(1)

Nõukogu kehtestas nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2737/90 (2) Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“, „Hiina“ või „asjaomane riik“) pärineva volframkarbiidi ja sulatatud volframkarbiidi impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase 33 % tollimaksu (edaspidi „esialgsed meetmed“). Esialgsete meetmete kehtestamiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi esialgseks uurimiseks. Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) kiitis komisjoni otsusega 90/480/EMÜ (3) heaks kohustused, mille võtsid kaks suurt eksportijat seoses tootega, mille suhtes kohaldatakse meetmeid.

(2)

Pärast seda, kui kaks asjaomast Hiina eksportijat võetud kohustustest loobusid, muutis nõukogu määrusega (EÜ) nr 610/95 (4) määrust (EMÜ) nr 2737/90, mille tulemusena hakati lõplikku 33 % tollimaksu kohaldama ka volframkarbiidi ja sulatatud volframkarbiidi suhtes, mida nad liitu eksportisid.

(3)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 771/98 (5) pikendati esialgsete meetmete kehtivust pärast aegumise läbivaatamist veel viieks aastaks.

(4)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 2268/2004 (6) pikendati esialgsete meetmete kehtivust pärast aegumise läbivaatamist veel viieks aastaks.

(5)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1275/2005 (7) on nõukogu muutnud tootevaliku määratlust, et see hõlmaks ka metallipulbriga lihtsalt segatud volframkarbiidi.

(6)

Nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 287/2011 (8) pikendas nõukogu pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (9) artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist meetmete kehtivust veel viieks aastaks.

(7)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/942 (10) pikendas komisjon pärast alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist (edaspidi „eelmine aegumise läbivaatamine“) HRVst pärit volframkarbiidi, sulatatud volframkarbiidi ja metallipulbriga lihtsalt segatud volframkarbiidi impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid veel viieks aastaks.

(8)

Pärast meetmete eelseisva aegumise kohta teate (11) avaldamist sai komisjon alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse (edaspidi „taotlus“).

(9)

Läbivaatamistaotluse esitasid 25. veebruaril 2022 ettevõtjad Global Tungsten & Powders spol. s.r.o., H.C. Starck Tungsten GmbH, Tikomet Oy, Treibacher Industrie AG, Umicore Specialty Powders France ja Wolfram Bergbau und Hütten AG (edaspidi „taotluse esitajad“) liidu volframkarbiidi, sulatatud volframkarbiidi ja metallipulbriga lihtsalt segatud volframkarbiidi tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Taotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tingiks tõenäoliselt dumpingu jätkumise või kordumise ja liidu tootmisharule tekitatava kahju kordumise.

(10)

Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komiteega jõudis komisjon seisukohale, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatas 1. juunil 2022 alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel aegumise läbivaatamise seoses HRVst pärit volframkarbiidi, sulatatud volframkarbiidi ja metallipulbriga lihtsalt segatud volframkarbiidi impordiga. Komisjon avaldas algatamisteate (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas (12).

(11)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine kestis 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju kordumise tõenäosuse hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2018 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(12)

Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon spetsiaalselt taotluse esitajaid, teisi teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid HRV tootjaid ja HRV ametiasutusi, teadaolevaid importijaid, kasutajaid ja teadaolevalt seotud ühendusi aegumise läbivaatamise algatamisest ning kutsus neid selles osalema.

(13)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada aegumise läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult ärakuulamist.

(14)

Kuulati ära üks kasutaja.

(15)

Märkused saadi kolmelt Hiina tootjalt, nimelt tootjatelt Chongyi Zhangyuan Tungsten Co., Ltd. (edaspidi „Zhangyuan Tungsten“), Guangdong Xianglu Tungsten Co., Ltd. (edaspidi „Xianglu Tungsten“), Xiamen Golden Egret Special Alloy (H.C.) Co., Ltd. (edaspidi „Golden Egret“). Taotluse esitajad avaldasid samuti arvamust kolme Hiina tootja esitatud väidete kohta.

(16)

Komisjon märkis, et need Hiina tootjad esitasid oma väited ilma igasuguse põhjenduseta peaaegu kolm kuud pärast taotluse kohta märkuste esitamise tähtpäeva (s.o 26. septembril 2022). Sellest hoolimata vastas komisjon võimaluste piires erandkorras neile väidetele.

(17)

Zhangyuan Tungsten, Xianglu Tungsten ja Golden Egret väitsid, et taotluses ei olnud piisavalt tõendeid dumpingu kordumise tõenäosuse kohta.

(18)

Komisjon ei olnud selle hinnanguga nõus ja oli seisukohal, et uurimise algatamise nõuded olid täidetud. Taotluse analüüs näitas, et uurimise algatamise etapis oli piisavalt tõendeid dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta, kui HRVst pärit impordi suhtes kohaldatavatel dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda. Taotluse esitajad esitasid tõendid selle kohta, et kuigi HRVst pärinev import oli alates 2018. aasta algusest vähenenud, moodustas see ikkagi märkimisväärse osa koguimpordist ning liidu turust. Taotluse esitajad ei lähtunud oma analüüsis ainult vabast tootmisvõimsusest HRVs, vaid ka HRV ebaõiglasest hinnakujundusest teistel turgudel. Ekspordihinna puhul kasutati aegumise läbivaatamise taotluses kolme meetodit: Hiinast pärit impordi keskmine hind TARICi koodi tasandil, võrdväärse Hiina toote keskmine ekspordihind, nagu see on avalikult kättesaadav Argus Metali aruandes, ja Hiina keskmine hind eksportimisel kõikidesse kolmandatesse riikidesse. Need kolm meetodit leiti olevat piisavalt põhjendatud, et need vastaksid õiguslikele nõuetele uurimise algatamise etapis. Seetõttu lükati tagasi väited, mille kohaselt ei esitatud taotluses piisavalt tõendeid.

(19)

Zhangyuan Tungsten, Xianglu Tungsten ja Golden Egret väitsid, et taotluses ei olnud piisavalt tõendeid Hinna sisendite hindade ja volframisektori üldiste moonutuste kohta. Nende kolme eksportiva tootja väitel ei põhjustanud riigi omand iseenesest automaatselt turumoonutusi. Lisaks sellele oli kolme Hiina tootja sõnul spekulatiivne taotluses esitatud väide riigi osalemise, kontrolli, piirangute ja valitsuse sekkumise kohta, mis väidetavalt põhjustas hinnamoonutusi. Samuti väitsid kolm Hiina eksportivat tootjat, et taotluses ei olnud piisavalt tõendeid, mille alusel võib järeldada, et valitsuse sekkumise tõttu olid tooraine hinnad moonutatud. Nad väitsid samuti, et taotluses esitatud kaks järgmist väidet olid üksteisega vastuolus: i) Hiina kontrollis üle 60 % maailma volframimaagi varudest, tema toodang moodustas 80 % maailma toodangust, ta kehtestas ekspordipiiranguid ja andis litsentse riigi omandis ettevõtetele ning ii) hoolimata sellest osales Hiina ikkagi liidu vanametalli turgudel pakkumisprotsessis, et suurendada vanametalli hinda Hiina ammooniumparavolframaadi (edaspidi „APT“) hinnaga võrdväärsele või sellest kõrgemale tasemele. Kolm Hiina eksportivat tootjat väitsid samuti, et Hiinal oli volframivarudest tulenev loomulik konkurentsieelis ning et i) ekspordipiirangud ja riigi omandis ettevõtetele antud litsentsid soodustasid tarnet liidu turule, kuna need kaitsevad tarne stabiilsust ja kättesaadavust, ii) nende otstarve oli kaitsta mineraalivarusid Hiinas ja need tagada ning iii) ekspordilitsentsid anti olenemata sellest, kas abi saavad äriühingud olid riigi omandis või mitte.

(20)

Sel puhul tõi komisjon esile alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis d sätestatu, mille kohaselt võib liidu tootmisharu alusmääruse artikli 11 kohase läbivaatamistaotluse esitamisel kasutada normaalväärtuse arvutamise põhjendamiseks tõendeid, mis on esitatud komisjoni talituste töödokumendis „Significant Distortions in the Economy of the PRC the Economy for the Purposes of Trade Defence Investigations“ („Kaubanduse kaitsemeetmete uurimise käigus tuvastatud olulised moonutused Hiina Rahvavabariigi majanduses“), kui on täidetud alusmääruse artikli 5 lõike 9 kohane tõendamise standard. Taotluse esitajad esitasid samuti tõendid selle kohta, et Hiina valitsus sekkub volframkarbiidi sektorisse ja need sekkumised põhjustavad olulisi moonutusi üldiselt ning seoses volframkarbiidi tootjate konkreetsete tootmistegurite ja kuludega. Ükski kolmest Hiina eksportivast tootjast ei esitanud mingit teavet, mis oleks seadnud need tõendid kahtluse alla. Lisaks sellele ei selgitanud kõnealused osalised täpsemalt, kuidas olid kaks põhjenduses 19 nimetatud väidet vastuolus. Komisjon oli seega seisukohal, et taotluse esitajad esitasid taotluses volframisektori ja tooraine hindade moonutuste kohta piisavalt tõendeid, et põhjendada sellise läbivaatamise algatamist. Seepärast lükati need väited tagasi.

(21)

Zhangyuan Tungsten, Xianglu Tungsten ja Golden Egret väitsid samuti, et taotluses ei olnud piisavalt tõendeid meetmetest kõrvalehoidmise kohta ja et taotluse esitajate väide selle kohta, et meetmetest kõrvalehoidmiseks imporditi mõnevõrra muudetud tooteid, ei olnud põhjendatud.

(22)

Kuigi komisjon ei ole teinud kindlaks, et Hiina eksportivad tootjad hoiaksid maksude tasumisest kõrvale alusmääruse artikli 13 tähenduses, ei ole see olnud oluline kaalutlus praeguse aegumise läbivaatamise algatamiseks. Komisjon vaatas taotluse läbi lähtuvalt juba kehtivates meetmetes sätestatud tootevalikust ja seetõttu lükati see väide tagasi.

(23)

Zhangyuan Tungsten, Xianglu Tungsten ja Golden Egret väitsid, et taotluses ei olnud tõendeid väite kohta, et Hiina vaba tootmisvõimsus oli 18 000 tonni.

