(1)

Nõukogu kehtestas rakendusmäärusega (EL) nr 451/2011 (2) dumpinguvastased tollimaksud teatava Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“ või „asjaomane riik“) pärit kaetud kvaliteetpaberi impordi suhtes (edaspidi „esialgsed meetmed“). Esialgsete meetmete kehtestamiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi esialgseks uurimiseks.

(2)

Pärast subsiidiumivastast uurimist kehtestas nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 452/2011 (3) ka lõpliku tasakaalustava tollimaksu HRVst pärit teatava kaetud kvaliteetpaberi impordi suhtes.

(3)

Dumpinguvastased meetmed kehtestati väärtuselise tollimaksuna, mille määr oli eraldi nimetatud eksportijatelt pärit impordi puhul 8–35,1 %, kusjuures üleriigiline jääktollimaksu määr oli kõigi teiste eksportijate puhul 27,1 %.

(4)

Pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1036 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed) (4) (edaspidi „alusmäärus“) artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist taaskehtestas nõukogu 3. juulil 2017 määrusega (EL) 2017/1188 (5) HRVst pärit teatava kaetud kvaliteetpaberi impordi suhtes lõplikud dumpinguvastased meetmed (edaspidi „eelmine aegumise läbivaatamine“).

(5)

Praegu kehtivad dumpinguvastased tollimaksud määraga 8–35,1 % valimisse kaasatud eksportivate tootjate impordi suhtes ja määraga 27,1 % kõigi muude HRV äriühingute impordi suhtes.

(6)

Pärast seda, kui avaldati teade HRVst pärit teatava kaetud kvaliteetpaberi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta (6) sai Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse. Läbivaatamistaotluse esitasid 31. märtsil 2022 Arctic Paper Grycksbo AB, Burgo Group SpA, Fedrigoni SpA, Lecta Group ja Sappi Europe SA (edaspidi „taotluse esitajad“) liidu teatava kaetud kvaliteetpaberi tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses.

(7)

Läbivaatamistaotlus põhines väitel, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu jätkumise või kordumise ja liidu tootmisharule tekitatud kahju jätkumise või kordumise.

(8)

Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komiteega jõudis komisjon seisukohale, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatas 30. juunil 2022 alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel HRVst pärit teatava kaetud kvaliteetpaberi liitu importimise suhtes aegumise läbivaatamise. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (7) (edaspidi „algatamisteade“).

(9)

Peale selle andis komisjon 30. juunil 2022Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates teada Hiina Rahvavabariigist pärit teatava kaetud kvaliteetpaberi liitu importimisel kohaldatavate lõplike tasakaalustavate meetmete aegumise läbivaatamise algatamisest vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 597/2009 (8) artiklile 18.

(10)

Dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2018 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(11)

Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid üles uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Peale selle andis komisjon aegumise läbivaatamise algatamisest eraldi teada taotluse esitajatele, muudele teadaolevatele liidu tootjatele, eksportivatele tootjatele, importijatele ja teadaolevalt asjaga seotud liidu kasutajatele ning samuti Hiina ametiasutustele ja kutsus neid üles uurimises osalema.

(12)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada aegumise läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda, et komisjon ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(13)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(14)

Komisjon teatas aegumise läbivaatamise algatamise teates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt tugines komisjon valimi moodustamisel samasuguse toote representatiivsetele toodangu- ja müügimahtudele ELis ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2021. Valimisse kuulus kolm liidu tootjat. Valimisse kaasatud liidu tootjate arvele langes samasuguse toote hinnangulisest liidu kogutoodangust ligikaudu 41 % ja liidu hinnangulisest müügist 37 %. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 palus komisjon huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Ühtegi märkust ei esitatud ja seega esialgne valim kinnitati. Valim on liidu tootmisharu esindav.

(15)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada aegumise läbivaatamise algatamise teates märgitud teabe.

(16)

Endast ei andnud teada ega esitanud küsitud teavet ükski sõltumatu importija.

(17)

Komisjon andis aegumise läbivaatamise algatamisteates teada, et ta võib teha eksportivate tootjate väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2.

(18)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon kõigil teadaolevatel HRV eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates märgitud teabe. Siiski ei andnud endast teada ega esitanud küsitud teavet ükski eksportiv tootja.

(19)

Lisaks palus komisjon HRV esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust. Mingit vastust sellele aga ei esitatud.

(20)

Komisjon saatis Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina valitsus“) küsimustiku oluliste moonutuste esinemise kohta HRVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Küsimustikule vastuseid ei saadud.

(21)

Komisjon saatis küsimustikud kolmele valimisse kaasatud liidu tootjale. Algatamise päeval tehti samad küsimustikud veebis kättesaadavaks kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil (9). Lisaks saatis komisjon taotluse esitajatele küsimustiku makromajanduslike andmete kohta. Küsimustikud tehti kättesaadavaks ka sõltumatutele importijatele ja kasutajatele samal kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil (10).

(22)

Küsimustiku vastused saadi kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt. Lisaks esitasid taotluse esitajad komisjonile makromajanduslikud andmed. Eksportivad tootjad küsimustikule ei vastanud. Vastuseid ei saadud üheltki sõltumatult importijalt. Küsimustikule ei vastanud ükski kasutaja.

(23)

Kuna Hiina eksportivad tootjad ega valitsus koostööd ei teinud, tehti järeldused dumpingu ja kahju kohta kättesaadavate faktide põhjal vastavalt alusmääruse artiklile 18. Sellest anti teada Hiina Rahvavabariigi esindusele Euroopa Liidu juures. Ühtegi märkust ei laekunud.

(24)

Komisjon kogus kokku ja kontrollis üle kogu teabe, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks.

(25)

Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(26)

14. juunil 2023 avalikustas komisjon olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses kehtivad dumpinguvastased tollimaksud säilitada. Kõigile isikutele anti võimalus esitada kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul avalikustamise kohta märkusi.

(27)

Komisjon kaalus huvitatud isikute märkusi ja võttis neid vajaduse korral arvesse. Kõigile vastava taotluse esitanud isikutele võimaldati ärakuulamine.

(28)

Uurimisalune toode on sama, mis esialgses uurimises ja eelmises aegumise läbivaatamises, nimelt teatav kaetud kvaliteetpaber, mis on kas paber või papp (v.a jõupaber või -papp), mis on kaetud ühelt või mõlemalt poolt ning mida turustatakse kas lehtedena või rullides ja mille kaal ruutmeetri kohta on vahemikus 70–400 grammi ning heledus on rohkem kui 84 (mõõdetuna ISO standardi 2470-1 kohaselt).

(29)

Uurimisalune toode ei hõlma

(30)

Aegumise läbivaatamisega seotud vaatlusalune toode on Hiinast pärit uurimisalune toode, mis praegu kuulub CN-koodide ex 4810 13 00, ex 4810 14 00, ex 4810 19 00, ex 4810 22 00, ex 4810 29 30, ex 4810 29 80, ex 4810 99 10 ja ex 4810 99 80 alla (TARICi koodid 4810130020, 4810140020, 4810190020, 4810220020, 4810293020, 4810298020, 4810991020 ja 4810998020).

(31)

Nagu tehti kindlaks esialgse uurimise ja eelmise aegumise läbivaatamise käigus, kinnitas ka käesolev aegumise läbivaatamine, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

(32)

Komisjon järeldas seetõttu, et need tooted on samasugused tooted alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(33)

Kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 uuris komisjon, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt HRVst pärit dumpingu jätkumine või kordumine.

(34)

Nagu on põhjenduses 23 märgitud, ei teinud ükski Hiina eksportija/tootja aegumise läbivaatamise käigus koostööd. Sellest tulenevalt ja kooskõlas alusmääruse artikliga 18 põhinesid järeldused dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta kättesaadavatel faktidel, eelkõige läbivaatamistaotluses esitatud teabel ning Eurostati, Global Trade Atlase (edaspidi „GTA“), (12) Brasiilia geograafia- ja statistikainstituudi (Instituto Brasileiro de Geografia e Estatística) (13) ning Brasiilia kaevandus- ja energeetikaministeeriumi (14) statistilistel andmetel ning Brasiilia äriühingu Sylvamo Ltda. ametlikul veebisaidil avalikult kättesaadaval teabel (15).

(35)

Statistilised andmed näitavad, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil imporditi kaetud kvaliteetpaberit HRVst liitu alla 200 tonni. Komisjon leidis, et see kogus ei ole esindav, kuna moodustab vähem kui 1 % vaatlusaluse toote koguimpordist liitu. Seetõttu ei saa Hiinast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul liitu imporditud koguste põhjal koostada mõtestatud dumpinguanalüüsi. Seepärast keskenduti uurimises dumpingu kordumise tõenäosusele.

(36)

Kuna aegumise läbivaatamise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis osutasid HRV puhul oluliste moonutuste olemasolule alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, algatas komisjon uurimise alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(37)

Komisjon saatis Hiina valitsusele küsimustiku, et saada väidetavate oluliste moonutuste uurimiseks vajalikku teavet. Lisaks kutsus komisjon algatamisteates kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad, esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Hiina valitsus ei vastanud küsimustikule ja huvitatud isikud ei esitanud ühtegi märkust alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta.

(38)

Komisjon märkis algatamisteate punktis 5.3.2 ka, et olemasolevat tõendusmaterjali arvesse võttes valis ta algul alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt sobivaks võrdlusriigiks Indoneesia, et teha normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal. Uurimisperioodil muutus Indoneesia suurema keskmise sissetulekuga riigist väiksema sissetulekuga riigiks (16). Seepärast teatas komisjon, et uurib muid võimalikke riike kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidega.

(39)

Komisjon teavitas 20. veebruaril 2023 teatega huvitatud isikuid asjakohastest allikatest, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks, käsitades võrdlusriigina Brasiiliat. Samuti teavitas ta huvitatud isikuid sellest, et määrab müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks võrdlusriigi Brasiilia tootja Sylvamo Ltda. kohta kättesaadava teabe põhjal. Märkused saadi ainult taotluse esitajatelt ja neid käsitletakse allpool punktis 3.3.4.

(40)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on öeldud, et „[k]ui [---] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(41)

Nagu allpool on selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning Hiina valitsuse ja eksportivate tootjate koostööst keeldumist arvesse võttes oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(42)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b on sätestatud: „Olulised moonutused on moonutused, mis esinevad siis, kui teatatud hinnad või kulud, sealhulgas tooraine- ja energiakulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude abil, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine. Oluliste moonutuste olemasolu hindamisel võetakse muu hulgas arvesse ühe või mitme järgmise asjaolu võimalik mõju:

(43)

Kuna alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b esitatud loetelu ei ole kumulatiivne, ei tule oluliste moonutuste kindlakstegemisel arvesse võtta kõiki asjaolusid. Ühtlasi võib loetelu eri asjaolude esinemise tõestamiseks kasutada samu fakte. Järeldused oluliste moonutuste kohta artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses tuleb teha siiski kõigi olemasolevate tõendite põhjal. Moonutuste olemasolu üldisel hindamisel võib arvesse võtta ka ekspordiriigi üldist konteksti ja olukorda, eriti kui ekspordiriigi majandusliku ja halduskorra peamised elemendid annavad valitsusele olulise võimu sekkuda majandusse sellisel viisil, et hinnad ja kulud ei kujune turujõudude vaba arengu tulemusel.

