Täitevkomitee otsus,

28. aprill 1999,

kontaktametnike kohta

(SCH/Com-ex (99)7 Rev. 2)

TÄITEVKOMITEE,

võttes arvesse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklit 132,

võttes arvesse nimetatud konventsiooni artikleid 7 ja 47,

võttes arvesse oma 16. septembri 1998. aasta deklaratsiooni (dokument SCH/Com-ex (98) Decl. 2 Rev.),

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

1. Käesolevaga kiidetakse heaks kontaktametnike vastastikuse lähetamise kava nõustamiseks ja abistamiseks välispiiride turvamis- ja kontrolliülesannete täitmisel (dokument SCH/I-Front (98)170 Rev. 5).

2. Soovitatav on, et osalisriigid lähetaksid viivitamata kontaktametnikud nende valitud, dokumendis SCH/I-Front (99)9 Rev. 3 loetletud kohtadesse ja et vajaduse korral sõlmitaks veel nõutavad kahepoolsed kokkulepped. See soovituslik nimekiri ei ole siduv ja seda ajakohastatakse vastavalt olukorrale.

Luxembourg, 28. aprill 1999

Esimees

C. H. Schapper

--------------------------------------------------

SCH/I-Front (98)170 Rev. 5

KONTAKTAMETNIKE VASTASTIKUNE LÄHETAMINE NÕUSTAMISEKS JA ABISTAMISEKS VÄLISPIIRIDE TURVAMIS- JA KONTROLLIÜLESANNETE TÄITMISEL

Täitevkomitee võttis 16. septembri 1998. aasta koosolekul vastu deklaratsiooni SCH/Com-ex (98) Decl. 2 Rev. 2, milles tegi keskrühmale ülesandeks uurida, kas piiride turvalisust parandaks ühe osalisriigi töötajate poolne nõustamine ja abistamine teise osalisriigi välispiiridel tehtava kontrolli ajal.

Pärast põhjalikku mõttevahetust välispiiridele lähetatud kontaktametnike poolse nõustamise ja abistamise võimaluste üle otsustas piiride alamrühm 28. septembril 1998. aasta koosolekul tingimusteta, et see on nii.

Täitevkomitee antud ülejäänud ülesannete täitmiseks esitab alamrühm järgmise plaani kontaktametnike vastastikuse lähetamise kohta nõustamiseks ja abistamiseks välispiiride turvalisus- ja kontrolliülesannete täitmisel.

1. ÜLDOSA

1.1. Õiguslik raamistik

Kontaktametnike lähetamist ja tegevust reguleerivad Schengeni konventsiooni artikli 47 lõiked 1, 2 ja 3 ning Schengeni konventsiooni artikli 7 kolmas lause.

Need sätted võimaldavad kontaktametnike määratud või määramata ajaks lähetamist, et edendada ja kiirendada osalisriikide koostööd. Samuti kohaldatakse seda selgesõnaliselt välispiiride piiriüleste asutuste vastastikuse abistamise suhtes.

Lisaks põhineb lähetamine operatiivtasandil alati osalisriikide kahepoolsetel kokkulepetel, mida võib vajaduse korral täiendada konkreetsemate kokkulepetega asjaomaste haldusasutuste vahel. Seega võib kontaktametnikke vahetavate riikide vahel kahepoolselt sõlmida järgmistest eeskirjadest erinevaid kokkuleppeid. Kahepoolsete kokkulepete sõlmimine ei tohi mingil viisil raskendada vastastikust konsulteerimist ja teabevahetust.

