30.3.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 84/46

Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumise kuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatust käsitleva dokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav Internetis:

http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 75 – Ühtsed sätted mootorrataste ja mopeedide õhkrehvide tunnustamise kohta

Sisaldab kõiki kehtivaid tekste kuni järgmiste kuupäevadeni:

eeskirja algversiooni 13. täiendus – jõustumise kuupäev: 24. oktoober 2009

SISUKORD

EESKIRI

Kohaldamisala

Mõisted

Märgistused

Tüübikinnituse taotlemine

Tüübikinnituse andmine

Nõuded

Õhkrehvi tüübi muutmine ja tüübikinnituse laiendus

Toodangu nõuetele vastavus

Karistused toodangu nõuetele mittevastavuse korral

10.

Tootmise lõpetamine

11.

Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ning haldusasutuste nimed ja aadressid

LISAD

1. lisa –

Teatis mootorrataste ja mopeedide õhkrehvi tüübile kinnituse andmise, laiendamise, tüübikinnituse andmisest keeldumise, tüübikinnituse tühistamise või õhkrehvi tüübi tootmise lõpetamise kohta vastavalt eeskirjale nr 75

2. lisa –

Tüübikinnitusmärgi kujundus

3. lisa –

Rehvimärgistuste kujundus – märgiste näidised, mis tuleb kanda rehvitüüpidele pärast käesoleva eeskirja jõustumist

4. lisa –

Koormusindeks / suurima massi vastavus

5. lisa –

Rehvimõõtude tähistused ja mõõtmed

6. lisa –

Õhkrehvide mõõtmise meetod

7. lisa –

Koormuse/kiiruse kestvuskatsete kord

8. lisa –

Rehvi koormusvõimed erinevatel kiirustel

9. lisa –

Rehvide dünaamilise suurenemise katsete kord

1. KOHALDAMISALA

Käesolevat eeskirja kohaldatakse L1, L2, L3, L4 ja L5 kategooria sõidukite uute õhkrehvide suhtes.

Seda ei kohaldata rehvitüüpide suhtes, mis on ette nähtud maastikusõiduks, millel on märgistus NHS (ettenähtud kasutamiseks väljaspool teid), ning eranditult võistlusteks valmistatud rehvitüüpide suhtes.

2. MÕISTED

Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.1.

„Õhkrehvi tüüp” – õhkrehvi kategooria, mis ei erine: üksteisest järgmiste oluliste tunnuste poolest:

2.1.1.

tootja;

2.1.2.

rehvimõõdu tähistus,

2.1.3.

kasutusliik: tavaline rehv (tavaliseks maanteesõiduks; spetsiaalrehvid: erikasutuseks, nagu teel ja väljaspool teid, lumel, mopeedile);

2.1.4.

konstruktsioon (diagonaalrehvid ehk kihtide diagonaalse paigutusega rehvid, diagonaal-vöörehvid, radiaalrehvid);

2.1.5.

kiiruskategooria;

2.1.6.

koormusindeks;

2.1.7.

rehvi ristlõige.

2.2.

„Õhkrehvi konstruktsioon” – rehvi põhimiku tehnilised näitajad; Eristatakse eelkõige järgmisi õhkrehvi põhimiku ehituse tüüpe:

2.2.1. „diagonaalrehv või kihtide diagonaalse paigutusega rehv”– õhkrehvi konstruktsioon, kus koordi kihid ulatuvad rantideni ja paiknevad võrdsete vastassuunaliste nurkade all, mis on turvise keskjoone suhtes oluliselt väiksemad kui 90° (1);

2.2.2. „diagonaal-vöörehv”– kihtide diagonaalse paigutusega õhkrehvi konstruktsioon, kus põhimik on piiratud vööga, mis koosneb kahest või enamast oluliselt mittevenivast koordimaterjali kihist, mis asetsevad põhimikule lähedaste võrdsete vastassuunaliste nurkade all;

2.2.3. „radiaalrehv”– õhkrehvi konstruktsioon, milles koordi kihid ulatuvad rantideni ja paiknevad turvise keskjoone suhtes sisuliselt 90° nurgaga ning põhimik on stabiliseeritud praktiliselt mitteveniva ringvööga (1);

2.2.4. „tugevdatud rehv”– õhkrehvi konstruktsioon, mille korral põhimik on vastavate standardrehvide põhimikust vastupidavam.

2.3.	„Rant” – õhkrehvi osa, mis oma kuju ja konstruktsiooni tõttu sobib veljega ja hoiab rehvi selle peal (2).

2.4.	„Koort” – niidid, mis moodustavad õhkrehvi kihtide kanga (2).

2.5.	„Kiht” – kummiga kaetud paralleelsete koordiniitide kiht (2).

2.6.	„Põhimik” – õhkrehvi osa, mis pole turvis ega kummist küljed ning mis rõhu all kannatab koormust (2).

2.7.	„Turvis” – maapinnaga kokku puutuv õhkrehvi osa, mis kaitseb põhimikku mehaaniliste kahjustuste eest ja soodustab maapinnaga haardumist (2).

2.8.	„Külg” – õhkrehvi osa turvise ja velje servaga kaetud ala vahel (2).

2.9.	„Turvise soon” – ruum turvisemustri kahe kõrvuti asetseva ribi või ploki vahel (2).

2.10.

„Põhisooned” – laiad sooned turvise keskmises osas.

2.11.

„Ristlõike laius (S)” – survestatud õhkrehvi külgede välispindade vaheline joonmõõde, millest on maha arvatud eenduvad märgistused (tähistus), kaunistused, kaitselindid ja –ribid (2).

2.12.

„Üldlaius” – joonkaugus rõhu all oleva õhkrehvi külgede välispindade vahel, kaasa arvatud tähistusest (märgistusest), kaunistustest ja kaitsevöödest või -ribidest tingitud kõrgendused (2); rehvide puhul, mille turvis on laiem kui ristlõike laius, on üldlaius võrdne turvise laiusega.

2.13.

„Ristlõike kõrgus (H)” – vahekaugus, mis on võrdne poolega rehvi välisläbimõõdu ja velje nimiläbimõõdu vahest (2).

2.14.

„Nominaalne ristlõikesuhe (Ra)” – arv, mille saamiseks jagatakse ristlõike kõrgus (H) ristlõike nimilaiusega (S1) ja korrutatakse saadud tulemus sajaga, kusjuures mõlemad mõõtmed peavad olema samades ühikutes.

2.15.

„Välisläbimõõt (D)” – uue, survestatud õhkrehvi üldläbimõõt (2).

2.16.

„Rehvimõõdu tähistus” on tähistus, millesse kuuluvad:

2.16.1.

ristlõike nimilaius (S1); see laius peab olema esitatud millimeetrites, välja arvatud rehvitüüpide korral, mille mõõdu tähistus on näidatud käesoleva eeskirja 5. lisa tabelite esimeses veerus;

2.16.2.

nominaalne ristlõikesuhe; see laius peab olema esitatud millimeetrites, välja arvatud teatavate rehvitüüpide korral, mille mõõdu tähistus on näidatud käesoleva eeskirja 5. lisa tabelite esimeses veerus;

2.16.3.

kokkuleppelist arvu „d”, mis märgib velje nimiläbimõõtu ja vastab velje läbimõõdule, väljendatuna kas koodiga (arvud alla 100) või millimeetrites (arvud üle 100).

2.16.3.1.

Kui sümbol „d” on väljendatud koodiga, on selle väärtused millimeetrites järgmised:

(millimeetrites)
Sümbol „d”, väljendatud ühe või kahe numbriga vastavalt velje nimiläbimõõdule	„d” väärtus
4	102
5	127
6	152
7	178
8	203
9	229
10	254
11	279
12	305
13	330
14	356
15	381
16	406
17	432
18	457
19	483
20	508
21	533
22	559
23	584

2.17.

„Velje nimiläbimõõt (d)” – velje läbimõõt, millele paigaldamiseks rehv on ette nähtud (2).

2.18.

„Velg” – lohvrehvi või tihtrehvi kandev rattaosa, millele toetuvad rehvi randid (2).

2.18.1. „Rehvi ja velje kokkusobivust tagav vastastikune paigutus”– velje liik, millele paigaldamiseks on rehv mõeldud. Mittestandardsete velgede puhul tähistatakse seda rehvile kantud sümboliga.

