Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumise kuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade staatust käsitleva dokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav Internetis:

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 25 – Sõiduki istmega kokku ehitatud või eraldiseisvate peatugede tüübikinnituse ühtsed sätted

2.1. „Sõiduki tüüp”– mootorsõidukite kategooria, mis ei erine järgmiste oluliste omaduste poolest:

2.2. „Peatugi”– seade, mille eesmärk on vähendada täiskasvanud sõitja pea tahapoole nihkumist torso suhtes, et vähendada sõitja kaelalülide vigastamise ohtu õnnetuse korral.

2.2.1. „Istmega kokku ehitatud peatugi”: peatugi, mille moodustab istme seljatoe ülemine osa. Käesolevale määratlusele vastavad peatoed, mis vastavad allpool punktide 2.2.2 ja 2.2.3 määratlustele, kuid mida saab istme või sõiduki konstruktsiooni küljest eemaldada ainult tööriistade abil või istmekatte osalise või täieliku eemaldamise teel.

2.2.2. „Mahavõetav peatugi”: peatugi, mille moodustab istmest eraldatav osa ja mis on konstrueeritud nii, et see kinnitatakse püsivalt istme seljatoe külge.

2.2.3. „Eraldiseisev peatugi”: peatugi, mille moodustab istmest eraldi asuv osa ja mis on konstrueeritud nii, et see kinnitatakse püsivalt sõiduki kere külge.

2.3. „Istme tüüp”– istmed, mis ei erine üksteisest mõõtmete, karkassi ega polsterduse poolest, kuid võivad erineda viimistluse või värvuse poolest.

2.4. „Peatoe tüüp”– peatoed, mis ei erine mõõtmete, karkassi ega polsterduse poolest, kuid võivad erineda viimistluse, värvuse või kattematerjali poolest.

2.5. „Istme võrdluspunkt” („H-punkt”) (vt käesoleva eeskirja 3. lisa)– istme suhtes vertikaalsel pikitasandil asuv punkt, mida läbib inimkeha matkiva mannekeeni puusaliigese teoreetiline pöörlemistelg.

2.6. „Võrdlusjoon”– sirgjoon, mis läbib täiskasvanud mehe massist või mõõtmetest poole väiksema katsemannekeeni või sellega võrdsete näitajatega katsemannekeeni jalgade ja vaagna ühenduskoha ning kaela ja rindkere liitumiskoha. Istme H-punkti määramiseks käesoleva eeskirja 3. lisas kirjeldatud mannekeenil on võrdlusjoon kõnealuse lisa liites joonisel 1 näidatud joon.

2.7. „Peajoon”– sirgjoon, mis läbib pea raskuskeskme ning kaela ja rindkere ühenduskoha. Kui pea toetub peatoele, asetseb peajoon võrdlusjoone pikendusel.

2.8. „Klappiste”– vahetevahel kasutamiseks mõeldud lisaiste, mis on tavaliselt üles tõstetud.

2.9. „Reguleerimissüsteem”– seade istme või selle osade reguleerimiseks sõitjale sobivasse asendisse.

2.10. „Nihutussüsteem”– seadis, mis võimaldab kindla vaheasendita nihutada või pöörata istet või mõnda istme osa, et hõlbustada pääsu asjaomase istme taha.

7.1. Võrdluspunkti (H-punkti) määramine istmel, millega on ühendatud peatugi

See punkt määratakse kindlaks vastavalt käesoleva eeskirja 3. lisa nõuetele.

7.2.1. Kõik jooned peavad asetsema kasutatava istme sümmeetriatasandil, mille lõikumine istmega määrab ära peatoe ja seljatoe kontuuri (vt käesoleva eeskirja 4. lisa joonis 1).

7.2.2. Täiskasvanud meestest poole väiksema massi ja mõõtmetega katsemannekeen või käesoleva eeskirja 3. lisas näidatud katsemannekeen tuleb asetada istmele tavalisse istumisasendisse. Kui istme seljatoe kalle on reguleeritav, fikseeritakse see asendisse, mis võimalikult täpselt vastab mannekeeni torso võrdlusjoone tahapoole kaldele 25o vertikaali suhtes.

7.2.3. Seejärel kantakse kõnealusel istmel 3. lisas nimetatud mannekeeni võrdlusjoone projektsioon punktis 7.2.1 määratletud tasandile. Peatoe ülemise ääre puutuja S tõmmatakse võrdlusjoonega risti.

