Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumise kuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatust käsitleva dokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav Internetis: http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 46 – ühtsed sätted, mis käsitlevad kaudse nähtavuse seadmete tüübikinnitust ja mootorsõidukite tüübikinnitust seose nende seamete paigaldamisega

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

02-seeria muudatuste 4. täiendus – jõustumise kuupäev: 22. juuli 2009

4. täienduse 1. parandus – jõustumise kuupäev: 11 november 2009

SISUKORD

EESKIRI

I.   KAUDSE NÄHTAVUSE SEADMED

II.   KAUDSE NÄHTAVUSE SEADMETE PAIGALDAMINE

LISAD

1.   KOHALDAMISALA

Käesolevat eeskirja kohaldatakse:

I.   KAUDSE NÄHTAVUSE SEADMED

2.   MÕISTED

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„kaudse nähtavuse seadmed” – seadmed sõidukiga külgneva liikluspiirkonna jälgimiseks, mis ei ole otseselt nähtav. Kõnealusteks seadmeteks võivad olla tavalised peeglid, kaamerad-monitorid või muud seadmed, mis võimaldavad sõiduki juhil jälgida vaatevälja, mis ei ole vahetult nähtav;

„peegel” – mis tahes seade (välja arvatud sellised seadmed nagu periskoobid), mis on ette nähtud selleks, et võimaldada punktis 15.2.4 määratletud vaatevälja piires vaba vaadet sõiduki taha, küljele või ette;

2.1.1.1.   „sisepeegel” – punktis 2.1 määratletud seade, mida on võimalik paigaldada sõiduki reisijateruumi;

2.1.1.2.   „välispeegel” – punktis 2.1 määratletud seade, mida on võimalik paigaldada sõiduki välispinnale;

2.1.1.3.   „seirepeegel” – muud peeglid kui punktis 2.1.1 määratletud peeglid, mida on võimalik paigaldada sõiduki sisse või sõiduki välispinnale selleks, et võimaldada muid kui punktis 15.2.4 määratletud vaatevälju;

2.1.1.4.   „objektituvastussüsteem” (vision support system) – süsteem, mis võimaldab juhil tuvastada ja/või näha sõiduki läheduses olevaid objekte;

2.1.1.5.   „r” – tähistab keskmist kumerusraadiust, mis on mõõdetud peegelduspinnal 7. lisas kirjeldatud meetodil;

2.1.1.6.   „peegelduspinna punkti põhikumerusraadiused (r i )” – 7. lisas määratletud seadme abil saadud väärtused, mida mõõdetakse punktis 6.1.2.1.2.1 määratletud sirglõiguga b paralleelsel, peegli keskpunkti läbival peegelduspinna kaarel ning kõnealuse sirglõiguga risti oleval kaarel;

2.1.1.7.   „peegelduspinna punkti kumerusraadius (rp)” – põhikumerusraadiuste r i ja r' i aritmeetiline keskmine, st:

2.1.1.8.   „sfääriline pind” – pind, mille raadius on kõigis suundades konstantne ja võrdne;

2.1.1.9.   „asfääriline pind” – pind, millel on ainult ühes tasapinnas konstantne raadius;

2.1.1.10.   „asfääriline peegel” – sfäärilisest ja asfäärilisest osast koosnev peegel, mille peegelduspinnal peab olema tähistatud üleminek sfääriliselt osalt asfäärilisele osale. Peegli peatelje kumerus on defineeritud koordinaatsüsteemis x/y, mis on määratletud sfääri põhisegmendi raadiusega, millel:

2.1.1.11.   „peegelduspinna keskpunkt” – peegelduspinna nähtava piirkonna keskpunkt;

2.1.1.12.   „peegli koosteelementide kumerusraadius” – raadius c ringi kaarel, mis kõige täpsemalt väljendab kõnealuse osa kumerust;

2.1.1.13.   „peegliklass” – kõik seadmed, millel on üks ühine omadus või funktsioon või mitu ühist omadust või funktsiooni. Peeglid jaotatakse järgmistesse klassidesse:

„kaudse nähtavuse kaamera-monitorseade” – punktis 2.1 määratletud seade, mille korral vaateväli tagatakse punktides 2.1.2.1 ja 2.1.2.2 määratletud kaamera-monitori kombinatsiooni abil;

2.1.2.1.   „kaamera” – seade, millele tekitatakse välise objekti kujutis ja mis seejärel muudab kõnealuse kujutise signaaliks (nt videosignaaliks);

2.1.2.2.   „monitor” – seade, mille abil muudetakse signaal kujutiseks spektri nähtavas alas;

2.1.2.3.   „tuvastamine” – võime eristada teatavast kaugusest mingit objekti selle objekti taustast/ümbrusest;

2.1.2.4.   „heleduskontrast” – objekti ja selle vahetu tausta/ümbruse heleduse erinevus, tänu millele on objekti võimalik selle taustast/ümbrusest eristada;

2.1.2.5.   „eraldusvõime” – väikseim detail, mida on nägemistaju abil võimalik eristada, st tajuda suuremast tervikust eraldi. Inimsilma eraldusvõimet nimetatakse nägemisteravuseks;

2.1.2.6.   „kriitiline objekt” – ringikujuline objekt läbimõõduga D0 = 0,8 m (2);

2.1.2.7.   „kriitiline taju” – tajumistase, mida inimsilm on tavaliselt erinevates tingimustes võimeline saavutama. Liiklustingimustes on kriitilise taju piirväärtuseks kaheksa kaareminuti suurune nähtavusnurk;

2.1.2.8.   „vaateväli” – kolmemõõtmelise ruumi osa, mida on võimalik kaudse nähtavuse seadme abil jälgida. Kui ei ole teisiti ette nähtud, siis põhineb see nähtavusel, mida võimaldavad maapinna tasandil muud seadmed kui peeglid. See võib olla piiratud asjaomase tuvastuskaugusega, mis vastab kriitilisele objektile;

2.1.2.9.   „tuvastuskaugus” – kaugus, mida mõõdetakse maapinna tasandil vaatluse võrdluspunktist kuni äärmise punktini, kus kriitilist objekti on veel võimalik tajuda (kus kriitilise taju piirväärtus on vaevalt saavutatud);

2.1.2.10.   „kriitiline vaateväli” – ala, milles kriitiline objekt peab kaudse nähtavuse seadme abil olema tuvastatud ja mida määratletakse nurga ning ühe või mitme tuvastuskauguse kaudu;

2.1.2.11.   „vaatluse võrdluspunkt” – selle sõidukiga seotud punkt, mille suhtes kehtib ettenähtud vaateväli. Selle punkti määrab maapinna tasandil juhi okulaarpunktide kaudu kulgeva vertikaaltasapinna ning sõiduki keskpikitasapinnaga paralleelse, 20 cm väljapool sõidukit kulgeva tasapinna lõike projektsioon;

2.1.2.12.   „spektri nähtav ala” - valgus, mille lainepikkus on inimsilma tajupiirkonnas, st 380–780 nm;

2.1.2.13.   „valvekaamera-monitor-salvestusseade” – kaamera koos monitori või salvestusseadmega (mis ei ole punktis 2.1.2 määratletud kaamera-monitorseade), mille saab paigaldada sõiduki sisse või sõidukist väljapoole, et võimaldada muid kui punktis 15.2.4 määratletud vaatevälju või mis oleks turvasüsteemiks sõidukis ja selle ümber;

2.1.3.   „muud kaudse nähtavuse seadmed” – punktis 2.1 määratletud seadmed, mille korral vaatevälja ei tekitata peegli ega kaamera-monitori-tüüpi kaudse nähtavuse seadme abil;

2.1.4.   „kaudse nähtavuse seadme tüüp” – seadmed, mis ei erine üksteisest järgmiste põhiomaduste poolest:

3.   TÜÜBIKINNITUSTAOTLUS

3.1.   Kaudse nähtavuse seadme tüübikinnituse taotluse esitab kaubanime või kaubamärgi omanik või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

3.2.   Teatise näidis on esitatud 1. lisas.

Iga kaudse nähtavuse seadme tüübi taotlusega kaasneb:

3.3.1.   peeglite puhul neli näidist: kolm katsetamiseks ja üks jääb laborisse mis tahes lisauuringute tarvis, mis võivad hiljem vajalikuks osutuda. Labor võib nõuda lisanäidiseid.

3.3.2.   muude kaudse nähtavuse seadmete puhul: iga osa kohta üks näidis.

