|
29.5.2014
|
ET
|
Euroopa Liidu Teataja
|
L 162/1
|
Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumiskuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatust käsitleva dokumendi TRANS/WP.29/343 uusimast versioonist, mis on kättesaadav veebisaidil
http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 5 – Ühtsed sätted, milles käsitletakse mootorsõidukite Euroopa asümmeetrilise valgusjaotusega lähi- või kaugtuld või mõlemat tuld kiirgavate eesmiste lamplaternate tüübikinnitust
Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:
03-seeria muudatused – jõustumise kuupäev: 10. juuni 2014
SISUKORD
EESKIRI
|
3.
|
Tüübikinnituse taotlemine |
|
|
10.
|
Ebamugavuse hindamine |
|
|
11.
|
Toodangu nõuetele vastavus |
|
|
12.
|
Karistused toodangu nõuetele mittevastavuse korral |
|
|
13.
|
Lamplaternamooduli tüübi muutmine ja tüübikinnituse laiendamine |
|
|
16.
|
Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja haldusasutuste nimed ja aadressid |
|
LISAD
|
1. lisa
|
Põllumajandus- ja metsatraktorite ning muude aeglaste sõidukite lamplaternamoodulid |
|
|
2. lisa
|
Teatis eesmise lamplaternamooduli tüübikinnituse andmise, laiendamise, andmata jätmise, tühistamise või tootmise lõpetamise kohta kooskõlas eeskirjaga nr 5 |
|
|
3. lisa
|
Toodangu vastavuse kontrollimise menetluse miinimumnõuded |
|
|
4. lisa
|
Tüübikinnitusmärkide kujunduse näited |
|
|
5. lisa
|
Töötavate esilaternate fotomeetriliste tööparameetrite püsivuse katsetamine |
|
|
6. lisa
|
Plastmaterjalist hajutiklaasidega laternatele esitatavad nõuded – hajutiklaasi või materjalinäidiste ja komplektsete laternate katsetamine |
|
|
1. liide
|
Tüübikinnituskatsete kronoloogiline järjekord |
|
|
2. liide
|
Valguse hajumise ja valgusläbivuse mõõtmise meetod |
|
|
3. liide
|
Pihustuskatse meetod |
|
|
4. liide
|
Kleeplindi nakkumise katse |
|
|
7. lisa
|
Proovivõtu miinimumnõuded kontrollijale |
|
1. REGULEERIMISALA (1)
Käesolevat eeskirja kohaldatakse T-kategooria sõidukite eesmiste lamplaternate suhtes (2).
2. MÕISTED
Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
2.1.
|
„lamplaternaga” esilaternamoodul (edaspidi „lamplaternamoodul”) – esilaternamoodul, mille koostisosad, sealhulgas peegeldid, hajutiklaasid ning üks või mitu elektrilist valgusallikat moodustavad ühtse terviku, mis on tootmise käigus hermeetiliselt suletud ja mida ei saa osadeks võtta ilma moodulit täiesti kasutuskõlbmatuks muutmata;
|
|
2.2.
|
„hajutiklaas” – esilaterna (mooduli) välimine osa, mis kannab valgust läbi valgusava;
|
|
2.3.
|
„pinne” – toode või tooted, mis paigaldatakse ühe või mitme kihina hajutiklaasi välispinnale;
|
|
2.4.
|
lamplaternamooduleid võib pidada eri tüüpi kuuluvateks, kui need erinevad üksteisest ühe või mitme allpool nimetatud vormilise või talitlusliku omaduse poolest:
|
2.4.1.
|
kaubanimi või kaubamärk;
|
|
2.4.2.
|
optilise süsteemi omadused;
|
|
2.4.3.
|
niisuguste osade lisamine, mis võivad seadmete töötamise ajal esineva valguse peegeldumise, murdumise, neeldumise ja/või moonutuste tõttu muuta optilist mõju;
|
|
2.4.4.
|
nimipinge (kui ainus erinevus on nimipinges, võib laternatüüpidele anda sama tüübikinnitusnumbri);
|
|
2.4.6.
|
hõõgniidi või hõõgniitide kuju;
|
|
2.4.7.
|
tekitatava valgusvihu liik (lähituli, kaugtuli või mõlemad);
|
|
2.4.8.
|
sobivus parempoolseks või vasakpoolseks liikluseks või mõlemaks;
|
|
2.4.9.
|
kiiratava valguse värvus;
|
|
2.4.10.
|
hajutiklaaside ja võimaliku pinde materjalid;
|
|
|
2.5.
|
„seadme kiiratava valguse värvus”. Käesolevas eeskirjas kasutatakse tüübikinnitustaotluse esitamise ajal kehtivas eeskirjas nr 48 ja selle muudatuste seerias sätestatud määratlusi kiiratava valguse värvuse kohta.
|
3. TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE
|
3.1.
|
Tüübikinnitustaotluse esitab kaubanime või kaubamärgi omanik või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja. Taotluses tuleb märkida:
|
3.1.1.
|
andmed selle kohta, kas lamplaternamoodulit kavatsetakse kasutada lähitule, kaugtule või mõlema jaoks;
|
|
3.1.2.
|
kui esilaternat kavatsetakse kasutada lähitule jaoks, siis kas see on ette nähtud nii vasak- kui ka parempoolseks või üksnes vasakpoolseks või üksnes parempoolseks liikluseks;
|
|
3.1.3.
|
vajaduse korral selgitus, kas laternamoodul on välja töötatud põllumajandus- või metsatraktorite või muude aeglaste sõidukite tarbeks (vt 1. lisa).
|
|
|
3.2.
|
Igale tüübikinnitustaotlusele tuleb lisada:
|
3.2.1.
|
kolmes eksemplaris joonised, mis on piisavalt üksikasjalikud, et võimaldada kindlaks teha mooduli tüüp, ja millel on kujutatud mooduli eestvaade (olemasolu korral koos hajutiklaasi rihvelmustriga) ning ristlõige; joonistel tuleb näidata ka hõõglambi (hõõglampide) ja korpuse (korpuste) eest- ja külgvaade mõõtkavas 2: 1; joonistel tuleb näidata tüübikinnitusnumbri ja lisatähiste paigutus tüübikinnitusmärgi suhtes;
|
|
3.2.2.
|
tehniline lühikirjeldus;
|
|
3.2.3.
|
näidised järgmiselt:
|
3.2.3.1.
|
valget valgust kiirgava lamplaternamooduli tüübikinnituse saamiseks: viis näidist;
|
|
3.2.3.2.
|
värvilist valgust kiirgava lamplaternamooduli tüübikinnituse saamiseks: üks värvilise valguse näidis ja viis valge valguse näidist, mis erinevad esitatud tüübinäidisest üksnes selle poolest, et hajutiklaas või filter on värvitu;
|
|
3.2.3.3.
|
kui tegemist on lamplaternamoodulitega, mis erinevad üksnes selle poolest, et valget valgust kiirgav laternatüüp on ette nähtud kiirgama värvilist valgust, ning mis on varem läbinud punktides 6, 7 ja 8 osutatud katsed, piisab sellest, kui esitada üks värvilist valgust kiirgava tüübi näidis punktis 9 osutatud katseteks;
|
|
|
3.2.4.
|
hajutiklaaside valmistamiseks kasutatud plastmaterjali katsetamiseks:
|
3.2.4.1.
|
kolmteist hajutiklaasi;
|
3.2.4.1.1.
|
kõnealustest hajutiklaasidest kuus võib asendada kuue, vähemalt 60 mm × 80 mm suuruse materjalinäidisega, mille välispind on lame või kumer ning mille keskel on vähemalt 15 mm × 15 mm suurune sisuliselt lame ala (kumerusraadiusega vähemalt 300 mm);
|
|
3.2.4.1.2.
|
kõik need hajutiklaasid või materjalinäidised peavad olema valmistatud masstootmises kasutatavate meetoditega;
|
|
|
3.2.4.2.
|
peegeldi, millele saab hajutiklaasid tootja juhendi kohaselt kinnitada.
|
|
|
|
3.3.
|
Hajutiklaaside ja võimalike pinnete materjalide kohta peab olema lisatud nende materjalide ja pinnete omaduste katsearuanne, kui neid materjale on juba katsetatud.
|
|
3.4.
|
Pädev asutus teeb enne tüübikinnituse andmist kindlaks, kas on kehtestatud rahuldav kord, millega tagatakse toodangu vastavuse tõhus kontroll.
|
4. MÄRGISTUS (3)
|
4.1.
|
Tüübikinnituse saamiseks esitatud lamplaternamoodulitele peab olema kantud taotleja kaubanimi või kaubamärk.
|
|
4.2.
|
Eesmisel hajutiklaasil peab olema piisava suurusega ala punktis 5 nimetatud tüübikinnitusmärgi ja lisatähiste jaoks; kõnealune ala peab olema näidatud punktis 3.2.1 osutatud joonistel.
|
|
4.3.
|
Eesmisele hajutiklaasile või korpusele peab olema kantud kaugtule hõõgniidi nimipinge ja nimivõimsus, millele asjakohasel juhul järgneb lähitule hõõgniidi nimivõimsus.
|
|
4.4.
|
Lamplaternamoodulitel, mis on projekteeritud vastama nii parem- kui ka vasakpoolse liiklusega riikides kehtivatele nõuetele, peavad mooduli kaks reguleerimisasendit sõidukil olema märgistatud trükitähtedega „R/D” parempoolse liikluse puhul ning „L/G” vasakpoolse liikluse puhul.
|
|
4.5.
|
Punktis 4 nimetatud kaubanimed, kaubamärgid ja märgised peavad olema selgesti loetavad ja kustutamatud.
|
5. TÜÜBIKINNITUS
5.1. Üldosa
5.1.1. Kui kõik punkti 3 kohaselt esitatud esilaternatüübi näidised vastavad käesoleva eeskirja nõuetele, antakse tüübikinnitus.
5.1.2. Kui grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud laternad vastavad rohkem kui ühe eeskirja nõuetele, võib laternale kinnitada ühe rahvusvahelise tüübikinnitusmärgi tingimusel, et igaüks nendest grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud laternatest vastab selle suhtes kohaldatavatele nõuetele.
5.1.3. Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Üks ja sama kokkuleppeosaline ei tohi anda sama numbrit teisele esilaternatüübile, välja arvatud tüübikinnituse laiendamise korral üksnes valguse värvuse poolest erinevale seadmele.
5.1.4. Teade esilaternatüübile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, laiendamise, andmisest keeldumise, tühistamise või tootmise lõpetamise kohta esitatakse käesolevat eeskirja rakendavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud näidisele vastavas vormis.
5.1.5. Lisaks punktis 4.1 kirjeldatud märgistusele peab igale käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud esilaternale punktis 4.2 osutatud aladele kandma punktides 5.2 ja 5.3 kirjeldatud tüübikinnitusmärgi.
5.2. Tüübikinnitusmärgi elemendid
Tüübikinnitusmärk koosneb:
5.2.1. rahvusvahelisest tüübikinnitusmärgist, mis koosneb:
|
5.2.1.1.
|
ringjoonega ümbritsetud E-tähest, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (4);
|
|
5.2.1.2.
|
punktiga 5.1.3 ette nähtud tüübikinnitusnumber;
|
5.2.2. lisatähis(ed):
|
5.2.2.1.
|
ainult vasakpoolses liikluses kasutatavate lamplaternate puhul horisontaalne nool, mille teravik on suunatud näoga lamplaterna poole seisva vaataja suhtes paremale, s.o liiklussuuna poole;
|
|
5.2.2.2.
|
lamplaternate puhul, mis esilaterna asjakohaselt reguleeritava asendi tõttu vastavad mõlema liiklussüsteemi nõuetele, horisontaalne nool teravikuga mõlemas otsas, mis näitavad vastavalt paremale ja vasakule;
|
|
5.2.2.3.
|
esilaternate puhul, mis vastavad käesoleva eeskirja nõuetele üksnes seoses lähitulega, tähed „SC”;
|
|
5.2.2.4.
|
esilaternate puhul, mis vastavad käesoleva eeskirja nõuetele üksnes seoses kaugtulega, tähed „SR”;
|
|
5.2.2.5.
|
esilaternate puhul, mis vastavad käesoleva eeskirja nõuetele seoses nii lähi- kui ka kaugtulega, tähed „SCR”;
|
|
5.2.2.6.
|
plastmaterjalist laternaklaasiga varustatud esilaternate puhul paigutatakse punktides 5.2.2.3 kuni 5.2.2.5 ette nähtud tähiste lähedale tähed „PL”;
|
|
5.2.2.7.
|
igal juhul peavad järgmise menetluse ajal vastavalt 5. lisa punktile 1.1.1.1 kasutatud asjakohane töörežiim ning vastavalt 5. lisa punktile 1.1.1.2 lubatud pinge/pinged olema kantud tüübikinnitusvormidele ja teatistele, mis saadetakse kokkuleppe osaliseks olevatele ja käesolevat eeskirja kohaldavatele riikidele.
