(1)

Pooljuhid on keskne element liidu digipöördes ja igas digiseadmes alates nutitelefonidest ja autodest kuni elutähtsate rakenduste ja taristuteni tervishoiu-, energeetika-, side- ja automatiseerimissektoris ning enamikus muudes tööstussektorites. Kuna pooljuhtidel on digimajanduses keskne roll, on need ühtlasi võimsad kestlikkusele ja rohelisele majandusele üleminekut toetavad vahendid ning aitavad niiviisi kaasa komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatise „Euroopa roheline kokkulepe“ eesmärkide saavutamisele. Kuigi pooljuhid on meie nüüdisaegse majanduse ja ühiskonna ning samuti kaitse- ja julgeolekuvaldkonna toimimiseks hädavajalikud, on liit kogenud nende tarnetes enneolematuid häireid, mille tagajärjed on märkimisväärsed. Praegused häired on toonud esile pikaajalised nõrkused, eeskätt suure sõltuvuse kolmandatest riikidest kiipide tootmisel ja projekteerimisel. Liikmesriigid on peamised vastutajad tugeva tööstusliku, konkurentsivõimelise ja kestliku baasi hoidmise eest liidus, edendades innovatsiooni kõikides kiibiklassides.

(2)

Liidu toimepidevuse suurendamiseks pooljuhitehnoloogiate valdkonnas tuleks luua raamistik, millega tugevdatakse liidu pooljuhiökosüsteemi, vähendades sõltuvusi, suurendades digitaalset suveräänsust, stimuleerides investeeringuid, tugevdades liidu pooljuhtide tarneahela võimekust, kindlust, kohanemisvõimet ja toimepidevust ning suurendades koostööd liikmesriikide, komisjoni ja rahvusvaheliste strateegiliste partnerite vahel.

(3)

Sellel raamistikul on kaks üldist eesmärki. Esimene eesmärk on tagada liidu konkurentsivõime ja innovatsioonisuutlikkuse jaoks vajalikud tingimused, tagada tööstuse kohandamine kiiretest innovatsioonitsüklitest ja kestlikkuse vajadusest tulenevate struktuursete muutustega, ning tugevdada kogu liitu hõlmavat pooljuhiökosüsteemi koondatud teadmuse, eksperditeadmiste, ressursside ja ühiste tugevate külgedega. Teine eesmärk, mis on eraldiseisev ja täiendab esimest eesmärki, on parandada siseturu toimimist, kehtestades ühtse liidu õigusraamistiku liidu pikaajalise toimepidevuse ning innovatsioonivõime ja varustuskindluse tagamise võime suurendamiseks pooljuhitehnoloogiate valdkonnas, et suurendada töökindlust häirete korral.

(4)

On vaja võtta meetmeid, et suurendada liidu pooljuhiökosüsteemi suutlikkust ja seda tugevdada kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 173 lõikega 3. Need meetmed ei peaks kaasa tooma liikmesriikide õigusnormide ühtlustamist. Sellega seoses peaks liit tugevdama pooljuhtide tehnoloogilise ja tööstusliku baasi konkurentsi- ja vastupanuvõimet, tugevdades samal ajal oma pooljuhiökosüsteemi innovatsioonisuutlikkust kogu liidus, vähendades sõltuvust piiratud arvust kolmandate riikide ettevõtetest ja geograafilistest piirkondadest ning tugevdades oma suutlikkust kavandada ja toota, pakendada, korduskasutada ja ringlusse võtta kõrgtehnoloogilisi pooljuhte. Käesoleva määrusega loodud liidu kiibialgatus (edaspidi „algatus“) peaks neid eesmärke toetama, kaotades lõhe Euroopa arenenud teadus- ja innovatsioonisuutlikkuse ning selle kestliku tööstusliku kasutamise vahel. Algatus peaks edendama suutlikkuse suurendamist, et võimaldada järgmise põlvkonna pooljuhitehnoloogiate kavandamist, tootmist ja süsteemide integreerimist ning see peaks tõhustama koostööd peamiste osalejate vahel kogu liidus, tugevdades liidu pooljuhtide tarne- ja väärtusahelaid, teenindades peamisi tööstussektoreid ja luues uusi turge.

(5)

Pooljuhtide laialdase kasutuse tõttu on nende hiljutine nappus kahjustanud otseselt või kaudselt ettevõtjaid kogu liidus ja toonud kaasa tõsiseid majanduslikke tagajärgi. Majanduslik ja sotsiaalne mõju on suurendanud üldsuse ja ettevõtjate teadlikkust ning sellest tulenevat survet liikmesriikidele, et nad tegeleksid pooljuhtidega seotud strateegiliste sõltuvustega. Samal ajal iseloomustab pooljuhtide sektorit kogu väärtusahela ulatuses toimiv omavaheline seotus, kus ükski geograafiline piirkond ei domineeri väärtusahela kõigis etappides. Seda piiriülest olemust tõstab veelgi enam esile see, et pooljuhttooted kujutavad endast vahendeid järgmise etapi tööstusharude jaoks. Kuigi pooljuhtide tootmine võib olla koondunud teatavatesse piirkondadesse, on pooljuhte kasutavaid tööstusharusid kogu liidus. Seda arvesse võttes saab pooljuhtide varustuskindluse ja pooljuhiökosüsteemi toimepidevuse küsimust kõige paremini käsitleda liidu ühtlustamisõigusaktidega, mis põhinevad ELi toimimise lepingu artiklil 114. Vaja on ühtset sidusat õigusraamistikku, millega ühtlustatakse teatavad tingimused, mille alusel ettevõtjad teostavad konkreetseid projekte, mis aitavad kaasa liidu pooljuhiökosüsteemi varustuskindlusele ja toimepidevusele. Lisaks tuleks luua koordineeritud mehhanism seire, strateegilise kaardistamise ning kriiside ennetamise ja kriisidele reageerimise tarvis, et tegeleda tarnepuudujääkidega ja hoida ära siseturu ühtsust takistavad asjaolud, vältides reageerimisel liikmesriikidevahelisi erinevusi.

(6)

Liidu elutähtsa taristu ja julgeoleku ning tehnoloogilise juhtpositsiooni tugevdamiseks on vaja nii tipptasemel kui ka väljakujunenud kiipe, eelkõige strateegiliste sektorite tulevikukindlaks muutmiseks.

(7)

Nende eesmärkide saavutamist peaks toetama juhtimismehhanism. Selleks et hõlbustada käesoleva määruse sujuvat, tulemuslikku ja ühtlustatud rakendamist, ning koostööd ja teabevahetust, peaks käesolev määrus looma liidu tasandil Euroopa pooljuhtide nõukoja, mis koosneb liikmesriikide esindajatest ja mida juhib komisjon. Euroopa pooljuhtide nõukoda peaks nõustama ja abistama komisjoni konkreetsetes küsimustes, sealhulgas käesoleva määruse järjepideval rakendamisel, hõlbustades liikmesriikidevahelist koostööd ja vahetades teavet käesoleva määrusega seotud küsimustes. Euroopa pooljuhtide nõukoda peaks nõustama komisjoni ka pooljuhtidega seotud rahvusvahelise koostöö küsimuses. Euroopa pooljuhtide nõukoda peaks korraldama käesoleva määruse eri peatükkidest tulenevate ülesannete täitmiseks eraldi istungeid. Eri istungid võivad hõlmata kõrgetasemeliste esindajate erinevat koosseisu ja komisjon võib moodustada allrühmi.

(8)

Arvestades pooljuhtide tarneahela ülemaailmset olemust, on rahvusvaheline koostöö kolmandate riikidega oluline element, et saavutada liidu pooljuhiökosüsteemi toimepidevus. Käesoleva määruse alusel võetavad meetmed peaksid ühtlasi aitama tugevdada liidu kui tippkeskuse rolli paremini toimivas ülemaailmses, omavahel seotud pooljuhiökosüsteemis. Selleks peaks Euroopa pooljuhtide nõukoda nõustama komisjoni nende jõupingutuste koordineerimise ning liidu ja kolmandate riikide vahel üleilmses pooljuhtide väärtusahelas koostöö tõhustamise küsimustes, võttes asjakohastel juhtudel arvesse protsessori- ja pooljuhttehnoloogiate tööstusliidu ja muude sidusrühmade seisukohti.

(9)

Kooskõlas rahvusvaheliste kohustuste ja kohaldatavate menetlusnõuetega võiksid liit ja liikmesriigid teha koostööd, sealhulgas diplomaatiliselt, pooljuhtide tööstuses eeliseid omavate rahvusvaheliste strateegiliste partneritega selle nimel, et otsida lahendusi pooljuhtide tarneahela varustuskindluse suurendamiseks tulevaste häirete, näiteks kolmandate riikide ekspordipiirangutest tulenevate häiretega tegelemiseks, toorainete ja vahetoodete kättesaadavuse kindlakstegemiseks. See võib hõlmata, kui see on asjakohane, kooskõlastamist asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel, investeerimis- ja kaubanduslepingute sõlmimist või muid diplomaatilisi jõupingutusi kooskõlas kohaldatavate menetlusnõuetega või suhtlemist asjaomaste sidusrühmadega.

(10)

Astumaks täiendavaid samme pooljuhtide tarneahela tööjõuvajaduste rahuldamise kohustuse lähtepinnalt, peaks komisjon tagama koostoime olemasolevate liidu programmidega ning toetama ja julgustama liikmesriike selliste algatuste loomisel, mis aitavad kaasa akadeemiliste teadmiste vahetamisele rahvusvaheliste strateegiliste partneritega.

(11)

Liit on seadnud endale selge eesmärgi edendada rahvusvahelist koostööd ja teadmiste vahetamist liidu huvide, vastastikuse kasu, rahvusvaheliste kohustuste ja võimalikult suurel määral vastastikkuse alusel. Sellegipoolest võib intellektuaalomandiõiguste rikkumine, ärisaladuste loata avalikustamine või konfidentsiaalsete kujunemisjärgus tehnoloogiate leke pooljuhtide sektoris kahjustada liidu julgeolekuhuve. Seetõttu uurib komisjon konkreetseid ettepanekuid liidu investeerimis- ja ekspordikontrolliraamistike tugevdamiseks. Lisaks peaksid liit ja selle liikmesriigid tegema koostööd strateegiliste partneritega, et tugevdada ühist juhtpositsiooni tehnoloogia valdkonnas ja tööstuses kooskõlas kohaldatavate menetlusnõuetega.