2.19.

„Teoreetiline velg” – velg, mille laius on võrdne rehvi ristlõike x-kordse nimilaiusega. x väärtuse määrab kindlaks konkreetse rehvi tootja.

2.20.

„Mõõtevelg” – velg, millele tuleb rehv paigaldada mõõtmise ajaks.

2.21.

„Katsevelg” – velg, millele tuleb rehv paigaldada katsetamise ajaks.

2.22.

„Turvise murenemine” – kummitükkide lahtimurdumine turvise küljest.

2.23.

„Koordi eraldumine” – koordi eraldumine kummikatte küljest.

2.24.

„Kihi eraldumine” – naaberkihtide eraldumine.

2.25.

„Turvise eraldumine” – turvise lahtitulek põhimikust.

2.26.

„Koormustegur” — arv, mis on seotud maksimaalse koormusega, mida rehv suudab kanda kiirusel, mis vastab tema kiirusekategooria tähisele vastavalt rehvi valmistaja poolt määratud kasutustingimustele. Koormusindeksite ja vastavate koormuste loend on esitatud käesoleva eeskirja 4. lisas.

2.27.

„Tabel rehvi kandevõime kohta erinevatel kiirustel” – 8. lisas olev tabel, milles koormustegurite ja nimikiirusel kehtiva kandevõime näitajate kujul on esitatud koormuse muutumine rehvidel, mida kasutatakse nende nimikiirusindeksist erineval kiirusel.

2.28.

„Kiiruskategooria” –

2.28.1.

kiirused, mida väljendatakse kiirusekategooria tähisega, nagu kirjeldatud punktis 2.28.2 olevas tabelis.

2.28.2.

Kiiruskategooriad on esitatud alljärgnevas tabelis:

(km/h)
Kiirusindeks	Vastav kiirus
B	50
F	80
G	90
J	100
K	110
L	120
M	130
N	140
P	150
Q	160
R	170
S	180
T	190
U	200
H	210
V	240
W	270

2.28.3.

Rehvidel, mis sobivad kasutamiseks kiirusel üle 240 km/h, sisaldab rehvisuuruse tähis rehvikonstruktsiooni tähise ees (vt. punkt 3.1.3) tähekoodi „V” või „Z” (vt. punkt 2.33.3).

2.29.

„Talverehv” – rehv, mille turvisemustri ja konstruktsiooni eesmärk on eelkõige kindlustada tavalisest rehvist (maanteerehvist) paremad sõiduomadused poris ja värskes või sulavas lumes. Talverehvi turvisemuster koosneb üldiselt soontest (ribidest) ja/või jäikadest plokkelementidest, mis on suuremate vahedega kui tavalisel rehvil (maanteerehvil).

2.30.

„MST (multiservice tyre ehk universaalrehv)” – rehv, mis sobib nii teedel kui ka maastikul sõitmiseks.

2.31.

„Mopeedirehv” – rehv, mis on konstrueeritud paigaldamiseks mopeedidele (kategooriad L1 ja L2)

2.32.

„Mootorrattarehv” – rehv, mis on konstrueeritud paigaldamiseks eelkõige mootorratastele (kategooriad L3, L4 ja L5). Neid võib siiski kasutada ka mopeedidel (kategooriad L1 ja L2) ning kerghaagistel (kategooria 01).

2.33.

„Hinnanguline suurim koormus” – hinnanguline suurim mass, mida rehv suudab kanda.

2.33.1.

Kiirusel kuni 130 km/h ei tohi maksimaalne koormus ületada rehvi asjaomase koormusteguriga seonduva väärtuse protsentuaalset osakaalu, mis on toodud tabelis „Kandevõime muutumine funktsioonina kiirusest” (vt punkti 2.27) vastavalt rehvi kiirusekategooria tähisele ja maksimaalsele kiirusele sõidukil, millele rehv on paigaldatud.

2.33.2.

Kiirusel üle 130 km/h, kuid maksimaalselt 210 km/h, ei tohi maksimaalne koormus ületada rehvi koormusteguriga seostatud massi väärtust.

2.33.3.

Kiirusel üle 210 km/h, kuid maksimaalselt 270 km/h, ei tohi maksimaalne koormus ületada rehvi asjaomase koormusteguriga seonduva väärtuse protsentuaalset osakaalu, mis on alljärgnevas tabelis sätestatud vastavalt rehvi kiirusekategooria tähisele ja maksimaalsele kiirusele sõidukil, millele rehv paigaldatakse.

Maksimaalne kiirus km/h (*3)	Maksimaalne koormus (%)
Maksimaalne kiirus km/h (*3)	Kiiruskategooria sümbol V	Kiiruskategooria sümbol W (*2)
210	100	100
220	95	100
230	90	100
240	85	100
250	(80) (*1)	95
260	(75) (*1)	85
270	(70) (*1)	75

2.33.4.

Kiiruste puhul, mis ületavad 270 km/h, ei või maksimaalne kandevõime ületada massi, mille on kindlaks määranud rehvide tootja, võttes arvesse rehvi kiirusomadusi.

On lubatud maksimaalse kandevõime lineaarne interpoleerimine vahepealsetele kiirustele 270 km/h ja rehvide tootja poolt lubatud maksimumkiiruse vahel.

3. MÄRGISTUS

3.1.

Tüübikinnituseks esitatud õhkrehvidel peab vähemalt ühel küljel olema järgmine märgistus:

3.1.1.

kaubanimi või kaubamärk,

3.1.2.

rehvimõõdu tähistus, nagu on määratletud käesoleva eeskirja punktis 2.16;

3.1.3.

konstruktsiooni tähis järgmiselt:

3.1.3.1.

diagonaalrehvi puhul märgistus puudub või on täht „D”;

3.1.3.2.

diagonaal-vöörehvidel – velje läbimõõdu tähise ette on paigutatud täht „B” ja lisavõimalusena võib lisada sõnad „BIAS-BELTED”;

3.1.3.3.

radiaalrehvidel – velje läbimõõdu tähise ette on paigutatud täht „R” ja lisavõimalusena võib lisada sõna „RADIAL”;

3.1.4.

märge rehvide kiiruskategooria kohta, milleks kasutatakse eespool punktis 2.28.2 kirjeldatud tähist;

3.1.5.

koormusindeks, nagu on määratletud eespool punktis 2.26;

3.1.6.

sõna „TUBELESS”, kui rehv on mõeldud kasutamiseks ilma lohvita;

3.1.7.

sõna „REINFORCED” või „REINF”, kui on tegemist tugevdatud rehviga;

3.1.8.

tootmiskuupäev neljast numbrist koosneva rühmana, kusjuures kaks esimest näitavad rehvi tootmise nädalat ja kaks viimast näitavad aastat. See märgistus tuleb märkida ainult rehvi ühele küljele;

3.1.9.

talverehvidel tähis „M + S” või „M.S” või „M & S”. Valikuvõimalusena on lubatud tähis „DP” (Dual Purpose - kaheotstarbeline);

3.1.10.

universaalrehvidel tähis „MST”;

3.1.11.

tähis „MOPED” (või „CYCLOMOTEUR” või „CICLOMOTORE”) mopeedi rehvide puhul;

3.1.12.

märge rehvi ja velje kokkusobivust tagava vastastikuse paigutuse kohta, kui see erineb standardpaigutusest (nimetatud märge tuleb paigutada vahetult käesoleva eeskirja punktis 2.16.3 nimetatud velje läbimõõdu märgistuse järele).

Rehvide puhul, mis on ettenähtud velgedele, mille läbimõõt on võrdväärne koodiga 13 (330 mm) või rohkem, on selleks märkeks „M/C”. Seda nõuet ei kohaldata käesoleva eeskirja 5. lisa tabelites loetletud rehvisuurustele;

3.1.13.

kiirusele üle 240 km/h ettenähtud rehvidel peavad olema tähistatud tähekoodiga „V” või „Z” rehvikonstruktsiooni tähise ees (vt punkti 3.1.3) sisaldama vastavat tähekoodi „V” või „Z” (vt punkti 2.33.3);

3.1.14.

kiirusele üle 240 km/h (või vastavalt 270 km/h) ettenähtud rehvide märgistus peab sulgudes sisaldama kiirusele 210 km/h (või vastavalt 240 km/h) vastavat koormusteguri märgistust (vt punkti 3.1.5) ja võrdleva kiirusekategooria tähist (vt punkti 3.1.4) järgmiselt:

sümbolit „V” rehvidel, mille rehvisuuruse tähis sisaldab tähekoodi „V”,

sümbolit „W” rehvidel, mille rehvisuuruse tähis sisaldab tähekoodi „W”.

