1. LISA

Sisepõlemismootori põhinäitajad ja katsete tegemisega seotud üldteave

Algmootor/mootoritüüp (1): …

1.   Üldteave

1.1.   Mark (ettevõtte nimi): …

1.2.   Algmootori ja vajaduse korral mootoritüüpkonna (-tüüpkondade) tüüp ja kaubanduslik kirjeldus (2) …

1.3.   Tootja tüübikood, nagu see on märgitud mootori(te)le (2): …

1.4.   Mootoriga käitatavate masinate tehnilised andmed (2): …

1.5.   Tootja nimi ja aadress: …

1.6.   Vajaduse korral tootja volitatud esindaja nimi ja aadress: …

1.7.   Mootori identifitseerimisnumbri asukoht, kodeering ja kinnitusviis: …

1.8.   Tüübikinnitusmärgi asukoht ja kinnitusviis: …

1.9.   Koostetehas(t)e aadress(id): …

2.   Lisatud dokumendid

2.1.   Algmootori(te) põhinäitajad (vt 1. liide) …

2.2.   Mootoritüüpkonna põhinäitajad (vt 2. liide) …

2.3.   Mootoritüüpkonda kuuluvate mootoritüüpide põhinäitajad (vt 3. liide) …

3.   Liikurmasinate mootoriga seotud osade näitajad (vajaduse korral) …

4.   Algmootori fotod …

5.   Muude lisatud dokumentide loetelu:

(1)  Mittevajalik maha tõmmata.

(2)  Loetleda tüübid ja mudelid.

2. LISA

3. LISA

TÜÜBIKINNITUSMÄRKIDE KUJUNDUS

NÄIDIS A

(vt käesoleva eeskirja punkti 4.4)

Joonisel kujutatud tüübikinnitusmärk, mis on kinnitatud mootorile, näitab, et asjaomasele mootoritüübile on seoses kasuliku võimsuse mõõtmisega antud tüübikinnitus Madalmaades (E4) eeskirja nr 120 kohaselt ning see kannab tüübikinnitusnumbrit 012492. Tüübikinnitusnumber näitab, et tüübikinnitus on antud kooskõlas eeskirjaga nr 120, mida on muudetud 01-seeria muudatustega.

NÄIDIS B

(vt käesoleva eeskirja punkti 4.5)

Joonisel kujutatud tüübikinnitusmärk, mis on kinnitatud mootorile, näitab, et asjaomasele mootoritüübile on antud tüübikinnitus Madalmaades (E4) kooskõlas eeskirjadega nr 120 ja 96 (1). Tüübikinnitusnumbrite kaks esimest kohta näitavad, et vastava tüübikinnituse andmise kuupäevadel oli eeskirja nr 120 muudetud seeria 01 muudatustega ja eeskiri nr 96 hõlmas juba seeria 02 muudatusi.

(1)  Teine number on esitatud vaid näitena.

4. LISA

SISEPÕLEMISMOOTORI KASULIKU VÕIMSUSE MÕÕTMISE MEETOD

1.   Käesolevaid sätteid kohaldatakse meetodi suhtes, mille abil määratakse kindlaks vahelduvkiirusel kasutatava sisepõlemismootori võimsuskõver täiskoormusel; kõver esitatakse püsikiirusel kasutatava sisepõlemismootori pöörlemissageduse, nimipöörlemissageduse ja nimivõimsuse funktsioonina.

2.   KATSETINGIMUSED

2.1.   Mootor peab olema vastavalt tootja soovitustele sisse sõidetud.

2.2.   Kui võimsust saab mõõta üksnes mootoril, millele on paigaldatud käigukast, võetakse arvesse käigukasti kasutegurit.

2.3.   Abi- ja lisaseadmed

2.3.1.   Paigaldatavad abi- ja lisaseadmed

Katse ajaks paigaldatakse katsestendile mootori ettenähtud rakenduses toimimiseks vajalikud abiseadmed (loetletud tabelis 1) võimaluse korral samas asendis kui ettenähtud rakenduses.

2.3.2.   Eemaldatavad abi- ja lisaseadmed

Katse ajaks eemaldatakse teatavad lisaseadmed, mis on seotud masina käitamisega ja mida võib paigaldada mootorile. Näitena on esitatud järgmine mittetäielik loetelu:

Kui abiseadmeid ei saa eemaldada, võib määrata kindlaks nende poolt koormuseta tingimustes kasutatava võimsuse ja liita selle mõõdetud mootorivõimsusele (vt märkus h tabelis 1). Kui see väärtus ületab katses kasutatud kiirusel mõõdetud suurimat võimsust rohkem kui 3 %, võib katsete eest vastutav teenistus seda kontrollida.