7.2.4. H-punkti ja puutuja S vaheline kaugus h on kõrgus, mida tuleb arvestada punkti 6.4 nõuete rakendamisel.

7.3.1. Võrdlusjoonega ristuv tasand S1, mis asub punktis 7.2.3 määratletud puutujast S 65 mm allpool, määrab peatoe lõike, mida piiritleb kontuur C. Tasandile S1 kantakse lõiget C puutuvad sirged, mis kujutavad tasandi S1 lõikumist vertikaalsete tasanditega P ja P’, mis on kõnealuse istme sümmeetriatasandiga paralleelsed.

7.3.2. Peatoe laius, mida tuleb arvesse võtta punkti 6.7 nõuete rakendamisel, on tasandite P ja P’ projektsioonide vaheline kaugus L tasandil S1.

7.3.3. Peatoe laius tuleb vajaduse korral kindlaks määrata ka 635 mm kõrgusel istme võrdluspunktist piki võrdlusjoont mõõdetuna.

7.5.1. 165 mm läbimõõduga kera abil määratakse iga ava kaugus a peatoe esikülje suhtes.

7.5.2. Kera puudutab ava punktis, mis võimaldab selle maksimaalset sissetungimist jõudu rakendamata.

7.5.3. Kera ja ava kahe kokkupuutepunkti vaheline vahemaa moodustab kauguse a, mida võetakse arvesse punktides 6.6.2 ja 6.6.3 sätestatud hindamisel.

Peatoe tüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud kinnituse võib tühistada, kui punktis 5.4 nimetatud peatoed ei läbi pistelist kontrolli või ei vasta kinnitatud tüübile.

9.2. Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tema poolt eelnevalt antud tüübikinnituse, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kaustades selleks käesoleva eeskirja 1. lisas ettenähtud näidisele vastava teatise vormi.

Iga mudeliga, mis vastab kinnituse saanud peatoe tüübile, peab tootja kaasa andma üksikasjalikud andmed nende istmetüüpide ja tehniliste näitajate kohta, mille jaoks see mudel on tüübikinnituse saanud. Kui peatugi on reguleeritav, peab teabeleht sisaldama selgeid reguleerimise ja/või vabastamise juhiseid.

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab täielikult käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud peatugede tootmise, teatab ta sellest kinnituse andnud asutusele. Asjakohase teate saamise järel teatab asutus sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele käesoleva eeskirja 1. lisas ettenähtud näidisele vastava teate vormiga.

14. TÜÜBIKATSETUSTE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA HALDUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad 1958. aasta kokkuleppe osalised teatavad ÜRO sekretariaadile tüübikatsetuste eest vastutavate tehniliste teenistuste ja nende haldusasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnituse ja kellele saadetakse teistes riikides välja antud tõendid tüübikinnituse andmise, laiendamise, andmisest keeldumise või tühistamise kohta.

(1) M1 kategooria sõidukite peatoed, mis vastavad eeskirja nr 17 tingimustele, ei pea vastama käeoleva eeskirja tingimustele.

(2) 1 – Saksamaa, 2 – Prantsusmaa, 3 – Itaalia, 4 – Holland, 5 – Rootsi, 6 – Belgia, 7 – Ungari, 8 – Tšehhi Vabariik, 9 – Hispaania, 10 – Jugoslaavia, 11 – Ühendkuningriik, 12 – Austria, 13 – Luksemburg, 14 – Šveits, 15 – (vaba), 16 – Norra, 17 – Soome, 18 – Taani, 19 – Rumeenia, 20 – Poola, 21 – Portugal, 22 – Venemaa Föderatsioon, 23 – Kreeka, 24 – (vaba), 25 – (vaba), 26 – Sloveenia ja 27 – Slovakkia. Teistele riikidele antakse järgmised numbrid selle kronoloogilise järjekorra alusel, milles nad ratifitseerivad kokkuleppe, milles käsitletakse mootorsõidukite seadmete ja osade tüübikinnituse ja selle vastastikuse tunnustamise ühtsete tingimuste vastuvõtmist, või ühinevad sellega, ning ÜRO peasekretär edastab selliselt antud numbrid kokkuleppeosalistele.

