18.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 166/88

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

1. lisa.

2. lisa.

3. lisa.

4. lisa.

5. lisa.

2.1.

„sõiduki tüübikinnitus” – sõiduki tüübikinnitus seoses valgustus- ja valgussignaalseadmete arvu ja paigaldusviisiga;

2.2.

„sõidukitüüp” – mootorsõidukid, mis ei erine üksteisest selliste oluliste aspektide poolest nagu:

2.3.

„püsttasapind” – sõiduki keskpikitasapinnaga risti asetsev vertikaaltasapind;

2.4.

„tühimassiga sõiduk” – juhi, sõitjate ja koormuseta, kuid täis kütusepaagi ja tavapäraselt sõiduki varustusse kuuluva tööriistakomplektiga sõiduk;

2.5.

„latern” – seade, mida kasutatakse tee valgustamiseks või valgussignaali andmiseks teistele liiklejatele. Laternate hulka loetakse ka numbritulelaternad ja helkurid;

2.5.1.   „ekvivalentsed laternad”– ühesuguse funktsiooniga laternad, mis on tüübikinnituse saanud riigis, kus sõiduk on registreeritud; selliste laternate karakteristikud võivad erineda sõidukile tüübikinnituse ajal paigaldatud laternate karakteristikutest tingimusel, et laternad vastavad käesolevas eeskirjas esitatud nõuetele;

2.5.2.   „sõltumatud laternad”– seadmed, millel on eraldi valgusavad, eraldi valgusallikad ja eraldi korpused;

2.5.3.   „grupeeritud laternad”– seadmed, millel on eraldi valgusavad ja valgusallikad, kuid ühine korpus;

2.5.4.   „kombineeritud laternad”– seadmed, millel on eraldi valgusavad, kuid ühine valgusallikas ja ühine korpus;

2.5.5.   „vastastikku ühendatud laternad”– seadmed, millel on eraldi valgusallikad või erinevatel tingimustel (näiteks, optilised, mehaanilised, elektrilised erinevused) töötav üks valgusallikas, täielikult või osaliselt ühised valgusavad ja ühine korpus;

2.5.6.   „kaugtulelatern”– latern, mida kasutatakse selleks, et valgustada sõiduki ees olevat teeosa pikalt distantsilt;

2.5.7.   „lähitulelatern”– latern, mida kasutatakse tee valgustamiseks sõiduki ees, ilma et laterna ere tuli pimestaks vastassuunas liikuvate sõidukite juhte ja teisi liiklejaid ega tekitaks nendele muid ebamugavusi;

2.5.8.   „eesmine ääretulelatern”– latern, mida kasutatakse sõiduki kohaloleku märkimiseks eestpoolt vaadatuna;

2.5.9.   „helkur”– seade, mis valguse peegeldumise abil sõidukiga ühendamata valgusallikalt näitab sõiduki kohalolekut vaatlejale, kes asub valgusallika lähedal;

käesoleva eeskirja kohaldamisel ei peeta valgustpeegeldavaid registreerimismärke helkuriteks;

2.5.10.   „suunatulelatern”– latern, mida kasutatakse teiste liiklejate teavitamiseks sõidukijuhi kavatsusest muuta suunda kas paremale või vasakule.

Suunatulelaternat või -laternaid võib kasutada ka eeskirja nr 97 sätete kohaselt;

2.5.11.   „piduritulelatern”– latern, mida kasutatakse sõiduki taga olevate teiste liiklejate teavitamiseks sellest, et sõidukijuht kasutab sõidupidurit;

2.5.12.   „tagumine ääretulelatern”– latern, mida kasutatakse sõiduki kohaloleku märkimiseks tagantpoolt vaadatuna;

2.5.13.   „tagumise registreerimismärgi valgustusseade”– seade, mida kasutatakse tagumise registreerimismärgi jaoks ettenähtud ala valgustamiseks; see võib koosneda mitmest optilisest elemendist;

2.6.

valgustusseadme, valgussignaalseadme või helkuri „valgust kiirgav pind” – valgust läbilaskva materjali kogu välispind või selle osa, nagu selle on joonisel esitanud seadme tootja oma tüübikinnituse taotluses, vt 3. lisa;

2.7.

