28.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 130/19

Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumise kuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatust käsitleva dokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav Internetis aadressil:

http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 90 – Mootorsõidukite ja nende haagiste piduri asendushõõrdkatte komplektide ja trummelpiduri asendushõõrdkatete tüübikinnituse ühtsed sätted

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

01-seeria muudatuste 11. täiendus – jõustumise kuupäev: 24. oktoober 2009

SISUKORD

EESKIRI

1.

 Rakendusala

2.

 Mõisted

3.

 Tüübikinnituse taotlemine

4.

 Tüübikinnitus

5.

 Tehnilised nõuded ja katsed

6.

 Pakendamine ja märgistamine

7.

 Piduri asendushõõrdkatte komplekti või trummelpiduri asendushõõrdkatte tüübikinnituse muutmine ja laiendamine

8.

 Toodangu vastavus nõuetele

9.

 Karistused toodangu nõuetele mittevastavuse korral

10.

 Tootmise lõplik peatamine

11.

 Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja haldusasutuste nimed ja aadressid

12.

 Üleminekusätted

LISAD

1. lisa –

 Teatis piduri asendushõõrdkatte komplekti või trummelpiduri asendushõõrdkatte tüübikinnituse andmise, tüübikinnituse laiendamise, tüübikinnituse andmisest keeldumise, tüübikinnituse tühistamise või tootmise lõpliku peatamise kohta vastavalt eeskirjale nr 90

2. lisa –

 Tüübikinnitusmärgi ja tüübikinnitusega seotud andmete struktuur

3. lisa –

 M1-, M2- ja N1-kategooria sõidukite piduri asendushõõrdkatte komplektidega seotud nõuded

4. lisa –

 M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukite piduri asendushõõrdkatte komplektide ja trummelpiduri asendushõõrdkatetega seotud nõuded

5. lisa –

 O1- ja O2-kategooria sõidukite piduri asendushõõrdkatte komplektidega seotud nõuded

6. lisa –

 O3- ja O4-kategooria sõidukite piduri asendushõõrdkatte komplektide ja trummelpiduri asendushõõrdkatetega seotud nõuded

7. lisa –

 L-kategooria sõidukite piduri asendushõõrdkatte komplektidega seotud nõuded

8. lisa –

 Sõiduki sõidupidurisüsteemist sõltumatus seisupidurisüsteemis kasutamiseks ette nähtud piduri asendushõõrdkatte komplektide tehnonõuded

9. lisa –

 Hõõrdekäitumise määramine katseseadme abil

1.   RAKENDUSALA

1.1.

Käesolevat eeskirja kohaldatakse:

1.1.1.

piduri asendushõõrdkatte komplektide suhtes, mis on ette nähtud kasutamiseks hõõrdpidurite puhul, mis moodustavad osa kooskõlas eeskirjadega nr 13, nr 13-H või nr 78 tüübikinnituse saanud M-, N-, L- ja O-kategooria sõidukite pidurisüsteemist;

1.1.2.

neetidega piduriklotsi külge kinnitatavate trummelpiduri asendushõõrdkatete suhtes, mis on ette nähtud paigaldamiseks ja kasutamiseks kooskõlas eeskirjaga nr 13 tüübikinnituse saanud M3-, N2-, N3-, O3- või O4-kategooria sõidukitel;

1.1.3.

sõiduki sõidupidurisüsteemist sõltumatus seisupidurisüsteemis kasutatavate piduri asendushõõrdkatte komplektide suhtes kohaldatakse üksnes käesoleva eeskirja 8. lisas määratletud tehnonõudeid.

1.2.

Piduri asendushõõrdkatte komplekte võib paigaldada ja kasutada mootorsõidukitel ja nende haagistel, mis on saanud tüübikinnituse kooskõlas eeskirjaga nr 13 või 78. Neetidega piduriklotsi külge kinnitatavaid trummelpiduri asendushõõrdkatteid võib paigaldada ja kasutada mootorsõidukitel ja nende haagistel, mis on saanud tüübikinnituse kooskõlas eeskirjaga nr 13 ning kuuluvad M3-, N2-, N3-, O3- või O4-kategooriasse (1).

2.   MÕISTED

Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.1.   „pidurisüsteem”– mõiste on määratletud eeskirja nr 13 punktis 2.3;

2.2.   „hõõrdpidur”– pidurisüsteemi osa, milles üksteise suhtes liikuvate piduri hõõrdkatte ja ratta ketta või trumli vahelise hõõrdumise tulemusena kujunevad välja sõiduki liikumisele vastumõju avaldavad jõud;

2.3.   „piduri hõõrdkatte komplekt”– hõõrdpiduri osa, mis surutakse hõõrdejõu tekitamiseks kas vastu trumlit või vastu ketast;

2.3.1.   „trummelpiduriseade”– trummelpiduri hõõrdkatte komplekt;

2.3.1.1.   „piduriklots”– trummelpiduriseadme osa, millele kinnitub piduri hõõrdkate;

2.3.2.   „ketaspiduriseade”– ketaspiduri hõõrdkatte komplekt;

2.3.2.1.   „klotsihoidik”– ketaspiduriseadme osa, millele kinnitub piduri hõõrdkate;

2.3.3.   „piduri hõõrdkate”– piduriklotsile või klotsihoidikule kinnitatav vastava kuju ja lõplike mõõtmetega hõõrdematerjalist osa;

2.3.4.   „trummelpiduri hõõrdkate”– trummelpiduril kasutatav hõõrdkate;

2.3.5.   „hõõrdematerjal”– toode, mis on saadud täpselt määratletud materjalide segu ning tootmisviisi tulemusena, mis koos määravad piduri hõõrdkatte omadused;

2.4.   „piduri hõõrdkatte tüüp”– piduri hõõrdkatete kategooria, mille hõõrdematerjali omadused on samad;

2.5.   „piduri hõõrdkatte komplekti tüüp”– rattapiduriklotsikoost, milles kasutatavate piduri hõõrdkatte komplektide hõõrdkatte tüübid, mõõtmed ja funktsionaalsed omadused on samad;

2.6.   „trummelpiduri hõõrdkatte tüüp”– rattapiduriklotsikoost, milles piduriklotsile kinnitatavate hõõrdkatte osade tüübid, mõõtmed ja funktsionaalsed omadused on samad;

2.7.   „piduri originaalhõõrdkate”– piduri hõõrdkatte tüüp, mis on nimetatud sõiduki tüübikinnitusdokumentides, eeskirja nr 13 2. lisa punktis 8.1 (2) või eeskirja nr 78 1. lisa punktis 5.4;

2.8.   „piduri originaalhõõrdkatte komplekt”– sõiduki tüübikinnitusdokumentides esitatud andmetele vastav piduri hõõrdkatte komplekt;

2.9.   „piduri asendushõõrdkatte komplekt”– sellist tüüpi piduri hõõrdkatte komplekt, mis on käesoleva eeskirja kohaselt saanud kinnituse kui piduri originaalhõõrdkatte komplekti nõuetekohane varuosa;

2.10.   „trummelpiduri originaalhõõrdkate”– sõiduki tüübikinnitusdokumentides esitatud andmetele vastav trummelpiduri hõõrdkate;

2.11.   „trummelpiduri asendushõõrdkate”– sellist tüüpi trummelpiduri hõõrdkate, mis on käesoleva eeskirja kohaselt saanud kinnituse kui trummelpiduri originaalhõõrdkatte nõuetekohane varuosa, mis kinnitatakse piduriklotsile;

2.12.   „seisupiduri hõõrdkatte komplekt”– sõidupidurisüsteemist eraldi asuvasse ja sõltumatusse seisupidurisüsteemi kuuluv ketaspiduriseade või trummelpiduriseade;

2.13.   „tootja”– organisatsioon, kes vastutab tehniliselt piduri hõõrdkatte komplektide või trummelpiduri hõõrdkatete eest ning suudab tõestada, et tal on toodangu nõuetele vastavuse saavutamiseks vajalikud vahendid.

3.   TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1.

Konkreetse(te) sõidukitüübi (sõidukitüüpide) piduri asendushõõrdkatte komplekti või trummelpiduri asendushõõrdkatte tüübi kinnituse taotluse esitab piduri asendushõõrdkatte komplekti/trummelpiduri asendushõõrdkatte tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

3.2.

Eeskirja nr 13 või 78 kohaselt antud sõiduki tüübikinnitus(t)e omanik võib esitada taotluse seoses piduri asendushõõrdkatte komplektide või trummelpiduri asendushõõrdkatetega, mis vastavad sõiduki tüübikinnituse dokumentides kirjeldatud tüübile.

3.3.

Tüübikinnituse taotlusele lisatakse piduri asendushõõrdkatte komplekti või trummelpiduri asendushõõrdkatte kirjeldus kolmes eksemplaris vastavalt käesoleva eeskirja 1. lisas nimetatud punktidele ja järgmised üksikasjad:

3.3.1.

joonised, millel on näidatud piduri asendushõõrdkatte komplekti või trummelpiduri asendushõõrdkatte funktsionaalsed mõõtmed;

3.3.2.

piduri asendushõõrdkatte komplekti või trummelpiduri asendushõõrdkatte asukoht sõidukitel, millega seoses tüübikinnitust taotletakse.

3.4.

Piduri asendushõõrdkatte komplektid või trummelpiduri asendushõõrdkatted, mille jaoks tüübikinnitust taotletakse, esitatakse tüübikinnituskatseteks vajalikus koguses.

3.5.

Taotleja lepib tüübikinnituskatsete eest vastutava tehnilise teenistusega kokku, millised on sobivad representatiivsed sõidukid ja/või pidurid, ning annab need tehnilise teenistuse käsutusse.

3.6.

Pädev asutus teeb enne tüübikinnituse andmist kindlaks, kas on kehtestatud rahuldav kord, millega tagatakse toodangu nõuetele vastavuse tõhus kontroll.

3.6.1.

Taotleja esitab andmed hõõrdekäitumise kohta kooskõlas käesoleva eeskirja 9. lisa punkiga 2.4.1 või 3.4.1.

4.   TÜÜBIKINNITUS

4.1.

Kui vastavalt käesolevale eeskirjale tüübikinnituseks esitatud piduri hõõrdkatte komplektid või trummelpiduri hõõrdkatted vastavad punktis 5 sätestatud nõuetele, antakse piduri asendushõõrdkatte komplektile või trummelpiduri asendushõõrdkattele tüübikinnitus.

4.1.1.

Kui tegemist on piduri asendushõõrdkatte komplektidega, mis on ette nähtud kasutamiseks L-kategooria sõidukitel, millel on kombineeritud pidurisüsteem eeskirja nr 78 punkti 2.9 tähenduses, hõlmab tüübikinnitus üksnes sõiduki telgedel asuvate piduri hõõrdkatte komplekti kombinatsiooni (kombinatsioone), mida on katsetatud vastavalt käesoleva eeskirja 7. lisale.

4.2.

Igale piduri asendushõõrdkatte komplekti või trummelpiduri asendushõõrdkatte tüübile antakse tüübikinnitusnumber, mis koosneb kolmest numbrirühmast:

4.2.1.

esimesed kaks numbrit (praegu 01, mis tähistab käesolevat eeskirja koos 01-seeria muudatusega) näitavad muudatuste seeriat, mis hõlmab kinnituse väljaandmise ajal eeskirjas tehtud kõige uuemaid olulisi tehnilisi muudatusi;

4.2.2.

järgmised kolm numbrit näitavad piduri hõõrdkatte tüüpi;

4.2.3.

viimased kolm numbrit tähistavad piduriklotsi või klotsihoidikut või trummelpiduri hõõrdkatte konkreetseid mõõtmeid.

4.3.

Sama kokkuleppeosaline ei tohi anda sama numbrit teisele piduri hõõrdkatte komplekti või trummelpiduri hõõrdkatte tüübile. Sama tüübikinnitusnumber võib hõlmata asjaomase hõõrdkatte komplekti või trummelpiduri hõõrdkatte tüübi kasutamist mitmel erineval sõidukitüübil.

4.4.