3. LISA

H-punkti ja mootorsõidukis istuvas asendis juhi või kaassõitja torso tegeliku kaldenurga kindlaksmääramine

1. EESMÄRK

Käesolevas lisas kirjeldatud menetlust kasutatakse H-punkti ja mootorsõidukis ühes või mitmes istuvas asendis juhi või kaassõitja torso tegeliku kaldenurga kindlaksmääramiseks ning sõiduki tootja esitatud tehniliste andmete mõõdetud andmetele vastavuse kontrollimiseks. (1)

2. MÕISTED

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid.

2.1.

„Võrdlusandmed”

– üks või mitu järgmistest istumisasendi omadustest:

2.1.1.

„H-punkt” ja „R-punkt” ning nende suhe;

2.1.2.

torso tegelik ja arvutuslik kaldenurk ning nende suhe.

2.2. „Kolmemõõtmeline H-punkti aparaat” (3-DH-aparaat)– seade, mida kasutatakse H-punkti ja torso tegeliku kaldenurga määramiseks. Seda seadet on kirjeldatud käesoleva lisa 1. liites.

2.3. „H-punkt”– torso ja reie pöördetsenter 3-DH-aparaadil, mis on paigaldatud sõiduki istmele vastavalt allpool toodud punktile 4. H-punkt asub aparaadi telgjoone keskpunktis. Telgjoon paikneb H-punkti kontrollnuppude vahel, mis asuvad 3-DH-aparaadi kummalgi küljel. Teoreetiliselt vastab H-punkt R-punktile (hälbed on toodud allpool punktis 3.2.2). Kui H-punkt on punktis 4 kirjeldatud menetluse kohaselt kindlaks määratud, loetakse H-punkt fikseerituks istmepolstri suhtes ja koos sellega liikuvaks, kui istet reguleeritakse.

2.4. „R-punkt” või „istme võrdluspunkt”– arvutuslik punkt, mis on sõiduki tootja poolt iga istumisasendi jaoks kolmemõõtmelise taustsüsteemi abil kindlaks määratud.

2.5. „Torsojoon”– 3-DH-aparaadi mõõtepea telgjoon, kui mõõtepea on kõige tagumises asendis.

2.6. „Torso tegelik kaldenurk”– läbi H-punkti kulgeva vertikaaljoone ja torsojoone vaheline nurk, mille mõõtmiseks on kasutatud 3-DH-aparaadi selja kaldenurga mõõturit. Torso tegelik kaldenurk vastab teoreetiliselt torso arvutuslikule kaldenurgale (vt hälbed punktis 3.2.2 allpool).

2.7. „Torso arvutuslik kaldenurk”– nurk, mis on mõõdetud läbi R-punkti kulgeva vertikaaljoone ja torsojoone vahel asendis, mis vastab tootja määratud ja projektis ettenähtud seljatoeasendile.

2.8. „Sõitja sümmeetriatasand” (C/LO)– 3-DH-aparaadi kesktasand iga istekoha puhul, kuhu aparaat on paigutatud; seda tasandit kujutab H-punkti koordinaat Y-teljel. Ühekohalistel istmetel langeb istme sümmeetriatasand kokku sõitja sümmeetriatasandiga. Muudel istmetel määrab sõitja sümmeetriatasandi tootja.

2.9. „Kolmemõõtmeline taustsüsteem”– süsteem, mida on kirjeldatud käesoleva lisa 2. liites.

2.10. „Koordinaatmärgid”– füüsilised punktid (avad, pinnad, märgid või süvendid) sõiduki kerel, mis on tootja poolt ette nähtud.

2.11. „Sõiduki mõõteasend”– sõiduki asend, mis on kindlaks määratud koordinaatmärkide koordinaatidega kolmemõõtmelises taustsüsteemis.

3. NÕUDED

3.1. Andmete esitamine

Iga istekoha kohta, mille puhul on vaja võrdlusandmeid, et tõendada vastavust käesoleva eeskirja sätetele, tuleb esitada kas kõik järgmised andmed või asjakohane valik neist vormis, millele on osutatud käesoleva lisa 3. liites:

3.1.1.

R-punkti koordinaadid kolmemõõtmelise taustsüsteemi suhtes;

3.1.2.

torso arvutuslik kaldenurk;

3.1.3.

kogu teave, mis on vajalik istme reguleerimiseks mõõteasendisse (kui see on reguleeritav), mis on sätestatud allpool punktis 4.3.

3.2. Mõõteandmete ja tootja andmete suhe

3.2.1.