Tabel 1

Mootori võimsuse kindlaksmääramise katse jaoks paigaldatavad lisa- ja abiseadmed

2.4.   Seadistustingimused

Kasuliku võimsuse kindlaksmääramisel kasutatavad seadistustingimused on esitatud tabelis 2.

Tabel 2

Seadistustingimused

3.   REGISTREERITAVAD ANDMED

3.1.   Registreeritavad andmed on loetletud käesoleva lisa liite punktis 4. Mõõtmised tehakse stabiliseeritud talitlustingimustes, nii et mootor saab piisavalt värsket õhku. Põlemiskambrid võivad sisaldada sadet, aga piiratud koguses. Katsetingimused, nagu sisselastava õhu temperatuur, tuleb valida nii, et need oleksid võimalikult lähedased normtingimustele (vt käesoleva lisa punkt 5.2), et parandustegur oleks võimalikult väike.

3.2.   Mootorisse lastava õhu temperatuuri mõõdetakse sisselasketorustikus. Sisselaske hõrendust mõõdetakse samas punktis. Termomeeter või termoelement varjestatakse kütuse tagasipritse ja kiirgussoojuse eest ning asetatakse otse õhuvoolu sisse. Kasutatakse piisaval arvul mõõtekohti, et saada sisselaskeõhu representatiivne keskmine temperatuur.

3.3.   Sisselaske hõrendust mõõdetakse sisselasketorude, õhufiltri, sisselaskesummuti või kiiruspiiriku (kui see on paigaldatud) suhtes allavoolu.

3.4.   Absoluutrõhku mootorisse sisenemisel kompressorist ja soojusvahetist (kui on paigaldatud) allavoolu mõõdetakse sisselasketorustikus ja kõikides muudes punktides, kus parandustegurite arvutamiseks on vaja rõhku mõõta.

3.5.   Väljalaske vasturõhku mõõdetakse punktis, mis jääb vähemalt kolm toru läbimõõtu väljalasketorustiku (-torustike) väljalasketoru(de)st ja turboülelaaduri(te)st (kui on paigaldatud) allavoolu. Asukoha kohta esitatakse täpsed andmed.

3.6.   Andmeid ei koguta enne, kui pöördemoment, pöörlemissagedus ja temperatuur on püsinud vähemalt ühe minuti enam-vähem samal tasemel.

3.7.   Mootori pöörlemissagedus ei tohi katse või näitude võtmise ajal erineda valitud pöörlemissagedusest rohkem kui ± 1 % või ± 10 min, sõltuvalt sellest, kumb on suurem.

3.8.   Pidurkoormust, kütusekulu ja sisselaskeõhu temperatuuri mõõdetakse ühel ja samal ajal, kusjuures näitajana registreeritakse sellise kahe stabiliseeritud järjestikuse väärtuse keskmine, mis pidurkoormuse puhul ei erine teineteisest rohkem kui 2 % võrra.

3.9.   Mootori väljalaskeavast väljuva jahutusvedeliku temperatuur hoitakse tootja ettenähtud tasemel.

Kui tootja ei ole temperatuuri ette näinud, on selleks 353 K ± 5 K. Õhkjahutusega mootorite puhul hoitakse temperatuur tootja kindlaksmääratud punktis + 0/– 20 K piires kõrgeimast temperatuurist, mille tootja on normtingimuste puhul ette näinud.

3.10.   Diiselmootorite puhul mõõdetakse kütuse temperatuuri sissepritsepumba sisselaskeava juures ja see hoitakse 306–316 K (33–43 °C) piires. Ottomootorite puhul mõõdetakse kütuse temperatuuri võimalikult lähedal karburaatori või kütusepihustite kooste sisselaskeavale ja see hoitakse 293–303 K (20–30 °C) piires.

3.11.   Määrdeõli temperatuur, mida mõõdetakse õlipumbas või õliradiaatori (kui see on olemas) väljalaskeava juures, hoitakse mootori tootja ettenähtud piirides.

3.12.   Vajaduse korral võib temperatuuri käesoleva lisa punktides 3.9, 3.10 ja 3.11 osutatud piirides hoidmise otstarbel kasutada täiendavat reguleerimissüsteemi.