4.   TÄHISTUS

4.1.   Tüübikinnituse saamiseks esitatud kaudse nähtavuse seadmete näidistel peab olema valmistaja kaubanimi või -märk; kõnealune märgistus peab olema selgelt loetav ja kustumatu.

4.2.   Igal seadmel peab olema piisavalt suur ala tüübikinnitusmärgi jaoks, mis peab olema loetav, kui seade on paigaldatud sõidukile; see ala näidatakse ära 1. lisas osutatud joonistel.

5.   TÜÜBIKINNITUSE ANDMINE

5.1.   Kui tüübikinnituse saamiseks esitatud näidised vastavad käesoleva eeskirja punkti 6 nõuetele, antakse asjaomasele kaudse nähtavuse seadmele tüübikinnitus.

5.2.   Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit (praegu 02) näitavad tüübikinnituse andmise ajaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud olulisemate tehniliste muudatuste seeriat. Sama lepinguosaline ei tohi anda sama numbrit teisele kaudse nähtavuse seadme tüübile.

5.3.   Teatis kaudse nähtavuse seadme tüübile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, selle andmisest keeldumise, selle laiendamise, selle tühistamise või tootmise lõpetamise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele vormis, mis vastab käesoleva eeskirja 3. lisas esitatud näidisele.

Igale käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saanud kaudse nähtavuse seadme tüübile tuleb lisaks punktides 4.1 kirjeldatud märkidele kinnitada punktis 4.2 kirjeldatud nähtavale kohale rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb järgmistest osadest:

5.4.1.   ringiga ümbritsetud täht „E”, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (3);

5.4.2.   tüübikinnitusnumber;

5.4.3.   lisatähis I, II, III, IV, V, VI või VII, mis näitab peeglitüübi klassi, või tähis S, kui tegemist on muu kaudse nähtavuse seadmega kui peegliga. Lisatähis paigutatakse mis tahes sobivasse kohta ringiga ümbritsetud E-tähe lähedale.

5.5.   Tüübikinnitusmärk ja lisatähis peavad olema selgesti loetavad ja kustumatud.

5.6.   Käesoleva eeskirja 5. lisas on esitatud tüübikinnitusmärgi ja lisatähise kujunduse näidis.

6.   NÕUDED

6.1.   PEEGLID

6.1.1.   ÜLDNÕUDED

6.1.1.1.   Kõik peeglid peavad olema reguleeritavad.

6.1.1.2.   Peegelduspinna serv peab olema ümbritsetud kaitsekattega (hoidikuga jne), mille perimeetril peab väärtus c kõigis punktides ja suundades olema 2,5 mm või suurem. Kui peegelduspind ulatub üle kaitsekatte, peab kõverusraadius c eenduva osa serval olema vähemalt 2,5 mm ja peegelduspind peab ennistuma kaitsekattesse, kui kaitsekatte suhtes kõige välimisse punkti rakendatakse horisontaalsuunas ja sõiduki keskpikitasapinnaga ligikaudu paralleelset 50 N suurust jõudu.

6.1.1.3.   Kui peegel paigaldatakse tasasele pinnale, peab selle kõigi osade (sealhulgas nende osade, mis jäävad pärast punktis 6.1.3.2 kirjeldatud katse korraldamist toe külge kinnitatuks), mis on võimalikus staatilises kokkupuutes 165 mm läbimõõduga keraga (sisepeegli korral) ja 100 mm läbimõõduga keraga (välispeegli korral), kõverusraadius c olema vähemalt 2,5 mm, sõltumata peegli reguleerimisasendist.

6.1.1.4.   Punktis 6.1.1.3 raadiusele esitatud nõuded ei kehti kinnitusavade või -süvendite servade kohta, kui nende läbimõõt või pikim diagonaal ei ületa 12 mm, eeldusel et servad on ümardatud.

6.1.1.5.   Peeglite sõiduki külge kinnitamise vahend peab olema sellise ehitusega, et silinder raadiusega 70 mm (50 mm L-kategooria sõiduki puhul), mille tiirlemis- või pöörlemistelg või üks tiirlemis- või pöörlemistelgedest tagab peegli paindumise asjaomase löögi suunas, läbib vähemalt mingi selle pinna osa, millele kinnitusvahend on kinnitatud.

6.1.1.6.   Kõnealuseid sätteid ei kohaldata punktides 6.1.1.2 ja 6.1.1.3 nimetatud välispeeglite osade suhtes, mis on valmistatud materjalist, mille Shore'i kõvadus A ei ületa 60.

6.1.1.7.   Sisepeeglite selliste osade korral, mis on valmistatud materjalist, mille Shore'i kõvadus A ei ületa 50 ja mis on paigaldatud jäiga toe külge, kehtivad punktides 6.1.1.2 ja 6.1.1.3 esitatud nõuded ainult toe kohta.

6.1.2.   ERINÕUDED

6.1.2.1.   MÕÕTMED

6.1.2.1.1.   Sisemised tahavaatepeeglid (I klass)

Peegelduspinna mõõtmed peavad olema sellised, et moodustuva pinna sisse oleks võimalik joonistada ristkülik, mille ühe külje pikkus on 40 mm ja teise külje pikkus a mm, mida arvutatakse valemiga:

ja r on kumerusraadius.

6.1.2.1.2.   Põhilised välimised tahavaatepeeglid (II ja III klass)

6.1.2.1.2.1.   Peegelduspinna mõõtmed peavad olema sellised, et moodustuva pinna sisse oleks võimalik joonistada:

6.1.2.1.2.2.   a ja b miinimumväärtused on esitatud allpool olevas tabelis:

6.1.2.1.3.   Lainurk-välispeeglid (IV klass)

Peegelduspinna piirjoonte geomeetriline kuju peab olema lihtne ja peegelduspinna mõõtmed sellised, et need tagavad vajadusel koos II klassi kuuluva välispeegliga punktis 15.2.4.4 ettenähtud vaatevälja.

6.1.2.1.4.   Lähivaate-välispeeglid (V klass)

Peegelduspinna piirjoonte geomeetriline kuju peab olema lihtne ja peegelduspinna mõõtmed sellised, et peegel tagab punktis 15.2.4.5 ettenähtud vaatevälja.

6.1.2.1.5.   Esipeeglid (VI klass)

Peegelduspinna piirjoonte geomeetriline kuju peab olema lihtne ja peegelduspinna mõõtmed sellised, et peegel tagab punktis 15.2.4.6 ettenähtud vaatevälja.

6.1.2.1.6.   Kerega L-kategooria sõidukite peeglid (VII klass)

6.1.2.1.6.1.   Välimised põhipeeglid (VII klass)

Peegelduspinna minimaalsed mõõtmed on järgmised:

Peegelduspinna maksimaalsed mõõtmed on järgmised:

6.1.2.2.   Peegelduspind ja peegeldustegurid

6.1.2.2.1.   Peegli peegelduspind peab olema kas tasapinnaline või sfääriliselt kumer. Välispeeglid võivad olla varustatud täiendava asfäärilise osaga eeldusel, et põhipeegel vastab kaudsele vaateväljale esitatud nõuetele.

6.1.2.2.2.   Peeglite kumerusraadiuste vahelised erinevused

6.1.2.2.2.1.   Raadiuste ri või r'i ja rp vaheline erinevus ei tohi üheski võrdluspunktis ületada 0,15 r.

6.1.2.2.2.2.   Kumerusraadiuste (rp1, rp2 ja rp3) ning raadiuse r vaheline erinevus ei tohi ületada 0,15 r.

6.1.2.2.2.3.   Kui r on vähemalt 3 000 mm, asendatakse punktides 6.1.2.2.2.1 ja 6.1.2.2.2.2 nimetatud väärtus 0,15 r väärtusega 0,25 r.

6.1.2.2.3.   Peeglite asfäärilistele osadele esitatavad nõuded

6.1.2.2.3.1.   Asfäärilised peeglid peavad olema suuruselt ja kujult piisavad juhile vajaliku teabe andmiseks. See tähendab tavaliselt, et peeglid on oma teatavas punktis vähemalt 30 mm laiused.

6.1.2.2.3.2.   Asfäärilise osa kumerusraadius ri peab olema vähemalt 150 mm.

Sfäärilistel peeglitel peab väärtus r olema vähemalt:

6.1.2.2.4.1.   1 200 mm sisemiste tahavaatepeeglite puhul (I klass);

6.1.2.2.4.2.   1 200 mm põhiliste välimiste tahavaatepeeglite puhul (II ja III klass);

6.1.2.2.4.3.   300 mm välimiste lainurkpeeglite (IV klass) ja välimiste lähivaatepeeglite puhul (V klass);

6.1.2.2.4.4.   200 mm esipeeglite puhul (VI klass);

6.1.2.2.4.5.   1 000 mm või üle 1 500 mm VII klassi peeglite puhul.