3.2.

Rehvidel peab olema piisavalt ruumi käesoleva eeskirja 2. lisas näidatud tüübikinnitusmärgi jaoks.

3.3.

Rehvimärgistuste näited on esitatud käesoleva eeskirja 3. lisas.

3.4.

Käesoleva eeskirja punktis 3.1 osutatud märgised ja punktis 5.4 kirjeldatud tüübikinnitusmärk tuleb pressida rehvi peale või sisse. Märgistus peab olema selgelt loetav.

4. TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

4.1.

Õhkrehvi tüübikinnituse taotluse esitab rehvile kantava kaubanime või kaubamärgi valdaja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja. Taotluses tuleb märkida:

4.1.1.

rehvimõõdu tähistus, nagu on määratletud käesoleva eeskirja punktis 2.16;

4.1.2.

kaubanimi või kaubamärk;

4.1.3.

kasutusliik (tavarehv, erirehv, talverehv või mopeedirehv);

4.1.4.

konstruktsioon: diagonaalrehv (kihtide diagonaalse paigutusega), diagonaal-vöörehv või radiaalrehv;

4.1.5.

kiiruskategooria;

4.1.6.

rehvi koormusindeks;

4.1.7.

kas rehv on mõeldud kasutamiseks koos lohviga või ilma;

4.1.8.

teave selle kohta, kas rehv on normaalrehv või tugevdatud turvisega rehv;

4.1.9.

mootorrataste teisendite rehvide kihiindeksi number (vt. käesoleva eeskirja 5. lisa tabelit 5) (3);

4.1.10.

üldmõõtmed: ristlõike üldlaius ja üldläbimõõt;

4.1.11.

veljed, millele rehvi saab paigaldada;

4.1.12.

mõõtevelg ja katsevelg;

4.1.13.

katse- ja mõõterõhud;

4.1.14.

punktis 2.19 nimetatud tegur x;

4.1.15.

rehvivalmistaja poolt lubatud maksimaalne kiirus ja nimetatud maksimaalsel kiirusel kehtiv kandevõime rehvidel, mille suuruse tähis sisaldab tähekoodi „V” ja mis sobivad kasutamiseks kiirusel üle 240 km/h, või rehvidel, mille suuruse tähis sisaldab tähekoodi „Z” ja mis sobivad kasutamiseks kiirusel üle 270 km/h.

4.2.

Taotlusele tuleb lisada (kõik kolmes eksemplaris) eskiis või representatiivne foto, millelt on näha rehvi turvisemuster ning mõõteveljele paigaldatud täispumbatud rehvi väliskuju joonis, millelt on näha kinnitamiseks esitatud tüübi asjassepuutuvad mõõtmed (vt punktid 6.1.1 ja 6.1.2). Samuti tuleb taotlusele olenevalt pädeva ametiasutuse otsusest lisada kas tunnustatud katselabori katsearuanne või rehvitüübi üks või kaks näidist. Külje ja rehviturvise joonised või fotod tuleb esitada pärast tootmise alustamist, kuid mitte hiljem kui üks aasta pärast tüübikinnituse väljastamise kuupäeva.

4.3.

Kui rehvide tootja esitab taotluse teatavale rehvivalikule tüübikinnituse saamiseks, ei peeta vajalikuks iga selle valiku rehvitüübi koormus/kiiruskatse korraldamist. Pädev asutus võib oma äranägemisel valida halvimad võimalikud katsetingimused.

5. TÜÜBIKINNITUSE ANDMINE

5.1.

Kui käesolevale eeskirjale vastava tüübikinnituse saamiseks esitatud õhkrehv vastab allpool punktis 6 kirjeldatud nõuetele, antakse seda tüüpi rehvile tüübikinnitus.

5.2.

Igale kinnituse saanud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit (eeskirja praeguse algversiooni korral 00) näitavad tüübikinnituse andmise ajaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud suurimate tehniliste muudatuste seeriat. Sama lepinguosaline ei või määrata sama numbrit teisele õhkrehvitüübile.

5.3.

Teade õhkrehvile tüübikinnituse andmise, tüübikinnituse laiendamise, tüübikinnituse andmisest keeldumise või kinnituse tühistamise kohta edastatakse käesoleva eeskirja kohaselt seda eeskirja kohaldatavatele kokkuleppepooltele vormis, mis vastab käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud mudelile.

5.3.1.

Rehvide puhul, mis sobivad kasutamiseks kiirusel üle 240 km/h, on lubatud maksimaalne kiirus ning sellele vastav kandevõime määratletud 1. lisa punktis 10.

5.4.

Lisaks punktides 3.1 ja 3.2 ettenähtud märgistustele tuleb igale rehvile, mis vastab käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud rehvitüübile, peale kanda rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb:

5.4.1.

ringiga ümbritsetud tähest „E”, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (4);

5.4.2.

käesoleva eeskirja numbrist, millele järgnevad täht „R”, kriips ja tüübikinnitusnumber.

5.5.

Tüübikinnitusmärk peab olema selgelt loetav ja kustutamatu.

5.6.

Käesoleva eeskirja 2. lisas on esitatud tüübikinnitusmärgi paigutuse näidis.

6. NÕUDED

6.1. Rehvide mõõtmed

6.1.1. Rehvi ristlõike laius

6.1.1.1.

Ristlõike laius arvutatakse järgmise valemi abil:

S = S1 + K (A – A1),

kus:

S	on mõõteveljel mõõdetud ristlõike laius millimeetrites;
S1	on ristlõike nimilaius (millimeetrites), nagu on näidatud rehvi küljel olevas rehvi nõuetekohases tähistuses;
A	on valmistajapoolses kirjelduses märgitud mõõtevelje laius (millimeetrites);
A1	on teoreetilise velje laius (millimeetrites);
A1	selle väärtus võrdub nominaallaiuse S1 ja tootja poolt kindlaks määratud teguri X korrutisega;
K	loetakse võrdseks 0,4-ga.

6.1.1.2.

Rehvitüüpide puhul, mille rehvimõõdu tähistus on näidatud käesoleva eeskirja 5. lisa tabelite esimeses tulbas, lubatakse ristlõike laiust siiski esitada samades tabelites rehvitähistuse vastas.

6.1.2. Rehvi välisläbimõõt

6.1.2.1.

Rehvi välisläbimõõt arvutatakse järgmise valemi abil:

D = d + 2H,

kus:

on välisläbimõõt millimeetrites;

on punktis 2.16.3 määratletud tavapärane arv millimeetrites;

on ristlõike nominaalkõrgus millimeetrites, mis väljendub järgmiselt:

H = S1 × 0,01 Ra

kus

S1	on ristlõike nimilaius (millimeetrites) ning
Ra	on nominaalne ristlõikesuhe;

kõik nimetatud sümbolid vastavad rehvi küljele vastavalt punkti 3.4 nõuetele märgitavale rehvimõõdu tähistusele.

6.1.2.2.

Rehvitüüpide puhul, mille rehvimõõdu tähistus on näidatud käesoleva eeskirja 5. lisa tabelite esimeses tulbas, lubatakse välisläbimõõtu siiski esitada samades tabelites rehvitähistuse vastas.

6.1.3. Õhkrehvide mõõtmise meetod

Õhkrehvide mõõtmiseks kasutatakse käesoleva eeskirja 6. lisas sätestatud menetlust.

6.1.4. Rehvi ristlõike laiuse andmed

6.1.4.1.

Rehvi üldlaius võib olla väiksem kui punktis 6.1.1 kindlaks määratud ristlõike laius S.

6.1.4.2.