(44)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis c on sätestatud: „Kui komisjon on täheldanud faktidel põhinevaid märke punktis b osutatud võimalike oluliste moonutuste kohta teatavas riigis või selle riigi teatavas sektoris ning kui see on käesoleva määruse tulemuslikuks kohaldamiseks vajalik, koostab komisjon ja teeb üldsusele kättesaadavaks aruande, milles kirjeldatakse punktis b osutatud turuolukorda selles riigis või sektoris, ning ajakohastab seda aruannet korrapäraselt“.

(45)

Selle sätte kohaselt on komisjon avaldanud HRV kohta riigiaruande (edaspidi „aruanne“), (17) mis näitab riigi jõulist sekkumist majandusse paljudel tasanditel, sealhulgas konkreetseid moonutusi seoses paljude peamiste tootmisteguritega (nt maa, energia, kapital, tooraine ja tööjõud) ning konkreetsetes sektorites (nt terase- ja keemiatööstus). Aruanne lisati uurimise algatamise etapis uurimistoimikusse ja huvitatud isikutel paluti uurimise algatamise ajal uurimistoimikus sisalduvad tõendid ümber lükata, esitada nende kohta märkusi või neid täiendada.

(46)

Taotluses, milles viidatakse aruandele ja selle järeldustele turumoonutuste kohta, märgiti, et aruandes esitatud tähelepanekud asjaolu kohta, et riik mõjutab väga olulisel määral hinnakujundust ja tootmistegurite (nagu maa, energia, kapital ja materiaalsed sisendid) jaotust, on eriti asjakohased Hiina kaetud kvaliteetpaberi sektori puhul.

(47)

Hiina valitsus ei esitanud märkusi ega tõendeid, mis toetaksid või lükkaksid ümber toimikus olevaid tõendeid, sealhulgas aruannet ja taotluse esitaja esitatud lisatõendeid oluliste moonutuste esinemise kohta ja/või alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta käesoleval juhul, ning samuti ei ole komisjon saanud Hiina eksportivatelt tootjatelt märkusi.

(48)

Komisjon uuris, kas on asjakohane kasutada HRV omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon tegi seda toimikus, sealhulgas avalikult kättesaadavatel allikatel põhinevas aruandes sisalduvate tõendite alusel. Analüüsis käsitleti riigi ulatuslikku sekkumist HRV majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas seoses uurimisaluse tootega. Komisjon täiendas neid tõendeid oma uuringutega mitmesuguste kriteeriumide kohta, mis on asjakohased, et kinnitada oluliste moonutuste olemasolu HRVs.

(49)

Hiina majandussüsteem põhineb nn sotsialistliku turumajanduse kontseptsioonil. See kontseptsioon on sätestatud Hiina põhiseaduses ning HRV majandust juhitakse sellest lähtudes. Selle keskne põhimõte on, et „tootmisvahendid on sotsialistlik avalik omand, st need kuuluvad kogu rahvale ja töörahva ühisomandisse“. Riigi omanduses olev majandus on „riigi majanduse juhtiv jõud“ ning riigile on antud volitused „tagada selle tugevdamine ja kasv“ (18). Hiina majanduse üldine korraldus seega mitte ainult ei võimalda riigil oluliselt majandusse sekkuda, vaid talle on antud lausa sõnaselge volitus seda teha. Riigi omandi ülimuslikkus eraomandi suhtes on kogu õigussüsteemi läbiv põhimõte ja seda rõhutatakse üldpõhimõttena kõikides kesksetes õigusaktides. Hea näide selle kohta on Hiina asjaõigus, milles viidatakse sotsialismi esimesele etapile ja tehakse riigile ülesandeks toetada põhilist majandussüsteemi, milles on peamine roll riigi omandil. Teised omandivormid on lubatud, st seadus lubab neid arendada kõrvuti riigi omandiga (19).

(50)

Peale selle arendatakse sotsialistlikku turumajandust Hiina õiguse kohaselt Hiina Kommunistliku Partei (edaspidi „HKP“) juhtimisel. Hiina riigi ja HKP struktuurid on kõikidel tasanditel (õiguslikul, institutsioonilisel ja isiklikul) omavahel põimunud, moodustades superstruktuuri, milles HKP ja riigi rollid on teineteisest eristamatud. Pärast Hiina põhiseaduse muutmist 2018. aasta märtsis tugevnes HKP juhtiv roll veelgi, mida kinnitatakse põhiseaduse artikli 1 sõnastuses. Selle sätte esimese lause „Hiina Rahvavabariigi põhisüsteem on sotsialistlik süsteem“ järele lisati uus teine lause, mille kohaselt „Hiinale omase sotsialismi iseloomulik joon on Hiina Kommunistliku Partei juhtiv roll“ (20). See näitab, et HKP kontroll Hiina majanduse üle on väljaspool kahtlust ning kasvab veelgi. Selline juhtimine ja kontroll on Hiina süsteemile omane ning see avaldub märksa tugevamini, kui on tavapärane teistes riikides, kus valitsus rakendab üldist makromajanduslikku kontrolli vabaturujõudude toimimise piires.

(51)

Hiina riik rakendab sekkuvat majanduspoliitikat, et täita eesmärke, mis langevad kokku HKP poliitiliste sihtidega, mitte ei kajasta vabaturul valitsevaid majandustingimusi (21). Hiina ametiasutused sekkuvad majandusse mitmel moel, sealhulgas tööstuse planeerimise süsteemi ja finantssüsteemi kaudu ning regulatiivse keskkonna tasandil.

(52)

Esiteks reguleeritakse Hiina majandust üldise halduskontrolli tasandil keeruka tööstuse planeerimise süsteemiga, mis mõjutab kogu riigi majandustegevust. Asjaomased kavad hõlmavad terviklikku ja keerukat sektorite ja valdkonnaüleste tegevuspõhimõtete maatriksit ning neid kohaldatakse kõikidel valitsemistasanditel. Provintsi tasandi kavad on üksikasjalikud, samas kui riigi tasandi kavades püstitatakse üldisemaid eesmärke. Kavades määratakse kindlaks ka vahendid, mille abil toetada asjakohaseid tootmisharusid/sektoreid, ning eesmärkide saavutamise ajakavad. Mõned kavad sisaldavad siiani täpseid toodangueesmärke. Kavades tuuakse kooskõlas valitsuse prioriteetidega eraldi (positiivsete või negatiivsete) prioriteetidena välja tööstussektorid ja/või projektid ning seatakse neile konkreetsed arengueesmärgid (tööstuse moderniseerimine, rahvusvaheline laienemine jms). Nii era- kui ka riigile kuuluvad ettevõtted peavad oma äritegevust tõhusalt kohandama planeerimissüsteemiga ette nähtud oludele. Seda mitte ainult kavade siduva laadi tõttu, vaid ka seepärast, et Hiina kõikide valitsemistasandite ametiasutused järgivad kavade süsteemi ning kasutavad neile antud volitusi, sundides äriühinguid järgima kavades kehtestatud prioriteete (vt ka punkt 3.3.2.5) (22).

(53)

Teiseks domineerivad rahaliste vahendite eraldamise tasandil HRV finantssüsteemis riigi omanduses olevad äri- ja arengupangad. Laenuandmise põhimõtteid välja töötades ja rakendades peavad need pangad järgima valitsuse tööstuspoliitika eesmärke, selle asemel et hinnata eelkõige asjaomase projekti majanduslikku kasu (vt ka punkt 3.3.2.8) (23). Sama kehtib Hiina finantssüsteemi muude osade puhul, nagu aktsiaturud, võlakirjaturud, erakapitaliturud jne. Need finantssektori osad on institutsiooniliselt ja tegevuse seisukohast üles ehitatud nii, et nende eesmärk ei ole saavutada finantsturgude võimalikult tõhus toimimine, vaid tagada kontroll ning võimaldada riigil ja HKP-l sekkuda (24).

(54)

Kolmandaks sekkub riik majandusse mitmel viisil reguleeriva keskkonna tasandil. Näiteks kasutatakse riigihanke-eeskirju korrapäraselt poliitilistel eesmärkidel, mitte majanduse tõhustamiseks, kahjustades sellega turupõhiseid põhimõtteid asjaomases valdkonnas. Kohaldatavates õigusaktides on konkreetselt sätestatud, et riigihankeid korraldatakse selleks, et aidata kaasa riigi poliitiliste eesmärkide saavutamisele. Samas ei ole nende eesmärkide laadi kindlaks määratud, mistõttu on otsuseid tegevatel organitel ulatuslik kaalutlusruum (25). Ka investeeringute valdkonnas on Hiina valitsusel märkimisväärne kontroll ja mõju nii riiklike kui ka erasektori investeeringute sihtotstarbe ja ulatuse üle. Ametiasutused kasutavad investeeringute taustauuringuid ning investeeringutega seotud mitmesuguseid stiimuleid, piiranguid ja keelde olulise vahendina tööstuspoliitika eesmärkide saavutamiseks, näiteks riigi kontrolli säilitamiseks põhisektorite üle või omamaise tööstuse toetamiseks (26).

(55)

Kokkuvõttes põhineb Hiina majandusmudel teatavatel põhiaksioomidel, millega võimaldatakse ja soodustatakse mitmesugust riigi sekkumist. Riigi selline oluline sekkumine on vastuolus turujõudude vaba toimimisega ning moonutab ressursside tõhusat eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega (27).

(56)

HRVs moodustavad olulise osa majandusest ettevõtted, mis on riigi omanduses või tegutsevad selle kontrolli ja/või poliitilise järelevalve või juhtimise all.

(57)

Kuigi kaetud paberi tootmisharus ei näi riigi omandi määr olevat märkimisväärne, on Hiina valitsusel osalus mitmes tootjas, näiteks Hiina suurimas paberitootmisettevõttes Shandong Chenming Paper Holding (28). Chenming Paper Holding kuulub äriühingule Chenming Holdings (15,2 %), mis omakorda kuulub (45,2 %) täielikult riigi omanduses olevale äriühingule Shandong Shouguang Jinxin Investment Development Holding Group Co., Ltd. (29). Võttes samuti arvesse, et HKP sekkumised operatiivsete otsuste tegemisse on saanud reegliks ka eraettevõtetes, (30) kusjuures HKP on hakanud juhtima peaaegu kõiki riigi majanduse aspekte, on HKP struktuuride kaudu äriühingutele avaldatava riigi mõju tulemus, et ettevõtjad on valitsuse kontrolli ja poliitilise järelevalve all, kuna riigi ja partei struktuurid on HRVs omavahel väga tugevalt seotud.

(58)

See on ilmne ka Hiina paberitootjate ühenduse (valdkondlik tööstusliit) tasandil. Selle põhikirja artikli 3 kohaselt allub Hiina paberitootjate ühendus „Hiina Kommunistliku Partei üldisele juhtimisele“ ning „nõustub registreerimise ja parteitöö juhtimise eest vastutavate üksuste ning tööstuse eest vastutavate haldusosakondade ärialase juhendamise, järelevalve ja juhtimisega“ (31).

(59)

Seega ei saa turutingimustel tegutseda isegi uurimisaluse toote sektori eraomandis olevad tootjad. Sektoris on nii riigile kuuluvad kui ka eraettevõtted poliitilise järelevalve ja juhtimise all, nagu on selgitatud ka punktis 3.3.2.5.

