Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumise kuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatusdokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav internetis:

http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

Jõustumiskuupäev: 22. jaanuar 2017

SISUKORD

EESKIRI

1.

Kohaldamisala

2.

Mõisted

3.

Tüübikinnituse taotlemine

4.

Tüübikinnitus

5.

Spetsifikatsioonid ja katsed

6.

Lisateave

7.

Sõidukitüübi kinnituse muutmine ja laiendamine

8.

Toodangu nõuetekohasus

9.

Karistused toodangu nõuetele mittevastavuse korral

10.

Tootmise lõpetamine

11.

Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid

LISAD

1.

Teabevahetus

2.

Tüübikinnitusmärkide kujundus

3.

Rehvirõhu jälgimise süsteemide katsetamise nõuded

1.   KOHALDAMISALA

Käesolevat eeskirja kohaldatakse kuni 3 500 kg täismassiga M1-kategooria sõidukite ja N1-kategooria (1) sõidukite suhtes, kui sellistel sõidukitel on rehvirõhu jälgimise süsteem, välja arvatud topeltratastega sõidukid.

2.   MÕISTED

Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid.

2.1.   „sõiduki tüübikinnitus“– sõidukitüübi kinnitus seoses rehvirõhu jälgimise süsteemiga;

2.2.   „sõidukitüüp“– sõidukid, mis ei erine üksteisest järgmiste oluliste omaduste poolest:

a)	tootja kaubanimi või kaubamärk;

b)	sõiduki omadused, mis mõjutavad märkimisväärselt rehvirõhu jälgimise süsteemi tööd;

c)	rehvirõhu jälgimise süsteemi ehitus;

2.3.   „velg“– velje pöiast ja rattakilbist koosnev komplektne velg;

2.4.   „rehv“– tugevdatud elastsest kestast koosnev õhkrehv, mis moodustab iseseisvalt või koos veljega, millele see on paigaldatud, katkematu toroidaalse suletud kambri, mis sisaldab gaasi (tavaliselt õhku) või gaasi ja vedelikku, mis tavaoludes on ette nähtud kasutamiseks atmosfäärirõhust kõrgemal rõhul;

2.5.   „täismass“– tootja määratud sõiduki suurim tehniliselt lubatud mass (see võib olla suurem kui riikliku ametiasutuse sätestatud suurim lubatud täismass ehk registrimass);

2.6.   „suurim teljekoormus“– tootja kindlaks määratud suurim vertikaaljõud, mis mõjub ühe telje rehvide või roomikute ja maa kontaktpinnale ja mille põhjustab asjaomasele teljele langev sõiduki osakoormus; see koormus võib olla riikliku ametiasutuse sätestatud lubatud teljekoormusest suurem. Teljekoormuste summa võib olla sõiduki kogumassile vastavast väärtusest suurem;

2.7.   „rehvirõhu jälgimise süsteem (TPMS)“– sõidukile paigaldatud süsteem, mis on võimeline hindama rehvide rõhku või selle muutumist ajas ning edastama vastava teabe sõiduki käitamise ajal selle kasutajale;

2.8.   „soojenemata rehvi rõhk“– rehvirõhk ümbritseva õhu temperatuuril ilma rehvi kasutamisest tingitud rõhu suurenemiseta;

2.9.   „soovitatav soojenemata rehvi rõhk (P rec )“– sõiduki andmekleebisel ja/või kasutusjuhendis esitatud sõiduki tootja soovitatav rõhk iga rehvipositsiooni jaoks sõiduki ettenähtud töötingimustel (nt kiirusel ja koormusel);

2.10.   „töörõhk (Pwarm)“– sõiduki kasutamisega kaasnevast temperatuuritõusust põhjustatud soojenemata rehvi rõhust (Prec) suurem rõhk iga rehvipositsiooni jaoks;

2.11.   „katserõhk (P test )“– tegelik valitud rehvirõhk iga rehvipositsiooni jaoks pärast rehvide tühjendamist katse käigus.