4.   MÕÕTMISTÄPSUS

4.1.   Pöördemoment: ± 1 % mõõdetud pöördemomendist. Pöördemomendi mõõtmise süsteem seadistatakse nii, et arvesse oleks võetud hõõrdekaod. Veojõustendi mõõteulatuse alumises pooles peab täpsus olema ± 2 % mõõdetud pöördemomendist.

4.2.   Mootori pöörlemissagedus: 0,5 % mõõdetud kiirusest.

4.3.   Kütusekulu: ± 1 % mõõdetud kulust.

4.4.   Kütuse temperatuur: ± 2 K.

4.5.   Mootorisse siseneva õhu temperatuur: ± 2 K.

4.6.   Õhurõhk: ± 100 Pa.

4.7.   Hõrendus sisselaskesüsteemis: ± 50 Pa.

4.8.   Vasturõhk väljelaskesüsteemis: ± 200 Pa.

5.   VÕIMSUSE PARANDUSTEGURID

5.1.   Mõiste

Võimsuse parandustegur on tegur, mille abil määratakse kindlaks mootori võimsus punktis 5.2 osutatud atmosfääri normtingimustes.

Po = α P

kus:

5.2.   Atmosfääri normtingimused

5.2.1.   Temperatuur (To): 298 K (25 °C)

5.2.2.   Kuiva õhu rõhk (Pso): 99 kPa

Kuiva õhu rõhk põhineb kogurõhul 100 kPa ja veeauru rõhul 1 kPa.

5.3.   Atmosfääritingimused katse ajal

Katse ajal peavad atmosfääritingimused olema järgmised:

5.4.   Parandustegurite αa ja αd kindlaksmääramine (12)

5.4.1.   Ülelaadeta või ülelaadega ottomootorid

Parandustegur αa saadakse järgmise valemi abil:

kus:

Tingimused, mida tuleb laboris täita

Selleks et katsetulemused oleksid kehtivad, peab parandustegur olema järgmine:

0,93 < αa < 1,07

Nende piiride ületamisel esitatakse katsearuandes korrigeeritud väärtus ja täpsed andmed katsetingimuste kohta (temperatuur ja rõhk).

5.4.2.   Diiselmootorid – tegur αd

Diiselmootorite puhul saadakse võimsuse parandustegur (αd) ühtlase kütusekulu juures järgmise valemi abil:

αd = (fa)fm

kus:

5.4.2.1.   Atmosfääritegur fa

See tegur näitab keskkonnatingimuste (rõhk, temperatuur ja niiskus) mõju mootorisse lastavale õhule. Atmosfääriteguri valem sõltub mootoritüübist.

5.4.2.1.1.   Ülelaadeta ja mehaanilise ülelaadega mootorid:

5.4.2.1.2.   Turboülelaaduriga mootorid õhu vahejahutiga või ilma:

5.4.2.2.   Mootoritegur fm

fm on qc (korrigeeritud kütusevoolu) järgmine funktsioon:

kus:

See valem kehtib qc väärtuste puhul, mis jäävad vahemikku 37,2–65 mg/(liitrit tsüklis).

qc väärtuste puhul, mis on väiksemad kui 37,2 mg/(liitrit tsüklis), võetakse fm väärtuseks konstant 0,2 (fm = 0,2).

qc väärtuste puhul, mis on suuremad kui 65 mg/(liitrit tsüklis), võetakse fm väärtuseks konstant 1,2 (fm = 1,2) (vt joonis):

5.4.2.3.   Tingimused, mida tuleb laboris täita

Selleks et katsetulemused oleksid kehtivad, peab parandustegur αa olema järgmine:

0,93 ≤ αa ≤ 1,07

Nende piiride ületamisel esitatakse katsearuandes korrigeeritud väärtus ja täpsed andmed katsetingimuste kohta (temperatuur ja rõhk).

(1)  Täielik sisselaskesüsteem paigaldatakse ettenähtud rakenduse jaoks kindlaksmääratud viisil:

Muudel juhtudel võib kasutada samaväärset süsteemi, mis puhul tuleks katse käigus kontrollida, et rõhk sisselasketorustikus ei erineks tootja kindlaksmääratud kõrgeimast rõhust puhta õhufiltri korral rohkem kui 100 Pa võrra.

(2)  Täielik väljalaskesüsteem paigaldatakse ettenähtud rakenduse jaoks kindlaksmääratud viisil:

Muudel juhtudel võib paigaldada samaväärse süsteemi, eeldusel et mõõdetud rõhk ei erine tootja ettenähtud kõrgeimast rõhust rohkem kui 1 000 Pa võrra.