Vastavatel juhtudel märgistatakse seade järgmiselt:
käesoleva eeskirja nõuetele vastavate moodulite puhul, mis on projekteeritud nii, et lähitule hõõgniit ei sütti samal ajal ühegi muu valgustusfunktsiooniga, millega see võib olla vastastikku ühendatud,
märgitakse tüübikinnitusmärgil oleva lähitulelaterna tähise taha kaldjoon (/);
|
|
5.2.2.8.
|
tüübikinnitusnumbri kaks esimest numbrit (praegu 02), mis näitavad muudatuste seeriat, mis hõlmab tüübikinnituse andmise ajal käesoleva eeskirja kõige viimatisi olulisemaid tehnilisi muudatusi, ning vajaduse korral ka eespool kirjeldatud nool võivad paikneda eespool nimetatud lisatähiste läheduses;
|
|
5.2.2.9.
|
punktides 5.2.1 ja 5.2.2 nimetatud märgid ja tähised peavad olema selgelt loetavad ja kustutamatud ka siis, kui esilatern on sõidukile paigaldatud.
|
5.3. Tüübikinnitusmärgi kujundus
5.3.1. Sõltumatud laternad
Käesoleva eeskirja 4. lisa joonistel 1–9 on esitatud tüübikinnitusmärkide ja ülalnimetatud lisatähiste näidiseid.
5.3.2. Grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud laternad
|
5.3.2.1.
|
Kui grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud laternad vastavad mitme eeskirja nõuetele, võib neile kinnitada ühe rahvusvahelise tüübikinnitusmärgi, millel on ringiga ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber ja tüübikinnitusnumber. Nimetatud tüübikinnitusmärk võib paikneda mis tahes kohas grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud laternate peal, tingimusel et:
|
5.3.2.1.1.
|
märk on pärast paigaldamist nähtav;
|
|
5.3.2.1.2.
|
ühtki valgust edastavate grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud laternate osa ei ole võimalik eemaldada, eemaldamata samal ajal ka tüübikinnitusmärki.
|
|
|
5.3.2.2.
|
Iga laterna tunnusmärk, mis on tüübikinnituse andmise aluseks olnud eeskirja suhtes asjakohane, nagu ka vastava kinnituse andmise ajaks eeskirja viimasena tehtud peamisi tehnilisi muudatusi hõlmav muudatuste seeria ning vajaduse korral nõuetekohane nool märgitakse:
|
5.3.2.2.1.
|
kas asjakohasele valgust kiirgavale pinnale
|
|
5.3.2.2.2.
|
või laternarühmale selliselt, et iga latern grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud laternatest oleks selgesti identifitseeritav (vt 4. lisas esitatud nelja erinevat näidet).
|
|
|
5.3.2.3.
|
Tüübikinnitusmärgi elementide mõõtmed ei tohi olla väiksemad miinimummõõtmetest, mis on tüübikinnituse aluseks oleva eeskirja kohaselt nõutavad kõige väiksemate üksiktähiste puhul.
|
|
5.3.2.4.
|
Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Sama kokkuleppeosaline ei tohi anda sama numbrit käesoleva eeskirja reguleerimisalasse kuuluvale grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud teist tüüpi laternatele.
|
|
5.3.2.5.
|
Käesoleva määruse 4. lisa joonisel 10 on esitatud grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud laternate tüübikinnitusmärkide kujunduse näited koos kõigi eespool nimetatud lisatähistega.
|
5.3.3. Laternad, mille hajutiklaase saab kasutada ka muude esilaternatüüpide juures ja mis võivad olla muude laternatega vastastikku ühendatud või kombineeritud
Kohaldatakse punkti 5.3.2 sätteid.
|
5.3.3.1.
|
Kui kasutatakse sama hajutiklaasi, võivad sellele olla kantud erinevad tüübikinnitusmärgid, mis vastavad esilaternate või laternamoodulite eri tüüpidele, tingimusel et ka esilaterna hajutiklaasiga lahutamatult ühendatud korpusel on punktis 4.2 kirjeldatud ala ning tegelikule talitlusele vastav tüübikinnitusmärk.
Kui eri tüüpi esilaternatel on ühine korpus, siis võivad korpusel olla erinevad tüübikinnitusmärgid.
|
|
5.3.3.2.
|
Käesoleva eeskirja 4. lisa joonisel 11 on esitatud eespool nimetatud juhul kasutatavate tüübikinnitusmärkide kujunduse näidised.
|
6. ÜLDNÕUDED
|
6.1.
|
Iga näidis peab vastama punktide 6, 7 ja 8 ning vajaduse korral punkti 9 nõuetele.
|
|
6.2.
|
Lamplaternamoodulid tuleb valmistada nii, et tavapärastes kasutustingimustes, sõltumata neile mõjuda võivast vibratsioonist, säiliksid nende ettenähtud fotomeetrilised omadused ja need oleksid heas töökorras.
|
|
6.2.1.
|
Esilaternate paigaldamisel tuleb kasutada seadet, mis võimaldab reguleerida sõiduki esilaternaid vastavalt kohaldatavatele eeskirjadele. Sellist seadet ei ole vaja lamplaternamoodulitele, mille puhul peegeldit ja hajutiklaasi ei saa teineteisest eraldada, tingimusel et selliste moodulite kasutamine piirdub sõidukitega, mille puhul esilaternate seadeid saab reguleerida teistmoodi. Kui kaugtuld kiirgav lamplatern ja lähituld kiirgav lamplatern, mis mõlemad on varustatud eraldi lambiga, on ühtseks seadmeks kokku ühendatud, peab reguleerimisseade võimaldama iga lamplaternamoodulit eraldi nõuetekohaselt reguleerida.
|
|
6.2.2.
|
Nimetatud nõuet ei kohaldata siiski püsivalt kokku ehitatud peegelditega esilaternakoostude suhtes. Seda tüüpi esilaternakoostude suhtes kohaldatakse käesoleva eeskirja punkti 8 nõudeid. Kui kaugtule valgusvihu moodustamiseks kasutatakse rohkem kui ühte valgusallikat, peavad maksimaalse valgustustiheduse (Emax) määramisel olema sisse lülitatud kõik kaugtule valgusvihku tekitavad valgusallikad.
|
|
6.3.
|
Klemmid peavad olema elektriliselt ühendatud üksnes asjakohase hõõgniidi või hõõgniitidega ning tugevalt kinnitatud lamplaternamooduli külge.
|
|
6.4.
|
Kui moodulid on ümmargused, peavad neil olema kõik füüsilised omadused ja elektriühendused, mida on kujutatud ühel skeemidest SB2–SB7 4. lisas, ning nad peavad olema valmistatud vastaval skeemil olevate mõõtmete järgi.
|
|
6.5.
|
Lamplaternamooduleid, mis on projekteeritud vastama nii parem- kui ka vasakpoolse liiklusega riikides kehtivatele nõuetele, reguleeritakse konkreetsele liiklussüsteemile vastavaks kas asjaomaste algseadete teel sõiduki esmavarustamisel või kasutaja poolt tehtava valikulise reguleerimise tulemusena. Niisugune esmane või valikuline reguleerimine võib seisneda näiteks mooduli kinnitamises sõidukile kindla nurga all. Igal juhul tohib olla ainult kaks täpset reguleerimisasendit, üks parempoolse ja üks vasakpoolse liikluse jaoks, ning mooduli ehitus peab välistama soovimatu ümberasetuse ühest reguleerimisasendist teise või vahepealsesse asendisse. Käesoleva punkti nõuete täitmist kontrollitakse visuaalselt ja vajaduse korral katselise paigaldamisega.
|
|
6.6.
|
Veendumaks, et fotomeetrilised tööparameetrid ei muutu kasutamisel ülemääraselt, tehakse lisakatsed vastavalt 5. lisa nõuetele.
|
|
6.7.
|
Kui esilaterna klaas on plastmaterjalist, tehakse katseid vastavalt 6. lisa nõuetele.
|
7. NIMIVÄÄRTUSED
|
7.1.
|
Nimipingete väärtused on 6, 12 ja 24 volti (5).
|
|
7.2.
|
Tüübikinnituseks esitatud lamplaternamooduli katsepingel tarbitud vooluhulk ei tohi ületada moodulile märgitud nimivõimsust rohkem kui tabelis 1 esitatud protsendi võrra. Võimsuse lubatud hälbele ei ole alampiiri kehtestatud, kuid punkti 8.8 tabelis 2 esitatud valgustustiheduste miinimumnõuded peavad olema täidetud.
Tabel 1
|
|
Ümmargused moodulid läbimõõduga 180 mm
|
Ümmargused moodulid läbimõõduga 145 mm
|
|
Nimipinge
|
6
|
12
|
6
|
12
|
|
Katsepinge
|
6
|
12
|
6
|
12
|
|
|
Nimivõimsus ja lubatud hälve
|
|
Topelthõõgniidid (6)
|
Kaugtuli
|
60 + 0 %
|
37,5 + 0 %
|
|
Lähituli
|
50 + 0 %
|
50 + 0 %
|
|
Ainult kaugtule hõõgniit
|
75 + 0 %
|
50 + 0 %
|
|
Ainult lähitule hõõgniit
|
50 + 0 %
|
50 + 0 %
|
|
8. VALGUSTUSTIHEDUS (7)
|
8.1.
|
Lamplaternamoodulid tuleb valmistada nii, et need annavad lähitulerežiimis mittepimestava valguse ja tagavad kaugtule korral hea valgustatuse.
|
|
8.2.
|
Esilaterna valgusvihuga tagatavat valgustatust kontrollitakse vertikaalekraanil, mis asetatakse esilaterna ette 25 m kaugusele ja selle telje suhtes täisnurkselt (vt 4. lisa, skeemid SB8a ja SB8b).
|
|
8.3.
|
Lähitule valgusvihk peab moodustama piisavalt terava varju piiri, et selle abil oleks võimalik esilaternat suunata. Varju piir peab olema horisontaalne sirgjoon sellel poolel, mis on vastupidine liiklussuunale, mille jaoks esilatern on ette nähtud; teisel poolel peab varju piir olema horisontaalne või jääma horisontaaljoonest 15o kõrgemal asuva nurga sisse.
|
|
8.4.
|
Lamplaternamoodul peab olema suunatud nii, et lähitule puhul:
|
8.4.1.
|
parempoolseks liikluseks ette nähtud moodulite puhul on varju piir horisontaalne ekraani vasakul poolel (8) ning vasakpoolseks liikluseks ette nähtud moodulite puhul on varju piir horisontaalne ekraani paremal poolel;
|
|
8.4.2.
|
varju piiri horisontaalne osa paikneb ekraanil esilaterna fookust läbiva horisontaaltasandi lõikejoonest 25 cm allpool (vt 4. lisa skeemid SB8a ja SB8b);
|
|
8.4.3.
|
ekraan on asendis, mis vastab 4. lisa skeemidele SB8a ja SB8b
(9).
|
|
|
8.5.
|
Kui tüübikinnitust taotletakse üksnes lähitulele, (10) peab sel moel suunatud moodul vastama ainult punkti 8.8 nõuetele; kui moodul on ette nähtud kiirgama nii lähi- kui ka kaugtuld, peab see vastama punktide 8.8 ja 8.9 nõuetele.
|
|
8.6.
|
Kui sel moel suunatud lamplaternamoodul ei vasta punktide 8.8 ja 8.9 nõuetele, võib seda suunata teisiti, tingimusel et valgusvihu telg ei nihku külgsuunas rohkem kui 1° (= 44 cm) paremale ega vasakule (11). Varju piiri abil suunamise hõlbustamiseks võib moodul olla osaliselt varjatud, mis teravdab varju piiri.
