KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2023/1668,

25. mai 2023,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2034 regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks selliste riskide või riskielementide mõõtmine, mis ei ole kaetud või piisavalt kaetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 III ja IV osas sätestatud omavahendite nõuetega, ning täiendavate omavahendite summade esialgsed kvalitatiivsed parameetrid

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/2034, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL, (1) eriti selle artikli 40 lõike 6 neljandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Selleks et tagada täiendavate omavahendite nõude ühtne kohaldamine kogu liidus, tuleb sätestada ühtne lähenemisviis riskide ja riskielementide mõõtmiseks, mis aitaks kindlaks määrata kapitalitaset, mis on piisav kõigi selliste oluliste riskide katmiseks, millele investeerimisühingud võivad olla avatud. Seepärast peaksid pädevad asutused tagama, et investeerimisühingutel on piisavad täiendavad omavahendid, et katta iga riskikategooria (kliendile tekitatav risk, investeerimisühingule tekitatav risk ja turule tekitatav risk) ning muud olulised riskid.

(2)

Selleks et pädevad asutused saaksid nõuetekohaselt jälgida investeerimisühingute riskiprofiili ning teha kindlaks, hinnata ja kvantifitseerida olulisi riske, tuleb kehtestada üksikasjalik ja terviklik metoodika, mis on proportsionaalne investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega ning mis põhineb kõigil kättesaadavatel teabeallikatel, sealhulgas direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 36 kohaldamisel kogutud teabel.

(3)

Täiendavate omavahendite nõude taset peetakse piisavaks, kui see vähendab investeerimisühingu maksejõuetuse tõenäosust ja piirab sellise korrapäratu lõpetamise riski, mis ohustaks investeerimisühingu kliente ja laiemat turgu, sealhulgas teisi finantsasutusi, turutaristuid või turgu tervikuna. Täiendavate omavahendite nõude nende kahe eesmärgi tõttu ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 (2) III ja IV osas sätestatud omavahendite nõuete struktuuriga peaksid pädevad asutused võtma eraldi arvesse investeerimisühingu jätkuva tegevusega seotud riske ja investeerimisühingu tegevuse korrapäratu lõpetamise riski.

(4)

Tagamaks, et kõik riskid või riskielemendid, millele investeerimisühing on avatud või mida ta teistele tekitab, on nõuetekohaselt kaetud, peaks investeerimisühingul tema ärimudelit ning tegevuse ulatust ja keerukust arvesse võttes olema piisavalt omavahendeid, et tulla toime täiendavate tegevuskuludega, mis on seotud nõuetekohase lõpetamise protsessiga. Tagamaks, et sellised omavahendid oleksid konkreetses majandusolukorras piisavad, peaksid pädevad asutused direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 36 kohase järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise käigus kaaluma erinevaid usutavaid majandusstsenaariume. Eelkõige ei tohi tegevuse lõpetamine ohustada talitluspidevust, investorite kaitset ja turu usaldusväärsust. Selleks peaks investeerimisühing suutma ka selle protsessi käigus katta kulusid ja kahjumit, mille katmiseks ei ole piisavalt kasumit. Võttes arvesse, et lõpetamisprotsessi kestus võib sõltuvalt konkreetsetest asjaoludest märkimisväärselt varieeruda, peaksid pädevad asutused seda täiendavate omavahendite nõude kehtestamisel arvesse võtma. Võttes arvesse investeerimisühingute võimalikke erinevaid õiguslikke vorme, peaksid pädevad asutused võtma arvesse kohaldatavaid riiklikke maksejõuetus-, äriühingu- ja kaubandusõigusakte, mis võivad mõjutada lõpetamisprotsessi kestust, samuti seonduvaid kulusid ja riske.