Teatis piduri hõõrdkatte komplekti või trummelpiduri hõõrdkatte tüübikinnituse andmise, tüübikinnituse laiendamise, tüübikinnituse andmisest keeldumise, tüübikinnituse tühistamise või tootmise lõpliku peatamise kohta vastavalt käesolevale eeskirjale edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele, kasutades käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat vormi.

4.5.

Igale piduri hõõrdkatte komplektile või trummelpiduri hõõrdkattele, mis on saanud tüübikinnituse käesoleva eeskirja alusel, kinnitatakse selgesti nähtavasse ja kergesti juurdepääsetavasse kohta rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, millel on:

4.5.1.

ringiga ümbritsetud E-täht koos tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumbriga (3);

4.5.2.

punktis 4.5.1 kirjeldatud ringist paremal pool käesoleva eeskirja number, millele järgnevad R-täht, kriips ja tüübikinnitusnumber.

4.6.

Punktis 4.5 nimetatud tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

4.7.

Käesoleva eeskirja 2. lisas on esitatud näited tüübikinnitusmärgi ning eespool ja punktis 6.5 esitatud tüübikinnitusega seotud andmete struktuuri kohta.

5.   TEHNILISED NÕUDED JA KATSED

5.1.   Üldosa

Piduri asendushõõrdkatte komplekt või trummelpiduri asendushõõrdkate peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et kui sellega asendatakse algselt sõidukile paigaldatud komplekt või hõõrdkate, siis vastab sõiduki pidurdustõhusus kinnitatud sõidukitüübi pidurdustõhususele.

Täpsemalt:

a)

piduri asendushõõrdkatte komplektidega või trummelpiduri asendushõõrdkatetega varustatud sõiduk peab vastama asjaomastele pidureid käsitlevatele nõuetele, mis on sätestatud eeskirjas nr 13 (sh 09-seeria muudatused) või eeskirjas nr 78 (sh 01-seeria muudatused);

b)

piduri asendushõõrdkatte komplektil või trummelpiduri asendushõõrdkattel peavad olema asendatava piduri originaalhõõrdkatte komplektiga või trummelpiduri originaalhõõrdkattega sarnased talitlusomadused;

c)

piduri asendushõõrdkatte komplektil või trummelpiduri asendushõõrdkattel peavad olema nõuetekohased mehaanilised omadused;

d)

piduri hõõrdkatted ei tohi sisaldada asbesti.

5.1.1.   Piduri asendushõõrdkatte komplektid või trummelpiduri asendushõõrdkatted, mis vastavad eeskirja nr 13 või 78 kohastes sõiduki tüübikinnituse dokumentides kindlaksmääratud tüübile, loetakse vastavaks käesoleva eeskirja punkti 5 nõuetele.

5.2.   Talitlusnõuded

5.2.1.   M1-, M2- ja N1-kategooria sõidukite piduri asendushõõrdkatte komplektid

Vähemalt üks tüübikinnituseks esitatud hõõrdkatet esindav piduri asendushõõrdkatte komplekt paigaldatakse sõidukile ja seda katsetatakse vastavalt 3. lisa nõuetele vähemalt ühel sõidukil, mis vastab sõidukitüübile, mille jaoks tüübikinnitust taotletakse, ning see peab vastama nimetatud lisas sätestatud tingimustele. Representatiivne (representatiivsed) sõiduk(id) valitakse eri liiki sõidukite hulgast halvima võimaluse analüüsi alusel (4). Kiirustundlikkuse ja jahtunud pidurite pidurdustõhususe samaväärsuse katsetamisel kasutatakse ühte 3. lisas kirjeldatud kahest meetodist.

5.2.2.   M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukite piduri asendushõõrdkatte komplektid ja trummelpiduri asendushõõrdkatted

Vähemalt üks tüübikinnituseks esitatud hõõrdkatet esindav piduri asendushõõrdkatte komplekt või trummelpiduri asendushõõrdkatete komplekt paigaldatakse sõidukile ja seda katsetatakse vastavalt 4. lisa nõuetele vähemalt ühel sõidukil või piduril, mis vastab sõidukitüübile, millega seoses tüübikinnitust taotletakse, kasutades ühte kahest punktis 1 (sõidukikatse) või punktis 2 (inertsdünamomeeterkatse) kirjeldatud meetodist, ning see peab vastama nimetatud lisas sätestatud tingimustele. Representatiivne (representatiivsed) sõiduk(id) või pidur(id) valitakse eri liiki sõidukite/pidurite hulgast halvima võimaluse analüüsi alusel (4).

5.2.3.   O1- ja O2-kategooria sõidukite piduri asendushõõrdkatte komplektid

Piduri asendushõõrdkatte komplekte katsetatakse 5. lisa nõuete kohaselt ning need peavad vastama kõnealuses lisas sätestatud nõuetele.

5.2.4.   O3- ja O4-kategooria sõidukite piduri asendushõõrdkatte komplektid ja trummelpiduri asendushõõrdkatted

Piduri asendushõõrdkatte komplekte ja trummelpidurite asendushõõrdkatteid katsetatakse 6. lisa nõuete kohaselt ning need peavad vastama kõnealuses lisas sätestatud nõuetele. Katsetamisel kasutatakse ühte eeskirja nr 13 11. lisa 2. liite punktis 3 kirjeldatud kolmest meetodist.

5.2.5.   L-kategooria sõidukite piduri asendushõõrdkatte komplektid

Vähemalt üks tüübikinnituseks esitatud hõõrdkatet esindav piduri asendushõõrdkatte komplekt paigaldatakse sõidukile ja seda katsetatakse vastavalt 7. lisa nõuetele vähemalt ühel sõidukil, mis vastab sõidukitüübile, mille jaoks tüübikinnitust taotletakse, ning see peab vastama nimetatud lisas sätestatud tingimustele. Representatiivne (representatiivsed) sõiduk(id) valitakse eri liiki sõidukite hulgast halvima võimaluse analüüsi alusel (5).

5.3.   Mehaanilised omadused

5.3.1.   M1-, M2-, N1-, O1-,O2-, ja L-kategooria sõidukite piduri asendushõõrdkatte komplektid

5.3.1.1.   Tüübikinnituseks esitatud piduri asendushõõrdkatte komplektide nihkejõudu katsetatakse standardi ISO 6312:1981 või ISO 6312:2001 kohaselt.

Väikseim lubatud nihkejõud on ketaspiduriseadme puhul 250 N/cm2 ning trummelpiduriseadme puhul 100 N/cm2.

5.3.1.2.   Tüübikinnituseks esitatud piduri asendushõõrdkatte komplektide kokkusurutavust katsetatakse standardi ISO 6310:1981 või ISO 6310:2001 kohaselt.

Kokkusurutavus ei tohi ketaspiduriseadme puhul olla suurem kui 2 % ümbritseva õhu temperatuuril ja 5 % temperatuuril 400 °C ning trummelpiduriseadme puhul suurem kui 2 % ümbritseva õhu temperatuuril ja 4 % temperatuuril 200 °C. Käesolev nõue ei kehti seisupiduri hõõrdkatte komplektide kohta.

5.3.2.   M3-, N2-, N3-, O3-, ja O4-kategooria sõidukite piduri asendushõõrdkatte komplektid ja trummelpiduri asendushõõrdkatted

5.3.2.1.   Nihkejõud

See katse tehakse üksnes ketaspiduriseadmete puhul.

Tüübikinnituseks esitatud piduri asendushõõrdkatte komplektide nihkejõudu katsetatakse standardi ISO 6312:1981 või ISO 6312:2001 kohaselt. Piduri hõõrdkatte komplektid võib jagada kaheks või kolmeks osaks vastavalt katsemehhanismi võimsusele.

Väikseim lubatud nihkejõud on 250 N/cm2.

5.3.2.2.   Kokkusurutavus

Tüübikinnituseks esitatud piduri asendushõõrdkatte komplektide ja trummelpiduri asendushõõrdkatete kokkusurutavust katsetatakse standardi ISO 6310:1981 või ISO 6310:2001 kohaselt. Kasutada võib I tüübi näidisele vastavaid tasapinnalisi katsekehasid.

Kokkusurutavus ei tohi ketaspiduriseadme puhul olla suurem kui 2 % ümbritseva õhu temperatuuril ja 5 % temperatuuril 400 °C ning trummelpiduriseadme puhul suurem kui 2 % ümbritseva õhu temperatuuril ja 4 % temperatuuril 200 °C.

5.3.2.3.   Materjali kõvadus (6)

Nimetatud nõuet kohaldatakse trummelpiduri hõõrdkatte komplektide ja trummelpiduri hõõrdkatete suhtes.

Tüübikinnituseks esitatud piduri asendushõõrdkatte komplektide või trummelpiduri asendushõõrdkatete kõvadust katsetatakse standardi ISO 2039-2:1987 kohaselt.

Hõõrdematerjali hõõrdepinna kõvadusarv on eri tootepartiidest (olemasolul) pärit viie näidiseks võetud hõõrdkatte keskmine kõvadus, kusjuures iga piduri hõõrdkatte puhul teostatakse mõõtmised viies eri kohas.

6.   PAKEND JA MÄRGISTUS

6.1.

Käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud tüübile vastavaid piduri asendushõõrdkatte komplekte või trummelpiduri asendushõõrdkatteid turustatakse teljekomplektidena.

6.2.

Iga teljekomplekt pakendatakse pitseeritud pakendisse, et oleks näha, kas seda on eelnevalt avatud.

6.3.

Igal pakendil on järgmised andmed:

6.3.1.

piduri asendushõõrdkatte komplektide või trummelpiduri asendushõõrdkatete arv pakendis;

6.3.2.

tootja nimi või kaubamärk;

6.3.3.

piduri asendushõõrdkatte komplektide või trummelpiduri asendushõõrdkatete mark ja tüüp;

6.3.4.

sõidukid/teljed/pidurid, mille puhul võib pakendi sisu kasutada;

6.3.5.

tüübikinnitusmärk.

6.4.

Iga pakend sisaldab paigaldusjuhiseid ühes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni ametlikus keeles, millele on lisatud vastav tekst selle riigi keeles, kus toodet müüakse, ning:

6.4.1.

eriviide lisaosadele;

6.4.2.

nõue, et piduri asendushõõrdkatte komplekte või trummelpiduri asendushõõrdkatteid tuleks vahetada telje mõlemal poolel;

6.4.3.

trummelpiduri asendushõõrdkatete puhul üldine soovitus kontrollida:

 

kas piduriklots, rummueelne osa ja teljepolt on terved;

 

ega piduriklots ei ole väändunud, deformeerunud või roostetanud;

 

kasutatava needi tüüpi ja suurust;

 

vajalikke neetimisvahendeid ja -jõudu;

6.4.4.

lisaks tuleb kombineeritud pidurisüsteemide puhul (eeskirja nr 78 punkti 2.9 tähenduses) märkida ära tüübikinnituse saanud piduri hõõrdkatte komplektide kombinatsioon(id).

6.5.

Igal piduri asendushõõrdkatte komplektil või trummelpiduri asendushõõrdkattel peavad alati olema järgmised tüübikinnitusega seotud andmed:

6.5.1.

tüübikinnitusmärk;

6.5.2.

valmistamise kuupäev (vähemalt kuu ja aasta) või partii number;

6.5.3.

piduri hõõrdkatte mark ja tüüp.

7.   PIDURI ASENDUSHÕÕRDKATTE KOMPLEKTI VÕI TRUMMELPIDURI ASENDUSHÕÕRDKATTE TÜÜBIKINNITUSE MUUTMINE JA LAIENDAMINE

7.1.

Igast piduri asendushõõrdkatte komplekti või trummelpiduri asendushõõrdkatte tüübi muudatusest teavitatakse tüübikinnituse andnud haldusasutust. Seejärel võib kõnealune asutus:

7.1.1.

võtta seisukoha, et tõenäoliselt ei avalda tehtud muudatused märgatavat kahjulikku mõju ja piduri asendushõõrdkatte komplekt või trummelpiduri asendushõõrdkate vastab igal juhul endiselt nõuetele või

7.1.2.

nõuda katsete eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt täiendava katsearuande esitamist.