(24)

Komisjon märkis, et taotlus sisaldas teavet Hiina 80 000tonnise tootmisvõimsuse kohta lähtuvalt 2020. aasta aruandest Hiina volframitööstuse arengu kohta, mille on avaldanud Hiina volframitööstuse ühendus (13). Taotluse esitajate hinnangul oli nõudlus Hiinas 30 000 tonni lähtuvalt teadmistest, mis liidu tootmisharul turust on. Lahutades tootmisvõimsuse Hiina nõudluse suurusest ja Hiina ekspordi kogumahust, said taotluse esitajad Hiina vaba tootmisvõimsuse. Ka komisjon analüüsis uurimise käigus tootmisvõimsust (vt punkt 4.1) ning tegi selle tulemusena kindlaks suuremad kogused kui taotluse esitajate esialgsete arvutuste kohaselt taotluses märgitud näitajad. Võimalus, et taotluses alahinnatakse vaba tootmisvõimsust, ei tähenda seda, et komisjonil ei olnud piisavalt tõendeid tõenäolise kahju kohta, ning see oli ainult üks komisjoni hinnatud elementidest.

(25)

4. mail 2023 esitasid taotluse esitajad paranduse läbivaatamistaotluses teatatud Hiina vaba tootmisvõimsuse arvutuse kohta. Selgitati, et ametniku vea tõttu (taotluse esitajad kasutasid vaba tootmisvõimsuse arvutamisel ekslikult hinna andmeid mahu andmete asemel) alahindasid taotluse esitajad Hiina vaba tootmisvõimsust, hinnates esialgu mahuks 18 102 tonni 41 348 tonni asemel.

(26)

7. juunil 2023 väitsid Zhangyuan Tungsten, Xianglu Tungsten ja Golden Egret, et liidu tootmisharu esitas oletatavasti läbivaadatud andmed Hiinast pärit volframkarbiidi ekspordimahu kohta. Märgiti, et andmete läbivaatamisel ei täpsustanud taotluse esitajad teabe allikat ega seda, kas kasutatud HS-koodid hõlmasid ka muud liiki seotud tooteid. Äriühing väitis samuti, et läbivaadatud andmetes esitati ekspordimaht tegelikust väiksemana ja sisenõudlus tegelikust suuremana ning et läbivaadatud andmed jätsid komisjonile ja huvitatud isikutele eksliku mulje Hiina suure vaba tootmisvõimsuse kohta.

(27)

Komisjon märkis, et taotluse esitajad ei muutnud Hiina volframkarbiidi eksportijate läbivaatamistaotluses teatatud andmeid, vaid parandasid ainult ametniku vea. Seega on põhjenduses 26 esitatud väide faktiliselt vale ja lükati tagasi.

(28)

Samas 7. juuni 2023. aasta seisukohas seadsid Zhangyuan Tungsten, Xianglu Tungsten ja Golden Egret kahtluse alla nende andmete autentsuse ja usaldusväärsuse, mida taotluse esitajad kasutasid läbivaatamistaotluses vaba tootmisvõimsuse arvutamiseks. Täpsemalt märgiti, et läbivaatamistaotlus ei sisaldanud Hiina 30 000 tonni suuruse nõudluse määramiseks kasutatud ametlikku allikat. Lisaks sellele märgiti, et allikas, mida taotluse esitajad kasutasid läbivaatamistaotluses Hiina tootmisvõimsuse kindlaks määramiseks, ei olnud autentne ega usaldusväärne, kuna see pärines äriühingult ja mitte tootmisharu ühenduselt, ning seega ei tohiks komisjon seda arvesse võtta. Zhangyuan Tungsten, Xianglu Tungsten ja Golden Egret palusid komisjonil kasutada selle asemel andmeid, mille väidetavalt esitas Hiina volframitööstuse ühendus Hiina volframkarbiidi tarbimise kohta ja mille nad lisasid oma seisukohas sisalduvasse tabelisse.

(29)

Komisjon märkis, et Zhangyuan Tungsten, Xianglu Tungsten ja Golden Egret esitasid väite läbivaatamistaotluses esitatud Hiina volframkarbiidi nõudlust ja tootmisvõimsust käsitlevate andmete allika kohta kümme kuud pärast osalistele märkuste esitamiseks kehtestatud tähtpäeva. Lisaks sellele, kuigi 7. juunil 2023 Hiinas volframkarbiidi tarbimise kohta esitatud teabe väidetav allikas oli Hiina volframitööstuse ühendus, ei esitanud Zhangyuan Tungsten, Xianglu Tungsten ja Golden Egret oma seisukohas selle kohta mingeid tõendeid. Seepärast lükati see väide tagasi.

(30)

Kolm Hiina eksportivat tootjat väitsid samuti, et oli tõendeid, mille kohaselt olid Hiina volframitootjate peamised ekspordi sihtkohad Jaapan ja Lõuna-Korea, mis moodustasid rohkem kui 60 % Hiina volframkarbiidi ekspordist (v.a 2020. aastal, mida mõjutasid COVID-19ga seotud piirangud), ning nad esitasid need tõendid enda seisukohas. Lisaks sellele suurenes ekspordimaht Jaapanisse ja Lõuna-Koreasse uuesti märkimisväärselt pärast 2020. aastat. Seetõttu väitsid kolm eksportivat tootjat, et oli mõistlik eeldada, et Hiina volframkarbiidi eksport Jaapanisse ja Lõuna-Koreasse kasvab jätkuvalt märkimisväärselt lisaks Hiina kohaliku turu nõudluse suurenemisele. Hiina eksportivad tootjad väitsid samuti, et see moodustab terava kontrasti Hiina impordiga liitu, kuna liidu turg moodustas muude Hiina eksporditurgudega võrreldes ainult väikese osa Hiina ekspordist.

(31)

Komisjon märkis, et kolme Hiina eksportiva tootja väiteid Jaapanisse ja Lõuna-Koreasse suunatud ekspordi tulevaste suundumuste kohta ei toetanud mingid tõendid ja seetõttu olid need puhtalt spekulatiivsed. Komisjon oli seisukohal, et taotluse esitajad esitasid piisavalt tõendeid ekspordi kohta muude kolmandate riikide turgudele. Seetõttu lükati need väited tagasi. Samad eksportivad tootjad väitsid, et taotlus ei sisaldanud piisaval määral tõendeid kahju kordumise tõenäosuse kohta. Täpsemalt märkisid nad, et taotluses puudusid tõendid taotluse esitajate väidete kohta, mille kohaselt ei oleks ilma meetmeteta võimalik teisese toorme (s.o jäägid) töötlemise arendamine ja eri ärimudelite (tavalised lepingud või otsene äritegevus võrrelduna töötlemislepingute või töötlemisega) loomine.

(32)

Taotluse esitajad kirjeldasid oma taotluses liidu tootmisharu kaht peamist ärimudelit, mis on tavalised lepingud või otsene äritegevus (liidu tootmisharu ostab toorainet) ning töötlemislepingud või töötlemine (volframkarbiidi klient jääb tooraine omanikuks ja maksab toorainest volframkarbiidi valmistamise eest liidu tootjatele töötlemistasu). Lisaks sellele esitasid taotluse esitajad piisavalt tõendeid mõlema ärimudeli kasumlikkuse kohta. Kuigi otsese äritegevuse mudeli kasumlikkus oli taotlusega hõlmatud ajavahemikul positiivne, vähenes see märkimisväärselt ajavahemikus 2018–2020, samas kui töötlemise ärimudeli kasumlikkus suurenes, kuigi see jäi kogu taotlusega hõlmatud perioodi jooksul negatiivseks. Taotluse esitajad esitasid samuti tõendid selle kohta, et liidu tootmisharu müük jääkidest toodetud volframkarbiidi liidu turul moodustas märkimisväärse osa liidu kogu müügimahust eesmärgiga vähendada sõltuvust Hiinast pärinevast toorainete impordist ning panustada ringlussevõtu abil ELi rohelisse tegevuskavasse.

(33)

Lisaks sellele suureneksid taotluses esitatud tõendite kohaselt tõenäoliselt meetmete puudumisel ELi turule siseneva HRVst pärit vaatlusaluse toote kogused, tulenevalt asjaomase riigi kasutamata tootmisvõimsusest. Taotluse esitajad esitasid piisavad tõendid selle kohta, et tootmisvõimsus HRVs on suurenenud rohkem kui 50 % alates viimasest aegumise läbivaatamisest ning et see võiks rohkem kui kahekordselt rahuldada volframkarbiidi kohaliku nõudluse. Kui meetmetel lastaks aeguda, siis võiksid Hiina impordihinnad lüüa alla liidu tootmisharu hinnad ja see põhjustaks liidu tootmisharule tekkinud kahju kordumise.

(34)

Komisjon oli seega seisukohal, et taotluses esitatud tõendid kahju kordumise tõenäosuse kohta on taotluses esitamise etapis piisavad tõendid, mis on taotluse esitajatele mõistlikult kättesaadavad. Seetõttu lükati väide tagasi.

(35)

Kolm eksportivat tootjat väitsid samuti, et dumpinguvastased meetmed oleksid saavutanud oma ettenähtud eesmärgi. Nad märkisid täpsemalt, et võrreldes eelmise aegumise läbivaatamisega vähenes import Hiinast, kusjuures liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa ning import muudest kolmandatest riikidest suurenes. Seega kahju ei jätkunud. Kahju kordumine ei olnud samuti tõenäoline, kuna import Hiinast jäi liiga väikeseks ja liidu turg ei olnud Hiina eksportivatele tootjatele oluline eksporditurg, nagu on näidatud väljavõttelise uuringu küsimustikule antud vastustes. Nende hinnangul ei saanud fakti, et liidu tootmisharu väitel tema konkurentsiolukord halvenes, seostada meetmete tulemuslikkusega.

(36)

Nende väidete puhul märkis komisjon, et dumpinguvastaste meetmete eesmärk on kõrvaldada kahjuliku dumpingu kaubandust moonutav mõju, taastada tõhus konkurents, avaldades positiivset mõju liidu tootmisharu olukorrale. Fakt, et liidu tootmisharule ei tekkinud taotlusega hõlmatud ajavahemikul olulist kahju, ei välista võimalust, et selline kahju võib tekkida, kui meetmetel lastakse aeguda. Lisaks sellele ei pea olulise kahju hindamisel näitama negatiivset suundumust kõik kahjutegurid, vaid tuleb võtta arvesse liidu tootmisharu olukorda tervikuna. Seega ei võimalda fakt, et liidu tootmisharu turuosa suurenes, iseenesest järeldada, et sellele ei tekkinud olulist kahju. Lisaks sellele selgitatakse algatamisteate punktis 4.2, et taotluse esitajate väitel HRVst tulenev kahju tõenäoliselt kordub, mitte ei jätku. Nad on esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et kui meetmetel lastakse aeguda, siis asjaomasest riigist pärit uurimisaluse toote import liitu tõenäoliselt suureneks, sest HRVs on kasutamata tootmisvõimsust.