See võib ületada nimetatud suuruse kuni 5. lisas nimetatud suuruseni või 5. lisas mitte nimetatud suuruste puhul järgmiste protsentide võrra:

6.1.4.2.1.

tavarehv ja talverehv:

a)	velje diameetri kood 13 ja üle selle: + 10 protsenti

b)	velje diameetri koodid kuni 12: + 8 protsenti;

6.1.4.2.2.

erirehvid, mis sobivad piiratud sõiduks maanteel ning kannavad tähist MST: 25 %.

6.1.5. Rehvi välisläbimõõdu andmed

6.1.5.1.

Rehvi välisläbimõõt peab olema väärtuste Dmin ja Dmax vahemikus, mis on määratletud 5. lisas.

6.1.5.2.

5. lisas loetlemata rehvide välisläbimõõt peab olema väärtuste Dmin ja Dmax vahemikus, mis arvutatakse välja järgmiste valemite abil:

Dmin = d + (2H × a)

Dmax = d + (2H × b)

kus:

H ja d on määratletud punktis 6.1.2.1 ning a ja b on vastavalt määratletud punktides 6.1.5.2.1 ja 6.1.5.2.2.

6.1.5.2.1.

tavarehvidel ja talverehvidel on a

velje diameetri kood 13 ja üle selle	:	0,97
velje diameetri koodid kuni 12	:	0,93
erirehvide	:	1,00

6.1.5.2.2.

Tavarehvidel on b

velje diameetri kood 13 ja üle selle	:	1,07
velje diameetri koodid kuni 12	:	1,10
Talverehvidel ja erirehvidel on	:	1,12

6.2. Koormus- ja kiiruskatse

6.2.1.

Õhkrehvid peavad läbima koormuse/kiiruse kestvuskatse, mis viiakse läbi käesoleva eeskirja 7. lisas esitatud menetluse kohaselt.

6.2.1.1.

Kui taotlus käsitleb rehve, mille rehvisuuruse tähis sisaldab tähte „V” ja mis on ette nähtud kiirusele üle 240 km/h, või rehve, mille suuruse tähis sisaldab tähte „Z”, ja mis on ette nähtud kiirusele üle 270 km/h (vt I lisa punkti 4.1.15), teostatakse eespool kirjeldatud rehvi koormus- ja kiiruskatse ühel rehvil nendes koormuse ja kiiruse tingimustes, mis on rehvile märgitud sulgudes (vt punkti 3.1.14). Teisel sama tüüpi rehvil tuleb teostada teine koormus- ja kiiruskatse rehvivalmistaja poolt määratud maksimaalse koormuse ja kiiruse tingimustel, kui niisugused tingimused on kehtestatud (vt punkti 4.1.15).

6.2.2.

Rehv, millel pärast koormuse/kiiruse kestvuskatseid ei ilmne mingit turvise ega kihi eraldumist, koordi eraldumist, murenemist ega purunenud koordiniite, loetakse katse läbinuks.

6.2.3.

Vähemalt kuus tundi pärast koormuse/kiiruse kestvuskatset mõõdetud rehvi välisläbimõõt ei tohi erineda enne katset mõõdetud välisläbimõõdust rohkem kui ± 3,5 %.

6.2.4.

Koormus- ja kiiruskatse lõpul mõõdetud rehvi üldlaius ei tohi ületada punktis 6.1.4.2 määratud väärtust.

6.3. Rehvide dünaamiline suurenemine

Käesoleva eeskirja 9. lisa punktis 1.1 nimetatud rehvid, mis on läbinud punkti 6.2 kohased koormus- ja kiiruskatse nõuded, peavad edasi läbima dünaamilise suurenemise katse, mis viiakse läbi vastavalt 9. lisas kirjeldatud menetlusele.

7. ÕHKREHVIDE TÜÜBI MUUTMINE JA TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE

7.1.

Igast õhkrehvi tüübi muutmisest tuleb teatada õhkrehvi tüübikinnituse väljastanud haldusasutusele. Sellisel juhul võib asutus:

7.1.1.

leida, et tõenäoliselt ei kahjusta tehtud muudatused märgatavalt nõuetele vastavust ja et igal juhul vastab õhkrehv endiselt nõuetele, või

7.1.2.

nõuda katsete eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt uut katsearuannet.

7.1.3.

Rehvi turvisemustri muutmine ei tingi punktis 6.2 ettenähtud katse kordamist.

7.1.4.

Tüübikinnituse laiendamist kiirusele üle 240 km/h konstrueeritud rehvidele, mis on rehvisuuruse tähises tähistatud tähega „V” (või kiirusele üle 270 km/h konstrueeritud rehvidele, mis on rehvisuuruse tähises tähistatud tähega „Z”), millele taotletakse tunnistust teistsugustele maksimaalsele kiirusele ja/või koormusele, lubatakse juhul, kui katse eest vastutav tehniline uurimisasutus esitab uue katseprotokolli, mis käsitleb uut maksimaalset kiirust ja koormust.

Niisugused uue koormus- ja kiirusvõime andmed tuleb esitada I lisa punktis 9.

7.2.

Tüübikinnituse kinnitamisest või selle andmise keeldumisest, täpsustades tehtud muudatused, teatatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppe osapooltele vastavalt punktis 5.3 kindlaks määratud korrale.

7.3.

Tüübikinnituse laienduse andnud pädev asutus annab igale niisuguse laienduse kohta koostatud teatisele seerianumbri.

8. TOODANGU NÕUETELE VASTAVUS

Rehvide tootmisprotseduuri vastavusnõuded peavad järgima kokkuleppe 2. liites (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2) sätestatud nõudeid ning järgmisi nõudeid.

8.1.	Käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud rehvide tootmisel tuleb tagada nende tüübikinnituse nõuetele vastavuse kontrollimine punktis 6 sätestatud nõuete täitmise kaudu.

8.2.	Tüübikinnituse andnud asutus võib mis tahes ajal kontrollida tootmisrajatistes rakendatavaid vastavuskontrolli meetodeid. Tootmisrajatisi kontrollitakse tavapäraselt üks kord kahe aasta jooksul.

9. KARISTUSED TOODANGU NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

9.1.

Käesoleva eeskirja kohaselt õhkrehvitüübile antud tüübikinnituse võib tühistada, kui ei täideta punktis 8.1 kehtestatud nõudeid või kui nimetatud seeria rehvid ei ole läbinud samas punktis kirjeldatud katseid.

9.2.

Kui käesolevat eeskirja kohaldava kokkuleppe osapool tühistab varem antud tüübikinnituse, teatab ta sellest viivitamatult teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele osapooltele teatisega, mille vorm vastab käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele.

10. TOOTMISE LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse valdaja lõpetab käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud õhkrehvitüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud asutusele. Asjakohase teate kättesaamisel teatab asutus sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastava teatise abil.

11. TÜÜBIKINNITUSKATSETE TEGEMISE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE NING HALDUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

11.1.

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised peavad edastama ÜRO sekretariaadile tüübikatsetuste eest vastutavate tehniliste teenistuste ja/või selliste ametiasutuste nimed ja aadressid, kes tüübikinnitusi väljastavad ja kellele tuleb saata vormikohased teated teistes riikides välja antud tüübikinnituste, tüübikinnituste laiendamise, tüübikinnituste andmisest keeldumise või tüübikinnituste tühistamise kohta.

11.2.

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised võivad kasutada rehvivalmistajate katselaboreid ja nimetada nende hulgast tunnustatud katselaboreid, mis võivad asuda nii asjaomase kokkuleppeosalise kui ka mõne teise osalise territooriumil, kui on olemas eelnev kokkulepe teise osalise pädeva haldusasutusega.

11.3.

Kui 1958. aasta kokkuleppe osapool kohaldab punkti 11.2, võib ta soovi korral saata katsetustele oma esindaja või esindajad.

(1) Kohaldatakse ka eeskirjas nr 54

(2) Vaata selgitust käesoleva eeskirja liites.

(*1) Kohaldatakse ainult rehvide suhtes, mis on tähistatud rehvisuuruse tähises tähekoodiga „V” ning kuni rehvitootja poolt ettenähtud maksimaalse kiiruseni.

(*2) Kohaldatakse ka rehvide suhtes, mille rehvisuuruse tähises on tähekood „Z”.

(*3) Lubatud on maksimaalse kandevõime lineaarne interpoleerimine vahepealsetele kiirustele.