„valgusava” (vt 3. lisa);

2.7.1.   „valgustusseadme valgusava” (vt punktid 2.5.6 ja 2.5.7)– peegeldi täisava ortogonaalprojektsioon või ellipsoidpeegeldiga esilaterna puhul hajutiklaasi projektsioon püsttasapinnal. Kui valgustusseadmel puudub peegeldi, kohaldatakse punktis 2.7.2 esitatud määratlust. Kui laterna valgust kiirgav pind ulatub ainult osaliselt üle peegeldi täisava, siis võetakse valgusavana arvesse ainult selle osa projektsioon.

Lähitulelaterna puhul piirneb valgusava valguse ja varju piirjoone projektsiooniga laternaklaasidel. Teineteise suhtes reguleeritava peegeldi ja klaasi puhul tuleks kasutada seadeulatuse keskasendit;

2.7.2.   „muu valgussignaalseadme kui helkuri valgusava” (vt punktid 2.5.8, 2.5.10, 2.5.11 ja 2.5.12)– laterna ortogonaalprojektsioon pinnal, mis asetseb risti laterna nullteljega ning on kokkupuutes laterna välise valgust kiirgava pinnaga, ning mis piirneb kõnealusel tasandil paiknevate ekraanide servadega, millest igaüks laseb läbi ainult 98 % kogu valgustugevusest nulltelje suunas. Valgusava alumise ja ülemise piirjoone ning külgmiste piirjoonte määramiseks kasutatakse ainult horisontaalsete ja vertikaalsete servadega ekraane;

2.7.3.   „helkuri valgusava” (vt punkt 2.5.9)– helkuri ortogonaalprojektsioon, mis asetseb nullteljega risti ning mis piirneb helkuri valgustpeegeldava pinna välisservadega kokkupuutuvate ja nullteljega paralleelsete pindadega. Helkuri valgusava alumise ja ülemise piirjoone ning külgmiste piirjoonte määramiseks kasutatakse ainult vertikaalseid ja horisontaalseid pindu;

2.8.

„nähtav pind” – määratletud vaatlussuunas – vastavalt tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja soovile:

kas laternaklaasi välispinnale projekteeritud valgusava piirjoone ortogonaalprojektsioon (a–b)

või valgust kiirgava pinna ortogonaalprojektsioon (c–d)

vaatlussuunaga risti asetseval tasapinnal ning kokkupuutes laternaklaasi kõige välimise punktiga (vt käesoleva eeskirja 3. lisa);

2.9.

„nulltelg” – laternale iseloomulik telg, mille määrab kindlaks (laterna) tootja fotomeetrilistel mõõtmistel võrdlussuunana (H = 0°, V = 0°) kasutamiseks ja laterna kinnitamiseks sõidukile;

2.10.

„nullkese” – nulltelje ja välise valgust kiirgava pinna lõikepunkt, mille määrab kindlaks laterna tootja;

2.11.

„geomeetrilise nähtavuse nurgad” – nurgad, mis määravad kindlaks miinimumruuminurga välja, mille ulatuses laterna väline valgust kiirgav pind peab nähtav olema. See ruuminurga väli määratakse kera segmendi abil, mille kese langeb ühte laterna nullkeskmega ning mille ekvaator on paralleelne maapinnaga. Need segmendid määratakse vastavalt nullteljele. Horisontaalnurgad β vastavad pikkusele ja vertikaalnurgad α vastavad laiusele. Lõpmatusest vaadatuna ei tohi geomeetrilise nähtavuse nurkade sees olla ühtegi takistust laterna nähtava valgust kiirgava pinna mis tahes osalt lähtuva valguse levikule.

Kui mõõtmised tehakse laternale lähemal, tuleb sama täpsuse saamiseks vaatlussuunda paralleelselt nihutada. Geomeetrilise nähtavuse nurkade sees olevaid takistusi ei võeta arvesse, kui need olid olemas juba laterna tüübikinnituse saamise ajal.

Kui mõni sõiduki osa varjab paigaldatud laterna nähtava pinna mis tahes osa, siis tuleb tõendada, et takistusest varjamata laterna osa vastab laterna optilise osa tüübikinnitusel ettenähtud fotomeetrilistele väärtustele (vt käesoleva eeskirja 3. lisa). Kui aga geomeetrilise nähtavuse vertikaalset nurka allpool horisontaaltasapinda võib vähendada kuni 5°-ni (latern, mis asub maapinnast kuni 750 mm kõrgusel), võib paigaldatud optilise osa fotomeetriliste mõõtmiste välja vähendada kuni 5°-ni allapoole horisontaaltasapinda;

2.12.