(60)

Peale majanduse kontrollimise riigile kuuluvate ettevõtete kaudu ja muude vahenditega saab Hiina valitsus mõjutada hindu ja kulusid, tagades ettevõtetes riigi esindatuse. Kuigi Hiina õigusaktides ette nähtud asjaomaste riigiasutuste õigust nimetada ametisse ja kutsuda tagasi riigile kuuluvate ettevõtete juhtivtöötajaid võib käsitada vastava omandiõigusena, (32) on nii riigi- kui ka eraettevõtetes tegutsevad HKP rakukesed veel üks oluline kanal, mille kaudu riik saab äriotsuseid mõjutada. HRV äriühinguõiguse kohaselt tuleb igas äriühingus luua HKP organisatsioon (millesse kuulub vähemalt kolm partei liiget, nagu on sätestatud HKP põhikirjas (33)) ning äriühing peab tagama selle tegevuseks vajalikud tingimused. Näib, et varem ei ole seda nõuet alati järgitud või selle täitmist rangelt tagatud. Ent alates vähemalt 2016. aastast on HKP kindlustanud oma õigust kontrollida äriühingutes tehtavaid äriotsuseid poliitilise põhimõttena, (34) sh avaldades eraettevõtetele survet, et seada nn patriotism esikohale ja järgida partei põhimõtteid (35). On teada, et 2017. aastal olid parteirakukesed olemas 70 %-l ligi 1,86 miljonist eraettevõttest ning et suurenes surve anda HKP organisatsioonidele äriühingutes äriotsuste tegemisel viimane sõna (36). Neid eeskirju kohaldatakse üldiselt Hiina majanduse kõigis sektorites, sealhulgas uurimisaluse toote tootjate ja nende sisendite tarnijate puhul.

(61)

Lisaks avaldati 15. septembril 2020 dokument pealkirjaga „HKP keskkomitee peabüroo suunised uuel ajastul erasektoris ühisrinde töö tõhustamiseks“ (edaspidi „suunised“), (37) mis laiendas parteikomiteede rolli eraettevõtetes veelgi. Nende suuniste punktis II.4 on sätestatud, et „[m]eil tuleb suurendada partei üldist suutlikkust juhtida erasektoris ühisrinde tegevust ja tõhustada selles valdkonnas tehtavat tööd“, ning punktis III.6 on öeldud, et „[e]raettevõtetes tuleb veelgi enam tõhustada parteitööd, võimaldada parteirakukestel täita oma ülesannet tõhusalt ja kindlalt ning lasta partei liikmetel tegutseda eeskujude ja teerajajatena“. Seega rõhutatakse nende suunistega HKP rolli olulisust äriühingutes ja teistes erasektori üksustes ning püütakse seda suurendada (38).

(62)

Uurimine on kinnitanud, et kaetud paberi tootmisharus juhtival kohal olevad töötajad on üldjuhul ka HKP liikmed või täidavad parteiülesandeid. Näiteks Shandong Chenming Paper Group Co., Ltd. juhatuse esimees on samal ajal äriühingu parteikomitee sekretär (39). Äriühingu Shandong Chenming Paper veebisaidil avaldatud artiklis kirjeldati täpsemalt kontserni kohustust rakendada Hiina Kommunistliku Partei 20. üleriigilisel kongressil vastu võetud otsuseid ning „rakendada täielikult, täpselt ja terviklikult uut arengukontseptsiooni, keskenduda põhitegevusele, tugevdada tööstust, jääda pühendunuks ja sihikindlaks ning teha uusi suuri saavutusi Hiinale omasel moderniseerimisel“ (40). Koosolekul kontserni juhatuse esimehega kinnitas kohaliku tasandi parteikomitee sekretär, et „kohalik parteikomitee ja kohalik omavalitsus jätkavad ettevõtluskeskkonna optimeerimist, [---] koordineerivad ettevõtete tootmis- ja tegevusprotsessi raskuste ja probleemide lahendamist ning lahendavad neid piisavalt aegsasti ning toetavad täielikult Chenmingi tootmise stabiliseerimisel ja suurendamisel, et saavutada veelgi kiirem areng“ (41).

(63)

Lisaks väljendas kontserni juhatuse esimees „kohalikule parteikomiteele ja kohalikule omavalitsusele oma tänu äriühingu arengu toetamise eest“ ning kinnitas, et „äriühing kasutab ära võimalusi ning teeb kohaliku parteikomitee ja kohaliku omavalitsusega aktiivset koostööd seoses metsatööstuse struktuuri ja arenguga“ (42). Sellise sekkumise kohta on tõendeid ka muude kaetud paberi tootmisharu äriühingute puhul. Näiteks Shandong Sun Paper Co., Ltd. juhatuse esimees ja peadirektor, kes on ühtlasi parteikomitee sekretär, (43) märkis, et „ilma partei reformi- ja avamispoliitikata ei areneks Sun Paper edasi; ilma partei ja valitsuse toetuseta ei oleks Sun Paper oma hiilgust saavutanud“ (44).

(64)

Riigi esindatus ja sekkumine finantsturgudel (vt ka punkt 3.3.2.8 allpool) ning tooraine ja muude sisendite tarnimisel avaldavad turule täiendavat moonutavat mõju (45). Seega võimaldab riigi esindatus äriühingutes kaetud paberi ja muudes tootmisharudes (näiteks finants- ja sisendisektoris) Hiina valitsusel hindu ja kulusid mõjutada.

(65)

Hiina majanduse juhtimine põhineb suurel määral keerukal planeerimissüsteemil, millega määratakse kindlaks prioriteedid ja eesmärgid, millele keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused peavad keskenduma. Asjaomased kavad on kehtestatud kõikidel valitsemistasanditel ja need hõlmavad peaaegu kõiki majandussektoreid. Kavades seatud eesmärgid on siduvad ja kõikide haldustasemete ametiasutused jälgivad nende kavade rakendamist vastaval madalamal valitsemistasandil. Üldiselt toob HRV planeerimissüsteem kaasa ressursside eraldamise sektoritele, mille valitsus on määratlenud strateegiliste või muul viisil poliitiliselt olulistena, selle asemel et neid jaotataks kooskõlas turujõududega (46).

(66)

Hiina ametiasutused on kehtestanud mitu poliitikameedet, mis suunavad uurimisaluse toote sektori toimimist. Esiteks on kaetud paberiga seotud tehnoloogiad loetletud soodustatud tootmisharude hulgas Hiina 2019. aastal välja antud tööstuses struktuurimuudatuste tegemise suuniskataloogis, (47) mis annab märku ametiasutuste kavatsusest luua sektori arengut soodustav regulatiivne keskkond ja võib ka aidata tootmisharul pääseda juurde rahastamisele. Lisaks täpsustatakse kataloogis peamisi tootmiseesmärke, näiteks seoses puitmassi eri vormidega, (48) viidatakse tõhusamate puitmassi ja paberi tootmise seadmete arendamisele (49) ning nimetatakse erinevaid paberi ja puitmassi tootmise sektoreid, mis tuleb välistada, kui toodang ei vasta aastasele tootmisvõimsusele (50). Samuti kutsutakse riiklikus 14. viisaastakukavas (51) tööstust üles „kiirendama äriühingute ümberkujundamist ja ajakohastamist sellistes olulistes tööstusharudes nagu keemiatööstus ja paberitootmine“ (52). Metsa- ja rohutööstuse arendamise 14. viisaastakukavas (53) rõhutatakse eesmärki „tugevdada traditsioonilisi tööstusharusid, [et e]dendada puidu süvatöötlemist [---], toetada rohe- ja digipööret sellistes majandussektorites nagu metsandus, puidu- ja bambusetöötlus, metsanduskemikaalide, tselluloosi- ja paberisektor (54)“ ning „kiirendada aegunud tootmismeetodite kõrvaldamist, [---] edendada tehnoloogilist ümberkujundamist ning parandada energia ja toorainete kasutamise määra“ (55).

(67)

Lisaks rakendatakse riigi tasandi poliitikat seoses kaetud paberi tootmisharuga piirkondlikul tasandil vastavate planeerimisdokumentide abil. Shandongi provintsi 14. viisaastakukavas (56) tugeva tootmisprovintsi rajamise kohta on märgitud: „14. viisaastakukava lõpuks [---] on raua ja terase, mitteraudmetallide, kodumasinate, paberitootmise ja muude tootmisharude maht riigi kolme suurima hulgas“, (57) lisaks on nõutud optimeeritud eelarvepõhist ja maksualast rahalist toetust (58) ning märgitud sõnaselgelt: „[p]rovintsi, linna ja maakonna tasandi rahandusosakonnad tugevdavad rahaliste vahendite koordineerimist ning võtavad täielikult kasutusele sellised meetodid nagu omakapitaliinvesteeringud, laenuintresside soodustused ning tagantjärele antavad preemiad ja subsiidiumid, et suurendada toetust töötlevale tööstusele“ (59). Shandongi provintsi tegevuskavas, mis käsitleb tugevat kõrgtehnoloogilise tootmise provintsi (2022–2025), (60) märgib kohalik omavalitsus, et „[p]rovintsi juhtival väikerühmal on tugeva tootmisprovintsi rajamisel ulatuslik ja koordineeriv roll ning provintsivalitsuse otseses alluvuses olevad asjaomased osakonnad täidavad nõuetekohaselt oma ülesandeid. Parteikomiteede peamised vastutavad seltsimehed ning linna ja maakonna tasandi omavalitsused tuginevad teadusuuringutele ja ressursside kasutuselevõtule ning asuvad rakendamise edendamisel juhtpositsioonile“ (61). Lisaks sisaldab Jiangsu provintsi CO2 heite pöördepunkti käsitlev tegevuskava, mida kohaldatakse Jiangsu tootmisharude ja põhisektorite suhtes, (62) juhiseid „[t]raditsiooniliste tootmisharude, [---] näiteks paberitootmise [---] ümberkujundamise ja ajakohastamise kiirendamiseks“ (63). Nende ja muude vahenditega juhivad ja kontrollivad Hiina ametiasutused seega peaaegu kõiki selle sektori arendamise ja toimimise aspekte.

(68)

Kokkuvõttes on Hiina valitsus kehtestanud meetmed, et motiveerida ettevõtjaid järgima kaetud paberi tootmisharuga seotud avaliku poliitika eesmärke. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

(69)

Toimikus sisalduva teabe kohaselt ei ole Hiina pankrotisüsteem piisav, et saavutada selle peamisi eesmärke, nagu nõuete õiglane rahuldamine ja võlgade õiglane tasumine ning võlausaldajate ja võlgnike seaduslike õiguste kaitsmine. See näib olevat tingitud asjaolust, et kuigi Hiina pankrotiõigus põhineb vormiliselt põhimõtetel, mis sarnanevad nendega, mida kohaldatakse muude riikide kui HRV asjaomastes seadustes, iseloomustab Hiina süsteemi see, et seaduse täitmine jäetakse süstemaatiliselt tagamata. Pankrottide arv on riigi majanduse suurusega võrreldes väga väike, muu hulgas ka seetõttu, et maksejõuetusmenetlusel on palju puudusi, mis tegelikkuses ei soodusta pankrotiavalduste esitamist. Lisaks on riigil maksejõuetusmenetluses endiselt tugev ja aktiivne roll, mis sageli mõjutab otseselt menetluse tulemust (64).

(70)

Peale selle on HRV omandiõigussüsteemi puudused eriti ilmsed seoses maaomandi ja maakasutusõigustega (65). Kogu maa kuulub riigile (ühisomandis olev maapiirkondade maa ja riigi omandis olev linnamaa) ja selle eraldamine oleneb ainuüksi riigist. Kehtestatud on õigusnormid, mille eesmärk on maakasutusõiguste andmine läbipaistvalt ja turuhindadega, näiteks pakkumismenetlusi korraldades. Ent sageli neid õigusnorme ei järgita ning teatavad ostjad saavad maa tasuta või turuhinnast madalama hinnaga (66). Lisaks järgivad ametiasutused maa eraldamisel sageli konkreetseid poliitilisi eesmärke, näiteks rakendavad majanduskava (67).