H-punkti koordinaate ja torso tegeliku kaldenurga suurust, mis on saadud allpool punktis 4 sätestatud menetluse tulemusel, võrreldakse vastavalt R-punkti koordinaatidega ja sõiduki tootja nimetatud torso arvutusliku kaldenurgaga.

3.2.2.

R- ja H-punktide suhtelisi asukohti ning torso arvutusliku kaldenurga ja tegeliku kaldenurga suhet võib antud istumisasendi korral pidada rahuldavaks, kui H-punkt, määratuna oma koordinaatide kaudu, asetseb 50 mm küljepikkusega horisontaalsete ja vertikaalsete külgedega ruudu piirides, mille diagonaalid ristuvad R-punktis, ja kui torso tegeliku kaldenurga erinevus arvutuslikust kaldenurgast jääb 5° piiridesse.

3.2.3.

Kui need tingimused on täidetud, kasutatakse käesoleva eeskirja sätetele vastavuse tõendamiseks R-punkti ja torso arvutuslikku kaldenurka.

3.2.4.

Kui H-punkt või torso tegelik kaldenurk ei vasta punkti 3.2.2 nõuetele, määratakse H-punkt ja torso tegelik kaldenurk veel kaks korda (kokku kolm korda). Kui nendest toimingutest kahe tulemused kolmest vastavad nõuetele, kohaldatakse eespool punktis 3.2.3 nimetatud tingimusi.

3.2.5.

Kui vähemalt kahe eespool punktis 3.2.4 kirjeldatud toimingu tulemused kolmest ei vasta punkti 3.2.2 nõuetele või kui tõendamine pole võimalik, sest sõiduki tootja ei ole esitanud teavet R-punkti asukoha või torso arvutusliku kaldenurga kohta, kasutatakse kolme mõõdetud punkti keset või kolme mõõdetud kaldenurga keskmist ning need arvatakse kohaldatavaks kõigil juhtudel, kui käesolevas eeskirjas viidatakse R-punktile või torso arvutuslikule kaldenurgale.

4. H-PUNKTI JA TORSO TEGELIKU KALDENURGA MÄÄRAMISE KORD

4.1. Sõidukit hoitakse eelnevalt tootja äranägemisel temperatuuril 20 ± 10 °C, tagamaks et istme materjal saavutab toatemperatuuri. Kui kontrollitaval istmel ei ole kunagi varem istutud, peab sellel istuma 70–80 kg kaaluv inimene kaks korda ühe minuti või asetatakse sinna samaks ajaks sama kaaluga seade, et koolutada istmepolstrit ja seljatuge. Tootja nõudel jäävad kõik istme osad koormamata vähemalt 30 minutiks enne 3-DH-aparaadi paigaldamist.

4.2. Sõiduk peab olema punktis 2.11 kirjeldatud mõõteasendis.

4.3. Kui iste on reguleeritav, reguleeritakse see esmalt sõiduki tootja määratud kõige tagumisse tavalisse sõiduasendisse, arvestades ainult istme pikisuunalist reguleerimist ja mitte istme liikumist muul otstarbel kui tavalise sõiduasendi saavutamiseks. Kui istmel on ka muid reguleerimisviise, nt vertikaalsuunaline, kaldenurga või seljatoe asendi suhtes jne, reguleeritakse need seejärel sõiduki tootja määratud asendisse. Vedrustusega istmetel fikseeritakse vertikaalsuunas reguleeritud asend jäigalt vastavalt tootja määratud tavalisele sõiduasendile.

4.4. Istme ala, mis puutub kokku 3-DH-aparaadiga, peab olema kaetud piisava suuruse ja sobiva koega musliin-puuvillkangaga (sile puuvillkangas, millel on 18,9 niiti cm2 kohta ja mis kaalub 0,228 kg/m2) või samaväärsete omadustega kootud või mittekootud kangaga.

Kui istet katsetatakse väljaspool sõidukit, peab põrand, kuhu iste asetatakse, olema samasuguste põhiomadustega (2) kui sõiduki põrand, kus istet kavatsetakse kasutada.

4.5. 3-DH-aparaadi istmiku- ja seljaosa asetatakse nii, et sõitja sümmeetriatasand (C/LO) langeb kokku 3-DH-aparaadi sümmeetriatasandiga. Tootja nõudel võib 3-DH-aparaati nihutada C/LO-tasandi suhtes sissepoole, kui 3-DH-aparaat paikneb nii kaugel küljel, et istme serv takistab 3-DH-aparaadi loodimist.