(5)

Selleks et tagada täiendavate omavahendite nõude kindlaksmääramisel proportsionaalsus, tuleks riske ja riskielemente, mis ei ole kaetud või piisavalt kaetud määruse (EL) 2019/2033 artiklis 15 osutatud K-teguri nõudega, mõõta üksnes selliste investeerimisühingute puhul, kelle suhtes kohaldatakse kõnealuses artiklis osutatud K-teguri nõuet, ning mitte väikeste ja mitteseotud investeerimisühingute puhul, kes vastavad kõnealuse määruse artikli 12 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Investeerimisühingute puhul esineb ka muid riske, mis ei ole üldse kaetud määruse (EL) 2019/2033 III ja IV osas sätestatud omavahendite nõuetega, sealhulgas riskid, mis on kõnealustest omavahendite nõuetest sõnaselgelt välja jäetud. Seepärast tuleb kindlaks määrata, et pädevad asutused hindavad ja mõõdavad kõnealuseid riske investeerimisühingu suuruse ja ärimudeli ning tema tegevuse ulatuse, laadi ja keerukuse alusel.

(6)

Selleks et tagada kõigi määruse (EL) 2019/2033 III ja IV osas osutatud, kuid kõnealuste nõuetega täielikult või piisavalt katmata riskide nõuetekohane mõõtmine ja katmine, tuleks selliseid riske mõõta eraldi iga riskikategooria puhul (kliendile tekitatav risk, investeerimisühingule tekitatav risk ja turule tekitatav risk). Samal põhjusel tuleks kõnealuse määruse III ja IV osaga katmata riske, sealhulgas neid, mis on kõnealuste nõuete kohaldamisalast sõnaselgelt välja jäetud, mõõta riskipõhiselt. Kui aga riskikategooriate kaupa või riskipõhiselt mõõtmine on liiga koormav või ei ole võimalik investeerimisühingute puhul, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 9 lõikes 1 sätestatud nõudest väiksemat algkapitalinõuet, tuleks riske mõõta koondtasandil, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet.

(7)

Selleks et saavutada õige tasakaal usaldatavuskaalutluste ja proportsionaalse kohaldamise vahel, ei tohiks riske mõõta koondtasandil investeerimisühingute puhul, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 9 lõikes 1 sätestatud algkapitalinõuet. Investeerimisühinguid, kelle suhtes kohaldatakse suuremaid algkapitalinõudeid, tuleks hinnata riskide alusel, tehes seda riskikategooriate kaupa ja riskipõhiselt.

(8)

Selleks et tagada selliste oluliste riskide mõõtmise järjepidevus, mida investeerimisühingud võivad tekitada teistele või endale, peaksid pädevad asutused tuginema ühtsetele esialgsetele kvalitatiivsetele miinimumparameetritele. Võttes arvesse, et riskid äriühingu kogu majandustsükli jooksul muutuvad, peaksid pädevad asutused tegema mitte ainult staatilise hindamise, vaid ka selliste parameetrite varasema suundumuse analüüsi. Kõigi asjaomaste riskide nõuetekohaseks katmiseks tuleks erinevate ärimudelite ja tegevustega investeerimisühingute puhul kasutada erinevaid parameetreid. Selleks et nõuetekohaselt katta kõik investeerimisühingu asjaomased riskid, võttes arvesse konkreetset ärimudelit või tegevust, õiguslikku vormi ja usaldusväärsete andmete kättesaadavust, peaksid pädevad asutused teatavatel tingimustel, eelkõige seoses ühingu ärimudeli eripära või andmete kvaliteediga, parameetreid kohandama ja kasutama neid kohandatud parameetreid või, kui see ei ole võimalik, kasutama alternatiivseid parameetreid, mis on proportsionaalsed investeerimisühingu suuruse, keerukuse ning äri- ja tegevusmudeliga ning tagaksid riskide asjakohase hindamise.

(9)	Käesolev määrus põhineb Euroopa Pangandusjärelevalve poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(10)

Euroopa Pangandusjärelevalve on korraldanud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks olevate regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu ning küsinud nõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (3) artikli 10 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Korrapäratu lõpetamise risk

1. Võttes arvesse investeerimisühingu õiguslikku vormi, ärimudelit, äri- ja riskistrateegiat ning tegevuse ulatust ja keerukust, mõõdavad pädevad asutused direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 36 kohase järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise käigus investeerimisühingu tegevuse korrapäratu lõpetamise riski, määrates kindlaks kapitalisumma, mida peetakse investeerimisühingu nõuetekohaseks lõpetamiseks usutavate stsenaariumide korral piisavaks.