(71)

Sarnaselt teiste Hiina majandussektoritega kohaldatakse uurimisaluse toote tootjate suhtes tavapäraseid Hiina pankroti-, äriühingu- ja asjaõiguse eeskirju. Selle tulemusel mõjutavad ka neid äriühinguid ülevalt alla suunatud moonutused, mis tulenevad pankrotiõiguse ja asjaõiguse diskrimineerivast kohaldamisest või asjaomaste õigusnormide ebapiisavast täitmise tagamisest. Olemasolevate tõendite põhjal võib järeldada, et need kaalutlused kehtivad täielikult ka metsandus- ja puidusektoris. Käesoleva uurimise käigus ei ilmnenud midagi, mis need järeldused kahtluse alla seaks.

(72)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldas komisjon, et pankrotiõigust ja asjaõigust kohaldatakse uurimisaluse toote sektoris diskrimineerival viisil või nende täitmise tagamine on ebapiisav.

(73)

Turupõhiste palkade süsteemi ei saa HRVs täielikult välja arendada, sest töötajate ja tööandjate õigus kollektiivsele esindamisele on pärsitud. HRV ei ole ratifitseerinud mitut olulist Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni, eelkõige neid, mis käsitlevad ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi (68). Siseriikliku õiguse kohaselt tegutseb riigis ainult üks ametiühing. Ent see organisatsioon ei ole riigivõimust sõltumatu ning tegeleb kollektiivläbirääkimiste pidamise ja töötajate õiguste kaitsega väga vähe (69). Peale selle piirab Hiina töötajate liikuvust leibkondade registreerimise süsteem, mille kohaselt on sotsiaalkindlustushüvitised ja muud toetused täismahus kättesaadavad ainult asjaomase halduspiirkonna elanikele. See tähendab tavaliselt, et töötaja, kes ei ole end elanikuks registreerinud, satub ebasoodsasse tööolukorda ning tema sissetulek on väiksem kui registreeritud elukohaga töötajatel (70). Need asjaolud põhjustavad HRVs palgakulude moonutusi.

(74)

Ühtegi tõendit ei esitatud selle kohta, et kaetud paberi tootmisharus ei kohaldata eespool kirjeldatud Hiina tööõigussüsteemi. Seega mõjutavad sektorit palgakulude moonutused nii otseselt (vaatlusaluse toote või selle tootmiseks vajaliku põhitooraine valmistamisel) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga kapitalile või sisenditele, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse HRVs sama tööhõivesüsteemi).

(75)

HRV ettevõtjate juurdepääsu kapitalile moonutavad mitmesugused asjaolud. Esiteks iseloomustab Hiina finantssüsteemi riigile kuuluvate pankade tugev positsioon (71) ning need pangad lähtuvad rahastamisvõimalusi pakkudes muudest kriteeriumidest kui projekti majanduslik elujõulisus. Sarnaselt riigile kuuluvate mittefinantsettevõtetega ei ole pangad riigiga seotud mitte ainult omandi kaudu, vaid ka isiklike suhete kaudu (suurte riigile kuuluvate finantsettevõtete tippjuhid nimetab lõplikult ametisse HKP), (72) ning sarnaselt riigile kuuluvate mittefinantsettevõtetega rakendavad ka pangad korrapäraselt Hiina valitsuse kindlaks määratud avalikku poliitikat. Seda tehes täidavad pangad sõnaselgelt sätestatud juriidilist kohustust lähtuda oma tegevuses riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu vajadustest ning järgida riigi tööstuspoliitikat (73). Sellele lisanduvad täiendavad kehtivad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse soodustatud või muidu tähtsaks peetavatesse sektoritesse (74).

(76)

Kuigi tunnistatakse, et mitmesugustes õigusaktides sätestatu kohaselt tuleb järgida pankade tavapärast käitumisviisi ja täita usaldatavusnõudeid, näiteks uurida laenaja krediidivõimelisust, viitavad kaalukad tõendid, sealhulgas kaubanduse kaitsemeetmete uurimise järeldused (75) sellele, et neil sätetel on eri õigusaktide kohaldamisel vaid teisejärguline roll.

(77)

Näiteks on Hiina valitsus selgitanud, et isegi eraomandis olevate äripankade otsused peab HKP üle vaatama, kuna need peavad olema kooskõlas riikliku poliitikaga. Üks riigi kolmest peamisest eesmärgist panganduse juhtimise valdkonnas on tugevdada partei juhtrolli pangandus- ja kindlustussektoris, sealhulgas tegevuse ja juhtimisega seotud teemadel (76). Samuti tuleb nüüd äripankade tulemuslikkuse hindamise kriteeriumides võtta arvesse eelkõige seda, kuidas nad „teenivad riiklikke arengueesmärke ja reaalmajandust“, ning eriti seda, kuidas nad „teenivad strateegilisi ja arenevaid tööstusharusid“ (77).

(78)

Lisaks on võlakirja- ja krediidireitingud mitmesugustel põhjustel sageli moonutatud, sealhulgas seetõttu, et riskihindamist mõjutab ettevõtte strateegiline tähtsus Hiina valitsuse jaoks ning valitsuse kaudse tagatise tugevus. Hinnangute kohaselt võib kindlalt väita, et Hiina krediidireitingud vastavad süstemaatiliselt madalamatele rahvusvahelistele reitingutele (78).

(79)

Sellele lisanduvad täiendavad kehtivad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse soodustatud või muidu tähtsaks peetavatesse sektoritesse (79). Seetõttu antakse laene pigem riigile kuuluvatele ettevõtetele, suurtele heade sidemetega eraettevõtetele ja peamistes tööstussektorites tegutsevatele ettevõtetele, mis tähendab, et kapitali kättesaadavus ja kapitalikulu ei ole kõikide turuosaliste jaoks võrdsed.

(80)

Teiseks on laenukasutuse kulutused hoitud kunstlikult väikesed, et soodustada investeeringute kasvu. Seetõttu kasutatakse liiga palju kapitaliinvesteeringuid ja investeeringutasuvus on järjest väiksem. Seda kinnitab ettevõtete finantsvõimenduse suurenemine riigisektoris, olenemata kasumlikkuse järsust vähenemisest, mis viitab sellele, et pangandussüsteemis kasutatav mehhanism ei vasta tavapärastele äritingimustele.

(81)

Kolmandaks, kuigi 2015. aasta oktoobris jõuti nominaalse intressimäära liberaliseerimiseni, ei ole hinnasignaalid tingitud siiski vabaturujõudude toimimisest, vaid neid mõjutavad valitsuse põhjustatud moonutused. Viitintressimääraga või sellest madalama määraga laenude osatähtsus moodustas 2018. aasta lõpus endiselt vähemalt kolmandiku kõigist antud laenudest (80). HRV ametlik meedia on hiljuti teatanud, et HKP kutsus üles „juhtima laenuturu intressimäära allapoole“ (81). Kunstlikult madalate intressimäärade tõttu kehtestatakse omahinnast madalamad hinnad ning see põhjustab kapitali ülemäärast kasutamist.

(82)

Üldine laenumahu kasv HRVs viitab kapitalipaigutuse tõhususe halvenemisele, ilma et oleks mingeid märke laenuandmise karmistamisest, nagu oleks ootuspärane moonutusteta turukeskkonnas. Seetõttu on viivislaenude arv kiiresti suurenenud, kusjuures Hiina valitsus on mitu korda otsustanud kas vältida maksejõuetusi, luues nn zombie-ettevõtteid, või kanda võlad üle (nt ühinemistega ja võlgade vahetamisega omakapitali vastu) ilma üldist võlaprobleemi lahendamata või selle põhjusi kõrvaldamata.

(83)

Hoolimata turu liberaliseerimiseks tehtud sammudest mõjutavad HRV ärilaenude süsteemi olulised moonutused, mille põhjus on riigi pidev ulatuslik sekkumine kapitaliturgudel. Seetõttu mõjutab riigi oluline sekkumine finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(84)

Käesolevas uurimises leidis komisjon, et lisaks eespool nimetatud avalikule poliitikale, millega kaetud paberi tootmisharu toetatakse, toetab Hiina valitsus sektori äriühinguid ka rahaliselt. Äriühingu Shandong Chenming Paper Holding 2022. aasta aruandes loetleb äriühing mitu 2022. aastaks antud valitsuse toetust, mis jagunevad järgmise nelja projekti vahel:

(85)

Komisjon märkis, et aruandes kirjeldatud moonutused on Hiina majandusele iseloomulikud. Olemasolevad tõendid näitavad, et punktides 3.3.2.2–3.3.2.5 ja aruande I osas kirjeldatud Hiina süsteemi asjaolud ning tunnusjooned esinevad kogu riigis ja kõikides majandussektorites. Sama kehtib ka eespool punktides 3.3.2.6–3.3.2.8 ja aruande II osas esitatud tootmistegurite kirjelduse kohta.

(86)

Komisjon tuletab meelde, et uurimisaluse toote tootmiseks on vaja teatavaid sisendeid. Kui kaetud paberi tootjad ostavad/tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgelt samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitalipaigutuse moonutused. Peale selle kohaldatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(87)

Seetõttu ei ole asjakohane kasutada uurimisaluse toote omamaiseid müügihindu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses ning samuti on kõigi sisendite (sh tooraine, energia, maa, rahastamise, tööjõu jne) kulud ebausaldusväärsed, sest nende hinnakujundust mõjutab riigi ulatuslik sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande I ja II osas. Riigi sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitalipaigutuse, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal HRVs. See tähendab näiteks, et iga sisendit, mis on toodetud HRVs eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jne kohta. Hiina valitsus ega eksportivad tootjad ei ole käesoleva uurimise käigus esitanud ühtegi tõendit ega väidet, mis tõendaks vastupidist.

(88)

Punktides 3.3.2.1–3.3.2.9 esitatud analüüs, mis hõlmab kõikide olemasolevate tõendite hindamist HRV sekkumise kohta nii oma majandusse üldiselt kui ka uurimisaluse toote sektorisse, näitab, et uurimisaluse toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude mõjul, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu näitab ühe või mitme selles punktis loetletud asjakohase asjaolu tegelik või võimalik mõju. Seda arvesse võttes ja kuna Hiina valitsus ei teinud koostööd, järeldas komisjon, et käesoleval juhul ei ole sobiv kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid.

(89)

Seetõttu arvutas komisjon normaalväärtuse ainult tootmis- ja müügikulude põhjal, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, st käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on kirjeldatud järgmises punktis.

(90)

Võrdlusriigi valimisel tuleks lähtuda kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest:

(91)

Nagu on selgitatud põhjenduses 39, avaldas komisjon 20. veebruaril 2023 teate normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikate kohta. Selles teates kirjeldati asjakohaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid ning teavitati huvitatud isikuid komisjoni kavatsusest käsitada käesoleval juhul sobiva võrdlusriigina Brasiiliat, kui leiab kinnitust oluliste moonutuste olemasolu vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a.

(92)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikes 6a loetletud kriteeriumidega leidis komisjon, et Brasiilia on riik, mille majanduse arengutase on sarnane HRV omaga. Maailmapank on liigitanud Brasiilia kogurahvatulu alusel suurema keskmise sissetulekuga riigiks. Lisaks tehti kindlaks, et Brasiilia on riik, kus toodetakse vaatlusalust toodet ja kus asjakohased avalikud andmed olid kergesti kättesaadavad.

(93)

Lõpetuseks, arvestades koostöö puudumist ja kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Brasiilia on sobiv võrdlusriik, ei olnud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimase lause kohaselt vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset.

(94)

Koostöö puudumise tõttu ja arvestades, et Brasiilia vastab alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele, valis komisjon Brasiilia sobivaks võrdlusriigiks.