(3) Eeskirja nr 75 kohaselt ei tohi käesoleva eeskirja 8. täienduse jõustumise kuupäevast alates esitada nende rehvide uusi tüübikinnitusi. Neid rehve käsitletakse nüüd eeskirjas nr 54.

(4) 1 – Saksamaa, 2 – Prantsusmaa, 3 – Itaalia, 4 – Madalmaad, 5 – Rootsi, 6 – Belgia, 7 – Ungari, 8 – Tšehhi Vabariik, 9 – Hispaania, 10 – Serbia, 11 – Ühendkuningriik, 12 – Austria, 13 – Luksemburg, 14 – Šveits, 15 – (vaba), 16 – Norra, 17 – Soome, 18 – Taani, 19 – Rumeenia, 20 – Poola, 21 – Portugal, 22 – Venemaa Föderatsioon, 23 – Kreeka, 24 – Iirimaa, 25 – Horvaatia, 26 – Sloveenia, 27 – Slovakkia, 28 – Valgevene, 29 – Eesti, 30 – (vaba), 31 – Bosnia ja Hertsegoviina, 32 – Läti, 33 – (vaba), 34 – Bulgaaria, 35 – (vaba), 36 – Leedu, 37 – Türgi, 38 – (vaba), 39 – Aserbaidžaan, 40 – endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, 41 – (vaba), 42 – Euroopa Liit (tüübikinnitusi annavad selle liikmesriigid, kasutades vastavat Euroopa Majanduskomisjoni sümbolit), 43 – Jaapan, 44 – (vaba), 45 – Austraalia, 46 – Ukraina, 47 – Lõuna-Aafrika, 48 – Uus-Meremaa, 49 – Küpros, 50 – Malta, 51 – Korea Vabariik, 52 – Malaisia, 53 – Tai, 54 – (vaba), 55 – (vaba), 56 – Montenegro, 57 – (vaba) ja 58 – Tuneesia. Järgmised numbrid antakse teistele riikidele sellises kronoloogilises järjekorras, nagu nad ratifitseerivad ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamise ja nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikuse tunnustamise kokkuleppe või ühinevad sellega; määratud numbrid edastab kokkuleppeosalistele Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär.

Liide

SELGITAV JOONIS

(vt käesoleva eeskirja punkt 2)

1. LISA

TEATIS

(maksimaalne formaat: A4 (210 × 297 mm))

Tekst pildi

2. LISA

TÜÜBIKINNITUSMÄRGI KUJUNDUS

3. LISA

REHVIMÄRGISTUSTE KUJUNDUS

Näidis: märgised, mis tuleb kanda turuletoodud rehvitüüpidele pärast käesoleva eeskirja jõustumist

4 mm (min.)

Esitatud märgistega määratletakse õhkrehv:

—	mille ristlõike nimilaius on 100;

—	mille nominaalne ristlõikesuhe on 80;

—	mille konstruktsioon on diagonaal-vöörehv;

—	mille velje nimiläbimõõt on 457 mm koodiga 18;

—	mille kandevõime on 206 kg, mis vastab koormustegurile 53 käesoleva määruse 4. lisas;

—	mille kiiruskategooria on S (maksimaalne kiirus 180 km/h);

—	mis on ette nähtud paigaldamiseks ilma lohvita („tubeless”);

—	talverehv, mis on valmistatud 2003. aasta 25. nädalal.

Rehvitähistuse moodustavate märgiste asukoht ja kord on järgmised:

a)	rehvimõõdu tähistuse puhul grupeeritakse ristlõike nominaallaius, nominaalne ristlõikesuhe, rehvi ehituse tähis (vajaduse korral) ja velje nominaalläbimõõt eespool esitatud näite kohaselt: 100/80Bl8;

b)	koormusteguri ja kiirusekategooria tähis tuleb paigutada koos rehvimõõdu tähise lähedale. Nad võivad paikneda rehvimõõdu tähistuse järel, kohal või all;

c)	tähised „TUBELESS” ja „REINFORCED” või „REINF” ning „M + S” ja „MST” ja/või „MOPED” (või CYCLOMOTEUR või CICLOMOTORE) võivad paikneda rehvimõõdu tähistusest kaugemal;

d)	kiirusele üle 240 km/h ettenähtud rehvidele märgitakse vajadusel rehvikonstruktsiooni märgistuse ette (näiteks 140/60ZR18) tähed „V” või „Z” (nt 140/60ZR18). Võrdlev koormustegur ja kiirusekategooria tähis tuleb vajadusel märkida sulgudesse (vt punkt 3.1.14).

4. LISA

KOORMUSINDEKS/SUURIMA MASSI VASTAVUS

A	=	koormusindeks
B	=	vastav suurim mass (kg)

A	B
16	71
17	73
18	75
19	77,5
20	80
21	82,5
22	85
23	87,5
24	90
25	92,5
26	95
27	97
28	100
29	103
30	106
31	109
32	112
33	115
34	118
35	121
36	125
37	128
38	132
39	136
40	140
41	145
42	150
43	155
44	160
45	165
46	170
47	175
48	180
49	185
50	190
51	195
52	200
53	206
54	212
55	218
56	224
57	230
58	236
59	243
60	250
61	257
62	265
63	272
64	280
65	290
66	300
67	307
68	315
69	325
70	335
71	345
72	355
73	365
74	375
75	387
76	400
77	412
78	425
79	437
80	450
81	462
82	475
83	487
84	500
85	515
86	530
87	545
88	560
89	580
90	600

5. LISA

REHVIMÕÕTUDE TÄHISTUSED JA MÕÕTMED

Tabel 1

Mootorrataste rehvid

Velje diameeter koodiga 12 ja alla selle

Rehvimõõt	Mõõtevelje laiuse kood	Üldläbimõõt (mm)			Ristlõike laius (mm)	Maksimaalne kogulaius (mm)
		D.min	D	D.max
2.50 – 8		328	338	352
2.50 – 9		354	364	378
2.50 – 10	1.50	379	389	403	65	70
2.50 – 12		430	440	451
2.75 – 8		338	348	363
2.75 – 9	1.75	364	374	383	71	77
2.75 – 10		389	399	408
2.75 – 12		440	450	462
3.00 – 4		241	251	264
3.00 – 5		266	276	291
3.00 – 6		291	301	314
3.00 – 7		317	327	342
3.00 – 8	2.10	352	362	378	80	86
3.00 – 9		378	388	401
3.00 – 10		403	413	422
3.00 – 12		454	464	473
3.25 – 8		362	372	386
3.25 – 9		388	398	412
3.25 – 10	2.50	414	424	441	88	95
3.25 – 12		465	475	492
3.50 – 4		264	274	291
3.50 – 5		289	299	316
3.50 – 6		314	324	341
3.50 – 7	2.50	340	350	367	92	99
3.50 – 8		376	386	397
3.50 – 9		402	412	430
3.50 – 10		427	437	448
3.50 – 12		478	488	506
4.00 – 5		314	326	346
4.00 – 6		339	351	368
4.00 – 7	2.50	365	377	394	105	113
4.00 – 8		401	415	427
4.00 – 10		452	466	478
4.00 – 12		505	517	538
4.50 – 6		364	376	398
4.50 – 7		390	402	424
4.50 – 8		430	442	464
4.50 – 9	3.00	456	468	490	120	130
4.50 – 10		481	493	515
4.50 – 12		532	544	568
5.00 – 8		453	465	481
5.00 – 10	3.50	504	516	532	134	145
5.00 – 12		555	567	583
6.00 – 6	4.00	424	436	464
6.00 – 7		450	462	490	154	166
6.00 – 8		494	506	534
6.00 – 9		520	532	562

Tabel 1a

Mopeedide rehvid

Velje diameeter koodiga 12 ja alla selle

Rehvimõõt	Mõõtevelje laiuse kood	Üldläbimõõt (mm)			Ristlõike laius (mm)	Maksimaalne üldlaius (mm) (1)
		D.min	D	D.max (1)
2 – 12	1.35	413	417	426	55	59
2-1/2 – 12	1.50	425	431	441	62	67
2-1/2 – 8	1.75	339	345	356	70	76
2-1/2 – 9	1.75	365	371	382	70	76
2-3/4 – 9	1.75	375	381	393	73	79
3 – 10	2.10	412	418	431	84	91
3 – 12	2.10	463	469	482	84	91