4.6. Jalalaba- ja sääreosa kinnitatakse istmikuosale kas eraldi või kasutades T-profiili ja sääreosa. Läbi H-punkti kontrollnuppude kulgev joon peab olema maapinnaga paralleelne ja risti istme pikisuunalise sümmeetriatasandiga.

4.7. 3-DH-aparaadi jalalaba- ja sääreosa reguleeritakse järgmiselt.

4.7.1. Määratud istekohad: juhiiste ja eesmine välimine kaassõitjaiste

4.7.1.1.

Nii jalalaba- kui ka sääreosa liigutatakse ettepoole niiviisi, et jalad võtavad põrandal loomuliku asendi – vajaduse korral pedaalide vahel. Vasak jalalaba peab võimaluse korral olema ligikaudu sama kaugel 3-DH-aparaadi sümmeetriatasapinnast vasakul kui parem jalalaba sellest paremal. 3-DH-aparaadi ristkaldelood seatakse horisontaalseks, reguleerides vajadusel uuesti istmikuosa või seades jalalaba- ja sääreosad tahapoole. Läbi H-punkti kontrollnuppude kulgev joon tuleb hoida istme pikisuunalise sümmeetriatasandiga risti.

4.7.1.2.

Kui vasakut jalga ei ole võimalik hoida parema jalaga paralleelselt ja vasakut jalalaba ei saa konstruktsioonile toetada, liigutatakse vasakut jalalaba, kuni see on toetatud asendis. Kontrollnupud peavad olema joondatud endist viisi.

4.7.2. Määratud istekoht: välimine tagaiste

Tagaistmete või lisaistmete korral pannakse jalad tootja poolt ettenähtud asendisse. Kui jalalabad on sel juhul erinevatel põrandatasapindadel, kasutatakse jalga, mis puudutab esimesena esiistet, etalonina, ja teine jalalaba asetatakse nii, et seadme istmikuosa ristkaldelood näitab horisontaalasendit.

4.7.3. Teised määratud istekohad

Järgitakse eespool punktis 4.7.1 kirjeldatud üldist korda, v.a asjaolu, et jalalabad tuleb asetada sõiduki tootja poolt ettenähtud viisil.

4.8. Lisatakse sääre- ja reieraskused ning looditakse 3-DH-aparaat.

4.9. Seljapaneel kallutatakse ette kõige eesmisse võimalikku asendisse ja 3-DH-aparaat tõmmatakse T-profiili kasutades istme seljatoest eemale. 3-DH-aparaat asetatakse uuesti istmele, kasutades ühte järgmistest meetoditest.

4.9.1.

Kui 3-DH-aparaat kipub tahapoole libisema, toimitakse järgmiselt: 3-DH-aparaadil lastakse tahapoole libiseda, kuni T-profiilile ei ole enam vaja rakendada horisontaalset ettepoole suunatud hoidejõudu, st kuni istmikuosa läheb vastu istme seljatuge. Vajadusel korrigeeritakse sääreosa asendit.

4.9.2.

Kui 3-DH-aparaat ei kipu tahapoole libisema, toimitakse järgmiselt: 3-DH-aparaati libistatakse tahapoole, rakendades T-profiilile horisontaalset tahapoole suunatud jõudu, kuni istmikuosa puudutab seljatuge (vt käesoleva lisa 1. liite joonis 2).

4.10. 3-DH-aparaadi selja- ja istmikuosale rakendatakse 100 + 10 N suurust jõudu puusa nurga mõõturi ja T-profiili korpuse lõikepunktis. Jõudu rakendatakse joone suunas, mis kulgeb läbi eespool nimetatud lõikepunkti vahetult reieprofiili korpusest ülalpool asuvasse punkti (vt käesoleva lisa 1. liite joonis 2). Seejärel viiakse seljapaneel ettevaatlikult tagasi vastu istme seljatuge. Kogu ülejäänud toimingute ajal tuleb olla ettevaatlik, et vältida 3-DH-aparaadi libisemist ettepoole.

4.11. Paigaldatakse parem- ja vasakpoolne istmikuraskus ja seejärel ükshaaval kaheksa torsoraskust. 3-DH-aparaat hoitakse loodis.