|
|
8.7.
|
Kui lamplaternamoodul annab ainult kaugtuld, peab see olema suunatud nii, et maksimaalse valgustustiheduse ala on joonte h-h ja v-v ristumiskohas HV; selline moodul peab vastama ainult punkti 8.9 nõuetele.
|
|
8.8.
|
Lähitule valgusvihuga saavutatav valgustustihedus ekraanil peab vastama järgmistele nõuetele:
Tabel 2
|
Punkt mõõteekraanil
|
Nõutav valgustustihedus luksides
|
|
Lamplaternamoodulid parempoolse liikluse jaoks
|
Lamplaternamoodulid vasakpoolse liikluse jaoks
|
minimaalselt
|
maksimaalselt
|
|
B 50 L
|
B 50 R
|
—
|
0,3
|
|
75 R
|
75 L
|
6
|
—
|
|
50 R
|
50 L
|
6
|
—
|
|
25 L
|
25 R
|
1,5
|
—
|
|
25 R
|
25 L
|
1,5
|
—
|
|
Energiapunkt III alas
|
—
|
0,7
|
|
Energiapunkt IV alas
|
2
|
—
|
|
Energiapunkt I alas
|
—
|
20
|
|
|
8.8.1.
|
I, II, III ega IV alas ei tohi esineda nähtavust halvendavaid kõrvalekaldeid külgsuunas;
|
|
8.8.2.
|
nii parem- kui ka vasakpoolse liikluse nõuetele vastavaks projekteeritud lamplaternamoodulid peavad kummagi reguleerimisasendi puhul täitma vastava liiklussuuna jaoks eespool esitatud nõudeid.
|
|
8.9.
|
Kui lamplaternamoodul on projekteeritud andma nii kaug- kui ka lähituld, tehakse kaugtule tekitatava valgustustiheduse mõõtmised ekraanil sama esilaterna suunatuse ja pingega nagu punkti 8.8 mõõtmiste puhul.
|
|
8.10.
|
Kaugtule poolt ekraanile tekitatav valgustustihedus peab vastama järgmistele tingimustele:
|
8.10.1.
|
sirgjoonte h-h ja v-v lõikumispunkt HV peab asuma maksimaalsest valgustustihedusest 90 protsendile vastava samavalgustustihedusjoone piires. Maksimumväärtus (IM) peab olema vähemalt 32 luksi;
|
|
8.10.2.
|
alates punktist HV ei tohi valgustustihedus horisontaalsihis paremal ega vasakul olla keskjoonest kauguseni 1,125 m alla 16 luksi ega kuni kauguseni 2,25 m alla 4 luksi.
|
|
|
8.11.
|
Punktides 8.8 ja 8.9 nimetatud valgustustiheduse väärtusi ekraanil mõõdetakse fotoretseptori abil, mille tegelik tajupind asub 65 mm küljepikkusega ruudu sees.
|
9. VÄRVUS
Kiiratav valgus peab olema valge.
10. EBAMUGAVUSE HINDAMINE
Hinnata tuleb lamplaternamooduli lähitule põhjustatavat ebamugavust (12).
11. TOODANGU NÕUETELE VASTAVUS
|
11.1.
|
Käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saanud esilaternad peavad olema valmistatud nii, et need vastavad kinnitatud tüübile, täites punktide 8 ja 9 nõuded.
|
|
11.2.
|
Punkti 11.1 nõuete täitmise kontrollimiseks tehakse asjakohane toodangu kontroll.
|
|
11.3.
|
Tüübikinnituse omanik peab eelkõige:
|
11.3.1.
|
tagama toodete kvaliteedi tulemusliku kontrollimise menetluste olemasolu;
|
|
11.3.2.
|
pääsema juurde seadmetele, mis on vajalikud kinnitatud tüübile vastavuse kontrollimiseks;
|
|
11.3.3.
|
tagama katsetulemuste registreerimise ning nendega seotud dokumentide kättesaadavuse ajavahemikus, mis määratakse kindlaks kooskõlas haldusteenistusega;
|
|
11.3.4.
|
analüüsima igat liiki katsete tulemusi, et kontrollida tootenäitajaid ning tagada nende püsivus, võttes arvesse tööstustoodangu puhul lubatud kõikumisi;
|
|
11.3.5.
|
tagama, et iga tootetüübi puhul tehakse vähemalt käesoleva eeskirja 3. lisas ette nähtud katsed;
|
|
11.3.6.
|
tagama, et kui on võetud näidiseid, mis on osutunud asjaomases katses nõuetele mittevastavaks, valitakse uued näidised ja korratakse katset. Tuleb teha kõik võimalik, et taastada asjaomase toodangu vastavus tüübikinnitusele.
|
|
|
11.4.
|
Tüübikinnituse andnud pädev asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses kohaldatavaid nõuetele vastavuse kontrollimise meetodeid.
|
|
11.4.1.
|
Igal kontrollimisel tuleb kontrollijale esitada katsetulemused ja toodangu ülevaatuse tulemused.
|
|
11.4.2.
|
Kontrollija võib pisteliselt valida näidiseid katsetamiseks tootja laboris. Näidiste väikseima arvu kindlaksmääramisel võib arvesse võtta tootja tehtud kontrollide tulemusi.
|
|
11.4.3.
|
Kui kvaliteet osutub ebarahuldavaks või kui on vaja kontrollida punkti 11.4.2 alusel tehtud katsete kehtivust, valib kontrollija 7. lisa kriteeriumidest lähtudes näidised, mis saadetakse tüübikinnituskatseid teinud tehnilisele teenistusele.
|
|
11.4.4.
|
Pädev asutus võib teha kõiki käesoleva eeskirjaga ette nähtud katseid. Katsed tehakse juhuslikkuse põhimõttel valitud näidistega, häirimata seejuures tootja tarnekohustusi ja lähtudes 7. lisa kriteeriumidest.
|
|
11.4.5.
|
Pädev asutus püüab kontrolli teha kord kahe aasta järel. Neid tehakse aga pädeva asutuse äranägemisel ja sõltuvalt sellest, kuivõrd nad usaldavad toodangu nõuetele vastavuse tõhusa kontrolli tagamiseks võetud meetmeid. Negatiivsete tulemuste korral tagab pädev asutus, et võimalikult kiiresti võetakse toodangu nõuetele vastavuse taastamiseks vajalikud meetmed.
|
|
11.5.
|
Ilmsete defektidega esilaternaid ei võeta arvesse.
|
|
11.6.
|
Võrdlustähist ei võeta arvesse.
|
12. KARISTUSED TOODANGU NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL
|
12.1.
|
Lamplaternamoodulile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui nõuded ei ole täidetud või kui tüübikinnitusmärki kandev moodul ei vasta kinnitatud tüübile.
|
|
12.2.
|
Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on eelnevalt andnud, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.
|
13. LAMPLATERNAMOODULI TÜÜBI MUUTMINE JA TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE
|
13.1.
|
Igast eesmise lamplaternamooduli tüübi muudatusest teatatakse lamplaternamooduli tüübikinnituse väljastanud haldusasutusele. Sellisel juhul võib asutus:
|
13.1.1.
|
võtta seisukoha, et tõenäoliselt ei avalda tehtud muudatused märgatavat ebasoovitavat mõju ning et lamplaternamoodul vastab igal juhul endiselt nõuetele, või
|
|
13.1.2.
|
nõuda katsete tegemise eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt uut katsearuannet.
|
|
|
13.2.
|
Muudatuste loetelu sisaldav teatis tüübikinnituse andmise või selle andmisest keeldumise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 5.1.4 sätestatud korras.
|
|
13.3.
|
Tüübikinnituse laienduse andnud asutus määrab kõnealusele laiendusele seerianumbri ja teatab sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.
|
14. TOOTMISE LÕPETAMINE
Kui tüübikinnituse omanik lõpetab käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud seadme tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud asutusele. Pärast asjaomase teatise saamist teavitab kõnealune asutus sellest teisi käesolevat eeskirja kohaldavaid 1958. aasta kokkuleppe osalisi, kasutades selleks käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.
15. ÜLEMINEKUSÄTTED
|
15.1.
|
Kaksteist kuud pärast käesoleva eeskirja 03-seeria muudatuste ametlikku jõustumiskuupäeva lõpetavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised käesoleva eeskirja kohaste tüübikinnituste andmise.
|
|
15.2.
|
Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised ei tohi keelduda käesoleva eeskirja ja selle varasemate muudatuste seeria kohaste tüübikinnituste laienduste andmisest.
|
|
15.3.
|
Tüübikinnitused, mis on antud enne käesoleva eeskirja 03-seeria muudatuste jõustumiskuupäeva, ja kõik nende tüübikinnituste laiendused, kaasa arvatud need, mis on antud käesoleva eeskirja varasema muudatuste seeria kohaselt, kehtivad tähtajatult.
|
|
15.4.
|
Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised jätkavad esilaternate tüübikinnituste andmist käesoleva eeskirja ja selle varasemate muudatuste seeriate kohaselt, tingimusel et kõnealused esilaternad on ette nähtud kasutuses olevatele sõidukitele asendusseadmena paigaldamiseks.
|
|
15.5.
|
Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised lubavad paigaldada sõidukile või sõidukitüübile esilaternat, mis on saanud tüübikinnituse käesoleva eeskirja kohaselt.
|
|
15.6.
|
Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised lubavad jätkuvalt kasutuses olevale sõidukile paigaldada või sõidukil kasutada esilaternat, mis on saanud tüübikinnituse käesoleva eeskirja kohaselt, mida on muudetud varasemate muudatuste seeriatega, tingimusel et esilatern on ette nähtud asendusseadmena paigaldamiseks.
|
16. TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA HALDUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID
Käesolevat eeskirja kohaldavad 1958. aasta kokkuleppe osalised edastavad ÜRO sekretariaadile tüübikinnituskatsete tegemise eest vastutavate tehniliste teenistuste nimed ja aadressid ning nende haldusasutuste nimed ja aadressid, kes väljastavad tüübikinnitusi ja kellele tuleb saata teistes riikides välja antud tõendid tüübikinnituse andmise, andmisest keeldumise, laiendamise, tühistamise või tootmise lõpetamise kohta.
(1) Käesolev eeskiri ei takista seda kohaldaval kokkuleppeosalisel keelata käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saanud plastist hajutiklaasiga varustatud esilaterna kombineerimist esilaterna mehaanilise puhastusseadmega (klaasipuhastitega).
(2) Nagu määratletud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 7. lisas (dokument TRANS/WP.29/78/Rev.1/Amend.2, mida on viimati muudetud 4. muudatusega).
(3) Ühepoolse liikluse (parem- või vasakpoolse liikluse) nõuetele vastavalt projekteeritud lamplaternamoodulite puhul soovitatakse esiklaasile kustutamatult märkida selle ala piirjooned, mida võib varjata, et mitte tekitada kasutajatele ebamugavusi vastupidise liiklussüsteemiga riigis. Sellist märkimist ei ole siiski vaja juhul, kui ala on disainilahenduses selgesti eristatav.
(4) 1958. aasta kokkuleppe osaliste tunnusnumbrid on esitatud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 3. lisas (dokument TRANS/WP.29/78/Rev.2/Amend.1).
(5) 24-voldised moodulid on vaatluse all.
(6) Juhul kui lamplaternamoodulitel on topelthõõgniidid, võib tüübikinnituseks esitada näidiseid mõlema funktsiooni või ainult lähitule funktsiooni jaoks.
(7) Kõik fotomeetrilised mõõtmised tehakse punktis 7 osutatud katsepingel.
(8) Katseekraan peab olema piisavalt lai, et võimaldada varju piiri uurimist vähemalt 5o ulatuses kummalgi pool v-v joont.
(9) Kui käesolevas eeskirjas esitatud nõuete kohaselt ainult lähitule jaoks projekteeritud lamplaternamooduli fokaaltelg kaldub märgatavalt kõrvale valguskiire põhisuunast, siis tuleb teha külgreguleerimine viisil, mis kõige paremini vastab valgustustiheduse nõuetele punktides 75 R ja 50 R parempoolse liikluse puhul ning 75 L ja 50 L vasakpoolse liikluse puhul.