2. Lõikes 1 osutatud mõõtmine peab olema proportsionaalne investeerimisühingu keerukuse, riskiprofiili ja tegevusulatusega ning tema lõpetamise võimaliku mõjuga klientidele ja turgudele ning hõlmama järgmist:

a)	investeerimisühingu lõpetamise realistliku ajakava hindamine;

b)	lõpetamisprotsessi ajal realistliku aja jooksul toimuvate investeerimisühingu tegevuslike ja õiguslike ülesannete hindamine;

c)	oluliste püsi- ja muutuvkulude kindlakstegemine ja hindamine;

d)	selliste oluliste riskide või riskielementide kindlakstegemine ja hindamine, mis võivad realiseeruda lõpetamisprotsessi käigus;

e)	kõik muud lõpetamisprotsessi seisukohast olulised aspektid.

3. Kui kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL, (4) võtavad pädevad asutused lõike 2 punktide b ja c kohaldamisel arvesse investeerimisühingu finantsseisundi taastamise kavas või konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kavas esitatud teavet finantsseisundi taastamise meetmete ja juhtimiskorra kohta, kui nad peavad seda teavet piisavalt usutavaks ja usaldusväärseks.

4. Investeerimisühingute puhul, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 9 lõikes 1 sätestatud algkapitalinõuet, võtavad pädevad asutused mõõtmisel arvesse järgmist:

a)	sulgemiskulud, sealhulgas kohtukulud käesoleva artikli lõike 2 punkti c kohaldamisel;

b)	käesoleva artikli lõike 2 punkti d kohaldamisel lõpetamisprotsessi tõttu eeldatavalt saamata jääv tulu ja eeldatav vara netorealiseerimisväärtuse vähenemine.

5. Pädevad asutused teevad vastavalt käesoleva artikli lõigetele 1 ja 2 kindlaks ja kvantifitseerivad olulised kulud, riskid või riskielemendid ning määravad kindlaks kapitali, mida peetakse nende katmiseks piisavaks.

Pädevad asutused kasutavad artikli 6 lõikes 1 osutatud asjakohaseid esialgseid kvalitatiivseid parameetreid ning kombineerivad neid staatilise ja varasema suundumuse analüüsiga, andes vajaduse korral oma eksperdihinnangu.

6. Käesoleva artikli kohaselt mõõdetud investeerimisühingu tegevuse korrapäratu lõpetamise riski katmiseks piisavaks peetav kapital peab olema vähemalt võrdne kõnealuse investeerimisühingu püsivate üldkulude nõudega, mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artiklile 13.

Artikkel 2

Olulised riskid või riskielemendid, mis ei ole kaetud või täielikult kaetud määruse (EL) 2019/2033 III osa II jaotises sätestatud K-teguri nõudega

1. Kui investeerimisühing ei vasta määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele, mõõdavad pädevad asutused direktiivi (EL) 2019/2034 artiklite 36 ja 37 kohasel läbivaatamisel investeerimisühingu ärimudelit, õiguslikku vormi, äri- ja riskistrateegiat ning tegevuse ulatust ja keerukust arvesse võttes investeerimisühingu jätkuvast tegevusest tulenevat mis tahes olulist riski või olulist riskielementi, mida kõnealune ühing tekitab endale, oma klientidele ja turule ning mis ei ole kaetud või täielikult kaetud määruse (EL) 2019/2033 III osa II jaotises sätestatud K-teguri nõudega.

Pädevad asutused määravad kindlaks kapitali, mida peetakse K-teguri nõudega seotud asjaomaste riskide katmiseks piisavaks.

2. Lõikes 1 osutatud mõõtmine tehakse eraldi määruse (EL) 2019/2033 artiklis 15 sätestatud iga riskikategooria (kliendile tekitatav risk, investeerimisühingule tekitatav risk ja turule tekitatav risk) kohta.

Erandina esimesest lõigust tehakse investeerimisühingute puhul, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 9 lõikes 1 sätestatud nõudest väiksemat algkapitalinõuet, mõõtmine koondtasandil, kui pädevad asutused leiavad, et üksikasjalikum kvantifitseerimine ei ole võimalik või on liiga koormav.