(12)

Pooljuhtide sektoris on väga suured arendus- ja innovatsioonikulud, samuti väga suured tööstusliku tootmise toetamiseks vajalike tipptasemel testimis- ja valideerimisrajatiste ehitamise kulud. Sellel on otsene mõju liidu tööstuse konkurentsivõimele ja innovatsioonisuutlikkusele, samuti liidu pooljuhiökosüsteemi varustuskindlusele ja toimepidevusele. Võttes arvesse viimasel ajal liidus ja kogu maailmas valitsenud defitsiidi tingimustes saadud õppetunde ning pooljuhtide väärtusahelat mõjutavate tehnoloogiaprobleemide ja innovatsioonitsüklite kiiret arengut, on algatuse loomise abil vaja toetada liidu olemasolevaid tugevusi, suurendades seega liidu konkurentsivõimet, vastupanuvõimet ning teadus- ja innovatsioonisuutlikkust.

(13)

Tugeva tööstusliku, konkurentsi-, kestlikkus- ja innovatsioonibaasi säilitamine liidus on eelkõige liikmesriikide ülesanne. Pooljuhte puudutavate teadus- ja innovatsiooniprobleemide olemus ja ulatus nõuab aga liidu tasandil ühiselt tegutsemist.

(14)

Selleks et varustada liitu pooljuhitehnoloogiaalase teadus- ja innovatsioonisuutlikkusega, mis on vajalik liidu teadus- ja tööstusinvesteeringute juhtiva rolli säilitamiseks tipptasemel ning praeguse teadus- ja arendustegevuse ning tootmise vahelise lõhe ületamiseks, peaksid liit ja liikmesriigid oma jõupingutusi paremini koordineerima ja kaasinvesteerima. Liidu pooljuhiökosüsteemi praegused probleemid nõuavad ulatusliku suutlikkuse saavutamist ja seda, et liikmesriigid teeksid liiduga ühiselt jõupingutusi ulatusliku suutlikkuse väljaarendamise ja rakendamise toetamiseks. Ühised jõupingutused hõlmavad vajadust eraldada rahalisi vahendeid kooskõlas algatuse eesmärgiga toetada innovatsioonisuutlikkuse ja ulatuslike digitaristute, mis koosnevad virtuaalsest projekteerimisplatvormist, katseliinidest, sealhulgas kvantkiipide jaoks, ning teadmiste, oskuste ja pädevuste levitamisest kogu pooljuhiökosüsteemi hüvanguks, arendamist ja laialdast kättesaadavust. Selle saavutamiseks peaksid liit ja liikmesriigid võtma arvesse rohe- ja digipöörde eesmärke. Pooljuhtseadmed ja tootmisprotsessid pakuvad seejuures tohutuid võimalusi tööstuse keskkonna- ja eelkõige süsinikuheite mõju vähendamiseks, aidates seeläbi kaasa näiteks komisjoni 14. juuli 2021. aasta teatise „Eesmärk 55: ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamine kliimaneutraalsuse saavutamisel“, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/241 (4) loodud taaste- ja vastupidavusrahastu ning komisjoni 18. mai 2022. aasta teatise „REPowerEU“ eesmärkide saavutamisele. Algatuse kõik komponendid ja meetmed peaksid võimalikult suures ulatuses peavoolustama ja maksimeerima pooljuhitehnoloogiate rakendamisest saadavat kasu, kuna need tehnoloogiad on võimas vahend, mis toetab üleminekut kestlikkusele, mis võib viia uute toodeteni ning ressursside, sealhulgas pooljuhtide tootmise ja kogu olelusringi jooksul vajaliku energia ja materjalide tõhusama, tulemuslikuma, puhtama ja kestvama kasutamiseni.

(15)

Oma üldeesmärgi saavutamiseks ning praeguse pooljuhiökosüsteemi pakkumise ja nõudlusega seotud probleemide lahendamiseks peaks algatus sisaldama viit tegevuseesmärki. Esiteks tuleks algatusega toetada meetmeid, mille eesmärk on luua kogu liidus kättesaadav virtuaalne projekteerimisplatvorm, et tugevdada liidu projekteerimissuutlikkust. Virtuaalne projekteerimisplatvorm peaks ühendama omavahel projekteerimisettevõtted, idufirmad, VKEd ning intellektuaalomandi ja vahendite tarnijate kogukonnad ning teadusuuringute ja tehnoloogiaorganisatsioonid, et pakkuda tehnoloogia ühisarendamisel põhinevaid virtuaalseid prototüüplahendusi.

(16)

Teiseks, selleks et panna alus varustuskindluse ja liidu pooljuhiökosüsteemi tugevdamisele, tuleks algatusega toetada olemasolevate katseliinide tõhustamist ja uute täiustatud katseliinide väljatöötamist, et võimaldada tipptasemel pooljuhitehnoloogiate ja järgmise põlvkonna pooljuhitehnoloogiate väljatöötamist ja kasutuselevõttu. Katseliinid peaksid andma tööstusele võimaluse testida, katsetada ja valideerida pooljuhitehnoloogiaid ja süsteemi projekteerimiskontseptsioone kõrgematel tehnoloogilise valmisoleku tasemetel, mis ületavad 3. taset, kuid jäävad alla 8. taseme, vähendades samal ajal keskkonnamõju nii palju kui võimalik. Liidu poolt koos liikmesriikide ja erasektoriga tehtavad investeeringud katseliinidesse on vajalikud, et lahendada olemasolevad struktuursed probleemid ja turutõrked, kui sellised rajatised ei ole liidus kättesaadavad, mis takistab innovatsioonipotentsiaali ja liidu ülemaailmset konkurentsivõimet.

(17)

Kolmandaks, selleks et kiirendada pooljuhtide sektori arengut soodustava kvantkiipide tehnoloogia ja nendega seotud pooljuhitehnoloogia, sealhulgas pooljuhtmaterjalidel põhineva või fotoonikaga integreeritud tehnoloogia uuenduslikku arendamist, tuleks algatusega toetada meetmeid, mis on seotud näiteks kvantkiipide projekteerimise andmekogudega, kvantkiipide ehitamise katseliinidega ning katseliinidel toodetud kvantkiipide testimis- ja valideerimisrajatistega.

(18)

Neljandaks, selleks et edendada pooljuhitehnoloogiate kasutamist, tagada juurdepääs projekteerimis- ja katseliinirajatistele ning tegeleda oskuste puudujääkidega kogu liidus, peaks algatus võimaldama liikmesriikidel luua igas liikmesriigis vähemalt ühe pooljuhtide pädevuskeskuse, tehes seda olemasolevate keskuste tugevdamise või uute rajatiste loomise teel. Juurdepääs riiklikult rahastatavale taristule, näiteks piloot- ja testimisrajatistele, ning pädevuskeskustele peaks olema avatud paljudele kasutajatele ning see tuleks anda suurtele ettevõtjatele läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel ning turutingimustel (või kulude ja mõistliku marginaali alusel), samas kui VKEd ja akadeemilised asutused saavad kasutada eelisjuurdepääsu või madalamaid hindu. Selline juurdepääs, sealhulgas rahvusvahelistele uurimistegevus- ja kaubanduspartneritele, võib viia laiema vastastikuse täiendavuseni ning suurendada oskusteavet ja saavutusi, aidates samal ajal kaasa kulude katmisele.

(19)

Viiendaks peaks komisjon tihedas koostöös Euroopa Investeerimispanga grupi ja teiste rakenduspartneritega, nagu riiklikud tugipangad ja finantsinstitutsioonid, looma sihtotstarbelise pooljuhtide investeerimisrahastu toetuse, mis on osa investeeringute hõlbustamise meetmetest, mida nimetatakse ühiselt „kiibifondiks“, pakkudes nii omakapitali- kui ka võlalahendusi, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/523 (5) loodud InvestEU fondi segarahastamisvahendit. Kiibifondi tegevus peaks toetama dünaamilise ja toimepideva pooljuhiökosüsteemi arendamist, pakkudes võimalusi rahaliste vahendite suuremaks kättesaadavuseks, et toetada idufirmade ja VKEde kasvu ning investeeringuid kogu väärtusahelas, sealhulgas teiste pooljuhtide väärtusahelas osalevate ettevõtjate jaoks. Sellega seoses tuleks pakkuda tuge ja anda selged suunised, eelkõige VKEdele, et aidata neil taotlusprotsessis osaleda. Sellega seoses eeldatakse, et Euroopa Innovatsiooninõukogu annab toetuste ja omakapitaliinvesteeringute kaudu täiendavat sihtotstarbelist toetust suure riskiga ja turgu loovatele novaatoritele.

(20)

Selleks et saada üle avaliku ja erasektori investeeringute piiratusest, mis tuleneb nende praegusest killustatusest, hõlbustada integratsiooni, vastastikust täiendavust ja investeeringute tasuvust käimasolevates programmides ning järgida liidu ühist strateegilist visiooni pooljuhtide kohta, et saavutada liidu ja liikmesriikide eesmärk tagada digitaalmajanduses juhtroll, peaks algatus hõlbustama olemasolevate rahastamisprogrammide paremat koordineerimist ja suuremat koostoimet liidu ja liikmesriikide tasandil, paremat koordineerimist ja koostööd tööstuse ja peamiste erasektori sidusrühmadega ning täiendavate ühisinvesteeringute tegemist liikmesriikidega. Algatuse rakendamise eesmärk on koondada liidu, liikmesriikide ja olemasolevate liidu programmidega ühinenud kolmandate riikide ning erasektori vahendid. Algatuse edu saab seega tugineda üksnes liikmesriikide ja liidu ühistele jõupingutustele, et toetada nii suuri kapitalikulusid kui ka virtuaalsete projekteerimis-, testimis- ja katseressursside laialdast kättesaadavust ning teadmiste, oskuste ja pädevuste levitamist. Kui see on asjaomaste meetmete eripära silmas pidades asjakohane, tuleks algatuse eesmärke, eelkõige kiibifondi tegevust, toetada ka InvestEU fondi segarahastamisvahendi kaudu.

(21)

Algatuse toetust tuleks kasutada suurest kapitalimahukusest, suurest riskist ja pooljuhiökosüsteemi keerulisest maastikust tulenevate turutõrgete või ebaoptimaalsete investeerimisolukordade kõrvaldamiseks proportsionaalsel kulutõhusal viisil ning meetmed ei tohiks dubleerida ega välja tõrjuda erasektori rahastamist ega moonutada konkurentsi siseturul. Meetmetel peaks olema kogu liidus selge lisaväärtus.

(22)

Algatuse esmane rakendamine tuleks usaldada nõukogu määrusega (EL) 2021/2085 loodud kiipide ühisettevõttele (Chips Joint Undertaking) (6).

