Otsusest tüübikinnituse andmise, laiendamise või andmata jätmise kohta vastavalt käesolevale eeskirjale teatatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele käesoleva eeskirja 3. lisa näidisele vastaval vormil.

24.4.   Igale käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud tüübile vastavale sõidukile tuleb kinnitada tüübikinnituse vormil kindlaksmääratud hästi märgatavasse ja kergesti juurdepääsetavasse kohta rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, millel on:

24.4.1.

ringiga ümbritsetud täht „E“, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (5);

24.4.2.

punktis 24.4.1 kirjeldatud ringist paremal käesoleva eeskirja number, millele järgneb täht „R“, mõttekriips ja tüübikinnitusnumber.

24.5.   Kui sõiduk vastab käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse andnud riigis ühe või mitme teise kokkuleppele lisatud eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile, ei ole punktis 24.4.1 nimetatud sümbolit vaja korrata; sel juhul paigutatakse kõikide käesolevale eeskirjale vastava tüübikinnituse andnud riigis tüübikinnituse andmise aluseks olnud eeskirjade numbrid, tüübikinnitusnumbrid ning lisatähised punktis 24.4.1 sätestatud tähisest paremale tulpadesse.

24.6.   Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

24.7.   Tüübikinnitusmärk peab asuma sõiduki tootja paigaldatud sõiduki andmeplaadil või selle läheduses.

24.8.   Tüübikinnitusmärkide kujunduse näidised on esitatud käesoleva eeskirja 4. lisas.

25.   TAGUMIST ALLASÕIDUTÕKET KÄSITLEVAD NÕUDED

25.1.   N2-kategooria sõidukite puhul täismassiga üle 8 t ning N3-, O3- ja O4-kategooria sõidukite puhul ei tohi isegi tühja sõiduki korral olla tagumise allasõidutõkke alumise külje kliirens suurem kui

a)

450 mm, kui tegemist on mootorsõidukite või haagistega, mis on varustatud hüdropneumaatilise, hüdraulilise või pneumaatilise vedrustusega või koormusele vastava automaatse loodimisseadmega. Igal juhul loetakse nõuetele vastavaks standardi ISO 612:1978 kohane tagumine ülendinurk kuni 8° ja maksimaalne kliirens 550 mm;

b)	500 mm või standardi ISO 612:1978 kohane tagumine ülendinurk kuni 8° (olenevalt sellest, kumb on väiksem), kui tegemist on muude kui punktis a nimetatud sõidukitega. Igal juhul loetakse nõuetele vastavaks standardi ISO 612:1978 kohane tagumine ülendinurk kuni 8° ja maksimaalne kliirens 550 mm;

See nõue kehtib kogu sõiduki või haagise laiuses ning kliirens peab olema selline, et seadisele käesoleva eeskirja I osa kohaselt rakendatud ja tüübikinnitusteatise vormis (1. lisa punkt 7) registreeritud katsejõudude rakendamise punktide kõrgus maapinnast ei ületaks alapunktides a ja b esitatud väärtusi, millele on lisatud pool tagumise allasõidutõkke risttala profiili minimaalsest kõrgusest.

Katsejõudude rakendamisega seotud kõrgusnõue viiakse vastavusse kliirensiga, mida on reguleeritud vastavalt eespool esitatud tagumist ülendinurka käsitlevatele sätetele.

25.2.   M-, N1- ja N2-kategooria sõidukite puhul täismassiga mitte üle 8 t ning O1- ja O2-kategooria sõidukite puhul ei tohi kaitseseadise alumise külje kliirens isegi tühja sõiduki korral olla suurem kui 550 mm kogu laiuses ning peab olema selline, et tagumisele allsõidutõkkele rakendatud katsejõudude rakendamise punktid ei oleks maapinnast kõrgemal kui 600 mm.

25.3.   M-, N1- ja N2-kategooria sõidukite puhul täismassiga mitte üle 8 t ning O1- ja O2-kategooria sõidukite puhul peab tagumine allasõidutõke asuma võimalikult lähedal sõiduki tagaosale. Seadise tagumise osa ja sõiduki tagaserva kõige tagumise punkti (kaasa arvatud platvormtõstukisüsteem) vaheline suurim horisontaalkaugus ei või olla suurem kui 400 mm, mõõdetuna risttala tagumisest osast katsejõudude rakendamise ajal.