3. Lõikes 2 osutatud mõõtmisel tehakse kindlaks ja kvantifitseeritakse iga riskikategooria olulised riskid või riskielemendid, sealhulgas määruse (EL) 2019/2033 artikli 22 punktis c osutatud alternatiivse sisemudeli meetodi kasutamisest tulenevad riskid, võttes aluseks käesoleva määruse artikli 6 lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud esialgsed kvalitatiivsed parameetrid ja pädevate asutuste eksperdihinnangud.

4. Pädevad asutused tagavad, et K-teguri nõudega seotud oluliste riskide katmiseks piisavaks peetav kapital ei ole väiksem kui K-teguri kogunõue.

Artikkel 3

Olulised riskid või riskielemendid, mis ei ole kaetud määruse (EL) 2019/2033 III ja IV osas sätestatud omavahendite nõuetega

1. Kui investeerimisühing ei vasta määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele, mõõdavad pädevad asutused direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 36 kohase järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise käigus investeerimisühingu ärimudelit, õiguslikku vormi, äri- ja riskistrateegiat ning tegevuse ulatust ja keerukust arvesse võttes investeerimisühingu jätkuvast tegevusest tulenevat mis tahes olulist riski või olulist riskielementi, välja arvatud need, millele on osutatud käesoleva määruse artiklis 2 ja mis ei ole juba kaetud määruse (EL) 2019/2033 III ja IV osa kohaste kõnealuse ühingu omavahendite nõuetega, määrates riskipõhiselt kindlaks täiendava kapitali, mida peetakse piisavaks oluliste riskide või riskielementide katmiseks.

2. Lõikes 1 osutatud mõõtmine hõlmab järgmiste riskivaldkondade kindlakstegemist, hindamist ja vajaduse korral kvantifitseerimist:

a)	riskid investeerimisühingu võrgu- ja infosüsteemide turvalisusele, et tagada investeerimisühingute protsesside, andmete ja vara konfidentsiaalsus, usaldusväärsus ja kättesaadavus;

b)	intressirisk ja krediidirisk, mis tuleneb kauplemisportfellivälisest tegevusest.

Investeerimisühingute puhul, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 9 lõikes 1 sätestatud nõudest väiksemat algkapitalinõuet, tehakse mõõtmine koondtasandil, kui pädevad asutused leiavad, et üksikasjalikum kvantifitseerimine ei ole võimalik või on liiga koormav.

3. Pädevad asutused kasutavad lõigetes 1 ja 2 osutatud mõõtmisel artikli 6 lõikes 5 osutatud asjakohaseid esialgseid kvalitatiivseid parameetreid ning kombineerivad neid staatilise ja varasema suundumuse analüüsiga, andes vajaduse korral oma eksperdihinnangu.

Artikkel 4

Oluline kogurisk, mis ei ole kaetud või täielikult kaetud määruse (EL) 2019/2033 III ja IV osas sätestatud omavahendite nõuetega

1. Pädevad asutused arvutavad investeerimisühingu jätkuvast tegevusest tulenevate oluliste riskide või oluliste riskielementide katmiseks piisavaks peetava täiendava kapitali kogusumma sellise kapitali summana, mida peetakse vastavalt artiklite 2 ja 3 kohasele arvutusele piisavaks.

2. Pädevad asutused mõõdavad olulist koguriski, mis ei ole kaetud või täielikult kaetud määruse (EL) 2019/2033 III ja IV osas sätestatud omavahendite nõuetega, määrates kindlaks nõutavate täiendavate omavahendite taseme artikli 1 või käesoleva artikli lõike 1 kohaselt arvutatud summadest suurema summa ja määruse (EL) 2019/2033 III või IV osas sätestatud omavahendite nõuete vahena.

Artikkel 5

Üldised kvalitatiivsed parameetrid täiendavate omavahendite nõude kindlaksmääramiseks

1. Artiklite 1, 2 ja 3 kohaldamisel täiendavate omavahendite nõuete summa kindlaksmääramisel võtavad pädevad asutused arvesse järgmist:

a)	direktiivi (EL) 2019/2034 artiklis 24 sätestatud investeerimisühingu sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi ja sisemise riskihindamise protsessi tulemused;

b)	määruse (EL) 2019/2033 artiklite 54 ja 55 kohaselt esitatud andmed;

c)	direktiivi (EL) 2019/2034 artiklite 36 ja 37 kohaselt tehtud läbivaatamiste tulemused;

d)	mis tahes muu järelevalvetegevuse tulemused;

e)	muud asjakohased sisendid, sealhulgas järelevalveline hinnang.