(23)

Algatus peaks tuginema tugevale teadmistebaasile ja suurendama koostoimet meetmetega, mida liit ja liikmesriigid toetavad praegu programmide ja meetmetega, mis käsitlevad pooljuhtide valdkonna teadusuuringuid ja innovatsiooni ning mõne tarneahela osaga seotud arendustegevust, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/695 (7) loodud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga (programm „Euroopa horisont“) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/694 (8) loodud digitaalse Euroopa programmiga, et tugevdada 2030. aastaks liidu positsiooni ülemaailmse osalejana pooljuhitehnoloogia ja selle rakenduste valdkonnas ning suurendada osakaalu ülemaailmses tootmises kooskõlas digikümnendi poliitikaprogrammi käsitleva komisjoni 9. märtsi 2021. aasta teatisega „Digitaalkompass: Euroopa tee digikümnendile“. Lisaks loodetakse kaasata erainvesteeringuid, et täiendada algatuse rahastamist, mis aitab kaasa selle eesmärkide saavutamisele. Lisaks nendele tegevustele tehtaks algatuse raames tihedat koostööd teiste asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas protsessori- ja pooljuhttehnoloogiate tööstusliiduga.

(24)

Selleks et võimaldada koostoimet liidu ja liikmesriikide programmide vahel, tuleks kooskõlas nõukogu määruse (EL) 2021/2085 artikli 17 lõike 2 punktiga k ja artikli 137 punktiga aa algatuse kohastes kiipide ühisettevõtte tööprogrammides selgelt eristada pooljuhtidega seotud teadusuuringuid ja innovatsiooni toetavad meetmed nendest, mille eesmärk on arendada tarneahela osi, et tagada avaliku ja erasektori üksuste asjakohane osalemine.

(25)

Algatuse raames toetatavate konkreetsete meetmete, näiteks virtuaalse projekteerimisplatvormi ja katseliinide rakendamise hõlbustamiseks on vaja ühe võimalusena ette näha uus õiguslik vahend: Euroopa kiibitaristu konsortsium (European Chips Infrastructure Consortium – ECIC). ECIC peaks olema juriidiline isik. See tähendab, et kui konkreetsetele meetmetele taotletakse algatuse rahastust, võib taotlejaks olla ECIC ise, mitte üksikud ECICi moodustavad üksused. Muudetud määruse (EL) 2021/2085 artikli 134 lõike 3 kohaselt on algatuse kohased tööprogrammi projektikonkursid avatud erinevatele õiguslikele koostöövormidele ja muudele osalejatele ning rahastamistaotluste valiku aluseks ei ole mingi kindel õiguslik koostöövorm. ECICi peamine eesmärk peaks olema soodustada tulemuslikku ja struktuurset juriidiliste isikute, sealhulgas teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide, tööstuse ja liikmesriikide koostööd. ECICis peaks osalema vähemalt kolm liiget, nimelt liikmesriigid või avalik-õiguslikud või eraõiguslikud juriidilised isikud vähemalt kolmest liikmesriigist või nende kombinatsioon, eesmärgiga kaasata laia esindatuse nimel osalejaid kogu liidust. Juriidilise isikuna on ECICil piisav autonoomia oma liikmesuse, juhtimise, rahastamise, eelarve, liikmete rahaliste ja mitterahaliste sissemaksete tegemise korra ning koordineerimise, intellektuaalse omandi haldamise ja töömeetodite kindlaks määramiseks. ECICi liikmetel peaks olema täielik paindlikkus kohaldatava õiguse, põhikirjajärgse asukoha ja hääleõiguse kindlaksmääramisel. ECICi töökava rakendavate avalik-õiguslike ja eraõiguslike juriidiliste isikute valimine peaks olema õiglane, läbipaistev ja avatud. Selleks et tagada õiglane ja võrdne juurdepääs osalemisele, peaks ECIC olema oma tegevusaja jooksul avatud uutele liikmetele, nimelt liikmesriikidele või avalik-õiguslikele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele. Eelkõige peaksid liikmesriigid saama ECICiga igal ajal ühineda kas täisliikmete või vaatlejatena, samas kui teised avalik-õiguslikud või eraõiguslikud juriidilised isikud peaksid saama igal ajal ühineda ECICi põhikirjas sätestatud õiglastel ja mõistlikel tingimustel. Kiipide ühisettevõtte ametiasutuste nõukogul peaks olema võimalik kontrollida ECICi avatust ja soovitada vajaduse korral teatavate parandusmeetmete võtmist. ECICi loomine ei tohiks hõlmata uue liidu asutuse tegelikku loomist. Selle ülesanne oleks täita liidu vahendites olevaid puudujääke ning ühendada liikmesriikide, liidu eelarve ja erainvesteeringute rahalised vahendid algatuse raames toetatavate konkreetsete meetmete rakendamiseks. Komisjon ei peaks olema ECICi liige.

(26)

ECICit, mille liikmete hulka ei kuulu eraõiguslikke üksusi, tuleb tunnustada rahvusvahelise organisatsioonina nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (9) artikli 143 lõike 1 punkti g ja artikli 151 lõike 1 punkti b tähenduses ning nõukogu direktiivi (EL) 2020/262 (10) artikli 11 lõike 1 punkti b tähenduses. ECICit, mille liikmete hulka kuuluvad eraõiguslikud üksused, ei või tunnustada sellise rahvusvahelise üksuse ega sellise organisatsioonina.

(27)

Liidus toimuvat teadus- ja arendustegevust mõjutab üha enam tegevus, mille eesmärk on konfidentsiaalse teabe, ärisaladuste ja kaitstud andmete omastamine, nagu intellektuaalomandi vargus, sunniviisiline tehnosiire ja tööstusspionaaž. Selleks et vältida kahjulikku mõju liidu huvidele ja algatuse eesmärkidele, on vaja vastu võtta lähenemisviis, millega tagatakse kaitse järgnevale: juurdepääs tundlikule teabele või tulemustele, sealhulgas andmetele ja oskusteabele, ja nende kasutamine, samuti turvalisus ja omandiõiguse üleandmine tulemuste puhul ning sisu puhul, mis on kaitstud intellektuaalomandiõigustega, mis on tekkinud seoses algatuse raames toetatavate meetmetega või nende tulemusel. Selle kaitse tagamiseks tuleb kõigi algatuse raames toetatavate ning programmide „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ alusel rahastatavate meetmete puhul järgida nimetatud programmide sätteid, näiteks neid, mis käsitlevad programmiga assotsieerunud kolmandates riikides asutatud üksuste osalemist, toetuslepinguid, omandiõigust ja kaitset, turvalisust, teadusrakendust ja levitamist, üleandmist ja litsentsimist ning kasutusõigusi. Nimetatud programmide rakendamisel on võimalik kehtestada erisätteid, eelkõige seoses üleandmise ja litsentsimise piirangutega kooskõlas määruse (EL) 2021/695 artikli 40 lõikega 4 ning kindlaksmääratud assotsieerunud või muudes kolmandates riikides asutatud õigussubjektide osalemise piiramisega liidu ja selle liikmesriikide strateegiliste varade, huvide, sõltumatuse või turvalisusega seotud põhjustel kooskõlas määruse (EL) 2021/695 artikli 22 lõikega 5 ja määruse (EL) 2021/694 artikli 12 lõikega 6. Lisaks tuleks tundliku teabe käsitlemist, turvalisust, konfidentsiaalsust, ärisaladuste kaitset ja intellektuaalomandiõigusi reguleerida liidu õigusaktidega, kaasa arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega (EL) 2016/943 (11) ja 2004/48/EÜ, (12) ja liikmesriikide õigusaktidega. Komisjonil ja liikmesriikidel on võimalik kaitsta tehnosiiret liidu ja riiklike julgeolekuhuvidega seotud põhjustel seoses käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvatesse rajatistesse tehtud investeeringutega kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/452 (13).

(28)

Selleks et hõlbustada tehnilise oskusteabe kättesaadavust ja tagada teadmiste levitamine kogu liidus ning toetada mitmesuguseid oskustega seotud algatusi, tuleks luua pädevuskeskuste võrgustik. Selleks peaks kiipide ühisettevõte kehtestama pädevuskeskuste loomise korra, sealhulgas valikukriteeriumid, samuti täiendavad üksikasjad käesolevas määruses nimetatud ülesannete ja funktsioonide täitmise kohta. Võrgustikku kuuluvad pädevuskeskused peaks välja valima kiipide ühisettevõte ning nad peaksid olema oma töökorralduse, koosseisu ja töömeetodite kindlaksmääramisel üleüldiselt suuresti sõltumatud. Nende organisatoorne korraldus, koosseis ja töömeetodid peaksid siiski järgima käesoleva määruse ja algatuse eesmärke ning aitama kaasa nende saavutamisele.

(29)

Pädevuskeskused peavad aitama säilitada liidu juhtpositsiooni kiipidealase teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja projekteerimisvõimekuse valdkonnas, keskendudes teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja projekteerimise edendamisele, pöörates samas erilist tähelepanu tootmisele. Selle eesmärgi saavutamiseks on ülioluline edendada inimpotentsiaali ja -oskusi teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonna (STEM) hariduse kaudu kuni doktoriõppejärgse tasemeni. Eelkõige peaksid pädevuskeskused osutama teenuseid pooljuhtide valdkonna sidusrühmadele, sealhulgas idufirmadele ja VKEdele. Näiteks saab hõlbustada juurdepääsu katseliinidele ja virtuaalsele projekteerimisplatvormile, pakkuda koolitust ja oskuste arendamist ning toetada investorite leidmist, olemasolevate kohalike pädevuste kasutamist ja asjaomaste vertikaalsete sektoritega suhtlemist. Neid teenuseid tuleks osutada avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. Iga pädevuskeskus peaks liituma pooljuhtide Euroopa pädevuskeskuste võrgustikuga ja moodustama selle osa ning toimima juurdepääsupunktina võrgustiku teiste sõlmede jaoks. Sellega seoses tuleks maksimeerida koostoimet olemasolevate sarnaste struktuuridega, näiteks programmiga „Digitaalne Euroopa“ loodud Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustega. Näiteks võiksid liikmesriigid määrata olemasoleva pooljuhtidele keskenduva Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuse käesoleva määruse kohaldamisel pädevuskeskuseks, tingimusel et ei rikuta topeltrahastamise keeldu.

