30.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 160/11

Seotud ettevõtjate kasumi korrigeerimisel tekkiva topeltmaksustamise kõrvaldamise

KONVENTSIOON

EUROOPA MAJANDUSÜHENDUSE ASUTAMISLEPINGU KÕRGED LEPINGUOSALISED,

TEMA MAJESTEET BELGLASTE KUNINGAS:

erakorralise ja täievolilise suursaadiku

Philippe de SCHOUTHEETE de TERVARENTI;

TEMA MAJESTEET TAANI KUNINGANNA:

majandusminister

Niels HELVEG PETERSENI;

SAKSAMAA LIITVABARIIGI PRESIDENT:

rahandusminister

Theo WAIGELI;

erakorralise ja täievolilise suursaadiku

Jürgen TRUMPFI;

KREEKA VABARIIGI PRESIDENT:

rahandusminister

Ioannis PALAIOKRASSASE;

TEMA MAJESTEET HISPAANIA KUNINGAS:

majandus- ja rahandusminister

Carlos SOLCHAGA CATALÁNI;

PRANTSUSE VABARIIGI PRESIDENT:

erakorralise ja täievolilise suursaadiku

Jean VIDALI;

IIRIMAA PRESIDENT:

rahandusminister

Albert REYNOLDSI;

ITAALIA VABARIIGI PRESIDENT:

rahandusministeeriumi riigisekretäri

Stefano DE LUCA;

TEMA KUNINGLIK KÕRGUS LUKSEMBURGI SUURHERTSOG:

eelarve-, rahandus- ja tööhõiveminister

Jean-Claude JUNCKERI;

TEMA MAJESTEET MADALMAADE KUNINGANNA:

erakorralise ja täievolilise suursaadiku

P. C. NIEMANI;

PORTUGALI VABARIIGI PRESIDENT:

rahandusminister

Miguel BELEZA;

TEMA MAJESTEET SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI KUNINGANNA:

erakorralise ja täievolilise suursaadiku

David H. A. HANNAY KCMG;

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I PEATÜKK

KONVENTSIOONI REGULEERIMISALA

Artikkel 1

1.   Konventsiooni kohaldatakse juhul, kui ühe konventsiooniosalise ettevõtja kasumi hulka arvatud kasum loetakse või võidakse maksustamise eesmärgil lugeda teise konventsiooniosalise ettevõtja kasumi hulka põhjusel, et artikliga 4 sätestatud ning otse või asjaomase riigi õigusakti vastavate sätete kohaselt kohaldatud põhimõtetest ei ole kinni peetud.

2.   Konventsiooni kohaldamisel loetakse ühe konventsiooniosalise ettevõtja teises konventsiooniosalises riigis asuv püsiv tegevuskoht asukohariigi ettevõtjaks.

3.   Lõiget 1 kohaldatakse ka juhul, kui mõni nimetatud ettevõtjatest on saanud kasumi asemel kahjumit.

Artikkel 2

1.   Konventsiooni kohaldatakse tulumaksude suhtes.

2.   Konventsiooni kohaldatakse eelkõige järgmiste praegu kehtivate maksude suhtes:

a)

Belgias:

—

impôt des personnes physiques/personenbelasting,

—

impôt des sociétés/vennootschapsbelasting,

—

impôt des personnes morales/rechtspersonenbelasting,

—

impôt des non-résidents/belasting der niet-verblijfhouders,

—

taxe communale et la taxe d'agglomération additionnelles à l'impôt des personnes physiques/aanvullende gemeentebelasting en agglomeratiebelasting op de personenbelasting;

b)

Taanis:

—

selskabsskat,

—

indkomstskat til staten,

—

kommunale indkomstskat,

—

amtskommunal indkomstskat,

—

særlig indkomstskat,

—

kirkeskat,

—

udbytteskat,

—

renteskat,

—

royaltyskat,

—

frigørelsesafgift;

c)

Saksamaal:

—

Einkommensteuer,

—

Körperschaftsteuer,

—

Gewerbesteuer, niivõrd kui nimetatud maks põhineb kaubanduskasumil;

d)

Kreekas:

—

Φόρος εισοδήματος φυσικών προσώπων,

—

Φόρος εισοδήματος νομικών προσώπων

—

εισφορά υπέρ των επιχειρήσεων ύδρευσης και αποχέτευσης,

e)

Hispaanias:

—

impuesto sobre la renta de las personas fisicas,

—

impuesto sobre sociedades;

f)

Prantsusmaal:

—

impôt sur le revenu,

—

impôt sur les sociétés;

g)

Iirimaal:

—

Income Tax,

—

Corporation Tax.

h)

Itaalias:

—

imposta sul reddito delle persone fisiche,

—

imposta sul reddito delle persone giuridiche,

—

imposta locale sui redditi;

i)

Luksemburgis:

—

impôt sur le revenu des personnes physiques,

—

impôt sur le revenu des collectivités,

—

impôt commercial, niivõrd kui nimetatud maks põhineb kaubanduskasumil;

j)

Madalmaades:

—

inkomstenbelasting,

—

vennootschapsbelasting;

k)

Portugalis:

—

imposto sobre o rendimento das pessoas singulares,

—

imposto sobre o rendimento das pessoas colectivas,

—

derrama para os municípios sobre o imposto sobre o rendimento das pessoas colectivas;

l)

Ühendkuningriigis:

—

Income Tax,

—

Corporation Tax;

3.   Konventsiooni kohaldatakse ka samasele või sama laadi maksule, mis kehtestatakse olemasoleva maksu asemele või sellele lisaks pärast konventsioonile alla kirjutamise kuupäeva. Konventsiooniosaliste pädevad asutused teevad üksteisele teatavaks asjaomaste maksuseaduste muudatused.

II PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

I jagu

Mõisted

Artikkel 3

1.   Konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid: “pädev asutus”

— Belgias

:

De Minister van Financiën või volitatud esindaja,

Le Ministre des Finances või volitatud esindaja,

— Taanis

:

Skatteministeren või volitatud esindaja,

— Saksamaal

:

Der Bundesminister der Finanzen või volitatud esindaja,

— Kreekas

:

Ο Υπουργός των Οικονομικών või volitatud esindaja,

— Hispaanias

:

El Ministro de Econiomia y Hacienda või volitatud esindaja,

— Prantsusmaal

:

Le Ministre chargé du budget või volitatud esindaja,

— Iirimaal

:

The Revenue Commissioners või volitatud esindaja,

— Itaalias

:

Il Ministro delle Finanze või volitatud esindaja,

— Luksemburgis

:

Le Ministre des Finances või volitatud esindaja,

— Madalmaades

:

De Minister van Financiën või volitatud esindaja,

— Portugalis

:

O Ministro das Finanças või volitatud esindaja,

— Ühendkuningriigis

:

The Commissioners of Inland Revenue või volitatud esindaja.

2.   Konventsioonis määratlemata mõisteid kasutatakse asjaomaste riikide vahelise topeltmaksustamise konventsiooniga ettenähtud tähenduses, kui kontekst ei nõua teisiti.

II jagu

Põhimõtted, mida kohaldatakse seotud ettevõtjate kasumi korrigeerimisel ja püsivale tegevuskohale kasumi omistamisel

Artikkel 4

Konventsiooni kohaldamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest.

1.

Kui

a)

konventsiooniosalise ettevõtja osaleb otseselt või kaudselt teise konventsiooniosalise ettevõtja juhtimises, kontrollib ettevõtjat või kui tal on osalus ettevõtja osa- või aktsiakapitalis,

või

b)

samad isikud osalevad otse või kaudselt mõlema riigi ettevõtja juhtimises, kontrollivad ettevõtjaid või kui neil on osalus mõlema ettevõtja osa- või aktsiakapitalis

ning kui ettevõtjad järgivad omavahelistes äri- ja rahandussuhetes sõltumatute ettevõtjate vahel kokkulepitust erinevaid tingimusi, mille tõttu jääb ettevõtja kasum eeldatavast väiksemaks, loetakse ettevõtja kasumiks eeldatav kasum ja see maksustatakse asjakohaselt.

2.

Kui konventsiooniosalise ettevõtja tegeleb äritegevusega teises konventsiooniosalises riigis selles teises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu, omistatakse püsivale tegevuskohale see kasum, mida püsiv tegevuskoht eeldatavasti saaks, tegutsedes iseseisvalt samadel või sama laadi tingimustel samal või sama laadi tegevusalal kui teise konventsiooniosalise riigi ettevõtja, kelle püsiv tegevuskoht ta on.

Artikkel 5

Kui konventsiooniosaline kavatseb korrigeerida ettevõtja kasumit artikliga 4 sätestatud põhimõtete kohaselt, teatab ta oma kavatsusest sellele ettevõtjale õigel ajal, andes ettevõtjale võimaluse teavitada teist ettevõtjat, et anda teisele ettevõtjale omakorda võimalus teavitada teist konventsiooniosalist.

Konventsiooniosalist, kes edastab sellist teavet, ei takistata siiski kavandatava korrigeerimise läbiviimisel.

Kui kaks ettevõtjat ja teine konventsiooniosaline on pärast nimetatud teabe esitamist korrigeerimisega nõus, siis artikleid 6 ja 7 ei kohaldata.

III jagu

Vastastikune kokkulepe ja arbitraažimenetlus

Artikkel 6

1.   Kui ettevõtja leiab, et konventsiooni reguleerimisalasse kuuluval juhul ei ole artikliga 4 sätestatud põhimõtetest kinni peetud, võib ettevõtja asjaomase konventsiooniosalise siseriiklikes õigusaktides sätestatud kaitsevahenditest olenemata esitada juhtumi selle konventsiooniosalise pädevale asutusele, kelle ettevõtja ta on, või kelle territooriumil tema püsiv tegevuskoht asub. Juhtum tuleb esitada kolme aasta jooksul alates esimesest teatest tegevuse kohta, mille tulemuseks on või võib olla topeltmaksustamine artikli 1 tähenduses.

Ettevõtja teatab samal ajal pädevale asutusele, kas juhtum võib mõjutada teisi konventsiooniosalisi. Pädev asutus teavitab seejärel viivitamata teiste kõnealuste konventsiooniosaliste pädevaid asutusi.

2.   Kui pädev asutus peab kaebust põhjendatuks ning ei suuda ise rahuldavat lahendust leida, püüab ta juhtumi lahendada vastastikusel kokkuleppel asjaomase teise konventsiooniosalise pädeva asutusega, et kõrvaldada topeltmaksustamine artiklis 4 ettenähtud põhimõtete kohaselt. Kõik vastastikused kokkulepped viiakse ellu olenemata asjaomaste konventsiooniosalise siseriiklikes õigusaktides ettenähtud tähtaegadest.

Artikkel 7

1.   Kui asjaomased pädevad asutused ei jõua artiklis 6 nimetatud topeltmaksustamist kõrvaldava kokkuleppeni kahe aasta jooksul alates juhtumi esmakordse esitamise kuupäevast ühele pädevatest asutustest artikli 6 lõike 1 kohaselt, loovad pädevad asutused nõuandekomisjoni, mille ülesandeks on anda oma arvamus kõnealuse topeltmaksustamise kõrvaldamise juhtumi kohta.

Ettevõtjad võivad kasutada asjaomaste konventsiooniosaliste siseriikliku õiguse alusel nendele kättesaadavaid õiguskaitsevahendeid; kui aga juhtum on kohtusse antud, algab esimeses lõikes nimetatud kaheaastane tähtaeg viimase apellatsioonikohtu otsuse kuupäevast.

2.   Juhtumi esitamine nõuandekomisjonile ei takista konventsiooniosalist algatamast või jätkamast kohtu- või haldusmenetlust karistuse määramiseks samas küsimuses.

3.   Kui konventsiooniosalise siseriiklik õigus ei võimalda kõnealuse riigi pädevatel asutustel oma riigi kohtuorganite otsustest kõrvale kalduda, kohaldatakse lõiget 1 juhul, kui selle riigi seotud ettevõte on lasknud edasikaebamistähtaja mööduda või on kaebuse enne otsuse teatavakstegemist tagasi võtnud. Käesolev säte ei mõjuta edasikaebamist, kui see on seotud muude kui artiklis 6 nimetatud küsimustega.

4.   Pädevad asutused võivad vastastikusel kokkuleppel ja asjaomaste seotud ettevõtjate nõusolekul loobuda lõikes 1 nimetatud tähtaegadest.

5.   Kui lõigete 1 kuni 4 sätteid ei kohaldata, jäävad seotud ettevõtja artikliga 6 sätestatud õigused endiseks.

Artikkel 8

1.   Konventsiooniosalise pädev asutus ei ole kohustatud algatama vastastikuse kokkuleppe menetlust ega moodustama artiklis 7 nimetatud nõuandekomisjoni, kui kohtu- või haldusmenetluse tulemusena on tehtud lõplik otsus, et tegevuse tõttu, mis põhjustas kasumiülekannete korrigeerimise artikli 4 alusel, kohaldatakse ühe asjaomase ettevõtja suhtes ranget karistust.

2.   Kui kohtu- või haldusmenetlus, mis on algatatud selleks, et tõendada, et kasumiülekannete artikli 4 alusel korrigeerimise esile kutsunud tegevuse tõttu tuleb ühe asjaomase ettevõtja suhtes kohaldada ranget karistust, toimub samal ajal mõne artiklites 6 ja 7 nimetatud menetlustega, võivad pädevad asutused peatada viimati nimetatud menetluse kuni kohtu- või haldusmenetluse lõppemiseni.

Artikkel 9

1.   Artikli 7 lõikes 1 nimetatud nõuandekomisjoni koosseisus on peale esimehe:

—

kaks esindajat igast asjaomasest pädevast asutusest; esindajaid võib pädevate asutuste kokkuleppe korral olla ka üks;

—

paarisarv sõltumatuid tunnustatud isikuid, kelle asjaomased pädevad asutused nimetavad lõikes 4 nimetatud isikute loetelust vastastikusel kokkuleppel või liisuheitmise teel, kui vastastikune kokkulepe puudub.

2.   Sõltumatute tunnustatud isikute nimetamisel määratakse neile kõigile üks asendusliige sõltumatute isikute ametissenimetamise eeskirjade kohaselt juhuks, kui sõltumatud isikud ei saa oma kohustusi täita.

3.   Liisuheitmise korral võib iga pädev asutus esitada vastuväiteid sõltumatu tunnustatud isiku nimetamise suhtes asjaomaste pädevate asutuste vahel eelnevalt kooskõlastatud põhjusel või ühes järgmistest olukordadest:

—

nimetatud isik kuulub ühe asjakohase maksuameti koosseisu või töötab selle nimel,

—

nimetatud isikul on või on olnud suur osalus ühes või mitmes asjakohases seotud ettevõtjas, või ta on või on olnud nende töötaja või nõustaja,

—

nimetatud isikul ei ole piisavat tagatist, mis tagaks vajaliku objektiivsuse otsustamist vajava juhtumi lahendamiseks.

4.   Sõltumatute tunnustatud isikute loetelu koosneb kõigist konventsiooniosaliste nimetatud sõltumatutest isikutest. Selleks nimetab iga konventsiooniosaline viis isikut ja teatab sellest Euroopa Ühenduste Nõukogu peasekretärile.

Need isikud peavad olema konventsiooniosalise kodanikud ja elama selle riigi territooriumil, mille suhtes konventsiooni kohaldatakse. Nad peavad olema asjatundlikud ja sõltumatud.

Konventsiooniosalised võivad teha muudatusi esimeses lõikes nimetatud loetelus. Nad teatavad sellest viivitamata Euroopa Ühenduste Nõukogu peasekretärile.

5.   Lõike 1 kohaselt nimetatud esindajad ja tunnustatud sõltumatud isikud valivad komisjoni esimehe lõikes 4 nimetatud tunnustatud isikute loetelusse kantud isikute hulgast, ilma et see piiraks ühegi asjaomase pädeva asutuse õigust esitada vastuväiteid sõltumatu isiku nimetamise kohta, kes on valitud nimetatud viisil ühes lõikes 3 nimetatud olukordadest.

Esimehel peab olema oma riigi kõrgematesse kohtuametitesse nimetamiseks nõutav kvalifikatsioon, või ta peab olema tunnustatud ja pädev jurist.

6.   Nõuandekomisjoni liikmed hoiavad salajas kõik asjaolud, mis neile menetluse tulemusena teatavaks saavad. Konventsiooniosalised võtavad vastu õigusaktid karistuse kehtestamiseks saladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest. Nad teavitavad võetud meetmetest viivitamata Euroopa Ühenduste Komisjoni. Euroopa Ühenduste Komisjon teavitab teisi konventsiooniosalisi.

7.   Konventsiooniosalised võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nõuandekomisjoni kokku tulemine kohe pärast juhtumi esitamist komisjonile.

Artikkel 10

1.   Artiklis 7 nimetatud menetluse kohaldamisel võivad asjaomased seotud ettevõtjad esitada igasugust teavet, tõendeid või dokumente, mis nende arvates võiksid nõuandekomisjonile otsuse tegemisel vajalikud olla. Asjaomaste konventsiooniosaliste ettevõtjad ja pädevad asutused täidavad kõik nõuandekomisjoni teabe, tõendite ja dokumentide esitamise nõuded. Ühegi konventsiooniosalise pädevad asutused ei ole siiski kohustatud:

a)

võtma haldusmeetmeid, mis on vastuolus siseriiklik õiguse või riigi haldustavadega;

b)

esitama teavet, mis ei ole siseriikliku õiguse alusel või tavapärases haldusmenetluses kättesaadav;

või

c)

andma kaubandus-, äri-, tööstus- või ametisaladust või kaubandusprotsessi avalikustavaid andmeid, või teavet, mille avalikustamine oleks vastuolus avaliku korraga (ordre public).

2.   Seotud ettevõtja võib ilmuda nõuandekomisjoni ette või saata sinna oma esindaja. Nõuandekomisjoni taotlusel ilmub seotud ettevõtja nõuandekomisjoni ette või saadab sinna oma esindaja.

Artikkel 11

1.   Artiklis 7 nimetatud nõuandekomisjon esitab oma arvamuse hiljemalt kuus kuud pärast juhtumi komisjonile esitamise kuupäeva.

Nõuandekomisjoni arvamus põhineb artiklil 4.

2.   Nõuandekomisjon võtab arvamuse vastu lihthäälteenamusega. Asjaomased pädevad asutused võivad kokku leppida täiendavas töökorras.

3.   Nõuandekomisjoni menetluskulud jaotatakse võrdselt asjaomaste konventsiooniosaliste vahel; see ei kehti seotud ettevõtjate kulude kohta.

Artikkel 12

1.   Artiklis 7 nimetatud menetluses osalevad pädevad asutused, toimides artikli 4 kohaselt ühisel nõusolekul, võtavad vastu otsuse topeltmaksustamise kõrvaldamise kohta kuue kuu jooksul alates nõuandekomisjoni arvamuse avaldamise kuupäevast.

Pädevad asutused võivad teha nõuandekomisjoni arvamusest erineva otsuse. Kui nad ei jõua kokkuleppele, on nad kohustatud toimima nõuandekomisjoni arvamuse kohaselt.

2.   Pädevad asutused võivad asjaomaste ettevõtjate nõusolekul kokku leppida lõikes 1 nimetatud otsuse avaldamises.

Artikkel 13

Asjaolu, et konventsiooniosalise otsused seotud ettevõtjate vahelistest tehingutest tuleneva tulu maksustamise kohta on muutunud lõplikuks, ei takista artiklitega 6 ja 7 sätestatud menetluse kasutamist.

Artikkel 14

Konventsiooni kohaldamisel loetakse kasumi topeltmaksustamine kõrvaldatuks, kui:

a)

kasum on arvestatud maksustatava tulu hulka ainult ühes riigis;

või

b)

kasumilt võetavat maksusummat on ühes riigis vähendatud teises riigis võetava maksusumma võrra.

III PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 15

Konventsioon ei mõjuta ulatuslikumate kohustuste täitmist seotud ettevõtjate kasumite korrigeerimisel tekkiva topeltmaksustamise kõrvaldamisel, kui need kohustused tulenevad muudest konventsioonidest, millega konventsiooniosalised on ühinenud või kavatsevad ühineda, või konventsiooniosaliste siseriiklikust õigusest.

Artikkel 16

1.   Konventsiooni territoriaalne kohaldamisala on määratletud Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu artikli 227 lõikega 1, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist.

2.   Konventsiooni ei kohaldata järgmiste territooriumide suhtes:

—

Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu IV lisas nimetatud Prantsusmaa territooriumid;

—

Fääri saared ja Gröönimaa.

Artikkel 17

Konventsiooniosalised ratifitseerivad konventsiooni. Ratifitseerimiskirjad antakse hoiule Euroopa Ühenduste Nõukogu peasekretäri arhiivi.

Artikkel 18

Konventsioon jõustub viimase allakirjutanud riigi ratifitseerimiskirja hoiuleandmisele järgneva kolmanda kuu esimesel päeval. Konventsiooni kohaldatakse artikli 6 lõikes 1 nimetatud menetluste suhtes, mis algatatakse pärast konventsiooni jõustumist.

Artikkel 19

Euroopa Ühenduste Nõukogu peasekretär teavitab konventsiooniosalisi:

a)

ratifitseerimiskirjade hoiuleandmisest;

b)

konventsiooni jõustumiskuupäevast;

c)

konventsiooniosaliste nimetatud sõltumatute tunnustatud isikute loetelust ja selle muudatustest artikli 9 lõike 4 kohaselt.

Artikkel 20

Konventsioon on sõlmitud viieks aastaks. Konventsiooniosalised kohtuvad kuus kuud enne nimetatud tähtaja möödumist, et otsustada konventsiooni pikendamise ja muude asjakohaste meetmete üle.

Artikkel 21

Konventsiooniosaline võib igal ajal taotleda konventsiooni läbivaatamist. Sellisel juhul kutsub Euroopa Ühenduste Nõukogu eesistuja kokku konventsiooni läbivaatamise konverentsi.

Artikkel 22

Konventsioon, mis on koostatud ühes eksemplaris hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, portugali, prantsuse, saksa ja taani keeles, kusjuures kõik kümme teksti on võrdselt autentsed, antakse hoiule Euroopa Ühenduste Nõukogu sekretariaadi arhiivi. Peasekretär edastab selle tõestatud koopia kõigi allakirjutanud riikide valitsustele.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale konventsioonile alla kirjutanud.

LÕPPAKT

KÕRGETE KONVENTSIOONIOSALISTE TÄIEVOLILISED ESINDAJAD,

kes on kokku tulnud Brüsselis kahekümne kolmandal juulil tuhande üheksasaja üheksakümnendal aastal, et kirjutada alla seotud ettevõtjate kasumi korrigeerimisel tekkiva topeltmaksustamise kõrvaldamise konventsioonile,

on nimetatud konventsiooni allakirjutamisel

a)

vastu võtnud järgmised lõppaktile lisatud ühisdeklaratsioonid:

—

deklaratsioon artikli 4 lõike 1 kohta,

—

deklaratsioon artikli 9 lõike 6 kohta,

—

deklaratsioon artikli 13 kohta,

b)

võtnud teadmiseks järgmised lõppaktile lisatud ühepoolsed deklaratsioonid:

—

Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi deklaratsiooni artikli 7 kohta,

—

konventsiooniosaliste üksikdeklaratsioonid artikli 8 kohta,

—

Saksamaa Liitvabariigi deklaratsioon artikli 16 kohta.

ÜHISDEKLARATSIOONID

Deklaratsioon artikli 4 lõike 1 kohta

Artikli 4 lõike 1 sätted hõlmavad juhtumeid, mille puhul tehing toimub vahetult kahe õiguslikult eraldiseisva ettevõtja vahel, ning juhtumeid, mille puhul tehing toimub ühe ettevõtja ja teise ettevõtja kolmandas riigis asuva püsiva tegevuskoha vahel.

Deklaratsioon artikli 9 lõike 6 kohta

Liikmesriikidel on täielik vabadus määrata nende asjakohaste õigusaktide laad ja kohaldamisala, millega nad kehtestavad karistuse saladuse hoidmise kohustuse rikkumiste eest.

Deklaratsioon artikli 13 kohta

Kui ühes või mitmes asjaomases konventsiooniosalises riigis on pärast artiklis 6 nimetatud menetluse lõpetamist või artiklis 12 nimetatud otsuse tegemist muudetud maksustamisega seotud otsuseid, mis on artiklites 6 ja 7 nimetatud menetluste aluseks, ning kui see viib nimetatud menetluse või otsuse tulemuse rakendamist arvesse võttes topeltmaksustamiseni artikli 1 tähenduses, kohaldatakse artikleid 6 ja 7.

ÜHEPOOLSED DEKLARATSIOONID

Deklaratsioon artikli 7 kohta

Prantsusmaa ja Ühendkuningriik deklareerivad, et kohaldavad artikli 7 lõiget 3.

Konventsiooniosaliste üksikdeklaratsioonid artikli 8 kohta,

Belgia

Mõiste “range karistus” tähendab kriminaal- või halduskaristust järgmistel juhtudel:

—

tavaõiguse rikkumine, mis on toime pandud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil,

—

või tulumaksuseadustiku või selle rakendusotsuste rikkumised, mis on toime pandud petmiskavatsusega või kahju tekitamise eesmärgil.

Taani

Mõiste “range karistus” tähendab karistust kriminaalõiguse või eriõigusaktide tahtliku rikkumise korral juhtudel, mis ei ole reguleeritavad haldusmeetmete abil.

Maksuõiguse rikkumisi saab üldjuhul reguleerida haldusmeetmete abil, kui rikkumise suhtes ei kohaldata rahatrahvist karmimat karistust.

Saksamaa

“Range karistus” on maksualaste õigusaktide rikkumine, mille eest karistatakse aresti, kriminaalõiguslike- või haldustrahvidega.

Kreeka

Kreeka maksualaste õigusaktide alusel kohaldatakse ettevõtja suhtes “karmi karistust”, kui:

1.

ettevõtja ei esita deklaratsioone või esitab nõuetele mittevastavaid deklaratsioone kinnipeetavate ja makstavate maksude, tasude ja osamaksude, või käibemaksu, kumuleeruva käibemaksu ja luksuskaupade suhtes kohaldatava erimaksu kohta, niivõrd kui eespool nimetatud maksude, tasude ja osamaksude kogusumma, mis oleks tulnud kaubandus- või muust tegevusest tulenevalt deklareerida ja riigile ära maksta, ületab kuue kuu jooksul kuussada tuhat (600 000) drahmi ja ühe kalendriaasta jooksul ühe miljoni (1 000 000) drahmi;

2.

ettevõtja ei esita tuludeklaratsiooni ja kui deklareerimata tulu ületab kolmsada tuhat (300 000) drahmi;

3.

ettevõtja ei esita maksustamise üksikandmeid, nagu on ette nähtud maksustamisandmete seadustikus;

4.

ettevõtja esitab punktis 3 nimetatud andmed, mis on koguse, ühikuhinna või maksumuse osas ebaõiged ja kui ebatäpsusest tulenev lahknevus moodustab üle kümne protsendi (10 %) kogusummast või kaupade, teenuste osutamise või üldtehingute kogumaksumusest;

5.

ettevõtja raamatupidamisarvestus ja äridokumendid ei vasta maksuseadustiku nõuetele ja kui ebatäpsus on kindlaks tehtud regulaarsel kontrollimisel ning järeldused on kinnitatud lahknevuse kohta tehtud haldusotsusega, või asjaolu põhjal, et edasikaebamiseks ettenähtud tähtaeg on möödunud, või halduskohtu lõpliku otsusega, tingimusel et majandustegevuse kontrollimise ajal on brutotulu ja deklareeritud tulu vahe üle kahekümne protsendi (20 %), kuid mitte ühelgi juhul alla ühe miljoni (1 000 000) drahmi;

6.

ettevõtja ei täida raamatupidamisarvestuse ja äridokumentide pidamise kohustust maksuseadustiku asjakohaste sätete kohaselt;

7.

ettevõtja annab kaupade müügi või teenuse osutamise korral välja ebaõigeid või fiktiivseid arveid, või võltsib ise arveid, või esitab muid ebaõigeid maksustamisega seotud üksikasju, nagu on nimetatud punktis 3.