2. Pädevad asutused tagavad kõigi nende järelevalve alla kuuluvate investeerimisühingute suhtes kehtestatud täiendavate omavahendite nõude kvantifitseerimise võrreldavuse.

Artikkel 6

Esialgsed kvalitatiivsed parameetrid

1. Artikli 1 lõike 5 teise lõigu kohaldamisel on esialgsed kvalitatiivsed parameetrid järgmised:

a)	seotud vahendajate arv võrreldes töötajate koguarvuga;

b)	lõpetamise keskmine kestus jurisdiktsioonis, võttes arvesse investeerimisühingu tegevuse keerukust;

c)	tühistamatute lepingute osakaal ja nende järelejäänud kestus;

d)	sellised turud, kus investeerimisühing on peamine teenuseosutaja;

e)	selliste põhivarade väärtus ja likviidsus, mille investeerimisühing peaks lõpetamise ajal võõrandama;

f)	lõpetamise korral makstavad keskmised lahkumishüvitised, võttes arvesse tööõigust ja töötajatega sõlmitud lepinguid.

2. Artikli 2 kohaldamisel on kliendile tekitatava riskiga seotud esialgsed kvalitatiivsed parameetrid järgmised:

a)	viimase viie aasta jooksul hoitud klientide raha summa;

b)	viimase viie aasta jooksul valitsetud varade summa;

c)	viimase viie aasta jooksul hoitud ja hallatud klientide varade summa;

sellise kahju suurus, mida investeerimisühing on kandnud oma õiguslike või lepinguliste kohustuste täitmata jätmise tõttu vähemalt viimase viie aasta jooksul, sealhulgas kahju, mis tuleneb järgmisest:

i)	investoritele antud ebasobiv nõu ja sellega seoses investoritele makstud hüvitis;

ii)	suutmatus kehtestada, rakendada ja säilitada asjakohaseid menetlusi rikkumiste ärahoidmiseks;

iii)	kauplemis- või hindamisvead;

iv)	äritegevushäired, süsteemirikked, tehingute töötlemise või protsessijuhtimise ebaõnnestumine;

v)	investeerimisühingu seotud vahendajate või määratud esindajate tegevus, mille eest investeerimisühing vastutab;

e)	klientide raha hoidvate investeerimisühingute puhul investeerimisühingu suutmatus tagastada kliendi nõudmisel raha õigel ajal ja sellega seotud finantstagajärjed viimase viie aasta jooksul.

3. Artikli 2 kohaldamisel on turule tekitatava riskiga seotud esialgsed kvalitatiivsed parameetrid järgmised:

a)	positsioonide väärtuse varieeruvus, sealhulgas muutuvate turutingimuste tõttu;

b)	keerukate ja mittelikviidsete toodete osakaal investeerimisühingu kauplemisportfellis mahu ja netotulu seisukohast;

c)	sisemudeleid kasutavate investeerimisühingute puhul regulatiivsetel eesmärkidel kasutatavate mudelite korrapärase järeltestimise kättesaadavus.

4. Artikli 2 kohaldamisel on investeerimisühingule tekitatava riskiga seotud esialgsed kvalitatiivsed parameetrid järgmised:

a)	päevane kauplemismaht ja keskmine päevane kauplemismaht viimase viie aasta jooksul;

b)	päevase kauplemismahuga seotud olulised operatsioonisündmused, sealhulgas töötlemisvead, ja nendest tulenev finantskahju viimase viie aasta jooksul;

c)	investeerimisühingu sissetuleku ja tulude varieeruvus viimase viie aasta jooksul;

d)	mis tahes kahju, mis tuleneb finantsinstrumentides, välisvaluutas ja kaupades olevate positsioonide varieeruvusest viimase viie aasta jooksul;

e)	klientide või vastaspoolte makseviivituse määr ja sellega seotud kahju viimase viie aasta jooksul;

f)	mis tahes kahju, mis tuleneb varade bilansilise väärtuse olulisest muutusest, sealhulgas turutingimuste ja vastaspoolte krediidivõimelisuse muutusest;

g)	määratud väljamaksega pensioniskeemi välja- või sissemaksete summad ja varieeruvus viimase viie aasta jooksul;

h)	investeerimisühingu varade kontsentratsioon, sealhulgas klientide ja vastaspoolte kontsentratsioon, samuti valdkondlik ja geograafiline kontsentratsioon;

i)	bilansivälise riskipositsiooni osakaal võrreldes investeerimisühingu koguvaradega ja seotud krediidiriskiga.