1.2. Tegevusvaldkonnad

Kontaktametnikke võib määrata täidesaatvatesse piiripolitseiteenistustesse, mis töötavad mere- ja maapiiril ning neile vastavates lennujaamades, samuti rannavalvesse. Nad nõustavad ja abistavad Schengeni riikide täidesaatvate teenistuste korralisi liikmeid seire- ja kontrollimeetmetes Schengeni riikide välispiiril nende taotluse põhjal ning kokkuleppel vastuvõtva asutusega ja vastavalt oma suunistele. Seda tehes võivad nad vaadelda ja koguda tõendeid, et kindlaks teha eeldatav suhe ebaseadusliku sisserände ja piiriülese kuritegevuse vahel. Nad ei tohiks siiski täita ühtki riikide suveräänsete õigustega seotud ülesannet. Need ametnikud tuleb peamiselt paigutada piiripunktidesse ja piirilõikudele, mis pakuvad ebaseadusliku sisserände osas Schengeni alale erilist huvi.

Kontaktametnike tegevus ei tohi piirata abistatava riigi suveräänseid õigusi; selle riigi siseriiklikku õigust ega halduseeskirju ei tohiks nende ülesannete täitmine mõjutada.

Kontaktametnike allpool näidetena esitatud ülesandeid täidetakse ainult vastuvõtjariigi piiripolitsei kohustuste eest vastutavatele asutustele nõu ja abi andmise kontekstis.

Igal juhul tuleb ülesandeid täita:

- kooskõlas siseriikliku õigusega,

- järgides rangelt mitmesugustes kahepoolsetes kokkulepetes sisalduvaid konkreetseid eeskirju, mida võib vajaduse korral täiendada konkreetsemate kokkulepetega,

ning

- kokkuleppel vastuvõtjariigi asutustega ning vastavalt nende juhistele.

Ülesannete hulka võivad kuuluda:

Teabevahetus

- teabe korrapärane kogumine ja -vahetus konkreetsete juhtude kohta,

- sidemete loomine pädevate asutuste vahel, eriti vastavalt Schengeni konventsiooni artiklitele 39 ja 46,

- vastuvõtjariigi asutuste teavitamine sissesõidu ja väljasõidu küsimustes seoses kontaktametnike päritoluriigiga.

Nõuanded ja abi vastuvõtjariigi ametnikele

- vastuvõtjariigi ametnike nõustamine ja abistamine järgmistes küsimustes:

- vestlused reisijatega ja

- lähetatud ametnike päritoluriigi antud dokumentide õigsuse kontroll,

- vastuvõtjariigi ametnike nõustamine ja abistamine piiripolitsei järelevalve osas, nagu:

- aruannete koostamine,

- seletuste dokumenteerimine,

- vestluste läbiviimine,

- statistika koostamine,

- vastuvõtjariigi ametnike nõustamine ja abistamine järgmistes küsimustes:

- selliste dokumentide hindamine, mille puhul kontaktametnikel on teadmisi,

- piiriseiremeetmete kavandamine,

- piiripolitsei tegevuse hindamine,

- vastuvõtjariigi ametnike nõustamine ja abistamine olukorra aruande ajakohastamisel,

- vastuvõtjariigi ametnike saatmine piirivalves.

Lisaks võib lennujaamades ja sadamates täita järgmisi ülesandeid:

- nõuanded/teave ametnikele lähetatud ametnike päritoluriigi repatrieerimismeetmete kohta, pidades silmas olemasolevaid repatrieerimiskokkuleppeid,

- nõuanded lähetatud ametnike päritoluriigi reisijate või veoettevõtjate kontaktisikutele.

1.3. Kontaktametnikele esitatavad nõudmised

Lähetatavad ametnikud peavad sobima võimalikeks pikaajalisteks lähetusteks ametialaselt ja oma isikuomaduste poolest. Neil peab olema piiriüleseid kogemusi. Võimaluse korral peaksid nad piisavalt oskama vastuvõtjariigi keelt või vähemalt valdama lähetuspaigas enamasti kasutatavat töökeelt.

Põhimõtteliselt tuleks eelistada kõrgkvalifitseeritud ametnike lähetamist.

1.4. Logistika

Vastuvõtjariik annab lähetajariigile logistilist abi, pidades nõuetekohaselt silmas mõlema riigi suveräänseid õigusi ja vastavalt asjakohasele kahepoolsele kokkuleppele.