„külgserva äärmine punkt” – sõiduki mõlemal küljel – tasapind, mis on paralleelne sõiduki keskpikitasapinnaga ning langeb ühte sõiduki külgmise välisservaga, välja arvatud projektsioon, mille tekitavad tahavaatepeeglid, suunatulelaternad, ääretulelaternad ja helkurid;

2.13.

„kogulaius” – eespool punktis 2.12 määratletud kahe vertikaaltasapinna vaheline kaugus;

2.14.

„üksiklatern” – seade või seadme osa, millel on üks funktsioon ja üks või mitu valgusallikat ning üks nulltelje suunas asuv nähtav pind (vt käesoleva eeskirja punkti 2.8).

Sõidukite jaoks tähistab üksiklatern mis tahes kombinatsiooni kahest või mitmest identsest või mitteidentsest sama funktsiooniga laternast, kui see moodustab seadme, mille kõigi valgust kiirgavate pindade projektsioon teataval püsttasapinnal moodustab vähemalt 60 % laternate valgust kiirgavate pindade projektsioone ümbritseva kõige väiksema ristküliku pindalast, tingimusel, et sellisele kombinatsioonile antakse vajaduse korral tüübikinnitus D-tüüpi laternana. Sellist kombinatsiooni ei kasutata kaugtulelaternate ja lähitulelaternate puhul;

2.15.

„kahe laterna vaheline kaugus” – nulltelje suunas asetseva kahe nähtava pinna vaheline lühim kaugus. Kui laternatevaheline kaugus vastab selgelt eeskirja nõuetele, ei ole nähtavate pindade täpseid piire vaja määratleda;

2.16.

„töökorras oleku märguanne” – nähtav või kuuldav signaal (või mis tahes samaväärne signaal), mis näitab, kas seade on sisse lülitatud ja on töökorras või mitte;

2.17.

„sisselülitatuse märguanne” – nähtav (või mis tahes samaväärne) signaal, mis näitab, et seade on sisse lülitatud, kuid mitte seda, kas see on töökorras või mitte;

2.18.

„lisalatern” – latern, mille paigaldamine on jäetud tootja otsustada;

2.19.

„maapind” – pind, millel sõiduk seisab, ja mis on põhiliselt horisontaalne;

2.20.

„seade” – osa või osade kombinatsioon, mida kasutatakse ühe või mitme funktsiooni täitmiseks;

2.21.

„valgustusseadme kiiratava valguse värvus”. Käesolevas eeskirjas kasutatakse tüübikinnitustaotluse esitamise ajal kehtivas eeskirjas nr 48 ja selle muudatustes sätestatud määratlusi kiiratava valguse värvuse kohta.

3.1.

Sõiduki tüübikinnituse taotluse seoses valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamisega esitab sõiduki tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

3.2.

Taotlusega koos tuleb esitada kolmes eksemplaris järgmised dokumendid ja andmed:

3.3.

Tüübikinnituskatseid korraldavale tehnilisele teenistusele tuleb esitada tühimassiga ja punkti 3.2.2 kohase valgustus- ja valgussignaalseadmete täiskomplektiga sõiduk, mille tüüp vastab tüübikinnituse saamiseks esitatule.

4.1.

Kui käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituseks esitatud sõiduk vastab kõikide loetelus määratletud seadmete osas käesoleva eeskirja nõuetele, antakse sellele sõidukitüübile tüübikinnitus.

4.2.

Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit (praegu 01, mis tähistab käesolevat eeskirja koos 01-seeria muudatusega) näitavad muudatuste seeriat, mis hõlmab kinnituse väljaandmise ajal eeskirjas tehtud kõige uuemaid olulisi tehnilisi muudatusi. Käesoleva eeskirja punkti 7 kohaselt ei või sama kokkuleppeosaline anda sama tüübikinnitusnumbrit teisele sõidukitüübile või samale sõidukitüübile, mis esitati varustusega, mida ei ole nimetatud punkti 3.2.2 kohases loetelus.

4.3.

Teatis sõidukile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, selle laiendamise, selle andmisest keeldumise, selle tühistamise või tootmise lõpetamise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele vormis, mis vastab käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele.

4.4.

Igale sõidukile, mis vastab käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saanud sõidukitüübile, tuleb kinnitada tüübikinnituse vormil kindlaksmääratud hästi märgatavasse ja kergesti juurdepääsetavasse kohta rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, millel on:

4.5.