7.2.

Teade muudatuste kinnitamise või kinnitamisest keeldumise kohta koos muudatuste kirjeldusega edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele punktis 4.4 sätestatud korras.

7.3.

Tüübikinnituse laienduse väljastanud pädev asutus annab laiendusele seerianumbri ja teavitab sellest teisi käesolevat eeskirja kohaldavaid 1958. aasta kokkuleppe osalisi, kasutades käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

8.   TOODANGU VASTAVUS NÕUETELE

8.1.

Käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud piduri asendushõõrdkatte komplektid ja trummelpiduri asendushõõrdkatted peavad olema valmistatud nii, et need vastavad kinnitatud tüübile.

8.2.

Piduri originaalhõõrdkatte komplektid ja trummelpiduri originaalhõõrdkatted, mille kohta on esitatud punkti 3.2 kohane taotlus, loetakse vastavaks punkti 8 nõuetele.

8.3.

Punkti 8.1 nõuete täitmise kontrollimiseks teostatakse asjakohane tootmiskontroll. See hõlmab kasutatud tooraine ja komponentide kontrolli.

8.4.

Tüübikinnituse omanik peab eelkõige:

8.4.1.

tagama, et iga piduri asendushõõrdkatte komplekti või trummelpiduri asendushõõrdkatte puhul tehakse statistiliselt kontrollitud ja juhusliku valiku alusel käesoleva eeskirja punktis 5.3 kirjeldatud asjaomased katsed ning 9. lisas kirjeldatud hõõrdekäitumise katsed vastavalt tavapärasele kvaliteeditagamise menetlusele. Seisupidurite hõõrdkatte komplektide puhul tehakse üksnes punktis 5.3 kirjeldatud nihkejõu katse;

8.4.2.

tagama toodangu tõhusa kvaliteedikontrolli korra olemasolu;

8.4.3.

omama juurdepääsu kontrolliseadmetele, mis võimaldavad kontrollida iga kinnitatud tüübi vastavust nõuetele;

8.4.4.

analüüsima toote omaduste ühtsuse kontrollimiseks ja tagamiseks igat liiki katsete tulemusi, võttes arvesse tööstuslikus tootmises lubatud hälbeid;

8.4.5.

tagama, et katsetulemused registreeritakse ning et lisatud dokumendid on kättesaadavad haldusasutusega kokku lepitud ajavahemiku vältel;

8.4.6.

tagama, et kui näidised või katsekehad ei vasta asjakohasele katsetüübile, siis valitakse uued näidised ja tehakse lisakatse. Võetakse kõik vajalikud meetmed, et taastada asjaomase toodangu vastavus nõuetele.

8.5.

Tüübikinnituse andnud pädev asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses kohaldatavaid nõuetele vastavuse kontrollimise meetodeid.

8.5.1.

Väliskontrollijale esitatakse iga kontrolli puhul katseandmed ja tootmiskontrolli andmed.

8.5.2.

Kontrollija võib pisteliselt valida näidiseid, mida katsetatakse tootja laboris. Näidiste miinimumarvu võib kindlaks määrata tootja enda tehtud kontrollimiste tulemuste alusel.

8.5.3.

Kui kvaliteet ei ole piisav või kui tundub, et tuleb kontrollida punkti 8.5.2 alusel tehtud katsete kehtivust, valib kontrollija välja näidised, mis saadetakse tüübikinnituskatsed teinud tehnilisele teenistusele.

8.5.4.

Pädev asutus võib teha kõiki käesoleva eeskirjaga ette nähtud katseid.

8.5.5.

Pädeva asutuse heakskiidetud kontrollide tavapärane sagedus on üks kord aastas. Kui sellise kontrolli käigus saadakse negatiivsed tulemused, tagab pädev asutus, et võetakse kõik meetmed, mis on vajalikud selleks, et võimalikult kiiresti taastada toodangu vastavus nõuetele.

9.   KARISTUSED TOODANGU NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

9.1.

Kui eespool punktis 8.1 sätestatud nõuded ei ole täidetud, võib piduri asendushõõrdkatte komplekti või trummelpiduri asendushõõrdkatte tüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse tühistada.

9.2.

Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on varem andnud, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

10.   TOOTMISE LÕPLIK PEATAMINE

Kui tüübikinnituse omanik peatab lõplikult käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud piduri asendushõõrdkatte komplekti või trummelpiduri asendushõõrdkatte tüübi tootmise, teavitab ta sellest tüübikinnituse andnud asutust. Asjaomase teate saamisel teavitab kõnealune asutus sellest teisi käesolevat eeskirja kohaldavaid 1958. aasta kokkuleppe osalisi, kasutades käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

11.   TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA HALDUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad 1958. aasta kokkuleppe osalised edastavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste nimed ja aadressid ning nende haldusasutuste nimed ja aadressid, kes väljastavad tüübikinnitusi ja kellele tuleb saata teistes riikides välja antud tõendid tüübikinnituse andmise, tüübikinnituse laiendamise, tüübikinnituse andmisest keeldumise, tüübikinnituse tühistamise või tootmise lõpliku peatamise kohta.

12.   ÜLEMINEKUSÄTTED

12.1.

Kokkuleppeosalised ei tohi keelduda tüübikinnituse andmisest vastavalt käesolevale eeskirjale, mida on muudetud 01-seeria muudatustega.

12.2.

Alates 1. jaanuarist 1995 annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnituse ainult siis, kui tüübikinnituseks esitatud piduri asendushõõrdkatte komplekt või trummelpiduri asendushõõrdkate vastab käesoleva eeskirja (muudetud 01-seeria muudatustega) nõuetele.

12.3.

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised lubavad jätkuvalt paigaldada kasutuses olevale sõidukile või kasutada kasutuses oleval sõidukil piduri asendushõõrdkatte komplekte, mis on saanud tüübikinnituse käesoleva eeskirja originaal- ehk muutmata kuju kohaselt.

(1)  Käesolevas eeskirjas esinevaid viiteid eeskirjale nr 13 käsitatakse viidetena ka muudele rahvusvahelistele eeskirjadele, millega kohaldatakse eeskirjaga nr 13 sarnaseid tehnonõudeid. Vastavalt tõlgendatakse ka viiteid eeskirja konkreetsetele osadele.

(2)  Kui sellised piduri hõõrdkatted turul puuduvad, võib teise võimalusena kasutada punktis 8.2 nimetatud hõõrdkatteid.

(3)  1 – Saksamaa, 2 – Prantsusmaa, 3 – Itaalia, 4 – Madalmaad, 5 – Rootsi, 6 – Belgia, 7 – Ungari, 8 – Tšehhi Vabariik, 9 – Hispaania, 10 – Serbia, 11 – Ühendkuningriik, 12 – Austria, 13 – Luksemburg, 14 – Šveits, 15 – (vaba), 16 – Norra, 17 – Soome, 18 – Taani, 19 – Rumeenia, 20 – Poola, 21 – Portugal, 22 – Venemaa Föderatsioon, 23 – Kreeka, 24 – Iirimaa, 25 – Horvaatia, 26 – Sloveenia, 27 – Slovakkia, 28 – Valgevene, 29 – Eesti, 30 – (vaba), 31 – Bosnia ja Hertsegoviina, 32 – Läti, 33 – (vaba), 34 – Bulgaaria, 35 – (vaba), 36 – Leedu, 37 – Türgi, 38 – (vaba), 39 – Aserbaidžaan, 40 – endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, 41 – (vaba), 42 – Euroopa Ühendus (tüübikinnitusi annavad liikmesriigid, kasutades oma vastavat Euroopa Majanduskomisjoni sümbolit), 43 – Jaapan, 44 – (vaba), 45 – Austraalia, 46 – Ukraina, 47 – Lõuna-Aafrika, 48 – Uus-Meremaa, 49 – Küpros, 50 – Malta, 51 – Korea Vabariik, 52 – Malaisia, 53 – Tai, 54 ja 55 – (vabad), 56 – Montenegro, 57 – (vaba) ja 58 – Tuneesia. Järgmised numbrid antakse teistele riikidele sellises kronoloogilises järjekorras, milles nad ratifitseerivad kokkuleppe, milles käsitletakse ratassõidukitele ning neile paigaldatavatele ja/või neil kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja nende nõuete alusel väljastatud tüübikinnituste vastastikuse tunnustamise tingimusi, või ühinevad selle kokkuleppega, kusjuures Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär edastab kokkuleppeosalistele nendele riikidele antud numbrid.

(4)  Halvima võimaluse analüüs peab hõlmama järgmisi tehnilisi näitajaid (vähemalt) iga sõidukitüübi kohta, millel kasutatakse hõõrdkatteid:

a)

piduriketta läbimõõt;

b)

piduriketta paksus;

c)

ventileeritav või mitteventileeritav piduriketas;

d)

kolvi läbimõõt;

e)

rehvi dünaamiline veereraadius;

f)

sõiduki mass;

g)

telje mass ja teljele langeva pidurdusjõu osakaal;

h)

sõiduki suurim kiirus.

Katsetingimused täpsustatakse katsearuandes.

(5)  Vt joonealune märkus 4.

(6)  Kõnealune katse on lisatud, et tagada toodangu nõuetele vastavus. Miinimumväärtused ja hälbed lepitakse kokku tehnilise teenistusega.

1. LISA

TEATIS

(suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))

Image

2. LISA

TÜÜBIKINNITUSMÄRGI JA TÜÜBIKINNITUSEGA SEOTUD ANDMETE STRUKTUUR

(vt käesoleva eeskirja punkt 4.7)

Image

a = min 8 mm

Esitatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomane osa on eeskirja nr 90 kohase tüübikinnituse saanud Madalmaades (E4). Joonisel kujutatud tüübikinnitusnumbri esimesed kaks numbrit näitavad, et tüübikinnitusnumbri andmise ajal sisaldas eeskiri nr 90 juba 01-seeria muudatusi; järgmised kolm numbrit on numbrid, mis tüübikinnituse andnud asutus on määranud hõõrdkatte tüübile, ja sellele järgnevad kolm numbrit on asutus määranud piduriklotsile või klotsihoidikule. Kõik kaheksa numbrit kokku moodustavad kõnealuse piduri asendushõõrdkatte komplekti tüübikinnitusnumbri.

Ketaspiduriseadme märgistamise näidis

Image

Trummelpiduriseadme märgistamise näidis

Image

Trummelpiduri hõõrdkatte märgistamise näidis

Image

Märkus: näidistel esitatud märgistuste kohad ja nende asetus üksteise suhtes ei ole kohustuslikud.

3. LISA

M1-, M2- ja N1-Kategooria sõidukite piduri asendushõõrdkatte komplektidega seotud nõuded

1.   Vastavus eeskirjale nr 13

Vastavust eeskirja nr 13 nõuetele tõestatakse sõiduki katsetamisega.

1.1.   Sõiduki ettevalmistamine

1.1.1.   Katsesõiduk

Sõiduk, mis esindab sõidukitüüpi/sõidukitüüpe, mille jaoks taotletakse piduri asendushõõrdkatte komplekti tüübikinnitust, peab olema varustatud tüübikinnituseks esitatud piduri asendushõõrdkatte komplektidega ning eeskirjadega nr 13 ja 13-H ette nähtud pidurduskatseks vajalike seadmetega.

Katsetamiseks esitatud piduri hõõrdkatted paigaldatakse asjaomastele piduritele ning neid lihvitakse kuni kindlaksmääratud lihvimisprotseduuri kehtestamiseni tehnilise teenistuse nõusolekul tootja juhendi kohaselt.

1.1.2.   Sobitamine (lihvimine)

1.1.2.1.   Üldtingimused

Katsetamiseks esitatud piduri hõõrdkatte komplektid paigaldatakse asjaomastele piduritele. Piduri asendushõõrdkatte komplektide puhul tuleb kasutada uusi hõõrdkatteid. Trummelpiduri hõõrdkatteid võib töödelda, et saavutada parim võimalik algkontakt hõõrdkatete ja trumli(te) vahel. Katsesõiduk peab olema koormatud täismassini.