(10) Lähitule jaoks projekteeritud esilatern võib kiirata ka kaugtuld, mis ei pea käesoleva eeskirja nõuetele vastama.
(11) Reguleerimise ebatäpsus piirides 1° paremale või vasakule ei ole vastuolus vertikaalse ebatäpsusega, mida piiravad vaid punktis 8.9 nimetatud tingimused.
(12) See nõue on ametkondadele soovituslik.
1. LISA
PÕLLUMAJANDUS- JA METSATRAKTORITE NING MUUDE AEGLASTE SÕIDUKITE LAMPLATERNAMOODULID
|
1.
|
Põllumajandus- ja metsatraktorite ning muude aeglaste sõidukite selliste spetsiaalsete esilaternate tüübikinnituse suhtes, mis on ette nähtud nii kaug- kui ka lähitule jaoks ning mille läbimõõt (1) on väiksem kui 160 mm, kohaldatakse käesoleva eeskirja sätteid järgmiste erisustega.
|
|
1.1.
|
Käesoleva eeskirja punktis 8.8 kehtestatud valgustustiheduse miinimumväärtusi vähendatakse järgmiselt,
arvestades järgmisi absoluutseid alammäärasid:
|
|
3 luksi punktis 75 R või punktis 75 L,
|
|
|
5 luksi punktis 50 R või punktis 50 L,
|
|
|
1.2.
|
Käesoleva eeskirja punktis 5.2.2 esitatud tähiste asemel märgistatakse moodul tähtedega „SM” tagurpidi pööratud kolmnurgas.
|
(1) Kui peegeldi projitseeritud ala ei ole ümmargune, määratakse diameetriks ring, mille pindala vastab peegeldi projitseeritud nähtavale kasulikule pinnale.
2. LISA
TEATIS
(suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))
3. LISA
TOODANGU VASTAVUSE KONTROLLIMISE MENETLUSE MIINIMUMNÕUDED
1. ÜLDOSA
1.1. Vastavusnõudeid peetakse käesoleva eeskirja nõuete kohaselt mehaanilisest ja geomeetrilisest seisukohast täidetuks, kui erinevused ei ületa vältimatuid tootmishälbeid.
1.2. Fotomeetriliste tööparameetrite osas ei vaidlustata masstoodanguna valmistatavate esilaternate nõuetele vastavust juhul, kui mis tahes juhuslikult katsetamiseks valitud esilaterna fotomeetriliste tööparameetrite mõõtmisel:
|
1.2.1.
|
ükski mõõdetud väärtus ei erine käesolevas eeskirjas ette nähtud väärtustest rohkem kui 20 %. Väärtuste B 50 L (või R) ja III ala puhul võib maksimumhälve ebasoodsas suunas olla vastavalt:
|
B 50 L (või R)
|
:
|
0,2 luksi ehk 20 %
0,3 luksi ehk 30 %
|
|
III ala
|
:
|
0,3 luksi ehk 20 %
0,45 luksi ehk 30 %
|
|
|
1.2.2.
|
või kui
|
1.2.2.1.
|
lähitule puhul on käesoleva eeskirjaga ette nähtud väärtused täidetud punktis HV (lubatud hälbega 0,2 luksi) ja sama suunatuse korral vähemalt ühes punktis igal mõõteekraanil (25 m kaugusel) järgmiste punktide ümber 15 cm raadiusega ringjoonega piiratud alal: B 50 L (või R) (1) (lubatud hälbega 0,1 luksi), 75 R (või L), 25 R, 25 L, ja kogu IV alal, mis ei ole rohkem kui 22,5 cm joonest 25 R või 25 L kõrgemal;
|
|
1.2.2.2.
|
ja kui punkt HV asub kaugtule puhul samavalgustustihedusjoone 0,75 Emax piires, kehtib kõikides käesoleva eeskirja punkti 8.10 kohaselt kindlaks määratud mõõtepunktides maksimumväärtuste suhtes lubatud hälve +20 % ja miinimumväärtuste suhtes lubatud hälve –20 %.
|
|
|
1.2.3.
|
Kui eespool kirjeldatud katsete tulemused ei vasta nõuetele, on esilaterna suuna muutmine lubatud tingimusel, et valgusvihu telje nihe külgsuunas ei ületa 1° paremale ega vasakule (2).
|
1.3. Varju piiri vertikaalasendi kuumusest tingitud muutumise kontrollimiseks kohaldatakse järgmist menetlust:
ühte esilaternanäidist katsetatakse vastavalt 5. lisa punktis 2.1 kirjeldatud menetlusele pärast seda, kui näidisele on kolm korda järjest rakendatud 5. lisa punktis 2.2.2 kirjeldatud tsüklit.
Esilatern loetakse nõuetele vastavaks, kui Δr ei ületa 1,5 mrad.
Kui nimetatud väärtus on suurem kui 1,5 mrad, kuid ei ületa 2,0 mrad, katsetatakse teist esilaternat ning seejärel ei tohi mõlema näidise puhul registreeritud absoluutväärtuste keskmine ületada 1,5 mrad.
1.4. Värvsuskoordinaatide suhtes kohaldatavad nõuded peavad olema täidetud.
2. TOOTJAPOOLSELE VASTAVUSKONTROLLILE ESITATAVAD MIINIMUMNÕUDED
Tüübikinnitusmärgi omanik peab piisavalt sageli tegema iga esilaternatüübiga vähemalt järgmised katsed. Katsed peavad vastama käesoleva eeskirja sätetele.
Kui mõni näidis ei vasta asjaomase katsetüübi nõuetele, tuleb võtta uued näidised ja katsetada neid. Tootja peab võtma meetmeid, et tagada toodangu vastavus nõuetele.
2.1. Katsete laad
Käesoleva eeskirja nõuetele vastavuse katsed tehakse fotomeetriliste omaduste ning varju piiri vertikaalasendi kuumusest tingitud muutumise kontrollimiseks.
2.2. Katsemeetodid
|
2.2.1.
|
Katsed tehakse üldiselt käesolevas eeskirjas kirjeldatud meetodite järgi.
|
|
2.2.2.
|
Tootja tehtavatel nõuetele vastavuse katsetel võib tüübikinnituskatsete eest vastutava pädeva asutuse nõusolekul kasutada samaväärseid meetodeid. Tootjal on kohustus tõendada, et kasutatavad meetodid on käesolevas eeskirjas sätestatud meetoditega samaväärsed.
|
|
2.2.3.
|
Punktide 2.2.1 ja 2.2.2 kohaldamine nõuab katseseadmete regulaarset kalibreerimist ja nende mõõteandmete vastavusse viimist pädeva asutuse mõõtmistulemustega.
|
|
2.2.4.
|
Kõikidel juhtudel, kuid eriti halduslikul kontrollimisel ja proovivõtmisel, tuleb võrdlusmeetoditena kasutada käesolevas eeskirjas sätestatud meetodeid.
|
2.3. Proovivõtt
Esilaternate näidised valitakse ühtliku partii hulgast juhuslikkuse põhimõttel. Ühtlik partii tähendab tootja tootmismeetodite kohaselt määratletud sama tüüpi esilaternate rühma.
Hindamine hõlmab tavaliselt ühe tehase seeriatoodangut. Tootja võib siiski koguda sama tüübi kohta andmeid eri tehastest, kui need tehased töötavad sama kvaliteedisüsteemi ja -juhtimise alusel.
2.4. Mõõdetud ja registreeritud fotomeetrilised parameetrid
Esilaterna näidisel tehakse fotomeetrilised mõõtmised käesolevas eeskirjas ette nähtud punktides, tulemid võetakse kaugtule puhul väärtusele Emax vastavast punktist ja punktidest HV, (3) HL ja HR (4) ning lähitule puhul punktidest B 50 L (või R), HV, 75 R (või L) ja 25 L (või R) (vt 4. lisa joonis).
2.5. Nõuetele vastavuse kriteeriumid
Tootja peab katsetulemused statistiliselt töötlema ning määrama koos pädeva asutusega kindlaks oma toodete nõuetele vastavust reguleerivad kriteeriumid nii, et on täidetud käesoleva eeskirja punktis 12.1 sätestatud toodete nõuetele vastavuse hindamise nõuded.
Toodete nõuetele vastavuse kriteeriumid peavad olema niisugused, et 7. lisas kirjeldatud juhusliku kontrollnäidise (esimese võetud näidise) puhul on kontrolli läbimise minimaalne tõenäosus 0,95 (95 % usaldatavusega).
(1) Sulgudes olevad tähed viitavad vasakpoolse liikluse jaoks ette nähtud esilaternatele.
(2) Lähitule jaoks projekteeritud esilatern võib kiirata ka kaugtuld, mis ei pea käesoleva eeskirja nõuetele vastama.
(3) Kui kaugtuli on vastastikku ühendatud lähitulega, on HV kaugtule puhul sama mõõtmispunkt kui lähitule puhul.
(4) HL ja HR: punktid sirgjoonel h-h, mis asuvad punktist HV vastavalt 1,125 m vasakul ja paremal.
4. LISA
TÜÜBIKINNITUSMÄRKIDE KUJUNDUSE NÄITED
Joonis 1
Joonisel kujutatud tüübikinnitusmärgiga lamplatern on saanud tüübikinnituse Madalmaades (E4), vastab 02-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele seoses nii lähi- kui ka kaugtulega (SCR) ja on ette nähtud üksnes parempoolseks liikluseks.
|
MÄRKUS
|
Tüübikinnitusnumber ja lisatähis(ed) paigutatakse ringjoone lähedale ja tähe „E” kohale või alla või tähest paremale või vasakule. Tüübikinnitusnumbri numbrid peavad olema tähe „E” suhtes samal pool ja sellega samas suunas.
Lisatähis(ed) peavad paiknema diametraalselt tüübikinnitusnumbri vastas.
Rooma numbrite kasutamisest tüübikinnitusnumbrites tuleks hoiduda, et vältida segiajamist muude sümbolitega.
|
|
Joonis 2
|
Joonis 3a
|
|
|
|
Joonis 3b
Eespool kujutatud tüübikinnitusmärgiga lamplatern vastab käesoleva eeskirja nõuetele seoses nii lähi- kui ka kaugtulega ning on ette nähtud:
|
ainult vasakpoolse liikluse jaoks
|
mõlema liiklussüsteemi jaoks, esilaterna vastava reguleerimise teel.
|
|
Joonis 4
|
Joonis 5
|
|
|
|
Eespool kujutatud tüübikinnitusmärgiga lamplatern on varustatud plastmaterjalist hajutiklaasiga, vastab käesoleva eeskirja nõuetele üksnes seoses lähitulega ja on ette nähtud:
|
mõlema liiklussüsteemi jaoks
|
ainult parempoolse liikluse jaoks
|
|
Joonis 6
|
Joonis 7
|
|
|
|
Eespool kujutatud tüübikinnitusmärgiga lamplatern on varustatud plastmaterjalist hajutiklaasiga ja vastab käesoleva eeskirja nõuetele:
|
ainult seoses lähitulega ja on ette nähtud ainult vasakpoolse liikluse jaoks.
|
ainult seoses kaugtulega
|
|
Joonis 8
|
Joonis 9
|
|
|
|
|
Eeskirja nr 5 nõuetele vastava esilaterna tunnuskood
|
|
seoses nii lähi- kui ka kaugtulega ning on ette nähtud ainult parempoolse liikluse jaoks.
|
ainult seoses lähitulega ja on ette nähtud ainult parempoolse liikluse jaoks.
|
|
Lähitulelaterna hõõgniit ei sütti samal ajal kaugtulelaterna hõõgniidi ja/või mis tahes muu vastastikku ühendatud esilaternaga.
|
Joonis 10
Grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud laternate lihtsustatud märgistamise näited
(Püst- ja põikjooned näitavad skemaatiliselt valgus-signaalseadme kuju. Need ei ole tüübikinnitusmärgi osad).