Kui sõiduk vastab ühe või mitme muu kokkuleppele lisatud eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile, ei pea selle eeskirja kohaselt kinnituse andnud riik punktis 4.4.1 nimetatud sümbolit kordama; sellisel juhul paigutatakse punktis 4.4.1 ettenähtud sümbolist paremale üksteise alla tulpa eeskirja numbrid ja tüübikinnitusnumbrid ning kõigi nende eeskirjade lisasümbolid, mille kohaselt on antud tüübikinnitus riigis, mis on andnud tüübikinnituse käesoleva eeskirja kohaselt.

4.6.

Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

4.7.

Tüübikinnitusmärk tuleb paigutada sõiduki tootja paigaldatud sõidukiandmetega plaadi lähedale või selle peale.

4.8.

Tüübikinnitusmärkide paigutuse näidised on esitatud käesoleva eeskirja 2. lisas.

5.5.1.

üksiklaternate või helkurite paigaldamisel peab nende nullkese jääma sõiduki keskpikitasapinnale;

5.5.2.

sama funktsiooniga paarislaternad peavad olema:

5.9.1.

punase tule nähtavus eest: punane latern ei tohi olla otse nähtav vaatlejale, kes liigub 1. vööndis 25 m kaugusel sõiduki ees asuval püsttasapinnal;

5.9.2.

valge tule nähtavus tagant: valge latern ei tohi olla otse nähtav vaatlejale, kes liigub 2. vööndis 25 m kaugusel sõiduki taga asuval püsttasapinnal;

5.9.3.

1. ja 2. vöönd on vastavates tasapindades vaatleja poolt nähtuna piiratud järgmiselt:

5.11.1.

Esilatern peab mootori käivitamisel automaatselt süttima.

5.12.1.

Kõik märgutuled peavad olema juhile normaalses juhtimisasendis selgesti nähtavad.

5.12.2.

Käesoleva eeskirjaga ette nähtud sisselülitatuse märgulambi võib asendada töökorras oleku märgulambiga.

kaugtulelatern

:

valge

lähitulelatern

:

valge

eesmine ääretulelatern

:

valge

mittekolmnurkne eesmine helkur

:

valge

mittekolmnurkne külgmine helkur

:

merevaikkollane ees, merevaikkollane või

punane taga

pedaalihelkur

:

merevaikkollane

mittekolmnurkne tagumine helkur

:

punane

suunatulelatern

:

merevaikkollane

piduritulelatern

:

punane

tagumine ääretulelatern

:

punane

tagumine numbritulelatern

:

valge

5.14.1.

lähitulelatern (punkt 6.2);

5.14.2.

tagumine ääretulelatern (punkt 6.10);

5.14.3.

mittekolmnurkne külgmine helkur (punkt 6.5);

5.14.4.

mittekolmnurkne tagumine helkur (punkt 6.7);

5.14.5.

pedaalihelkurid (punkt 6.6), ainult pedaalidega mopeedidele;

5.14.6.

piduritulelatern (punkt 6.9);

5.14.7.

tagumine numbritulelatern, kui tagumine numbrimärk on kohustuslik (punkt 6.11).

5.15.1.

kaugtulelatern (punkt 6.1);

5.15.2.

eesmine ääretulelatern (punkt 6.3);

5.15.3.

mittekolmnurkne eesmine helkur (punkt 6.4);

5.15.4.

suunatulelatern (punkt 6.8).

a)

eeskiri nr 113;

b)

eeskiri nr 112, A-klass;

c)

eeskiri nr 1;

d)

eeskiri nr 57;

e)

eeskiri nr 72;

f)

eeskiri nr 76.

6.1.3.1.1.

Sõltumatu kaugtulelatern võib olla paigaldatud teise esilaterna kohale, alla või kõrvale: kui kõnealused laternad asuvad üksteise kohal, siis peab kaugtulelaterna nullkese paiknema sõiduki keskpikitasapinnal; kui kõnealused laternad asuvad üksteise kõrval, siis peab nende nullkese paiknema sümmeetriliselt sõiduki keskpikitasapinna suhtes;

6.1.3.1.2.

teise esilaternaga vastastikku ühendatud kaugtulelatern peab olema paigaldatud nii, et selle nullkese paikneb sõiduki keskpikitasapinnal. Kui sõiduk on varustatud ka sõltumatu lähitulelaternaga või lähitulelaternaga, mis on vastastikku ühendatud eesmise ääretulelaternaga ja asub kaugtulelaterna kõrval, peavad nende nullkeskmed olema sümmeetrilised sõiduki keskpikitasapinna suhtes;

