24.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 18/6

1.

Nõukogu kiitis 12. novembril 2002. aastal heaks resolutsiooni Euroopa tõhustatud koostöö edendamise kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas (1). ELi liikmesriikide, Euroopa Vabakaubandusühenduse ja Euroopa Majanduspiirkonna riikide ning kandidaatriikide kutsehariduse ja -koolituse eest vastutavad ministrid, Euroopa Komisjon ja Euroopa tööturu osapooled võtsid selle alusel oma 29.–30. novembril 2002. aastal Kopenhaagenis toimunud kohtumisel vastu deklaratsiooni, mis kujutab endast kutsehariduse ja -koolituse tulemuslikkuse, kvaliteedi ja atraktiivsuse parandamise strateegiat (mida üldiselt nimetatakse Kopenhaageni protsessiks).

2.

Protsessi esimesel läbivaatamisel Maastrichtis 14. detsembril 2004. aastal (2) märgiti eelkõige, et edu on saavutatud terve rea ühiste vahendite ja põhimõtete väljatöötamisel, ning ühendati protsess tihedalt Lissaboni strateegia ja tööprogrammiga „Haridus ja koolitus”. Teisel, 5. detsembril 2006. aastal Helsingis toimunud läbivaatamisel (3) rõhutati vajadust säilitada saavutatud hoog ning tagada vastuvõetud põhimõtete ja vahendite rakendamise järjepidevus.

3.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovituses võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (4) soovitatakse liikmesriikidel lisada nimetatud võtmepädevused oma elukestva õppe strateegiatesse, et anda kõigile noortele võimalus arendada oma pädevused sellisele tasemele, mis oleks õpingute jätkamisele ja tööelule piisavaks aluseks.

4.

Nõukogu 25. mai 2007. aasta järeldustes näitajate ja sihttasemete sidusa raamistiku kohta, mille alusel hinnatakse Lissaboni eesmärkide elluviimisel saavutatut hariduse ja koolituse valdkonnas (5), kinnitatakse taas, et on vaja jätkuvalt parandada Euroopa statistikasüsteemi toodetud andmete kvaliteeti.

5.

Nõukogu 15. novembri 2007. aasta resolutsioonis, mis käsitleb uusi kutseoskusi uute töökohtade jaoks (6), tõstetakse esile kiireloomulisust oskuste tulevase vajaduse prognoosimisel, et valmistada töötajaid ette teadmistepõhises ühiskonnas uutele töökohtadele asumiseks, rakendades selleks meetmeid, mille eesmärk on viia teadmised, oskused ja pädevused vastavusse majanduse vajadustega ning hoida ära võimalike lünkade tekkimine.

6.

Nõukogu ja komisjoni 2008. aasta ühises eduaruandes töökava „Haridus ja koolitus 2010” rakendamise kohta (7) rõhutatakse, et vaja on jätkata tööd kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedi ja atraktiivsuse parandamisel ning et tuleks alustada tööd Euroopa hariduse ja koolituse valdkonna koostöö ajakohastatud strateegilise raamistikuga.

7.

13.–14. märtsil 2008. aastal kogunenud Euroopa Ülemkogu (8) visandas prioriteedid aastateks 2008–2010 ning rõhutas, et „Inimkapitali ja loovusesse rohkem ja tõhusam investeerimine kogu inimeste eluea jooksul on määrava tähtsusega tingimused Euroopa edukuse tagamiseks globaliseeruvas maailmas”. Pidades silmas oskustöötajate kasvavat nappust mitmes valdkonnas, palus Euroopa Ülemkogu komisjonil esitada põhjaliku hinnangu tulevaste Euroopas vajaminevate kutseoskuste kohta kuni aastani 2020, võttes sealjuures arvesse tehnoloogiaalaste muutuste ja elanikkonna vananemise mõju.

8.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitusega Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas (9) edendatakse liikuvust ja elukestvat õpet, hõlbustades õpitulemuste tunnustamist erinevate haridussüsteemide ja riikide vahel.

9.