6.1.2.2.5.   Vastavalt 6. lisas kirjeldatud meetodile peab kindlaksmääratud normaalne peegeldustegur olema vähemalt 40 %.

Muudetava peegeldusastmega peegelduspindade korral peab päevane asend võimaldama ära tunda liikluses kasutatavaid signaalvärvusi. Öise asendi normaalne peegeldustegur ei tohi olla alla 4 %.

6.1.2.2.6.   Peegelduspind peab säilitama punktis 6.1.2.2.5 kehtestatud omadused ka siis, kui see peaks normaalsel kasutamisel olema pikemat aega allutatud ebasoodsatele ilmastikutingimustele.

6.1.3.   Katse

I–VI ja VII klassi (millel on samasugused seadised kui III klassi peeglitel) peegleid tuleb katsetada punktides 6.1.3.2.1 ja 6.1.3.2.2 kirjeldatud viisil. VII klassi kuuluvaid varrega peegleid tuleb katsetada punktis 6.1.3.2.3 kirjeldatud viisil.

6.1.3.1.1.   Punktis 6.1.3.2 kirjeldatud katsetamist ei nõuta välispeegli puhul, mille ükski osa sõltumata peegli reguleerimisasendist ei ole maapinnale lähemal kui 2 meetrit, kui sõiduk on koormatud suurima tehniliselt lubatud massiga.

Kõnealust erandit kohaldatakse ka peeglite selliste kinnitusvahendite (kinnitusplaadid, vardad, pöördliigendid jne) suhtes, mis asuvad maapinnale lähemal kui 2 meetrit ega ulatu üle sõiduki kogulaiuse, kui kogulaiust mõõdetakse põikitasapinnast, mis läbib peegli alumisi kinnituspunkte või mis tahes kõnealusest tasapinnast eespool paiknevaid punkte, kui sõiduk on selles kohas laiem kui kinnituspunktides.

Sellisel juhul tuleb esitada selgitus selle kohta, et peegel tuleb oma kinnitusvahendite abil paigaldada eespool nimetatud tingimustele vastavasse kohta.

Selle erandi kohaldamisel tuleb vardale kustutamatult märkida tähis

ning tüübikinnitustunnistusele tuleb teha sellekohane märge.

6.1.3.2.   Löökkatse

Käesolevale punktile vastavat katset ei viida läbi kerega ühendatud seadmetega, mis annavad sõiduki ette peegelduspiirkonna, mille nurk on maksimaalselt 45° sõiduki keskpikitasapinna suhtes, või seadmetega, mis ei eendu rohkem kui 100 mm mõõdetuna eeskirja nr 26 kohaselt alas väljaspool sõiduki keret.

6.1.3.2.1.   Katsestendi kirjeldus

Katsestend koosneb pendlist, mis võib liikuda kahe omavahel risti oleva horisontaaltelje sihis, millest üks on risti pendli liikumistrajektoori hõlmava tasapinnaga.

Pendli otsas on vasar, mille moodustab 165 ± 1 mm läbimõõduga jäik kera, mis on kaetud 5 mm paksuse kummist kattega, mille Shore'i kõvadus A on 50.

Lisatakse seade, mis võimaldab kindlaks määrata varda saavutatud maksimaalse nurga liikumistasapinnal.

Pendlile kindlalt kinnitatud tugi hoiab näidiseid kooskõlas punktis 6.1.3.2.2.6 määratletud lööginõuetega.

Joonisel 1 on esitatud katsestendi mõõtmed (mm) ja konstruktsiooni erinõuded.

Joonis 1

6.1.3.2.1.2.   Pendli löögikese peab kokku langema vasara kerakujulise otsa keskmega. See on kaugusel l pendli liikumistasapinna võnketeljest, mis on 1 m ±5 mm. Pendli taandatud mass on mo = 6,8 ±0,05 kg. Massi mo suhet pendli kogumassi m ning pendli raskuskeskme ja selle pöörlemistelje vahelisse vahekaugusesse d väljendab võrrand:

6.1.3.2.2.   Katse kirjeldus

6.1.3.2.2.1.   1. Peegel kinnitatakse toe külge peegli tootja või vajadusel sõidukitootja soovituste kohaselt.

Peegli asukoht katse ajal:

6.1.3.2.2.2.1.   Peegel tuleb paigaldada pendelkatsestendile nii, et selle horisontaal- ja vertikaaltelg on samas asendis kui siis, kui peegel on taotleja paigaldusjuhiste kohaselt sõidukile paigaldatud.

6.1.3.2.2.2.2.   Kui peegel on oma aluse suhtes reguleeritav, peab katseasend olema selline, et liigendid töötaksid taotleja poolt määratud reguleerimispiirkonnas võimalikult halvasti.

6.1.3.2.2.2.3.   Kui peegli kaugust alusest on võimalik vastava seadisega reguleerida, tuleb seadis paigutada sellisesse asendisse, mille korral peegli kaitsekatte ja aluse vahekaugus on lühim.

6.1.3.2.2.2.4.   Kui peegelduspinda saab kaitsekatte sees liigutada, tuleb peegelduspind reguleerida nii, et selle sõidukist kõige kaugemal asetsev ülanurk asub kattest kaugeimas võimalikus asendis.

6.1.3.2.2.3.   Välja arvatud sisepeeglite katsel 2 (vt punkt 6.1.3.2.2.6.1), mille korral pendel on vertikaalasendis, läbivad vasara keset läbivad horisontaalsed ja pikisuunalised vertikaaltasapinnad punktis 2.1.1.10 määratletud peegelduspinna keskpunkti. Pendli pikisuunaline võnkumissuund on paralleelne sõiduki keskpikitasapinnaga.

6.1.3.2.2.4.   Kui punktides 6.1.3.2.2.1 ja 6.1.3.2.2.2 sätestatud reguleerimistingimustel takistavad peegli mingid osad vasara tagasiliikumist, tuleb löögipunkt ümber paigutada kõnealuse tiirlemis- või pöörlemistelje suunas risti.

Löögipunkti ei tohi ümber paigutada rohkem, kui see on hädavajalik katse teostamiseks; ümberpaigutamist tuleb piirata järgmiselt:

6.1.3.2.2.5.   Katsel lastakse vasar lahti asendist, mis moodustab vertikaaltasapinnaga 60° nurga nii, et vasar lööb vastu peeglit just hetkel, kui pendel saavutab vertikaalasendi.

Peeglid allutatakse löökkatsetele järgmistes erinevates tingimustes:

6.1.3.2.2.6.1.   Sisepeeglid

6.1.3.2.2.6.2.   Välispeeglid

Kui II või III klassi tahavaatepeeglid on kinnitatud sama kinnitusvahendi külge kui IV klassi tahavaatepeeglid, teostatakse eespool nimetatud katsed alumise peegliga. Katsete eest vastutav tehniline teenistus võib siiski ülemisel peeglil ühte või mõlemat katset korrata juhul, kui see peegel ei asu maapinnast kõrgemal kui 2 meetrit.

6.1.3.2.3.   Hoidiku külge kinnitatud kaitsekatte paindekatse (VII klass)

6.1.3.2.3.1.   Katse kirjeldus

Kaitsekate on seadmesse paigutatud horisontaalselt nii, et kinnituselemendi reguleerimisseadist on võimalik kindlalt lukustada. Reguleerimisseadise kinnituskoha juures olev kõige lähem ots fikseeritakse kaitsekatte suurima mõõtme suunas 15 mm laiuse tõkestiga, mis katab katte kogu laiuses.

Teise otsa asetatakse eespool kirjeldatule analoogne tõkesti nii, et kattele on võimalik rakendada ettenähtud katsekoormust (joonis 2). Kaitsekatte katsetatavale otsale vastasoleva otsa võib joonisel 2 kujutatud asendis hoidmise asemel lukustada.

Joonis 2

Tahavaatepeegli paindekatsestendi näidis

6.1.3.2.3.2.   Katsekoormus on 25 kg, mida tuleb rakendada minuti jooksul.

6.1.3.3.   Katsetulemused

Punktis 6.1.3.2 kirjeldatud katsel peab pendel pärast lööki jätkama võnkumist nii, et pendlivarda asendi projektsioon liikumistasapinnal moodustab vertikaali suhtes vähemalt 20° nurga. Nurka tuleb mõõta täpsusega ± 1°.