(95)

Teates normaalväärtuse määramiseks kasutatavate asjakohaste allikate kohta loetles komisjon kõik tootmistegurid, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida kasutatakse uurimisaluse toote tootmisel, lähtudes taotluse esitaja aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teabest. Lisaks märkis komisjon, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta enamiku tootmisteguritega (eelkõige toorainega) seotud moonutamata kulude kindlakstegemiseks GTAd. Samuti teatas komisjon, et ta kasutab ILOSTATi (86) teavet töötleva tööstuse moonutamata tööjõukulude kindlakstegemiseks ning Brasiilia kaevandus- ja energeetikaministeeriumi avalikke elektri- ja gaasitariife (87). Seejärel, nagu on selgitatud põhjenduses 98, otsustas komisjon kasutada tööjõukulude kindlaksmääramiseks Brasiilia geograafia- ja statistikainstituudi andmeid (88).

(96)

Lõpuks märkis komisjon, et põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlakstegemiseks kasutab ta ainult ühe uurimisaluse toote Brasiilia tootja Sylvamo Ltda. finantsandmeid, nagu on mainitud allpool põhjenduses 100. Kindlaks määratud võrdlusriigi kohta märkusi ei esitatud. Siiski saadi taotluse esitajatelt märkusi mitme eespool nimetatud teates käsitletud punkti kohta, nagu on kirjeldatud allpool.

(97)

Taotluse esitajad väitsid esiteks, et komisjon ei võtnud arvesse teatavaid HS-koodideta tooraineid (täiteained, pigmendid (muud), sideained (muud), lisaained, muud). Asjaolu, et neid tooraineid ei ole esitatud normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatavaid asjakohaseid allikaid käsitlevas teates esitatud toorainete tabelis, ei tähenda siiski, et neid ei võetud arvesse. Neid tooraineid võeti komisjoni arvutustes siiski arvesse kulumaterjalidena. Üksikasjalikumalt peab komisjon aegumise läbivaatamise raames üksnes kindlaks tegema, kas dumpingu jätkumine või kordumine on tõenäoline. Võttes arvesse põhjenduses 122 esitatud järeldust (märkimisväärse) hinnaerinevuse kohta võrreldes ülejäänud maailma suunatud müügi arvestusliku normaalväärtusega läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja sellele järgnenud järeldust dumpingu kordumise tõenäosuse kohta, ei pidanud komisjon käesolevas uurimises hinnadumpingu suurust kindlaks tegema. Lisaks moodustasid kõnealuste toorainete kulud üksnes väikese osa tootmise kogukuludest. Seetõttu võeti neid arvesse kulumaterjalidena, kasutades taotluse esitaja esitatud kuluprotsente (kokku ligikaudu 7 %).

(98)

Teiseks nõudis taotluse esitaja eri liiki tööjõukulude kohandatud võrdlusaluseid, milles eristatakse eri liiki töötajaid. Taotluse esitaja aga ei esitanud Brasiilia kohta selliseid tööjõukulude andmeid, mis võimaldaksid eristada eri liiki töötajaid. Lisaks, kui komisjon oleks tööjõu võrdlusaluseid selliselt eristanud ja arvestades tööjõukulude suhtelist osakaalu tootmise kogukuludes, oleks arvestusliku normaalväärtuse ja kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinna vahe muutus marginaalne. Samuti ei ole komisjon aegumise läbivaatamise kontekstis kohustatud arvutama täpset dumpingumarginaali, vaid tegema kindlaks, kas esineb dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosus. Selleks et paremini kajastada töötleva tööstuse palku läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, otsustas komisjon siiski kasutada töötleva tööstuse töötajate kuupalkade allikana ILOSTATi andmete asemel (mille kasutamisest teatati teates normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatavate allikate kohta) Brasiilia geograafia- ja statistikainstituudi andmeid, (89) tuginedes 2021. aastal Brasiilias nädalas keskmiselt töötatud tundidele.

(99)

Kolmandaks palus taotluse esitaja võtta arvesse ka tootmise üldkulusid (masinate amortisatsioon, kaudne tööjõukulu, pakkimiskulud). Nagu on aga selgitatud põhjenduses 109, oli komisjon neid kulusid juba arvutustes arvesse võtnud, kasutades aegumise läbivaatamise taotluses esitatud kuluprotsente.

(100)

Neljandaks vaidlustas taotluse esitaja asjaolu, et komisjon ei kasutanud oma arvutustes Brasiilia suurima kaetud kvaliteetpaberi tootja Suzano S.A. kasumit ning müügi-, üld- ja halduskulusid ning et ta võttis arvesse ainult üht teist uurimisaluse tootega sarnaste toodete tootjat Sylvamo Ltda. Selles küsimuses leidis komisjon, et Suzano S.A. kasumi ning müügi-, üld- ja halduskulude kogusumma ei ole esindav võrreldes sellega, mida kaetud kvaliteetpaberi tootmisharu saavutaks tavapärastes turutingimustes, ning seega ei olnud see mõistlik. Sellest tulenevalt otsustas komisjon jääda oma esialgse valiku juurde kasutada põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumiprotsendi arvutamiseks üksnes Sylvamo Ltda. andmeid. Äriühingu Suzano S.A. andmete kasutamine oleks üksnes suurendanud arvutatud normaalväärtuse ja kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade vahelist erinevust, mida on kirjeldatud põhjenduses 122. Nagu on selgitatud põhjenduses 98, ei ole komisjon kohustatud arvutama täpset dumpingumarginaali, vaid tegema kindlaks, kas dumpingu jätkumine või kordumine on tõenäoline. Seetõttu lükkas komisjon väite tagasi.

(101)

Võttes arvesse kogu taotlusel põhinevat teavet ja hiljem menetluse käigus kogutud teavet ning olles analüüsinud huvitatud isikute märkusi, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

Tabel 1

Teatava kaetud kvaliteetpaberi tootmistegurid

(102)

Selleks et teha kindlaks tooraine moonutamata hind võrdlusriigis, kasutas komisjon alusena võrdlusriigi kaalutud keskmist impordihinda (millele lisandusid imporditollimaksud), nagu see oli esitatud GTAs. Võrdlusriigi impordihind tehti kindlaks kõikidest kolmandatest riikidest (v.a HRVst) ja riikidest, mis ei ole WTO liikmed ning mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (93) I lisas, pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena.

(103)

Komisjon otsustas jätta välja HRVst pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas põhjenduses eespool, ei ole HRV omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks ettenähtud tooteid samamoodi, oli komisjon seisukohal, et samad moonutused mõjutasid ekspordihindu. Pärast HRVst võrdlusriiki suunatud impordi väljajätmist oli muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht endiselt tüüpiline.

(104)

Tavapäraselt tuleks sellistele impordihindadele lisada ka omamaised transpordihinnad. Arvestades aga koostöö puudumist ja käesoleva aegumise läbivaatamisega seotud uurimise olemust – see tähendab eesmärki uurida, kas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus või see võib korduda, mitte teha kindlaks dumpingu täpne ulatus –, otsustas komisjon, et riigisiseste transpordikuludega kohandamine ei ole vajalik. Sellise kohandamise tagajärjel normaalväärtus ja seega dumpingumarginaal üksnes suureneksid.

(105)

Otsese ja kaudse tööjõu puhul kasutati Brasiilia palkade kindlaksmääramiseks Brasiilia geograafia- ja statistikainstituudi (94) kulustatistikat. Komisjon kasutas töötleva tööstuse töötajate kuupalka ja keskmisi iganädalasi töötunde Brasiilias 2021. aastal. Selle põhjal arvutati tunnitasuks 59,57 jüaani.

(106)

Brasiilias avaldab elektrienergia hinna Brasiilia kaevandus- ja energeetikaministeerium (95). Komisjon kasutas 2021. aasta andmeid tööstusliku elektri hindade kohta ja määras hinnaks 919,96 jüaani/MWh (läbivaatamisega seotud uurimisperioodil).

(107)

Gaasikulude võrdlusaluse kindlaksmääramiseks kasutas komisjon Brasiilia kaevandus- ja energeetikaministeeriumi statistikat (96). Kasutatud hind on Brasiilia tööstustarbijate 2021. aasta gaasi keskmine ühikuhind 344,29 jüaani/MWh (läbivaatamisega seotud uurimisperioodil).

(108)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „[a]rvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulusid, mida eespool viidatud tootmistegurid ei hõlma.

(109)

Selleks et teha kindlaks tootmise üldkulude moonutamata väärtus ja kuna eksportivad tootjad ei teinud koostööd, lähtus komisjon kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kättesaadavatest faktidest. Seetõttu tegi komisjon taotluse esitaja esitatud andmetele tuginedes kindlaks tootmise üldkulude osa tootmis- ja tööjõukuludest tervikuna. Seda protsenti kohaldati tootmiskulude moonutamata väärtuse suhtes, et jõuda tootmise üldkulude moonutamata väärtuseni olenevalt toodetud mudelist.

(110)

Selleks et teha kindlaks müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi moonutamata ja põhjendatud summa, tugines komisjon äriühingu Sylvamo Ltda. uusimatele kättesaadavatele finantsandmetele (97) (2021. eelarveaasta).

(111)

Eespool öeldu alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tehasest hankimise tasandil.

(112)

Kõigepealt määras komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Kuna eksportivad tootjad koostööd ei teinud, tugines komisjon teabele, mille taotluse esitajad esitasid läbivaatamistaotluses iga teguri (materjalid ja tööjõud) kasutamise kohta uurimisaluse toote tootmisel.

(113)

Kui moonutamata tootmiskulud olid kindlaks määratud, lisas komisjon tootmise üldkulud (sealhulgas tööjõukulud), müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi, nagu on märgitud põhjendustes 109 ja 110. Tootmise üldkulud määrati kindlaks taotluse esitajate esitatud andmete põhjal ning tööjõukulud määrati kindlaks Brasiilia geograafia- ja statistikainstituudi teabe põhjal (98). Müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramisel tugineti äriühingu Sylvamo Ltda. 2021. aasta finantsaruandes esitatud võrdlusriigi väärtustele, mis põhinesid äriühingu auditeeritud raamatupidamisaruannetel (99). Komisjon lisas moonutamata tootmiskuludele järgmised kuluartiklid:

(114)

Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a ja koostöö puudumist arvesse võttes uurimisaluse toote normaalväärtuse tehasest hankimise tasandil. Selle põhjal kindlaksmääratud normaalväärtus oli 1 247,15 eurot tonni kohta.

(115)

Nagu on selgitatud põhjenduses 34, ei teinud ükski Hiina eksportiv tootja uurimise käigus koostööd ja komisjon pidi dumpingu jätkumise tõenäosuse kindlakstegemiseks kasutama kättesaadavat statistilist teavet.

(116)

Eurostati andmetel oli Hiinast liitu suunatud impordi maht vaid 197 tonni, mis moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaid 0,008 % kogutarbimisest. Komisjon leidis, et selline väike impordimaht ei ole piisavalt usaldusväärne alus dumpinguanalüüsi jätkamiseks. Seetõttu keskendus komisjon uurimises dumpingu kordumise tõenäosusele juhul, kui meetmetel lastakse aeguda.

(117)

Kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 ning võttes arvesse põhjendustes 115 ja 116 esitatud kaalutlusi, uuris komisjon, kas meetmete aegumise korral on dumpingu kordumine tõenäoline. Selleks analüüsiti järgmisi elemente: kaetud kvaliteetpaberi ekspordihind Hiinast ülejäänud maailma, et hinnata Hiina eksportijate käitumist muudel turgudel; Hiina tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus ning liidu turu atraktiivsus.

