19.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 393/20

1.

ELi toimimise lepingu artikli 165 kohaseid ELi volitusi Euroopa mõõtme arendamiseks spordis ja spordiküsimuste edendamiseks;

2.

20. mail 2011 vastu võetud Euroopa Liidu spordialast töökava (2011–2014), (1) milles seati kõrgeks prioriteediks töö tegemine tõenditel põhineva spordipoliitika suunas ning millega loodi spordistatistika ekspertide rühm, keda volitati soovitama viise, kuidas täiendavalt edendada andmete kogumist spordivaldkonnas, tuginedes käimasolevale tööle;

3.

komisjoni 7. juuli 2007. aasta valget raamatut spordi kohta (2) ja komisjoni 18. jaanuari 2011. aasta teatist „Euroopa mõõtme arendamine spordis”, (3) milles rõhutati tõenditel põhineva kindla aluse tähtsust spordipoliitika kujundamisel, sealhulgas kogu ELi hõlmavaid võrreldavaid andmeid spordi sotsiaalsete ja majanduslike aspektide kohta, ning milles esitati konkreetseid tegevusi kõnealuse vajadusega tegelemiseks;

4.

ELi tasandil spordistatistika valdkonnas toimuvat liikmesriikidevahelist struktureeritud koostööd, millele komisjon kaasa aitab ja mis on toimunud alates 2006. aastast ning mille tulemusel on töötatud välja spordi majandusliku tähtsuse mõõtmiseks ühine metoodika, mis põhineb ELis heaks kiidetud definitsioonil („spordi Vilniuse definitsioon”), ja spordi satelliitkontod (4) mitmes liikmesriigis;

5.

komisjoni poolt 2010. ja 2011. aastal algatatud ja kogu ELi hõlmavaid uuringuid, mis käsitlevad vastavalt spordi panust ELi majanduskasvu ja tööhõivesse ning ELi võimalikku tulevast spordiseire funktsiooni (5);

6.

23. märtsil 2011 Brüsselis toimunud esimest ELi spordistatistika konverentsi, kus kinnitati paremate ja võrreldavamate spordiandmete tähtsust (6);

1.

praegune finants- ja majanduskriis mõjutab oluliselt riiklikke kulutusi kogu ELis, mille tagajärjel suunavad paljud liikmesriigid oma vahendid majanduskasvu ja töökohti loovatesse poliitikavaldkondadesse;

2.

kuigi eri tasanditel on tehtud teadusuuringuid spordi majandusliku mõju kohta, ei ole tulemused üldiselt riikide vahel võrreldavad. Praegu leiab üha rohkem tõestust, et sport annab olulise panuse Euroopa majandusse ning on majanduskasvu ja tööhõive oluline edendaja, (7) tagades samas sotsiaalse ühtekuuluvuse, heaolu ja pehmete oskuste arendamise, (8) andes seega selge panuse strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisse;

3.

hiljutise kogu ELi hõlmava uurigu kohaselt moodustab sport 1,76 % kogu üldisest lisaväärtusest ELis (9). Kui mitmekordistavad mõjud arvesse võtta, ulatub spordi osakaal isegi kuni 2,98 protsendini kogu üldisest lisaväärtusest ELis. Lisaks on spordisektori majanduskasv osutunud tööjõumahukaks, mida näitab see, et spordil on suurem osakaal ELi üldises tööhõives (ulatudes 2,12 protsendini) kui kogu lisaväärtuses. Võttes arvesse selle ebaproportsionaalselt suurt tööjõumahukust, on spordil oluline roll tööhõive kindlustamisel;

4.

spordiga seotud erineva teabe kogumine ja selle kasutamine poliitika kujundamises võib parandada spordipoliitika kvaliteeti. Seoses sellega leitakse, et spordi satelliitkontod on väärtuslik vahend tõendite kogumiseks spordipoliitika kujundamise jaoks. Mõnes liikmesriigis on tehtud suurepäraseid edusamme spordi majandusliku tähtsuse mõõtmisel spordi satelliitkonto loomise kaudu riiklikul tasandil;

5.

tõhustatud koostööd spordialaste teadmiste taseme parandamiseks ELis saab kõige paremini saavutada teadlaste, spordisektori, spordiliikumise ning riiklike ja Euroopa ametiasutuste, sealhulgas statistikaametite vahelise sektoriülese koostöö kaudu;

6.

Eurobaromeetri uuringud on osutunud kasulikuks vahendiks, millega võrrelda liikmesriikide seas erinevate spordipoliitikate tulemuste suundumusi aja jooksul; need ei saa aga asendada usaldusväärseid statistilisi andmeid, mida Eurostat annab Euroopa statistikasüsteemi kaudu;

7.

spordistatistika ekspertide rühm on oma volitustega kooskõlas töötanud välja esimese väljundite kogumi (10) spordi tugevama tõendibaasi teatud aspektide kohta. See sisaldab:

8.

spordipoliitika kujundamise parandatud tõendibaasi väljatöötamisel tuleb võtta arvesse finants- ja majanduskriisist tulenevaid eelarvepiiranguid nii liikmesriikide kui ka Euroopa tasandil;

1.

jätkata edusamme spordi satelliitkontode vabatahtlikul väljatöötamisel olemasolevate metoodiliste vahendite abil, kasutades olemasolevaid koostööstruktuure ELi tasandil ning püüdes kaasata asjaomaseid valitsusstruktuure, sealhulgas riiklikke statistikaameteid;

2.

innustada ja toetada algatusi, mille eesmärk on parandada sporti käsitleva teabe ja spordiandmete, sealhulgas olemasolevate riiklike andmete kogumist ja levitamist tõenditel põhineva spordipoliitika tugevdamise vahendina;

1.

parandama tõendibaasi seoses spordi sotsiaalsete ja majanduslike aspektidega ELis ja liikmesriikides, näiteks kõnealuste teemade kaasamise teel Euroopa statistikaprogrammi (2013-2017) ja järgnevatesse iga-aastastesse statistika tööprogrammidesse;

2.

püüdma parandada asjaomaste institutsiooniliste spordi- ja statistikastruktuuride vahelist koostööd ELi tasandil ja liikmesriikides, et parandada teadlikkust usaldusväärsete ja võrreldavate spordiandmete vajadusest;

3.

võttes arvesse olemasolevaid tõendeid, edendama laiemat mõistmist spordi olulisest rollist nii majanduskasvu, tööhõive ja oskuste arendamise kui ka sotsiaalse ühtekuuluvuse edendajana nii riikliku ja piirkondliku poliitika kujundamise kui ka strateegia „Euroopa 2020” kontekstis;

1.

kaaluma kõnealuses valdkonnas tehtud eelneva töö alusel olemasolevate ja tulevaste ELi rahastamisvahendite kasutamist riiklike jõupingutuste toetamiseks spordi satelliitkontode väljatöötamisel;

2.

edendama spordi tõendibaasi tugevdamist, toetades eelkõige kõnealuses valdkonnas tehtud eelneva töö alusel riiklikke jõupingutusi spordi satelliitkontode väljatöötamisel ning parimate tavade jagamist ELi tasandil, et mõõta empiiriliselt spordi panust majanduskasvu ning kaitsta ja suurendada tööhõivet Euroopas;