6.1.3.1.3.

kaks kaugtulelaternat, millest üks või mõlemad on vastastikku ühendatud teise esilaternaga, peavad olema paigaldatud nii, et nende nullkeskmed oleksid sümmeetrilised sõiduki keskpikitasapinna suhtes.

a)

eeskiri nr 113 (4);

b)

eeskiri nr 112, A-klass;

c)

eeskiri nr 1;

d)

eeskiri nr 56;

e)

eeskiri nr 57;

f)

eeskiri nr 72;

g)

eeskiri nr 76;

h)

eeskiri nr 82.

6.2.3.1.1.

sõltumatu lähitulelatern võib olla paigaldatud teise esilaterna kohale, alla või kõrvale: kui kõnealused laternad asuvad üksteise kohal, siis peab lähitulelaterna nullkese paiknema sõiduki keskpikitasapinnal; kui kõnealused laternad asuvad üksteise kõrval, siis peavad nende nullkeskmed paiknema sümmeetriliselt sõiduki keskpikitasapinna suhtes;

6.2.3.1.2.

teise esilaternaga vastastikku ühendatud lähitulelatern peab olema paigaldatud nii, et selle nullkese paikneb sõiduki keskpikitasapinnal. Kui sõiduk on varustatud ka sõltumatu kaugtulelaternaga või kaugtulelaternaga, mis on vastastikku ühendatud eesmise ääretulelaternaga ja asub lähitulelaterna kõrval, peavad nende nullkeskmed olema sümmeetrilised sõiduki keskpikitasapinna suhtes;

6.2.3.1.3.

kaks lähitulelaternat, millest üks või mõlemad on vastastikku ühendatud teise esilaternaga, peavad olema paigaldatud nii, et nende nullkeskmed oleksid sümmeetrilised sõiduki keskpikitasapinna suhtes.

α

=

15° ja 10° allapoole;

β

=

45° vasakule ja paremale, kui on ainult üks latern;

β

=

45° väljapoole ja 10° sissepoole iga laterna paari puhul.

6.3.3.1.

Laius:

Kaks eesmist ääretulelaternat, millest üks või mõlemad on vastastikku ühendatud teise esilaternaga, peavad olema paigaldatud nii, et nende nullkeskmed oleksid sümmeetrilised sõiduki keskpikitasapinna suhtes.

6.3.3.2.

Kõrgus: mitte vähem kui 350 mm ja mitte rohkem kui 1 200 mm maapinnast.

6.3.3.3.

Pikkus: sõiduki ees.

Vertikaalnurk

:

15° ülespoole ja allapoole.

Horisontaalnurk

:

80° paremale ja vasakule, kui on ainult üks latern.

Horisontaalnurk

:

30° paremale ja vasakule.

Vertikaalnurk

:

15° horisontaaltasapinnast üles ja allapoole.

6.5.3.1.

sõiduki küljel;

6.5.3.2.

kõrgus: mitte vähem kui 300 mm või rohkem kui 1 000 mm maapinnast;

6.5.3.3.

pikkus: peaks olema selline, et tavalistes tingimustes ei saaks sõidukijuhi ega sõitjate riietus seadet varjata.

Horisontaalnurk

:

30° ettepoole ja tahapoole.

Vertikaalnurk

:

15° horisontaalpinnast üles- ja allapoole.

6.7.3.1.

Kõrgus: mitte vähem kui 250 mm ja mitte rohkem kui 900 mm maapinnast.

6.7.3.2.

Pikkus: sõiduki taga.

Horisontaalnurk

:

30° vasakule ja paremale, kui on ainult üks helkur;

30° väljapoole ja 10° sissepoole iga helkuripaari kohta.

Vertikaalnurk

:

15° horisontaalpinnast üles- ja allapoole.

6.8.3.1.

Laius:

6.8.3.2.

Kõrgus: mitte vähem kui 350 mm või rohkem kui 1 200 mm maapinnast.

6.8.3.3.

Pikkus: ettepoole ei tohi kaugus sõiduki kõige tagapoolsemat piirjoont tähistava püsttasapinna ja tagumiste suunatulelaternate nullkeskme vahel olla üle 300 mm.

Horisontaalnurk

:

20° sissepoole ja 80° väljapoole.