(118)

Kuna Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud, kasutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kättesaadavaid fakte, et teha kindlaks Hiina ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse. Eelkõige kasutas komisjon läbivaatamistaotluses sisalduvaid andmeid, mis põhinevad Svan Data andmetel (100).

(119)

Seoses Hiina ekspordihindadega kolmandatesse riikidesse peale ELi selgitas taotluse esitaja aegumise läbivaatamise taotluses, et vaatlusalust toodet eksporditi peamiselt Hiina kaubakoodi 4810 19 all; seepärast piirdus komisjon võrdlemisel selle kaubakoodiga ja kasutas neid andmeid kättesaadavate faktidena.

(120)

Kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi keskmise tehasest hankimise tasandi hinna kindlaksmääramiseks kasutas komisjon FOB-hinda kolmandatesse riikidesse, nagu on osutatud põhjenduses 118. Hiina sadama tasandil määrati kaalutud keskmiseks FOB-hinnaks 781,22 eurot tonni kohta. Sellest hinnast lahutas komisjon läbivaatamistaotluses esitatud sisetranspordi kulud (101). Selle põhjal määrati ekspordihinnaks tehasest hankimise tasandil 755,22 eurot tonni kohta.

(121)

Selleks et väljendada arvestusliku normaalväärtuse ja tehasest hankimise tasandi ekspordihinna erinevust protsendina vastavast CIF-ekspordihinnast, arvutas komisjon kooskõlas aegumise läbivaatamise taotluses esitatud metoodikaga ka Hiinast kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi CIF-hinna. Selle metoodika kohaselt põhinesid kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi FOB-hinnale lisatud mereveokulud 2019. aasta hindadel, kuna 2020. aasta hindu mõjutas COVID-19 pandeemia ja neid ei peetud seega tüüpiliseks. Selle põhjal määrati Hiinast kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi CIF-hinnaks 844,22 eurot tonni kohta.

(122)

Seega oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tehasest hankimise tasandi ekspordihinna ja punkti 3.4.2 kohaselt arvutatud normaalväärtuse vahe, väljendatuna protsendina vastavast CIF-väärtusest, 58 %.

(123)

Selleks et analüüsida HRV tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust, võttes arvesse Hiina valitsuse ja Hiina eksportivate tootjate koostööst keeldumist ning muude usaldusväärsete andmete puudumist, tugines komisjon taotluse esitajate läbivaatamistaotluses esitatud teabele (nagu on täpsustatud põhjendustes allpool) kaetud kvaliteetpaberi ja kaetud puiduvaba paberi tootmisharu kohta, mis on laiem sektor, kuhu kaetud kvaliteetpaber kuulub.

(124)

Kuna kaetud puiduvaba paberi kohta olid andmed hõlpsamini kättesaadavad, kasutasid taotluse esitajad neid selleks, et arvutada kaetud kvaliteetpaberi osakaal toodangus ja tootmisvõimsuses.

(125)

Taotluse esitajate taotluse põhjal (102) oli 2021. aastal ülemaailmne nõudlus kaetud puiduvaba paberi järele ligikaudu 17,3 miljonit tonni ja ülemaailmne tootmisvõimsus ligikaudu 20,7 miljonit tonni. Taotluse esitajate arvutuste kohaselt oli ülemaailmne nõudlus kaetud kvaliteetpaberi järele ligikaudu 12,1 miljonit tonni ja tootmisvõimsus ligikaudu 14,5 miljonit tonni.

(126)

Taotluse esitaja sõnul oli ELis nõudlus kaetud puiduvaba paberi järele 2021. aastal ligikaudu 3,2 miljonit tonni ja ELi kaetud puiduvaba paberi tootmisvõimsus ligikaudu 5 miljonit tonni. Nagu on osutatud põhjendustes 140 ja 154, arvutas komisjon ELi nõudluseks kaetud kvaliteetpaberi järele ligikaudu 2,6 miljonit tonni ja ELi kaetud kvaliteetpaberi tootmisvõimsuseks veidi üle 4 miljoni tonni.

(127)

Hiina 2021. aasta kaetud puiduvaba paberi tootmisvõimsus oli ligikaudu 6,8 miljonit tonni ja Hiina nõudlus 4,7 miljonit tonni. Taotluse esitajate arvutuste kohaselt oli Hiina kaetud kvaliteetpaberi tootmisvõimsus 4,8 miljonit tonni ja sisenõudlus vaatlusaluse toote järele oli ligikaudu 3,3 miljonit tonni (103).

(128)

Seega oli Hiina vaba tootmisvõimsus kaetud kvaliteetpaberi tootmiseks (104) 2021. aastal vähemalt 0,9 miljonit tonni ja liigne tootmisvõimsus (105) ligikaudu 1,5 miljonit tonni, mis vastab ligikaudu 56 %-le ELi nõudlusest kaetud kvaliteetpaberi järele. Kaetud puiduvaba paberi puhul oli Hiina liigne tootmisvõimsus 2021. aastal üle 2 miljoni tonni (üle 80 % ELi tarbimisest). Liigse tootmisvõimsuse vähenemist (vt põhjendus 66) ei ole täheldatud. Seega, kui meetmetel lastakse aeguda, võib eeldada, et veelgi suuremat vaba tootmisvõimsust on lihtne suunata kaetud puiduvaba paberi tootmiselt ümber kaetud kvaliteetpaberi tootmisele, et seda toodet liidu turul müüa.

(129)

Eespool esitatu põhjal jõudis komisjon järeldusele, et Hiina eksportivatel tootjatel on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mida nad saaksid kasutada veelgi suurema hulga kaetud kvaliteetpaberi toodete tootmiseks, et neid meetmete kehtetuks tunnistamise korral liidu turule eksportida. Samuti leidis komisjon, et see ekspordipotentsiaal võib suureneda ülemaailmse ja HRV sisenõudluse eeldatava vähenemise tõttu kooskõlas viimase kümnendi suundumustega, nagu on kirjeldatud aegumise läbivaatamise taotluse punktis 5.

(130)

Nagu on märgitud põhjendustes 124–127, näitas uurimine, et liidu nõudlus kaetud kvaliteetpaberi järele on endiselt märkimisväärne. Ehkki liidu tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil, on liidu turg endiselt suuruselt teine turg maailmas (Hiina turust järgmine), moodustades ligikaudu 20 % ülemaailmsest tarbimisest. Lisaks prognoositakse HRV sisenõudluse vähenemist, mis viitab Hiina tootjate suurele vajadusele leida teisi turge, mis Hiina liigse tootmisvõimsuse vastu võtaksid.

(131)

Samuti on mitu riiki, sealhulgas Lõuna-Korea, India ja USA, kehtestanud meetmed (106) Hiina paberitoodete vastu, nagu on osutatud aegumise läbivaatamise taotluses.

(132)

Lisaks tegi komisjon kättesaadavate faktide ja eelkõige taotluse põhjal kindlaks 27 riiki, kus Hiina eksportijad müüsid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uurimisalust toodet liidu tootmisharu sihthindadest madalamate hindadega. Hiina eksport nendesse riikidesse moodustas umbes 10 % Hiina ekspordist kolmandatesse riikidesse.

(133)

Sellest tulenevalt, võttes arvesse kindlakstehtud märkimisväärset vaba tootmisvõimsust, võimalust suurendada vaba tootmisvõimsust, minnes muud liiki paberilt üle kaetud kvaliteetpaberi tootmisele, Hiina kaetud kvaliteetpaberi tootjate piiratud juurdepääsu olulistele kolmandate riikide turgudele, hinda, millega Hiina eksportivad tootjad saaksid liidu turul müüa, ning HRV sisetarbimise prognoositavat vähenemist, on tõenäoline, et kui meetmetel lastakse aeguda, suunatakse dumpinguhinnaga import ümber liitu. Seega, kui meetmetel lastakse aeguda, suureneb tõenäoliselt dumpinguhinnaga import liitu ja selle hinnad löövad liidu tootmisharu hinnad alla.

(134)

Eespool toodud kaalutlusi silmas pidades jõudis komisjon järeldusele, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral suunataks Hiina eksport tõenäoliselt liidu turule.

(135)

Võttes arvesse põhjenduses 122 nimetatud järeldusi, toetab kolmandatesse riikidesse suunatud Hiina ekspordi hindade võrdlus võrdlusriigi turu hindadega kindlalt dumpingu kordumise tõenäosust.

(136)

Lisaks, arvestades HRV märkimisväärset tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust ning liidu turu atraktiivsust ekspordile, leidis komisjon, et meetmete kehtetuks tunnistamine tooks tõenäoliselt kaasa kaetud kvaliteetpaberi dumpinguhindadega ekspordi suurenemise HRVst liitu.

(137)

Vaatlusalusel perioodil tootis liidus samasugust toodet 17 tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(138)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 3 700 000 tonni. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks makromajanduslike andmete küsimustikule esitatud liidu tootmisharu vastuse põhjal. Nagu on märgitud põhjenduses 14, kaasati valimisse kolm liidu tootjat, kelle toodang moodustas 41 % samasuguse toote kogutoodangust liidus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(139)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks liidu tootmisharult saadud makromajanduslike andmete küsimustiku vastuste ja Eurostati andmete põhjal.

(140)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 2.

Liidu tarbimine (tonnides)

(141)

Liidu tarbimine vähenes 2019. aastal 5 %, millele järgnes 2020. aastal COVID-19 puhangu tõttu järsk vähenemine 24 protsendipunkti võrra. 2021. aastat iseloomustas väike, 4 protsendipunkti suurune kasv, kuigi see ei olnud kaugeltki piisav, et jõuda tagasi kriisieelsele tasemele; kokkuvõttes vähenes liidu tarbimine vaatlusalusel perioodil kokku 25 %. Pikemat suundumust vaadates oli liidu hinnanguline tarbimine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 44 % väiksem kui esialgse uurimise uurimisperioodi tarbimine (4 572 057 tonni). Liidu tarbimise vähenemine annab tunnistust üldise nõudluse vähenemisest joonestuspaberi järele, mille põhjuseks on peamiselt arenev digitaalmeedia, mis on asendamas traditsioonilist trükimeediat.

(142)

Komisjon tegi impordimahu kindlaks Eurostati andmete põhjal. Impordi turuosa määrati kindlaks liidu tootmisharult saadud makromajanduslike andmete küsimustiku vastuste ja Eurostati andmete põhjal. Eurostati andmeid kontrolliti eelnevalt olemasoleva teabe põhjal.

(143)

Import asjaomasest riigist liitu muutus järgmiselt eksportijate puhul, kelle suhtes kohaldatakse praegu tollimaksu.

Tabel 3.

Impordi maht (tonnides) ja turuosa

(144)

Vaatlusalusel perioodil oli HRVst pärit impordi maht liitu tühine. Õigupoolest on HRVst liitu suunatud import alates meetmete kehtestamisest 2011. aastal vähenenud väheolulisele tasemele.

(145)

Nagu on märgitud eespool põhjenduses, ei peetud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil HRVst liitu suunatud kaetud kvaliteetpaberi impordi väikese mahu tõttu kõnealuse müügi hindu tüüpilisteks ning neid ei saanud kasutada järelduste tegemiseks HRVst liitu suunatud impordi hindade ja eksportivate tootjate hinnakujunduse kohta.

(146)

Lisaks Hiinale olid peamised kolmandad riigid, millest kaetud kvaliteetpaberit imporditi, Lõuna-Korea ja USA.