Nõukogu 22. mai 2008. aasta järeldustes loovuse ja innovatsiooni edendamise kohta hariduses ja koolituses (10) soovitatakse kõikidel hariduse ja koolituse tasemetel soodustada suuremat koostoimet ühelt poolt teadmiste ja oskuste ning teiselt poolt loovuse ja innovatsioonialase võimekuse vahel. Lisaks on Euroopa loovuse ja innovatsiooni aastat (2009) käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse ettepaneku (11) eesmärk toetada liikmesriikide jõupingutusi elukestva õppe kaudu loovuse soodustamisel, mis on innovatsiooni aluseks ning peamiseks teguriks isiklike, kutse- ja ettevõtlusalaste ning sotsiaalsete pädevuste arendamisel.

10.

Nõukogu 22. mai 2008. aasta järeldustes täiskasvanuhariduse kohta (12) tunnustatakse olulist rolli, mis võib kõnealusel haridusel olla Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisel, eelkõige töötajate tehnoloogilise kohanemise võimaldamisel ning eakamate ja sisserännanud töötajate erivajadustele vastamisel.

1.

Kutseharidus ja -koolitus on tähtis osa elukestvast õppest, mis hõlmab kõiki olulisi kvalifikatsioonitasemeid ning peaks olema tihedalt seotud üld- ja kõrgharidusega. Olles nii tööhõive- kui ka sotsiaalpoliitika keskmes, ei soodusta kutseharidus ja -koolitus mitte ainult konkurentsivõimet, ettevõtluse tulemuslikkust ja innovatsiooni globaliseerunud majanduse kontekstis, vaid ka võrdsust, ühtekuuluvust, isiklikku arengut ja kodanikuaktiivsust.

2.

Selleks, et võimaldada paindlikku kutsealast arengut ja liikumist, mida saab kogu elu kestel kohandada kodanike vajadustele, tuleks püüda tihendata sidet õppimise kõigi vormide ja sisu vahel.

3.

Eriti olulised on kutseharidus ja -koolituse jaoks loovuse ja innovatsiooni suurendamine. Selle saavutamiseks tuleks aktiivselt edendada elukestvaks õppeks vajalike võtmepädevuste omandamist.

4.

Tööturu vajadustele vastamiseks tuleks innustada selliste alternatiivsete süsteemide loomist, mis ühendavad õppimise haridusasutustes õppimisega töökohas, ning arendada täiskasvanute koolitust ettevõtetes ja kõrgemates õppeasutustes.

5.

Lisaks uute ja tekkivate tööturu vajaduste kindlaksmääramisele nii Euroopa kui siseriiklikul tasandil on oskuste vajaduse, lünkade ja puudujääkide ettenägemine vajalikuks eeltingimuseks selliste kutsehariduse ja -koolituse poliitikate rakendamisele, mis vastavad üksikisiku, ühiskonna ja majanduse vajadustele.

6.

Teavitamine, suunamine ja nõustamisteenused peaksid moodustama ühtse süsteemi, mis võimaldaks Euroopa kodanikel kogu elu kestel kujundada oma õpi- ja karjääriteed ning toime tulla muudatustega.

7.

Et vastata vajadustele kõrgtasemel oskuste järele, tuleks suurendada kõrghariduse rolli kutsehariduses ja -koolituses ning tööturule integreerumise soodustamisel.

8.

Töötajate, õppijate ja koolitajate ühest süsteemist teise ja ühest riigist teise liikuvuse edendamine nõuab selliste kvalifikatsioonide läbipaistvust ja tunnustamist käsitlevate Euroopa ühiste vahendite rakendamist nagu Europass, Euroopa kvalifikatsiooniraamistik (EQF), Euroopa ainepunktide kogumise ja ülekande süsteem (ECTS) ja tulevane kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem (ECVET).

9.

Euroopa ühiste vahendite rakendamine toob kaasa kvaliteedi tagamise mehhanismide kasutamise ning tulevase Euroopa kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedi tagamise raamistiku (EQARF) elluviimise, millel tänu haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamisele on otsustav tähtsus vastastikuse usalduse loomisele.

1.

Seetõttu tuleb kasutada lähenemisviisi, mis võimaldab erinevaid vahendeid sidusal ja üksteist täiendaval viisil rakendada.

2.

Kodanikele ja kõigile teistele sidusrühmadele tuleb anda ühiste vahendite kohta põhjalikku teavet, et hõlbustada nende kasutamist.