Tabel 2

Mootorrataste rehvid

Tavapärane ristlõige

Rehvimõõt	Mõõtevelje laiuse kood	Üldläbimõõt (mm)				Ristlõike laius (mm)	Maksimaalne üldlaius (mm)
		D.min	D	D.max (2)	D.max (3)		(2)	(3)
1 3/4 – 19	1.20	582	589	597	605	50	54	58
2 – 14		461	468	477	484
2 – 15		486	493	501	509
2 – 16		511	518	526	534
2 – 17		537	544	552	560
2 – 18	1.35	562	569	577	585	55	58	63
2 – 19		588	595	603	611
2 – 20		613	620	628	636
2 – 21		638	645	653	661
2 – 22		663	670	680	686
2 1/4 – 14		474	482	492	500
2 1/4 – 15		499	507	517	525
2 1/4 – 16		524	532	540	550
2 1/4 – 17		550	558	566	576
2 1/4 – 18	1.50	575	583	591	601	62	66	71
2 1/4 – 19		601	609	617	627
2 1/4 – 20		626	634	642	652
2 1/4 – 21		651	659	667	677
2 1/4 – 22		677	685	695	703
2 1/2 – 14		489	498	508	520
2 1/2 – 15		514	523	533	545
2 1/2 – 16		539	548	558	570
2 1/2 – 17		565	574	584	596
2 1/2 – 18	1.60	590	599	609	621	68	72	78
2 1/2 – 19		616	625	635	647
2 1/2 – 20		641	650	660	672
2 1/2 – 21		666	675	685	697
2 1/2 – 22		692	701	711	723
2 3/4 – 14		499	508	518	530
2 3/4 – 15		524	533	545	555
2 3/4 – 16		549	558	568	580
2 3/4 – 17		575	584	594	606
2 3/4 – 18	1.85	600	609	621	631	75	80	86
2 3/4 – 19		626	635	645	657
2 3/4 – 20		651	660	670	682
2 3/4 – 21		676	685	695	707
2 3/4 – 22		702	711	721	733
3 – 16		560	570	582	594
3 – 17		586	596	608	620
3 – 18	1.85	611	621	633	645	81	86	93
3 – 19		637	647	659	671
3 1/4 – 16		575	586	598	614
3 1/4 – 17		601	612	624	640
3 1/4 – 18	2.15	626	637	651	665	89	94	102
3 1/4 – 19		652	663	675	691

Tabel 3

Mootorrataste rehvid

Tavapärane ristlõige

Rehvimõõt	Mõõtevelje laiuse kood	Üldläbimõõt (mm)				Ristlõike laius (mm)	Ristlõike laius (mm)
		D.min	D	D.max (4)	D.max (5)		(6)	(7)	(8)
2.00 – 14		460	466	478
2.00 – 15		485	491	503
2.00 – 16		510	516	528
2.00 – 17	1.20	536	542	554		52	57	60	65
2.00 – 18		561	567	579
2.00 – 19		587	593	605
2.25 – 14		474	480	492	496
2.25 – 15		499	505	517	521
2.25 – 16		524	530	542	546
2.25 – 17	1.60	550	556	568	572	61	67	70	75
2.25 – 18		575	581	593	597
2.25 – 19		601	607	619	623
2.50 – 14		486	492	506	508
2.50 – 15		511	517	531	533
2.50 – 16		536	542	556	558
2.50 – 17	1.60	562	568	582	584	65	72	75	79
2.50 – 18		587	593	607	609
2.50 – 19		613	619	633	635
2.50 – 21		663	669	683	685
2.75 – 14		505	512	524	530
2.75 – 15		530	537	549	555
2.75 – 16		555	562	574	580
2.75 – 17	1.85	581	588	600	606	75	83	86	91
2.75 – 18		606	613	625	631
2.75 – 19		632	639	651	657
2.75 – 21		682	689	701	707
3.00 – 14		519	526	540	546
3.00 – 15		546	551	565	571
3.00 – 16		569	576	590	596
3.00 – 17	1.85	595	602	616	622	80	88	92	97
3.00 – 18		618	627	641	647
3.00 – 19		644	653	667	673
3.00 – 21		694	703	717	723
3.00 – 23		747	754	768	774
3.25 – 14		531	538	552	560
3.25 – 15		556	563	577	585
3.25 – 16		581	588	602	610
3.25 – 17	2.15	607	614	628	636	89	98	102	108
3.25 – 18		630	639	653	661
3.25 – 19		656	665	679	687
3.25 – 21		708	715	729	737
3.50 – 14		539	548	564	572
3.50 – 15		564	573	589	597
3.50 – 16		591	598	614	622
3.50 – 17	2.15	617	624	640	648	93	102	107	113
3.50 – 18		640	649	665	673
3.50 – 19		666	675	691	699
3.50 – 21		716	725	741	749
3.75 – 16		601	610	626	634
3.75 – 17		627	636	652	660
3.75 – 18	2.15	652	661	677	685	99	109	114	121
3.75 – 19		678	687	703	711
4.00 – 16		611	620	638	646
4.00 – 17		637	646	664	672
4.00 – 18	2.50	662	671	689	697	108	119	124	130
4.00 – 19		688	697	715	723
4.25 – 16		623	632	650	660
4.25 – 17		649	658	676	686
4.25 – 18	2.50	674	683	701	711	112	123	129	137
4.25 – 19		700	709	727	737
4.50 – 16		631	640	658	668
4.50 – 17		657	666	684	694
4.50 – 18	2.75	684	691	709	719	123	135	141	142
4.50 – 19		707	717	734	745
5.00 – 16		657	666	686	698
5.00 – 17		683	692	710	724
5.00 – 18	3.00	708	717	735	749	129	142	148	157
5.00 – 19		734	743	761	775

Tabel 4

Mootorrataste rehvid

Väikeste mõõtmetega ristlõige

Rehvimõõt	Mõõtevelje laiuse kood	Üldläbimõõt (mm)				Ristlõike laius (mm)	Ristlõike laius (mm)
		D.min	D	D.max (9)	D.max (10)		(11)	(12)	(13)
3.60 – 18		605	615	628	633
	2.15					93	102	108	113
3.60 – 19		631	641	653	658
4.10 – 18		629	641	654	663
	2.50					108	119	124	130
4.10 – 19		655	667	679	688
5.10 – 16		615	625	643	651
5.10 – 17	3.00	641	651	670	677	129	142	150	157
5.10 – 18		666	676	694	702
4.25/85 – 18	2.50	649	659	673	683	112	123	129	137
4.60 – 16		594	604	619	628
4.60 – 17	2.75	619	630	642	654	117	129	136	142
4.60 – 18		644	654	670	678
6.10 – 16	4.00	646	658	678	688	168	185	195	203

Tabel 5

Mootorrataste teisendite rehvid (14)

Rehvimõõt	Mõõtevelje laiuse kood	Üldläbimõõt (mm)			Ristlõike laius (mm)	Ristlõike laius (mm)
		D.min	D	D.max
3.00 – 8C		359	369	379
3.00 – 10C	2.10	410	420	430	80	86
3.00 – 12C		459	471	479
3.50 – 8C		376	386	401
3.50 – 10C	2.50	427	437	452	92	99
3.50 – 12C		478	488	503
4.00 – 8C		405	415	427
4.00 – 10C	3.00	456	466	478	108	117
4.00 – 12C		507	517	529
4.50 – 8C		429	439	453
4.50 – 10C	3.50	480	490	504	125	135
4.50 – 12C		531	541	555
5.00 – 8C		455	465	481
5.00 – 10C	3.50	506	516	532	134	145
5.00 – 12C		555	567	581

Tabel 6

Mootorrataste rehvid

Madala rõhuga rehvid

Rehvimõõt	Mõõtevelje laiuse kood	Üldläbimõõt (mm)			Ristlõike laius (mm)	Ristlõike laius (mm)
		D.min	D	D.max
5.4 – 10		474	481	487
5.4 – 12		525	532	547
5.4 – 14	4.00	575	582	598	135	143
5.4 – 16		626	633	649
6.7 – 10		532	541	561
6.7 – 12	5.00	583	592	612	170	180
6.7 – 14		633	642	662