(147)

Liitu suunatud impordi (koond)maht ning muudest kolmandatest riikidest pärit kaetud kvaliteetpaberi impordi turuosa ja hinnasuundumused muutusid järgmiselt.

Tabel 4.

Import kolmandatest riikidest

(148)

Kuigi muudest riikidest kui HRVst liitu suunatud impordi kogumaht vaatlusalusel perioodil suurenes, püsis see väga madalal tasemel, mis kajastub ka selle kogu turuosas, mis kasvas sel perioodil 0,22 %-lt 0,95 %-le. Selle impordi keskmised hinnad olid kõrgemad kui liidu tootmisharu keskmised hinnad. Kõnealune import kolmandatest riikidest ei ole seega aidanud kaasa kahju tekkimisele ELile.

(149)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 5 hõlmas liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamine kõigi vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu seisundit mõjutanud majandusnäitajate hindamist.

(150)

Nagu on põhjenduses 138 märgitud, kasutati liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamiseks väljavõttelist uuringut.

(151)

Kahju kindlakstegemisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid kõigi liidu tootjatega seotud andmete põhjal, mis esitati liidu tootmisharu vastustes makromajanduslike andmete küsimustikule. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid andmete põhjal, mille valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid küsimustiku vastustes. Mõlemat andmekogumit kontrolliti ja need leiti olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised.

(152)

Makromajanduslikud näitajad on toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(153)

Mikromajanduslikud näitajad on keskmised ühikuhinnad, ühikukulu, tööjõukulud, laovarud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(154)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5.

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(155)

Toodang ja tootmisvõimsus vähenesid vaatlusalusel perioodil vastavalt 25 % ja 26 %. Selline toodangu ja tootmisvõimsuse vähenemine on pikaajaline suundumus, mis on seotud tööstuse kohanemisega väheneva nõudlusega, mis tuleneb meie ühiskonna digiüleminekust.

(156)

Juba enne vaatlusalust perioodi olid liidu tootjad teinud suuri ümberkorraldusi, et tulla toime digiüleminekust tingitud struktuurilise liigse ülevõimsusega, ning nende ümberkorraldustega jätkati ka vaatlusalusel perioodil. Selle tõttu, et osa tehaseid suleti ja teised tehased muudeti tehasteks, kus toodetakse muid paberitooteid peale kaetud kvaliteetpaberi, vähenes liidu kaetud kvaliteetpaberi tootmise võimsus vaatlusalusel perioodil ligikaudu 1 400 000 tonni võrra.

(157)

Tootmisvõimsust pidevalt vähendades suutis liidu tootmisharu hoida tootmisvõimsuse rakendamise vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilsena. Erand oli 2020. aasta, mil tootmisvõimsuse rakendamine oli eelnevate ja järgnevate aastatega võrreldes väiksem, peamiselt tootmise vähenemise tõttu pärast 2020. aasta COVID-19 puhangut.

(158)

Uurimine näitas, et tootmisvõimsuse rakendamise kõrge tase on paberitööstuse pikaajalise elujõulisuse seisukohast oluline tegur, sest investeeringud põhivarasse on suured ja see mõjutab keskmist tootmiskulu.

(159)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6.

Müügimaht ja turuosa (tonnides)

(160)

Vaatlusalusel perioodil vähenes müügimaht liidu turul 25 %. See vähenes 2018.–2019. aastal 5 % ja 2020. aastal vähenes müük COVID-19 pandeemia tõttu järsult veel 24 protsendipunkti võrra. 2021. aastal toimus väike, 4 protsendipunktine taastumine, kuid 2018. aastal täheldatud müügitaset ei saavutatud. Müügi vähenemine oli seotud nõudluse vähenemisega vaatlusaluse toote järele, mis võib olla seotud meie ühiskonna digiüleminekuga.

(161)

Kuna vaatlusalusel perioodil vaatlusalust toodet peaaegu üldse ei imporditud, oli liidu tootmisharu turuosa stabiilselt ligikaudu 99 %.

(162)

Vaatlusalusel perioodil ei toimunud liidu tootmisharus tootmises ja müügis mingit kasvu. Need majandusnäitajad järgisid hoopis üsna täpselt liidu tarbimises valitsevat langussuundumust.

(163)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7.

Tööhõive ja tootlikkus

(164)

Töötajate arv vähenes vaatlusalusel perioodil 22 %. See vähenemine oli perioodi jooksul stabiilne ja korrapärane. See kajastab pikaajalisi ümberkorraldusi, mida liidu tootmisharu on teinud, et tulla toime struktuurilise liigse tootmisvõimsusega, nagu on selgitatud põhjenduses 156.

(165)

Tööjõu olulise vähendamisega kaasnes võrreldav toodangu vähenemine. Selle tulemusena vähenes tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna (tonnides) töötaja kohta aastas, vaatlusalusel perioodil vaid veidi (4 %). COVID-19 pandeemia põhjustatud nõudluse järsu vähenemise tõttu vähenes tootlikkus 2020. aastal järsult 19 protsendipunkti võrra. Selle tõttu oli tootlikkus 2020. aastal kõigi aegade madalaim.

(166)

Nagu on selgitatud põhjenduses 116, ei olnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil võimalik kindlaks teha dumpingumarginaali suurust. Seepärast keskenduti uurimises dumpingu kordumise tõenäosusele juhul, kui dumpinguvastased meetmed kehtetuks tunnistatakse.

(167)

Eelmise aegumise läbivaatamise ajal ilmutas liidu tootmisharu varasema dumpingu mõjust taastumise märke. Käesoleva aegumise läbivaatamisega seotud uurimise vaatlusalusel perioodil selliseid taastumise märke ei esinenud, sest liidu tootmisharu olukord oli keeruline ja ümberkorraldamise vajadus suurendas COVID-19 pandeemia negatiivset mõju.

(168)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8.

Müügihinnad ja tootmiskulud liidus (eurodes tonni kohta)

(169)

Liidu tootmisharu keskmine ühiku müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele püsis vaatlusalusel perioodil üsna stabiilne ja langes ainult 1 %. Pärast väikest (2 %) tõusu 2019. aastal langesid hinnad 2020. aastal – COVID-19 puhangu aastal, mil hinnad langesid väiksema nõudluse tõttu – 8 protsendipunkti võrra. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tõusid hinnad nõudluse suurenemise tõttu taas: 5 protsendipunkti võrra.

(170)

Liidu tootmisharu ühiku tootmiskulu vähenes 2018.–2019. aastal 2 %. Edasine langus 3 protsendipunkti võrra 2020. aastal oli tingitud tooraine- ja energiahindade langusest. 2021. aastal tõusid tooraine- ja energiahinnad märkimisväärselt, mis tõi kaasa tootmiskulude suurenemise 11 protsendipunkti võrra ja nende üldise 6% suurenemise vaatlusalusel perioodil.

(171)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9.

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(172)

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta olid aastatel 2018–2019 stabiilsed. 2020. aastal vähenesid need 2019. aastaga võrreldes 6 %. Vahetult pärast seda suurenesid need läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tasemele, mis oli 5 % kõrgem kui 2018. aastal.

(173)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10.

Laovarud

(174)

Liidu tootmisharu lõppvarud vähenesid vaatlusalusel perioodil 29 %. See on kooskõlas toodangu ja tootmisvõimsuse vähenemisega.

(175)

Protsendina toodangust püsisid lõppvarud perioodi jooksul ligikaudu 3 % juures.

(176)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11.

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(177)

Selleks et selgitada välja valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, tegi komisjon kindlaks liidus sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Liidu tootmisharu on olnud kahjumis kogu vaatlusaluse perioodi jooksul. Võrdluseks märgitakse, et esialgses uurimises kehtestati tootmisharu sihtkasumiks 8 % (107). Liidu tootmisharu kasumlikkus kahanes vaatlusalusel perioodil –3,6 %-lt –9,5 %-le. 2019. aasta oli teiste aastatega võrreldes parim aasta – siis jõudis liidu tootmisharu kasumlikkus madalamate tootmiskulude ja kõrgete müügihindade kombinatsiooni tõttu –0,8 %ni. 2020. aastal langes kasumlikkus järsult –5,6 % tasemele, vähenedes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veelgi, –9,5 %ni.

(178)

Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Vaatlusalusel perioodil oli rahavoog positiivne ja selle suundumus kajastas suuresti kasumlikkuse kujunemist, seejuures oli 2019. aasta tugevaim.

(179)

Arvestades kaetud kvaliteetpaberi nõudluse vähenemist nii liidus kui ka välisriikides, ei teinud liidu tootmisharu investeeringuid uude tootmisvõimsusesse. Tehtud investeeringud suunati hooldusesse, kapitaliasendusse, energiatõhususe parandamisse ning ümberkorralduste tegemiseks ja keskkonnakaitsestandardite järgimise tagamiseks mõeldud meetmetesse.

(180)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. See muutus vaatlusalusel perioodil kasumiga sarnaselt.

(181)

Võttes arvesse olemasoleva võla maksumust, liidu tootmisharu kasumlikkust ja pidevalt vähenevat nõudlust kaetud kvaliteetpaberi järele, jäi liidu tootmisharu kapitali kaasamise võime vaatlusalusel perioodil piiratuks.

(182)

Vaatlusalusel perioodil andsid kahjunäitajad negatiivse pildi. Tootmisvõimsus ja toodang, müük ning tööhõive vähenesid. Kasum ja investeeringutasuvus olid kogu vaatlusalusel perioodil negatiivsed, kusjuures 2020. ja 2021. aasta olid perioodi halvimad aastad.

(183)

Negatiivseid suundumusi tootmis- ja müügimahtudes põhjustas pidevalt vähenev nõudlus kaetud kvaliteetpaberi järele nii liidus kui ka välisriikide turgudel, mistõttu pidi liidu tootmisharu jätkama ümberkorraldustega, sealhulgas sulgema osad paberitehased ja muutma teised muud tüüpi paberit tootvateks tehasteks.

(184)

Tulevikus eeldatavasti väheneb nõudlus kaetud kvaliteetpaberi järele, liidu tootmisharu olukord jääb keeruliseks ning oodata on tootmise ja tootmisvõimsuse edasist vähenemist.

(185)

Kehtivate meetmetega tagati liidu tootmisharu kaitse ja võimaldati tal säilitada vaatlusalusel perioodil suur turuosa. Liidu tootmisharu ei suutnud siiski tõsta kaetud kvaliteetpaberi hindu piisavalt üle kulusid katva taseme, et teenida kasumit. See tulenes 2018.–2019. aastal tooraine (eelkõige tselluloosi) hinna tõusust ja raskustest tõusvate hindade ülekandmisel liidu tootmisharu klientidele. 2020. aastal tabas liidu tootmisharu COVID-19 pandeemiaga seotud nõudluse ja hindade langus, mis tõi kaasa märkimisväärse kahjumi. 2021. aastat iseloomustas tooraine- ja energiahindade tõus, mis tõi kaasa tootmiskulude 11 % suurenemise ja kahjumi edasise kasvu. Lisaks pidi liidu tootmisharu kogu vaatlusaluse perioodi jooksul oma tegevust ümber korraldama ning tootmisvõimsust vähendati vaatlusalusel perioodil 26 %. See tõi kaasa lisakulud.

(186)

Eespool öeldut arvestades järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses. Sellel perioodil liidu tootmisharule tekitatud kahju ei saanud aga põhjustada HRVst pärit dumpinguhinnaga import, sest selle maht oli väga väike. Kahju tulenes peamiselt kaetud kvaliteetpaberi nõudluse vähenemisest ja sellega seotud suurtest ümberkorralduskuludest, mis mõlemad mõjutasid märkimisväärselt liidu tootmisharu kasumlikkust.