Vertikaalnurk

:

15° horisontaalpinnast üles- ja allapoole.

6.8.9.1.1.

Sõiduki ühel küljel asuvad suunatulelaternad võivad vilkuda samaaegselt või vaheldumisi.

6.8.9.1.2.

Märgutuli peab süttima kuni ühe sekundi jooksul ning esimest korda kustuma kuni pooleteise sekundi jooksul pärast valgussignaalseadme kontrollseadise aktiveerimist.

6.8.9.2.1.

Sõiduki ühel küljel asetsevad suunatuled võivad vilkuda kas samaaegselt või vaheldumisi.

6.8.9.2.2.

Märgutuli peab süttima kuni ühe sekundi jooksul ning esimest korda kustuma kuni pooleteise sekundi jooksul pärast valgussignaalseadme lülitusseadise aktiveerimist.

6.8.9.3.1.

Sõiduki ühel küljel asetsevad suunatuled võivad vilkuda kas samaaegselt või vaheldumisi.

6.8.9.3.2.

Märgutuli peab süttima kuni ühe sekundi jooksul ja esimest korda kustuma kuni pooleteise sekundi jooksul pärast valgussignaalseadme kontrollseadise aktiveerimist.

6.9.3.1.

kõrgus: mitte vähem kui 250 mm või rohkem kui 1 500 mm maapinnast;

6.9.3.2.

pikkus: sõiduki taga.

Horisontaalnurk

:

45° vasakule ja paremale, kui on ainult üks latern:

45° väljapoole ja 10° sissepoole iga laternapaari kohta.

Vertikaalnurk

:

15° horisontaalpinnast üles- ja allapoole.

6.10.3.1.

kõrgus: mitte vähem kui 250 mm ja mitte rohkem kui 1 500 mm maapinnast;

6.10.3.2.

pikkus: sõiduki taga.

Horisontaalnurk

:

80° vasakule ja paremale, kui on ainult üks latern:

horisontaalnurk võib olla 80° väljapoole ja 45° sissepoole iga laternapaari kohta.

Vertikaalnurk

:

15° horisontaalpinnast üles- ja allapoole.

8.1.

Käesoleva eeskirja alusel heaks kiidetud mopeedid peavad vastama punktides 5 ja 6 sätestatud tüübikinnituse nõuetele.

8.2.

Tuleb tagada käesoleva eeskirja 5. lisas esitatud toodangu miinimumnõuetele vastavuse kontrollimise kord.

8.3.

Tüübikinnituse andnud pädev asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses rakendatavaid vastavuse kontrollimise meetodeid. Kontrollimisi korraldatakse tavaliselt kord aastas.

9.1.

Sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui sätestatud nõuded ei ole täidetud.

9.2.

Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on eelnevalt andnud, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele teatisega, mille vorm vastab käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele.

10.1.

Igast sõidukitüübi muutmisest tuleb teatada sõidukitüübi kinnitanud ametiasutusele. Seejärel võib asutus kas:

10.2.

Muudatuste loetelu sisaldav teatis tüübikinnituse andmise või selle andmisest keeldumise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 4.3 määratletud korras.

10.3.

Tüübikinnituse laienduse väljastanud pädev asutus määrab kõnealusele laiendusele seerianumbri ning teavitab sellest teisi käesolevat eeskirja kohaldavaid 1958. aasta kokkuleppe osalisi teatisega, mille vorm vastab käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele.

12.1.

Alates 01-seeria muudatuste ametliku jõustumise kuupäevast ei saa käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda tüübikinnituse andmisest käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 01-seeria muudatustega.

12.2.

Pärast 24 kuu möödumist punkti 12.1 jõustumisest annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnitusi vaid juhul, kui kinnitatava sõidukitüübi valgustus- ja valgustussignaalseadmete arv ja paigaldusviis vastab 01-seeria muudatusi sisaldava käesoleva eeskirja nõuetele.

12.3.

Käesoleva eeskirja alusel enne punktis 12.2 nimetatud kuupäeva antud tüübikinnitused jäävad jõusse. Kui sõidukid registreeriti esmakordselt rohkem kui neli aastat pärast punktis 12.1 nimetatud jõustumiskuupäeva, võivad eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda kinnitamast sõidukitüüpe, mille valgustus- ja valgustussignaalseadmete arv ja paigaldusviis ei vasta 01-seeria muudatusi sisaldava käesoleva eeskirja nõuetele.