Sama nõuet kohaldatakse ka N2-kategooria sõidukite puhul täismassiga üle 8 t, N3-kategooria sõidukite puhul ning O1- ja O2-kategooria sõidukite puhul, mis on varustatud platvormtõstukiga või konstrueeritud kallurhaagisena; nende sõidukikategooriate puhul ei tohi horisontaalkaugus olla suurem kui 300 mm, mõõdetuna risttala tagumisest osast enne katsejõudude rakendamist.

Tagumiste allsõidutõkete puhul, mis on ette nähtud O3- ja O4-kategooria sõidukite jaoks, mis ei ole varustatud platvormtõstukiga ega konstrueeritud kallurhaagisena, vähendatakse maksimaalset horisontaalkaugust 200 mm-ni enne katsejõudude rakendamist ja 300 mm-ni katsejõudude rakendamisel katse ajal.

Igal juhul jäetakse sõiduki tagaserva kõige tagumise punkti kindlaksmääramisel arvesse võtmata konstruktsioonivälised eenduvad osad, nt tagumised ääretulelaternad ja vähem kui 50 mm mis tahes suunas eenduvad osad, nagu kummist kaitserauad, vetruvad puhvrid, hinged ja sulgurid.

Enne katsejõudude rakendamist on tagumise allasõidutõkke üksiku, segmenteeritud või kaldega risttala tagumise osa kõige eesmise ja kõige tagumise punkti vaheline suurim lubatud horisontaalkaugus 100 mm mõõdetuna sõiduki pikitasapinnal.

25.4.   Tagumine allasõidutõke ei tohi üheski punktis olla laiem tagateljest, mida mõõdetakse rataste kõige välimiste punktide järgi, v.a rehvide maapinnalähedane väljaulatuv kumerus, ega olla sellest lühem rohkem kui 100 mm kummaltki poolt. Nõuet, et tagumise allasõidutõkke laius ei tohi olla suurem tagatelje laiusest, ei kohaldata, kui tõket sisaldav või moodustav sõiduki kere on tagateljest laiem. O1- ja O2-kategooria sõidukite puhul, mille rehvid ulatuvad rohkem kui poole oma laiuse ulatuses kerest väljapoole (arvestamata ratta porikaitsmeid) või kere puudumise korral šassiist väljapoole, ei tohi siiski tagumise allasõidutõkke laius olla väiksem kui rehvide sisekülgedelt mõõdetud vähim vahekaugus (v.a rehvide maapinnalähedane väljaulatuv kumerus) miinus 100 mm kummaltki poolt. Kui tagatelgi on enam kui üks, võetakse arvesse kõige laiema telje laiust. Lisaks tuleb kontrollida ka 5. lisa punktides 3.1.2. ja 3.1.3. sätestatud katsejõudude rakenduspunktide kaugusi tagarataste välisservadest (1. lisa punkt 7) käsitlevate nõuete täitmist ja märkida see tüübikinnitusteatise vormile.

25.5.   Risttala profiili kõrgus peab olema vähemalt 120 mm. Risttala külgservad ei tohi olla painutatud tahapoole ega terava välisservaga; see tingimus on täidetud, kui tagumise allasõidutõkke külgservad on väljastpoolt ümardatud ja nende kumerusraadius on vähemalt 2,5 mm.

M-, N1- ja N2-kategooria sõidukite puhul täismassiga kuni 8 t, O1- ja O2-kategooria sõidukite, G-kategooria sõidukite ja platvormtõstukiga varustatud sõidukite puhul peab risttala profiili kõrgus olema vähemalt 100 mm.

25.6.   Tagumine allasõidutõke võib olla konstrueeritud ka nii, et selle asukohta sõiduki tagaosas on võimalik muuta. Sellisel juhul peab selle tööasendisse kinnitamiseks olema kindel viis, et oleks välistatud asukoha juhuslik muutus. Kasutajal peab olema võimalik tagumise allsõidutõkke asukohta muuta, rakendades jõudu kuni 40 daN.

Kui tagumine allasõidutõke on nii konstrueeritud, et sellel võib sõiduki tagaosas olla mitu asendit, tuleb tõkkele lisada märgis selle riigi keel(t)es, kus seadet müüakse.

Märgise minimaalne suurus on 60 × 120 mm.