3.

Käesolevates järeldustes kirjeldatud meetmed on vabatahtlikud ja need tuleks välja töötada „alt üles”-põhimõttel toimuvas koostöös. Vahendite edukaks väljatöötamiseks ja rakendamiseks on nõutav kõigi sidusrühmade pühendumus.

—

katseprojekte, asjakohaseid meetodeid ja lisavahendeid;

—

süsteeme ja vahendeid mitteformaalse ja informaalse õppe tulemuste tunnustamiseks seoses riiklike kvalifikatsiooniraamistike, Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku ja ECVET süsteemi rakendamisega;

—

kvaliteedi tagamise vahendeid;

—

erinevate vahendite vahelist sidusust.

—

Edendada kutseharidust ja -koolitust õpilaste, lapsevanemate ja täiskasvanute (töötavate, töötute ja mittetöötavate) seas ning ettevõtetes, eelkõige jätkates selliste kutseoskusvõistluste nagu Euroskills korraldamist.

—

Tagada mittediskrimineeriv juurdepääs kutseharidusele ja -koolitusele ning osalemine selles ja võtta arvesse tõrjutusest ohustatud isikute ja rühmade vajadusi, eelkõige koolist varakult lahkunud noorte, madala kvalifikatsiooniga ja ebasoodsas olukorras olevate isikute vajadusi.

—

Hõlbustada juurdepääsu teabele, elukestvale suunamis- ja nõustamisteenusele, rakendades selleks edukalt nõukogu 21. novembri 2008. aasta resolutsiooni „Elukestva nõustamise parem integreerimine elukestva õppe strateegiatesse” (13).

—

Hõlbustada inimeste sellist arengut, mis võimaldab neil liikuda ühelt kvalifikatsiooni tasemelt teisele, tugevdades selleks sidemeid üldhariduse, kutsehariduse ja -koolituse, kõrghariduse ning täiskasvanuhariduse vahel.

—

Arendada kvaliteedi tagamise mehhanisme tulevast Euroopa kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedi tagamise raamistiku soovitust rakendades; osaleda aktiivselt Euroopa kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedi tagamise võrgustikus ühiste vahendite väljaarendamiseks ning toetada vastastikuse usalduse edendamise kaudu Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku elluviimist.

—

Suurendada investeeringuid järgmiste kutsehariduse ja -koolituse läbiviijate esmasesse ja täiendkoolitusse: õpetajad, koolitajad, juhendajad ja nõustajad.

—

Rajada kutsehariduse ja -koolituse poliitika usaldusväärsele tõendusmaterjalile, mille aluseks on objektiivsed teadusuuringud ja andmed, ning täiustada kutseharidust ja -koolitust käsitlevaid statistikasüsteeme ja andmeid.

—

Töötada välja õpitulemustel põhinevad riiklikud kvalifikatsioonisüsteemid ja raamistikud, mis oleksid lihtsalt mõistetavad ja tagaksid kõrge kvaliteedi ning kindlustaksid samas kokkusobivuse Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga.

—

Soodustada kutsehariduses ja -koolituses innovatsiooni ja loovust ning rakendada nõukogu 22. mai 2008. aasta järeldusi loovuse ja innovatsiooni edendamise kohta hariduses ja koolituses.

—

Arendada keeleõpet ning kohandada see kutsehariduse ja -koolituse eripärale.

—

Lihtsustada kutsehariduse ja -koolituse, üldhariduse ja kõrghariduse vahelisi üleminekuid ning parandada nendevahelist järjepidevust.

—

Jätkata töökohtade ja kvalifikatsioonide planeerimise selliste mehhanismide väljatöötamist, mille eesmärk oleks keskenduda nii siseriiklikul kui Euroopa tasandil töökohtadele ja kutseoskustele, välja selgitada potentsiaalsed lüngad ja puudujäägid oskuste osas ning vastata majanduse ja ettevõtete, eelkõike VKEde tulevastele vajadustele (nii kvantitatiivses kui kvalitatiivses mõttes) oskustöötajate ja pädevuste järele, tehes seda kooskõlas 13.–14. märtsil 2008. aastal kogunenud Euroopa Ülemkogu järeldustega ja nõukogu 15. novembri 2007. aasta resolutsiooniga, mis käsitleb uusi kutseoskusi uute töökohtade jaoks.