(30)

Kiipide projekteerimise võimekus on ülioluline igasuguse innovatsiooni ja funktsionaalsuse rakendamiseks elektroonilistes lahendustes, mis on kohandatud erinevate rakenduste ja pooljuhtide kasutajate vajadustele. Seega on projekteerimine pooljuhtide väärtusahela keskne osa ja projekteerimisvõimekuse laiendamise toetamine liidus äärmiselt tähtis. Selleks et tunnustada projekteerimiskeskusi nende keskse rolli eest ja panuse eest, mille nad annavad liidus teenuste pakkumise kaudu ja/või projekteerimisoskuste ja -võimekuse tugevdamise kaudu Euroopa tipptasemesse kõrgtehnoloogiliste kiipide projekteerimisel, peaks komisjon saama anda välja „projekteerimise tippkeskuse“ märgist. Võttes arvesse nende tähtsust toimepideva pooljuhiökosüsteemi võimaldamisel, tuleks projekteerimise tippkeskusi pidada avalikes huvides olevateks. Liidu pooljuhiökosüsteemi toimepidevuse suurendamiseks peaksid liikmesriigid saama kohaldada proportsionaalsel viisil toetusmeetmeid, kui sellised projekteerimise tippkeskused on VKEd. See ei piira komisjoni pädevust riigiabi valdkonnas vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 107 ja 108, kui see on asjakohane, ning vastavalt komisjoni 19. oktoobri 2022. aasta teatisele „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik“. Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistiku eesmärk on hõlbustada sellist teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, mida avaliku sektori toetuse puudumisel, tingituna turutõrgetest, ei toimuks. Sellega seoses võiksid liikmesriigid teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistiku alusel ja teatavatel tingimustel pakkuda ettevõtetele ja teadusringkondadele vajalikke stiimuleid kõnealuste oluliste tegevuste ja investeeringute tegemiseks selles valdkonnas. Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi muudetud raamistiku kohaselt võiks keskmise suurusega ettevõtjate teadus- ja arendusprojektide puhul lubada kasutada kuni 80 % ja väikeettevõtjate omade puhul kuni 90 % abi ülemmäära. Lisaks peaksid pädevuskeskused, mis on loodud algatuse raames ja keskenduvad tipptasemel kiipide projekteerimisele, saama taotleda koostoime maksimeerimise nimel projekteerimise tippkeskuse märgist. Ühtlasi võiksid liikmesriigid nimetada projekteerimise tippkeskuse oma pädevuskeskuse kandidaadiks.

(31)

Selleks et toetada vajaliku tootmis- ja sellega seotud projekteerimisvõimekuse loomist ning seeläbi tagada varustuskindlus ja tugevdada liidu pooljuhiökosüsteemi toimepidevust, võib olla asjakohane avaliku sektori toetus, tingimusel et see ei too kaasa moonutusi siseturul. Sellega seoses on vaja ühtlustada teatavaid tingimusi, mille alusel ettevõtjad teostavad liidu tasandil konkreetseid projekte, mis aitavad kaasa käesoleva määruse kohaste eesmärkide saavutamisele, ning eristada kahte liiki rajatisi: integreeritud tootmisrajatised ja ELi avatud pooljuhitehased. Rajatise liigitamine emma-kumma liigi alla peaks toimuma rajatise ärimudeli alusel. ELi avatud pooljuhitehased pakuvad teistele ettevõtjatele tootmisvõimsust. Integreeritud tootmisrajatised toodavad omaenda kommertseesmärkidel ja võiksid lisaks tootmisele integreerida oma ärimudelisse ka muid tarneahelaetappe, näiteks toodete projekteerimine ja müük.

(32)

Integreeritud tootmisrajatised ja ELi avatud pooljuhitehased peaksid tagama sellise pooljuhtide tootmise võimekuse või põhiliselt pooljuhtide tootmises kasutatavate seadmete või nende seadmete oluliste komponentide tootmise võimekuse, mis on liidus esimene omalaadne ning aitab kaasa varustuskindlusele ja pooljuhiökosüsteemi toimepidevusele siseturul. Esimeseks omalaadseks rajatiseks liigitumise eelduseks on see, et siseturule tuuakse tootmisprotsesside või lõpptoote mõttes innovatiivne element, mis võiks tugineda uutele või olemasolevatele tehnoloogiasõlmedele. Asjakohased innovatsioonielemendid võivad olla seotud tehnoloogiasõlmega või alusmaterjaliga või selliste lähenemisviisidega, mis viivad andmetöötlusvõimsuse või muude toimivusnäitajate, energiatõhususe, turvalisustaseme, ohutuse või töökindluse suurenemiseni, samuti uute funktsioonide, näiteks tehisintellekti, mälumahu või muu lisamisega. Innovatsiooni näiteks on ka eri protsesside integreerimine, mis suurendab tõhusust, ning pakendamise ja kokkupaneku automatiseerimine. Keskkonnakasu küsimuses on innovatsioonielemendid kasutatava energia, vee või kemikaalide koguse mõõdetav vähenemine või ringlussevõetavuse paranemine. Need innovatsioonielemendid võiksid kehtida nii väljakujunenud kui ka tipptasemel tehnoloogiasõlmede suhtes. Liidus ei tohiks veel sisuliselt esineda sellist innovatsiooni ega selle loomise kavatsust. Näiteks sarnane innovatsioon teadus- ja arendustegevuses või väikesemahulises tootmises ei välistaks tingimata sellejärgset liigitumist esimeseks omalaadseks rajatiseks. Nii uue kui ka oluliselt täiustatud rajatise paigaldamine võib viia esimeseks omalaadseks rajatiseks liigitumiseni.

(33)

Kui ELi avatud pooljuhitehas pakub tootmisvõimsust ettevõtjatele, kes ei ole rajatise käitajaga seotud, peaks ELi avatud pooljuhitehas võtma kasutusele, rakendama ja säilitama piisava ja tulemusliku ülesannete lahususe, et vältida konfidentsiaalse teabe vahetamist sise- ja välistootmise vahel. Seda tuleks kohaldada mis tahes teabe suhtes, mis on saadud projekteerimisel ning nii alg- kui ka lõppfaasi tootmisprotsessi käigus.

(34)

Rajatise integreeritud tootmisrajatiseks või ELi avatud pooljuhitehaseks liigitumiseks peaks selle loomisel olema selge positiivne mõju pooljuhtide väärtusahelale liidus koos ülekanduva mõjuga väljaspool asjaomast ettevõtjat või liikmesriiki keskpikas ja pikas perspektiivis, et tagada pooljuhiökosüsteemi varustuskindlus ja toimepidevus ning aidata kaasa liidu rohe- ja digipöördele. Integreeritud tootmisrajatiseks või ELi avatud pooljuhitehaseks liigitamisel võib arvesse võtta mitmesuguseid tegevusi, mille eesmärk on positiivse ülekanduva mõju tekitamine. Näiteks võib tuua tootmisrajatistele turuhinnaga juurdepääsu võimaldamise, protsessi projekteerimise komplektide andmise väiksematele projekteerimisettevõtetele või virtuaalsele projekteerimisplatvormile, teadus- ja arendustegevuse tulemuste levitamise, osalemise teaduskoostöös koos Euroopa ülikoolide ja uurimisinstituutidega, riiklike ametiasutuste või haridus- ja kutseõppeasutustega koostöö tegemise, et aidata kaasa oskuste arendamisele, panustamise kogu liitu hõlmavatesse teadusprojektidesse ning sihtotstarbeliste toetusvõimaluste pakkumise idufirmadele ja VKEdele. Üheks näitajaks, mis osutab, et integreeritud tootmisrajatisel või ELi avatud pooljuhitehasel on selge positiivne mõju pooljuhtide väärtusahelale liidus, tuleks pidada mõju mitmele liikmesriigile, sealhulgas seoses ühtekuuluvuseesmärkidega.

(35)

On oluline, et integreeritud tootmisrajatiste ja ELi avatud pooljuhitehaste suhtes ei kohaldataks ekstraterritoriaalselt kolmandate riikide kehtestatud avaliku teenindamise kohustusi, mis võiksid kahjustada nende võimet kasutada oma taristut, tarkvara, teenuseid, rajatisi, varasid, ressursse, intellektuaalomandit või oskusteavet, mis on vajalikud käesoleva määruse kohaste prioriteetsete tellimuste täitmiseks, mis on nende jaoks kohustuslikud.

(36)

Võttes arvesse pooljuhitehnoloogiate kiiret arengut ning seades eesmärgiks liidu tööstuse konkurentsivõime edasise tugevdamise, peaksid integreeritud tootmisrajatised ja ELi avatud pooljuhitehased investeerima liidus jätkuvasse innovatsiooni, et saavutada konkreetseid edusamme pooljuhitehnoloogias või valmistada ette järgmise põlvkonna tehnoloogiat. Seda silmas pidades peaks integreeritud tootmisrajatistel ja ELi avatud pooljuhitehastel olema võimalik testida ja katsetada uusi arenguid eelisjuurdepääsu kaudu algatusega loodud katseliinidele, kasutades oma teenuste jaoks taotluste kiirmenetlust. Selline eelisjuurdepääs ei tohiks välistada ega takistada teiste huvitatud ettevõtjate, eelkõige idufirmade ja VKEde tegelikku õiglastel tingimustel juurdepääsu katseliinidele.

(37)

Võttes arvesse kvalifitseeritud ja oskuslike töötajate tähtsust käesoleva määruse eesmärkide saavutamisel, peaksid integreeritud tootmisrajatised ja ELi avatud pooljuhitehased toetama liidu talendikasvulava, arendades ja rakendades haridus- ja oskustepõhist koolitust ning suurendades kvalifitseeritud ja oskuslike töötajate hulka.

(38)

Selleks et integreeritud tootmisrajatise või ELi avatud pooljuhitehase staatuse saamine toimuks ühtse ja läbipaistva menetluse alusel, peaks komisjon selle staatuse andmise otsuse vastu võtma pärast seda, kui üksikettevõtja või mitme ettevõtja konsortsium on vastava taotluse esitanud. Kõnealune staatus peaks olema kättesaadav nii uue pooljuhtide tootmisrajatise ehitamiseks kui ka olemasoleva pooljuhtide tootmisrajatise oluliseks laiendamiseks või uuenduslikuks ümberkujundamiseks. Selleks, et võtta arvesse kavandatava rajatise kooskõlastatud ja koostööl põhineva rakendamise tähtsust, peaks komisjon oma hinnangus arvesse võtma, milline on valmisolek toetada rajatise loomist ühes või mitmes liikmesriigis, kus taotleja kavatseb oma rajatised luua. Lisaks võiks komisjon äriplaani elujõulisuse hindamisel võtta arvesse taotleja üldisi andmeid.

(39)

Võttes arvesse integreeritud tootmisrajatisena või ELi avatud pooljuhitehasena tunnustamisega kaasnevaid õigusi, peaks komisjon jälgima, kas rajatised, millele on antud kõnealune staatus, vastavad jätkuvalt käesolevas määruses sätestatud kriteeriumidele. Kui see enam nii ei ole, peaks komisjonil olema õigus kõnealune staatus ja sellest tulenevad õigused uuesti läbi vaadata ja vajaduse korral need tühistada. Mis tahes otsus staatuse tühistamise kohta tuleks teha üksnes pärast konsulteerimist Euroopa pooljuhtide nõukojaga ning see peaks olema nõuetekohaselt põhjendatud. Seega peaks integreeritud tootmisrajatise või ELi avatud pooljuhitehase käitajal olema võimalus taotleda ennetavalt staatuse või rakenduskavade kestuse läbivaatamist, kui ettenägematud välised asjaolud, näiteks tunnustatud rajatisele otsest majanduslikku mõju avaldavad tõsised häired, võivad mõjutada ettevõtja võimet kriteeriume täita. Selleks et võtta arvesse asjaolu, et enamik õigusi antakse rajamisperioodil, peaks rajatiste suhtes jääma kehtima kohustus täita prioriteetseid tellimusi isegi juhul, kui staatus tühistatakse, ning kuni selle ajani, mil staatus oleks pidanud aeguma.