- Vastuvõttev asutus peaks kontaktametnikele niivõrd, kuivõrd kohalikud tingimused seda võimaldavad, tagama isikliku tööruumi või vähemalt osa tööruumist. Kontaktametnik peaks saama osa kõigist vastuvõtva asutuse logistilistest teenustest.

- Kontaktametniku majutuse tasub lähetajariik. Vastuvõtjariik peab abistama majutuse leidmisel.

- Kontaktametnike ametlik seotus vastuvõtjariigiga (lähetajariigi saatkond või vastuvõtjariigi ministeerium/asutused) määratletakse kahepoolsetes kokkulepetes.

- Ravi:

Lähetajariik tagab kontaktametnikule haigestumise korral piisava ravikindlustuskatte vastuvõtjariigis. Vajaduse korral tuleb sõlmida lisakindlustus.

2. LÄHETUSPAIGAD

Piiride alamrühm sätestab eraldi kontaktametnike lähetamiseks Schengeni riikidele soovitatavate paikade valiku. See soovituslik nimekiri ei ole mingil juhul siduv ja seda ajakohastatakse vastavalt olukorrale.

3. HINDAMINE/JÄRELEVALVE

Schengeni riigid vahetavad vajaduse korral kontaktametnike lähetamise kogemusi piiride alamrühmas. [1]

[1] Pärast Schengeni integreerimist Euroopa Liitu jätkab piiride alamrühma tööd välispiire käsitlevates küsimustes pädev nõukogu organ.

--------------------------------------------------

SCH/I-Front (99)9 Rev. 3

(Kontaktametnike vastastikune lähetamine nõustamiseks ja abistamiseks välispiiride turvalisus- ja kontrolliülesannete täitmisel)

Soovituslik nimekiri kohtadest, kuhu Schengeni riigid peaksid lähetama kontaktametnikke

Järgneb nimekiri kohtadest, kuhu piiride alamrühm soovitab Schengeni riikidel praegu lähetada kontaktametnikke

See soovituslik nimekiri pole mingil juhul siduv ja piiride alamrühm ajakohastab seda vastavalt olukorrale. [1]

1. Belgia

- Brüssel (Zaventemi lennujaam)

2. Saksamaa

- Frankfurt am Maini lennujaam

- München (Franz-Joseph-Straußi lennujaam)

- Frankfurt an der Oder (maapiir Poolaga)

- Ludwigsdorf (maapiir Poolaga)

- Zinnwald (maapiir Tšehhi Vabariigiga)

- Waidhaus (maapiir Tšehhi Vabariigiga)

- Hamburg (sadam)

3. Prantsusmaa

- Marseille (sadam)

- Pariis (Charles de Gaulle'i lennujaam)

4. Kreeka

- Ateena (lennujaam)

- Thessaloniki (lennujaam)

- Kakabia (maapiir Albaaniaga)

- Kastanies (maapiir Türgiga)

- Samos

- Kérkyra

5. Itaalia

- Rooma – Fiumicino (lennujaam)

- Brindisi (merepiir)

- Trapani

- Trieste (maapiir Sloveeniaga)

- Milano (Malpensa lennujaam)

6. Madalmaad

- Amsterdam (Schipholi lennujaam)

7. Austria

- Viin-Schwechat (lennujaam)

- Nickelsdorfi kiirtee (maapiir Ungariga)

- Spielfeld (maapiir Sloveeniaga)

- Berg (maapiir Slovakkiaga)

- Drasenhofen (maapiir Tšehhi Vabariigiga)

8. Hispaania

- Algeciras (sadam)

- Madrid (Barajase lennujaam)

[1] Pärast Schengeni integreerimist Euroopa Liitu jätkab piiride alamrühma tööd välispiire käsitlevate küsimuste eest vastutav nõukogu organ.

--------------------------------------------------