(3)  Kui mootoril on mootorpidur, peab seguklapp olema fikseeritud täiesti avatud asendisse.

(4)  Kütusetoite rõhku võib vajaduse korral muuta, et saada mootori teatavas rakenduses esinev rõhk (eelkõige kütuse tagastussüsteemi kasutamise korral).

(5)  Jahutusvedeliku ringlust võib juhtida ainult mootori veepump. Vedeliku jahutamine võib toimuda välise ringluse teel, nii et välise ringluse rõhukadu ja rõhk pumba sisselaskeava juures jäävad ligikaudu samaks kui mootori jahutussüsteemis.

(6)  Termostaadi võib paigaldada täiesti avatuna.

(7)  Kui katseks paigaldatakse mootorile jahutusventilaator või -puhur, lisatakse jahutusventilaatori või -puhuri kasutatav võimsus arvutustulemustele, välja arvatud mootorite puhul, millel sellised lisaseadmed moodustavad mootori lahutamatu osa (nt otse väntvõllile paigaldatud jahutusventilaatorid õhkjahutusega mootoritel). Ventilaatori või puhuri võimsus määratakse katse ajal rakendatavate pöörlemissageduste juures kas standardnäitajatel põhinevate arvutuste või praktiliste katsete teel.

(8)  Generaatori minimaalne võimsus: generaatori elektriline võimsus peab piirduma võimsusega, mis on vajalik mootori tööks hädavajalike abiseadmete töötamiseks. Kui on tarvis ühendada aku, kasutatakse täielikult laetud ja heas korras akut.

(9)  Õhu vahejahutiga mootoreid katsetatakse õhu vahejahutiga, olenemata sellest, kas jahuti toimib vedeliku või õhuga, kuid tootja soovil võib õhuga toimiva jahuti asendada katsestendi süsteemiga. Mõlemal juhul mõõdetakse võimsust kõikidel pöörlemissagedustel nii, et mootoriõhu suurim rõhukadu ja väikseim temperatuurikadu katsestendi süsteemi vahejahutis vastavad tootja ettenähtud näitajatele.

(10)  Võib muu hulgas hõlmata heitgaasitagastussüsteemi, katalüüsmuundurit, termoneutralisaatorit, lisaõhuga varustamise süsteemi ja kütuse aurustumist takistavat süsteemi.

(11)  Elektriliste või muude käivitussüsteemide toide saadakse katsestendist.

(12)  Katseid võib teha kliimaseadmega katseruumides, kus atmosfääritingimusi on võimalik reguleerida.

Kui mootor on varustatud õhutemperatuuri automaatse reguleerimisseadmega ja kui see seade on selline, et täiskoormusel temperatuuril 25 °C ei lisata soojendatud õhku, tehakse katse nii, et seade on täielikult suletud. Kui seade temperatuuril 25 °C veel töötab, tehakse katse nii, et seade töötab harilikul viisil ja temperatuuri tähistava valemiosa eksponendiks parandusteguris võetakse null (temperatuuri ei korrigeerita).

5. LISA

MOOTORITÜÜPKONNA PÕHINÄITAJAD

1.   ÜLDTEAVE

Mootoritüüpkonda iseloomustavad konstruktsiooniparameetrid. Need peavad olema kõigil tüüpkonna mootoritel samad. Mootori tootja võib otsustada, millised mootorid tüüpkonda kuuluvad, tingimusel et ta järgib punktis 3.1 loetletud kuuluvustingimusi. Tüübikinnitusasutus peab mootoritüüpkonna kinnitama. Kuna mootoritüüpkonna valik on mootori heitgaaside seisukohast oluline, on punktis 2.1 esitatud lisateave (eeskirja nr 96 03-seeria muudatused), mis on kasulik tootjatele ja tüübikinnitusasutusele mootoritüüpkonna hindamisel ja algmootori valimisel.

2.   ERIJUHUD

2.1.   Parameetrite vastastikmõjud

Mõnel juhul võivad parameetrid avaldada vastastikust mõju, mis võib põhjustada muutusi heites. Seda tuleb arvesse võtta tagamaks, et ühte tüüpkonda kuuluvad ainult samalaadsete heitgaasinäitajatega mootorid. Need juhud teeb kindlaks tootja ning teatab neist tüübikinnitusasutusele. Seejärel võetakse neid arvesse uue mootoritüüpkonna loomise tingimusena.

