25.9.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 244/1

Euroopa Ombudsmani ja Euroopa Investeerimispanga vastastikuse mõistmise memorandum panga poliitika, standardite ja menetluste alase teabe ning kaebuste käsitlemise kohta, sealhulgas Euroopa Liidu mittekodanike ja mitteresidentide kaebuste käsitlemise kohta

(2008/C 244/01)

1. Vastastikuse mõistmise memorandumi taust ja eesmärgid

Euroopa Ombudsman ja Euroopa Investeerimispank (edaspidi „EIP”) on osa Euroopa Liidu institutsioonilisest raamistikust ja toimivad selle piires.

EIP on Euroopa Liidu rahastamisasutus. EIP kapitali on märkinud ELi liikmesriigid. EIP on omaette juriidiline isik ja ELi süsteemis majanduslikult iseseisev. EIP kogub kapitaliturgudel märkimisväärses koguses vahendeid, mida ta laenab soodsatel tingimustel edasi ELi poliitikaeesmärke edendavate projektide jaoks. Väljaspool ELi tugineb EIP laenutegevus (edaspidi „välislaenud”) ELi väliskoostöö- ja arengupoliitikale.

Euroopa Ombudsman, kes on valitud Euroopa Parlamendi poolt ja annab Euroopa Parlamendile aru, peab oma kohustuste täitmisel olema täiesti sõltumatu. Euroopa Ombudsmanil on volitus viia läbi uurimisi ühenduse institutsioonide või organite tegevuses aset leidvate haldusomavolijuhtude kohta, välja arvatud Euroopa Kohtu ja Esimese Astme Kohtu tegevuse kohta õigusemõistjana. Euroopa Ombudsman võib uurimisi teostada omal algatusel või kaebuste alusel. Igal Euroopa Liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne tegevuskoht on mõnes liikmesriigis, on õigus Euroopa Ombudsmanile kaebusi esitada.

Käesolev vastastikuse mõistmise memorandum tugineb EIP ja Euroopa Ombudsmani hea koostöö kogemusele EIP võimaliku haldusomavoli uurimisel Euroopa Ombudsmani poolt.

Euroopa Ombudsmani ja EIP ühine eesmärk on tõsta sidusrühmade kaasamise ja kaitse standardeid EIP tegevuses ja eelkõige laiendada sellist kaitset füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes ei ole mõne ELi liikmesriigi kodanikud või residendid või kelle registrijärgne tegevuskoht ei ole mõnes ELi liikmesriigis. Käesolev memorandum loob aluse konstruktiivsele koostööle selle eesmärgi taotlemisel.

2. Põhimõttelised küsimused

Euroopa Ombudsman ja EIP jagavad samu seisukohti järgmistes põhimõttelistes küsimustes:

I.	EIP peaks teavitama üldsust poliitikast, standarditest ja menetlustest, mis kehtivad tema tegevuse keskkonna-, sotsiaal- ja arenguaspektide suhtes.

II.	Euroopa Ombudsmani kohaldatav haldusomavoli mõiste hõlmab inimõiguste, kehtivate õigusnormide või hea haldustava põhimõtete rikkumist.

III.	Üks hea haldustava nõuetest on see, et EIP peaks järgima oma kehtestatud poliitikat, standardeid ja menetlusi.

IV.	Enne Euroopa Ombudsmani poole pöördumist peaksid kaebajad kasutama kehtivat EIP asutusesisest kaebemenetlust.

Lähtudes eelmistest punktidest ja oma senise hea koostöö käigus saadud kogemustest võtavad Euroopa Ombudsman ja EIP vastu järgmised põhimõtted:

—

EIP teatab, et:

1.	ta on kehtestanud kaebuste mehhanismi poliitika, mille eesmärk on tagada üldsusele EIP asutusesisene kaebuste käsitlemise institutsiooniline kord. Kaebuste mehhanismi poliitika hõlmab EIP kohustust tagada sidusrühmade piisav kaasamine ning sellele eesmärgile vastav sisekord;

2.	eesmärgiga parandada üldsusele kättesaadavat teavet seoses EIP tegevuse suhtes kohaldatavate asjaomaste standardite ja poliitikasuundadega, on kaebuste mehhanismi poliitika I lisas loetelu asjaomastest dokumentidest, mis on kättesaadavad ka EIP kodulehe kaudu;

3.	ta kohustub algatama oma kaebuste mehhanismi poliitika avaliku arutelu 2009. aasta alguses;

—

Euroopa Ombudsman teatab, et:

1.	kui ainus põhjus mitte uurida kaebust väidetava EIP haldusomavoli kohta on see, et kaebaja ei ole Euroopa Liidu kodanik või resident, siis kohustub Euroopa Ombudsman kasutama oma algatusõigust alustada selles küsimuses uurimine;

Euroopa Ombudsman ei pea asjakohaseks asendada oma otsusega EIP otsust sisulistes keskkonna-, sotsiaal- ja arenguküsimustes, mis võivad tekkida võimaliku haldusomavoli uurimise käigus. Euroopa Ombudsman leiab, et tema ülesanne on vaadata läbi, kas EIP on sellistes küsimustes oma seisukohta järjepidevalt ja põhjendatult selgitanud;

Euroopa Ombudsman leiab, et see, kuidas EIP on kaebuses tõstatatud küsimustega tegelenud oma sisemehhanismide ja -menetluste abil, on temapoolse läbivaatamise asjakohane lähtekoht. Kaebused peaksid seetõttu sisaldama selgitust, miks kaebaja küsimuse vaidlustab, või selles sätestatud EIP seisukohta (1).

3. Lõppsätted

Käesoleva vastastikuse mõistmise memorandumi eesmärk ei ole kehtestada juriidilisi õigusi või kohustusi ei Euroopa Ombudsmani ja EIP suhetes ega kolmandate isikute ees.

Käesoleva vastastikuse mõistmise memorandumi sätteid ei tõlgendata kahe poole iseseisvasse otsustusprotsessi nende vastavates tegevusvaldkondades mis tahes viisil sekkuval või kummagi poole õiguslike kohustustega vastanduval või neid muutval viisil.

EIP ja Euroopa Ombudsman püüavad kohtuda regulaarselt vähemalt kord aastas, selleks et vahetada arvamusi käesoleva vastastikuse mõistmise memorandumi sätete praktikas rakendamise teemal ning arutada nende võimalikku parandamist. Eelkõige kavatsevad nad käesoleva vastastikuse mõistmise memorandumi üle vaadata, et võtta arvesse EIP kaebuste mehhanismi poliitika avaliku arutelu tulemusi.

Käesoleva vastastikuse mõistmise memorandumi võib kummagi poole taotlusel üle vaadata ja kummalgi poolel on õigus sellest igal ajal taganeda.

Luksemburg, 9. juuli 2008

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

Euroopa Ombudsman

Philippe MAYSTADT

Euroopa Investeerimispanga president

(1) Ombudsmani põhikirja artikli 2 lõikes 4 on sätestatud, et enne kaebuse esitamist „peab kaebuse esitaja olema pöördunud selleks ettenähtud halduskorras asjaomaste institutsioonide ja asutuste poole”.