Tabel 7

Mootorrataste rehvid

Ameerika rehvide suurused ja mõõtmed

Rehvimõõt	Mõõtevelje laiuse kood	Üldläbimõõt (mm)			Ristlõike laius (mm)	Ristlõike laius (mm)
		D.min	D	D.max
MH90 — 21	1.85	682	686	700	80	89
MJ90 — 18	2.15	620	625	640
					89	99
MJ90 — 19	2.15	645	650	665
ML90 — 18	2.15	629	634	650
					93	103
ML90 — 19	2.15	654	659	675
MM90 — 19	2.15	663	669	685	95	106
MN90 — 18	2.15	656	662	681	104	116
MP90 — 18	2.15	667	673	692	108	120
MR90 — 18	2.15	680	687	708	114	127
MS90 — 17	2.50	660	667	688	121	134
MT90 — 16	3.00	642	650	672
					130	144
MT90 — 17	3.00	668	675	697
MU90 — 15M/C	3.50	634	642	665
					142	158
MU90 — 16	3.50	659	667	690
MV90 — 15M/C	3.50	643	651	675	150	172
MP85 — 18	2.15	654	660	679	108	120
MR85 — 16	2.15	617	623	643	114	127
MS85 — 18	2.50	675	682	702	121	134
MT85 — 18	3.00	681	688	709	130	144
MU85 16M/C	3.50	650	658	681	142	158
MV85 — 15M/C	3.50	627	635	658	150	172

(1) Tavarehvid (maanteesõidu rehvid).

(2) Tavarehvid.

(3) Erirehvid ja talverehvid.

(4) Tavarehvid.

(5) Erirehvid ja talverehvid.

(6) Tavarehvid kuni kiirusekategooriani P (kaasa arvatud).

(7) Tavarehvid üle kiirusekategooria P ja talverehvid.

(8) Erirehvid.

(9) Tavarehvid.

(10) Erirehvid ja talverehvid.

(11) Tavarehvid kuni kiirusekategooriani P (kaasa arvatud).

(12) Tavarehvid üle kiirusekategooria P ja talverehvid.

(13) Erirehvid.

(14) Eeskirja nr 75 kohaselt ei tohi käesoleva eeskirja 8. täienduse jõustumise kuupäevast alates esitada nende rehvide uusi tüübikinnitusi. Neid rehve käsitletakse nüüd eeskirja nr 54, V lisa, I osa tabelis A.

6. LISA

ÕHKREHVIDE MÕÕTMISE MEETOD

Rehv paigaldatakse tootja poolt käesoleva eeskirja punkti 4.1.12 kohaselt määratletud mõõteveljele ja pumbatakse rõhuni mille on määranud tootja.

Alternatiivina võib rehvirõhku määrata järgmiselt:

Rehvi variant		Kiiruskategooria	Rõhk
			baar	kPa
Standardrehv		F, G, J, K, L, M, N, P, Q, R, S	2,25	225
Standardrehv		T, U, H, V, W	2,80	280
Tugevdatud		F–P
		Q, R, S, T, U, H, V	3,30	330
Mootorratta teisendid (1)	4PR	F–M	3,50	350
	6PR		4,00	400
	8PR		4,50	450
Mopeed	Standardrehv	B	2,25	225
Mopeed	Tugevdatud	B	2,80	280

Muude rehvitüüpide puhul tuleb need täis pumbata rehvi tootja poolt ettenähtud rõhuni.

Veljele paigaldatud rehvi konditsioneeritakse vähemalt 24 tundi laboritemperatuuril.

Rõhk reguleeritakse uuesti punktis 1 osutatud väärtusele.

Üldlaius määratakse nihkkaliibriga kuues võrdse vahekaugusega punktis, võttes arvesse ka kaitseribide ja -lintide paksust. Rehvi üldlaiuseks loetakse suurim mõõteväärtus.

Välisläbimõõdu määramiseks mõõdetakse rehvi suurim ümbermõõt ja saadud arv jagatakse π-ga (3,1416).

(1) Eeskirja nr 75 kohaselt ei tohi käesoleva eeskirja 8. täienduse jõustumise kuupäevast alates esitada nende rehvide uusi tüübikinnitusi. Neid rehve käsitletakse nüüd eeskirjas nr 54.

7. LISA

KOORMUSE/KIIRUSE KESTVUSKATSETE KORD

1. REHVI ETTEVALMISTAMINE

1.1.

Uus rehv paigaldatakse tootja poolt käesoleva eeskirja punkti 4.1.12 kohaselt määratletud mõõteveljele.

1.2.

Rehv pumbatakse järgmises tabelis näidatud rõhuni.

Katserõhk (baarides)
Rehvimõõt		Kiiruskategooria	Rehvirõhk
Rehvimõõt		Kiiruskategooria	baar	kPa
Standardrehv		F, G, J, K	2,50	250
		L, M, N, P	2,50	250
		Q, R, S	3,00	300
		T, U, H, V	3,50	350
Tugevdatud		F, G, J, K, L, M, N, P	3,30	330
Tugevdatud		Q, R, S, T, U, H, V	3,90	390
Mootorratta teisendid (1)	4PR	F, G, J, K, L, M	3,70	370
	6PR		4,50	450
	8PR		5,20	520
Mopeed	Standardrehv	B	2,50	250
Mopeed	Tugevdatud	B	3,00	300

Rehvidel, mis on ettenähtud kiirusteks üle 240 km/h peab katserõhk olema 3,20 baari (320 kPa)..

Muude rehvitüüpide puhul tuleb need täis pumbata rehvi tootja poolt ettenähtud rõhuni.

1.3.

Tootja võib esitada põhjendatud nõudmise kasutada katserõhkusid, mis erinevad käesoleva lisa punktis 1.2. esitatust. Sellisel juhul pumbatakse rehv soovitud rõhuni.

1.4.

Rehvi ja velje koostu konditsioneeritakse katseruumi temperatuuril vähemalt 3 tundi.

1.5.

Rehvi rõhk reguleeritakse uuesti käesoleva lisa punktis 1.2 või 1.3 määratud tasemele.

2. KATSEMENETLUS

2.1.

Rehvi ja velje koostu paigaldatakse katseteljele ja surutakse mehhaanilise ajamiga käitatava sileda katsetrumli väliskülje vastu, mille läbimõõt on 1,70 m ± 1 % või 2,0 m ± 1 %.

2.2.

Katseteljele rakendatakse koormust, mis võrdub 65 %-ga järgmisest:

2.2.1.

koormusindeksile vastav maksimaalne kandevõime rehvide puhul, mille kiirustähis on kuni „H” (kaasa arvatud);

2.2.2.

maksimumkiirusele 240 km/h vastav maksimaalne kandevõime rehvide puhul kiirustähisega „V” (vt käesoleva eeskirja punkti 2.33.3);

2.2.3.

maksimumkiirusele 270 km/h vastav maksimaalne kandevõime rehvide puhul kiirustähisega „W” (vt käesoleva eeskirja punkt 2.33.3);

2.2.4.

maksimaalsest kandevõimest, mis vastab kiirusel üle 240 km/h (või vajadusel 270 km/h) rehvivalmistaja poolt kasutamiseks ettenähtud maksimaalsele kiirusele (vt punkti 6.2.1.1).

2.2.5.

Mopeedirehvide puhul (kiiruskategooria tähis B) on katsekoormus 65 % 1,7 m läbimõõduga katsetrumli korral ja 67 % 2,0 m läbimõõduga katsetrumli korral.

2.3.

Katse jooksul ei tohi rehvirõhku reguleerida ja koormus tuleb hoida püsivana.

2.4.

Katse jooksul peab katseruumi temperatuur olema vahemikus 20–30 °C; tootja nõusolekul võib kasutada ka kõrgemat temperatuuri.

2.5.