(40)

Võttes arvesse nende tähtsust varustuskindluse tagamisel ja vastupanuvõimelise pooljuhiökosüsteemi võimaldamisel, tuleks integreeritud tootmisrajatisi ja ELi avatud pooljuhitehaseid pidada avalikes huvides olevateks. Pooljuhtidega varustamise kindluse tagamine on oluline ka digiülemineku jaoks, mis võimaldab rohepööret paljudes muudes sektorites. Selleks et stimuleerida investeeringuid liidu pooljuhtide sektorisse ning aidata kaasa pooljuhtide varustuskindlusele ja liidu pooljuhiökosüsteemi toimepidevusele, võivad liikmesriigid kohaldada toetusmeetmeid, sealhulgas stiimuleid, ning näha integreeritud tootmisrajatiste ja ELi avatud pooljuhitehaste riiklikes loamenetlustes ette haldustoe. See ei piira komisjoni pädevust riigiabi valdkonnas vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 107 ja 108, kui see on asjakohane. Riigiabi reeglite nõuetekohase ja tõhusa kohaldamise tagamiseks on komisjon juba oma 8. veebruari 2022. aasta teatises „Kiibimäärus Euroopa jaoks“ tunnistanud, et kõrgtehnoloogiliste pooljuhtide tootmisrajatistele antava riigiabi puhul on vaja hinnata igat juhtumit eraldi, et tagada liidus tarnekindlus ja tarneahela toimepidevus, saavutades samal ajal märkimisväärse positiivse mõju majandusele laiemalt. Lisaks viiakse integreeritud tootmisrajatisena või ELi avatud pooljuhitehasena tunnustamise ja asjakohastel juhtudel riigiabi lubamise menetlused läbi paralleelselt, et otsustusprotsess oleks kiirem. Liikmesriigid peaksid toetama integreeritud tootmisrajatiste ja ELi avatud pooljuhitehaste loomist kooskõlas liidu õigusega. Integreeritud tootmisrajatistele ja ELi avatud pooljuhitehastele toetusmeetmete pakkumisel peaksid liikmesriigid saama kaaluda intellektuaalomandi kaitse ja turvalisuse, sealhulgas küberturvalisuse ja konfidentsiaalsusega seotud mittediskrimineerivate nõuete kehtestamist ning soovitada leevendusmeetmeid, et käsitleda konkreetseid riske seoses kolmandate riikide üksuste poolt toime pandud sekkumisega, sunniviisilise tehnosiirdega ja intellektuaalomandi vargusega.

(41)

Selleks et soodustada vajaliku projekteerimisvõimekuse loomist, võivad liikmesriigid sellist tegevust toetada kooskõlas aluslepingu artiklitel 107 ja 108 põhinevate riigiabi reeglitega, sealhulgas teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistiku või komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (14)alusel.

(42)

On vaja, et integreeritud tootmisrajatised ja ELi avatud pooljuhitehased rajataks võimalikult kiiresti, hoides samal ajal halduskoormuse võimalikult väiksena. Seetõttu peaksid liikmesriigid menetlema integreeritud tootmisrajatiste ja ELi avatud pooljuhitehaste projekteerimise, ehitamise ja käitamisega seotud taotlusi võimalikult kiiresti. Liikmesriigid peaksid saama määrata loamenetluste hõlbustamiseks ja koordineerimiseks asutuse, kes võiks määrata koordinaatori, kes on projekti ühtne kontaktpunkt. Lisaks, kui see on vajalik erandi tegemiseks nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (15) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ (16) alusel, võib kõnealuste rajatiste rajamist ja käitamist pidada ülekaalukat avalikku huvi pakkuvaks nende direktiivide tähenduses, kui on täidetud muud kõnealuste sätete tingimused. See ei piira muude liidu keskkonnaalaste õigusaktide kohaldamist ega rakendamist.

(43)

Uuenduslikud kõrgtehnoloogiaettevõtjad puutuvad üha enam kokku ka liidu seest, eelkõige aga väljastpoolt liitu lähtuva tegevusega, mille eesmärk on omastada konfidentsiaalset teavet, ärisaladusi ja kaitstud andmeid, nagu intellektuaalomandi vargus, loata kopeerimine, sunniviisiline tehnosiire, tööstusspionaaž või konfidentsiaalsusnõuete rikkumine. Viimase aja suundumused, nagu allhangete sagenemine, üleilmsete väärtusahelate pikenemine ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise kasv, suurendavad sellise tegevuse ohtu. Konfidentsiaalse teabe, ärisaladuste või kaitstud andmete ebaseaduslik omandamine, kasutamine või avalikustamine vähendab võimalusi innovatsioonialastest jõupingutustest esimese turuletulijana tulu saada. Konfidentsiaalse teabe, ärisaladuste ja kaitstud andmete kaitse tagamiseks tuleks käesolevat määrust rakendada viisil, mis on täielikult kooskõlas liidu ja rahvusvahelise andme- ning intellektuaalomandi kaitse ja jõustamise raamistikuga, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/29/EÜ (17), direktiividega 2004/48/EÜ, (EL) 2016/943 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/790 (18). Peamiste tarneahelariskide edasiseks käsitlemiseks võivad liikmesriigid kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2555 (19) ette nähtud võimalust teha elutähtsate tarneahelate puhul koordineeritud turvariskihindamisi – nagu tehti komisjoni soovituse (EL) 2019/534 (20) kohaselt 5G-võrkude puhul –, et määrata sektorite kaupa kindlaks asjakohased ohud ja nõrgad kohad ning määrata kindlaks meetmed, leevenduskavad ja parimad tavad, millega võidelda kriitiliste sõltuvuste, võimalike nõrkade lülide, ohtude, nõrkuste ja muude tarneahelaga seotud riskide vastu.

(44)

Roheliste, säästvalt toodetud, usaldusväärsete ja turvaliste kiipide ühised standardid oleksid siseturu jaoks väga kasulikud. Tulevased nutiseadmed, -süsteemid ja ühenduvusplatvormid peavad tuginema kõrgtehnoloogilistele pooljuhtkiipidele ning vastama rohe-, usaldus- ja küberturvalisuse nõuetele, mis sõltuvad suuresti alustehnoloogia omadustest. Selleks peaks liit välja töötama sertifitseerimise standardmenetlused ja nõudma, et tööstus töötaks ühiselt välja sellised menetlused konkreetsete sektorite ja tehnoloogiate jaoks, millel võib olla suur sotsiaalne mõju.

(45)

Seda silmas pidades peaks komisjon Euroopa pooljuhtide nõukojaga konsulteerides ning sidusrühmi piisavalt kaasates määrama kindlaks sektorid ja tooted, mis sõltuvad pooljuhitehnoloogiatest või kasutavad neid laialdaselt ning vajavad sertifitseeritud rohelisi, usaldusväärseid ja turvalisi kiipe. Selliste sektorite ja toodete kindlaksmääramine võib soodustada Euroopa ja rahvusvaheliste riskijuhtimisstandardite kasutuselevõttu.

(46)

Võttes arvesse pooljuhtide tarneahela keerukust ja nappuse ohtu tulevikus, tuleks käesoleva määrusega ette näha vahendid kooskõlastatud lähenemiseks pooljuhtide sektori strateegilisele kaardistamisele ja seirele ning võimalike turuhäirete tulemuslikule lahendamisele proportsionaalsel viisil.

(47)

Pooljuhtide sektori strateegilise kaardistamise eesmärk peaks olema analüüsida liidu tugevaid ja nõrku külgi ülemaailmses pooljuhtide sektoris, et anda alused meetmete tarvis, mis võetakse liidu pooljuhiökosüsteemi varustuskindluse ja toimepidevuse tagamiseks. Selleks tuleks strateegilisel kaardistamisel teha kindlaks sellised tegurid nagu olulised tooted ja elutähtsad taristud siseturul, mis sõltuvad pooljuhtide tarnest, peamised pooljuhte kasutavad tööstusharud ning nende praegused ja eeldatavasti tekkivad vajadused, liidu pooljuhtide tarneahela peamised segmendid, tehnoloogilised omadused, sõltuvused kolmanda riigi tehnoloogiast ja tarnijatest ning liidu pooljuhtide sektori kitsaskohad, praegused ja eeldatavasti tekkivad vajadused seoses oskustega ja kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavusega ning asjakohastel juhtudel hädaabimeetmete võimalik mõju. Strateegiline kaardistamine tuleks teha Euroopa pooljuhtide nõukojaga konsulteerides avalikult ja kaubanduslikult kättesaadavate andmete ning vajaduse korral ettevõtjatele esitatud vabatahtlike teabepäringute kaudu saadud andmete põhjal.

(48)

Selleks et prognoosida ja valmistuda tulevasteks häireteks liidu pooljuhtide väärtusahela eri etappides ja tulevasteks kaubandushäireteks liidus, peaks komisjon Euroopa pooljuhtide nõukoja abiga ja strateegilise kaardistamise tulemuste põhjal määrama kindlaks varajase hoiatamise indikaatorid ja koostama nende loetelu. Selliste indikaatorite hulka võiksid kuuluda tellimuste täitmise aja ebatavaline pikenemine, pooljuhtide tootmiseks vajalike toorainete, vahesaaduste ja inimkapitali või asjakohaste tootmisseadmete kättesaadavus, prognoositav nõudlus pooljuhtide järele liidu ja maailmaturul, tavapäraseid hinnakõikumisi ületav hinnatõus, õnnetuste, rünnakute, loodusõnnetuste või muude tõsiste sündmuste mõju, kaubanduspoliitika, tariifide, ekspordipiirangute, kaubandustõkete ja muud kaubandusega seotud meetmete mõju ning peamiste turuosaliste äritegevuse sulgemise, tegevuse üleviimise või omandamise mõju. Komisjoni seiretegevus peaks keskenduma nendele varajase hoiatamise indikaatoritele.