Märgis tuleb paigaldada sõiduki tagaossa tagumise allasõidutõkke kõrvale kohta, kust see on selgelt ja püsivalt nähtav, ning sellele tuleb märkida käitaja jaoks teave tagumise allasõidutõkke standardasendi kohta, mis pakub tõhusat kaitset allasõidu vastu.

25.7.   Tagumine allasõidutõke peab olema piisavalt vastupidav sõiduki pikiteljega paralleelselt mõjuvate jõudude suhtes ning olema tööasendis kinnitatud šassii peeltalade või neid asendavate osade külge. Kõnealune nõue on täidetud, kui on tõendatud, et tagumise allsõidutõkke tagumise osa ja sõiduki tagumise ääre kõige tagumise punkti (kaasa arvatud platvormtõstukisüsteem) vaheline horisontaalkaugus 5. lisas kirjeldatud jõudude rakendamise ajal ja pärast seda ei ületa üheski katsejõudude rakendamise punktis 400 mm. Kõnealuse kauguse mõõtmisel ei võeta arvesse sõiduki osi, mis on maapinnast kõrgemal kui 2 m, kui sõiduk on tühi.

Pärast 5. lisas kirjeldatud katsejõudude rakendamist ei või N2-kategooria sõidukite puhul täismassiga üle 8 t ning N3-, O3- ja O4-kategooria sõidukite puhul kaitseseadise kliirens isegi tühja sõiduki korral ületada üheski punktis katse-eelset väärtust rohkem kui 60 mm võrra. Sõidukite puhul, mille tagumine ülendinurk on kuni 8° (punkt 16.1), ei või maksimaalne kliirens olla suurem kui 600 mm.

25.8.   Katset ei ole vaja teha, kui 5. lisa punkti 3 nõuetest kinnipidamist on võimalik tõendada arvutustega. Kui aga tehakse katse, tuleb seade ühendada sõiduki šassii peeltalade või nende oluliste osade või muude konstruktsiooniosadega.

25.9.   Tagumise platvormtõstukiga varustatud sõidukite puhul võib allasõidutõke olla katkestustega, et mehhanism saaks töötada. Sellisel juhul kohaldatakse järgmisi erinõudeid:

25.9.1.

külgvahe allasõidutõkke elementide ja platvormtõstuki elementide vahel, mille tõttu on vaja teha katkestus ja mis liiguvad tõstuki kasutamise ajal läbi selle katkestuse, ei tohi ületada 2,5 cm;

25.9.2.

allasõidutõkke iga üksikelemendi kasulik pindala (sealhulgas tõstukisüsteemi väljaulatuvad osad) peab igal juhul olema vähemalt 420 cm2;

25.9.3.

kui risttala profiili kõrgus on väiksem kui 120 mm, peab allasõidutõkke iga üksikelemendi, sealhulgas platvormtõstuki mehhanismi väljaulatuvate osade kasulik pindala olema vähemalt 350 cm2;

25.9.4.

kui sõiduki laius on väiksem kui 2 000 mm ning punktides 25.9.2 ja 25.9.3 nimetatud nõudeid ei ole võimalik täita, võib kasulikku pindala vähendada, kui vastupidavuse nõue on täidetud.

26.   TOOTMISE NÕUETELE VASTAVUS

Tootmise nõuetele vastavuse menetlus peab vastama 1958. aasta kokkuleppe liites 1 sätestatud korrale (E/ECE/TRANS/505/Rev.3), arvestades järgmisi nõudeid:

26.1.

iga käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõiduk peab olema valmistatud nii, et see vastab kinnitatud tüübile, täites punktis 25 sätestatud nõuded;

26.2.

tüübikinnituse andnud asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses tootmise vastavuse kontrollimiseks kasutatavaid meetodeid. Tavaliselt toimub kontroll iga kahe aasta tagant.

27.   KARISTUSED TOOTMISE NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

27.1.   Kui eespool esitatud nõudeid ei ole täidetud või sõiduk ei ole 5. lisas kirjeldatud katset läbinud, võidakse käesoleva eeskirja kohaselt sõidukitüübile antud tüübikinnitus tühistada;

27.2.   Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on eelnevalt andnud, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja 3. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

28.   TÜÜBIKINNITUSE MUUTMINE JA LAIENDAMINE

28.1.   Sõidukitüübi igasugusest muutmisest tuleb teatada sõidukitüübile tüübikinnituse väljastanud tüübikinnitusasutusele. Sellisel juhul võib tüübikinnitusasutus:

28.1.1.

võtta seisukoha, et kõnealustel muudatustel ei ole negatiivset mõju ja et sõiduk vastab endiselt nõuetele, või

28.1.2.

nõuda katsetamise eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt täiendavat katsearuannet.