3.   TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1.   Sõiduki tootja või tema volitatud esindaja esitab taotluse sõidukitüübi kinnitamiseks seoses selle rehvirõhu jälgimise süsteemiga.

3.2.   Taotlusele lisatakse kolmes eksemplaris sõidukitüübi kirjeldus seoses käesoleva eeskirja 1. lisas osutatud varustusega.

3.3.   Tüübikinnitusasutusele või tüübikinnituskatsete eest vastutavale tehnilisele teenistusele esitatakse tüübikinnituse saamiseks ettenähtud sõidukitüüpi esindav sõiduk.

3.4.   Enne tüübikinnituse andmist veendub tüübikinnitusasutus piisavate meetmete olemasolus, millega tagatakse tootmise nõuetele vastavuse tulemuslik kontroll.

4.   TÜÜBIKINNITUS

4.1.   Kui käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saamiseks esitatud sõiduk vastab punktis 5 sätestatud nõuetele, antakse sellele sõidukitüübile tüübikinnitus.

4.2.   Igale tüübikinnituse saanud sõidukitüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle esimesed kaks numbrit (praegu 00, mis tähistavad eeskirja algversiooni) näitavad tüübikinnituse andmise ajaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud olulisemate tehniliste muudatuste seeriat. Üks ja sama kokkuleppeosaline ei tohi anda sama numbrit teisele sõidukitüübile.

4.3.   Teatis sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, tüübikinnituse laiendamise või tüübikinnituse andmisest keeldumise kohta esitatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastaval vormil.

4.4.   Igale käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud tüübile vastavale sõidukile tuleb kinnitada tüübikinnituse vormil kindlaksmääratud hästi märgatavasse ja kergesti juurdepääsetavasse kohta rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, millel on:

4.4.1.

ringjoonega ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (2);

4.4.2.

punktis 4.4.1 ettenähtud ringist paremal käesoleva määruse number, millele järgneb R-täht, kriips ja tüübikinnitusnumber.

4.5.   Punktis 4.4.1 ettenähtud sümbolit ei ole tarvis korrata, kui sõiduk vastab sõidukitüübile, mis on kinnitatud ühe või mitme käesolevale kokkuleppele lisatud muu eeskirja alusel riigis, mis on sellele käesoleva eeskirja alusel andnud tüübikinnituse; sellisel juhul paigutatakse punktis 4.4.1 ettenähtud sümbolist paremale üksteise alla tulpa kõigi nende eeskirjade numbrid ja tüübikinnitusnumbrid ning lisasümbolid, mille kohaselt on antud tüübikinnitus riigis, mis on andnud tüübikinnituse käesoleva eeskirja kohaselt.

4.6.   Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

4.7.   Tüübikinnitusmärk paigutatakse tootja kinnitatud sõiduki andmeplaadile või selle lähedusse.

4.8.   Näited tüübikinnitusmärgi kujunduse kohta on esitatud käesoleva eeskirja 2. lisas.

5.   SPETSIFIKATSIOONID JA KATSED

5.1.   Üldteave

5.1.1.   Nii M1-kategooria sõidukid massiga kuni 3 500 kg kui ka N1-kategooria sõidukid, kui neil on kõik teljed üksikasetuses rehvidega ja kui neile on paigaldatud punktis 2.7 määratletud rehvirõhu jälgimise süsteem, peavad vastama käesoleva eeskirja punktides 5.1.2–5.5.5 esitatud nõuetele mitmesugustes teeoludes ja keskkonnatingimustes, mida esineb kokkuleppeosaliste territooriumil.