(37)

Lisaks sellele esitasid taotluse esitajad tõendid selle kohta, et isegi kui import HRVst oli taotluse esitamise perioodil vähenenud, jäi liidu turg HRV jaoks vaatlusaluse toote puhul neljandaks peamiseks ekspordisihtkohaks isegi meetmete kehtivuse korral. Lisaks sellele suureneksid taotluses esitatud ja komisjoni analüüsitud tõendite kohaselt meetmete puudumisel tõenäoliselt liidu turule siseneva HRVst pärit vaatlusaluse toote kogused asjaomase riigis kasutamata tootmisvõimsuse tõttu. Nagu on märgitud, oli komisjon seega seisukohal, et taotluses esitatud tõendid kahju kordumise tõenäosuse kohta on taotluses esitamise etapis piisavad tõendid, mis on taotluse esitajatele mõistlikult kättesaadavad. Seepärast lükati see väide tagasi.

(38)

Kolm eksportivat tootjat väitsid, et liidu tootmisharu olukorra halvenemist ei saa panna Hiina ekspordi arvele. Eelkõige väitsid nad, et i) liidu tootmisharu tootmine, tootmisvõimsuse kasutamine ja müügihind muutusid kooskõlas tarbimisega; ii) müügihinna üldine vähenemine oli teataval määral seotud tootmiskulu vähenemise ja mitte Hiina eksportijate hinnasurvega; iii) Hiina import ei mõjutanud töötlemistegevuse tulemusi; ning iv) liidu tootmisharu kasumlikkus suurenes, kui Hiina import oli kõige madalamal tasemel.

(39)

Komisjon tuletas meelde, et tõendid, mille taotluse esitajad taotluses esitasid, ei osutanud olulisele kahjule, vaid kahju kordumise tõenäosusele, kui meetmetel lastaks aeguda. Seetõttu ei ole põhjusliku seose uurimine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil käesoleval juhul vajalik. Komisjon oli samuti seisukohal, et nagu on selgitatud põhjenduses 37, oli taotluses piisavalt tõendeid, mille kohaselt Hiina ekspordist tulenev kahju tõenäoliselt kordub, kui meetmetel lastakse aeguda. Seetõttu ei olnud need väited põhjendatud ja lükati tagasi.

(40)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(41)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon moodustas valimi lähtuvalt representatiivsusest, mis tuleneb tootmis- ja müügimahust liidu vabaturul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja geograafilises asukohas. Valim koosnes kolmest liidu tootjast. Valimisse kaasatud liidu tootjate arvele langes rohkem kui 69 % hinnangulisest kogutoodangust ja rohkem kui 59 % hinnangulisest kogumüügimahust liidus ning nende abil tagati ka geograafiline hõlmatus. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 palus komisjon huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Ühtegi märkust ei esitatud. Seega kinnitati esialgne valim. Valim on liidu tootmisharu suhtes esindav.

(42)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(43)

Kuus äriühingut esitasid nõutud teabe ja nõustusid enda kaasamisega valimisse. Kuid nad kõik olid kasutajad ja sega paluti neil täita kasutajate küsimustik. Seetõttu otsustas komisjon, et sõltumatute importijate valikuuring ei ole vajalik.

(44)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon kõigil HRV eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates osutatud teabe. Lisaks palus komisjon HRV esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud võimalikud tootjad, kes võiksid olla uurimises osalemisest huvitatud, ja/või võtta nendega ühendust, kui neid on.

(45)

Nõutud teabe esitasid kolm asjaomase riigi eksportivat tootjat, kes nõustusid kuuluma valimisse. Eksportivate tootjate vähest arvu arvestades otsustas komisjon, et nende puhul ei ole väljavõtteline uuring vajalik. Märkusi ei esitatud.

(46)

Komisjon saatis Hiina valitsusele küsimustiku oluliste moonutuste esinemise kohta HRVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(47)

Komisjon kutsus kolme väljavõttelisele uuringule vastanud eksportivat tootjat, kolme valimisse kaasatud liidu tootjat ja teadaolevaid kasutajaid täitma asjakohased küsimustikud. Samad küsimustikud koos sõltumatutele importijatele mõeldud küsimustikega tehti algatamise päeval kättesaadavaks ka elektrooniliselt (14). Lisaks saatis komisjon küsimustiku taotluse esitajatele.

(48)

Küsimustiku vastused saadi taotluse esitajatelt, kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt ja seitsmelt kasutajalt. Küsimustikule ei vastanud ükski kolmest Hiina eksportivast tootjast, kes esitasid teabe valimi moodustamiseks. Samuti ei vastanud küsimustikule Hiina valitsus.

(49)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Komisjon tegi alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud järgmiste üksuste juurde (15):

(50)

7. juunil 2023 teavitas komisjon kõiki huvitatud isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses kehtestada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu HRVst pärit volframkarbiidi, sulatatud volframkarbiidi ja metallipulbriga lihtsalt segatud volframkarbiidi impordi suhtes („lõplik avalikustamine“). Kõigile asjaomastele isikutele anti võimalus lõplike järelduste kohta teatava aja jooksul märkusi esitada. Märkused esitasid Zhangyuan Tungsten, Xianglu Tungsten ja Golden Egret ning samuti Betek GmbH & Co. KG (edaspidi „Betek“). Taotluse esitajad reageerisid samuti Zhangyuan Tungsteni, Xianglu Tungsteni, Golden Egreti ja Beteki esitatud märkustele.

(51)

Lõplike järelduste avalikustamise päeval, s.o 7. juunil 2023, esitasid Zhangyuan Tungsten, Xianglu Tungsten ja Golden Egret samuti täiendavad märkused läbivaatamistaotluse kohta. Neid märkusi käsitletakse samuti käesolevas määruses.

(52)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist anti huvitatud isikutele võimalus olla ära kuulatud, nagu on märgitud algatamisteate punktis 5.8. Beteki ja liidu tootmisharuga toimus lõplikke järeldusi käsitlev ärakuulamine.

(53)

Lõplike järelduste kohta saadud märkuste põhjal otsustas komisjon mitte rakendada käesoleva uurimise kontekstis TARICi koodide ja CN-koodi 3824 30 00 ümberkorraldamist, mille ettepanek lõplikes järeldustes algselt tehti. Selle küsimuse keerukuse ja tehnilise olemuse tõttu oli seda vaja põhjalikumalt analüüsida, mis ei olnud võimalik aegumise läbivaatamise kohustusliku tähtaja piires. 30. juunil 2023 teavitas komisjon kõiki huvitatud isikuid sellest otsusest toimikusse lisatud teatega.

(54)

Uurimisalune toode on sama kui eelmise aegumise läbivaatamise puhul, nimelt volframkarbiid, sulatatud volframkarbiid ja metallipulbriga lihtsalt segatud volframkarbiid, mis kuulub praegu CN-koodide 2849 90 30 ja ex 3824 30 00 (TARICi kood 3824300010) alla (edaspidi „uurimisalune toode“).

(55)

Volframkarbiid, sulatatud volframkarbiid ja metallipulbriga lihtsalt segatud volframkarbiid on süsiniku ja volframi ühendid, mis saadakse kuumtöötlemisel. Uurimisalune toode on vahesaadus, mida kasutatakse sisendmaterjalina kõvasulamist komponentide valmistamisel, milleks on näiteks kõvasulamist lõikeriistad ja raskestikuluvad komponendid, hõõrdekindlates kattekihtides, naftapuurimis- ja kaevandamisseadmete terades ning samuti metallide tõmbamisel ja sepistamisel kasutatavates matriitsides ja terikutes.

(56)

Vaatlusalusel perioodil toodeti uurimisalust toodet kas varem kasutamata või esmasest toorainest (milleks on etapi kaupa: maak, volframi kontsentraat ja muud vaheühendid, s.o APT ja volframoksiid – „WO3“) või teisesest toorainest (s.o jääkidest) ringlussevõtu teel. Kõvasulamist jäägid tekivad kõvasulamite valdkonnas tegutsevate ettevõtete tootmisprotsessis, tööriistade tootmisprotsessis ja kõvasulamist toodete lõppkasutajate juures. Volframitööstuses saab jääke ringlusse võtta, kasutades kas keemilist ringlussevõttu või tsingi taasväärtustamise protsessi.

(57)

Varem kasutamata toorainest tootmise ja keemilise ringlussevõtu puhul kasutatakse sama tootmisprotsessi. Ainus erinevus seisneb protsessi lähteetapis: varem kasutamata toorainest saab tootmist alustada tootmisprotsessi mis tahes etapis (s.o maagist, mis on esialgne eelneva etapi toode, või edasise etapi vahesaadustest, mis on volframi kontsentraat, APT ja WO3) ning keemilise ringlussevõtu esimeses etapis töödeldakse jäägid alati APTks.

(58)

Sellest erinevalt põhineb tsingi taasväärtustamise protsess põletusahjus toimuval tsingi ja jääkides sisalduva väikeses koguses koobalti reaktsioonil. Tsingi taasväärtustamise protsessis määrab väljundi (s.o volframkarbiidi) kvaliteedi kindlaks sisendi (s.o kasutatud jäägid) kvaliteet. Kuid nagu tehti kindlaks eelmise aegumise läbivaatamise käigus, (16) on tsingi taasväärtustamise protsessi tulemusena saadud volframkarbiidil sarnased füüsikalised ja keemilised omadused ning sarnased kasutusviisid kui volframkarbiidil, mis on toodetud varem kasutamata toorainest või jääkidest keemilise ringlussevõtu tulemusena.

(59)

Kaubanduslike tehingute käigus ostetud ja müüdud volframkarbiidi liik määratakse kindlaks lähtuvalt selle kvaliteediklassist, s.o selle terasuuruse alusel (jämedad kuni ülipeened ja nanosuuruses terad).