28.2.   Tüübikinnituse kinnitamisest või sellest keeldumisest teatatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 24.3 kindlaks määratud korra kohaselt, täpsustades tehtud muudatused.

28.3.   Tüübikinnitusasutus, mis annab välja tüübikinnituse laienduse, määrab sellisele laiendusele seerianumbri ning teatab sellest käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele, kasutades käesoleva eeskirja 3. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

29.   TOOTMISE LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud sõidukitüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele. Pärast sellekohase teatise saamist teatab kõnealune asutus sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele, kasutades käesoleva eeskirja 3. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

30.   TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA TÜÜBIKINNITUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad 1958. aasta kokkuleppe osalised edastavad ÜRO sekretariaadile tüübikinnituskatsete tegemise eest vastutavate tehniliste teenistuste nimed ja aadressid ning nende tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnitusi ja kellele tuleb saata vormikohased teatised teistes riikides välja antud tüübikinnituste, nende laienduste, andmata jätmiste või tühistamiste kohta.

IV OSA.   ÜLEMINEKUSÄTTED

31.   ÜLEMINEKUSÄTTED

31.1.   Alates 03-seeria muudatuste ametlikust jõustumiskuupäevast ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda sõidukitele, osadele või eraldi seadmestikele tüübikinnituse andmisest või selle tunnustamisest käesoleva eeskirja I, II või III osa alusel, mida on muudetud 03-seeria muudatustega.

31.2.   Kuni 1. septembrini 2019 ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda sõidukitele, osadele või eraldi seadmestikele tüübikinnituse andmisest või selle tunnustamisest käesoleva eeskirja I, II või III osa alusel, mida on muudetud 02-seeria muudatustega.

31.3.   Alates 1. septembrist 2019 annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnituse vaid siis, kui tüübikinnituse saamiseks esitatud sõiduki, osa või eraldi seadmestiku tüüp vastab 03-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja I, II või III osa nõuetele.

31.4.   Alates 1. septembrist 2021 ei ole käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised kohustatud riikliku või piirkondliku tüübikinnituse andmisel tunnustama sõidukit, osa või eraldi seadmestikku, mis ei ole saanud käesoleva eeskirja I, II või III osa 03-seeriate muudatustele vastavat tüübikinnitust.

31.5.   Kuni 1. septembrini 2021 ei tohi käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda tüübikinnituse laienduse andmisest sõidukitele, osadele või eraldi seadmestikele, mis vastavad 02-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele. Kokkuleppeosalised, kes tunnustavad punkti 31.4 kohaselt 02-seeria muudatuste kohaseid tüübikinnitusi ka pärast 1. septembrit 2021, ei tohi keelduda tüübikinnituse laienduse andmisest pärast 1. septembrit 2021.

31.6.   Olenemata eespool esitatud üleminekusätetest ei ole kokkuleppeosalised, kes hakkavad kohaldama käesolevat eeskirja pärast viimase seeria muudatuste jõustumiskuupäeva, kohustatud tunnustama käesoleva eeskirja mis tahes varasema seeria muudatuste kohaseid tüübikinnitusi.

---

(1)  Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3.) (ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.6, punkt 2) – www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html.

(2)  Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3.) (ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.6, punkt 2) – www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html.

(3)  1958. aasta kokkuleppe osalisriikide tunnusnumbrid on esitatud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 3. lisas, dokument ECE/TRANS/WP.29/78/Rev. 6, 3. lisa, www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html

(4)  1958. aasta kokkuleppe osalisriikide tunnusnumbrid on esitatud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 3. lisas, dokument ECE/TRANS/WP.29/78/Rev. 6, 3. lisa, www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html

(5)  1958. aasta kokkuleppe osalisriikide tunnusnumbrid on esitatud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 3. lisas, dokument ECE/TRANS/WP.29/78/Rev. 6, 3. lisa, www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html