2.2.   Seadmed või tunnused, mis avaldavad heitele suurt mõju

Tootja peab hea inseneritava alusel kindlaks tegema sellised punktis 3.1 loetlemata seadmed või tunnused, mis avaldavad suurt mõju heitkogustele, ning teatama neist tüübikinnitusasutusele. Seejärel võetakse neid arvesse uue mootoritüüpkonna loomise tingimusena.

2.3.   Lisanõuded

Lisaks punktis 3.1 loetletud parameetritele võib tootja rakendada lisanõudeid, mis võimaldavad määratleda kitsamaid mootoritüüpkondi. Need ei pea tingimata olema parameetrid, mis avaldavad mõju heitetasemele.

3.   MOOTORITÜÜPKONNA MÄÄRATLEMISE PARAMEETRID

3.1.   Töötsükkel:

3.2.   Kütusetüüp:

3.3.   Silindrite konfiguratsioon

3.3.1.   Silindrite paigutus plokis:

3.3.2.   Silindrite suhteline asend

Sama plokiga mootorid võivad kuuluda samasse tüüpkonda, kui nende silindrite läbimõõdud keskpunktist keskpunkti on samad.

3.4.   Peamine jahutusagent:

3.5.   Ühe silindri töömaht

85–100 % mootoritüüpkonna suurimast töömahust mootorite puhul, mille ühe silindri töömaht ≥ 0,75 dm3.

70–100 % mootoritüüpkonna suurimast töömahust mootorite puhul, mille ühe silindri töömaht < 0,75 dm3.

3.6.   Õhu sisselaskeviis:

3.7.   Põlemiskambri tüüp/ehitus:

3.8.   Klapid ning sisse- ja väljalaskeaknad:

3.9.   Toitesüsteemi tüüp

3.9.1.   Diiselmootorite puhul:

3.9.2.   Ottomootorite puhul:

3.10.   Mitmesugused seadmed:

3.11.   Elektroonilise juhtimise strateegia

Elektroonilise kontrollploki (ECU) olemasolu või puudumist mootoril peetakse tüüpkonna põhiparameetriks.

Elektrooniliselt juhitavate mootorite puhul peab tootja esitama tehnilised elemendid, mis selgitavad nende mootorite liigitamist samasse tüüpkonda, st põhjused, miks nendelt mootoritelt võib eeldada vastamist samadele heitkoguste nõuetele.

Elektrooniliselt reguleeritava pöörlemissagedusega mootorid ei pea kuuluma mehaaniliselt reguleeritavatest mootoritest erinevasse tüüpkonda. Elektrooniliselt juhitavaid mootoreid tuleks mehaanilistest mootoritest eristada üksnes selliste kütuse sissepritse näitajate alusel nagu näiteks ajastus, rõhk, kütuse kogus jne.

3.12.   Heitgaasi järeltöötlussüsteemid

Mootoritüüpkonda kuuluvuse tunnusteks peetakse järgmiste seadmete talitlust ja kombinatsiooni:

Kui algmootorina või tüüpkonna liikmena sertifitseeritud mootor on sertifitseeritud ilma järeltöötlussüsteemita, võib selle mootori lisada samasse mootoritüüpkonda, kui see on varustatud oksüdatsioonikatalüsaatoriga (mitte kübemefiltriga) ega nõua teistsuguste omadustega kütust.

Kui mootor nõuab pärast järeltöötlussüsteemiga varustamist teistsuguste omadustega kütust (näiteks kübemefiltrid vajavad kütuse erilisandeid regenereerimisprotsessi tagamiseks), peab otsus selle mootori lisamise kohta samasse tüüpkonda põhinema tootja esitatud tehnilistel elementidel. Need elemendid peavad näitama, et kõnealuse varustusega mootori eeldatav heitetase vastab samale piirnormile nagu ilma varustuseta mootori oma.

Kui mootor on koos järeltöötlussüsteemiga sertifitseeritud algmootorina või tüüpkonna liikmena, mille algmootor on varustatud sama järeltöötlussüsteemiga, ei lisata seda mootorit samasse mootoritüüpkonda, kui sellel puudub järeltöötlussüsteem.

6. LISA

TOODANGU NÕUETELE VASTAVUSE KONTROLLID

1.   ÜLDTEAVE

Kõnealused nõuded on kooskõlas käesoleva eeskirja punkti 6.2 kohaselt toodangu nõuetele vastavuse kontrollimiseks tehtavate katsetega.

2.   KATSEMENETLUSED

Kasutatakse käesoleva eeskirja 4. lisas kirjeldatud katsemeetodeid ja mõõtevahendeid.