(187)

Komisjon järeldas põhjenduses 186, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Samuti järeldas komisjon põhjenduses 186, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharule tekitatud kahju ei saanud põhjustada HRVst pärit dumpinguhinnaga import, sest selle maht oli väga väike. Seepärast hindas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi tekitatud varasema kahju kordumise tõenäosust juhul, kui kehtivatel meetmetel lastakse aeguda.

(188)

Nagu on märgitud põhjenduses 130, on liidu turg suuruselt teine kaetud kvaliteetpaberi turg maailmas. Turu üldine suurus ja kaetud kvaliteetpaberi hulgiostjate olemasolu muudavad selle tõepoolest Hiina kaetud kvaliteetpaberi tootjatele atraktiivseks, kuna suured tarnemahud võimaldavad neil kasutada oma vaba tootmisvõimsust, mis omakorda vähendab ühiku tootmiskulu. Seetõttu, kui meetmed tunnistatakse kehtetuks, ja arvestades HRV vaba tootmisvõimsuse kasutamisest saadavat majanduslikku kasu, on tõenäoline, et Hiina eksportivad tootjad pakuvad kaetud kvaliteetpaberit liidu turul dumpinguhindadega, avaldades sellega survet liidu tootmisharu hindadele ja kasumlikkusele.

(189)

Komisjon analüüsis ka Hiina eksportivate tootjate hinnakäitumist kolmandate riikide turgudel, et teha kindlaks mõju liidu tootmisharu hindadele, kui meetmetel lastakse aeguda.

(190)

Kuna Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud, kasutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kättesaadavaid fakte, et teha kindlaks Hiina ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse. Selleks kasutati Svan Data (108) andmetel põhinevaid läbivaatamistaotluses sisalduvaid andmeid ja põhjenduses 119 selgitatud põhjustel eelkõige Hiina ekspordiandmeid, mis on seotud kaubakoodiga 4810 19.

(191)

Võrdluseks määras komisjon kindlaks järgmised hinnad:

(192)

Esiteks võrdles komisjon liidu tootmisharu tehasehindade tasemele korrigeeritud kaalutud keskmist müügihinda liidu sõltumatutele klientidele muudesse kolmandatesse riikidesse peale liidu suunatud Hiina ekspordi hindadega, mida oli korrigeeritud, et võtta arvesse hinda liidus mahalaadimisel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Põhjenduses 191 esitatud andmetel põhinev hinnavõrdlus näitas, et kaheksasse kolmandasse riiki suunatud ekspordi hinnad olid liidu tootmisharu hindadest madalamad. Selle ekspordi maht oli umbes 1 % Hiina ekspordi mahust. See väike protsent on tingitud kaetud kvaliteetpaberi hindade langusest liidus.

(193)

Teiseks analüüsis komisjon ka seda, kas muudesse kolmandatesse riikidesse peale liidu suunatud Hiina ekspordi kaalutud hinnad, mida oli korrigeeritud, et võtta arvesse hinda liidus mahalaadimisel, olid liidu tootmisharu hindadest madalamad, kui võrrelda neid liidu tootmisharu sihthinnaga läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kuna Hiina eksportijad ei teinud koostööd, tugines komisjon oma analüüsis aegumise läbivaatamise taotluses esitatud andmetele. Analüüsi käigus tehti kindlaks 27 kolmandat riiki, kus Hiina eksportivad tootjad müüsid vaatlusalust toodet läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharu keskmisest sihthinnast madalama hinnaga. Hiina eksport nendesse riikidesse moodustas umbes 10 % Hiina koguekspordist muudesse kolmandatesse riikidesse. Lisaks, nagu on märgitud põhjenduses 131, on Hiina ekspordi pääs peamiste kolmandate riikide turgudele kehtestatud tollimaksude tõttu piiratud.

(194)

Kokkuvõttes näitas analüüs kättesaadavate faktide põhjal, et Hiina eksportivad tootjad said müüa liidu sihthinnast madalama hinnaga. Võttes arvesse Hiina märkimisväärset vaba tootmisvõimsust, märgiti samuti, et võimalik oleks toota suur kogus kaetud kvaliteetpaberit, et müüa seda ELi turul. Seega järeldas komisjon, et kui meetmetel lastakse aeguda, saaksid Hiina eksportijad avaldada märkimisväärset hinnasurvet ja seega põhjustada kahju liidu tootmisharule.

(195)

Uurimine näitas ka (vt põhjendused 182–186), et liidu tootmisharu oli kahjustatud ja haavatav. Samuti märgiti, et tootmisharu tegeleb praegu enda ümberkorraldamisega, nagu näitas tootmisvõimsuse vähenemine vaatlusalusel perioodil, kusjuures mõned äriühingud muutsid osa oma tootmisliinidest, et toota muud liiki paberit.

(196)

Uurimine kinnitas ka esialgse uurimise järeldusi, mille kohaselt on suur tootmisvõimsuse rakendamine paberitootjate pikaajalise elujõulisuse seisukohast oluline, sest paberi tootmine on kapitalimahukas. Dumpinguhinnaga impordi kordumine ja sellest tulenev hinnasurve jätaksid liidu tootmisharu ilma rahavoogudest, mis on vajalikud ümberkorralduste rahastamiseks, et kohaneda maailma väheneva nõudlusega kaetud kvaliteetpaberi järele. See õõnestaks ka varem tehtud ümberkorralduspüüdluste positiivset mõju ning tooks kaasa kõikide kahjunäitajate halvenemise.

(197)

Selle põhjal järeldatakse, et meetmete puudumine tooks tõenäoliselt kaasa HRVst pärit kahjustava dumpinguhinnaga impordi märkimisväärse suurenemise ja oluline kahju tõenäoliselt korduks.

(198)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla selgelt vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, sõltumatute importijate, kauplejate ja kasutajate huve.

(199)

Uurimise käigus leiti, et liidu tootmisharu sai kahju ja oli haavatavas olukorras. Kaetud kvaliteetpaberi nõudluse jätkuvast vähenemisest tulenevate raskuste tõttu on endiselt vaja ümberkorralduskavasid, sealhulgas osa paberivabrikute sulgemist ja muud liiki paberi tootmist teistes vabrikutes.

(200)

HRV dumpinguhindadega impordi hinnasurve tingimustes ei suudaks liidu tootmisharu saavutada kaetud kvaliteetpaberi hindu, mis on kulusid katvast tasemest kõrgemad, ega teenida ümberkorralduste rahastamiseks vajalikku tulu ning kohaneda kaetud kvaliteetpaberi pidevalt väheneva nõudlusega seotud raskustega.

(201)

Selle põhjal järeldas komisjon, et kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(202)

Sõltumatud importijad ja kauplejad koostööd ei teinud. Tuginedes asjaolule, et vaatlusalusel perioodil ei toimunud HRVst peaaegu mingit kaetud kvaliteetpaberi importi, tegi komisjon järelduse, et vaatlusaluse toote import ei moodusta olulist osa sõltumatute importijate ja kauplejate äritegevusest ning et puuduvad tegurid, mis viitaksid sellele, et meetmete säilitamine mõjutaks neid ebaproportsionaalselt.

(203)

Ükski kasutaja ei teinud koostööd ega vastanud küsimustikule.

(204)

Komisjon sai kaks kirjalikku märkust, ühe ühelt liidu kaetud kvaliteetpaberi kasutajalt Unitedprint.com ja teise trükitööstuse ühenduselt Intergraf (113) (keda toetas Madalmaade kuninglik trükitööstuse ja seotud tööstusharude liit).

(205)

Intergrafi märkuses selgitati, et liidu trükitööstus kannab kahju seetõttu, et trükimeedia on asendumas digimeediaga, samuti trükitoodangu suuremahulise importimise tõttu, eelkõige HRVst. Intergrafi sõnul kahjustavad dumpingu- ja subsiidiumidevastased meetmed liidu trükikodade konkurentsivõimet, mida ei kaitsta sarnaste kaubandusmeetmetega ja mis peab olema kooskõlas rangete keskkonnastandarditega.

(206)

Intergraf väitis, et igal aastal eksporditakse Hiinast ELi üle 700 miljoni euro väärtuses trükipaberit. See hõlmab suurt hulka trükitooteid, mida ei trükita kaetud kvaliteetpaberile. Kättesaadava teabe põhjal ei olnud komisjonil võimalik tuvastada, milline osa HRVst imporditud toodetest trükitakse kaetud kvaliteetpaberile ja milline osa muud liiki paberile.

(207)

Esialgse uurimise käigus leiti, et enamik kaetud kvaliteetpaberile trükitud toodetest on „ajatundlikud“ tooted, näiteks ajakirjad, brošüürid, otsepost ja reklaamlehed, mida ajamahuka transportimise tõttu suure tõenäosusega ei impordita HRVst. Taotluse esitaja esitatud teave kinnitas läbivaatamise käigus, et esialgse uurimise järeldused on endiselt kehtivad.

(208)

Seetõttu järeldas komisjon, et ehkki osa trükimaterjalidest trükitakse tõenäoliselt kaetud kvaliteetpaberile liidust väljaspool dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude tõttu, on viimaste mõju liidu trükitööstuse majanduslikule olukorrale piiratud.

(209)

Intergraf juhtis tähelepanu ka kaetud kvaliteetpaberi tarnete nappusele ja hindade suurele tõusule, eriti alates 2021. aasta keskpaigast. Seda märgiti ka kasutaja Unitedprint.com märkuses. Komisjon ei saanud esitatud teabe põhjal hinnata pakkumise ja nõudluse vastavaid mahtusid ning seega turu väidetavat tasakaalustamatust. Samuti ei saanud komisjon hinnata, kas mainitud hinnatõusu oli võimalik üle kanda nende klientidele või mitte. Komisjon märkis ka, et 2021. aastal esines COVID-19 järgsel ajal nappus mitmel tooraineturul.

(210)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et puuduvad liidu huvide seisukohast mõjuvad põhjused mitte säilitada kehtivaid meetmeid Hiinast pärit kaetud kvaliteetpaberi suhtes.

(211)

Tuginedes komisjoni järeldustele dumpingu ja kahju kordumise ning liidu huvide kohta, tuleks säilitada Hiinast pärit kaetud kvaliteetpaberi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed.

(212)

Selleks et minimeerida tollimaksudest kõrvalehoidmise ohtu maksumäärade erinevuse tõttu, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Äriühingud, kellele on kehtestatud individuaalne dumpinguvastane tollimaks, peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes rakendatakse „kõigile muudele äriühingutele“ kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(213)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud andmete õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära edasine rakendamine on õigustatud.

(214)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt suureneb, võib sellist mahu suurenemist iseenesest käsitada meetmete kehtestamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et tingimused on täidetud. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt kogu riiki hõlmava tollimaksu kehtestamise vajadust.

(215)

Käesolevas määruses sätestatud äriühingute individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes nimetatud juriidiliste isikute toodetud ja Hiinast pärineva uurimisaluse toote impordi suhtes. Imporditud uurimisaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse kõigi muude äriühingute puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(216)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (114). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse nimemuutust käsitlev määrus Euroopa Liidu Teatajas.

(217)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada kehtivate meetmete säilitamist. Neile anti pärast kõnealust avalikustamist ka aega oma vastuväidete esitamiseks.

(218)

Komisjon sai ELi tootmisharult esildise, milles põhjendati täiendavalt komisjoni järeldusi, et Hiina eksportivad tootjad suutsid müüa liidu sihthinnast madalama hinnaga. Seetõttu ei peetud vajalikuks käesoleva määruse teksti muuta.

(219)

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (115) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(220)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,