Katse tuleb läbi viia katkestusteta, võttes arvesse järgmist:

2.5.1.

kiirendamiseks nullkiiruselt katse algkiiruseni on lubatud 20 minutit;

2.5.2.

katse alguskiirus: 2, 0 m läbimõõduga katsetrumli kasutamise korral 30 km/h väiksem kui kiirus, mis vastab rehvile märgitud kiiruskategooria sümbolile (vt käesoleva eeskirja punkti 2.28.2) või 1,7 m läbimõõduga katsetrumli kasutamise korral 40 km/h väiksem kiirus;

2.5.2.1.

maksimaalne kiirus, mida kasutatakse teisel katsel kiirusele üle 240 km/h ettenähtud rehvidel, mille rehvisuuruse tähis sisaldab tähte „V” (või kiirusele üle 270 km/h ettenähtud rehvidel, mille rehvisuuruse tähis sisaldab tähte „Z”), on rehvivalmistaja poolt määratud maksimaalne kiirus (vt punkti 4.1.15);

2.5.3.

kiirusastmed on 10 km/h;

2.5.4.

katse kestus igal kiirusastmel: 10 minutit;

2.5.5.

katse kogukestus: 1 tund;

2.5.6.

maksimaalne katsekiirus: rehvitüübi maksimaalne nimikiirus, kui katse viiakse läbi 2,0 m läbimõõduga katsetrumliga; rehvitüübi maksimaalne nimikiirus miinus 10 km/h, kui katse viiakse läbi 1,7 m läbimõõduga katsetrumliga.

2.5.7.

Mopeedirehvide puhul (kiiruskategooria sümbol B) on katsekiirus 50 km/h, kiirendus 0–50 km/h on 10 minutit, katsekestus kiirusastmel on 30 minutit ning katse kogukestus on 40 minutit.

2.6.

Kui teine katse teostatakse siiski maksimaalsete tööparameetrite hindamiseks rehvidel, mis sobivad kasutamiseks kiirusel üle 240 km/h, on katsemenetlus järgmine:

2.6.1.

kakskümmend minutit kiirendamiseks nullkiiruselt katse algkiiruseni;

2.6.2.

kakskümmend minutit katse algkiirusel;

2.6.3.

kümme minutit maksimaalse katsekiiruse saavutamiseni;

2.6.4.

viis minutit maksimaalsel katsekiirusel.

3. VÕRDVÄÄRSED KATSED

Juhul, kui kasutatakse eespool kirjeldatust erinevat katsemeetodit, tuleb tõestada, et kasutatud meetod on kirjeldatuga samaväärne.

(1) Eeskirja nr 75 kohaselt ei tohi käesoleva eeskirja 8. täienduse jõustumise kuupäevast alates esitada nende rehvide uusi tüübikinnitusi. Neid rehve käsitletakse nüüd eeskirjas nr 54.

8. LISA

REHVI KOORMUSVÕIMED ERINEVATEL KIIRUSTEL

Kiirus

(km/h)

Kandevõime muutus (%)

Mopeed

Velje diameetri koodid kuni 12

Velje läbimõõdu koodid 13 ja enam

Kiirussümbol

P ning kõrgem

+ 30

Vt veergu J

+ 30

Vt veergu J

+ 30

+ 23

+ 16

+ 10

+ 14

+ 5

+ 7,5

+ 5

+ 7,5

+ 12

100

+ 5

+ 5,0

+ 5

+ 10

110

– 7

+ 2,5

+ 8

120

– 15

– 6

+ 6

130

– 25

– 12

– 5

+ 4

140

9. LISA

REHVIDE DÜNAAMILISE SUURENEMISE KATSETE KORD

1. EESMÄRK JA KOHALDAMISALA

1.1. Katsemenetlust kohaldatakse allpool punktides 3.4.1 ja 4.1 nimetatud rehvidele.

1.2. Katse eesmärk on teha kindlaks rehvi suurenemine tsentrifugaaljõudude mõjul maksimaalse kiiruse kohaldamisel.

2. KATSEMENETLUSE KIRJELDUS

2.1. Tuleb kontrollida katsetelge ja velge, et tagada, et radiaalne viskumine oleks väiksem kui ± 0,5 mm ning külgmine viskumine väiksem kui ± 0,5 mm, mõõdetuna ratta randi asukohast.

2.2. Rehvi äärejoone mõõtmise seade

Mis tahes seade (projektsioonirastriga kaamera, prožektorid jms), mis võimaldab täpselt kujutada rehviristlõike välisserva äärejooni või määrata mähisjoont, ja mis on turvise maksimaalse deformatsiooni hetkel rehvi keskjoone suhtes normaalasendis.

Seade peaks vähendama moonutused minimaalseteks ning tagama püsiva (tuntud) suhte (K) joonistatud äärejoonte ja rehvi tegelike mõõtude vahel.

Seade peab lubama võrrelda rehvi äärejoont ratta telje suhtes.

2.3. Stroboskoobiga mõõdetud rehvi turvise ringkiirus ei tohi rehvi vastavast maksimaalsest kiirusest erineda üle ± 2 protsendi.

2.4. Muu katsemenetluse kasutamisel tuleb tõestada selle samaväärsus antud menetlusega.

3. KATSE SOORITAMINE

3.1. Katse jooksul tuleb temperatuuri katseruumis hoida 20–30 °C vahel, välja arvatud juhul, kui rehvi tootja nõustub kõrgema temperatuuriga.

3.2. Katsetatavad rehvid peavad olema ilma vigadeta läbinud koormus- ja kiiruskatse, mis viiakse läbi käesoleva eeskirja 7. lisas esitatud menetluse kohaselt.

3.3. Katsetatav rehv tuleb kinnitada rattale, mille velg vastab kohaldatavale standardile.

3.4. Rehvirõhk (katserõhk) reguleeritakse punktis 3.4.1 nimetatud väärtustele vastavaks.

3.4.1.

Järgmise konstruktsiooniga maanteerehvid: diagonaal- või diagonaal-vöö.

Kiiruskategooria	Rehvi konstruktsioon	Katserõhk
		baar	kPa
P/Q/R/S	standard	2,5	250
T ja rohkem	standard	2,9	290

3.5. Ratta ja rehvi koostu hoitakse vähemalt kolm tundi katseruumi temperatuuril.

3.6. Pärast sellist konditsioneerimist reguleeritakse rehvirõhk punktis 3.4 nimetatud väärtustele vastavaks.

3.7. Rehvi ja velje koost paigaldatakse katseteljele ja tagatakse, et koostu vaba pöörlemine. Rehvi võib pöörlema panna kas ajamiga mootoriga, mis mõjub rehvi teljele või surudes rehvi vastu katsetrumlit.

3.8. Koostu pöörlemiskiirust suurendatakse katkestuseta, nii viie minutiga saavutatakse rehvi maksimaalne kiirus.

3.9. Rehvi äärejoone mõõtmise seade tuleb asetada kohale ja veenduda, et see on risti rehvi turvise pöörlemissuunaga.

3.10. Tuleb kontrollida, et turvise pinna ringkiirus jääks vahemikku ± 2 protsenti rehvi maksimaalsest kiirusest. Seadet hoitakse konstantsel kiirusel vähemalt viis minutit ja seejärel joonistatakse maksimaalse deformatsiooni kohale rehvi ristlõike äärejooned või kontrollitakse ega rehv ei ulatu üle mähisjoone.

4. HINDAMINE

4.1. Katsetatava rehvi/ratta jaoks kindlaks määratud piirkõver (mähisjoon) peab olema selline nagu alloleval joonisel.

Tsentrifugaalse suurenemise piirkõver

SG	=	Maksimaalne üldlaius kasutamise ajal. (See muutub 1 mm, kui velje laiuse kood muutub mõõteveljega võrreldes 0,1 võrra)
Hdyn	=	Tsentrifugaalne raadius – D/2.

Kooskõlas käesoleva eeskirja punktidega 6.1.4 ja 6.1.5 on mähisjoone jaoks sätestatud järgmised piirväärtused:

Kiiruskategooria	H dyn (mm)
	Kasutusliik: tavalised	Kasutusliik: lume- ja erirehvid
P/Q/R/S	H × 1,10	H × 1,15
T/U/H	H × 1,13	H × 1,18
Üle 210 km/h	H × 1,16	—

4.1.1.

Vajadusel tuleb korrigeerida mähisjoone põhimõõtmeid, võttes arvesse konstantset suhet K (vt eespool punkti 2.2).

4.2. Maksimumkiirusel pöörleva rehvi äärejoon ei tohi võrreldes rehvi teljega ületada mähisjoont

4.3. Rehvile rohkem katseid ei tehta.