—

Tagada, et tööturu osapooled ja majanduse sidusrühmad oleksid piisavalt kaasatud kutseharidust ja -koolitust käsitleva poliitika kujundamisse ja rakendamisse.

—

Parandada koolitusest tööle siirdumise kergendamiseks suunamis- ja nõustamisteenuseid ning aidata seega kaasa eesmärkide saavutamisele, mis on sätestatud nõukogu 28. mai 2004. aasta resolutsioonis poliitikate, süsteemide ja tavade tugevdamise kohta elukestva suunamise valdkonnas (14); aktiivselt osaleda Euroopa elukestva suunamise poliitika võrgustiku töös.

—

Tugevdada mehhanisme, sealhulgas rahandusalaseid (nii avalikke kui eraõiguslikke), mille eesmärk on edendada täiskasvanute koolitamist, seda eelkõige töökohas ja pöörates erilist tähelepanu VKEdele, selleks et paremini kaasa aidata karjäärivõimaluste parandamisele ning ettevõtete konkurentsivõime suurenemisele. Sellega seoses tuleks rakendada meetmeid, mis on esitatud nõukogu 22. mai 2008. aasta järeldustes täiskasvanuhariduse kohta.

—

Töötada välja mitteformaalse ja informaalse õppe tulemuste valideerimine ja tunnustamine ning seda rakendada.

—

Suurendada tööalast koolitust saavate inimeste liikuvust, tugevdades olemasolevaid, eelkõige praktikantidele mõeldud ühenduse programme liikuvuse toetuseks. Sellele protsessile peaksid kaasa aitama nõukogu ja nõukogus 21. novembri 2008. aasta istungil kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused noorte liikuvuse kohta (15).

—

Suurendada kõrghariduse rolli kutsehariduses ja -koolituses ning tööturule integreerumise parandamisel.

—

Parandada kokkulepitud Euroopa koostööd kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, eelkõige suurendades kolleegidelt õppimise tõhusust ning kasutades selle tulemusi ära siseriiklikes poliitikates.

—

Tagada kutsehariduse ja -koolituse integratsioon ning nähtavus tulevase Euroopa hariduse ja koolituse valdkonna koostöö strateegilise raamistiku prioriteetide seas, tagades samas kutsehariduse ja -koolituse piisava seostatuse kooliharidust, kõrgharidust ja täiskasvanuharidust käsitlevate poliitikatega; arendada sidemeid mitmekeelsust ja noori käsitlevate Euroopa poliitikatega.

—

Tugevdada kogemuste vahetust ja koostööd kolmandate riikide ning selliste rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu OECD, Euroopa Nõukogu ja Rahvusvaheline Tööorganisatsioon, eelkõige aga UNESCOga. Kõigile liikmesriikidele tuleks tagada õigus selles töös osalemiseks.

—

kaasates rahastamisse nii avaliku kui erasektori vastavaid vahendeid, kasutades asjakohaseid ELi ressursse, näiteks Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi, ning laene Euroopa Investeerimispangalt, et toetada vastavalt liikmesriikide prioriteetidele reforme siseriiklikul tasandil ning elukestva õppe programmi täiendusena ühenduse vahendite tõhusale rakendamisele;

—

jätkates tihedas koostöös Eurostati, OECD, Cedefopi ja Euroopa Koolitusfondiga tööd, mis on keskendunud kutsehariduse ja -koolituse alase statistika ulatuse, võrreldavuse ja usaldusväärsuse suurendamisele ning kutsehariduse ja -koolituse alase komponendi väljatöötamisele näitajate ja võrdluskriteeriumite sidusas raamistikus. Kõigile liikmesriikidele tuleks tagada õigus selles töös osalemiseks;

—

jätkates tihedas koostöös Cedefopi, Euroopa Koolitusfondi ja Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondiga meetmete väljatöötamist kutseoskuste vajaduste ja mittevastavuste hindamiseks;

—

vahetades teavet kolmandate riikidega, eelkõige laienemispoliitika ja Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikidega.