Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 21. novembri 2008. aasta resolutsioon — „Elukestva nõustamise parem integreerimine elukestva õppe strateegiatesse”

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU JA NÕUKOGUS KOKKU TULNUD LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

Nõustamine on jätkuv protsess, mis aitab inimestel sõltumata nende vanusest ja eluetapist määrata kindlaks oma võimed, oskused ja huvid, langetada õpingute, koolituse ja töötamisega seotud otsuseid ning kujundada oma elu hariduse, koolituse, töö ja muus vallas, kus on võimalik neid võimeid ja oskusi omandada ja/või kasutada. Nõustamine hõlmab mitmesuguseid individuaalseid ja kollektiivseid tegevusi, mis on seotud teavitamise ja nõustamisega, pädevuste hindamisega, toetamisega ning otsuste langetamise ja karjääri juhtimise õpetamisega.

LISA

PRIORITEETSED PÕHISUUNAD

1. PRIORITEETNE PÕHISUUND: SOODUSTADA KARJÄÄRI JUHTIMISE OSKUSTE OMANDAMIST KOGU ELU JOOKSUL

Karjääri juhtimise oskus on otsustava tähtsusega inimestele julgustamisel osaleda ise oma õppimise, koolituse, töölemineku ja karjääri kujundamises. Sellised oskused, mida peaks säilitama kogu elu, tuginevad võtmepädevustel, eelkõige õppimisoskusel, sotsiaalsel ja kodanikupädevusel (sealhulgas kultuuridevahelisel pädevusel) ning algatusvõimel ja ettevõtlikkusel. Karjääri juhtimise oskus hõlmab eelkõige üleminekuetappides järgmisi aspekte:

—	õpitakse tundma majanduslikku keskkonda, ettevõtteid ja ameteid;

—	osatakse ennast ise hinnata, iseennast tunda ja ollakse võimeline kirjeldama oma pädevusi, mis on omandatud formaalse, informaalse ja mitteformaalse hariduse kontekstis;

—	õpitakse tundma haridus-, koolitus- ja kvalifikatsioonisüsteeme.

Selle prioriteetse põhisuuna edendamiseks peaksid liikmesriigid kaaluma oma konkreetsetest oludest lähtuvalt järgmiseid meetmeid:

—	õpetus- ja koolitustegevused, mis edendavad karjääri juhtimise oskusi üldiselt, kutse- ja kõrghariduskavad;

—	valmistada õpetajaid ja koolitajaid ette selliste tegevuste läbiviimiseks ning toetada neid selle ülesande täitmisel;

—	julgustada lapsevanemaid olema nõustamisküsimustes aktiivsed;

—	kaasata kõnealuses valdkonnas rohkem kodanikuühiskonna organisatsioone ning tööturu osapooli;

—	hõlbustada juurdepääsu koolitusvõimalusi ning nende ja kutsealade vahelisi seoseid käsitlevale teabele;

—	arendada välja karjääri juhtimise oskused täiskasvanute hariduse kavades;

—	seada nõustamine koolide, kutsehariduse ja -koolituse pakkujate ja kõrgharidusasutuste üheks eesmärgiks. Eelkõige tuleks arvesse võtta tööturule integreerimist ning tööturu toimimist kohalikul, riiklikul ja Euroopa tasandil.

2. PRIORITEETNE PÕHISUUND: HÕLBUSTADA KÕIGI KODANIKE JUURDEPÄÄSU NÕUSTAMISTEENUSTELE

Üldhuviteenusena peaksid nõustamisteenused olema kättesaadavad kõigile olenemata teadmistetasemest ja põhioskustest ning need peaksid olema arusaadavad ja asjakohased. Tuleks teha erilisi jõupingutusi, et parandada kõige ebasoodsamas olukorras olevate rühmade ja erivajadustega inimeste juurdepääsu nõustamisteenustele.

Selle prioriteetse põhisuuna edendamiseks peaksid liikmesriigid kaaluma oma konkreetsetest oludest lähtuvalt järgmiseid meetmeid:

—	edendada kodanikele suunatud aktiivset nõustamisteenust, tagades nende teenuste nähtavuse kõigi teabe- ja sidevahendite abil;

—	pakkuda selgeid nõustamisteenuseid, mis lähtuvad inimeste soovide ja vajaduste hindamisest ning mille puhul võetakse arvesse inimeste elu- ja töökeskkonda;

—	võimaldada inimestele tuge omandatud formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimiseks ja tunnustamiseks tööturul töö tagamise eesmärgil, eelkõige karjääri teisel poolel;

—	soodustada vaba juurdepääsu asjakohastele dokumentidele, tuge teabeotsingutel, individuaalset nõustamist ja institutsionaalset tuge.

3. PRIORITEETNE PÕHISUUND: ARENDADA NÕUSTAMISTEENUSTE KVALITEEDI TAGAMIST

Kvaliteetsete nõustamisteenuste väljatöötamine on liikmesriikide ühine eesmärk.

Selle prioriteetse põhisuuna edendamiseks peaksid liikmesriigid kaaluma oma konkreetsetest oludest lähtuvalt järgmiseid meetmeid:

—	parandada kvaliteeti ning tagada karjääri käsitleva teabe ja seotud nõuannete objektiivsus, võttes samas arvesse teenuste tarbijate ootusi ning tegelikku olukorda tööturul;

—	tagada, et esitatud teave, antud nõu ja pakutud tugi on sobitatud mitmesugustele erinevatele nõustamisteenuste tarbijatele;

—	töötada välja vahendid töökohtade ja oskuste edasiseks planeerimiseks, toetudes riiklikele ressurssidele ning Euroopa Liidu ühistele vahenditele, eelkõige Cedefopile;

—	seostada koolituste pakkumist ja tööturu toimimist käsitleva teabe konkreetse piirkonnaga;

—	julgustada muu hulgas esmase hariduse ja lisakoolituse kaudu nõustajate kutsealaste nõuete ja kutsestandardite parandamist ning edendada nende pädevust ja oskusi, eelkõige seoses teavitamise, nõu ja toetusega, et paremini reageerida nii kodanike kui poliitikakujundajate vajadustele ja ootustele;

—	mõõta nõustamise tõhusust vajadusel usaldusväärsete andmete kogumisega, käsitledes nii kasutajate arvamust nõustamisteenuste kohta kui ka keskpikas ajavahemikus saadud tulemusi;

—	töötada välja nõustamisteenuste kvaliteedistandardid, milles määratletakse osutatav teenus ning pööratakse võrdselt tähelepanu nii teenuse kasutaja eesmärkidele ja tulemustele kui meetoditele ja protsessidele.

4. PRIORITEETNE PÕHISUUND: JULGUSTADA KOORDINEERIMIST JA KOOSTÖÖD ERINEVATE SIDUSRÜHMADE VAHEL RIIKLIKUL, PIIRKONDLIKUL JA KOHALIKUL TASANDIL

Nõustamine on mõeldud erinevatele elanikkonna sihtrühmadele: õpilased, ülikooli astujad, tööotsijad, kutsehariduse omandajad, töötajad — sellest tulenevad erinevad süsteemid. Eri valdkonnad peaksid üksteist paremini täiendama ning parandada tuleks nendevahelist kooskõlastamist koostööga riiklike ja kohalike ametiasutuste, ettevõtjate, asjaomaste asutuste, tööturu osapoolte ja kohalike kogukondade vahel, et muuta üldsusele juurdepääsetavad teabevõrgustikud tõhusamaks kõigile nõustamise soovijatele.

Selle prioriteetse põhisuuna edendamiseks peaksid liikmesriigid kaaluma oma konkreetsetest oludest lähtuvalt järgmiseid meetmeid:

—	arendada välja tõhusad pikaajalised riiklikud ja piirkondlikud koordineerimis- ja koostöömehhanismid elukestva nõustamisega seotud peamiste sidusrühmade vahel;

—	hõlbustada sellist koordineerimist ja koostööd, viies nõustamise mõõtme sisse riiklikesse elukestva õppe ja tööturgude strateegiatesse vormis, mis on kooskõlas kõikide liikmesriikide poolt kokkulepituga;

—	toetada partnerluspoliitikat ning elukestva nõustamisteenuse kohalikke võrgustikke, sealhulgas teenuste koondamise kaudu, kui see osutub tõhusaks kasutajate ligipääsu parandamise huvides;

—	töötada välja ühine kultuur mitmesuguste kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi teenusteosutajate vahel, sealhulgas kvaliteedi tagamise kaudu.