Kasutada võib piduri originaalhõõrdkatte komplekte, mida on kasutatud võrdluskatses ja mis on juba katsesõidukile paigaldatud, tingimusel et need on heas seisukorras ja ei ole kulunud rohkem kui 20 % esialgsest paksusest. Neil ei tohi olla kahjustusi, pragusid, ülemäärast roostet või ülekuumenemise märke. Need sobitatakse vastavalt allpool kirjeldatud menetlusele.

1.1.2.2.   Menetlus

Vähemalt 50 km pikkuse sõidu ajal pidurdada vähemalt 100 korda eri tugevusega, (aeglustus vähemalt vahemikus 1 m/s2 kuni 5 m/s2) algkiirusel 50 km/h kuni 120 km/h. Sobitamise käigus tuleb vähemalt kolm korda saavutada temperatuur vahemikus 250 °C kuni 500 °C ketaspiduriseadme korral või 150 °C kuni 250 °C trummelpiduriseadme korral (mõõdetuna ketta või trumli hõõrdepinnal). Temperatuur ei tohi ketaspiduriseadme puhul ületada 500 °C ja trummelpiduriseadme puhul 250 °C.

1.1.2.3.   Talitluse kontroll

Pidurdada korraga ainult ühel teljel viis korda kiiruselt 70 km/h kiiruseni 0 km/h (esitelg) ja kiiruselt 45 km/h kiiruseni 0 km/h (tagatelg) pidurijuhtmestiku rõhul 4 MPa, (1) kusjuures piduri temperatuur on iga pidurdamise alguses 100 °C. Viis järjestikust mittemonotoonset tulemust ei tohi erineda keskmisest täielikust aeglustusest rohkem kui 0,6 m/s2 (esitelg) või 0,4 m/s2 (tagatelg).

Kui nimetatud nõue ei ole täidetud, tuleb korrata punktis 1.1.2.2 kirjeldatud sobitamist ja punktis 1.1.2.3 kirjeldatud talitluskatset.

1.2.   Sõiduki pidurisüsteemi katsetatakse eeskirja nr 13 4. lisa punktidega 1 ja 2 kõnealusele sõidukikategooriale (M1, M2 või N1) ette nähtud nõuete kohaselt. Kohaldatakse järgmisi nõudeid või katseid.

1.2.1.   Sõidupidurisüsteem

1.2.1.1.   0-tüübi katse lahutatud mootoriga (koormatud sõiduk)

1.2.1.2.   0-tüübi katse ühendatud mootoriga (koormatud ja koormamata sõiduk) vastavalt eeskirja nr 13 4. lisa punktidele 1.4.3.1 (stabiilsuskatse) ja 1.4.3.2 (katsetatakse üksnes algkiirusel v = 0,8 vmax)

1.2.1.3.   I tüübi katse

1.2.2.   Abipidurisüsteem

1.2.2.1.   0-tüübi katse lahutatud mootoriga (koormatud sõiduk) (selle katse võib jätta tegemata, kui nõuded on kindlasti täidetud, näiteks diagonaalselt jaotatud pidurisüsteemi puhul)

1.2.3.   Seisupidurisüsteem

(Kohaldatakse üksnes juhul, kui tüübikinnituseks esitatud hõõrdkatetega pidureid kasutatakse seisupiduritena).

1.2.3.1.   Pidurduskatse 18 % kaldel (täismassini koormatud sõiduk)

1.3.   Sõiduk peab vastama kõigile eeskirja nr 13 4. lisa punktiga 2 kõnealuse kategooria sõidukile ette nähtud asjakohastele nõuetele.

2.   Lisanõuded

Lisanõuetele vastavuse tõendamiseks kasutatakse ühte järgmisest kahest meetodist.

2.1.   Sõiduki katse (jaotatud telgede katse)

Selles katses peab sõiduk olema koormatud täismassini ning kõik pidurdamised tuleb teha lahutatud mootoriga ja tasasel teel.

Sõiduki sõidupidurite kontrollsüsteem peab olema varustatud vahendiga, mis eraldab esi- ja tagatelje pidurid nii, et neid saab kasutada teineteisest sõltumatult.

Kui tüübikinnituseks on esitatud esiteljepiduri hõõrdkatte komplekt, siis tagateljepidureid katse ajal ei kasutata.

Kui tüübikinnituseks on esitatud tagateljepiduri hõõrdkatte komplekt, siis esiteljepidureid katse ajal ei kasutata.

2.1.1.   Pidurdustõhususe samaväärsuskatse jahtunud piduritega

Asendushõõrdkatte komplekti ja originaalhõõrdkatte komplekti pidurdustõhusust jahtunud piduritega pidurdamisel võrreldakse katsetulemuste võrdlemise teel järgmise meetodi abil.

2.1.1.1.   Pidurdada vähemalt kuus korda, suurendades järkjärgult pedaalikoormust või pidurijuhtmestiku rõhku, kuni rattalukustuseni või, teise võimalusena, kuni keskmise täieliku aeglustuseni 6 m/s2 või kuni kõnealuse sõidukikategooria puhul lubatud maksimaalse pedaalile mõjuva jõuni, alates järgmises tabelis esitatud algkiirusest:

Sõiduki kategooria

Katsekiirus (km/h)

esitelg

tagatelg

M1

70

45

M2

50

40

N1

65

50

Piduri algtemperatuur peab pidurdamise alguses olema ≤ 100 °C.

2.1.1.2.   Igal pidurdamisel märkida üles ja graafiliselt kujutada pedaalile mõjuv jõud või pidurijuhtmestiku rõhk ja keskmine täisaeglustus ning määrata pedaalile mõjuv jõud või pidurijuhtmestiku rõhk, mis on vajalik selleks, et saavutada (võimaluse korral) esiteljepidurite keskmine täielik aeglustus 5 m/s2 ning tagateljepidurite keskmine täielik aeglustus 3 m/s2. Kui nimetatud väärtusi ei ole võimalik saavutada pedaalile mõjuva maksimaalse lubatud jõuga, siis tuleb teise võimalusena määrata maksimaalse aeglustuse saavutamiseks vajalik pedaalile mõjuv jõud või pidurijuhtmestiku rõhk.

2.1.1.3.   Piduri asendushõõrdkatte komplekti talitlusomadused loetakse sarnaseks piduri originaalhõõrdkatte komplekti omadustega, kui sama kontrolljõu või pidurijuhtmestiku rõhu juures saadud keskmised täielike aeglustuste väärtused kõvera ülemises kahes kolmandikus ei erine piduri originaalhõõrdkatte komplektiga saadud aeglustuste väärtustest rohkem kui 15 %.

2.1.2.   Kiirustundlikkuskatse

2.1.2.1.   Käesoleva lisa punkti 2.1.1.2 kohaselt tuletatud pedaalijõudu kasutades ning piduri algtemperatuuril ≤ 100 °C pidurdada kolm korda igal järgmisel kiirusel:

a)

esitelg: 65 km/h, 100 km/h ja lisaks 135 km/h, kui vmax ületab 150 km/h;

b)

tagatelg: 45 km/h, 65 km/h ja lisaks 90 km/h, kui vmax ületab 150 km/h.

2.1.2.2.   Arvutada välja iga kolmest pidurdamisest koosneva rühma tulemuste keskmine väärtus ning koostada kiiruse ja sellele vastava keskmise täieliku aeglustuse graafiline skeem.

2.1.2.3.   Suurematel kiirustel registreeritud täieliku aeglustuse keskmine väärtus ei tohi madalaimal kiirusel registreeritud keskmisest väärtusest erineda rohkem kui 15 %.

2.2.   Inertsdünamomeeterkatse

2.2.1.   Katseseadmed

Katseteks varustatakse inertsdünamomeeter asjaomase piduriga. Dünamomeeter varustatakse vahenditega, mis püsivalt salvestavad pöörlemissageduse, pidurdusmomendi, rõhu pidurijuhtmestikus, pöörete arvu pärast pidurdamist, pidurdamisaja ning piduriketta temperatuuri.

2.2.2.   Katsetingimused

2.2.2.1.   Dünamomeetri pöörlemismass peab vastama poolele telje osale sõiduki täismassist vastavalt järgnevale tabelile ning kõnealus(t)e sõidukitüübi (sõidukitüüpide) puhul lubatud suurima rehvi veereraadiusele.

Sõiduki kategooria

Telje osa sõiduki täismassist

esitelg

tagatelg

M1

0,77

0,32

M2

0,69

0,44

N1

0,66

0,39

2.2.2.2.   Dünamomeetri algpöörlemissagedus peab vastama sõiduki lineaarkiirusele, nagu on esitatud käesoleva lisa punktides 2.2.3 ja 2.2.4, ning selle aluseks võetakse rehvi dünaamiline veereraadius.

2.2.2.3.   Katsetamiseks esitatud piduri hõõrdkatted paigaldatakse asjaomastele piduritele ja need sobitatakse (lihvitakse) vastavalt järgmisele menetlusele.

 

Lihvimise 1. etapp – 64 kiiret peatumist kiiruselt 80 km/h kiiruseni 30 km/h pidurijuhtmestiku eri rõhkude juures:

Parameeter

Esitelg

Tagatelg

Ketaspidurid

Tagatelg

Trummelpidurid

Peatuste arv tsüklis

32

32

32

Pidurduskiirus (km/h)

80

80

80

Lahutuskiirus (km/h)

30

30

30

Piduri algtemperatuur (°C)

< 100

< 100

< 80

Piduri lõpptemperatuur (°C)

lahtine

lahtine

lahtine

Rõhk 1. peatumisel (kPa)

1 500

1 500

1 500

Rõhk 2. peatumisel (kPa)

3 000

3 000

3 000

Rõhk 3. peatumisel (kPa)

1 500

1 500

1 500

Rõhk 4. peatumisel (kPa)

1 800

1 800

1 800

Rõhk 5. peatumisel (kPa)

2 200

2 200

2 200

Rõhk 6. peatumisel (kPa)

3 800

3 800

3 800

Rõhk 7. peatumisel (kPa)

1 500

1 500

1 500

Rõhk 8. peatumisel (kPa)

2 600

2 600

2 600

Rõhk 9. peatumisel (kPa)

1 800

1 800

1 800

Rõhk 10. peatumisel (kPa)

3 400

3 400

3 400

Rõhk 11. peatumisel (kPa)

1 500

1 500

1 500

Rõhk 12. peatumisel (kPa)

2 600

2 600

2 600

Rõhk 13. peatumisel (kPa)

1 500

1 500

1 500

Rõhk 14. peatumisel (kPa)

2 200

2 200

2 200

Rõhk 15. peatumisel (kPa)

3 000

3 000

3 000

Rõhk 16. peatumisel (kPa)

4 600

4 600

4 600

Rõhk 17. peatumisel (kPa)

2 600

2 600

2 600

Rõhk 18. peatumisel (kPa)

5 100

5 100

5 100

Rõhk 19. peatumisel (kPa)

2 200

2 200

2 200

Rõhk 20. peatumisel (kPa)

1 800

1 800

1 800

Rõhk 21. peatumisel (kPa)

4 200

4 200

4 200

Rõhk 22. peatumisel (kPa)

1 500

1 500

1 500

Rõhk 23. peatumisel (kPa)

1 800

1 800

1 800

Rõhk 24. peatumisel (kPa)

4 600

4 600

4 600

Rõhk 25. peatumisel (kPa)

2 600

2 600

2 600

Rõhk 26. peatumisel (kPa)

1 500

1 500

1 500

Rõhk 27. peatumisel (kPa)

3 400

3 400

3 400

Rõhk 28. peatumisel (kPa)

2 200

2 200

2 200

Rõhk 29. peatumisel (kPa)

1 800

1 800

1 800

Rõhk 30. peatumisel (kPa)

3 000

3 000

3 000

Rõhk 31. peatumisel (kPa)