Mudel A
Mudel B
Mudel C
Mudel D
|
MÄRKUS
|
Neli eespool kujutatud näidist vastavad järgmistele valgustusseadmetele, mis on saanud tüübikinnituse kui:
eesmine ääretulelatern, mis on saanud tüübikinnituse kooskõlas 01-seeria muudatustega muudetud eeskirjaga nr 7;
esilatern, mis vastab käesolevas eeskirjas nii lähitulele kui ka kaugtulele esitatud nõuetele, on ette nähtud kasutamiseks nii parem- kui ka vasakpoolses liiklussüsteemis ning on varustatud plastmaterjalist hajutiklaasiga;
eesmine udutulelatern, mis on varustatud plastmaterjalist hajutiklaasiga ja saanud tüübikinnituse kooskõlas 02-seeria muudatustega muudetud eeskirjaga nr 19;
eesmine suunatulelatern kategooriast 1a, mis on saanud tüübikinnituse kooskõlas 02-seeria muudatustega muudetud eeskirjaga nr 6.
|
Joonis 11
Esilaternaga vastastikku ühendatud latern
Näide 1
Eespool esitatud näidis vastab eri esilaternatüüpidel kasutamiseks ette nähtud plastist hajutiklaasi märgistustele, nimelt:
|
kas
|
:
|
esilatern nii parempoolseks kui ka vasakpoolseks liikluseks ette nähtud lähitulega ja kaugtulega, mis on saanud tüübikinnituse Saksamaal (E1) kooskõlas 02-seeria muudatustega muudetud eeskirjaga nr 5, ja mis on vastastikku ühendatud eesmise ääretulelaternaga, mis on saanud tüübikinnituse kooskõlas 01-seeria muudatustega muudetud eeskirjaga nr 7,
|
|
või
|
:
|
esilatern nii parempoolseks kui ka vasakpoolseks liikluseks ette nähtud lähitulega ja vahemikku 86 250 kuni 101 250 kandelat jääva maksimaalse valgustugevusega kaugtulega, mis on saanud tüübikinnituse Saksamaal (E1) kooskõlas 02-seeria muudatustega muudetud eeskirjaga nr 31 ja mis on vastastikku ühendatud eespool nimetatud eesmise ääretulelaternaga,
|
|
või
|
:
|
kui kumbki eespool nimetatud esilatern on saanud tüübikinnituse üksiklaternana.
|
Esilaterna korpusel peab olema ainus kehtiv tüübikinnitusnumber, näiteks:
Joonis 11
Näide 2
Näidisel esitatakse sellise hajutiklaasi märgistus, mida kasutatakse kahe esilaterna koostus, mis on tüübikinnituse saanud Saksamaal (E1) ja mis koosneb mõlema liiklussüsteemi jaoks ette nähtud lähituld kiirgavast esilaternast ja kaugtulest, mis vastab eeskirja nr 1 nõuetele, ning esilaternast, mis kiirgab kaugtuld, mis vastab eeskirja nr 5 nõuetele.
Skeem SB2 – eesmise lamplaterna moodul, läbimõõt 180 mm (7 tolli), tüüp 2, topelttuli (lähi- ja kaugtuli)
Skeem SB3 – eesmise lamplaterna moodul, läbimõõt 180 mm (7 tolli), tüüp 1, üksiktuli (ainult kaugtuli)
Kõik mõõdud millimeetrites
Skeem SB4 – eesmise lamplaterna moodul, läbimõõt 180 mm (7 tolli), tüüp 2, üksiktuli (ainult lähituli)
Kõik mõõdud millimeetrites
Skeem SB5 – eesmise lamplaterna moodul, läbimõõt 145 mm (5,75 tolli), tüüp 1, üksiktuli (ainult kaugtuli)
Kõik mõõdud millimeetrites
Skeem SB6 – eesmise lamplaterna moodul, läbimõõt 145 mm (5,75 tolli), tüüp 2, topelttuli (lähi- ja kaugtuli)
Kõik mõõdud millimeetrites
Skeem SB7 – eesmise lamplaterna moodul, läbimõõt 145 mm (5,75 tolli), tüüp 1, üksiktuli (ainult lähituli)
Kõik mõõdud millimeetrites
Skeemid SB8a ja SB8b – mõõteekraanid
A. Esilatern parempoolse liikluse jaoks
(mõõtmed millimeetrites)
|
h-h: horisontaaltasapind
|
läbib esilaterna fookust
|
|
v-v: vertikaaltasapind
|
B. Esilatern vasakpoolse liikluse jaoks
(mõõtmed millimeetrites)
|
h-h: horisontaaltasapind
|
läbib esilaterna fookust
|
|
v-v: vertikaaltasapind
|
5. LISA
TÖÖTAVATE ESILATERNATE FOTOMEETRILISTE TÖÖPARAMEETRITE PÜSIVUSE KATSETAMINE
Komplektsete esilaternate katsetamine
Pärast fotomeetriliste näitajate mõõtmist käesoleva eeskirja ettekirjutuste kohaselt kaugtule puhul väärtusele Emax vastavas punktis ja lähitule puhul punktides HV, 50 R ja B 50 L (või HV, 50 L, B 50 R vasakpoolseks liikluseks määratud esilaternate puhul) kontrollitakse töötava komplektse esilaterna fotomeetriliste tööparameetrite püsivust. Komplektse esilaterna all peetakse silmas laternakoostu koos seda ümbritsevate korpuse osade ja lampidega, mis võivad mõjutada selle soojust hajutavaid omadusi.
1. Fotomeetriliste tööparameetrite püsivuse katsetamine
Katsed tehakse kuivas ja tuulevaikses kohas õhutemperatuuril 23 °C ± 5 °C ning komplektne esilatern asetatakse statiivile nii, et see vastab esilaterna õigele paigutusele sõidukil.
1.1. Puhas esilatern
Esilaternal lastakse töötada 12 tundi, nagu kirjeldatud punktis 1.1.1, ning seda kontrollitakse vastavalt punktile 1.1.2.
1.1.1. Katsemenetlus
Esilaternal lastakse töötada ettenähtud aja vältel järgmisel viisil:
|
1.1.1.1.
|
|
a)
|
kui tüübikinnitus antakse ainult ühele valgustusfunktsioonile (lähi- või kaugtulele), lülitatakse vastav hõõgniit ettenähtud ajaks sisse (1);
|
|
b)
|
vastastikku ühendatud kaugtulelaterna ja lähitulelaterna puhul (kahe hõõgniidiga lamplatern):
kui taotleja deklaratsiooni kohaselt lülitatakse esilaterna kasutamisel korraga sisse vaid üks hõõgniit, (2) tehakse katse vastavalt sellele tingimusele (1) ning igal määratud funktsioonil lastakse töötada punktis 1.1 nimetatud ajavahemikust poole võrra lühema ajavahemiku vältel;
kõigil ülejäänud juhtudel (1)
(2) rakendatakse esilaterna suhtes sätestatud ajavahemiku vältel järgmist tsüklit:
|
|
15 minutiks lülitatakse sisse lähitule hõõgniit;
|
|
|
5 minutiks lülitatakse sisse kõik hõõgniidid;
|
|
|
c)
|
grupeeritud valgustusfunktsioonide korral lülitatakse kõik need funktsioonid korraga sisse üksikfunktsioonide kohta punktis a määratletud ajavahemikuks, võttes arvesse ka punktis b osutatud vastastikku ühendatud valgustusfunktsioonide kasutamist, vastavalt tootja juhistele.
|
|
|
1.1.1.2.
|
Katsepinge
Pinget tuleb reguleerida nii, et rakendatav võimsus oleks 15 % (24 V tüübi puhul 26 %) lamplaternamooduli(te) tüübile (tüüpidele) käesolevas eeskirjas ette nähtud nimivõimsusest.
|
1.1.2. Katsetulemused
1.1.2.1. Visuaalne kontroll
Kui esilaterna temperatuur on ühtlustunud ümbritseva keskkonna temperatuuriga, puhastatakse esilaterna hajutiklaas ja väline hajutiklaas (kui see on olemas) puhta niiske puuvillase lapiga. Seejärel tuleb seda visuaalselt kontrollida: esilaterna hajutiklaasil ega välisel hajutiklaasil (kui see on olemas) ei tohi olla ühtki nähtavat moonutust, deformatsiooni, mõra ega värvimuutust.
1.1.2.2. Fotomeetriline katse
Käesoleva eeskirja nõuete kohaselt tuleb fotomeetrilisi väärtusi kontrollida järgmistes punktides:
|
|
lähitule puhul:
|
|
50 R – B 50 L – HV parempoolseks liikluseks ette nähtud esilaternatel,
|
|
|
50 L – B 50 R – HV vasakpoolseks liikluseks ette nähtud esilaternatel;
|
|
|
|
kaugtule puhul:
punkt Emax
|
Esilaterna aluse võimaliku kuumusdeformatsiooni arvessevõtmiseks võib teha teise suunamise (varju piiri asukoha muutumist käsitletakse käesoleva lisa punktis 2).
Lubatav erinevus fotomeetriliste näitajate ja enne katset mõõdetud väärtuste vahel on 10 %, mis sisaldab ka fotomeetriliste mõõtmiste lubatud hälvet.
1.2. Määrdunud esilatern
Pärast esilaterna katsetamist punkti 1.1 kohaselt tuleb lasta sel pärast punktis 1.2.1 ette nähtud viisil ettevalmistamist töötada ühe tunni vältel punktis 1.1.1 kirjeldatud viisil ning seejärel kontrollida seda punktis 1.1.2 ette nähtud viisil.
1.2.1. Esilaterna ettevalmistamine
1.2.1.1. Katsesegu
|
1.2.1.1.1.
|
Esilaterna puhul, mille välimine hajutiklaas on klaasist,
peab esilaternale kantav vee ja saasteaine segu koosnema:
|
|
9 massiosast kvartsliivast osakeste suurusega 0–100 μm,
|
|
|
1 massiosast taimsest söetolmust (pöök) osakeste suurusega 0–100 μm,
|
|
|
0,2 massiosast NaCMC-st (3) ja
|
|
|
sobivast kogusest destilleeritud veest elektrijuhtivusega ≤ 1 mS/m.
|
Segu ei tohi olla vanem kui 14 päeva.
|
|
1.2.1.1.2.
|
Esilaterna puhul, mille välimine hajutiklaas on plastist,
peab esilaternale kantav vee ja saasteaine segu koosnema:
|
|
9 massiosast kvartsliivast osakeste suurusega 0–100 μm,
|
|
|
1 massiosast taimsest söetolmust (pöök) osakeste suurusega 0–100 μm,
|
|
|
0,2 massiosast NaCMC-st3,
|
|
|
13 massiosast destilleeritud veest elektrijuhtivusega ≤ 1 mS/m ning
|
|
|
2 ± 1 massiosast pindaktiivsest ainest (4).
|
Segu ei tohi olla vanem kui 14 päeva.
|
1.2.1.2. Katsesegu kandmine esilaternale
Katsesegu kantakse ühtlaselt tervele esilaterna valgust kiirgavale pinnale ja lastakse sel kuivada. Menetlust korratakse seni, kuni valgustustiheduse väärtus on langenud 15–20 %-ni punktis 1 kirjeldatud tingimustes mõõdetud väärtustest igas järgmises punktis:
|
|
kaug- või lähitulelaterna puhul kaugtule fotomeetrilise jaotuse väärtusele Emax vastav punkt;
|
|
|
ainult kaugtulelaterna puhul kaugtule fotomeetrilise jaotuse väärtusele Emax vastav punkt;
|
|
|
ainult lähitulelaterna puhul, mis on ette nähtud parempoolse liikluse jaoks, punktid 50 R ja 50 V (5);
|
|
|
ainult lähitulelaterna puhul, mis on ette nähtud vasakpoolse liikluse jaoks, punktid 50 L ja 50 V (5).
|
1.2.1.3. Mõõteseadmed
Mõõteseadmed peavad olema samaväärsed esilaterna tüübikinnituskatsetel kasutatutega.
2. Soojuse mõjul toimuva varju piiri vertikaalse nihkumise katse
Selle katse käigus kontrollitakse, kas varju piiri vertikaalne nihkumine soojuse mõjul ei ületa töötava eesmise lähitulelaterna puhul ette nähtud väärtust.
Esilaternaga, mida katsetati vastavalt punktile 1.1, tehakse katse nii, nagu on kirjeldatud punktis 2.1, eemaldamata esilaternat katseseadmelt ja muutmata selle asendit katseseadme suhtes.
2.1. Katse
Katse tehakse kuivas ja tuulevaikses kohas õhutemperatuuril 23 °C ± 5 °C.
Esilaternas, milles kasutatakse masstoodanguna valmistatud ning vähemalt ühe tunni vältel vanandatud lamplaternat, lülitatakse lähituli sisse, esilaternat seejuures katseseadmest eemaldamata ja laterna asendit katseseadme suhtes muutmata. (Käesolevaks katseks reguleeritakse pinge niisuguseks, nagu on ette nähtud punktiga 1.1.1.2.) Varju piiri horisontaalse osa asendit (joone v-v ja punkti B 50 L (parempoolne liiklus) või punkti B 50 R (vasakpoolne liiklus) läbiva vertikaaljoone vahel) kontrollitakse vastavalt 3 minutit (r3) ja 60 minutit (r60) pärast esilaterna sisselülitamist.
Eespool kirjeldatud varju piiri nihkumist mõõdetakse mis tahes meetodil, mis tagab piisava täpsuse ja korratavad tulemused.
2.2. Katsetulemused
|
2.2.1.
|
Milliradiaanides väljendatud tulemused loetakse vastuvõetavaks, kui esilaterna kohta registreeritud absoluutväärtus
ei ületa 1,0 mrad (Δ rI < 1,0 mrad). |
|
2.2.2.
|
Kui aga eespool osutatud väärtus ületab 1,0 mrad, kuid ei ületa 1,5 mrad (1,0 mrad ≤ Δ rI ≤ 1,5 mrad), tehakse punktis 2.1 kirjeldatud viisil uus katse teise esilaternaga, mille puhul on eelnevalt kolm korda järjest rakendatud allpool kirjeldatud tsüklit, et stabiliseerida laterna mehaanilised osad alusel asendis, mis kujutab esilaterna korrektset paigutust sõidukil:
lähitulelaternal lastakse töötada 1 tunni vältel (pinge tuleb reguleerida punktis 1.1.1.2 ette nähtud viisil);
latern lülitatakse üheks tunniks välja.
Esilaterna tüüp loetakse vastuvõetavaks, kui esimese näidise puhul mõõdetud absoluutväärtuse Δ rI ja teise näidise puhul mõõdetud absoluutväärtuse Δ rII aritmeetiline keskmine ei ületa 1,0 mrad
|
(1) Kui katsetatav esilatern on grupeeritud ja/või vastastikku ühendatud suunatulelaternatega, peavad viimased olema sisse lülitatud kogu katse vältel. Kui tegemist on suunatulelaternaga, tuleb see sisse lülitada vilkuvas režiimis nii, et põlemise ja mittepõlemise kestuste suhe on ligikaudu üks ühele.
(2) Kui esilaterna vilgutamisel töötab korraga kaks või rohkem hõõgniiti, ei käsitata seda hõõgniitide normaalse samaaegse kasutamisena.
(3) NaCMC on karboksümetüültselluloosi (mida tavaliselt tähistatakse lühendiga CMC) naatriumsool. Segus kasutataval NaCMC-l peab temperatuuri 20 °C juures olema asendusaste 0,6–0,7 ja viskoossus 200–300 cP 2 % lahuse puhul.
(4) Koguse lubatud hälve tuleneb vajadusest saavutada määrdumine, mis valgub õigesti laiali kogu plastist hajutiklaasil.
(5) Punkt 50 V asub 375 mm punktist HV allpool vertikaaljoonel v-v, kui ekraan on 25 m kaugusel.
6. LISA
PLASTMATERJALIST HAJUTIKLAASIDEGA LATERNATELE ESITATAVAD NÕUDED – HAJUTIKLAASI VÕI MATERJALINÄIDISTE JA KOMPLEKTSETE LATERNATE KATSETAMINE
1. ÜLDNÕUDED
|
1.1.
|
Vastavalt käesoleva eeskirja punktile 3.2.4 katsetamiseks antud näidised peavad vastama käesoleva lisa punktides 2.1–2.5 esitatud nõuetele.
|
|
1.2.
|
Käesoleva määruse punkti 3.2.3 kohaselt katsetatavate plastist hajutiklaasidega komplektsete esilaternate viiest näidisest kaks peavad hajutiklaasi materjali suhtes vastama punkti 2.6 nõuetele.
|
|
1.3.
|
Plastmaterjalist hajutiklaaside näidistega või materjalinäidistega koos peegeldiga, millele on ette nähtud paigaldada hajutiklaas (kui peegeldi on kasutusel), tehakse tüübikinnituskatsed käesoleva lisa 1. liite tabelis A esitatud kronoloogilises järjekorras.
|
|
1.4.
|
Kui aga tootja suudab tõendada, et toode on juba läbinud punktidega 2.1–2.5 ette nähtud katsed või mõne muu eeskirja kohased samaväärsed katsed, ei ole nimetatud katseid vaja korrata; kohustuslikud on ainult 1. liite tabelis B ette nähtud katsed.
|
2. KATSED
2.1. Vastupidavus temperatuurimuutustele
2.1.1. Katsed
Kolme uut näidist (hajutiklaasi) katsetatakse temperatuuri ja suhtelise õhuniiskuse muutumise viie tsükli vältel vastavalt järgmisele programmile:
|
|
3 tundi temperatuuril 40 °C ± 2 °C ja suhtelisel õhuniiskusel 85–95 %;
|
|
|
1 tund temperatuuril 23 °C ± 5 °C ja suhtelisel õhuniiskusel 60–75 %;
|
|
|
15 tundi temperatuuril –30 °C ± 2 °C;
|
|
|
1 tund temperatuuril 23 °C ± 5 °C ja suhtelisel õhuniiskusel 60–75 %;
|
|
|
3 tundi temperatuuril 80 °C ± 2 °C;
|
|
|
1 tund temperatuuril 23 °C ± 5 °C ja suhtelisel õhuniiskusel 60–75 %;
|
enne seda katset tuleb näidiseid hoida vähemalt neli tundi temperatuuril 23 °C ± 5 °C ja suhtelisel õhuniiskusel 60–75 %.
|
Märkus:
|
näidiste ühetunnine temperatuuril 23 °C ± 5 °C hoidmine peab sisaldama termilise šoki ärahoidmiseks vajalikku ühelt temperatuurilt teisele ülemineku etappi.
|
2.1.2. Fotomeetrilised mõõtmised
2.1.2.1. Meetod
Enne ja pärast katset tehakse näidiste fotomeetrilised mõõtmised.
Mõõtmised tehakse standardlaternaga järgmistes punktides:
|
|
lähitulelaterna või lähi- ja kaugtulelaterna lähitulega punktides B 50 L ja 50 R (vasakpoolse liikluse jaoks ette nähtud laternate puhul B 50 R ja 50 L);
|
|
|
väärtusele Emax vastavas punktis kaugtulelaterna või kaug- ja lähitulelaterna kaugtule puhul.
|
2.1.2.2. Tulemused
Igal näidisel enne ja pärast katset mõõdetud fotomeetriliste väärtuste erinevus ei tohi ületada 10 %, mille hulka kuulub fotomeetrilise mõõtmise lubatud hälve.
2.2. Vastupidavus atmosfäärimõjudele ja keemilistele mõjuritele
2.2.1. Vastupidavus atmosfäärimõjudele
Kolmele uuele näidisele (hajutiklaasile või materjalinäidisele) suunatakse valguskiirgust allikast, mille spektraaljaotus on samasugune kui mustal kehal temperatuurivahemikus 5 500 – 6 000 K. Kiirgusallika ja näidiste vahele asetatakse sobivad filtrid, et minimeerida alla 295 nm ja üle 2 500 nm lainepikkusega valguskiirgust. Näidistele suunatakse valguskiirgus kiiritustihedusega 1 200 W/m2 ± 200 W/m2, kuni saadav valguskiirguse koguenergiatihedus on 4 500 MJ/m2 ± 200 MJ/m2. Katseseadises näidistega samale tasandile paigutatud mustal paneelil mõõdetud temperatuur peab olema 50 °C ± 5 °C. Ühtlase valguskiirguse tagamiseks peavad näidised pöörlema ümber kiirgusallika kiirusega, mis jääb vahemikku 1–5 p/min.
Näidistele piserdatakse destilleeritud vett juhtivusega alla 1 mS/m temperatuuril 23 °C ± 5 °C, vastavalt järgmisele tsüklile:
|
pihustamine
|
:
|
5 minutit;
|
|
kuivatamine
|
:
|
25 minutit.
|
2.2.2. Vastupidavus keemilistele mõjuritele
Pärast käesoleva lisa punktis 2.2.1 kirjeldatud katset ja käesoleva lisa punktis 2.2.3.1 kirjeldatud mõõtmisi töödeldakse kolme nimetatud näidise välispinda punktis 2.2.2.2 kirjeldatud viisil käesoleva lisa punktis 2.2.2.1 määratletud seguga.
2.2.2.1. Katsesegu
Katsesegu sisaldab (mahuprotsentides) 61,5 % n-heptaani, 12,5 % tolueeni, 7,5 % etüültetrakloriidi, 12,5 % triklooretüleeni ja 6 % ksüleeni.
2.2.2.2. Katsesegu pealekandmine
(ISO 105 kohast) puuvillast lappi niisutatakse, kuni see on punktis 2.2.2.1 kirjeldatud segust märg, ning hiljemalt 10 sekundi pärast asetatakse see näidise välispinnale ja hoitakse seda seal 10 minutit survega 50 N/cm2, mis vastab 14 × 14 mm suurusel katsepinnal jõule 100 N.
Selle kümneminutilise ajavahemiku vältel niisutatakse lappi seguga uuesti, nii et kasutatav vedelik oleks koostiselt jätkuvalt identne ettenähtud katseseguga.
Pealekandmise ajal on pragude tekkimise ärahoidmiseks lubatud näidisele rakendatavat survet kompenseerida.
2.2.2.3. Puhastamine
Pärast katsesegu pealekandmist kuivatatakse näidiseid välisõhus ning pestakse seejärel punktis 2.3 (vastupidavus puhastusainetele) kirjeldatud seguga, mille temperatuur on 23 °C ± 5 °C.
Seejärel tuleb näidiseid temperatuuril 23 °C ± 5 °C hoolikalt loputada destilleeritud veega, mis ei sisalda üle 0,2 protsendi lisandeid, ja pühkida seejärel pehme lapiga.
2.2.3. Tulemused
2.2.3.1. Pärast atmosfäärimõjudele vastupidavuse katset ei tohi näidiste välispinnas olla pragusid, kriimustusi, mõrasid ega deformatsioone ning valgusläbivuse muutumise keskmine väärtus 
, mida on mõõdetud kolmel näidisel vastavalt käesoleva lisa 2. liites kirjeldatud menetlusele, ei tohi ületada 0,020 (Δ tm ≤ 0,020).
2.2.3.2. Pärast keemilistele ainetele vastupidavuse katset ei tohi näidistel olla keemiliste ainete jälgi, mis võivad muuta valguse hajumist, mille keskmine muutumise väärtus 
, mida on mõõdetud kolmel näidisel vastavalt käesoleva lisa 2. liites kirjeldatud menetlusele, ei tohi olla suurem kui 0,020 (Δ dm ≤ 0,020).
2.3. Vastupidavus puhastusainetele ja süsivesinikele
2.3.1. Vastupidavus puhastusainetele
Kolme näidise (hajutiklaasi või materjalinäidise) välispinda kuumutatakse temperatuurini 50 °C ± 5 °C ja kastetakse seejärel viieks minutiks segusse, mille temperatuur on 23 °C ± 5 °C ning mis koosneb 99 osast destilleeritud veest maksimaalse lisandite sisaldusega 0,02 % ja ühest osast alküülarüülsulfonaadist.
Katse lõpul kuivatatakse näidiseid temperatuuril 50 °C ± 5 °C. Näidiste pinda puhastatakse niiske lapiga.
2.3.2. Vastupidavus süsivesinikele
Kolme näidise välispinda hõõrutakse seejärel ühe minuti vältel kergelt puuvillase lapiga, mida on immutatud 70 % n-heptaanist ja 30 % tolueenist (mahuprotsentides) koosnevas segus, ning kuivatatakse seejärel välisõhus.
2.3.3. Tulemused
Pärast kahe nimetatud katse järjestikust tegemist ei tohi valgusläbivuse muutumise keskmine väärtus 
, mida on mõõdetud kolmel näidisel vastavalt käesoleva lisa 2. liites kirjeldatud menetlusele, olla suurem kui 0,010 (Δ tm ≤ 0,010).
2.4. Vastupidavus mehaanilisele kulumisele
2.4.1. Mehaanilise kulumise katse
Välispinda katsetatakse käesoleva lisa 3. liites kirjeldatud meetodil, millega saavutatakse pinna ühtlane mehaaniline kulumine.
2.4.2. Tulemused
Pärast nimetatud katset mõõdetakse muutusi:
|
valgusläbivuses
|
:
|
 ,
|
|
ja valguse hajumises
|
:
|
 ,
|
vastavalt käesoleva lisa 2. liites kirjeldatud menetlusele punktis 2.2.4 määratud alas. Kolme näidise keskmine väärtus peab vastama järgmistele tingimustele:
2.5. Pinnete olemasolu korral: pinnete nakkumise katse
2.5.1. Näidise ettevalmistamine
Hajutiklaasi pindesse lõigatakse žiletitera või nõelaga 20 mm × 20 mm suurune ruudustik ruutude suurusega umbes 2 mm × 2 mm. Terale või nõelale avaldatav surve peab olema piisav vähemalt pinde läbilõikamiseks.
2.5.2. Katse kirjeldus
Kasutada tuleks kleeplinti nakkejõuga 2 N / laiuse cm ± 20 %, mida mõõdetakse käesoleva lisa 4. liites kindlaks määratud standardtingimustes. Nimetatud kleeplint, mille laius peab olema vähemalt 25 mm, surutakse vähemalt viieks minutiks vastu punktis 2.5.1 kirjeldatud viisil ette valmistatud pinda.
Seejärel koormatakse kleeplindi otsa nii, et katsetatava pinna nakkejõule rakendub vastava pinna suhtes risti mõjuv vastujõud. Selles faasis tõmmatakse kleeplint pinnalt ära ühtlase kiirusega 1,5 m/s ± 0,2 m/s.
2.5.3. Tulemused
Ruudustikuga kaetud alas ei tohi esineda märgatavaid kahjustusi. Ruutude lõikepunktides või lõigete servades on kahjustused lubatud juhul, kui kahjustatud ala ei ületa 15 % ruudustikuga kaetud pindalast.
2.6. Plastist hajutiklaasiga komplektse laterna katsetamine
2.6.1. Hajutiklaasi pinna vastupidavus mehaanilisele kulumisele
2.6.1.1. Katsed
Laternanäidise nr 1 hajutiklaasiga tehakse punktis 2.4.1 kirjeldatud katse.
2.6.1.2. Tulemused
Pärast katset ei tohi laternal tehtud käesoleva eeskirja kohaste fotomeetriliste mõõtmiste tulemused ületada punktide B 50 L ja HV jaoks ette nähtud maksimumväärtusi rohkem kui 30 % võrra ega olla rohkem kui 10 % võrra väiksemad punkti 75 R jaoks ette nähtud miinimumväärtustest (vasakpoolse liikluse jaoks ette nähtud esilaternate puhul on vastavad punktid B 50 R, HV ja 75 L).
2.6.2. Pinnete olemasolu korral: pinnete nakkumise katse
Laternanäidise nr 2 hajutiklaasiga tehakse punktis 2.5 kirjeldatud katse.
3. TOODANGU NÕUETELE VASTAVUSE KONTROLLIMINE
|
3.1.
|
Hajutiklaaside valmistamiseks kasutatavate materjalide osas peetakse seeriasse kuuluvaid laternaid käesoleva eeskirja nõuetele vastavaks, kui:
|
3.1.1.
|
pärast keemilistele ainetele, puhastusainetele ja süsivesinikele vastupidavuse katseid ei ole näidiste välispinnal palja silmaga märgatavaid pragusid, lõhesid ega deformatsioone (vt punktid 2.2.2, 2.3.1 ja 2.3.2);
|
|
3.1.2.
|
pärast punktis 2.6.1.1 kirjeldatud katset jäävad punktis 2.6.1.2 nimetatud mõõtepunktide fotomeetrilised väärtused käesoleva eeskirjaga toodangu nõuetele vastavuse suhtes kehtestatud piiridesse.
|
|
|
3.2.
|
Kui katsetulemused ei vasta nõuetele, korratakse katseid juhuslikkuse põhimõttel valitud teise esilaternanäidisega.
|
1. liide
TÜÜBIKINNITUSKATSETE KRONOLOOGILINE JÄRJEKORD
A. Plastmaterjalide katsetamine (hajutiklaasid või materjalinäidised, mis on esitatud vastavalt käesoleva eeskirja punktile 3.2.4)
|
Näidised
|
Hajutiklaasid või materjalinäidised
|
Hajutiklaasid
|
|
Katsed
|
1
|
2
|
3
|
4
|
5
|
6
|
7
|
8
|
9
|
10
|
11
|
12
|
13
|
|
1.1.
|
Kindlad fotomeetrilised mõõtmised (punkt 2.1.2)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
X
|
X
|
X
|
|
|
1.1.1.
|
Temperatuurimuutus (2.1.1)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
X
|
X
|
X
|
|
|
1.2.
|
Kindlad fotomeetrilised mõõtmised (punkt 2.1.2)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
X
|
X
|
X
|
|
|
1.2.1.
|
Valgusläbivuse mõõtmine
|
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
|
|
|
|
|
1.2.2.
|
Valguse hajumise mõõtmine
|
|
X
|
X
|
X
|
|
|
|
X
|
X
|
X
|
|
|
|
|
|
1.3.
|
Atmosfäärimõjud (2.2.1)
|
|
X
|
X
|
X
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1.3.1.
|
Valgusläbivuse mõõtmine
|
|
X
|
X
|
X
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1.4.
|
Keemilised ained (punkt 2.2.2)
|
|
X
|
X
|
X
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1.4.1.
|
Valguse hajumise mõõtmine
|
|
X
|
X
|
X
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1.5.
|
Puhastusained (punkt 2.3.1)
|
|
|
|
|
X
|
X
|
X
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1.6.
|
Süsivesinikud (punkt 2.3.2)
|
|
|
|
|
X
|
X
|
X
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1.6.1.
|
Valgusläbivuse mõõtmine
|
|
|
|
|
X
|
X
|
X
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1.7.
|
Kulumine (punkt 2.4.1)
|
|
|
|
|
|
|
|
X
|
X
|
X
|
|
|
|
|
|
1.7.1.
|
Valgusläbivuse mõõtmine
|
|
|
|
|
|
|
|
X
|
X
|
X
|
|
|
|
|
|
1.7.2.
|
Valguse hajumise mõõtmine
|
|
|
|
|
|
|
|
X
|
X
|
X
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
X
|
B. Komplektsete laternate katsetamine (katsetamiseks esitatud vastavalt käesoleva eeskirja punktile 3.2.3)
|
Katsed
|
Komplektne esilatern
|
|
Näidis nr
|
|
1
|
2
|
|
2.1.
|
Kulumine (punkt 2.6.1.1)
|
|
X
|
|
|
2.2.
|
Fotomeetria (punkt 2.6.1.2)
|
|
X
|
|
|
|
|
X
|
2. liide
VALGUSE HAJUMISE JA VALGUSLÄBIVUSE MÕÕTMISE MEETOD
1. MÕÕTESEADMED (vt joonis)
Kollimaatori K valgusvihku poolhajuvusega 
rd piiratakse diafragmaga DT, mille ava on 6 mm ja mille vastu asetatakse näidise alus.
Konvergentne akromaatiline hajutiklaas L2, mida on korrigeeritud sfäärilise moonutuse suhtes, ühendab diafragmat DT anduriga R; hajutiklaasi L2 diameeter peab olema selline, et see ei varjaks näidise hajutatavat valguskoonust, mille ülemine poolnurk on β/2 = 14°.
Hajutiklaasi L2 kujutise fokaaltasandisse asetatakse ringdiafragma DD nurkadega 
ja 
.
Diafragma läbipaistmatu keskmine osa on vajalik valgusallikast otse saabuva valguse varjamiseks. Diafragma keskmist osa peab olema võimalik valgusvihust niimoodi eemaldada, et seda saab täpselt esialgsesse asendisse tagasi panna.
Vahekaugus L2 DT ja fookuskaugus F2
(1) hajutiklaasil L2 valitakse nii, et kujutis DT katab täielikult fotomeetri anduri R.
Kui esialgu langevat valgust väljendatakse tuhandetes ühikutes, peab iga lugemi absoluutne täpsus olema väiksem kui üks ühik.
2. MÕÕTMISED
Tehakse järgmised mõõtmised:
|
Lugem
|
Näidisega
|
DD keskosaga
|
Mõõdetav valgusvoog
|
|
T1
|
ei
|
ei
|
Langev valgusvoog esimese lugemi korral
|
|
T2
|
jah
(enne katset)
|
ei
|
Uue materjali poolt läbi lastav valgusvoog 24 ° alal
|
|
T3
|
jah
(pärast katset)
|
ei
|
Katsetatud materjali poolt läbi lastav valgusvoog 24 ° alal
|
|
T4
|
jah
(enne katset)
|
jah
|
Uue materjali poolt hajutatud valgusvoog
|
|
T5
|
jah
(pärast katset)
|
jah
|
Katsetatud materjali poolt hajutatud valgusvoog
|
(1) Hajutiklaasi L2 fookuskauguseks soovitatakse võtta ligikaudu 80 mm.
3. liide
PIHUSTUSKATSE MEETOD
1. KATSESEADE
1.1. Pihustuspüstol
Kasutatav pihustuspüstol peab olema varustatud 1,3 mm läbimõõduga düüsiga, mis võimaldab vedeliku voolukiirust 0,24 ± 0,02 l/min töörõhul 6,0–6,5 baari.
Nimetatud kasutustingimustes moodustuva lehvikukujulise joa läbimõõt kulutataval pinnal peab düüsist 380 ± 10 mm kaugusel olema 170 ± 50 mm.
1.2. Katsesegu
Katsesegu koostis peab olema järgmine:
kvartsliiv, kõvadusega Mohri skaala järgi 7, terasuurusega 0–0,2 mm, ligikaudu normaaljaotusega ning nurgateguriga 1,8–2;
vesi, karedusega mitte üle 205 g/m3 segus, mis sisaldab 25 g liiva liitri vee kohta.
2. KATSE
Laternate hajutiklaaside välispinnale lastakse üks kord või rohkem kordi eespool kirjeldatud viisil moodustatud liivajuga. Juga tuleb pihustada katsetatava pinna suhtes ligikaudu risti.
Kulumist kontrollitakse ühe või mitme klaasinäidise abil, mis asetatakse võrdlusnäidisena (-näidistena) katsetatavate hajutiklaaside lähedale. Segu pihustatakse pinnale nii kaua, kuni valguse hajumise 2. liites kirjeldatud viisil mõõdetud muutumine näidistel vastab järgmisele väärtusele:
Kogu katsetatava pinna ühtlase kulumise kontrollimiseks võib kasutada mitut võrdlusnäidist.
4. liide
KLEEPLINDI NAKKUMISE KATSE
1. EESMÄRK
See meetod võimaldab standardtingimustes määrata kleeplindi lineaarset nakkejõudu klaasplaadi suhtes.
2. PÕHIMÕTE
Sellise jõu mõõtmine, mis on vajalik kleeplindi eemaldamiseks klaasplaadilt 90° nurga all.
3. ETTENÄHTUD KESKKONNATINGIMUSED
Ümbritseva keskkonna temperatuur peab olema 23 °C ± 5 °C ja suhteline õhuniiskus 65 ± 15 %.
4. KATSEKEHAD
Enne katsetamist hoitakse näidiseks oleva kleeplindi rulli 24 tunni vältel ettenähtud keskkonnatingimustel (vt punkt 3).
Igast rullist katsetatakse viit 400 mm pikkust katsekeha. Need võetakse rullist pärast kolme pealmise kihi eemaldamist.
5. MENETLUS
Katse tuleb teha punktis 3 kindlaks määratud keskkonnatingimustel.
Võetakse viis katsekeha, keerates linti radiaalsuunas lahti kiirusel ca 300 mm/s. Seejärel kinnitatakse katsekehad järgneva 15 sekundi vältel järgmisel viisil.