3.   VALIMI MOODUSTAMINE

3.1.   Mootoritüübi puhul

Valida tuleb üks mootor. Kui pärast punktis 5.1 osutatud katset ei peeta mootorit käesoleva eeskirja nõuetele vastavaks, tuleb katsed teha veel kahe mootoriga.

3.2.   Mootoritüüpkonna puhul

Kui tüübikinnitus antakse mootoritüüpkonnale, tuleb toodangu nõuetele vastavuse kontroll teha ühe tüüpkonda kuuluva mootoriga, mis ei ole algmootor. Kui nõuetele vastavuse kontroll ei anna positiivset tulemust, kontrollitakse veel kahte samasse tüüpkonda kuuluvat mootorit.

4.   MÕÕTMISKRITEERIUMID

4.1.   Sisepõlemismootori kasulik võimsus ja kütuse erikulu

Mõõtmised tehakse piisaval mootori pöörlemissageduste arvul, et määrata õigesti võimsuse, pöördemomendi ja kütuse erikulu kõverad tootja soovitatud väikseima ja suurima pöörlemissageduse vahel, nagu on kindlaks määratud käesoleva eeskirja punktides 2.9 ja 2.11.

Katseteks valitud mootori puhul ei tohi kütuse erikulu korrigeeritud mõõteväärtused erineda allpool tabelis esitatud väärtustest rohkem kui ± 10 protsenti.

5.   TULEMUSTE HINDAMINE

Kui punktis 3 osutatud teise ja/või kolmanda mootori kasuliku võimsuse ja kütuse erikulu näitajad ei vasta punktis 4 esitatud nõuetele, loetakse tootmine käesoleva eeskirja nõuetele mittevastavaks ja rakendatakse käesoleva eeskirja punkti 7 sätteid.

7. LISA

ETALONKÜTUSTE TEHNILISED ANDMED

1.   Veeldatud naftagaasi etalonkütuste tehnilised andmed

2.   Maagaasi etalonkütuste tehnilised andmed

Euroopa turgudel müüdavad kütused jagunevad kahte rühma:

Järgnevalt esitatakse kokkuvõtlikult etalonkütuste GR, G23 ja G25 näitajad.

3.   Ottomootorite etalonkütus

4.   Diiselmootorite etalonkütus (1)

Tabel 1  (12)  (22)

Põllu- ja metsamajanduslike traktorite ning väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate etalonkütus diiselmootorite puhul, mis peab tüübikinnituse kohaselt vastama võimsusklasside D–G piirnormidele

Tabel 2

Põllu- ja metsamajanduslike traktorite ning väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate etalonkütus diiselmootorite puhul, mis peab tüübikinnituse kohaselt vastama võimsusklasside H–K piirnormidele

Tabel 3

Põllu- ja metsamajanduslike traktorite ning väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate etalonkütus diiselmootorite puhul, mis peab tüübikinnituse kohaselt vastama võimsusklasside L–R piirnormidele

(1)  Väärtus määratakse standardtingimustes (293,2 K (20 °C) ja 101,3 kPa).

(2)  Kui valim sisaldab korrosioonitõrjeaineid või muid vaseriba korrosiooni vähendavaid kemikaale, võib see meetod korrodeerivate ainete olemasolu kindlakstegemisel osutuda ebatäpseks. Seepärast on selliste ühendite lisamine ainuüksi selleks, et mõjutada katsetulemusi, keelatud.

(3)  Inertsed gaasid +C2+

(4)  Väärtus määratakse standardtingimustes (293,2 K (20 °C) ja 101,3 kPa).

(5)  Inertgaasid (muu kui N2) +C2/C2+

(6)  Väärtus määratakse standardtingimustes (293,2 K (20 °C) ja 101,3 kPa).

(7)  Inertsed gaasid (muu kui N2) +C2/C2+

(8)  Väärtus määratakse standardtingimustes (293,2 K (20 °C) ja 101,3 kPa).