1 800

1 800

1 800

Rõhk 32. peatumisel (kPa)

3 800

3 800

3 800

Tsüklite arv

2

2

2

 

Lihvimise 2. etapp – 10 peatumist kiiruselt 100 km/h kiiruseni 5 km/h aeglustuse tasemega 0,4 g ja suurenevate algtemperatuuridega:

Parameeter

Esitelg

Tagatelg

Ketaspidurid

Tagatelg

Trummelpidurid

Peatuste arv tsüklis

10

10

10

Pidurduskiirus (km/h)

100

100

100

Lahutuskiirus (km/h)

< 5

< 5

< 5

Aeglustuse tase (g)

0,4

0,4

0,4

Maksimaalne rõhk (kPa)

16 000

16 000

10 000

Algtemperatuur 1 (°C)

< 100

< 100

< 100

Algtemperatuur 2 (°C)

< 215

< 215

< 151

Algtemperatuur 3 (°C)

< 283

< 283

< 181

Algtemperatuur 4 (°C)

< 330

< 330

< 202

Algtemperatuur 5 (°C)

< 367

< 367

< 219

Algtemperatuur 6 (°C)

< 398

< 398

< 232

Algtemperatuur 7 (°C)

< 423

< 423

< 244

Algtemperatuur 8 (°C)

< 446

< 446

< 254

Algtemperatuur 9 (°C)

< 465

< 465

< 262

Algtemperatuur 10 (°C)

< 483

< 483

< 270

Tsüklite arv

1

1

1

 

Taastumine – 18 kiiret peatumist kiiruselt 80 km/h kiiruseni 30 km/h pidurijuhtmestiku rõhul 3 000 kPa:

Parameeter

Esitelg

Tagatelg

Ketaspidurid

Tagatelg

Trummelpidurid

Peatuste arv tsüklis

18

18

18

Pidurduskiirus (km/h)

80

80

80

Lahutuskiirus (km/h)

30

30

30

Rõhk (kPa)

3 000

3 000

3 000

Piduri algtemperatuur (°C)

< 100

< 100

< 80

Piduri lõpptemperatuur (°C)

lahtine

lahtine

lahtine

Tsüklite arv

1

1

1

2.2.2.4.   Pidurdada viis korda kiiruselt 80 km/h kiiruseni 0 km/h pidurijuhtmestiku rõhul 4 MPa, kusjuures piduri temperatuur on iga pidurdamise alguses 100 °C. Viis järjestikust mittemonotoonset tulemust ei tohi erineda nende keskmisest täielikust aeglustusest rohkem kui 0,6 m/s2.

Kui nimetatud nõue ei ole täidetud, tuleb korrata sobitamismenetluse esimest osa „Lihvimise 1. etapp” seni, kuni saavutatakse nõuetekohane talitlusstabiilsus.

2.2.5.   Lubatud on kasutada õhkjahutust. Pidurile suunatud õhuvoolu kiirus pidurdamise ajal peab olema:

vair = 0,33 v,

kus

v = sõiduki katsekiirus pidurdamise alguses.

2.2.3.   Pidurdustõhususe samaväärsuskatse jahtunud piduritega

Asendushõõrdkatte komplekti ja originaalhõõrdkatte komplekti pidurdustõhusust jahtunud piduritega pidurdamisel võrreldakse katsetulemuste võrdlemise teel järgmise meetodi abil.

2.2.3.1.   Alates algkiirusest 80 km/h M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul ning 60 km/h M2-kategooria sõidukite puhul, kusjuures piduri temperatuur on iga pidurdamise alguses ≤ 100 °C, pidurdada vähemalt kuus korda, suurendades järkjärgult pidurijuhtmestiku rõhku, kuni saavutatakse keskmine täielik aeglustus 6 m/s2.

2.2.3.2.   Igal pidurdamisel registreerida ja graafiliselt esitada pidurijuhtmestiku rõhk ja keskmine täielik aeglustus ning määrata pidurijuhtmestiku rõhk, mis on vajalik aeglustuse 5 m/s2 saavutamiseks.

2.2.3.3.   Piduri asendushõõrdkatte komplekti talitlusomadused loetakse sarnaseks piduri originaalhõõrdkatte komplekti omadustega, kui sama kontrolljõu või pidurijuhtmestiku rõhu juures saadud keskmised täielike aeglustuste väärtused kõvera ülemises kahes kolmandikus ei erine piduri originaalhõõrdkatte komplektiga saadud aeglustuste väärtustest rohkem kui 15 %.

2.2.4.   Kiirustundlikkuskatse

2.2.4.1.   Punkti 2.2.3.2 kohaselt tuletatud pidurijuhtmestiku rõhku kasutades ning piduri algtemperatuuril ≤ 100 °C pidurdada kolm korda pöörlemissagedusel, mis vastab järgmistele sõiduki lineaarkiirustele:

a)

75 km/h, 120 km/h ja lisaks 160 km/h, kui vmax ületab 150 km/h.

2.2.4.2.   Arvutada välja iga kolmest pidurdamisest koosneva rühma tulemuste keskmine väärtus ning koostada kiiruse ja sellele vastava keskmise täieliku aeglustuse graafiline skeem.

2.2.4.3.   Suurematel kiirustel registreeritud täieliku aeglustuse keskmine väärtus ei tohi madalaimal kiirusel registreeritud keskmisest väärtusest erineda rohkem kui 15 %.

(1)  Pidurite puhul, mis ei ole hüdraulilised pidurid, tuleks kasutada vastavat sisendväärtust.

4. LISA

M3-, N2- JA N3-kategooria sõidukite piduri asendushõõrdkatte komplektide ja trummelpiduri asendushõõrdkatetega seotud nõuded

1.   Sõidukikatse

1.1.   Katsesõiduk

Sõiduk, mis esindab sõidukitüüpi/sõidukitüüpe, mille jaoks taotletakse piduri asendushõõrdkatte komplekti või trummelpiduri asendushõõrdkatte tüübikinnitust, peab olema varustatud tüübikinnituseks esitatud piduri hõõrdkatte komplektide või trummelpiduri hõõrdkatetega ning pidurduskatseks vajalike seadmetega, nagu on ette nähtud eeskirjaga nr 13.

Katsetamiseks esitatud piduri hõõrdkatted paigaldatakse asjaomastele piduritele ning neid lihvitakse kuni kindlaksmääratud lihvimisprotseduuri kehtestamiseni tehnilise teenistuse nõusolekul tootja juhendi kohaselt.

1.2.   Katsed ja nõuded

1.2.1.   Vastavus eeskirjale nr 13

1.2.1.1.   Sõiduki pidurisüsteemi katsetatakse eeskirja nr 13 4. lisa punktidega 1 ja 2 kõnealusele sõidukikategooriale (M3, N2 või N3) ette nähtud nõuete kohaselt. Kohaldatakse järgmisi nõudeid või katseid.

1.2.1.1.1.

Sõidupidurisüsteem

1.2.1.1.1.1.

0-tüübi katse lahutatud mootoriga (koormatud sõiduk).

1.2.1.1.1.2.

0-tüübi katse ühendatud mootoriga (koormatud ja koormamata sõiduk) vastavalt eeskirja nr 13 4. lisa punktidele 1.4.3.1 (stabiilsuskatse) ja 1.4.3.2 (katsetatakse üksnes algkiirusel v = 0,8 vmax).

1.2.1.1.1.3.

I tüübi katse vastavalt eeskirja nr 13 4. lisa punktidele 1.5.1 ja 1.5.3.

1.2.1.1.1.4.

II tüübi katse

Koormatud sõiduki katsetamisel peab energiatoide vastama sama ajavahemiku jooksul registreeritud energiatoitele koormatud sõiduki puhul, mis liigub keskmise kiirusega 30 km/h 6 km pikkusel teel langusega 2,5 %, kusjuures katse peab toimuma tühikäigul ja pidurdusjõud langema üksnes sõidupiduritele.

1.2.1.1.2.

Abipidurisüsteem

1.2.1.1.2.1.

0-tüübi katse lahutatud mootoriga (koormatud sõiduk) (selle katse võib jätta tegemata, kui on tehtud käesoleva lisa punktis 1.2.2 nimetatud katsed).

1.2.1.1.3.

Seisupidurisüsteem

(Kohaldatakse üksnes juhul, kui tüübikinnituseks esitatud hõõrdkatetega pidureid kasutatakse seisupiduritena).

1.2.1.1.3.1.

Pidurduskatse 18 % kaldel (täismassiga sõiduk)

1.2.1.2.   Sõiduk peab vastama kõigile eeskirja nr 13 4. lisa punktiga 2 kõnealuse kategooria sõidukile ette nähtud asjakohastele nõuetele.

1.2.2.   Lisanõuded (jaotatud telgede katse)

Edaspidi nimetatud katsetes peab sõiduk olema koormatud täismassini ning kõik pidurdamised tuleb teha lahutatud mootoriga ja tasasel teel.

Sõiduki sõidupidurite kontrollsüsteem peab olema varustatud vahendiga, mis eraldab esi- ja tagatelje pidurid nii, et neid saab kasutada teineteisest sõltumatult.

Kui tüübikinnituseks on esitatud esiteljepiduri hõõrdkatte komplekt või esitelje trummelpiduri hõõrdkate, siis tagateljepidureid katse ajal ei kasutata.

Kui tüübikinnituseks on esitatud tagateljepiduri hõõrdkatte komplekt või tagatelje trummelpiduri hõõrdkate, siis esiteljepidureid katse ajal ei kasutata.

1.2.2.1.   Pidurdustõhususe samaväärsuskatse jahtunud piduritega

Piduri asendushõõrdkatte komplekti või trummelpiduri asendushõõrdkatte ja piduri originaalhõõrdkatte komplekti või trummelpiduri originaalhõõrdkatte pidurdustõhusust jahtunud piduritega pidurdamisel võrreldakse katsetulemuste võrdlemise teel järgmise meetodi abil.

1.2.2.1.1.

Pidurdada vähemalt kuus korda, suurendades järkjärgult pedaalikoormust või pidurijuhtmestiku rõhku, kuni rattalukustuseni või, teise võimalusena, kuni keskmise täieliku aeglustuseni 3,5 m/s2 või kuni pedaalile mõjuva jõu suurima lubatud väärtuseni või pidurijuhtmestiku suurima rõhuni, kusjuures sõiduki algkiirus on 45 km/h ja piduri temperatuur iga pidurduse alguses ≤ 100 °C.

1.2.2.1.2.

Igal pidurdamisel märkida üles ja graafiliselt kujutada pedaalile mõjuv jõud või pidurijuhtmestiku rõhk ja keskmine täisaeglustus ning määrata pedaalile mõjuv jõud või pidurijuhtmestiku rõhk, mis on vajalik selleks, et saavutada (võimaluse korral) keskmine täielik aeglustus 3 m/s2. Kui nimetatud väärtust ei ole võimalik saavutada, siis tuleb teise võimalusena määrata maksimaalse aeglustuse saavutamiseks vajalik pedaalile mõjuv jõud või pidurijuhtmestiku rõhk.

1.2.2.1.3.

Piduri asendushõõrdkatte komplekti või trummelpiduri asendushõõrdkatte talitlusomadused loetakse sarnaseks piduri originaalhõõrdkatte komplekti või trummelpiduri originaalhõõrdkatte omadustega, kui sama kontrolljõu või pidurijuhtmestiku rõhu juures saadud keskmised täielike aeglustuste väärtused kõvera ülemises kahes kolmandikus ei erine piduri originaalhõõrdkatte komplekti või trummelpiduri originaalhõõrdkattega saadud aeglustuste väärtustest rohkem kui 15 %.

1.2.2.2.   Kiirustundlikkuskatse

1.2.2.2.1.

Käesoleva lisa punkti 1.2.2.1.2 kohaselt tuletatud pedaalijõudu kasutades ning piduri algtemperatuuril ≤ 100 °C pidurdada kolm korda igalt järgmiselt kiiruselt:

 

kiiruselt 40 km/h kiiruseni 20 km/h,

 

kiiruselt 60 km/h kiiruseni 40 km/h ja

 

kiiruselt 80 km/h kiiruseni 60 km/h (kui vmax ≥ 90 km/h).

1.2.2.2.2.

Arvutada välja iga kolmest pidurdamisest koosneva rühma tulemuste keskmine väärtus ning koostada kiiruse ja sellele vastava keskmise täieliku aeglustuse graafiline skeem.

1.2.2.2.3.

Suurematel kiirustel registreeritud täieliku aeglustuse keskmine väärtus ei tohi madalaimal kiirusel registreeritud keskmisest väärtusest erineda rohkem kui 25 %.

2.   Inertsdünamomeeterkatse

2.1.   Katseseadmed

Katseteks varustatakse inertsdünamomeeter asjaomase piduriga. Dünamomeeter varustatakse vahenditega, mis püsivalt salvestavad pöörlemissageduse, pidurdusmomendi, rõhu pidurijuhtmestikus, pöörete arvu pärast pidurdamist, pidurdamisaja ning piduriketta temperatuuri.

2.1.1.   Katsetingimused

2.1.1.1.

Dünamomeetri pöörlemismass peab olema pool asjaomasele teljele avalduvast sõiduki täismassist, mis on 0,55, ning vastama kõnealus(t)e sõidukitüübi (sõidukitüüpide) puhul lubatud suurima rehvi veereraadiusele.

2.1.1.2.

Dünamomeetri algpöörlemissagedus peab vastama sõiduki lineaarkiirusele, nagu on sätestatud järgmistes punktides, ning selle aluseks võetakse kõnealus(t)e sõidukitüübi (sõidukitüüpide) puhul lubatud suurima ja väikseima rehvi dünaamiline veereraadius.

2.1.1.3.

Katsetamiseks esitatud piduri hõõrdkatte komplektid või trummelpiduri hõõrdkatted paigaldatakse asjaomastele piduritele ning neid lihvitakse kuni kindlaksmääratud lihvimisprotseduuri kehtestamiseni tehnilise teenistuse nõusolekul tootja juhendi kohaselt.

2.1.1.4.

Jahutusõhu kasutamise korral peab õhuvoolu kiirus piduri juures olema:

vair = 0,33 v,

kus

v = sõiduki katsekiirus pidurdamise alguses.

2.1.1.5.

Kasutada kõnealus(t)e sõidukitüübi (sõidukitüüpide) puhul lubatud väikseimat pidurisilindrit.

2.2.   Katsed ja nõuded

2.2.1.   Eeskirjaga nr 13 ette nähtud katsed

2.2.1.1.   0-tüübi katse

Algkiiruselt 60 km/h, kui piduri temperatuur on iga pidurdamise alguses ≤ 100 °C, pidurdada vähemalt kuus korda, tõstes järkjärgult pidurijuhtmestiku rõhku, kuni saavutatakse rõhk, mille tagab püsivalt kõnealus(t)e sõidukitüübi (sõidukitüüpide) pidurisüsteem (näiteks kompressori sisselülitusrõhk). Saavutada tuleb keskmine täielik aeglustus vähemalt 5 m/s2.

2.2.1.2.   0-tüübi katse suurel kiirusel

Punktis 2.2.1.1 määratletud tagatud rõhu juures pidurdada kolm korda kiiruselt 100 km/h, kui tüübikinnitust taotletakse N2-kategooria sõidukile, ja kiiruselt 90 km/h, kui tüübikinnitust taotletakse M3- ja N3-kategooria sõidukitele, kusjuures piduri temperatuur on iga pidurdamise alguses ≤ 100 °C. Kolme pidurduse täieliku aeglustuse keskmine väärtus peab olema vähemalt 4 m/s2.

2.2.1.3.   I tüübi katse

2.2.1.3.1.   Pidurite kuumendamine

Pidurdada järsult 20 korda järjest, kusjuures v1 = 60 km/h, v2 = 30 km/h, tsükli pikkus on 60 sekundit ning piduri temperatuur on esimese pidurdamise alguses ≤ 100 °C. Pidurijuhtmestiku rõhk peab esimesel pidurdamisel vastama aeglustusele 3 m/s2 ja jääma samaks kõikide järjestikuste pidurduste ajal.

2.2.1.3.2.   Kuumenenud pidurite pidurdustõhusus

Kuumendamise lõppedes mõõdetakse kuumenenud piduri pidurdustõhusust eespool punktis 2.2.1.1 sätestatud tingimustel, kasutades punktis 2.2.1.1 määratletud tagatud pidurijuhtmestiku rõhku (temperatuur võib erineda). Keskmine täielik aeglustus kuumenenud piduriga ei tohi olla alla 60 % jahtunud piduriga saadud väärtusest ehk mitte alla 4 m/s2.

2.2.1.3.3.   Taastumine

120 sekundit pärast pidurite kuumenemist teha algkiiruselt 60 km/h viis täielikku peatust (jättes peatumiste vahele vähemalt kaks minutit) eespool punktis 2.2.1.3.1 kasutatud pidurijuhtmestiku rõhu juures. Viienda pidurdamise alguses peab piduri temperatuur olema ≤ 100 °C ja keskmine täielik aeglustus ei tohi erineda 0-tüübi katse (kiirusel 60 km/h) pidurijuhtmestiku rõhu ja aeglustuse suhte alusel arvutatud aeglustusest rohkem kui 10 %.

2.2.1.4.   II tüübi katse

2.2.1.4.1.   Pidurite kuumendamine

Pidureid kuumendatakse 12 minuti jooksul püsival kiirusel 30 km/h konstantse pidurdusmomendiga, mis vastab aeglustusele 0,15 m/s2.

2.2.1.4.2.   Kuumenenud pidurite pidurdustõhusus

Soojendamise lõppedes mõõdetakse kuumenenud piduri pidurdustõhusust eespool punktis 2.2.1.1 sätestatud tingimustel, kasutades punktis 2.2.1.1 määratletud tagatud pidurijuhtmestiku rõhku (temperatuur võivad erineda). Keskmine täielik aeglustus kuumenenud piduritega ei tohi olla väiksem kui 3,75 m/s2.

2.2.1.5.   Seisupidurite staatiline katse

2.2.1.5.1.

Määratleda kõikide pidurduste kohta halvim võimalus, võttes arvesse piduri sisendjõudu, sõiduki täismassi ühe teljega pidurdamisel ja rehvi raadiust.

2.2.1.5.2.

Pidurdada punkti 2.2.1.5.1 kohaselt määratletud sisendjõuga.

2.2.1.5.3.

Trumli või ketta pööramiseks suurendada aeglaselt dünamomeetri võlli pöördemomenti. Mõõta väljundpöördemoment pidurdamisel hetkel, mil dünamomeetri võll alustab liikumist ja arvutada vastav telje pidurdusjõud, kasutades punkti 2.2.1.5.1 kohaselt määratletud rehvi raadiust.

2.2.1.5.4.

Kui punkti 2.2.1.5.3 kohaselt mõõdetud pidurdusjõud jagada poolega punkti 2.2.1.5.1 kohaselt määratletud sõiduki massist, peab jagatiseks olema vähemalt 0,18.

2.2.2.   Pidurdustõhususe samaväärsuskatse jahtunud piduritega

Piduri asendushõõrdkatte komplekti või trummelpiduri asendushõõrdkatte ja piduri originaalhõõrdkatte komplekti või trummelpiduri originaalhõõrdkatte pidurdustõhusust jahtunud piduritega võrreldakse punktis 2.2.1.1 kirjeldatud 0-tüübi katse tulemuste võrdlemise teel.

2.2.2.1.   Punktis 2.2.1.1 sätestatud 0-tüübi katse tehakse ühe piduri originaalhõõrdkatte komplekti või trummelpiduri originaalhõõrdkattega.

2.2.2.2.   Piduri asendushõõrdkatte komplekti või trummelpiduri asendushõõrdkatte talitlusomadused loetakse sarnaseks piduri originaalhõõrdkatte komplekti või trummelpiduri originaalhõõrdkatte omadustega, kui sama pidurijuhtmestiku rõhu juures saadud keskmised täielike aeglustuste väärtused kõvera ülemises kahes kolmandikus ei erine piduri originaalhõõrdkatte komplekti või trummelpiduri originaalhõõrdkattega saadud aeglustuste väärtustest rohkem kui 15 %.

2.2.3.   Kiirustundlikkuskatse

2.2.3.1.

Käesoleva lisa punktis 2.2.1.1 määratletud tagatud pidurijuhtmestiku rõhku kasutades ning piduri algtemperatuuril ≤ 100 °C pidurdada kolm korda igalt järgmiselt kiiruselt:

 

kiiruselt 60 km/h kiiruseni 30 km/h,

 

kiiruselt 80 km/h kiiruseni 60 km/h ja

 

kiiruselt 110 km/h kiiruseni 80 km/h (kui vmax ≥ 90 km/h).

2.2.3.2.

Arvutada välja iga kolmest pidurdamisest koosneva rühma tulemuste keskmine väärtus ning koostada kiiruse ja sellele vastava keskmise täieliku aeglustuse graafiline skeem.

2.2.3.3.

Suurematel kiirustel registreeritud täieliku aeglustuse keskmine väärtus ei tohi madalaimal kiirusel registreeritud keskmisest väärtusest erineda rohkem kui 25 %.

5. LISA

O1- ja O2- kategooria sõidukite piduri asendushõõrdkatte komplektidega seotud nõuded

1.   Üldosa

Käesolevas lisas kirjeldatud katsemeetod põhineb inertsdünamomeeterkatsel. Teise võimalusena võib katsed teha katsesõidukil või teekatsete rullstendil tingimusel, et katsetingimused ja mõõdetavad parameetrid on samad kui inertsdünamomeeterkatses.

2.   Katseseadmed

Katseteks varustatakse inertsdünamomeeter asjaomase piduriga. Dünamomeeter varustatakse vahenditega, mis püsivalt salvestavad pöörlemissageduse, pidurdusmomendi, rõhu pidurijuhtmestikus või pidurdusjõu, pöörete arvu pärast pidurdamist, pidurdamisaja ning piduriketta temperatuuri.

2.1.   Katsetingimused

2.1.1.   Dünamomeetri pöörlemismass peab olema pool asjaomasele teljele avalduvast sõiduki täismassist ning vastama kõnealus(t)e sõidukitüübi (sõidukitüüpide) puhul lubatud suurima rehvi veereraadiusele.

2.1.2.   Dünamomeetri algpöörlemissagedus peab vastama sõiduki lineaarkiirusele, nagu on sätestatud käesoleva lisa punktis 3.1, ning selle aluseks võetakse kõnealus(t)e sõidukitüübi (sõidukitüüpide) puhul lubatud väikseima rehvi dünaamiline veereraadius.

2.1.3.   Katsetamiseks esitatud piduri hõõrdkatted paigaldatakse asjaomastele piduritele ning neid lihvitakse kuni kindlaksmääratud lihvimisprotseduuri kehtestamiseni tehnilise teenistuse nõusolekul tootja juhendi kohaselt.

2.1.4.   Jahutusõhu kasutamise korral peab õhuvoolu kiirus piduri juures olema:

vair = 0,33 v,

kus

v = sõiduki katsekiirus pidurdamise alguses.

2.1.5.   Pidurile paigaldatud ajam peab vastama sõiduki seadmestikule.

3.   Katsed ja nõuded

3.1.   0-tüübi katse

Algkiiruselt 60 km/h, kui piduri temperatuur on iga pidurdamise alguses ≤ 100 °C, pidurdada järjest vähemalt kuus korda, tõstes järkjärgult pidurijuhtmestiku rõhku või pidurdamisjõudu maksimaalse pidurijuhtmestiku rõhuni või aeglustuseni 6 m/s2. Viimast pidurdamist korrata algkiirusel 40 km/h.

3.2.   I tüübi katse

3.2.1.   Pidurite kuumendamine

Pidurit tuleb kuumendada ahelpidurdusega eeskirja nr 13 4. lisa punkti 1.5.2 nõuete kohaselt, alustades piduriketta temperatuurist ≤ 100 °C.