5.1.2.   Sõidukile paigaldatud rehvirõhu jälgimise süsteemi tööd ei tohi häirida magnet- ja elektriväljad. Seda tuleb tõendada, näidates järgmiselt, et süsteem vastab eeskirja nr 10 tehnilistele nõuetele ja üleminekusätetele:

a)	03-seeria muudatusi kohaldatakse sõidukite suhtes, millel puudub laetava energiasalvestussüsteemi (veoakud) laadimiseks ettenähtud ühendussüsteem;

b)	04-seeria muudatusi kohaldatakse sõidukite suhtes, millel on laetava energiasalvestussüsteemi (veoakud) laadimiseks ettenähtud ühendussüsteem.

5.1.3.   Süsteem peab töötama kiiruste vahemikus alates 40 km/h või väiksemast kuni sõiduki valmistajakiiruseni.

5.1.4.   Sõiduk peab läbima 3. lisas sätestatud katsed (torkeaugukatse, difusioonikatse ja tõrkekatse).

5.2.   Rehvirõhu kindlakstegemine rõhukao juhtumi korral

5.2.1.   Punktis 5.5. kirjeldatud rehvirõhu jälgimise süsteemi hoiatussignaal peab süttima hiljemalt kümne minuti jooksul pärast seda, kui sõiduki ühe rehvi töörõhku on vähendatud 20 % või kui rehvirõhk on saavutanud minimaalse rõhu 150 kPa, kui viimati osutatud väärtus on suurem.

5.3.   Rehvirõhu kindlakstegemine, kui see rõhk on oluliselt väiksem kui optimaalseks tööks soovitatav rõhk, võttes sealhulgas arvesse kütusekulu ja ohutust.

5.3.1.   Punktis 5.5 kirjeldatud rehvirõhu jälgimise süsteemi hoiatussignaal peab süttima hiljemalt kuuekümneminutise kogusõiduaja möödudes pärast seda, kui sõiduki neljast rehvist ühe rehvi töörõhku on vähendatud 20 % või kui rehvirõhk on saavutanud minimaalse rõhu 150 kPa, kui viimati osutatud väärtus on suurem.

5.4.   Tõrke avastamine.

5.4.1.   Punktis 5.5 kirjeldatud rehvirõhu jälgimise süsteemi hoiatussignaal peab süttima hiljemalt kümme minutit pärast sõiduki rehvirõhu jälgimise süsteemi kontroll- või vastussignaalide genereerimist või edastamist mõjutava tõrke tekkimist.

5.5.   Hoiatusmärguanne.

5.5.1.   Hoiatusmärguandena kasutatakse eeskirja nr 121 kohast optilist hoiatussignaali.

5.5.2.   Hoiatussignaal aktiveeritakse, kui süüde on sisse lülitatud (lampide kontroll). Seda nõuet ei kohaldata ühisnäidikul nähtaval olevate märgulampide suhtes.

5.5.3.   Hoiatussignaalid peavad olema nähtavad ka päevavalges; juht peab saama juhiistmelt signaalide rahuldavas nähtavuses hõlpsalt veenduda.

5.5.4.   Tõrke märguandeks võib olla sama hoiatussignaal, mida kasutatakse alarõhust teavitamiseks. Kui punktis 5.5.1 kirjeldatud hoiatussignaali kasutatakse nii alarõhust kui ka rehvirõhu jälgimise süsteemi tõrkest teavitamiseks, kohaldatakse järgmist: kui süüde on sisse lülitatud, peab hoiatussignaal tõrkest teavitamiseks vilkuma. Lühikese aja möödudes peab hoiatussignaal jääma pidevalt põlema nii kauaks, kuni tõrget ei ole kõrvaldatud, aga süüde on sisse lülitatud. Kuni tõrke kõrvaldamiseni vahelduvad vilkumine ja põlemajäämine iga kord, kui süüde sisse lülitatakse.

5.5.5.   Punktis 5.5.1 kirjeldatud hoiatussignaali märgulampi võib kasutada vilkuvas režiimis, et anda vastavalt sõiduki kasutusjuhendile teavet rehvirõhu jälgimise süsteemi lähtestamisoleku kohta.