6.1.3.3.1.1.   Seda nõuet ei kohaldata tuuleklaasile kinnitatavate peeglite suhtes, mille kohta kehtivad pärast katset punktis 6.1.3.3.2 esitatud nõuded.

6.1.3.3.1.2.   Kõigil II ja IV klassi tahavaatepeeglitel ja nendel III klassi tahavaatepeeglitel, mille kinnitamisel kasutatakse samu kinnitusvahendeid kui IV klassi peeglitel, vähendatakse nõutavat vertikaalnurka 20 kraadilt 10 kraadini.

6.1.3.3.2.   Kui tuuleklaasile kinnitatud peegli kinnitusvahend puruneb punktis 6.1.3.2 kirjeldatud katsel, tohib allesjäänud osa eenduda alusest maksimaalselt 10 mm ning peegli kuju pärast katset peab vastama punktis 6.1.1.3 esitatud nõuetele.

Peegelduspind ei tohi punktis 6.1.3.2 kirjeldatud katsetel puruneda. Peegelduspinna purunemine on siiski lubatud, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

6.1.3.3.3.1.   klaasikillud on endiselt kinni kas katte siseküljel või kattele tugevasti kinnitatud pinna küljes; klaasi osaline eraldumine katte siseküljelt on lubatud, kui klaas ei ole eraldunud pragudest mõlemal pool rohkem kui 2,5 mm. Väikeste kildude eraldumine klaasipinnast löögipunktis on lubatud;

6.1.3.3.3.2.   peegelduspind on valmistatud turvaklaasist.

6.2.   MUUD KAUDSE NÄHTAVUSE SEADMED KUI PEEGLID

6.2.1.   ÜLDNÕUDED

6.2.1.1.   Kui kasutajal on vaja kaudse nähtavuse seadet reguleerida, peab see võimalik olema ilma tööriistadeta.

6.2.1.2.   Kui kaudse nähtavuse seade on suuteline kogu ettenähtud vaatevälja tekitama ainult vaatevälja skaneerimise teel, ei tohi kogu protsess, mis hõlmab skaneerimist, kujutise taasesitust ja algolekusse lähtestamist, kesta kauem kui kaks sekundit.

6.2.2.   KAUDSE NÄHTAVUSE KAAMERA-MONITORSEADMED

6.2.2.1.   Üldnõuded

6.2.2.1.1.   Kui kaudset nähtavust võimaldav kaamera-monitorseade on asetatud tasasele pinnale, peab selle kõigi osade, mis on võimalikus staatilises kokkupuutes keraga läbimõõduga 165 mm (monitori korral) ja keraga läbimõõduga 100 mm (kaamera korral), kõverusraadius c olema vähemalt 2,5 mm sõltumata seadme reguleerimisasendist.

6.2.2.1.2.   Punktis 6.2.2.1.1 raadiusele esitatud nõuded ei kehti kinnitusavade või -süvendite servade kohta, kui nende läbimõõt või pikim diagonaal ei ületa 12 mm, eeldusel et servad on ümardatud.

6.2.2.1.3.   Kaamera ja monitori selliste osade korral, mis on valmistatud materjalist, mille Shore'i kõvadus A ei ületa 60 ja mis on paigaldatud jäiga toe külge, kehtivad punkti 6.2.2.1.1 nõuded ainult toe kohta.

6.2.2.2.   Talitlusnõuded

6.2.2.2.1.   Kaamera peab töötama hästi ka väheses päikesevalguses. Kaamera peab andma väheses päikesevalguses vähemalt 1:3 heleduskontrasti, mis on väljaspool kujutise seda osa, milles valgusallikat reprodutseeritakse (tingimused vastavalt standardile EN 12368:8.4). Kaameraväline valgusallikas peab olema valgustustihedusega 40 000 lx. Kujutist vastuvõtva elemendi tasapinna ristsirget ning vastuvõtva elemendi keskpunkti ja valgusallikat ühendava sirge vaheline nurk peab olema 10°.

6.2.2.2.2.   Monitori tekitatav minimaalne kontrastsus erinevates valgustustingimustes peab vastama rahvusvahelisele standardile ISO 15008:2003.

6.2.2.2.3.   Monitori keskmist heledust peab olema võimalik reguleerida kas käsitsi või automaatselt vastavaks keskkonnatingimustele.

6.2.2.2.4.   Heleduskontrasti mõõtmised tuleb läbi viia vastavalt standardile ISO 15008:2003.

6.2.3.   MUUD KAUDSE NÄHTAVUSE SEADMED

Tuleb tõendada seadme vastavust järgmistele nõuetele:

6.2.3.1.   Seade peab tajuma spektri nähtavat ala ning alati taasesitama kujutise nii, et puudub vajadus töödelda seda spektri nähtavaks alaks.

6.2.3.2.   Süsteemi töö tuleb tagada tingimustes, milles süsteem kasutusele võetakse. Sõltuvalt kujutiste saamiseks ja taasesitamiseks kasutatavast tehnikast kohaldatakse punkti 6.2.2.2 kas täielikult või osaliselt. Muudel juhtudel võib selleks punktile 6.2.2.2 vastava tundlikkusega süsteemi abil näidata ja tõendada, et süsteem tagab töö, mis vastab nõuetele või ületab kõnealuseid nõudeid, ning samuti tõendada, et tagatakse süsteemi töö, mis vastab peegli või kaamera-monitori-tüüpi kaudse nähtavuse seadmete nõuetele või ületab nimetatud nõudeid.

7.   KAUDSE NÄHTAVUSE SEADME TÜÜBI MUUTMINE JA TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE

Iga kaudse nähtavuse seadme tüübi muudatusest, sealhulgas selle ühendamine kere külge, tuleb teatada kaudse nähtavuse seadme tüübile tüübikinnituse andnud haldusasutusele. Seejärel võib kõnealune asutus kas:

7.1.1.   võtta seisukoha, et kõnealustel muudatustel ei ole negatiivset mõju ja et kaudse nähtavuse seade vastab endiselt nõuetele; või

7.1.2.   nõuda katsete tegemise eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt täiendavat katsearuannet.

7.2.   Muudatuste loetelu sisaldav teatis tüübikinnituse andmise või sellest keeldumise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 5.3 sätestatud korras.

7.3.   Tüübikinnituse laiendamisest teatatakse kõikidele eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele punktis 5.3 sätestatud korras.

7.4.   Tüübikinnituse laienduse andnud pädev asutus annab igale niisuguse laienduse kohta koostatud teatisele seerianumbri.

8.   TOODANGU NÕUETELE VASTAVUS

8.1.   Toodangu nõuetele vastavuse kontrollimise kord peab olema kooskõlas kokkuleppe liites 2 (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2) sätestatud menetlusega.

8.2.   Iga käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud kaudse nähtavuse seade peab olema valmistatud nii, et see vastab kinnitatud tüübile, täites punktis 6 sätestatud nõuded.

9.   KARISTUSED TOODANGU MITTEVASTAVUSE KORRAL

9.1.   Kaudse nähtavuse seadme tüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui punktis 8.1 sätestatud nõue ei ole täidetud või kui kaudse nähtavuse seadme tüüp ei vasta punktis 8.2 ette nähtud nõuetele.

9.2.   Kui käesolevat eeskirja rakendav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on varem andnud, teatab ta sellest viivitamata teistele käesolevat eeskirja rakendavatele kokkuleppeosalistele, saates neile tüübikinnitusteate koopia, mille lõppu on lisatud suurte tähtedega kirjutatud märkus „TÜÜBIKINNITUS TÜHISTATUD” koos kuupäeva ning allkirjaga.

10.   TOOTMISE LÕPLIK PEATAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab täielikult käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõiduki tootmise, teavitab ta sellest tüübikinnituse andnud asutust. Asjaomase teatise saamise järel teavitab asutus sellest teisi käesolevat eeskirja kohaldavaid kokkuleppeosalisi, saates neile tüübikinnitusteate koopia, mille lõppu on lisatud suurte tähtedega kirjutatud märkus „TOOTMINE LÕPETATUD” koos kuupäeva ja allkirjaga.

11.   TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA HALDUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised peavad edastama ÜRO sekretariaadile tüübikinnituskatsete läbiviimise eest vastutavate tehniliste teenistuste ja/või nende haldusasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnitusi ja kellele tuleb saata teatis teistes riikides välja antud tüübikinnituste, nende laiendamise, nende andmisest keeldumise või nende tühistamise kohta.