3.2.2.   Kuumenenud pidurite pidurdustõhusus

Kuumendamise lõppedes mõõdetakse algkiirusel 40 km/h kuumenenud pidurite pidurdustõhusust eespool punktis 3.2.1 sätestatud tingimustel, kasutades sama pidurijuhtmestiku rõhku või pidurdamisjõudu (temperatuur võib erineda). Keskmine täielik aeglustus kuumenenud piduriga ei tohi olla alla 60 % jahtunud piduriga saadud väärtusest ehk mitte alla 3,5 m/s2.

3.3.   Pidurdustõhususe samaväärsuskatse jahtunud piduritega

Asendushõõrdkatte komplekti ja originaalhõõrdkatte komplekti pidurdustõhusust jahtunud piduritega võrreldakse punktis 3.1 kirjeldatud 0-tüübi katse tulemuste võrdlemise teel.

3.3.1.   Punktis 3.1 sätestatud 0-tüübi katse tehakse piduri ühe originaalhõõrdkatte komplektiga.

3.3.2.   Piduri asendushõõrdkatte komplekti talitlusomadused loetakse sarnaseks piduri originaalhõõrdkatte komplekti omadustega, kui sama pidurijuhtmestiku rõhu või pidurdusjõu juures saadud keskmised täielike aeglustuste väärtused kõvera ülemises kahes kolmandikus ei erine piduri originaalhõõrdkatte komplektiga saadud aeglustuste väärtustest rohkem kui 15 %.

6. LISA

O3- ja O4- kategooria sõidukite piduri asendushõõrdkatte komplektide ja trummelpiduri asendushõõrdkatetega seotud nõuded

1.   Katsetingimused

Käesolevas lisas sätestatud katsed võib läbi viia kas katsesõidukil või inertsdünamomeetril või teekatsete rullstendil eeskirja nr 13 11. lisa 2. liite punktides 3.1–3.4 nimetatud tingimustel.

Katsetamiseks esitatud piduri hõõrdkatted paigaldatakse asjaomastele piduritele ning neid lihvitakse kuni kindlaksmääratud lihvimisprotseduuri kehtestamiseni tehnilise teenistuse nõusolekul tootja juhendi kohaselt.

2.   Katsed ja nõuded

2.1.   Vastavus eeskirja nr 13 11. lisale

Pidureid katsetatakse vastavalt eeskirja nr 13 11. lisa 2. liite punktile 3.5.

2.1.1.

Tulemused esitatakse eeskirja nr 13 11. lisa 3. liites sätestatud kujul.

2.1.2.

Nimetatud tulemusi võrreldakse samadel tingimustel piduri originaalhõõrdkatte komplektide või trummelpiduri originaalhõõrdkatetega läbi viidud katsete tulemustega.

2.1.3.

Sama pidurdusmomendi juures peab kuumenenud piduri pidurdustõhusus piduri asendushõõrdkatte komplekti või trummelpiduri asendushõõrdkatte puhul I tüübi katsel või III tüübi katsel (vastavalt sellele, kumba kasutatakse) olema:

a)

võrdne piduri originaalhõõrdkatte komplekti või trummelpiduri originaalhõõrdkatte pidurdustõhususega kuumenenud pidurite puhul või sellest suurem või

b)

vähemalt 90 % piduri asendushõõrdkatte komplekti või trummelpiduri asendushõõrdkatte pidurdustõhususest jahtunud pidurite korral.

Ajami vastav käik ei tohi olla ≥ 110 % piduri originaalhõõrdkatte komplektiga või trummelpiduri originaalhõõrdkattega saadud tulemusest ning suurem eeskirja nr 13 11. lisa 2. liite punktis 2 määratletud väärtusest sp. Kui piduri originaalhõõrdkatte komplekti või trummelpiduri originaalhõõrdkatet on katsetatud vastavalt II tüübi katse tingimustele, kohaldatakse piduri asendushõõrdkatte komplekti või trummelpiduri asendushõõrdkatte suhtes eeskirja nr 13 4. lisa punktis 1.7.2 (III tüübi katse) sätestatud miinimumnõudeid.

2.2.   Pidurdustõhususe samaväärsuskatse jahtunud piduritega (0-tüüp)

2.2.1.

Vastavalt käesoleva lisa punktis 1 kirjeldatud tingimustele ja algkiiruselt 60 km/h, kui piduri temperatuur on pidurdamise alguses ≤ 100 °C, pidurdada vähemalt kuus korda, suurendades järkjärgult kontrolljõudu või pidurijuhtmestiku rõhku, kuni saavutatakse rõhk 6,5 baari või aeglustus 6 m/s2.

2.2.2.

Igal pidurdamisel registreerida ja graafiliselt esitada kontrolljõud või pidurijuhtmestiku rõhk ja keskmine pidurdusmoment või keskmine täielik aeglustus.

2.2.3.

Nimetatud tulemusi võrreldakse samadel tingimustel piduri originaalhõõrdkatte komplektide või trummelpiduri originaalhõõrdkatetega läbi viidud katsete tulemustega.

2.2.4.

Piduri asendushõõrdkatte komplekti või trummelpiduri asendushõõrdkatte talitlusomadused loetakse sarnaseks piduri originaalhõõrdkatte komplekti või trummelpiduri originaalhõõrdkatte omadustega, kui sama sisendjõu või pidurijuhtmestiku rõhu juures saadud keskmised täielike aeglustuste väärtused kõvera ülemises kahes kolmandikus asuvad – 5 % kuni + 15 % piires piduri originaalhõõrdkatte komplekti või trummelpiduri originaalhõõrdkattega saadud aeglustuste väärtustest.

7. LISA

L-kategooria sõidukite piduri asendushõõrdkatte komplektidega seotud nõuded

1.   Katsetingimused

1.1.   Sõiduk, mis esindab sõidukitüüpi/sõidukitüüpe, mille jaoks taotletakse piduri asendushõõrdkatte komplekti tüübikinnitust, peab olema varustatud tüübikinnituseks esitatud piduri hõõrdkatte komplektidega ning pidurduskatseks vajalike seadmetega, nagu on ette nähtud eeskirjaga nr 78.

1.2.   Katsetamiseks esitatud piduri hõõrdkatte komplektid paigaldatakse asjaomastele piduritele ning neid lihvitakse kuni kindlaksmääratud lihvimisprotseduuri kehtestamiseni tehnilise teenistuse nõusolekul tootja juhendi kohaselt.

1.3.   Kui tegemist on piduri asendushõõrdkatte komplektiga, mis on ette nähtud kasutamiseks sõidukitel, millel on kombineeritud pidurisüsteem eeskirja nr 78 punkti 2.9 tähenduses, tuleb katsetada esi- ja tagatelje piduri hõõrdkatte komplektide kombinatsiooni/kombinatsioone, mille jaoks tüübikinnitust taotletakse.

Kombineerimisel võib kasutada mõlemal teljel piduri asendushõõrdkatte komplekte ja/või ühel teljel piduri asendushõõrdkatte komplekti ja teisel piduri originaalhõõrdkatte komplekti.

2.   Katsed ja nõuded

2.1.   Vastavus eeskirjale nr 78

2.1.1.   Sõiduki pidurisüsteemi katsetatakse eeskirja nr 78 3. lisa punktiga 1 kõnealusele sõidukikategooriale (L1, L2, L3, L4 või L5) ette nähtud nõuete kohaselt. Kohaldatakse järgmisi nõudeid või katseid.

2.1.1.1.   0-tüübi katse lahutatud mootoriga

Katse tehakse üksnes koormatud sõidukil. Pidurdada vähemalt kuus korda, suurendades järkjärgult kontrolljõudu või pidurijuhtmestiku rõhku, kuni rattalukustuseni või kuni keskmise täieliku aeglustuseni 6 m/s2 või maksimaalse lubatud kontrolljõuni.

2.1.1.2.   0-tüübi katse ühendatud mootoriga

Kohaldatakse üksnes L3-, L4- ja L5-kategooria sõidukite puhul.

2.1.1.3.   0-tüübi katse märgade piduritega

Ei kohaldata L5-kategooria sõidukite või trummelpidurite või täielikult suletud ketaspidurite puhul, mille korral ei ole eeskirja nr 78 kohase tüübikinnituse jaoks nimetatud katseid vaja teha.

2.1.1.4.   I tüübi katse

Kohaldatakse üksnes L3-, L4- ja L5-kategooria sõidukite puhul.

2.1.2.   Sõiduk peab vastama kõigile eeskirja nr 78 3. lisa punktiga 2 kõnealuse kategooria sõidukile ette nähtud asjakohastele nõuetele.

2.2.   Lisanõuded

2.2.1.   Pidurdustõhususe samaväärsuskatse jahtunud piduritega

Asendushõõrdkatte komplekti ja originaalhõõrdkatte komplekti pidurdustõhusust jahtunud piduritega võrreldakse 0-tüübi katse tulemuste võrdlemise teel, nagu on kirjeldatud punktis 2.1.1.1.

2.2.1.1.   Punktis 2.1.1.1 sätestatud 0-tüübi katse tehakse piduri ühe originaalhõõrdkatte komplektiga.

2.2.1.2.   Piduri asendushõõrdkatte komplekti talitlusomadused loetakse sarnaseks piduri originaalhõõrdkatte komplekti omadustega, kui sama pidurijuhtmestiku rõhu juures saadud keskmised täielike aeglustuste väärtused kõvera ülemises kahes kolmandikus ei erine piduri originaalhõõrdkatte komplektiga saadud aeglustuste väärtustest rohkem kui 15 %.

2.2.2.   Kiirustundlikkuskatse

Katse tehakse üksnes L3-, L4- ja L5-kategooria koormatud sõidukitega 0-tüübi katse tingimustel ja lahutatud mootoriga. Katsekiirused on siiski erinevad.

2.2.2.1.   Punktis 2.1.1.1 kirjeldatud 0-tüübi katse tulemuste alusel määrata kontrolljõud või pidurijuhtmestiku rõhk, mis vastab kõnealuse sõidukikategooria minimaalsele keskmisele täielikule aeglustusele.

2.2.2.2.   Punkti 2.2.2.1 kohaselt tuletatud kontrolljõudu või pidurijuhtmestiku rõhku kasutades ning piduri algtemperatuuril ≤ 100 °C pidurdada kolm korda igal järgmisel kiirusel:

40 km/h, 80 km/h ja 120 km/h (kui vmax ≥ 130 km/h).

2.2.2.3.   Arvutada välja iga kolmest pidurdamisest koosneva rühma tulemuste keskmine väärtus ning koostada kiiruse ja sellele vastava keskmise täieliku aeglustuse graafiline skeem.

2.2.2.4.   Suurematel kiirustel registreeritud täieliku aeglustuse keskmine väärtus ei tohi madalaimal kiirusel registreeritud keskmisest väärtusest erineda rohkem kui 15 %.

8. LISA

Sõiduki sõidupidurisüsteemist sõltumatus seisupidurisüsteemis kasutamiseks ette nähtud piduri asendushõõrdkatte komplektide tehnonõuded

1.   VASTAVUS EESKIRJALE nr 13

Vastavust eeskirja nr 13 nõuetele tõestatakse sõidukikatsel.

1.1.   Sõidukikatse

Sõiduk, mis esindab sõidukitüüpi/sõidukitüüpe, mille jaoks taotletakse piduri asendushõõrdkatte komplekti tüübikinnitust, peab olema varustatud tüübikinnituseks esitatud piduri asendushõõrdkatte komplektidega ning pidurduskatseks vajalike seadmetega, nagu on ette nähtud eeskirjaga nr 13. Sõiduk peab olema koormatud täismassini. Katsetamiseks esitatud piduri hõõrdkatted paigaldatakse asjaomastele piduritele ning neid ei lihvita.

1.2.   Sõiduki seisupidurisüsteemi katsetatakse vastavalt kõikidele eeskirja nr 13 4. lisa punktis 2.3 sätestatud asjaomastele nõuetele.