Maksudokument loetakse valeks juhul, kui see on mis tahes viisil perforeeritud või tembeldatud, kuid pädeva maksuhalduri vastavasse registrisse ei ole kantud dokumendi autentsust kinnitavat märget, niivõrd kui nimetatud sissekanne on jäetud tegemata teades, et maksudokumendi autentsuse kinnitamine on vajalik. Maksudokument loetakse valeks ka juhul, kui selle originaali või koopia sisu või üksikasjad erinevad nimetatud dokumendi kontrollkontsul märgitud sisust või üksikasjadest.

Maksudokument loetakse fiktiivseks juhul, kui see on välja antud seoses tehingu või tehingu osaga, ülekandega või mõnel muul ebatäielikult registreeritud põhjusel, või juhul, kui tehingu teinud ja maksudokumendis registreeritud isikud ei ole ühed ja samad;

8.

ettevõtja on teadlik tegevuse eesmärgist ja aitab mis tahes viisil koostada võltsitud maksudokumente, või on teadlik, et dokumendid on võltsitud või fiktiivsed ning aitab mis tahes viisil neid väljastada, või aktsepteerib valesid, fiktiivseid või võltsitud maksudokumente kavatsusega varjata maksustamisel olulist materjali.

Hispaania

Mõiste “range karistus” hõlmab halduskaristusi tõsiste maksualaste õigusrikkumiste korral ning kriminaalkaristusi maksuhaldurite vastu toime pandud kuritegude korral.

Prantsusmaa

Mõiste “range karistus” hõlmab kriminaal- ja maksualaseid karistusi, nagu on karistused maksudeklaratsiooni esitamata jätmise korral pärast vastava teate saamist, hea tahte puudumise, kelmuse, maksuinspektsioonile vastuvaidlemise, salajaste väljamaksete või eraldiste tegemise või õiguste kuritarvitamise korral.

Iirimaa

Mõiste “range karistus” tähendab karistusi järgmiste süütegude eest:

a)

maksudeklaratsiooni esitamata jätmine;

b)

maksudeklaratsiooni tahtlikult valesti või hooletult koostamine;

c)

nõuetele mittevastavate arvestuse pidamine;

d)

dokumentide ja aruannete inspektsioonile kättesaadavaks tegemata jätmine;

e)

seadusjärgsete volituste alusel töötavate isikute töö takistamine;

f)

maksukohustusest teatamata jätmine;

g)

valeandmete esitamine maksusoodustuse saamiseks.

Nimetatud õigusrikkumisi reguleeritakse alates 3. juulist 1990 järgmiste õigusaktide kohaselt:

—

1967. aasta tulumaksuseaduse XXXV osa,

—

1968. aasta rahandusseaduse 6. jagu,

—

1976. aasta ettevõtja tulumaksu seaduse XIV osa,

—

1983. aasta rahandusseaduse 94. jagu.

Arvesse tuleks võtta ka kõik edaspidised sätted, millega asendatakse, muudetakse või ajakohastatakse karistusseadustikku.

Itaalia

Mõiste “range karistus” on karistus ebaseadusliku tegevuse eest, mida käsitatakse maksualase süüteona siseriikliku õiguse tähenduses.

Luksemburg

Luksemburg loeb rangeks karistuseks teise konventsiooniosalise poolt artikliga 8 määratletud tähenduses rangeks peetavat karistust.

Madalmaad

Mõiste “range karistus” on karistus, mille määrab kohus üldise maksuseaduse artiklis 68 nimetatud igasuguse tahtlikult toimepandud teo eest.

Portugal

Mõiste “range karistus” hõlmab kriminaalkaristusi ja täiendavaid maksukaristusi, mida kohaldatakse tahtliku petmise kavatsusega toime pandud rikkumiste eest, või mille puhul kohaldatakse üle ühe miljoni (1 000 000) eskuudo suurust rahatrahvi.

Ühendkuningriik

Ühendkuningriik tõlgendab mõistet “range karistus” koosnevana kriminaal- ja halduskaristustest, mida kohaldatakse pettuse eesmärgil või hooletuse tõttu ebaõigete arvete, nõuete või maksudeklaratsioonide esitamise eest.

Saksamaa Liitvabariigi deklaratsioon artikli 16 kohta

Saksamaa Liitvabariigi valitsus jätab oma ratifitseerimiskirja esitamisel endale õiguse deklareerida, et konventsiooni kohaldatakse ka Berliini Liidumaa suhtes.