4.12. Istme seljatoe survest vabastamiseks kallutatakse seljapaneeli ettepoole. 3-DH-aparaati õõtsutatakse kolm korda 10-kraadise kaarega küljelt küljele (5° vertikaalsest sümmeetriatasandist kummalegi poole), et kõrvaldada võimalik hõõrdumine 3-DH-aparaadi ja istme vahel.

Õõtsutamise ajal võib 3-DH-aparaadi T-profiil ettenähtud horisontaal- ja vertikaaljoontest kõrvale kalduda. Seepärast tuleb T-profiili paigal hoida, rakendades sellele õõtsutamise ajal piisavat külgsuunalist koormust. T-profiili paigalhoidmise ja 3-DH-aparaadi õõtsutamise juures tuleb olla ettevaatlik, tagamaks et neile ei rakendata tahtmatult vertikaalset või ees- või tagasuunalist välist koormust.

3-DH-aparaadi labajalgu ei tohi selles etapis tõkestada ega kinni hoida. Kui labajalgade asend muutub, tuleb need hetkel sellesse asendisse jätta.

Seljapaneel viiakse ettevaatlikult tagasi vastu istme seljatuge ja kontrollitakse kahe vesiloodiga loodisolekut. Kui jalad on 3-DH-aparaadi õõtsutamisel ükskõik mil viisil liikunud, tuleb need järgmisel viisil uuesti kohale asetada.

Kumbki labajalg tõstetakse kordamööda põrandalt üles ainult niipalju, et see ei pääse rohkem liikuma. Tõstmise ajal võivad jalalabad vabalt pöörduda; neile ei tohi rakendada koormust eest ega küljelt. Kui mõlemad jalad on taas alumises asendis, peab kand puudutama selleks ettenähtud osa.

Vesiloodiga kontrollitakse külgsuunalist loodisolekut; vajadusel rakendatakse seljapaneeli ülemisele osale piisavat külgsuunalist koormust 3-DH-aparaadi istmikuosa loodimiseks istmel.

4.13. T-profiili kinni hoides, et hoida ära 3-DH-aparaadi ettepoole libisemine istmepadjal, toimitakse edasi järgmiselt:

(a)	viiakse seljapaneel tagasi vastu istme seljatuge;

(b)

selja nurkprofiilile rakendatakse umbes torso keskosa kõrgusel tahapoole suunatud koormust kuni 25 N ja vabastatakse koormusest vaheldumisi kuni puusa nurga mõõtur näitab, et pärast koormusest vabastamist on saavutatud stabiilne asend. Tuleb hoolitseda selle eest, et 3-DH-aparaadile ei rakenduks välist ülalt alla suunatud või külgsuunalist koormust. Kui 3-DH-aparaati on vaja uuesti loodida, kallutatakse seljapaneeli ettepoole, korratakse loodimist ja punktis 4.12 kirjeldatud protseduuri.

4.14. Tehakse kõik järgmised mõõtmised.

4.14.1.

Mõõdetakse H-punkti koordinaadid kolmemõõtmelise taustsüsteemi suhtes.

4.14.2.

Torso tegelik kaldenurk loetakse 3-DH-aparaadi selja kaldenurga mõõturilt, kui mõõtepea on kõige tagumises asendis.

4.15. Kui soovitakse 3-DH-aparaadi paigaldust korrata, peab iste enne seda olema koormamata vähemalt 30 minutit. 3-DH-seadet ei tohi istmele jätta kauemaks, kui on vaja katse sooritamiseks.

4.16. Kui sama istmerea istmeid võib käsitleda sarnastena (nt pinkiste, identsed istmed vms), määratakse igal istmereal ainult üks H-punkt ja üks torso tegelik kaldenurk. Sellisel juhul asetatakse käesoleva lisa 1. liites kirjeldatud 3-DH-aparaat kogu rea suhtes representatiivsele kohale. See koht on:

4.16.1.

esimeses reas juhiiste;

4.16.2.

tagumis(t)es reas/ridades välimine iste

(1) Kõikides istumisasendites, v.a esiistmete puhul võib pädeva asutuse äranägemisel kasutada võrdluseks tootja märgitud R-punkti, kui H-punkti ei saa määrata 3-D H-aparaati kasutades või sätestatud korras.

(2) Kaldenurk, istme kinnituse kõrguse erinevus, pinna omadused jne.