II.   KAUDSE NÄHTAVUSE SEADMETE PAIGALDAMINE

12.   MÕISTED

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

12.1.   „juhi okulaarpunktid” – kaks teineteisest 65 mm kaugusel olevat punkti, mis asuvad vertikaalselt 635 mm kõrgusel 8. lisas määratletud juhiistme punktist R. Neid punkte ühendav sirgjoon on risti sõiduki vertikaalse keskpikitasapinnaga. Kaht okulaarpunkti ühendava sirglõigu keskpunkt on vertikaaltasapinnal, mis peab läbima sõiduki tootja poolt juhile ette nähtud istekoha keset;

„mõlema silma vaateväli” – summaarne vaateväli, mis tekib parema ja vasaku silma monokulaarsete vaateväljade liitmisel (vt joonis 3).

Joonis 3

„sõidukitüüp seoses kaudse nähtavusega” – mootorsõidukid, mis on võrdväärsed järgmiste põhiomaduste poolest;

12.3.1.   kaudse nähtavuse seadme tüüp;

12.3.2.   vaatevälja vähendavad sõiduki kere omadused;

12.3.3.   R-punkti koordinaadid (vajaduse korral);

12.3.4.   kohustuslike ja (kui on paigaldatud) lisavarustuse hulka kuuluvate kaudse nähtavuse seadmete ettenähtud asukohad ja tüübikinnitusmärgistused;

12.4.   „L2-, L5-, M1-, M2-, M3-, N1-, N2- ja N3-kategooria sõidukid” – sõidukite kategooriad, nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni R.E.3 7. lisas (TRANS/WP.29/78/Rev.1/Amend.2);

12.5.   „eestjuhitav sõiduk” – konfiguratsioon, mille puhul üle poole mootori pikkusest on esiklaasi alumise serva eespoolseimast punktist tagapool ja rooliratta rumm asub sõiduki pikkuse esimeses veerandis.

13.   TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

13.1.   Sõiduki tüübikinnituse taotluse seoses kaudse nähtavuse seadmete paigaldamisega peab esitama sõiduki valmistaja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

13.2.   Teatise näidis on esitatud 2. lisas.

13.3.   Tüübikinnituskatsete eest vastutavale tehnilisele teenistusele esitatakse kinnitatava sõidukitüübi representatiivsõiduk.

13.4.   Enne tüübikinnituse andmist veendub pädev asutus toodangu nõuetele vastavuse kontrolli tõhususe tagamiseks vajalike rahuldavate meetmete olemasolus.

14.   TÜÜBIKINNITUSE ANDMINE

14.1.   Kui punkti 13 alusel kinnitamiseks esitatud sõidukitüüp vastab käesoleva eeskirja punkti 15 nõuetele, antakse sellele sõidukitüübile kinnitus.

14.2.   Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit (praegu 02) näitavad tüübikinnituse andmise ajaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud olulisemate tehniliste muudatuste seeriat. Sama lepinguosaline ei anna sama kinnitusnumbrit teisele sõidukitüübile.

14.3.   Teatis sõiduki tüübile tüübikinnituse andmise, selle andmisest keeldumise, selle laiendamise või tühistamise kohta vastavalt käesolevale eeskirjale edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele käesoleva eeskirja 4. lisas esitatud näidisele vastaval vormil.

15.   NÕUDED

15.1.   ÜLDSÄTTED

15.1.1.   Sõidukile paigaldatud punktis 15.2.1.1.1 esitatud kohustuslikud ja (kui on paigaldatud) lisavarustuse hulka kuuluvad kaudse nähtavuse seadmed peavad vastama käesoleva eeskirja alusel kinnitatud tüübile.

15.1.2.   Peeglid või muud kaudse nähtavuse seadmed tuleb paigaldada viisil, et peegel või muu kaudse nähtavuse seade ei liiguks nii, et mõõdetud vaateväli muutub oluliselt või vibreerib niivõrd palju, et sõidukijuht tõlgendab saadud kujutist valesti.

15.1.3.   Punktis 15.1.2 esitatud nõuded peavad olema täidetud, kui sõiduk sõidab kiirusega, mis on kuni 80 % maksimaalsest valmistajakiirusest, kuid ei ületa 150 km/h.

15.1.4.   Eespool määratletud vaateväljad kehtivad mõlema silma vaatevälja suhtes, kui juhi silmad on punktile 12.1 vastavad okulaarpunktid. Vaateväljad määratakse kindlaks siis, kui sõiduk on töökorras, nagu määratletud dokumendi TRANS/WP.29/78/Rev.1/Amend.2 7. lisa punktis 2.5.4 ning M1- ja N1-kategooria sõiduki esiistmel on üks reisija (75 kg). Läbi akende määratuna peab akende valguse läbilaskvustegur vastama eeskirja nr 43 21. lisale.

15.2.   PEEGLID

15.2.1.   Arv

15.2.1.1.   Kohustuslike peeglite minimaalne arv

15.2.1.1.1.   Punktis 15.2.4 ettenähtud vaateväljad tuleb saavutada kohustuslike peeglite minimaalse arvuga, nagu on esitatud alljärgnevas tabelis. Kui peegel ei ole kohustuslik, ei tohi kohustuslikuks lugeda ka mingit muud kaudse nähtavuse seadet.

15.2.1.1.2.   Juhul kui punktis 15.2.4.6 kirjeldatud esipeegli ja/või punktis 15.2.4.5 kirjeldatud lähivaatepeegli ettenähtud vaatevälja saab saavutada muu kaudse nähtavuse seadmega, millele on antud tüübikinnitus kooskõlas punktiga 6.2 ja mis on paigaldatud vastavalt punktile 15, võib seda seadet kasutada nimetatud peegli või peeglite asemel.

Kui on kasutatud kaamera-monitorseadet, peab monitor näitama ainult:

15.2.1.1.3.   Kerega L-kategooria sõidukite puhul nõutavad tahavaatepeeglid

Kui paigaldatud on vaid üks välimine tahavaatepeegel, peab see asuma parempoolse liiklusega riikides sõiduki vasakul küljel ja vasakpoolse liiklusega riikides sõiduki paremal küljel.

15.2.1.1.4.   Lisavarustuse hulka kuuluvad tahavaatepeeglid L-kategooria sõidukite puhul

Välimist tahavaatepeeglit on lubatud paigaldada punktis 15.2.1.1.3 osutatud sõiduki kohustusliku tahavaatepeegli asukohakülje vastasküljele. Tahavaatepeegel peab vastama käesolevas eeskirjas sätestatud nõuetele.

15.2.1.2.   Käesoleva eeskirja sätteid ei kohaldata punktis 2.1.1.3 määratletud seirepeeglite suhtes. Vaatamata sellele peavad välimised seirepeeglid olema paigaldatud maapinnast vähemalt 2 meetri kõrgusele, kui sõiduk on koormatud oma suurima tehniliselt lubatud massiga.

15.2.2.   Asukoht

15.2.2.1.   Peeglid peavad olema paigaldatud nii, et normaalses juhtimisasendis juhiistmel istuval juhil on selge vaade sõiduki taga, küljel (külgedel) või ees olevale teele.

15.2.2.2.   Välispeeglid on nähtavad läbi küljeakende või läbi tuuleklaasi osa, mida puhastavad klaasipuhastid. Viimatinimetatud sätet (st sätet tuuleklaasi klaasipuhastiga puhastatava piirkonna kohta) ei kohaldata ehituslikel põhjustel siiski:

15.2.2.3.   Sõiduki vaatevälja mõõtmisel, kui sõidukil on šassii/juhikabiin, esitab tootja kere minimaalse ja maksimaalse laiuse ning vajaduse korral paigaldatakse mõõtmisel simulatsiooniks mudelplaat. Kõik sõidukite ja peeglite katsetatavad kombinatsioonid peavad olema näidatud sõidukitele peeglite paigaldamist käsitlevas sõiduki EÜ tüübikinnitustunnistuses (vt 4. lisa).

15.2.2.4.   Ettenähtud välispeegel sõiduki juhipoolsel küljel tuleb paigaldada nii, et sõiduki vertikaalse keskpikitasapinna ning peegli keset läbiva vertikaaltasapinna ja juhi okulaarpunkte ühendava 65 mm pikkuse sirglõigu keskpunkti vahel olev nurk ei ole suurem kui 55°.

15.2.2.5.   Peeglid ei tohi sõiduki väliskerest välja ulatuda oluliselt rohkem, kui on vaja punktis 15.2.4 määratletud vaateväljadega seotud nõuete täitmiseks.

15.2.2.6.   Kui välispeegli alumine serv ei ole maapinnast kõrgemal kui 2 m juhul, kui sõiduk on koormatud oma suurima tehniliselt lubatud massiga, ei tohi nimetatud peegel sõiduki ilma peegliteta mõõdetud üldlaiusest välja ulatuda rohkem kui 250 mm.