9. LISA

HÕÕRDEKÄITUMISE MÄÄRAMINE KATSESEADME ABIL

1.   SISSEJUHATUS

1.1.   Piduri asendushõõrdkatte komplekti tüübi näidiseid katsetatakse seadmel, millega saab luua käesolevas lisas kirjeldatud katsetingimused ning rakendada käesolevas lisas kirjeldatud katsemeetodeid.

1.2.   Katsetulemusi hinnatakse, et määrata näidise hõõrdekäitumine.

1.3.   Näidiste hõõrdekäitumist võrreldakse, et hinnata selle vastavust piduri asendushõõrdkatte komplekti tüübile kinnitatud standardile.

2.   M1-, M2-, N1-, O1-, O2- JA L-KATEGOORIA SÕIDUKITE PIDURI ASENDUSHÕÕRDKATTE KOMPLEKTID

2.1.   Katseseade

2.1.1.   Katseseade peab olema projekteeritud nii, et sellel saaks kasutada täismõõdus pidurit, mis on võrreldav käesoleva eeskirja punkti 5 kohaseks tüübikatsetuseks sõidukiteljele paigaldatud piduriga.

2.1.2.   Ketta või trumli pöörlemissagedus peab olema 660 ± 10 l/min (1) koormamata sõiduki puhul ja see ei tohi langeda alla 600 l/min täismassini koormatud sõiduki korral.

2.1.3.   Katsetsüklid ja tsüklite ajal tehtud pidurdused peavad olema reguleeritavad ja toimuma automaatselt.

2.1.4.   Registreerida tuleb väljundpöördemoment või pidurdusrõhk (konstantse pöördemomendi meetod) ja tööpinna temperatuur.

2.1.5.   Jahutusõhk tuleb juhtida üle pidurite kiirusega 600 ± 60 m3/h.

2.2.   Katsemenetlus

2.2.1.   Näidiseksemplari ettevalmistamine

Tootja koostatud sobitusskeem peab tagama ketaspiduriseadmete puhul vähemalt 80 % suuruse kontaktpinna, mille pinnatemperatuur ei tohi olla üle 300 °C, ning trummelpiduriseadmete puhul vähemalt 70 % suuruse kontaktpinna, mille pinnatemperatuur ei tohi olla üle 200 °C.

2.2.2.   Katsekava

Katse koosneb mitmest järjestikusest pidurdamistsüklist, millest igaüks sisaldab X pidurdusintervalli, milles 5-sekundilisele pidurdusele järgneb 10 sekundi pikkune piduri lahutamine.

Teise võimalusena võib kasutada järgmist kahte meetodit.

2.2.2.1.   Katsekava püsiva rõhu kasutamisega

2.2.2.1.1.   Ketaspiduriseadmed

Hüdrauliline rõhk p nihiku kolvi (kolbide) all peab järgmise valemi kohaselt olema konstantne:

Formula

Md

=

150 Nm, kui Ak ≤ 18,1 cm2

Md

=

300 Nm, kui Ak > 18,1 cm2

Ak

=

nihiku kolvi (kolbide) pind

rw

=

ketta efektiivne raadius

Tsükli nr

Pidurduste arv X

Piduriketta algtemperatuur

(°C)

Piduriketta maksimaalne temperatuur

(°C)

Sundjahutus

1

1 × 10

≤ 60

lahtine

ei

2–6

5 × 10

100

lahtine (350) (2)

ei

7

1 × 10

100

lahtine

jah

2.2.2.1.2.   Trummelpiduriseadmed

Piduri hõõrdkatte tööpinna keskmine kontaktrõhk peab olema konstantne väärtus 22 ± 6 N/m2, arvutatuna energiavarustuseta staatilise piduri kohta.

Tsükli nr

Pidurduste arv X

Piduriketta algtemperatuur

(°C)

Piduriketta maksimaalne temperatuur

(°C)

Sundjahutus

1

1 × 10

≤ 60

200

jah

2

1 × 10

100

lahtine

ei

3

1 × 10

100

200

jah

4

1 × 10

100

lahtine

ei

2.2.2.2.   Katsekava konstantse pidurdusmomendi kasutamisega

Seda meetodit kasutatakse üksnes ketaspiduriseadmete puhul. Pidurdusmoment peab olema konstantne (lubatud hälve ± 5 %) ning reguleeritud nii, et oleksid tagatud järgmises tabelis esitatud piduriketta maksimaalsed temperatuurid.

Tsükli nr

Pidurduste arv X

Piduriketta algtemperatuur

(°C)

Piduriketta maksimaalne temperatuur

(°C)

Sundjahutus

1

1 × 5

≤ 60

300–350 (200–250) (3)

ei

2–4

3 × 5

100

300–350 (200–250)

ei

5

1 × 10

100

500–600 (300–350)

ei

6–9

4 × 5

100

300–350 (200–250)

ei

10

1 × 10

100

500–600 (300–350)

ei

11–13

3 × 5

100

300–350 (200–250)

ei

14

1 × 5

≤ 60

300–350 (200–250)

ei

2.3.   Katsetulemuste hindamine

Hõõrdekäitumist hinnatakse pidurdusmomendi põhjal, mis on registreeritud katsekava väljavalitud osades. Konstantse pidurdusteguri puhul (näiteks ketaspidur) võib pidurdusmomendi teisendada hõõrdeteguriks.

2.3.1.   Ketaspiduriseadmed

2.3.1.1.   Toimiv hõõrdetegur (μop) on nende väärtuste keskmine, mis registreeriti 2.–7. tsükli kestel (konstantse rõhu meetod) või 2.–4., 6.–9. ja 11.–13. tsükli kestel (konstantse pidurdusmomendi meetod); väärtused mõõdetakse üks sekund pärast iga tsükli esimese pidurduse algust.

2.3.1.2.   Maksimaalne hõõrdetegur (μmax) on kõigi tsüklite ajal registreeritud suurim väärtus.

2.3.1.3.   Minimaalne hõõrdetegur (μmin) on kõigi tsüklite ajal registreeritud väikseim väärtus.

2.3.2.   Trummelpiduriseadmed

2.3.2.1.   Keskmine pidurdusmoment (Mmean) on 1.–3. tsükli viienda pidurduse ajal registreeritud pidurdusmomendi maksimaalsete ja minimaalsete väärtuste keskmine väärtus.

2.3.2.2.   Kuum pidurdusmoment (Mhot) on 2.–4. tsükli ajal mõõdetud minimaalne pidurdusmoment. Kui temperatuur tõuseb kõnealuste tsüklite ajal üle 300 °C, siis võetakse Mhot väärtuseks temperatuuril 300 °C registreeritud väärtus.

2.4.   Nõuetekohasuse tingimused

2.4.1.   Piduri hõõrdkatte komplekti tüübikinnituse taotlusele tuleb lisada:

2.4.1.1.

ketaspiduriseadmete puhul väärtused μop, μmin, μmax;

2.4.1.2.

trummelpiduriseadmete puhul väärtused Mmean ja Mhot.

2.4.2.   Piduri hõõrdkatte komplekti kinnitatud tüübi tootmise ajal tuleb katsenäidiste abil tõestada vastavust käesoleva lisa punkti 2.4.1 kohaselt registreeritud väärtustele järgmiste lubatud hälvete piires:

2.4.2.1.

ketaspiduri klotsid:

 

μop ± 15 % registreeritud väärtusest

 

μmin ≥ registreeritud väärtus

 

μmax ≤ registreeritud väärtus

2.4.2.2.

trummelpiduri simpleks-tüüpi hõõrdkate:

 

Mmean ± 20 % registreeritud väärtusest

 

Mhot ≥ registreeritud väärtus.

3.   M3-, N2-, N3-, O3-, ja O4-KATEGOORIA SÕIDUKITE PIDURI HÕÕRDKATTE KOMPLEKTID JA TRUMMELPIDURI HÕÕRDKATTED

3.1.   Katseseade

3.1.1.   Seadmele kinnitatakse kindlaksmääratud nihikutüübiga ketaspidur, mille silindri läbimõõt on 60 mm, ning mitteventileeritav ketas läbimõõduga 278 ± 2 mm ja paksusega 12 ± 0,5 mm. Klotsihoidikule kinnitatakse kandiline hõõrdematerjali tükk, mille pindala on 44 ± 0,5 cm2 ja paksus vähemalt 6 mm.

3.1.2.   Ketta pöörlemissagedus peab olema 660 ± 10 l/min koormamata sõiduki puhul ja see ei tohi langeda alla 600 l/min täismassini koormatud sõiduki korral.

3.1.3.   Piduri hõõrdkatte tööpinna keskmine kontaktrõhk peab olema konstantne väärtus 75 ± 10 N/cm2.

3.1.4.   Katsetsüklid ja tsüklite ajal tehtud pidurdused peavad olema reguleeritavad ja toimuma automaatselt.

3.1.5.   Registreeritakse väljundpöördemoment ja tööpinna temperatuur.

3.1.6.   Jahutusõhk tuleb juhtida üle pidurite kiirusega 600 ± 60 m3/h.

3.2.   Katsemenetlus

3.2.1.   Näidiseksemplari ettevalmistamine

Tootja koostatud sobitusskeem peab tagama vähemalt 80 % suuruse kontaktpinna, mille pinnatemperatuur ei tohi olla üle 200 °C.

3.2.2.   Katsekava

Katse koosneb mitmest järjestikusest pidurdamistsüklist, millest igaüks sisaldab X pidurdusintervalli, milles 5-sekundilisele pidurdusele järgneb 10 sekundi pikkune piduri lahutamine.

Tsükli nr

Pidurduste arv X

Piduriketta algtemperatuur

(°C)

Sund-jahutus

1

5

100

jah

2

5

suurenev ≤ 200

ei

3

5

200

ei

4

5

suurenev ≤ 300

ei

5

5

300

ei

6

3

250

jah

7

3

200

jah

8

3

150

jah

9

10

100

jah

10

5

suurenev ≤ 300

ei

11

5

300

ei

3.3.   Katsetulemuste hindamine

Hõõrdekäitumist hinnatakse pidurdusmomendi põhjal, mis on registreeritud katsekava väljavalitud osades. Pidurdusmoment teisendatakse hõõrdeteguriks μ.

Iga pidurduse μ-väärtus määratakse 5-sekundilise pidurduse keskmise väärtusena.

3.3.1.   Toimiv hõõrdetegur (μop) on 1. tsükli pidurduste puhul registreeritud μ-väärtuste keskmine ja μop2 on 9. tsükli pidurduste puhul registreeritud μ-väärtuste keskmine.

3.3.2.   Maksimaalne hõõrdetegur (μmax) on 1.–11. tsükli pidurduste ajal registreeritud suurim μ-väärtus.

3.3.3.   Minimaalne hõõrdetegur (μmin) on 1.–11. tsükli pidurduste ajal registreeritud väikseim μ-väärtus.

3.4.   Nõuetekohasuse tingimused

3.4.1.   Piduri asendushõõrdkatte komplekti või trummelpiduri asendushõõrdkatte tüübikinnituse taotlusele tuleb lisada μop1, μop2, μmin ja μmax väärtused.

3.4.2.   Piduri asendushõõrdkatte komplekti või trummelpiduri asendushõõrdkatte kinnitatud tüübi tootmise ajal tuleb katsenäidiste abil tõestada vastavust käesoleva lisa punkti 3.4.1 kohaselt registreeritud väärtustele järgmiste lubatud hälvete piires:

 

μop1, μop2 ±15 % registreeritud väärtusest

 

μmin ≥ registreeritud väärtus

 

μmax ≤ registreeritud väärtus.

(1)  L1- ja L2-kategooria sõidukite puhul võib kasutada väiksemat katsekiirust.

(2)  L-kategooria sõidukitel ei tohi temperatuur ületada 350 °C. Vajaduse korral võib vastavalt vähendada pidurduste arvu tsüklis. Sellisel juhul tuleb siiski suurendada tsüklite arvu, et pidurduste koguarv jääks konstantseks.

(3)  Sulgudes on esitatud L-kategooria sõidukite puhul kehtivad väärtused.