1. Liide

Kolmemõõtmelise H-punkti aparaadi (1) kirjeldus

(3-DH-aparaat)

1. Seljapaneel ja istmikuosa

Seljapaneel ja istmikuosa on valmistatud tugevdatud plastist ja metallist; need jäljendavad inimese keret ja reisi ning on H-punktis mehaaniliselt liigendiga ühendatud. Mõõtepeale, mis on liigendiga paigaldatud H-punkti, kinnitatakse torso tegeliku kaldenurga mõõtmiseks nurgamõõtur. Istmikuosa külge kinnitatud reguleeritava reielatiga määratakse reite keskjoon ja seda kasutatakse puusa nurga mõõturi nulljoonena.

2. Kere- ja jalaosad

Sääreosad on istmikuosaga ühendatud põlvedevahelise ühenduslati kaudu, mis on reguleeritava reielati laienduseks külgsuunas. Sääreosadele on põlvede nurga mõõtmiseks kinnitatud nurgamõõturid. Kinga- ja jalalabaosad kalibreeritakse jalalaba nurga mõõtmiseks. Seade orienteeritakse ruumis kahe vesiloodi abil. Kereosa raskused asetatakse vastavatesse raskuskeskmetesse, nii et istmele avaldub 76 kg kaaluvale mehele vastav koormus. Tuleb veenduda, et 3-DH-aparaadi kõik liigendid liiguvad vabalt ilma märgatava hõõrdumiseta.

Aparaat vastab ISO standardis 6549-1980 kirjeldatule.

Joonis 1

3-DH-aparaadi osade nimetused

Joonis 2

3-DH-aparaadi osade mõõtmed ja koormuse jaotus

(1) Üksikasjaliku teabe saamiseks 3-DH-aparaadi konstruktsiooni kohta pöörduge: Society of Automotive Engineers (SAE), 400 Commonwealth Drive, Warrendale, Pennsylvania 15096, USA.

2. liide

KOLMEMÕÕTMELINE TAUSTSÜSTEEM

Kolmemõõtmeline taustsüsteem on määratud kolme ristuva tasandiga, mis on kindlaks määratud sõiduki tootja poolt (vt joonis) (1).

Sõiduki mõõteasendi kindlaksmääramiseks on sõiduk paigutatud toetuspinnale, nii et koordinaatmärkide koordinaadid vastavad tootja antud väärtustele.

R-punkti ja H-punkti koordinaadid määratakse sõiduki tootja antud koordinaatmärkide suhtes.

Joonis

Kolmemõõtmeline taustsüsteem

(1) Võrdlussüsteem vastab ISO standardile 4130-1978.

3. liide

ISTEKOHTADE VÕRDLUSANDMED

1. Võrdlusandmete kodeerimine

Kõigi istekohtade võrdlusandmed loetakse järjest üles. Istekohad identifitseeritakse kahekohalise koodiga. Esimesel kohal on araabia number, mis tähistab istmerida, loendatuna sõiduki esiosast tagaosa suunas. Teisel kohal on suurtäht, mis tähistab istekoha asukohta reas sõidusuunas vaadatuna; kasutada tuleks järgmisi tähti:

L	=	vasak
C	=	keskmine
R	=	parem

2. Sõiduki mõõteasendi kirjeldus

2.1. Koordinaatmärkide koordinaadid

X …

Y …

Z …

3. Võrdlusandmete nimekiri

3.1. Istekoht: …

3.1.1. R-punkti koordinaadid

X …

Y …

Z …

3.1.2. Torso arvutuslik kaldenurk …

3.1.3. Istme reguleerimise tehnilised andmed (1)

horisontaalselt: …

vertikaalselt: …

istumisnurga suhtes: …

torso kaldenurk: …

Märkus: teiste istekohtade võrdlusandmed on toodud punktides 3.2, 3.3 jne.

(1) Mittevajalik maha tõmmata.

6. LISA

ENERGIA NEELDUMISE KONTROLLIMISE KATSE LÄBIVIIMINE

1. Ettevalmistus, katseseade, salvestusseadmed ja katse läbiviimine

1.1. Ettevalmistus

Energiat neelava materjaliga kaetud peatugesid reguleeritakse ja neid katsetatakse sõiduki istmel või konstruktsiooni osal, kuhu nad on paigaldatud. Konstruktsiooni osa kinnitatakse tugevalt katsestendi külge selliselt, et see jääb jõu avaldamise ajal liikumatuks; alus, millel see asetseb, peab eritingimuste puudumisel olema enam-vähem horisontaalne, eritingimusi peab põhjendama. Kui istme seljatugi on reguleeritav, kinnitatakse see käesoleva eeskirja punktis 7.2.2 kirjeldatud asendisse.