15.2.2.7.   V ja VI klassi peeglid tuleb sõidukile paigaldada nii, et sõltumata nende reguleerimisjärgsest asendist, ei ole kõnealuste peeglite või nende hoidikute mitte ükski osa maapinnale lähemal kui 2 meetrit juhul, kui sõiduk on koormatud oma suurima tehniliselt lubatud massiga.

Kõnealuseid peegleid ei tohi siiski paigaldada sõidukitele, mille kabiini kõrgus ei võimalda nimetatud nõude täitmist. Sellisel juhul ei nõuta mingi muu kaudse nähtavuse seadme kasutamist.

15.2.2.8.   Punktide 15.2.2.5, 15.2.2.6 ja 15.2.2.7 kohaselt võivad peeglid eenduda sõidukite maksimaalselt lubatud laiusest.

15.2.2.9.   Kõik tahavaatepeeglid tuleb kinnitada selliselt, et need jäävad sõiduki normaalsetes sõidutingimustes kindlalt oma kohale.

15.2.3.   Reguleerimine

15.2.3.1.   Juhil peab olema võimalik oma juhtimiskohalt sisepeeglit reguleerida.

15.2.3.2.   Juhipoolse külje välispeeglit peab olema võimalik reguleerida sõiduki seest, kui uks on suletud, kuid aken võib olla avatud. Peegli asendi võib fikseerida ka väljastpoolt.

15.2.3.3.   Punktis 15.2.3.2 esitatud nõudeid ei kohaldata välispeeglite suhtes, mida on võimalik pärast nende õigest asendist väljapööramist uuesti esialgsesse asendisse seada ilma, et peeglid vajaksid reguleerimist.

15.2.4.   Vaateväljad

15.2.4.1.   Sisemine tahavaatepeegel (I klass)

Vaateväli peab olema selline, et juhil on võimalik näha vähemalt 20 m laiust tasast ja horisontaalset teeosa, mille kese on sõiduki vertikaalsel keskpikitasapinnal ja mis ulatub juhi okulaarpunktidest silmapiiri suunas tahapoole 60 m kaugusele (joonis 4).

Joonis 4

Vaateväli I klassi peegli korral

15.2.4.2.   II klassi põhilised välimised tahavaatepeeglid

15.2.4.2.1.   Välimine tahavaatepeegel juhipoolsel küljel

Vaateväli peab olema selline, et juhil on võimalik näha vähemalt 5 m laiust tasast ja horisontaalset teeosa, mis on piiratud sõiduki vertikaalse keskpikitasapinnaga paralleelse tasapinnaga ning läbib sõiduki juhipoolse külje kõige välimist punkti ja mis ulatub juhi okulaarpunktidest silmapiiri suunas tahapoole 30 m kaugusele.

Juhile peab peale selle olema nähtav 1 meetri laiune teeosa, mis on piiratud sõiduki vertikaalse keskpikitasapinnaga paralleelse tasapinnaga ja mis läbib sõiduki kõige välimist punkti alates punktist, mis paikneb juhi okulaarpunkte läbivast vertikaaltasapinnast 4 m tagapool (vt joonis 5).

15.2.4.2.2.   Välimine tahavaatepeegel kaassõitjapoolsel küljel

Vaateväli peab olema selline, et juhil on võimalik näha vähemalt 5 m laiust tasast ja horisontaalset teeosa, mis on kaassõitjapoolsel küljel piiratud sõiduki vertikaalse keskpikitasapinnaga paralleelse tasapinnaga ning läbib sõiduki kaassõitjapoolse külje kõige välimist punkti ja mis ulatub juhi okulaarpunktidest silmapiiri suunas tahapoole 30 m kaugusele.

Juhile peab peale selle olema nähtav 1 meetri laiune teeosa, mis on piiratud sõiduki vertikaalse keskpikitasapinnaga paralleelse tasapinnaga ja mis läbib sõiduki kõige välimist punkti alates punktist, mis paikneb juhi okulaarpunkte läbivast vertikaaltasapinnast 4 m tagapool (vt joonis 5).

Joonis 5

Vaateväli II klassi peeglite korral

15.2.4.3.   III klassi põhilised välimised tahavaatepeeglid

15.2.4.3.1.   Välimine tahavaatepeegel juhipoolsel küljel

Vaateväli peab olema selline, et juhil on võimalik näha vähemalt 4 m laiust tasast ja horisontaalset teeosa, mis on piiratud sõiduki vertikaalse keskpikitasapinnaga paralleelse tasapinnaga ning läbib sõiduki juhipoolse külje kõige välimist punkti ja mis ulatub juhi okulaarpunktidest silmapiiri suunas tahapoole 20 m kaugusele (vt joonis 6).

Juhile peab peale selle olema nähtav 1 meetri laiune teeosa, mis on piiratud sõiduki vertikaalse keskpikitasapinnaga paralleelse tasapinnaga ja mis läbib sõiduki kõige välimist punkti alates punktist, mis paikneb juhi okulaarpunkte läbivast vertikaaltasapinnast 4 m tagapool.

15.2.4.3.2.   Välimine tahavaatepeegel kaassõitjapoolsel küljel

Vaateväli peab olema selline, et juhil on võimalik näha vähemalt 4 m laiust tasast ja horisontaalset teeosa, mis on piiratud sõiduki vertikaalse keskpikitasapinnaga paralleelse tasapinnaga ning läbib sõiduki kaassõitjapoolse külje kõige välimist punkti ja mis ulatub juhi okulaarpunktidest silmapiiri suunas tahapoole 20 m kaugusele (vt joonis 6).

Juhile peab peale selle olema nähtav 1 meetri laiune teeosa, mis on piiratud sõiduki vertikaalse keskpikitasapinnaga paralleelse tasapinnaga ja mis läbib sõiduki kõige välimist punkti alates punktist, mis paikneb juhi okulaarpunkte läbivast vertikaaltasapinnast 4 m tagapool.

Joonis 6

Vaateväli III klassi peeglite korral

15.2.4.4.   Lainurk-välispeegel (IV klass)

15.2.4.4.1.   Lainurk-välispeegel juhipoolsel küljel

Vaateväli peab olema selline, et juhil on võimalik näha vähemalt 15 m laiust tasast ja horisontaalset teeosa, mis on piiratud sõiduki vertikaalse keskpikitasapinnaga paralleelse tasapinnaga ning läbib sõiduki juhipoolse külje kõige välimist punkti ja mis ulatub juhi okulaarpunktidest tahapoole vähemalt 10–25 m kaugusele.

Juhile peab peale selle olema nähtav 4,5 meetri laiune teeosa, mis on piiratud sõiduki vertikaalse keskpikitasapinnaga paralleelse tasapinnaga ja mis läbib sõiduki kõige välimist punkti alates punktist, mis paikneb juhi okulaarpunkte läbivast vertikaaltasapinnast 1,5 m tagapool (vt joonis 7).

15.2.4.4.2.   Lainurk-välispeegel kaassõitjapoolsel küljel

Vaateväli peab olema selline, et juhil on võimalik näha vähemalt 15 m laiust tasast ja horisontaalset teeosa, mis on piiratud sõiduki vertikaalse keskpikitasapinnaga paralleelse tasapinnaga ning läbib sõiduki kaassõitjapoolse külje kõige välimist punkti ja mis ulatub juhi okulaarpunktidest tahapoole vähemalt 10–25 m kaugusele.

Juhile peab peale selle olema nähtav 4,5 meetri laiune teeosa, mis on piiratud sõiduki vertikaalse keskpikitasapinnaga paralleelse tasapinnaga ja mis läbib sõiduki kõige välimist punkti alates punktist, mis paikneb juhi okulaarpunkte läbivast vertikaaltasapinnast 1,5 m tagapool (vt joonis 7).