(9)  Tehnilistes andmetes esitatud väärtused on „tegelikud väärtused”. Nende piirnormide kindlaksmääramisel on kasutatud dokumendis ISO 4259 „Defining a basis for petroleum produce quality disputes” („Naftatoodete kvaliteediga seotud vaidluste aluse kindlaksmääramine”) esitatud tingimusi ning miinimumväärtuse kindlaksmääramisel on arvestatud minimaalset positiivset 2R väärtust; alumise ja ülemise piirnormi kindlaksmääramisel on minimaalne erinevus 4R (R = reprodutseeritavus). Olenemata sellest mõõtmismeetodist, mis on vajalik statistilistel põhjustel, peaks kütusetootja eesmärgiks olema siiski nullväärtus juhul, kui ettenähtud maksimumväärtus on 2R, ning keskmine väärtus juhul, kui on antud maksimaalsed ja minimaalsed piirnormid. Kui on vaja selgitada kütuse vastavust tehniliste andmete nõuetele, tuleks rakendada ISO 4259 tingimusi.

(10)  Kütus võib sisaldada oksüdatsiooniinhibiitoreid ja metallideaktivaatoreid, millega harilikult stabiliseeritakse puhastatud bensiini, kuid mitte puhastavaid/dispergeerivaid lisaaineid ega lahjendavaid õlisid.

(11)  Ära tuleb märkida katses kasutatud kütuse tegelik väävlisisaldus.

(12)  Mootori või sõiduki soojusliku kasuteguri arvutamiseks võib kütuse kütteväärtuse tuletada järgmise valemi põhjal:

erienergia (kütteväärtus) (neto) MJ/kg = (46,423 – 8,792 * d2 + 3,17 * d) * (1 – (x + y + s)) + 9,42 * s – 2,499 * x

kus:

(13)  Tehnilistes andmetes esitatud väärtused on „tegelikud väärtused”. Nende piirnormide kindlaksmääramisel on kasutatud dokumendis ISO 4259 „Defining a basis for petroleum produce quality disputes” („Naftatoodete kvaliteediga seotud vaidluste aluse kindlaksmääramine”) esitatud tingimusi ning miinimumväärtuse kindlaksmääramisel on arvestatud minimaalset positiivset 2R väärtust; maksimum- ja miinimumväärtuse kindlaksmääramisel on minimaalne erinevus 4R (R = reprodutseeritavus).

Olenemata sellest mõõtmismeetodist, mis on vajalik statistilistel põhjustel, peaks kütusetootja eesmärgiks olema siiski nullväärtus juhul, kui ettenähtud maksimumväärtus on 2R, ning keskmine väärtus juhul, kui on antud maksimaalsed ja minimaalsed piirnormid. Kui on vaja selgitada kütuse vastavust tehniliste andmete nõuetele, tuleks rakendada ISO 4259 tingimusi.

(14)  Esitatud arvud tähistavad aurustunud koguseid (saagise % + kao %).

(15)  Tsetaani diapasoon ei vasta 4R miinimumdiapasooni nõudele. Kui siiski peaks tekkima vaidlusi kütuse tarnija ning kütuse kasutaja vahel, võib vaidluste lahendamisel kasutada ISO 4259 tingimusi, eeldusel et vajaliku täpsuse saavutamisel ei piirduta ühekordse määramisega, vaid tehakse piisaval hulgal korduvaid mõõtmisi.

(16)  Kuigi oksüdatsiooni stabiilsust kontrollitakse, jääb säilivusaeg tõenäoliselt piiratuks. Ladustamistingimuste ja säilivusaja suhtes tuleks pidada nõu tarnijaga.

(17)  See kütus peaks põhinema ainult süsivesinike otsedestillatsiooni ja krakitud destillatsiooni komponentidel; desulfureerimine on lubatud. Kütus ei tohi sisaldada metallilisandeid ega tsetaaniarvu suurendavaid lisandeid.

(18)  Madalamad väärtused on lubatud; sel juhul tuleb teatada kasutatud etalonkütuse tsetaaniarv.

(19)  Kõrgemad väärtused on lubatud; sel juhul tuleb teatada kasutatud etalonkütuse väävlisisaldus.

(20)  Tuleb pidevalt üle vaadata, võttes arvesse turusuundumusi. Mootorite puhul, mis ei ole varustatud heitgaasi järeltöötlussüsteemiga, loetakse taotleja soovil esmasel kinnitamisel lubatud väävlisisalduse määraks 0,050 massiprotsenti; sel juhul tuleb tahkete osakeste mõõdetud taset korrigeerida ülespoole vastavalt keskmisele väärtusele, mis vastab kütusele kehtestatud nominaalsele väävlisisaldusele (0,150 massiprotsenti), järgmise valemi järgi:

PTadj = PT + [SFC * 0,0917 * (NSLF – FSF)]

kus:

Kütuse kaalutud erikulu arvutamise valem:

kus:

Pi = Pm,i + PAE,i

Toodangu nõuetele vastavuse hindamisel kooskõlas käesoleva eeskirja punktiga 6 tuleb nõuete täitmiseks kasutada etalonkütust, mille väävlisisaldus on minimaalselt/maksimaalselt 0,1/0,2 massiprotsenti.