Peatugi paigaldatakse istme seljatoele nii, nagu ta asetseb sõidukis. Kui tegemist on eraldiseisva peatoega, kinnitatakse see sõiduki konstruktsiooni osale, kuhu ta tavaliselt on kinnitatud.

Kui tegemist on reguleeritava peatoega, reguleeritakse see kõige ülemisse asendisse, mida reguleerimisseade võimaldab.

1.2. Katseseade

1.2.1.

Seade koosneb pendlist, mille telg toetub kuullaagritele ning mille taandatud mass (1) selle löögikeskmes on 6,8 kg. Pendli alumiseks osaks on jäik 165 mm läbimõõduga peakujuline katseseade, mille kese langeb kokku pendli löögikeskmega.

1.2.2.

Peakujulise katseseadme külge kinnitatakse kaks kiirendusmõõturit ja kiirusemõõtja, mis on suutelised mõõtma väärtusi löögi suunas.

1.3. Salvestusseadmed

Kasutatavad salvestusseadmed peavad võimaldama mõõta järgmise täpsusega.

1.3.1.

Kiirendus:

täpsus = ± 5 % tegelikust väärtusest;

mõõteahela sagedusklass: CFC 600, mis vastab standardile ISO 6487 (1987);

ristsuunaline tundlikkus ≤ 5 % skaala kõige madalamast väärtusest.

1.3.2.

Kiirus:

täpsus = ± 2,5 % tegelikust väärtusest;

tundlikkus = 0,5 km/h.

1.3.3.

Aja salvestamine

Mõõteriistad peavad võimaldama võtta aega kogu tegevuse jooksul ning anda näitusid tuhandiksekundilise täpsusega:

katse analüüsimiseks kasutataval salvestisel märgitakse ära löögi algusmoment, kui peakujuline katseseade ja katsetatav peatugi esmakordselt kokku puutuvad.

1.4. Katse läbiviimine

1.4.1.

Kui peatugi on paigaldatud ja reguleeritud käesoleva lisa punkti 1.1 kohaselt, antakse löök labori valitud punktidesse käesoleva eeskirja punktis 6.1 määratud peaga kokkupõrke tsoonis ja kui võimalik ka punktis 6.2 määratud väljapoole peaga kokkupõrke tsooni jäävates piirkondades pindadel, mille kõveruse raadius on väiksem kui 5 mm.

1.4.1.1.

Tagakülje puhul on tagant ettepoole antava löögi suund pikitasapinnal, mis on vertikaalsuunas 45° nurga all.

1.4.1.2.

Esikülje puhul on eest tahapoole antava löögi suund pikitasapinnal horisontaalne.

1.4.1.3.

Esimesi ja tagumisi alasid piirab peatoe ülemise ääre horisontaalne puutetasapind, mis on kindlaks määratud käesoleva eeskirja punktis 7.2.

1.4.2.

Peakujuline katseseade põrkub katsetatava objektiga kiirusel 24,1 km/h; see kiirus saadakse kas ainult pöörlemisenergia abil või kasutatakse pöörduvat lisaseadet.

2. Tulemused

Eespool kirjeldatud meetodil teostatud katses ei tohi peakujulise katseseadme aeglustus olla rohkem kui kolme millisekundi jooksul püsivalt suurem kui 80 g. Aeglustusmääraks võetakse kahe aeglustusmõõdiku näitude keskmine.

3. Samaväärsed katsemeetodid

3.1.

Samaväärsed katsemeetodid on lubatud tingimusel, et saavutatakse punktis 2 nõutavad tulemused, eelkõige võib muuta katseseadme suunda tingimusel, et peatoe ja löögi suuna vaheliste suhteliste nurkade suurus on sama.

3.2.

Punktis 1 kirjeldatud meetodist erineva meetodi samaväärsuse tõendamise eest vastutab meetodit kasutav isik.

(1) Pendli taandatud massi mr suhet pendli kogumassi m vahemaal a löögikeskme ja pöörlemistelje vahel ning vahemaal l raskuskeskme ja pöörlemistelje vahel väljendab järgmine valem: mr = m (l/a).