Joonis 7

Vaateväli IV klassi lainurkpeeglite korral

15.2.4.5.   Lähivaate-välispeegel (V klass)

Vaateväli peab olema selline, et juhil on sõiduki külje suunas võimalik näha tasast ja horisontaalset teeosa, mis on piiratud järgmiste vertikaaltasapindadega (vt joonised 8a ja 8b):

15.2.4.5.1.   sõiduki vertikaalse keskpikitasapinnaga paralleelne tasapind, mis läbib sõiduki kabiini kaassõitjapoolse külje kõige välimist punkti;

15.2.4.5.2.   põikisuunas tasapind, mis on punktis 15.2.4.5.1 nimetatud tasapinnaga paralleelne ja paikneb kõnealusest tasapinnast eespool sellest 2 m kaugusel;

15.2.4.5.3.   tagapool tasapind, mis on juhi okulaarpunkte läbiva vertikaaltasapinnaga paralleelne ja asetseb kõnealusest tasapinnast tagapool sellest 1,75 m kaugusel;

15.2.4.5.4.   eespool tasapind, mis on juhi okulaarpunkte läbiva vertikaaltasapinnaga paralleelne ja asetseb kõnealusest tasapinnast eespool sellest 1 m kaugusel. Kui sõiduki kaitseraua esiserva läbiv põikisuunaline vertikaaltasapind on vähem kui 1 meetri kaugusel juhi okulaarpunkte läbiva vertikaaltasapinna ees, peab vaateväli olema piiratud kõnealuse tasapinnaga.

Kui joonistel 8a ja 8b ettenähtud vaatevälja on võimalik tajuda IV klassi lainurkpeegli vaatevälja ja VI klassi esipeegli vaatevälja kombinatsioonina, ei ole V klassi lähivaatepeegli paigaldamine kohustuslik.

Joonised 8a ja 8b

V klassi lähivaatepeegli vaateväli

15.2.4.6.   Esipeegel (VI klass)

Vaateväli peab olema selline, et juhil on võimalik näha vähemalt tasast ja horisontaalset teeosa, mida piirab:

Kõnealuse vaatevälja esiosa võib juhipoolse külje vastas asetseval küljel ümardada raadiusega 2 000 mm (vt joonis 9).

Määratletud vaatevälja vaata ka punktist 15.2.4.9.2.

Esipeeglite sätted on kohustuslikud eestjuhitavate (nagu määratletud punktis 12.5) N2 > 7,5 t ja N3-kategooria sõidukite puhul.

Kui nimetatud kategooriate sõidukid ei suuda täita nõudeid esipeeglit või kaamera-monitorseadet kasutades, tuleb kasutada objektituvastussüsteemi. Kõnealune seade peab joonisel 9 kujutatud vaatevälja piires olema võimeline tuvastama objekti kõrgusega 50 cm ja läbimõõduga 30 cm.

Joonis 9

Vaateväli VI klassi peeglite korral

15.2.4.6.2.   VI klassi esipeegel ei ole siiski kohustuslik, kui juhil on võimalik näha sirgjoont (võttes arvesse A-postide moodustatud takistust), mis paikneb 300 mm kaugusel sõiduki ees ja 1 200 mm kõrgusel teepinnast ja mis asetseb järgmiste tasapindade vahel: sõidukisuunaline vertikaaltasapind, mis on paralleelne sõiduki vertikaalse keskpikitasapinnaga ja läbib juhipoolse külje kõige välimist punkti, ning sõidukisuunaline vertikaaltasapind, mis on paralleelne sõiduki vertikaalse keskpikitasapinnaga, mis kulgeb 900 mm kaugusel juhipoolse külje vastas asetseva külje kõige välimisest punktist.

15.2.4.6.3.   Punktide 15.2.4.6.1 ja 15.2.4.6.2 puhul ei võeta sõiduki esiosa määratlemisel arvesse detaile, mis on sõidukile püsivalt paigaldatud ja asetsevad juhi okulaarpunktidest kõrgemal ja sõiduki esikaitseraua välispinda läbiva põikisuunalise vertikaaltasapinna ees.

15.2.4.7.   L-kategooria sõidukite peeglid (VII klass)

15.2.4.7.1.   Välimine tahavaatepeegel juhipoolse küljel

Vaateväli peab olema selline, et juhil on võimalik näha vähemalt 2,5 m laiust tasast ja horisontaalset teeosa, mis on piiratud sõiduki vertikaalse keskpikitasapinnaga paralleelse tasapinnaga ning läbib sõiduki kaassõitjapoolse külje kõige välimist punkti ja mis ulatub juhi okulaarpunktidest silmapiiri suunas tahapoole 10 m kaugusele (vt joonis 10).

Joonis 10

VII klassi peeglite vaateväli

15.2.4.7.2.   Välimine tahavaatepeegel kaassõitjapoolsel küljel

Vaateväli peab olema selline, et juhil on võimalik näha vähemalt 4 m laiust tasast ja horisontaalset teeosa, mis on piiratud sõiduki vertikaalse keskpikitasapinnaga paralleelse tasapinnaga ning läbib sõiduki kaassõitjapoolse külje kõige välimist punkti ja mis ulatub juhi okulaarpunktidest silmapiiri suunas tahapoole 20 m kaugusele (vt joonis 10).

15.2.4.8.   Peeglite korral, mis koosnevad mitmest peegelduspinnast, mis on kas erineva kumerusega või on üksteise suhtes nurga all, peab vähemalt üks peegelduspind võimaldama vaatevälja ja omama mõõtmeid (vt punkt 6.1.2.1.2.2), mis on ette nähtud klassile, millesse kõnealused peeglid kuuluvad.

15.2.4.9.   Takistused

15.2.4.9.1.   Sisemine tahavaatepeegel (I klass)

Vaatevälja võivad piirata peatugi ja eelkõige sellised seadmed nagu päikesesirmid, tagaklaasipuhastid, kütteelemendid ja S3-klassi pidurituled või sellised kereosad nagu jaotatud tagauste aknapiilarid, tingimusel et vaateväli on vaid osaliselt piiratud. Vaatevälja piiratuse ulatust mõõdetakse nii, et peatoed on seadistatud kõige madalamasse võimalikku asendisse ja päikesevarjud on üles pööratud.

15.2.4.9.2.   Välispeeglid (II, III, IV, V, VI ja VII klass)

Eespool määratletud vaateväljadel kerest ja selle osadest, näiteks muudest külgpeeglitest, uksekäepidemetest, gabariidituledest, suunatuledest, eesmistest ja tagumistest kaitseraudadest, samuti peegelduspinna puhastusseadmetest tingitud vaatevälja piiratust ei arvestata, kui nimetatud objektide osakaal summaarsest vaatevälja piiramisest on väiksem kui 10 %. Eriotstarbeks kavandatud ja ehitatud sõidukite korral, mille puhul ei ole nende eriomaduste tõttu võimalik kõnealuseid nõudeid täita, võivad sõiduki eridetailid piirata VI klassi peegli ettenähtud vaatevälja rohkem kui 10 %, kuid mitte rohkem kui on vajalik sõiduki erifunktsioonide täitmiseks.

15.2.4.10.   Katsemenetlus

Vaatevälja määramiseks asetatakse okulaarpunktidesse võimsad valgusallikad ning mõõdetakse vertikaalsele kontrollekraanile peegelduvat valgust. Võib kasutada muid samaväärseid meetodeid.

15.3.   MUUD KAUDSE NÄHTAVUSE SEADMED KUI PEEGLID

15.3.1.   Kaudse nähtavuse seadme tööparameetrid peavad olema sellised, et kriitilist objekti oleks võimalik tuvastada kirjeldatud vaatevälja piires, võttes arvesse kriitilist taju.

15.3.2.   Juhi otsese vaatevälja piiratus seoses kaudse nähtavuse seadme paigaldamisega peab olema viidud miinimumini.

15.3.3.   Kaudse nähtavuse kaamera-monitorseadmete korral esineva tuvastuskauguse määramiseks kasutatakse 10. lisas kirjeldatud menetlust.

15.3.4.   Monitori paigaldusnõuded

Monitorisse vaatamise suund peab olema ligikaudu sama kui põhipeeglisse vaatamise suund.

15.3.5.   Sõidukid võivad olla varustatud täiendavate kaudse nähtavuse seadmetega.

15.3.6.   Käesoleva eeskirja sätteid ei kohaldata punktis 2.1.2.13 määratletud valvekaamera-monitor-salvestusseadmete suhtes. Välised valvekaamerad peavad olema paigaldatud maapinnast vähemalt 2 m kõrgusele, kui sõiduk on koormatud oma suurima tehniliselt lubatud massiga, või juhul kui kaamera alumine serv on vähem kui 2 m kõrgusel maapinnast, ei tohi nad ilma seadmeta mõõdetud sõiduki üldlaiusest rohkem välja ulatuda kui 50 mm ja nende kumerusraadius peab olema vähemalt 2,5 mm.

16.   SÕIDUKITÜÜBI MUUTMINE JA TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE

Igast sõidukitüübis tehtavast muudatusest tuleb teavitada sõidukitüübile tüübikinnituse andnud haldusasutust. Seejärel võib kõnealune asutus kas:

16.1.1.   võtta seisukoha, et kõnealustel muudatustel ei ole negatiivset mõju ja et sõiduk vastab endiselt nõuetele, või

16.1.2.   nõuda katsete tegemise eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt täiendavat katsearuannet.