(21)  Lubatud on suuremad väärtused, kuni 855 kg/m3; sel juhul tuleb teatada kasutatud etalonkütuse tihedus. Toodangu nõuetele vastavuse hindamisel kooskõlas käesoleva eeskirja punktiga 6 tuleb nõuete täitmiseks kasutada etalonkütust, mille tihedus on minimaalselt/maksimaalselt 835/845 kg/m3.

(22)  Kõik kütusenäitajad ja piirnormid tuleb üle vaadata, võttes arvesse turusuundumusi.

(23)  Asendatakse alates rakendamiskuupäevast standardiga EN/ISO 6245.

(24)  Tehnilistes andmetes esitatud väärtused on „tegelikud väärtused”. Nende piirnormide kujundamisel on kohaldatud ISO 4259 „Naftatooted – katsetusmeetodite täpsusandmete kindlaksmääramine ja kohaldamine” tingimusi, minimaalsete väärtuste kujundamisel on võetud arvesse 2R positiivset minimaalset erinevust; alumise ja ülemise piirnormi kindlaksmääramisel on minimaalne erinevus 4R (R = reprodutseeritavus).

Olenemata sellest mõõtmismeetodist, mis on vajalik tehnilistel põhjustel, peaks kütusetootja eesmärgiks olema siiski nullväärtus juhul, kui ettenähtud maksimumväärtus on 2R, ning keskmine väärtus juhul, kui on antud maksimaalsed ja minimaalsed piirnormid. Kui on vaja selgitada kütuse vastavust tehniliste andmete nõuetele, tuleks rakendada ISO 4259 tingimusi.

(25)  Tsetaani diapasoon ei vasta 4R miinimumdiapasooni nõudele. Kui peaks tekkima siiski vaidlusi kütuse tarnija ning kasutaja vahel, võib kasutada vaidluste lahendamisel ISO 4259 tingimusi juhul, kui vajaliku täpsuse saavutamisel ei piirduta ühekordse kindlaksmääramisega, vaid tehakse piisaval hulgal korduvaid mõõtmisi.

(26)  Tuleb ära märkida katses kasutatud kütuse tegelik väävlisisaldus.

(27)  Kuigi oksüdatsiooni stabiilsust kontrollitakse, jääb säilivusaeg tõenäoliselt piiratuks. Ladustamistingimuste ja säilivusaja suhtes tuleks pidada nõu tarnijaga.

(28)  Tehnilistes andmetes esitatud väärtused on „tegelikud väärtused”. Nende piirnormide kujundamisel on kohaldatud ISO 4259 „Petroleum products – Determination and application of precision data in relation to methods of test” („Naftatooted – katsetusmeetodite täpsusandmete kindlaksmääramine ja kohaldamine”) tingimusi, minimaalsete väärtuste kujundamisel on võetud arvesse 2R positiivset minimaalset erinevust; maksimum- ja miinimumväärtuse kindlaksmääramisel on minimaalne erinevus 4R (R = reprodutseeritavus).

Olenemata sellest mõõtmismeetodist, mis on vajalik tehnilistel põhjustel, peaks kütusetootja eesmärgiks olema siiski nullväärtus juhul, kui ettenähtud maksimumväärtus on 2R, ning keskmine väärtus juhul, kui on antud maksimaalsed ja minimaalsed piirnormid. Kui on vaja selgitada kütuse vastavust tehniliste andmete nõuetele, tuleks rakendada ISO 4259 tingimusi.

(29)  Tsetaani diapasoon ei vasta 4R miinimumdiapasooni nõudele. Kui siiski peaks tekkima vaidlusi kütuse tarnija ning kasutaja vahel, võib kasutada vaidluste lahendamisel ISO 4259 tingimusi juhul, kui vajaliku täpsuse saavutamisel ei piirduta ühekordse kindlaksmääramisega, vaid tehakse piisaval hulgal korduvmõõtmisi.

(30)  Tuleb ära märkida I tüübi katses kasutatud kütuse tegelik väävlisisaldus.

(31)  Kuigi oksüdatsiooni stabiilsust kontrollitakse, jääb säilivusaeg tõenäoliselt piiratuks. Ladustamistingimuste ja säilivusaja suhtes tuleks pidada nõu tarnijaga.