(60)

Käesolevas uurimises on vaadeldav toode HRVst pärit uurimisalune toode (edaspidi „vaatlusalune toode“).

(61)

Käesolevas aegumise läbivaatamise käigus leidis kinnitust eelmise aegumise läbivaatamise tulemusena kindlaks tehtu, et järgmistel toodetel on samad füüsikalised ja keemilised põhiomadused ning sama põhiline kasutusotstarve:

(62)

Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(63)

Technogenia S.A.S. (edaspidi „Technogenia“), kasutaja, kes andis endast määratud tähtaja piires teada, aga ei esitanud vastust küsimustikule, väitis, et ainus teadaolev sulatatud volframkarbiidi liidu tootja peatas tootmise 2022. aastal ning et seetõttu ei toodetud liidus enam sulatatud volframkarbiidi. Kuna sulatatud volframkarbiidi ostmine moodustas märkimisväärse osa tema käibest ja ei olnud olemas alternatiivseid tooraineid, esitas see kasutaja komisjonile taotluse tunnistada kehtetuks Hiinast pärineva volframkarbiidi suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed. Hiina toodab siiani sulatatud volframkarbiidi.

(64)

Komisjon tuletas meelde, et alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase aegumise läbivaatamise puhul piirdub uurimine selle kindlaks määramisega, kas meetmeid kõnealuse artikliga kehtestatud tingimuste põhjal pikendada või mitte, samas kui kehtivate meetmete mis tahes muudatust, sh nende kohaldamisala muudatust saab uurida ainult alusmääruse artikli 11 lõike 3 kohase vahepealse läbivaatamise raames.

(65)

Komisjon tuletas siiski meelde, et sulatatud volframkarbiid on osa dumpinguvastaste meetmete toote määratlusest alates esialgsest uurimisest ja selle suhtes kohaldati samuti esialgseid meetmeid. Komisjon on mitme aegumise läbivaatamise käigus korduvalt hinnanud vajadust jätkuvalt kaasata sulatatud volframkarbiidi tootevalikusse (17).

(66)

Käesoleva uurimise kontekstis kinnitas liidu tootmisharu, et uurimise ajal ei toodetud liidus enam sulatatud volframkarbiidi. Kuid käesoleva uurimise tulemusena kinnitati samuti, et volframkarbiid ja sulatatud volframkarbiid on osaliselt üksteisega asendatavad (volframkarbiid ja sulatatud volframkarbiid on üksteisega asendatavad pindade karastamisel ja katmisel, ei ole aga asendatavad kõvasulami tootmisel, milleks saab kasutada ainult volframkarbiidi) ning seega ei saa volframkarbiidi arvata välja toote määratlusest, isegi kui aegumise läbivaatamine seda õigusnormide kohaselt võimaldaks. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(67)

Nagu on märgitud põhjenduses 48, ei teinud ükski HRV eksportija/tootja uurimises koostööd. Seega teatas komisjon 12. augustil 2022 HRV ametiasutustele, et koostöö puudumise tõttu võib komisjon HRV kohta tehtavate järelduste suhtes kohaldada alusmääruse artiklit 18. Komisjon ei saanud selle kohta ühtegi märkust ega taotlust ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumiseks.

(68)

Seega lähtuti kooskõlas alusmääruse artikliga 18 dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta järelduste tegemisel kättesaadavatest faktidest, eelkõige taotluses esitatud teabest, liidu tootjalt saadud teabest ning kättesaadavast statistikast, nimelt alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohasest ja ülemaailmses kaubandusatlases Global Trade Atlas (edaspidi „GTA“) (18) esitatud statistikast.

(69)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus volframkarbiidi import HRVst. Eurostati andmete kohaselt moodustas HRVst pärit volframkarbiidi import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 2,2 % liidu turust, samas kui esialgse uurimisega seotud uurimisperioodil oli turuosa 5,3 % ja eelmise aegumise läbivaatamise ajal 8,9 %. Absoluutnäitajate seisukohast vähenes impordi tase pärast eelmist läbivaatamist, aga jäi sellest hoolimata märkimisväärsele tasemele, mis ületab alusmääruse artikli 5 lõikes 7 kindlaks määratud miinimumtaset. Komisjon järeldas, et nimetatud impordimaht oli piisavalt tüüpiline uurimaks, kas dumping läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus.

(70)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis osutasid HRV puhul pigem oluliste moonutuste esinemisele alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, algatas komisjon uurimise alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(71)

Komisjon saatis Hiina valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks, et uurida väidetavaid olulisi moonutusi. Lisaks kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad, esitama teabe ja kinnitavad tõendid seoses alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamisega. Hiina valitsus ei vastanud küsimustikule ja ettenähtud tähtaja jooksul ei saadud ühtki seisukohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Seejärel teatas komisjon 12. augustil 2022 Hiina valitsusele, et kasutab HRVs esinevate oluliste moonutuste esinemise kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses.

(72)

Algatamisteate punktis 5.3.2 täpsustas komisjon samuti, et olemasolevaid tõendeid arvesse võttes võib osutuda vajalikuks valida sobiv võrdlusriik alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt, et määrata normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal, ning soovitas sellega seoses taotluses esitatud teabe põhjal Türgit ja Venemaad. Samuti märkis komisjon, et ta uurib alusmääruse artikli 2 lõike 6a esimeses taandes sätestatud kriteeriumide alusel muid võimalikke sobivaid võrdlusriike.

(73)

Komisjon teavitas 9. märtsil 2023 toimikusse lisatud teates (edaspidi „teade“) huvitatud isikuid asjakohastest allikatest, mida kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks, käsitades võrdlusriigina Türgit. Ta teavitas samuti huvitatud isikuid, et kuna tal ei õnnestunud sobilikes võrdlusriikides kindlaks teha ühtegi volframkarbiidi tootjat, kelle finantsandmed on kergesti kättesaadavad, teeb ta müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks lähtuvalt põhiliste väärismetallide ja muude mitteraudmetallide tööstussektoris tegutsevate äriühingute andmetest, mille on avaldanud Türgi keskpank, kooskõlas läbivaatamistaotlusega. Põhiliste väärismetallide ja muude mitteraudmetallide sektorit käsitati uurimisaluse toote puhul üldise kategooriana.

(74)

Taotluse esitajad väitsid oma märkustes teate kohta, et komisjon peaks võtma võrdlusalusena arvesse Fastmarketsi või Arguse andmeid hindade kohta Euroopas Argus Metali andmete asemel, mis on saadud Ameerika Ühendriikide geoloogiateenistuse (U.S. Geological Survey) asutuselt National Minerals Information Center. Nad palusid samuti võtta kulumaterjalide arvutamisel arvesse kulumit, varuosi jms (s.o sellised kulumaterjalid nagu happed, lahused või gaasid ning hoolduskulud ja jäätmete käitlemise kulud). Otsese ja kaudse tööjõu puhul palusid taotluse esitajad, et arvutataks iga töötajate kategooria kulu. Neid märkusi on käsitletud põhjendustes 124, 125, 128, 129 ja 134.

(75)

Komisjon esitas teates peamised tootmistegurid. Kuna Hiina eksportivad tootjad ei teinud koostööd, tegi komisjon peamised tootmistegurid kindlaks taotluses sisalduva teabe alusel.

(76)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et [n]ormaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(77)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a sätestatud, et „[k]ui [---] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(78)

Nagu allpool selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning pidades silmas Hiina valitsuse ja eksportivate tootjate koostöösoovimatust, oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(79)

HRV volframisektorit käsitlevas hiljutises uurimises (19) leidis komisjon, et esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(80)

Selle uurimise käigus leidis komisjon, et HRVs esineb ulatuslikku valitsuse sekkumist, mis moonutab ressursside tulemuslikku eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega (20). Eelkõige jõudis komisjon järeldusele, et oluline osa volframisektorist on jätkuvalt olulisel määral Hiina valitsuse omanduses alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande tähenduses (21) ning lisaks sellele on Hiina valitsusel võimalik mõjutada hindu ja kulusid riigi esindatuse kaudu ettevõtetes alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses (22). Peale selle leidis komisjon, et riigi esindatusel finantsturgudel ning tooraine ja sisendite tarnimisel ning neisse sekkumisel on turgu täiendavalt moonutav mõju. HRV planeerimissüsteem toob üldiselt tõepoolest kaasa ressursside koondamise sektoritesse, mille Hiina valitsus on määranud strateegilisteks või muul viisil poliitiliselt olulisteks, selle asemel, et neid jaotataks kooskõlas turujõududega (23). Lisaks järeldas komisjon, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande tähenduses nõuetekohaselt ning põhjustavad seetõttu HRVs eelkõige maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmise ning maakasutusõiguste andmise kaudu moonutusi (24). Samamoodi leidis komisjon volframisektoris palgakulude moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses (25) ja finantsturgude moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, eriti seoses HRV ettevõtjate juurdepääsuga kapitalile (26).

(81)

Nagu eelmises HRV volframisektorit käsitlevas uurimises, analüüsis komisjon käesolevas uurimises, kas on asjakohane kasutada HRV omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon tegi seda toimikus, sealhulgas taotluses ning komisjoni talituste töödokumendis „Significant Distortions in the Economy of the PRC the Economy for the Purposes of Trade Defence Investigations“ („Kaubanduse kaitsemeetmete uurimise käigus tuvastatud olulised moonutused Hiina Rahvavabariigi majanduses“) (27) (edaspidi „aruanne“) sisalduvate tõendite põhjal, mis tuginevad avalikult kättesaadavatele allikatele. Analüüsis käsitleti valitsuse ulatuslikku sekkumist HRV majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases volframkarbiidi sektoris. Komisjon täiendas neid tõendeid omaenda uuringutega mitmesuguste kriteeriumide kohta, mis on asjakohased, et kinnitada oluliste moonutuste olemasolu HRVs, nagu ta oli leidnud ka oma varasemates selleteemalistes uuringutes.

(82)

Taotluses (28) väideti, et Hiina valitsuse või muude ametiasutuste mitmesugused kõikehõlmavad sekkumised eri valitsus- ja turutasanditel mõjutavad ulatuslikult Hiina majandust tervikuna, mille tõttu ei saa Hiina volframitööstuse omamaiseid hindu ja kulusid käesolevas uurimises kasutada.