16.2.   Tüübikinnituse andmise kinnitus koos muudatuste kirjeldusega või teade kinnituse andmisest keeldumise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades käesoleva eeskirja 4. lisas esitatud teatisvormi.

16.3.   Tüübikinnituse laienduse andnud pädev asutus annab igale niisuguse laienduse kohta koostatud teatisele seerianumbri.

17.   TOODANGU NÕUETELE VASTAVUS

17.1.   Toodangu nõuetele vastavuse kontrollimise kord peab olema kooskõlas kokkuleppe liites 2 (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2) sätestatud menetlusega.

17.2.   Iga käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõiduk peab olema valmistatud nii, et see vastab kinnitatud tüübile, täites punktis 15 sätestatud nõuded.

18.   KARISTUSED TOODANGU MITTEVASTAVUSE KORRAL

18.1.   Sõidukile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib kehtetuks tunnistada, kui punktis 17.1 sätestatud nõue ei ole täidetud või kui sõiduk ei läbi punktis 17.2 ette nähtud katseid.

18.2.   Kui käesolevat eeskirja rakendav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta varem on andnud, teatab ta sellest viivitamata teistele käesolevat eeskirja rakendavatele kokkuleppeosalistele, saates neile tüübikinnitusteate koopia, mille lõppu on lisatud suurte tähtedega kirjutatud märkus „TÜÜBIKINNITUS TÜHISTATUD” koos kuupäeva ning allkirjaga.

19.   TOOTMISE LÕPLIK PEATAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab täielikult käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõiduki tootmise, teavitab ta sellest tüübikinnituse andnud asutust. Asjaomase teatise saamise järel teavitab asutus sellest teisi käesolevat eeskirja kohaldavaid kokkuleppeosalisi, saates neile tüübikinnitusteate koopia, mille lõppu on lisatud suurte tähtedega kirjutatud märkus „TOOTMINE LÕPETATUD” koos kuupäeva ja allkirjaga.

20.   TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA HALDUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised peavad edastama ÜRO sekretariaadile tüübikinnituskatsete läbiviimise eest vastutavate tehniliste teenistuste ja/või nende haldusasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnitusi ja kellele tuleb saata teatis teistes riikides välja antud tüübikinnituste, nende laiendamise, nende andmisest keeldumise või nende tühistamise kohta.

21.   ÜLEMINEKUSÄTTED

21.1.   Alates käesoleva eeskirja 02-seeria muudatuste ametlikust jõustumiskuupäevast ei keeldu ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tüübikinnituse andmisest käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 02-seeria muudatustega.

21.2.   Alates 26. jaanuarist 2006 annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnituse sõiduki tüübile seoses kaudse nähtavuse seadmete paigaldamisega ainult siis, kui sõiduki tüüp vastab käesoleva 02-seeria muudatustega muudetud eeskirja nõuetele. Seda tähtaega pikendatakse siiski 12 kuu võrra nõuete puhul, mida kohaldatakse VI klassi esipeegli paigaldamise suhtes.

21.3.   Alates 26. jaanuarist 2006 annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnituse kaudse nähtavuse seadme tüübile ainult siis, kui kõnealune tüüp vastab käesoleva 02-seeria muudatustega muudetud eeskirja nõuetele. Seda tähtaega pikendatakse siiski 12 kuu võrra nõuete puhul, mida kohaldatakse VI klassi esipeeglite ja nende sõidukitele paigaldamise suhtes.

21.4.   Alates 26. jaanuarist 2010 M1- ja N1-kategooria sõidukite ja alates 26. jaanuarist 2007 muude kategooriate sõidukite puhul võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda tunnustamast sõiduki tüübikinnitusi, mis ei ole antud vastavalt käesoleva eeskirja 02-seeria muudatustele.

21.5.   Alates 26. jaanuarist 2010 M1- ja N1-kategooria sõidukite ja alates 26. jaanuarist 2007 muude kategooriate sõidukite puhul võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda tunnustamast kaudse nähtavuse seadme tüübikinnitusi, mis ei ole antud vastavalt käesoleva eeskirja 02-seeria muudatustele.

21.6.   Enne käesoleva seeria muudatuste jõustumist I ja II klassi peeglitele kooskõlas käesoleva eeskirja algversiooni (00-seeria) või 01-seeria muudatustega antud tüübikinnitused jäävad kehtivaks.

21.7.   Käesoleva eeskirja sätted ei keela tüübikinnituse andmist sõiduki tüübile seoses tahavaatepeeglitega kooskõlas 02-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirjaga, kui kõik või osad sõidukile paigaldatud I või III klassi tahavaatepeeglitest kannavad käesoleva eeskirja algversiooniga (00- või 01-seeria) ettenähtud tüübikinnitusmärki.

21.8.   Varuosade puhul jätkavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised punktidest 21.3 ja 21.5 olenemata kaudse nähtavuse seadmetele, mis on ette nähtud sõidukitüüpide jaoks, mis on saanud tüübikinnituse vastavalt 01-seeria muudatustega muudetud eeskirjale nr 46 enne punktis 21.2 nimetatud kuupäeva, tüübikinnituse andmist kooskõlas 01-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirjaga ja vajaduse korral nende tüübikinnituste laiendamist.

(1)  Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 7. lisas (dokument TRANS/WP.29/78/Rev.1/Amend.2, mida on viimati muudetud 4. muudatusega).

(2)  Kaudse nähtavuse süsteemi eesmärk on tuvastada olulisi liiklejaid. Liikleja olulisus määratakse tema asukoha ja (potentsiaalse) kiiruse alusel. Enam-vähem proportsionaalselt jalakäija, jalgratturi või mopeedijuhi kiirusega suurenevad näiliselt ka nende liiklejate mõõtmed. Tuvastamise seisukohast oleks mopeedijuht 40 meetri kaugusel (D = 0,8 m) näivsuuruselt võrdne jalakäijaga 25 meetri kaugusel (D = 0,5 m). Arvestades kiirusi tuleks tuvastamissuuruse kriteeriumiks valida mopeedijuht ja seetõttu lähtutakse tuvastamisvõime määramisel 0,8 meetri suurusest objektist.

(3)  1 – Saksamaa, 2 – Prantsusmaa, 3 – Itaalia, 4 – Madalmaad, 5 – Rootsi, 6 – Belgia, 7 – Ungari, 8 – Tšehhi Vabariik, 9 – Hispaania, 10 – Serbia, 11 – Ühendkuningriik, 12 – Austria, 13 – Luksemburg, 14 – Šveits, 15 (vaba), 16 – Norra, 17 – Soome, 18 – Taani, 19 – Rumeenia, 20 – Poola, 21 – Portugal, 22 – Venemaa Föderatsioon, 23 – Kreeka, 24 – Iirimaa, 25 – Horvaatia, 26 – Sloveenia, 27 – Slovakkia, 28 – Valgevene, 29 – Eesti, 30 (vaba), 31 – Bosnia ja Hertsegoviina, 32 – Läti, 33 (vaba), 34 – Bulgaaria, 35 (vaba), 36 – Leedu, 37 – Türgi, 38 (vaba), 39 – Aserbaidžaan, 40 – endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, 41 (vaba), 42 – Euroopa Ühendus (tüübikinnituse annavad liikmesriigid kasutades vastavat ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni tähist), 43 – Jaapan, 44 (vaba), 45 – Austraalia, 46 – Ukraina, 47 – Lõuna-Aafrika Vabariik, 48 – Uus-Meremaa, 49 – Küpros, 50 – Malta ja 51 – Korea Vabariik. Järgmised numbrid antakse teistele riikidele sellises kronoloogilises järjekorras, nagu nad ratifitseerivad või ühinevad kokkuleppega, mis käsitleb ühtsete tehnonõuete kehtestamist ratassõidukite ning neile paigaldatavate ja/või neil kasutatavate seadmete ja osade suhtes ning nende nõuete alusel väljastatud tüübikinnituste vastastikuse tunnustamise tingimusi, ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär edastab antud numbrid kokkuleppeosalistele.

(4)  Sisemine tahavaatepeegel on nõutav siis, kui punktis 15.2.5.4.1 vaateväljale esitatud nõudmisi ei ole võimalik täita. Sel juhul on vaja kahte välimist tahavaatepeeglit, üks sõiduki vasakul ja teine sõiduki paremal küljel.