(49)

Kuna pooljuhtide väärtusahelad on keerukad, kiiresti arenevad ja omavahel seotud ning neis on mitmeid osalisi, on vaja kooskõlastatud lähenemist seirele, et suurendada suutlikkust leevendada riske, mis võivad negatiivselt mõjutada pooljuhtide pakkumist, ning et parandada arusaamist pooljuhtide väärtusahela dünaamikast. Komisjon peaks Euroopa pooljuhtide nõukojaga konsulteerides seirama pooljuhtide väärtusahelat, keskendudes varajase hoiatamise indikaatoritele ning riskide maandamise parimate tavade kindlakstegemisele ja pooljuhtide väärtusahela suuremale läbipaistvusele nii, et see ei põhjustaks ettevõtjatele, eelkõige VKEdele ülemäärast halduskoormust.

(50)

Selleks et vähendada seires osalevate ettevõtjate koormust ja tagada, et saadud teavet on võimalik koondada otstarbekal viisil, peaks komisjon teabe kogumiseks ette nägema standardsed ja turvalised vahendid. Need vahendid peaksid tagama, et kogutavat teavet käsitletakse konfidentsiaalsena, tagades ärisaladuste hoidmise ja küberturvalisuse.

(51)

Asjakohased tulemused, sealhulgas asjaomaste sidusrühmade ja tööstusühenduste esitatud teave, tuleks esitada Euroopa pooljuhtide nõukojale, et võimaldada korrapärast teabevahetust ja teabe integreerimist pooljuhtide väärtusahelate seire ülevaatesse.

(52)

Sellise seiretegevuse võimaldamiseks peaksid liikmesriikide pädevad asutused koostama kontaktide nimekirja kõigist pooljuhtide tarneahelas tegutsevatest asjaomastest ettevõtjatest, kelle asukoht on nende riigi territooriumil. Kõnealune nimekiri peaks võimaldama määrata kindlaks sobivad vabatahtlikele teabepäringutele vastajad. Nimekiri ei peaks olema kohustuslikult ammendav. Nimekiri tuleks koostada viisil, mis võimaldab täielikult järgida kohaldatavaid konfidentsiaalsusnõudeid.

(53)

Piisavate inim-, rahaliste ja tehniliste ressursside kättesaadavus võimaldaks käesoleva määrusega ette nähtud ülesanded tulemuslikult ellu viia ja aitaks kaasa selles sätestatud eesmärkide saavutamisele. Seega, ilma et see piiraks eelarvemenetlust ja tema haldusautonoomiat, peaks komisjon kasutama ressursse optimaalsel viisil, tagamaks, et ta suudab oma käesolevast määrusest tulenevad kohustused täita ja volitusi kasutada tulemuslikult.

(54)

Eeldatakse, et mitmed pooljuhtidega seotud teenuseid või kaupu pakkuvad ettevõtjad on liidu pooljuhiökosüsteemis toimiva pooljuhtide tarneahela jaoks hädavajalikud, arvestades nende toodetest sõltuvate liidu ettevõtjate arvu, nende turuosa liidus või maailmas, nende tähtsust piisava tarnetaseme tagamisel või nende toodete või teenuste tarnehäirete võimalikku mõju. Liikmesriigid peaksid koostöös komisjoniga need peamised turuosalised oma territooriumil kindlaks tegema.

(55)

Määruse (EL) 2019/452 artikli 4 kohaselt võivad liikmesriigid ja komisjon selle kindlakstegemiseks, kas välismaine otseinvesteering võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda, arvesse võtta selle võimalikku mõju elutähtsatele tehnoloogiatele ja nõukogu määruse (EÜ) nr 428/2009 (21) artikli 2 punktis 1 määratletud kahesuguse kasutusega kaupadele, sealhulgas pooljuhtidele.

(56)

Seire osana peaksid liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu peamiste turuosaliste tegevuse terviklusele. Asjaomane liikmesriik võiks sellistele küsimustele juhtida Euroopa pooljuhtide nõukoja tähelepanu.

(57)

Selleks et ennetada võimalikku nappust, peaksid liikmesriikide pädevad asutused teavitama komisjoni, kui nad saavad teada tõsisest pooljuhtide tarnehäire ohust või kui neil on konkreetset ja usaldusväärset teavet mõne muu asjakohase riskiteguri või sündmuse realiseerumise kohta. Juhul kui komisjon saab teada tõsisest pooljuhtide tarnehäire ohust või kui tal on konkreetset ja usaldusväärset teavet mõne muu asjakohase riskiteguri või sündmuse realiseerumise kohta, kusjuures see teadmine võib pärineda hoiatusest või rahvusvahelistelt partneritelt, peaks ta kooskõlastatud lähenemise tagamiseks kutsuma kokku Euroopa pooljuhtide nõukoja erakorralise istungi, et arutada kõnealuste häirete tõsidust ja võimalikku kriisietapi käivitamise menetluse alustamist ning seda, kas liikmesriikide jaoks võib olla asjakohane, vajalik ja proportsionaalne korraldada ennetusmeetmena kooskõlastatud ühishange, ning et alustada selliste ennetusmeetmete kindlaksmääramise, ettevalmistamise ja võib-olla ka kooskõlastamise eesmärgil dialoogi sidusrühmadega. Euroopa pooljuhtide nõukoda ja komisjon peaksid selle dialoogi käigus võtma arvesse pooljuhtide väärtusahela sidusrühmade seisukohti. Komisjon peaks konsulteerima ja tegema koostööd asjaomaste kolmandate riikidega, et leida ühiselt lahendus tarneahela häiretele, kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega ja ilma et see piiraks menetlusnõuete kohaldamist.

(58)

Pooljuhtide kriisi etapp tuleks käivitada siis, kui sellise kriisi olemasolu kohta on konkreetseid, tõsiseid ja usaldusväärseid tõendeid. Pooljuhtide kriisiga on tegemist siis, kui liidus esineb pooljuhtide tarnes tõsiseid häireid või pooljuhtidega kauplemisel tõsiseid takistusi, mis viivad pooljuhtide, vahetoodete või toor- või töödeldud materjalide märkimisväärse nappuseni, ning selline märkimisväärne nappus takistab elutähtsates sektorites kasutatavate oluliste toodete, näiteks meditsiini- ja diagnostikaseadmete tarnimist, parandamist ja hooldust sellises ulatuses, et sellega kaasneb kahjulik mõju elutähtsate sektorite toimimisele tulenevalt nende mõjust liidu ühiskonnale, majandusele ja julgeolekule.

(59)

Selleks et tagada kiire ja tulemuslik reageerimine sellisele pooljuhtide kriisile, peaks komisjon võimalikust pooljuhtide kriisist teada saamisel hindama, kas kriisietapi käivitamise tingimused on täidetud. Kui hindamise käigus saadakse konkreetseid, olulisi ja usaldusväärseid tõendeid pooljuhtide kriisi kohta, peaks komisjonil olema võimalik esitada nõukogule ettepanek kriisietapi käivitamiseks eelnevalt kindlaksmääratud ajavahemikuks, mis on maksimaalselt 12 kuud, võttes seejuures arvesse Euroopa pooljuhtide nõukoja arvamust. Komisjon peaks hindama kriisietapi pikendamise või ennetähtaegse lõpetamise vajadust ning sellise vajaduse selgumise korral algatama vastava menetluse, võttes seejuures arvesse Euroopa pooljuhtide nõukoja arvamust.

(60)

Kriisietapi käivitamise tundliku iseloomu ja sellele reageerimiseks võetavate võimalike meetmete tõttu, sealhulgas märkimisväärse mõju tõttu, mida sellised meetmed võivad avaldada liidu eraettevõtjatele, tuleks pooljuhtide kriisi korral kriisietapi käivitamise, pikendamise ja lõpetamisega seoses rakendusakti vastuvõtmise õigus anda nõukogule.

(61)

Tihe koostöö komisjoni ja liikmesriikide vahel ning pooljuhtide tarneahelaga seoses võetud riiklike meetmete kooskõlastamine on kriisietapis hädavajalik, et kõrvaldada häired vajaliku ühtsuse, toimepidevuse ja tulemuslikkusega. Selleks peaks Euroopa pooljuhtide nõukoda pidama vajaduse korral erakorralisi istungeid. Kõik võetavad meetmed peaksid rangelt piirduma kriisietapi kestusega.

(62)

Selleks, et liit saaks pooljuhtide kriisile kiiresti, tulemuslikult ja kooskõlastatult reageerida, on vaja anda komisjonile ja Euroopa pooljuhtide nõukoja kaudu ning liikmesriikidele õigeaegset ja ajakohast teavet muutuva tegevusolukorra kohta ning tagada, et oleks võimalik võtta tulemuslikke meetmeid mõjutatud elutähtsatele sektoritele pooljuhtide tarnimise tagamiseks. Kriisietapi käivitamisel tuleks kindlaks määrata ja rakendada asjakohased, mõjusad ja proportsionaalsed meetmed, ilma et see piiraks võimalikku jätkuvat rahvusvahelist koostööd asjaomaste partneritega, et leevendada tekkivat kriisiolukorda. Kui see on asjakohane, peaks komisjon nõudma teavet pooljuhtide tarneahela ettevõtjatelt. Lisaks peaks komisjonil olema võimalik, kui see on vajalik ja proportsionaalne, nõuda integreeritud tootmisrajatistelt ja ELi avatud pooljuhitehastelt kriisi korral oluliste toodete tellimuste vastuvõtmist ja nende prioriteediks seadmist ning tegutsemist keskse hankijana, kui liikmesriigid on selleks loa andnud. Komisjon peaks piirama meetmete võtmise teatavate elutähtsate sektoritega. Euroopa pooljuhtide nõukoda võib hinnata ka asjakohaseid ja mõjusaid meetmeid ning anda nende kohta nõu. Lisaks võib Euroopa pooljuhtide nõukoda anda nõu vajaduse kohta kehtestada kaitsemeetmed vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/479 (22). Kõik kiireloomulised meetmed peaksid olema proportsionaalsed ja nende kasutamine piirduma sellega, mis on vajalik pooljuhtide kriisi kõrvaldamiseks vastavalt liidu parimatele huvidele. Komisjon peaks Euroopa Parlamenti ja nõukogu korrapäraselt teavitama võetud meetmetest ja nende põhjustest. Komisjon võib pärast Euroopa pooljuhtide nõukojaga konsulteerimist anda täiendavaid suuniseid kiireloomuliste meetmete rakendamise ja kasutamise kohta.

(63)

Mitu sektorit on siseturu nõuetekohaseks toimimiseks elutähtsad. Käesoleva määruse kohaldamisel peaksid need elutähtsad sektorid olema loetletud käesoleva määruse lisas. Kõnealune loetelu peaks piirduma sektoritega ja allsektoritega, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2557 (23)19. septembril 2023 kehtiva versiooni lisas, koos kaitse- ja julgeolekusektori lisamisega, kuna need etendavad olulist rolli eluliselt tähtsate ühiskondlike funktsioonide tagamises. Teatavaid meetmeid võiks võtta üksnes elutähtsate sektorite varustuskindluse tagamiseks. Komisjon võib piirata kiireloomuliste meetmete võtmise teatavate kõnealuste sektoritega või nende teatavate osadega, kui pooljuhtide kriis on häirinud või ähvardab häirida nende toimimist.

(64)

Liidus asuvatele pooljuhtide tarneahelas tegutsevatele ettevõtjatele kriisietapis esitatud teabenõuete eesmärk on võimaldada täpselt hinnata pooljuhtide kriisi või määrata kindlaks ja valmistada ette leevendus- või kiireloomulised meetmed liidu või liikmesriigi tasandil. Selline teave võib hõlmata tootmisvõimekust, tootmisvõimsust ning praeguseid esmaseid häireid ja kitsaskohti. Nende aspektide hulka võivad kuuluda kriisi korral oluliste toodete tavapärane ja praegune tegelik varu liidus asuvates tootmisrajatistes ning samuti sellistes tootmisrajatistes, mis asuvad kolmandates riikides kus asjaomased ettevõtjad tegutsevad, kellega nad sõlmivad lepinguid või kellelt nad ostavad tarvikuid, kõige levinumate toodete tellimuste tavapärane ja praegune tegelik keskmine täitmise aeg, iga liidu tootmisüksuse eeldatav tootmismaht järgmiseks kolmeks kuuks ning põhjused, mis takistavad tootmisvõimsuse täitmist. Sellise teabe puhul peaks piirduma sellega, mis on vajalik pooljuhtide kriisi olemuse või võimalike leevendus- või kiireloomuliste meetmete hindamiseks liidu või riiklikul tasandil. Teabenõuded ei tohiks hõlmata sellise teabe esitamist, mille avalikustamine on vastuolus liikmesriikide riikliku julgeolekuga seotud huvidega. Konkreetse nõutava teabe võib kindlaks määrata nõuannete alusel, mis on saadud esinduslikult arvult asjaomastelt ettevõtjatelt vabatahtliku konsulteerimise teel, koostöös Euroopa pooljuhtide nõukojaga. Kõik nõuded peaksid olema proportsionaalsed, võtma arvesse ettevõtja õiguspäraseid eesmärke ning andmete kättesaadavaks tegemisega kaasnevaid kulusid ja jõupingutusi ning neis tuleks nõutud teabe esitamiseks seada asjakohased tähtajad. Ettevõtjad peaksid olema kohustatud seda nõuet täitma ja nende suhtes võib kohaldada karistusi, kui nad ei täida nõudeid või esitavad ebaõiget teavet. Kogu saadud teavet tuleks kasutada üksnes käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil ja selle suhtes tuleks kohaldada konfidentsiaalsusnõudeid. Selleks et tagada liikmesriigi, kus asub ettevõtja tootmisüksus, täielik kaasamine, peaks komisjon edastama teabenõude koopia viivitamata riiklikule pädevale asutusele, ning kui riiklik pädev asutus seda taotleb, saadud teavet nimetatud riikliku pädeva asutusega jagama, kasutades selleks turvalisi lahendusi. Kui ettevõtjale esitatakse kolmandast riigist teabenõue tema pooljuhtidega seotud tegevuse kohta, peaks ta sellest teavitama komisjoni, et komisjon saaks hinnata, kas komisjoni poolne teabenõue on vajalik.

(65)

Tagamaks, et elutähtsad sektorid saavad kriisi ajal tegevust jätkata, ning ainult juhul, kui see on selleks vajalik ja proportsionaalne, võiks komisjon viimase abinõuna kohustada integreeritud tootmisrajatisi ja ELi avatud pooljuhitehaseid võtma vastu kriisi korral oluliste toodete tellimusi ja seadma need prioriteediks. Potentsiaalsed prioriteetsete tellimuste saajad peaksid olema elutähtsate sektorite üksused või ettevõtjad, kes teevad tarneid elutähtsatele sektoritele, mille tegevus on nappuse tõttu häiritud või mille puhul on olemas tegevuse häirete oht. Tagamaks, et kõnealuseid prioriteetseid tellimusi kasutatakse ainult vajaduse korral, peaksid need piirduma tarnete saajatega, kes, olles küll rakendanud riskileevendusmeetmeid, ei suutnud vältida nappuse mõju näiteks oma hanketavade abil ning leevendada seda muude vahendite, näiteks olemasolevate varude kasutuselevõtu abil. Kõnealust kohustust võib laiendada ka sellistele pooljuhtide tootmisrajatistele, mis on sellise võimalusega nõustunud avaliku sektori toetuse saamise kontekstis, juhul kui selline avaliku sektori toetus antakse tootmisvõimsuse suurendamiseks. Otsus prioriteetse tellimuse kohta tuleks teha kooskõlas kõigi liidu kohaldatavate juriidiliste kohustustega, võttes arvesse juhtumi asjaolusid. Prioriteetne kohustus peaks olema ülimuslik mis tahes era- või avalik-õigusliku kohustuse täitmise suhtes, kuid seejuures tuleks arvesse võtta ettevõtjate õiguspäraseid eesmärke ning tootmise järjestuse muutmiseks vajalikke kulusid ja jõupingutusi. Iga prioriteetne tellimus tuleks esitada õiglase ja mõistliku hinnaga. Sellise hinna arvutamisel võib lähtuda viimaste aastate keskmistest turuhindadest, tingimusel et esitatakse hinna tõstmise põhjused, võttes näiteks arvesse inflatsiooni või energiakulude suurenemist. Ettevõtjate suhtes võidakse kohaldada karistusi, kui nad ei täida prioriteetsete tellimustega seotud kohustust.

(66)

Prioriteetset tellimust täitvate rajatiste jaoks võib olla kasulik, kui komisjon, keda abistab Euroopa pooljuhtide nõukoda, ja liikmesriigid vahetavad nende tellimuste täitmisega seotud parimaid tavasid, sealhulgas parimaid haldustavasid.

(67)

Asjaomane ettevõtja peaks olema kohustatud prioriteetse tellimuse vastu võtma ja seda prioriteediks pidama. Selleks et tagada prioriteetsete tellimuste vastavus rajatise võimsusele ja tootmisportfellile, peaks komisjon andma asjaomasele rajatisele võimaluse olla seoses prioriteetsete tellimuste teostatavuse ja üksikasjadega ära kuulatud. Komisjon ei tohiks esitada prioriteetset tellimust juhul, kui rajatis ei suuda, isegi kui tellimust peetakse prioriteetseks, seda tellimust täita kas ebapiisava tootmisvõimekuse või tootmisvõimsuse tõttu või tehnilistel põhjustel, või juhul, kui rajatis ei paku asjaomast toodet või osuta asjaomast teenust või kui see tekitaks ebamõistliku majandusliku koormuse ja tooks ettevõtjale kaasa erilised raskused, sealhulgas olulise riski seoses talitluspidevusega.

(68)

Selleks et tagada prioriteetsete tellimuste rakendamiseks läbipaistev ja selge raamistik, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu rakendusakt, milles sätestatakse praktiline ja tegevuskord. Kõnealune rakendusakt peaks sisaldama kaitsemeetmeid, millega tagatakse, et prioriteetseid tellimusi täidetakse kooskõlas vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttega, näiteks mehhanismi abil, milles võetakse arvesse olemasolevaid tellimusi, ja mehhanismi abil, millega tagatakse, et prioriteetsete tellimuste maht ei ületa hädavajalikku.

(69)

Erandjuhul, kui liidus pooljuhtide tarneahelas tegutsev ettevõtja saab kolmandalt riigilt taotluse prioriteetseks tellimuseks, peaks ta komisjoni sellisest taotlusest teavitama, et anda teavet hinnanguks, kas juhul, kui sellel on märkimisväärne mõju elutähtsate sektorite varustuskindlusele ning kui juhtumi asjaolusid arvestades on täidetud muud vajalikkuse, proportsionaalsuse ja seaduslikkuse nõuded, peaks komisjon samuti kehtestama prioriteetse tellimuse kohustuse.

(70)

Arvestades kui oluline on tagada elutähtsaid ühiskondlikke funktsioone täitvate elutähtsate sektorite varustuskindlus, ei tohiks prioriteetse tellimuse täitmise kohustusest kinnipidamine tuua kaasa vastutust kolmandatele isikutele tuleneva kahju eest mis tahes lepinguliste kohustuste rikkumise korral, mis võib tuleneda vajalikest ajutistest muudatustest asjaomase tootja tööprotsessides, kuivõrd lepinguliste kohustuste rikkumine oli vajalik kohaldatava prioriteetsuse järgimiseks. Ettevõtjad, kes võivad kuuluda prioriteetsete tellimuste kohaldamisalasse, peaksid seda võimalust oma ärilepingute tingimustes ette nägema. Ilma et see piiraks muude sätete kohaldamist, ei mõjuta kõnealune vastutusest vabastamine nõukogu direktiivis 85/374/EMÜ (24) sätestatud tootevastutust.

(71)

Teatavate toodete tootmise prioriteetseks seadmise kohustus on kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklis 16 sätestatud ettevõtlusvabaduse ja lepinguvabaduse ning harta artiklis 17 sätestatud omandiõiguse olemusega ega mõjuta neid ebaproportsionaalselt. Vastavalt harta artikli 52 lõikele 1 tohib neid õigusi käesolevas määruses piirata ainult seadusega, arvestades nimetatud õiguste ja vabaduste olemust ning tagades kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega.

(72)

Kriisietapi käivitamise korral võivad kaks või enam liikmesriiki volitada komisjoni koondama nõudlust ja tegutsema nende nimel nende avaliku hanke lepingute sõlmimiseks avalikes huvides, vastavalt kehtivatele liidu normidele ja menetlustele, võimendades tema ostujõudu. Ühisoste tuleks kasutada üksnes kriisi ajal pooljuhtide tarneahela häiretele reageerimiseks. Selle volitusega võidakse anda komisjonile õigus sõlmida kokkuleppeid kriisi korral oluliste toodete ostmiseks teatavates elutähtsates sektorites. Komisjon peaks Euroopa pooljuhtide nõukojaga konsulteerides hindama iga taotluse kasulikkust, vajalikkust ja proportsionaalsust. Kui ta ei kavatse taotlust rahuldada, peaks ta sellest teavitama asjaomaseid liikmesriike ja Euroopa pooljuhtide nõukoda ning esitama oma põhjendused. Menetluslikud üksikasjad tuleks sätestada komisjoni ja osalevate liikmesriikide vahelises lepingus, sealhulgas põhjendused, miks ühisostumehhanismi kasutatakse ja milline vastutus sellega võetakse. Selline leping võib hõlmata sõlmitavate lepingute arvu ja ühisostu tingimusi, nagu hinnad, tarnetähtajad, kogused ning osalemis- või loobumisklauslid. Ühisostude tulemusel võidakse allkirjastada üksainus leping, mis hõlmab kõigi liikmesriikide vajadusi, või mitu lepingut, millest igaüks katab ühe või mitme liikmesriigi vajadusi. Lisaks peaks osalevatel liikmesriikidel olema õigus määrata esindajad, kes annavad hankemenetluste ajal ja ostulepingute üle peetavatel läbirääkimistel suuniseid ja nõu. Ostetud toodete kasutuselevõtt, kasutamine ja edasimüük peaksid jääma osalevate liikmesriikide pädevusse.

(73)

Pooljuhtide nappuse kriisi ajal võib osutuda vajalikuks, et liit kaaluks kaitsemeetmeid. Euroopa pooljuhtide nõukoda peaks saama väljendada oma seisukohti, et anda komisjonile teavet selle hindamiseks, kas turuolukord kujutab endast esmatarbekaupade puudust vastavalt määrusele (EL) 2015/479.

(74)

Euroopa pooljuhtide nõukoja suhtes tuleks kohaldada eksperdirühmade institutsioonilist raamistikku, sealhulgas sellise üksuse ja selle allrühmade läbipaistvust käsitlevaid norme, ilma et see piiraks käesoleva määruse kohaldamist. Euroopa pooljuhtide nõukoda peaks andma komisjonile nõu ja abi konkreetsetes küsimustes. Need küsimused peaksid hõlmama nõu andmist kiipide ühisettevõtte ametiasutuste nõukogule algatuse kohta, teabe vahetamist integreeritud tootmisrajatiste ja ELi avatud pooljuhitehaste toimimise kohta, arutelude pidamist ja ettevalmistuste tegemist selliste konkreetsete sektorite ja tehnoloogiate kindlaksmääramiseks, millel on potentsiaalselt suur sotsiaalne mõju ja julgeolekualane tähtsus, mis eeldab usaldusväärsete toodete sertifitseerimist, ning tegelemist koordineeritud seire ja kriisidele reageerimisega. Lisaks peaks Euroopa pooljuhtide nõukoda tagama käesoleva määruse järjepideva kohaldamise, hõlbustama liikmesriikidevahelist koostööd ja teabevahetust käesoleva määrusega seotud küsimustes. Euroopa pooljuhtide nõukoda peaks samuti vahetama komisjoniga arvamusi parimate viiside üle, kuidas tagada pooljuhtide sektoris sidusrühmade piisaval osalusel intellektuaalomandiõiguste, konfidentsiaalse teabe ja ärisaladuste tulemuslik kaitse ja jõustamine. Euroopa pooljuhtide nõukoda peaks toetama komisjoni rahvusvahelises koostöös kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega. Nõukoda peaks olema foorum, kus arutatakse muu hulgas seda, kuidas tõhustada koostööd üleilmses pooljuhtide väärtusahelas, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu aluslepingute kohaseid õigusi. Selleks peaks Euroopa pooljuhtide nõukoda võtma arvesse protsessori- ja pooljuhttehnoloogiate tööstusliidu ja muude sidusrühmade seisukohti. Lisaks peaks Euroopa pooljuhtide nõukoda koordineerima, tegema koostööd ja vahetama teavet muude liidu kriisidele reageerimise ja kriisiks valmisoleku struktuuridega, et tagada ühtne ja kooskõlastatud liidu lähenemisviis kriisidele reageerimise ja kriisiks valmisoleku meetmetele pooljuhtide kriiside puhul.

(75)

Euroopa pooljuhtide nõukoja eesistujaks peaks olema komisjoni esindaja. Iga liikmesriik peaks nimetama Euroopa pooljuhtide nõukotta vähemalt ühe kõrgetasemelise esindaja. Nad võiksid nimetada ka erinevaid esindajaid seoses Euroopa pooljuhtide nõukoja erinevate ülesannetega, näiteks sõltuvalt sellest, millist käesoleva määruse osa Euroopa pooljuhtide nõukoja istungitel arutatakse. Eesistujal peaks olema võimalik moodustada Euroopa pooljuhtide nõukoja tegevust puudutava olulise nõu saamiseks ning sidusrühmade asjakohase osalemise võimaldamiseks allrühmi ja tal peaks olema õigus kehtestada töökord, kutsudes eksperte ja vaatlejaid juhtumipõhiselt istungitel osalema, ning õigus kutsuda sidusrühmi, eelkõige liidu pooljuhtide tööstuse huve esindavaid organisatsioone, näiteks protsessori- ja pooljuhttehnoloogiate tööstusliitu, osalema nõukoja allrühmades vaatlejana.

(76)

Euroopa pooljuhtide nõukoda peaks oma algatusega seotud ülesannete ning varustuskindluse ja toimepidevuse ning samuti seire ja kriisidele reageerimisega seotud ülesannete täitmiseks eraldi istungeid. Liikmesriigid peaksid püüdma tagada Euroopa pooljuhtide nõukojas tulemusliku ja tõhusa koostöö. Eesistujal peaks olema võimalik hõlbustada teabevahetust Euroopa pooljuhtide nõukoja ning muude liidu organite, asutuste, eksperdi- ja nõuanderühmade vahel. Võttes arvesse teistele sektoritele pooljuhtide tarnimise tähtsust ja sellest tulenevat vajadust koordineerimise järele, peaks eesistuja tagama, et teised liidu institutsioonid ja asutused osalevad Euroopa pooljuhtide nõukoja istungitel vaatlejana, kui see on asjakohane ja sobilik seoses käesoleva määrusega loodud seire- ja kriisidele reageerimise mehhanismiga. Selleks et jätkata ja kasutada ära komisjoni soovituse (EL) 2022/210 (25) rakendamisest tulenevat tööd, peaks Euroopa pooljuhtide nõukoda täitma Euroopa pooljuhtide eksperdirühma ülesandeid. Kui Euroopa pooljuhtide nõukoda on tööle hakanud, peaks see eksperdirühm oma tegevuse lõpetama.

(77)

Käesoleva määruse kohaldamisel ja täitmise tagamisel on keskne roll liikmesriikidel. Seoses sellega peaks iga liikmesriik määrama ühe või mitu pädevat riigiasutust vastutama käesoleva määruse tulemusliku rakendamise eest ning tagama, et neil asutustel on piisavad volitused ja vahendid. Liikmesriigid peaksid määrama juba tegutseva asutuse või tegutsevad asutused. Selleks, et suurendada korralduse tõhusust liikmesriikides ning luua ametlik kontaktpunkt liidu ja liikmesriikide tasandi avalikkuse ja muude vastaspoolte, sealhulgas komisjoni ja Euroopa pooljuhtide nõukoja jaoks, peaks iga liikmesriik määrama ühes käesoleva määruse alusel pädevaks asutuseks määratud asutuses ühe riikliku ühtse kontaktpunkti, mis vastutab käesoleva määrusega seotud küsimuste kooskõlastamise ja piiriülese koostöö eest teiste liikmesriikide pädevate asutustega.

(78)

Selleks et tagada pädevate asutuste usalduslik ja konstruktiivne koostöö liidu ja riikide tasandil peaksid kõik käesoleva määruse kohaldamises osalejad austama oma ülesannete täitmise käigus saadud teabe ja andmete konfidentsiaalsust, et kaitsta eelkõige intellektuaalomandiõigust, tundlikku äriteavet ja ärisaladusi. Kogu teavet, mis on saadud integreeritud tootmisrajatise või ELi avatud pooljuhitehasena tunnustamise taotlemisel käesoleva määruse kohaste teabenõuete või teavitamiskohustuste raames, tuleks kasutada üksnes käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil ning selle suhtes tuleks kohaldada ametisaladuse hoidmise kohustust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 339 ning komisjoni sisereeglitele andmete turvalise käitlemise kohta, eelkõige komisjoni otsusele (EL, Euratom) 2015/443 (26). Komisjon ja liikmesriikide pädevad asutused, nende ametnikud, teenistujad ja muud selliste asutuste järelevalve all töötavad isikud ning liikmesriikide muude asutuste ametnikud ja avalikud teenistujad peaksid tagama oma ülesannete täitmise ja tegevuse käigus saadud teabe konfidentsiaalsuse. See peaks kehtima ka käesoleva määrusega loodud Euroopa pooljuhtide nõukoja ja pooljuhtide komitee suhtes. Asjakohasel juhul peaks komisjonil olema võimalik võtta vastu rakendusakte, et määrata kindlaks konfidentsiaalse teabe käsitlemise praktiline kord seoses teabe kogumisega.

(79)

Käesoleva määruse alusel kehtestatud kohustuste täitmine tuleks tagada trahvide ja sunniraha kohaldamise abil. Selleks tuleks käesoleva määruse kohaste teabenõuete ja teavitamiskohustuste täitmatajätmise puhuks kehtestada asjakohased trahvitasemed, võttes arvesse kummagi kohustuse täitmatajätmise eri raskusastmeid, kusjuures VKEdele tuleks näha ette teistsugused ülemmäärad. Lisaks tuleks kehtestada sunniraha puhuks, kui ei täideta prioriteetsete tellimuste vastuvõtmise ja täitmise kohustust, ning selline sunniraha peaks olema proportsionaalne ja kajastama turu hinnataset viimase 90 päeva jooksul, kusjuures VKEdele tuleks näha ette teistsugused ülemmäärad. Lisaks karistuste täitmise aegumistähtaegadele tuleks kohaldada ka trahvide ja sunniraha määramise aegumistähtaegu. Lisaks peaks komisjon andma asjaomasele ettevõtjale või ettevõtjate esindusorganisatsioonidele õiguse olla ära kuulatud.

(80)

Selleks et kajastada tehnoloogilisi muutusi ja turusuundumusi, tagada algatuse tulemuslik rakendamine ja hindamine ning sätestada projekteerimise tippkeskuste märgist käsitlev üksikasjalik kord, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks seoses meetmetega, mida algatus oma eesmärgiga kooskõlas oleval viisil toetab ning seoses algatuse rakendamise seire ja selle eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude mõõdetavate näitajatega, ning käesoleva määruse täiendamiseks, kehtestades projekteerimise tippkeskuse märgise taotlemise korra, nõuded ning märgise andmise, seire ja tagasivõtmise tingimused. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (27) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(81)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses ECICite valimisega, et saavutada algatuse eesmärgid, kehtestades prioriteetsete tellimuste toimimiseks vajaliku praktilise ja tegevuskorra ning täpsustades konfidentsiaalse teabe käsitlemise praktilist korda. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (28).

(82)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt luua raamistik pooljuhiökosüsteemi tugevdamiseks liidu tasandil, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetmete ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

(83)

Selleks et käesoleva määruse rakendamine saaks selle eesmärkide saavutamist silmas pidades alata niipea kui võimalik, peaks see jõustuma võimalikult kiiresti.