(83)

Taotluses esitati näiteid elementidest, mis osutavad alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimeses kuni kuuendas taandes loetletud moonutustele. Viidates komisjoni varasemale volframisektorit käsitlevale uurimisele, (29) aruandele ja täiendavatele allikatele, väitsid taotluse esitajad järgmist: 1) Hiina riik rakendab sekkuvat majanduspoliitikat, et täita eesmärke, mis langevad kokku Hiina kommunistliku partei poliitilise tegevuskavaga, mitte ei kajasta vabaturul valitsevaid majandustingimusi; (30) 2) valitsus sekkub eriti suurel määral konkreetselt Hiina volframitööstusse ja kontrollib seda ning selles tegutseb suur osa riigi omandis olevatest ettevõtetest. Täiendavas taotluses on märgitud, et Hiina valitsus kehtestab iga-aastased kaevandamis- ja tootmiskvoodid riigi omandis ettevõtetele, kes kannavad need edasi madalama taseme riigi omandis olevatele ettevõtetele, erasektori ettevõtetele ning Hiina ja välisriikide ühisettevõtetele (31). Hiina volframitootjad kuuluvad omakorda Hiina volframitööstuse ühendusse, mis on osa Hiina mitteraudmetallide tööstuse ühendusest, mille põhikirjas on märgitud, et see järgib partei suuniseid ja -poliitikat, avaldades seeläbi mõju volframitööstusele (32). Hiina volframitööstuse ühendus kontrollib samuti aktiivselt toodangut ja mõjutab pakkujaid ostma volframikontsentraate (33).

(84)

Taotluses on samuti esitatud täpsemad näited eri suunavate kavade kohta, mis näitavad valitsuse kõrgetasemelist sekkumist volframitööstusesse. Esiteks on taotluses käsitletud 13. viisaastaku plaani, mis teeb tootmisharu sidusrühmale ülesandeks arendada edasi kõrget temperatuuri taluvaid sulameid, kutsuda üles suurendama tootmist ja ekspordivõimekust mitteraudmetallide tööstuses ning mõjutada otseselt mitteraudmetallide tööstuse tootmisprotsessi (34). 14. viisaastaku plaanis kutsutakse üles veelgi optimeerima toorainete tööstust, sh mitteraudmetallide tööstust, ning tegema selles struktuurseid kohandusi (35). Mitteraudmetallide 13. viisaastaku plaanis nimetatakse volframitööstust ühe tootmisharuna, mida Hiina valitsus toetab, kirjeldatakse juhtival positsioonil ettevõtete rühma loomist ja mitteraudmetallidest tooteid, mille saab kaasata välisriikide keskmise kuni kõrge kvaliteediga toodete tarneahelatesse, ning innovatsiooni edendamist läbi subsiidiumide andmise tööstussektorile (36). Mitteraudmetallide 13. viisaastaku plaanis on esitatud ka kvantitatiivsemad eesmärgid, millega soovitakse kehtestada valitsuse range kontroll mitteraudmetallide tootmisvõimsuse üle, kirjeldada volframimaagi kohalikke varusid, seada sihiks tootmispiirangute kõrvaldamine, volframi kaevandamismahu reguleerimise näitajate kohandamine ja kontrollimine, nähes ette haruldaste muldmetallide, sh volframi majandamise ning peamiste haruldaste materjalide üldiste kontrollinäitajate tugevdamise (37). Mitteraudmetallide tööstused on samuti määratud kindlaks soodustatud tootmisharudena algatuse Made in China 2025 (valmistatud Hiinas 2025) raames ning seega toetatakse neid mitmesuguste riigi ja pankade vahenditega, et olla toeks soodustatud tootmisharudele (38).

(85)

Taotluses osutatakse samuti riigi sekkumisele konkreetsetes provintsides, nt Hebeis, Jiangxis ja Hunanis. Maavarade 13. viisaastaku plaanis on volfram märgitud strateegilise tähtsusega maavarana. Hiina valitsus koondab volframi ressursibaasid Hunani ja Jangxi lõunaossa, et tasakaalustada kaevandustegevuse ulatust ja piirata üldist volframimaagi kaevandamismahtu, kehtestab eesmärgiks olevad protsendid keskmiste kuni suurte kaevanduste jaoks ning stabiliseerib tegeliku kohaliku volframivarustuse taset (39). Hebei 2016. aasta uue materjalitööstuse arengukavas seatakse lisaks sellele eesmärk luua Hebeis tööstusahelad, sh konkreetne volframi tööstusahel (40). Jiangxi mitteraudmetallide tööstuse 14. viisaastaku plaanis on märgitud volframitööstus, sh volframkarbiidi pulbri tööstus olulise arendatava tootmisharuna (41). Volfram on ka lisatud nende toodete loetellu, mille suhtes kohaldatakse eksporditollimakse, ekspordi litsentsimisega seotud nõudeid ja riiklikku kauplemist (42).

(86)

Nagu on märgitud komisjoni eelmises volframi uurimises, sekkub valitsus märkimisväärses ulatuses Hiina volframiturul ning esineb eri tootmistegurite olulisi moonutusi. See hõlmab märkimisväärset kontrolli eri majandusaspektide, nt energiahindade, maaomandi, palkade, rahastamise ja krediidikvaliteedi hinnangute üle. Taotluses on kirjeldatud, et seoses esmase ja teisese toorainega esinevad Hiinas moonutused, osutades hiljutistele komisjoni uurimistulemustele, mis käsitlevad moonutusi tahmatööstuses (43). Taotluses kirjeldatakse samuti, et gaasi tootjad on Hiinas peamiselt riigi omandis olevad ettevõtted ja gaasisektor on nende kontrolli all ning gaasi hinna määrab kindlaks riiklik arengu- ja reformikomisjon ning hind on selle kontrolli all (44). Riiklik arengu- ja reformikomisjon määrab samuti kindlaks kohalikud elektrihinnad, rakendades erineva elektrihinna poliitikat, millega kutsutakse nõuetele vastavaid kasutajaid üles sõlmima otselepingud elektrit tootvate äriühingutega. Taotluses on esitatud näitena suunav arvamus ideaalse turukeskkonna loomise kohta, millega edendatakse mitteraudmetallide tööstuse struktuurset kohandamist ja ümberkujundamist ning suurendatakse kasu, milles on jätkuva eesmärgina nimetatud diferentseeritud elektrihinna poliitikat, millega soodustatakse erinevaid tootmisharusid (45). Samal moel on Hiinas kogu maa riigi omandis ja valitsus eraldab seda lähtuvalt konkreetsetest poliitilistest eesmärkidest ja majanduskavadest (46).

(87)

Lisaks sellele on taotluses kirjeldatud palgakulude moonutusi teatavates tootmisharudes, näiteks volframitööstuses, tulenevalt sellest, et puuduvad töötajate ja tööandjate õigusi esindavad organisatsioonid ning kuna Hiina ei ole ratifitseerinud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioone. Ametiühingud ei ole riigiasutustest sõltumatud ning kollektiivläbirääkimised ja töötajate õiguste kaitse on algelised. Lisaks sellele on taotluses märgitud, et kodumajapidamiste registreerimise süsteem piirab tööjõu liikuvust (47).

(88)

Rahastamisele saab juurdepääsu asutuste kaudu, kes tegutsevad avaliku poliitika eesmärkide saavutamise nimel või on riigiga seotud. Näiteks Hiina pangad täidavad sõnaselgelt sätestatud juriidilist kohustust lähtuda oma tegevuses riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu vajadustest ning järgida riigi tööstuspoliitikat. Seetõttu ei ole kapitali kättesaadavus ja kulu kõigi turuosaliste jaoks võrdne, millest tuleneb laenuandmisel riigi omandis ettevõtete, suurte ja heade sidemetega eraettevõtete ning oluliste tööstussektorite eelistamine (48). Taotluses osutatakse ka Rahvusvahelise Valuutafondi (edaspidi „IMF“) uuringule, mille kohaselt on Hiina krediidikvaliteedi hinnangud moonutatud, kuna Hiina krediidireitingud vastavad süstemaatiliselt madalamatele rahvusvahelistele reitingutele (49).

(89)

Lisaks sellele väidetakse taotluses, et valitsuse põhjustatud moonutused on toonud kaasa hinnasignaalid, mis ei ole tekkinud vabaturujõudude tulemusena (50). Hiina laenuvõtukulud on hoitud tehislikult madalal, et stimuleerida investeeringute kasvu, (51) ja krediidikvaliteedi hinnanguid mõjutab sageli ettevõtte strateegiline olulisus valitsusele ning valitsuse mis tahes kaudne tagatis (52). Selle tulemusena on ebatõenäoliselt laekuvad nõuded lahendatud krediidipikenduse abil, luues nn zombiettevõtteid või võlgu üle kandes (53).

(90)

Hiina valitsus ei esitanud märkusi ega tõendeid, mis toetaksid või lükkaksid ümber toimikus olevaid tõendeid, sealhulgas aruannet ja taotluse esitajate esitatud lisatõendeid oluliste moonutuste esinemise kohta ja/või alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta käesoleval juhul.

(91)

Konkreetselt uurimisaluse toote sektoris, st terasesektoris, on oluline osa äriühingutest endiselt Hiina valitsuse omandis alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande tähenduses.

(92)

Uurimine kinnitas, et China Minmetals Co., (54) SASACi alla kuuluv riigi omanduses olev ettevõte, omab mitut suurimat Hiina volframkarbiidi tootvat ettevõtet, nimelt Zhuzhou Cemented Carbide Group Co., Ltd., (55) Xiamen Golden Egret Special Alloy Co., Ltd. (56) ja Zigong Cemented Carbide Group Co., Ltd (57). Zhuzhou Cemented Carbide Group on China Minmetalsi valduses vahendava äriühingu China Tungsten Advanced Materials Co. Ltd. (58) kaudu ning Xiamen Golden Egret Special Alloy on selle valduses vahendava äriühingu Xiamen Tungsten Co., Ltd. (59) kaudu. Mis puudutab otseseid moonutusi, siis on China Minmetals märkinud oma 2021. aasta aruandes (60) valitsuse üldise finantstoetuse summas 38,7 miljonit jüaani (renminbi) (61) ning toetuse nn zombiettevõtete toetamiseks mõeldud kesksest rahastamisfondist summas 46,8 miljonit jüaani (62). Xiamen Tungsteni 2022. aasta aruandes on märgitud valitsuse finantstoetus summas 300,3 miljonit jüaani (63). Lisaks sellele on China Minmetalsi veebisaidil üldsusele kättesaadavas artiklis kirjeldatud HKP kohalolu äriühingus järgmiselt: „China Minmetalsi parteiorganisatsioon rakendab põhjalikult riigi omanduses oleva ettevõtte riikliku parteitegevuse arendamise konverentsi vaimsust [---], pöörab suurt tähelepanu sellele, et tugevdada nii partei kui ka äriühingu juhtimist [---], rajades Hiinale omase riigi omanduses oleva tänapäevase ettevõtte süsteemi, (ning) [---] edendab tulemuslikult seda, et parteipõhimõtete rakendamine lõimitakse põhjalikult tootmistegevusega (64).