Lint kantakse klaasplaadile, siludes sõrmega pikisuunas liigselt klaasplaadile surumata, nii et lindi ja klaasplaadi vahele ei jääks õhumulle.
Koost jäetakse kümneks minutiks ettenähtud keskkonnatingimustesse.
Ligikaudu 25 mm pikkune katsetükk eemaldatakse plaadilt ristipidises suunas.
Plaat kinnitatakse ja lindi vaba ots painutatakse 90° all tagasi. Jõudu rakendatakse lindi ja plaadi eraldusjoone suhtes risti.
Seejärel tõmmatakse linti selle eemaldamiseks kiirusega 300 ± 30 mm/s ja registreeritakse selleks vajalik jõud.
6. TULEMUSED
Saadud viis väärtust tuleb järjestada ja võtta mõõtmistulemuseks keskmine väärtus. Nimetatud väärtust väljendatakse njuutonites kleeplindi laiuse sentimeetri kohta.
7. LISA
PROOVIVÕTU MIINIMUMNÕUDED KONTROLLIJALE
1. ÜLDOSA
|
1.1.
|
Vastavusnõudeid peetakse käesoleva eeskirja nõuete kohaselt mehaanilisest ja geomeetrilisest seisukohast täidetuks, kui erinevused ei ületa vältimatuid tootmishälbeid.
|
|
1.2.
|
Fotomeetriliste tööparameetrite osas ei vaidlustata masstoodanguna valmistatavate esilaternate nõuetele vastavust juhul, kui mis tahes juhuslikult katsetamiseks valitud esilaterna fotomeetriliste tööparameetrite mõõtmisel:
|
1.2.1.
|
ükski mõõdetud väärtus ei erine käesoleva eeskirjaga ette nähtud väärtustest enam kui 20 %.
Väärtuste B 50 L (või R) ja III ala puhul võib maksimumhälve ebasoodsas suunas olla vastavalt:
|
B 50 L (või R)
|
:
|
0,2 luksi ehk 20 %
0,3 luksi ehk 30 %
|
|
III ala
|
:
|
0,3 luksi ehk 20 %
0,45 luksi ehk 30 %
|
|
|
1.2.2.
|
või kui
|
1.2.2.1.
|
lähitule puhul on käesoleva eeskirjaga ettenähtud väärtused täidetud punktis HV (lubatud hälbega 0,2 luksi) ja sama suunatuse korral vähemalt ühes punktis igal mõõteekraanil (25 m kaugusel) järgmiste punktide ümber 15 cm raadiusega ringjoonega piiratud alal: B 50 L (või R) (lubatud hälbega 0,1 luksi), 75 R (või L), 25 R, 25 L, ja kogu IV alal, mis ei ole rohkem kui 22,5 cm joonest 25 R või 25 L kõrgemal,
|
|
1.2.2.2.
|
ning kui punkt HV asub kaugtule puhul samavalgustustihedusjoone 0,75 Emax piires, kehtib kõikides käesoleva eeskirja punkti 8.10 kohaselt kindlaks määratud mõõtepunktides maksimumväärtuste suhtes lubatud hälve +20 % ja miinimumväärtuste suhtes lubatud hälve –20 %. Võrdlustähist ei võeta arvesse.
|
|
|
1.2.3.
|
Kui eespool kirjeldatud katsete tulemused ei vasta nõuetele, on esilaterna suuna muutmine lubatud tingimusel, et valgusvihu telje nihe külgsuunas ei ületa 1° paremale ega vasakule (1).
|
|
1.2.4.
|
Ilmsete defektidega esilaternaid ei võeta arvesse.
|
|
1.2.5.
|
Võrdlustähist ei võeta arvesse.
|
|
|
1.3.
|
Värvsuskoordinaatide suhtes kohaldatavad nõuded peavad olema täidetud.
|
2. ESIMENE PROOVIVÕTT
Esimesel proovivõtul valitakse juhuslikkuse põhimõttel neli esilaternat. Esimene kahest laternast koosnev näidis märgistatakse tähega A ja teine tähega B.
2.1. Nõuetele vastavust ei vaidlustata
|
2.1.1.
|
Vastavalt käesoleva lisa joonisel 1 kujutatud proovivõtumenetlusele ei vaidlustata masstoodanguna valmistatavate esilaternate nõuetele vastavust juhul, kui esilaternate mõõteväärtuste kõrvalekalded ebasoodsas suunas on järgmised:
|
2.1.1.1.
|
näidis A
|
A1:
|
ühel esilaternal
|
|
0 %
|
|
ühel esilaternal
|
mitte rohkem kui
|
20 %
|
|
A2:
|
mõlemal esilaternal
|
rohkem kui
|
0 %
|
|
Kuid
|
mitte rohkem kui
|
20 %
|
|
edasi näidisele B
|
|
|
|
|
2.1.1.2.
|
näidis B
|
B1:
|
mõlemal esilaternal
|
0 %
|
|
|
|
2.1.2.
|
või kui näidise A puhul on täidetud punkti 1.2.2 tingimused.
|
2.2. Nõuetele vastavus vaidlustatakse
|
2.2.1.
|
Vastavalt käesoleva lisa joonisel 1 kujutatud proovivõtumenetlusele tuleb masstoodanguna valmistatavate esilaternate nõuetele vastavus vaidlustada ja tootjalt toodangu nõuetele vastavaks muutmist (ühtlustamist) nõuda juhul, kui esilaternate mõõteväärtuste kõrvalekalded on järgmised:
|
2.2.1.1.
|
näidis A
|
A3:
|
ühel esilaternal
|
mitte rohkem kui
|
20 %
|
|
ühel esilaternal
|
rohkem kui
|
20 %
|
|
Kuid
|
mitte rohkem kui
|
30 %
|
|
|
2.2.1.2.
|
näidis B
|
B2:
|
A2 korral
|
|
|
|
ühel esilaternal
|
rohkem kui
|
0 %
|
|
Kuid
|
mitte rohkem kui
|
20 %
|
|
ühel esilaternal
|
mitte rohkem kui
|
20 %
|
|
B3:
|
A2 korral
|
|
|
|
ühel esilaternal
|
|
0 %
|
|
ühel esilaternal
|
rohkem kui
|
20 %
|
|
kuid
|
mitte rohkem kui
|
30 %
|
|
|
|
2.2.2.
|
või kui näidise A puhul ei ole täidetud punkti 1.2.2 tingimused.
|
2.3. Tüübikinnituse tühistamine
Nõuetele vastavus tuleb vaidlustada ja punkti 10 sätteid kohaldada juhul, kui käesoleva lisa joonisel 1 kujutatud proovivõtumenetlust järgides on esilaternate mõõteväärtuste kõrvalekalded järgmised:
|
2.3.1.
|
näidis A
|
A4:
|
ühel esilaternal
|
mitte rohkem kui
|
20 %
|
|
ühel esilaternal
|
rohkem kui
|
30 %
|
|
A5:
|
mõlemal esilaternal
|
rohkem kui
|
20 %
|
|
|
2.3.2.
|
näidis B
|
B4:
|
A2 korral
|
|
|
|
ühel esilaternal
|
rohkem kui
|
0 %
|
|
kuid
|
mitte rohkem kui
|
20 %
|
|
ühel esilaternal
|
rohkem kui
|
20 %
|
|
B5:
|
A2 korral
|
|
|
|
mõlemal esilaternal
|
rohkem kui
|
20 %
|
|
B6:
|
A2 korral
|
|
|
|
ühel esilaternal
|
|
0 %
|
|
ühel esilaternal
|
rohkem kui
|
30 %
|
|
|
2.3.3.
|
või kui näidise A ja B puhul ei ole täidetud punkti 1.2.2 tingimused.
|
3. KORDUV PROOVIVÕTT
A3, B2 ja B3 puhul tuleb hiljemalt kaks kuud pärast teatamist võtta uued näidised: kahest esilaternast koosnev kolmas näidis C ja kahest esilaternast koosnev neljas näidis D, mis valitakse pärast toodangu ühtlustamist valminud kauba varude hulgast.
3.1. Nõuetele vastavust ei vaidlustata
|
3.1.1.
|
Vastavalt käesoleva lisa joonisel 1 kujutatud proovivõtumenetlusele ei vaidlustata masstoodanguna valmistatavate esilaternate nõuetele vastavust juhul, kui esilaternate mõõteväärtuste kõrvalekalded on järgmised:
|
3.1.1.1.
|
näidis C
|
C1:
|
ühel esilaternal
|
|
0 %
|
|
ühel esilaternal mitte
|
rohkem kui
|
20 %
|
|
C2:
|
mõlemal esilaternal
|
rohkem kui
|
0 %
|
|
Kuid
|
mitte rohkem kui
|
20 %
|
|
|
|
edasi näidisele D
|
|
|
3.1.1.2.
|
näidis D
|
D1:
|
C2 korral
|
|
|
mõlemal esilaternal
|
0 %
|
|
|
|
3.1.2.
|
või kui näidise C puhul on täidetud punkti 1.2.2 tingimused.
|
3.2. Nõuetele vastavus vaidlustatakse
|
3.2.1.
|
Vastavalt käesoleva lisa joonisel 1 kujutatud proovivõtumenetlusele tuleb masstoodanguna valmistatavate esilaternate nõuetele vastavus vaidlustada ja tootjalt toodangu nõuetele vastavaks muutmist (ühtlustamist) nõuda juhul, kui esilaternate mõõteväärtuste kõrvalekalded on järgmised:
|
3.2.1.1.
|
näidis D
|
D2:
|
C2 korral
|
|
|
|
ühel esilaternal
|
rohkem kui
|
0 %
|
|
kuid
|
mitte rohkem kui
|
20 %
|
|
ühel esilaternal
|
mitte rohkem kui
|
20 %
|
|
|
3.2.1.2.
|
või kui näidise C puhul ei ole täidetud punkti 1.2.2 tingimused.
|
|
3.3. Tüübikinnituse tühistamine
Nõuetele vastavus tuleb vaidlustada ja punkti 13 sätteid kohaldada juhul, kui käesoleva lisa joonisel 1 kujutatud proovivõtumenetlust järgides on esilaternate mõõteväärtuste kõrvalekalded järgmised:
|
3.3.1.
|
näidis C
|
C3:
|
ühel esilaternal
|
mitte rohkem kui
|
20 %
|
|
ühel esilaternal
|
rohkem kui
|
20 %
|
|
C4:
|
mõlemal esilaternal
|
rohkem kui
|
20 %
|
|
|
3.3.2.
|
näidis D
|
D3:
|
C2 korral
|
|
|
|
ühel esilaternal 0 või
|
rohkem kui
|
0 %
|
|
ühel esilaternal
|
rohkem kui
|
20 %
|
|
|
3.3.3.
|
või kui näidise C ja D puhul ei ole täidetud punkti 1.2.2 tingimused.
|
4. VARJU PIIRI VERTIKAALASENDI MUUTUMINE
Varju piiri vertikaalasendi kuumusest tingitud muutumise kontrollimiseks kohaldatakse järgmist menetlust.
Pärast käesoleva lisa joonisel 1 kujutatud proovivõttu katsetatakse üht näidisesse A kuuluvat esilaternat 5. lisa punktis 2.1 kirjeldatud menetluse kohaselt pärast seda, kui sellele on kolm korda järjest rakendatud 5. lisa punktis 2.2.2 kirjeldatud tsüklit.
Esilatern loetakse nõuetele vastavaks, kui Δr ei ületa 1,5 mrad.
Kui nimetatud väärtus on suurem kui 1,5 mrad, kuid ei ületa 2,0 mrad, katsetatakse teist näidisesse A kuuluvat esilaternat ning seejärel ei tohi mõlema näidise puhul registreeritud absoluutväärtuste keskmine ületada 1,5 mrad.
Kui aga kõnealune 1,5 mrad nõue ei ole näidise A puhul täidetud, tehakse sama menetlus näidise B kahe esilaternaga ja Δr väärtus ei tohi neist kummagi puhul ületada 1,5 mrad.
Joonis 1
(1) Lähitule jaoks projekteeritud esilatern võib kiirata ka kaugtuld, mis ei pea käesoleva eeskirja nõuetele vastama.