5. Artikli 3 kohaldamisel on esialgsed kvalitatiivsed parameetrid järgmised:

mis tahes märgid olulistest finantsriskidest, mis ei ole kaetud määruse (EL) 2019/2033 artiklis 11 sätestatud omavahendite nõuetega, eelkõige:

i)	keskmine operatsiooniriski kogukahju brutotulu suhtes viimase viie aasta jooksul;

ii)	mis tahes olulised operatsioonisündmused ja nendega seotud finantskahjud viimase viie aasta jooksul;

iii)	investeerimisühingu sellise netotulu osakaal, mis saadakse teenustest või tegevustest, mis ei ole loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (5) I lisa A jaos.

mis tahes märgid olulisest info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) riskist, eelkõige:

i)	IKT-arhitektuuri üldine keerukus, sealhulgas edasiantud IKT-teenuste osakaal;

ii)	IKT-keskkonnas viimase viie aasta jooksul toimunud oluliste muutuste arv;

iii)	kahjud, mis tulenevad kriitilise tähtsusega IKT-teenuseid mõjutavate intsidentide põhjustatud häiretest viimase viie aasta jooksul;

iv)	küberrünnete arv ja nendega seotud kahju viimase viie aasta jooksul;

mis tahes märgid olulisest intressiriskist, mis tuleneb kauplemisportfellivälisest tegevusest, eelkõige:

i)	selliste investeerimisühingu kauplemisportfelliväliste tehingute maht, mis põhinevad intressimääradel või sõltuvad muul viisil intressimääradest;

ii)	investeerimisühingu riskimaandamispoliitika ning investeerimisühingu kauplemisportfellivälise positsiooni ja riskimaanduse vaheline võimalik mittevastavus.

6. Pädevad asutused võivad lõigetes 1–5 sätestatud esialgsete kvalitatiivsete näitajate loetelu laiendada, tagades samal ajal, et sellised täiendavad parameetrid on proportsionaalsed investeerimisühingu suuruse, keerukuse ning äri- ja tegevusmudeliga.

7. Pädevad asutused kohandavad lõigetes 1–5 sätestatud parameetreid ja kasutavad neid kohandatud parameetreid, kui on täidetud mõni järgmistest tingimustest:

a)	parameeter ei ole asjakohane, võttes arvesse investeerimisühingu konkreetset õiguslikku vormi, struktuurimuutusi ning äri- ja tegevusmudelit;

b)	parameetri hindamine on investeerimisühingu suurust ja tegevuse keerukust arvestades liiga koormav;

c)	parameetri hindamine ei ole usaldusväärsete andmete puudumise tõttu võimalik, kui sellised andmed ei kuulu määruse (EL) 2019/2033 artiklite 54 ja 55 ega direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 39 lõike 2 punkti j kohaldamisalasse;

parameetri hindamine ei ole usaldusväärsete varasemate andmete puudumise tõttu võimalik, mistõttu ei ole varasama suundumuse analüüsi periood asjakohane. Sellistel juhtudel piiravad pädevad asutused varasema suundumuse analüüsi perioodi ajaga, mis on möödunud direktiivi (EL) 2019/2034 artiklis 36 sätestatud viimasest järelevalvealasest läbivaatamisest ja hindamisest.

Kui pädevatel asutustel ei ole võimalik esimeses lõigus osutatud parameetreid kohandada, kasutavad nad vajaduse korral alternatiivseid parameetreid, tagades samal ajal, et sellised alternatiivsed parameetrid on proportsionaalsed investeerimisühingu suuruse, keerukuse ning äri- ja tegevusmudeliga.

Artikkel 7

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. mai 2023

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 314, 5.12.2019, lk 64.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 5.12.2019, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173 12.6.2014, lk 349).