(93)

Võttes samuti arvesse, et HKP sekkumised operatiivsete otsuste tegemisse on saanud reegliks ka eraettevõtetes, (65) kusjuures HKP on hakanud juhtima peaaegu kõiki riigi majanduse aspekte, on HKP struktuuride kaudu äriühingutele avaldatava riigi mõju tulemus, et ettevõtjad on valitsuse kontrolli ja poliitilise järelevalve all, kuna riigi ja partei struktuurid on HRVs omavahel väga tugevalt seotud. Eraomandis volframkarbiidi tootja OKE carbide (66) on näiteks ära märkinud oma 2022. aasta poolaasta aruandes (67) valitsuse toetused summas 44,7 miljonit jüaani (68).

(94)

See on ilmne ka Hiina volframitööstuse ühenduse ja Hiina mitteraudmetallide tööstuse ühenduse tasandil. Nii Hiina volframitööstuse ühenduse kui ka Hiina mitteraudmetallide tööstuse ühenduse põhikirja artikli 3 kohaselt „tegutseb [Hiina volframitööstuse ühendus või Hiina mitteraudmetallide tööstuse ühendus] Hiina kommunistliku partei üldise juhtimise all [ning] nõustub äritegevuse suuniste, järelevalve ja juhtimisega, mille esitavad või mida viivad ellu registreerimise ja juhtimise eest vastutavad üksused, parteitegevuse arendamise eest vastutavad üksused ning tootmisharu juhtimise eest vastutavad asjaomased haldusosakonnad“ (69).

(95)

Uurimine on samuti kinnitanud, et Hiina valitsus sekkub hindadesse ja kuludesse riigi kohaloleku kaudu ettevõtetes artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses; kindlaks on tehtud isiklikud sidemed volframkarbiidi tootjate ja HKP vahel. Näiteks Zhuzhou Cemented Carbide Group Co., Ltd. direktorite nõukogu esimees tegutseb samal ajal parteikomitee asesekretärina (70). Samal moel tegutseb Xiamen Golden Egret Special Alloy Co., Ltd. nõukogu esimees parteikomitee sekretärina (71). HKP sekkumine ettevõtte Xiamen Golden Eagle tegevusse parteikomitee kaudu on samuti ilmne selle valdusettevõtja SOE Xiamen Tungsten Co., Ltd. põhikirjast, milles on märgitud: „parteiorganisatsioon tagab juhtiva tuumiku ja poliitilise tuumiku toimimise (sic), määrates kindlaks suuna, hallates üldist olukorda ja tagades rakendamise“ (72) ning „kui äriühingu parteikomitee leiab, et direktorite nõukogu ja eesistuja rühm kavatsevad teha otsuseid, mis ei ole kooskõlas partei tegevuskava, põhimõtete, poliitika ja/või riiklike õigusnormidega või võib kahjustada riigi huve, avalikke huve ning äriühingu ja selle töötajate õiguspäraseid õigusi ja huve, siis on vaja koostada arvamus, et tunnistada otsus kehtetuks või lükata see edasi“ (73).

(96)

Pealegi rakendatakse uurimisaluse toote sektoris poliitikat, mis tagab omamaiste tootjate sooduskohtlemise või mõjutab turgu muul viisil alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kolmanda taande tähenduses. Uurimise käigus tehti kindlaks poliitikadokumendid, mille kohaselt saab tootmisharu valitsuse suuniseid ja valitsus sekkub uurimisaluse tootega seotud tegevusse volframisektoris.

(97)

Hiina valitsus peab volframitööstust jätkuvalt oluliseks tootmisharuks. Seda kinnitavad paljud riiklikul, piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil avaldatud volframi käsitlevad kavad, suunised ja muud dokumendid. Hiina viimased volframisektorit käsitlevad poliitikadokumendid kinnitavad tähtsust, mida Hiina valitsus jätkuvalt sektorile omistab, sealhulgas kavatsust sektorisse sekkuda, et kujundada seda kooskõlas valitsuse poliitikaga. Selle üks näide on maavarade ministeeriumi teade, mis käsitleb kontrolli kogu kaevandamiskoguse üle ning haruldaste muldmetallide ja volframimaagi esimest näitajate kogumit 2023. aastal, (74) milles kutsutakse üles „tugevdama kontrolli kogu kaevandatava koguse üle ja seda haldama“ (75) ning kirjeldatakse täpsemalt, et „tööstuse ja infotehnoloogia ministeerium ning maavarade ministeerium on määranud kõigile haruldaste muldmetallide valdkonnas tegutsevate ettevõtete rühmadele kvoodid, et kontrollida haruldaste muldmetallide kogu kaevandatavat kogust“ (76). Dokumendis täpsustatakse volframi konkreetset jaotust: „2023. aastal määratakse volframi kontsentraatide (65 % volframtrioksiidi sisaldus) esimese partii kaevandamiskoguse puhul kontrollnäitajaks 63 000 tonni“ (77). Maavarade ministeeriumi teates, mis käsitleb kontrolli kogu kaevandamiskoguse üle ning haruldaste muldmetallide ja volframimaagi esimest näitajate kogumit 2022. aastal, (78) täpsustatakse ka volframi toodang, väites et „2022. aastal määrati volframi kontsentraadi (65 % volframtrioksiidi sisaldusega) kogu kaevandamise riiklikuks kontrollnäitajaks 109 000 tonni, millest olulise kaevandamise näitaja oli 81 170 tonni ja ulatusliku kasutamise näitaja 27 830 tonni“ (79). Lisaks sellele on 14. viisaastaku plaanis toorainete tööstuse arendamise kohta (80) märgitud, et „kohalikke maavarasid arendatakse ratsionaalselt“, kirjeldades, et „võetakse meetmeid, et optimeerida majandamise mehhanismi, mida kohaldatakse kogu aastase kaevandamiskoguse kontrollnäitajate suhtes, ning et mõistlikult reguleerida haruldaste muldmetallide, volframi ja muude maavarade kaevandamise ulatust“ (81) ning täiendavalt „toetada juhtiva positsiooniga ettevõtteid, et luua ringlussevõtu keskused ja tööstuskeskused suuremahuliste metallijäätmete ja taaskasutatava alumiiniumi, vase, liitiumi, nikli, koobalti, volframi ja molübdeeni jaoks“ (82).

(98)

Sarnaseid näiteid Hiina ametiasutuste kavatsusest teostada volframisektori järelevalvet ja suunata selle arengut on näha ka Hiina eri provintsides, nt Jiangxis, mille provintside 14. viisaastaku plaanis mitteraudmetallide kvaliteetse arendamise kohta (83) on märgitud, et „14. viisaastaku plaani elluviimise perioodil on Jiangxi mittemuldmetallide tööstuse tegevustulu iga-aastane keskmine kasvumäär ligikaudu kümme protsenti. Tegevustulu seisukohast iseloomustab mitteraudmetallide tööstust 2023. aasta paiku rohkem kui triljon jüaani ning volframi, haruldaste muldmetallide ja muude strateegiliste ressursside tööstuse tegevustulu moodustab 2025. aastaks rohkem kui 100 miljardit jüaani“, (84) täpsustusega, et „vase, volframi, haruldaste muldmetallide ja muude oluliste tootmisharude kontsentratsioonitaset suurendatakse veelgi“ (85). Samuti käsitleb viisaastakuplaani üks osa volframi arendamist, (86) et töötada välja „nanosuuruses, ülipeente ja jämedate teradega volframipulber ning volframkarbiidi pulber, suure puhtusastmega APT, suure puhtusastmega volframipulber, volframi sihtmaterjalid jms“ (87).

(99)

Samal moel on Henani 14. viisaastaku plaanis kvaliteetse tootmistööstuse arendamise kohta (88) seatud eesmärgiks „laiendada volframi, molübdeeni, titaani ja tsirkooniumi süvatöötlemise tööstuse ahelat ning edendada tegevuse laiendamist kvaliteetsete toodete suunas“ (89).

(100)

Kokkuvõttes on Hiina valitsus kehtestanud meetmed, millega ärgitatakse ettevõtjaid täitma riikliku poliitika eesmärke, milleks on soodustatud tootmisharude, sealhulgas volframi tootmiseks kasutatavate põhitoorainete tootmise toetamine. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

(101)

Käesolevas uurimises ei ole leitud tõendeid selle kohta, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande kohase pankroti- või asjaõiguse diskrimineeriv kohaldamine või ebapiisav täitmise tagamine sektoris ei mõjuta uurimisaluse toote tootjaid.

(102)

Volframisektorit mõjutavad ka palgakulude moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande mõistes. Need moonutused mõjutavad sektorit nii otseselt (volframi või peamiste sisendite tootmisel) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga sisenditele, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse HRVs sama tööhõivesüsteemi) (90).

(103)

Lisaks ei esitatud käesoleva uurimise käigus tõendeid, mis näitaksid, et uurimisaluse toote sektorit ei mõjuta valitsuse sekkumine finantssüsteemi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses. Seega mõjutab valitsuse märkimisväärne finantssüsteemi sekkumine tõsiselt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(104)

Komisjon tuletab ühtlasi meelde, et volframkarbiidi tootmiseks on vaja palju sisendeid. Kui volframkarbiidi tootjad ostavad/tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgelt samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitalipaigutuse moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(105)

Seetõttu ei ole asjakohane kasutada mitte üksnes volframkarbiidi omamaiseid müügihindu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses, vaid mõjutatud on ka kõigi sisendite (sealhulgas tooraine, energia, maa, rahastamine, tööjõud jms) kulud, sest nende hinnakujundust mõjutab valitsuse oluline sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande I ja II osas. Valitsuse sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitalipaigutuse, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal HRVs. See tähendab näiteks, et iga sisendit, mis on toodetud HRVs eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jne kohta.