6.   LISATEAVE

6.1.   Kui sõidukil on kasutusjuhend, peab selles leiduma vähemalt järgmine teave:

6.1.1.

teave selle kohta, et sõiduk on varustatud sellise süsteemiga (samuti teave selle kohta, kuidas süsteemi lähtestada, kui sellel selline funktsioon olemas on);

6.1.2.

Punktis 5.5.1 kirjeldatud märgulambi tähise kujutis (ja tõrke märgulambi tähise kujutis, kui tõrke jaoks kasutatakse eraldi märgulampi);

6.1.3.

lisateave madala rehvirõhu hoiatuse märgulambi süttimise olulisuse kohta ning kirjeldus selle kohta, mida sellises olukorras ette võtma peab.

6.2.   Kui sõidukil puudub kasutusjuhend, tuleb punktis 6.1 nõutav teave paigutada sõidukis hästi märgatavasse kohta.

7.   SÕIDUKI TÜÜBIKINNITUSE MUUTMINE JA LAIENDAMINE

7.1.   Igast käesoleva eeskirja punktis 2.2 määratletud sõidukitüübi muudatusest teatatakse sõidukile tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele. Sellisel juhul võib tüübikinnitusasutus:

7.1.1.

leida, et tehtud muudatused ei mõjuta negatiivselt tüübikinnituse andmise tingimusi, ja tüübikinnitust laiendada;

7.1.2.

leida, et tehtud muudatused mõjutavad tüübikinnituse andmise tingimusi, ja nõuda enne tüübikinnituse laiendamist täiendavaid katseid või lisakontrolli.

7.2.   Tüübikinnituse andmisest või sellest keeldumisest teatatakse koos muudatuste täpsustustega kõikidele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 4.3 täpsustatud korras.

7.3.   Tüübikinnitusasutus teatab laiendamisest teistele kokkuleppeosalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud teatisevormi. Ta määrab igale laiendusele seerianumbri, mida nimetatakse laienduse numbriks.

8.   TOODANGU NÕUETEKOHASUS

8.1.   Toodete vastavust nõuetele tuleb kontrollida vastavalt kokkuleppe 2. liitele (E/ECE/324–E/ECE/TRANS/505/Rev.2) järgmistel tingimustel.

8.2.   Tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus võib igal ajal igas tootmisüksuses kontrollida toodangu vastavust. Neid kontrolle tehakse tavaliselt vähemalt üks kord aastas.

9.   KARISTUSED TOODANGU NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

9.1.   Sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui punktis 8 sätestatud nõuded ei ole täidetud.

9.2.   Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta varem on andnud, teatab ta sellest viivitamata teistele käesolevat eeskirja rakendavatele kokkuleppeosalistele, saates neile tüübikinnitusteate koopia, mille lõppu on lisatud suurtähtedega kirjutatud märkus „TÜÜBIKINNITUS TÜHISTATUD“ koos kuupäeva ning allkirjaga.

10.   TOOTMISE LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse valdaja lõpetab täielikult käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõiduki tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud asutusele. Pärast asjaomase teatise saamist teatab asutus sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele tüübikinnitusvormiga, mille lõppu on lisatud suurtähtedega kirjutatud märge „TOOTMINE LÕPETATUD“ koos kuupäeva ja allkirjaga.

11.   TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA TÜÜBIKINNITUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad 1958. aasta kokkuleppe osalised edastavad ÜRO sekretariaadile tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja nende tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnitusi ning kellele tuleb saata teistes riikides väljaantud tõendid tüübikinnituse andmise, laiendamise, andmisest keeldumise ja tühistamise kohta.

---

(1)  Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3.), dokument ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.6, punkt 2 – www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html

(2)  1958. aasta kokkuleppe osaliste tunnusnumbrid on esitatud sõidukite tootmist käsitleva resolutsiooni (R.E.3), (dokument ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.6; www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html) 3. lisas.