(106)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest:

(107)

Nagu on selgitatud põhjenduses 73, avaldas komisjon teate normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatavate asjakohaste allikate kohta. Selles teates kirjeldati asjakohaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid. Teates teavitas komisjon huvitatud isikuid oma kavatsusest kaaluda käesoleval juhul sobiva võrdlusriigina Türgit, kui alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaselt tehakse kindlaks oluliste moonutuste esinemine.

(108)

Võttes arvesse uurimisaluse toote vastavaid tootmiskulusid ja müüki asjaomases võrdlusriigis, tehti aegumise läbivaatamise taotluses ettepanek valida võrdlusriigiks kas Venemaa või Türgi.

(109)

Taotluse esitajate väitel toodetakse volframkarbiidi Brasiilias, Kanadas, HRVs, Iisraelis, Jaapanis, Venemaal, Lõuna-Koreas ja Ameerika Ühendriikides. Neist riikidest on Maailmapanga liigituse kohaselt suurema keskmise sissetulekuga riigid ainult Brasiilia ja Venemaa. Komisjon tegi volframkarbiidi tootva suurema keskmise sissetulekuga riigina kindlaks ka Lõuna-Aafrika Vabariigi. Komisjon ei pidanud Venemaad sobilikuks võrdlusriigiks, võttes arvesse hiljutisi geopoliitilisi ja majanduslikke sündmusi. Lõuna-Aafrika Vabariik ja Brasiilia arvati välja, kuna puudusid kättesaadavad avalikud andmed.

(110)

Komisjon otsis seejärel riike, kes toodavad sama üldise kategooria ja/või sektori tooteid kui uurimisalune toode. Nagu märkisid taotluse esitajad, toodetakse uurimisalust toodet mitteraudmetallide sektoris. Asjakohased avalikud andmed selle sektori tootjate kohta olid saadaval Venemaal ja Türgis.

(111)

Komisjon oli samuti seisukohal, et oleks võimalik kasutada volframkarbiidi peamisi tootmistegureid sobilikest võrdlusriikidest.

(112)

Taotluse andmetel on volframkarbiidi tootmisprotsess kõikjal maailmas samasugune ja seda toodetakse kas esmasest (varem kasutamata) materjalist, s.o maakidest, või teisesest materjalist, s.t volframkarbiidi jääkidest. Kuid olenevalt integreeritusest tootmisahela eelneval etapil võivad tootjad alustada protsessi kas esmasest materjalist, APTst või volframoksiidist (edaspidi „WO3“).

(113)

Komisjon otsustas alustada oma normaalväärtuse arvutusi APT, s.o peamise materjali kuludest, võttes arvesse taotluses esitatud teavet ning seda, et see on olenemata tooraine allikast esimene tootmisetapp. APT moodustab rohkem kui 90 % uurimisaluse toote tootmise kogukulust.

(114)

Komisjon kontrollis kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a APT impordihinna andmete kättesaadavust kõigis suurema keskmise sissetulekuga riikides lähtuvalt HS-koodist 2841 80. GTA andmetel imporditi APTd Argentinasse, Brasiiliasse, Malaisiasse, Venemaale, Taisse, Türgisse ja Lõuna-Aafrika Vabariiki. Kuid impordikogused kõigis neis riikides olid väga väikesed ja seega ei käsitatud neid usaldusväärse võrdlushinna kindlaksmääramiseks esindavatena. Lisaks sellele pärines kogu import Argentinasse ainult HRVst. Suurem osa impordist Venemaale (rohkem kui 75 %) ja Lõuna-Aafrika Vabariiki (97 %) pärines samuti HRVst. Kuna ühegi nimetatud riigi kohta ei olnud saadaval piisavalt esindavat teavet, otsustas komisjon kasutada selle sisendi jaoks rahvusvahelist võrdlusalust kooskõlas artikli 2 lõike 6a punkti a teise taandega lähtuvalt ettevõtte Argus Metals International hindadest.

(115)

Eespool märgitut arvesse võttes oli komisjon seisukohal, et Türgil olid suurema keskmise sissetulekuga riigina saadaval üksikasjalikud ja kergesti kättesaadavad andmed tööjõu, energia, müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kohta. Seega pidas komisjon Türgit sobivaks võrdlusriigiks alusmääruse artikli 2 lõike 6a tähenduses.

(116)

Huvitatud isikutel paluti esitada märkusi Türgi võrdlusriigiks sobivuse kohta.

(117)

Pärast teate avaldamist ei esitanud ükski huvitatud isik märkusi Türgi valimise kohta võrdlusriigiks.

(118)

Lõpetuseks, arvestades koostöö puudumist ja kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Türgi on sobiv võrdlusriik, ei olnud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimase lause kohaselt vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset.

(119)

Koostöö puudumisel ja vastavalt aegumise läbivaatamise taotluses esitatud ettepanekule ning arvestades, et Türgi vastas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele, valis komisjon sobivaks võrdlusriigiks Türgi.

(120)

Komisjon loetles teates tootmistegurid, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida eksportivad tootjad kasutavad uurimisaluse toote tootmisel. Lisaks märkis komisjon, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta GTAd ja ettevõtte Argus Metals International hindade rahvusvahelist võrdlusalust, mille on avaldanud Ameerika Ühendriikide geoloogiateenistuse asutus National Minerals Information Center, et teha kindlaks kahe tootmisteguri, eelkõige toorainete moonutamata kulu. Lisaks sellele märkis komisjon, et ta kasutab Türgi statistikaameti teavet, et teha kindlaks tööjõu, elektri ja gaasi tarnijate moonutamata kulud Türgis.

(121)

Lõpuks märkis komisjon, et ta kasutab müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlakstegemiseks teavet, mis on saadaval põhiliste väärismetallide ja muude mitteraudmetallide tootmisharus tegutsevate ettevõtete keskmiste müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kohta, mille avaldab Türgi keskpank, nagu on märgitud põhjenduses 73.

(122)

Võttes arvesse kogu teavet, mis saadi taotlusest, ning menetluse käigus hiljem kogutud teavet, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

Tabel 1.

Volframkarbiidi tootmistegurid

(123)

Selleks et teha kindlaks peamise tooraine, s.o APT moonutamata hind võrdlusriigi tootja tehasesse tarnimisel, märkis komisjon, et APT import Türgisse ei olnud märkimisväärne ja seega ei saanud seda pidada esindavaks, nagu on selgitatud põhjenduses 114. Komisjon kasutas kaalutud keskmist impordihinda, mis põhineb Argus Metals Internationali rahvusvahelistel võrdlushindadel, mis on saadud Ameerika Ühendriikide geoloogiateenistuse asutuselt National Minerals Information Center (93). Käesoleval juhul, kuigi võrdlusalus võib hõlmata importi moonutatud allikatest, juhib komisjon tähelepanu sellele, et aegumise läbivaatamise kontekstis ei ole vaja tollimaksu uuesti arvutada ja tuleb kindlaks teha ainult dumpingu tõenäosus. Seetõttu pidas komisjon praegusel juhul asjakohaseks kasutada võrdlusalusena Argus Metals Interantionali hindu.

(124)

Pärast teate avaldamist soovisid taotluse esitajad kasutada Fastmarketsi või Arguse andmeid APT hindade kohta Euroopas Argus Metali andmete asemel, mis on saadud Ameerika Ühendriikide geoloogiateenistuse asutuselt National Minerals Information Center. Nad väitsid, et Türgis kaubeldakse APTga peamiselt lähtuvalt Fastmarketsi hindadest (laiemalt) Euroopa ja mitte Ameerika Ühendriikide jaoks.

(125)

Komisjon märkis, et taotluses esitati taotluse ajavahemiku kohta ainult keskmise APT kokkuvõte, kuna autoriõiguste omanikult Fastmarketsilt ei saadud luba kasutada andmeid uurimise ajal. Võttes arvesse, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt peavad kasutatavad andmed olema üldsusele kättesaadavad, lähtus komisjon normaalväärtuse arvutamisel APT võrdlusalusest, mis põhineb Argus Metals Internationali hindadel, mis on saadud Ameerika Ühendriikide geoloogiateenistuse asutuselt National Minerals Information Center. Komisjon märkis samuti, et Fastmarketsi ja Ameerika Ühendriikide geoloogiateenistuse hinnad erinesid vähesel määral. Seetõttu oleks väike (1 %) ka dumpingumarginaali arvutuste erinevus.

(126)

Tavapäraselt tuleks sellistele impordihindadele lisada ka omamaised transpordikulud. Arvestades aga aegumise läbivaatamisega seotud uurimiste olemust – st eesmärki uurida, kas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus või võib korduda, mitte teha kindlaks dumpingu täpne ulatus –, otsustas komisjon, et riigisiseste transpordikuludega kohandamine ei ole käesoleval juhul vajalik. Sellise korrigeerimise tulemusel normaalväärtus ja seega dumpingumarginaal ainult suureneksid.

(127)

Tööjõukulude võrdlusaluse kindlaksmääramiseks kasutas komisjon Türgi statistikaameti kõige värskemaid andmeid (94). Türgi statistikaamet avaldab üksikasjalikku teavet tööjõukulude kohta Türgi eri majandussektorites. Komisjon võttis võrdlusaluse väljaselgitamise aluseks NACE Rev.2 klassifikaatori kohase majandustegevuse „Metallitootmine“ NACE koodiga C.24 hõlmatud 2020. aasta tööjõukulude tunniarvestuse. Väärtusi kohandati lisaks vastavalt inflatsioonile, kasutades riiklikku tootjahinnaindeksit, (95) et kajastada läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kulusid.

(128)

Pärast teate avaldamist väitis liidu tootmisharu, et dumpingu arvutamiseks tuleks kasutada töötajaliikide üksikasjalikku jaotust.

(129)

Komisjon lükkas selle märkuse tagasi, kuna Türgi statistikaamet ei esita sellist üksikasjalikku jaotust, võttes arvesse fakti, et nagu eespool on märgitud, on tegemist aegumise läbivaatamisega ja dumpingu konkreetse ulatuse arvutamine ei ole vajalik.

(130)

Elektri ja gaasi võrdlushinna kindlaksmääramiseks kasutas komisjon Türgis äriühingutele (tööstuslikul eesmärgil kasutajad) kehtivaid hindu, mida avaldab Türgi statistikaamet (96). Võrdlusalus määrati kindlaks 31. märtsil 2022 avaldatud elektri ja gaasi hinna alusel. Osutatud hind on 2021. aasta keskmine hind. Komisjon kasutas tööstuslikul eesmärgil tarbitava elektri ja gaasi hinna andmeid vastava tarbimisvahemiku kohta, võtmata arvesse käibemaksu.

(131)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „[a]rvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulusid, mida eespool viidatud tootmistegurid ei hõlma.

(132)

Selleks et teha kindlaks tootmise üldkulude moonutamata väärtus ja kuna Hiina tootjad ei teinud koostööd, lähtus komisjon kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kättesaadavatest faktidest. Seetõttu tegi komisjon taotluse esitajate andmetele tuginedes kindlaks tootmise üldkulude osa tootmiskuludest tervikuna. Seejärel kohaldati seda protsenti tootmiskulude moonutamata väärtuse suhtes, et saada tootmise üldkulude moonutamata väärtus.

(133)

Selleks et teha kindlaks müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi moonutamata ja põhjendatud summa, tugines komisjon kõige hiljutisematele kättesaadavatele finantsandmetele põhiliste vääris- ja mitteraudmetallide tootmisharus tegutsevate äriühingute kohta, mille avaldab Türgi keskpank (97). Nagu on märgitud põhjenduses 121, käsitatakse seda sektorit uurimisaluse toote üldise kategooriana. Komisjon kasutas müügi-, üld- ja halduskulusid (9,50 %) ning kasumit (6,61 %) protsendina müüdud kaupade kuludest.

(134)

Pärast teate avaldamist saadi liidu tootmisharult märkusi, mis käsitlesid varuosade ja muude toorainete ning tootmise üldkuludega seotud amortisatsiooni arvessevõtmist. Komisjon võttis neid märkusi arvesse dumpingu arvutamisel, nagu on kirjeldatud põhjenduses 137.

(135)

Eespool märgitu alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(136)

Kõigepealt tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Kuna eksportivad tootjad koostööd ei teinud, tugines komisjon teabele, mille taotluse esitajad esitasid taotluses kahe peamise tooraine kasutamise kohta uurimisaluse toote tootmisel. Tööjõu ja energia puhul tugines komisjon ühe liidu tootja esitatud teabele.

(137)

Kui moonutamata tootmiskulud olid kindlaks tehtud, lisas komisjon tootmise üldkulud, müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi. Tootmise üldkulud tehti kindlaks taotluse esitajate esitatud andmete põhjal. Müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum tehti kindlaks lähtuvalt kõige värskematest kättesaadavatest finantsandmetest põhiliste vääris- ja mitteraudmetallide tootmisharus tegutsevate äriühingute kohta, mille avaldab Türgi keskpank (98) (vt punkt 3.3.2). Komisjon lisas moonutamata tootmiskuludele järgmised kulud:

(138)

Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(139)

Nagu eespool põhjenduses 48 märgiti, võeti Hiina eksportivate tootjate koostöö puudumise tõttu ekspordihinna arvutamisel alusmääruse artikli 18 kohaselt arvesse kättesaadavaid andmeid, nimelt teavet Eurostatilt.

(140)

Hiina eksport toimus nii seestöötlemise tolliprotseduuri kui ka tavalise režiimi alusel. Kuna põhjenduse 191 kohaselt moodustas tavalise režiimi alusel toimunud eksport läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaid 0,3 % liidu turuosast, hinnati see ebaoluliseks ning arvutuste aluseks võeti üksnes seestöötlemise tolliprotseduuriga seotud ekspordihinnad mõistliku kättesaadava teabena hinna kohta, mida meetmete puudumisel küsitaks. Komisjon tegi ekspordihinna kindlaks kättesaadava statistika, nimelt Comexti andmebaasi (Eurostat) põhjal. Kuna hinnad Comextis on esitatud CIF-hinna tasemel, määrati tehasest hankimise tasandi hind kindlaks taotluses transpordikulude, käitlemise ja mereveo kohta esitatud tõendite põhjal.

(141)

Komisjon võrdles kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kindlaks tehtud normaalväärtust ja eespool märgitu põhjal kindlaks tehtud ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(142)

Selle põhjal leiti, et dumpingumarginaal oli märkimisväärne (68 %). Seepärast järeldati, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus.

(143)

Lisaks dumpingu esinemise avastamisele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuris komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 dumpingu jätkumise tõenäosust juhul, kui meetmetel lastakse aeguda. Komisjon oli seisukohal, et seestöötlemise tolliprotseduuri hinnad on mõistlikult kättesaadav teave hinna kohta, mida meetmete puudumise korral küsitaks. Analüüsiti järgmisi lisaelemente: 1) tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus HRVs, 2) volframimaagi varud ja volframi kontsentraadi ekspordimaks ning 3) liidu turu atraktiivsus ja kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi hinnad.

(144)

Hiina eksportivate tootjate ja Hiina valitsuse koostööst keeldumise tõttu tugines komisjon oma hinnangus alusmääruse artikli 18 kohaselt kättesaadavatele faktidele, nimelt läbivaatamistaotluses esitatud teabele, avalikkusele kättesaadavale teabele ja GTA andmebaasi teabele.

(145)

Zhangyuan Tungsten, Xianglu Tungsten ja Golden Egret väitsid, et turu atraktiivsuse hindamine ei ole aegumise läbivaatamise käigus arvesse võetav õiguslik nõue, kuna dünaamiline ja vabal konkurentsil põhinev turg on kõigile ettevõtjatele atraktiivne.

(146)

Nagu on selgitatud põhjendustes 156–163, hindab komisjon jaotise „liidu turu atraktiivsus“ all seda, kas Hiina eksportivad tootjad suurendaksid tõenäoliselt volframkarbiidi eksporti liitu, kui meetmetel lastakse aeguda, ning kas see eksport toimuks dumpinguhinnaga. See on täielikult kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase õigusliku kontrolliga ja seega lükatakse see väide tagasi.

(147)

Taotluses esitavad taotluse esitajad teabe volframkarbiidi tootmisvõimsuse ja vaba tootmisvõimsuse kohta Hiinas. Hiina volframitööstuse ühenduse avaldatud Hiina volframitööstuse 2020. aasta arenguaruande (99) kohaselt oli Hiina tootmisvõimsus 80 000 tonni. Taotluse esitajate hinnangul oli nõudlus Hiinas 30 000 tonni lähtuvalt turgu käsitlevatest teadmistest. Lisaks sellele arvutati pärast kõikide riikide suunalise Hiina ekspordi mahaarvamist vabaks tootmisvõimsuseks 18 000 tonni. Kuid uurimise ajal selgitasid taotluse esitajad, et nad kasutasid oma arvutuses ekslikult mahu veeru asemel hinna veergu ja seega oli Hiina õige vaba tootmisvõimsus ligikaudu 41 000 tonni.

(148)

Komisjon arvutas samuti volframkarbiidi vaba tootmisvõimsuse HRVs läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Hiina volframitööstuse ühenduse avaldatud Hiina volframitööstuse 2021. aasta arenguaruande (100) kohaselt oli Hiina volframkarbiidi tootmisvõimsus 90 000 tonni. Volframkarbiidi tootmist Hiinas hinnati ligikaudu [30 000–35 000] tonnile Roskill Tungsteni 2030. aasta aruande (101) kohaselt ning võttes arvesse, et ligikaudu 60 % volframi tootmisest kasutatakse volframkarbiidi tootmiseks (102). Nende hinnangute põhjal on vaba tootmisvõimsus [55 000–60 000] tonni, s.o [61–67 %]. Võttes arvesse, et liidu vabaturu tarbimine oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 15 101 tonni (vt tabel 4), oli Hiina vaba tootmisvõimsus rohkem kui 3,5 korda suurem liidu tarbimisest vabaturul.

(149)

Oma märkustes pärast lõplike järelduste avalikustamist kordasid Zhangyuan Tungsten, Xianglu Tungsten ja Golden Egret oma väidet, et Hiina volframkarbiidi tootmisvõimsuse jaoks kasutatud allikas, nagu on märgitud põhjenduses 148, ei olnud usaldusväärne, ning nad esitasid Hiina volframitööstuse ühenduse veebisaidi lingi.

(150)

Komisjon märkis, et Zhangyuan Tungsten, Xianglu Tungsten ja Golden Egret ei esitanud mitte mingit teavet volframkarbiidi tootmisvõimsuse kohta Hiinas. Komisjon kontrollis Hiina tootja esitatud veebisaiti ja ei leidnud andmeid volframkarbiidi tootmisvõimsuse kohta Hiinas. Selle asemel leidis komisjon, et Roskill Tungsteni 2030. aruande (103) kohaselt oli Hiina volframkarbiidi tootmisvõimsus 2021. aastal hinnanguliselt [50 000–75 000] tonni volframit aastas või [53 000–80 000] tonni volframkarbiidi aastas (104). Kasutades põhjenduses 148 märgitud tootmisvõimsust, mida Zhangyuan Tungsten, Xianglu Tungsten ja Golden Egret ei vaidlustanud, oli Hiina volframkarbiidi vaba tootmisvõimsus endiselt [23 000–45 000] tonni, mis ületab ikka rohkem kui 1,5 korda liidu tarbimist vabaturul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mida käsitati märkimisväärsena.

(151)

Komisjon võrdles ka volframkarbiidi tootmisvõimsust HRVs läbivaatamisega seotud uurimisperioodil võimsusega eelmise aegumise läbivaatamise ajal ning täheldas, et see oli märkimisväärselt suurenenud. Kuigi tootmisvõimsus oli eelmise aegumise läbivaatamise ajal hinnanguliselt 42 000–50 000 tonni, oli see praeguse uurimise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil hinnanguliselt 90 000 tonni. Seega on võimsus suurenenud rohkem kui 80 % hoolimata sellest, et eelmise aegumise läbivaatamise ajal oli juba olemas vaba tootmisvõimsus 12 000–20 000 tonni, ning ei ole mingeid märke, et selle suurema võimsuse saaks kasutada ära Hiina siseturul või mis tahes kolmanda riigi turul. Selle olukorra tulemusena tekib kokkuvõttes veelgi suurem vaba tootmisvõimsus, mis võidakse suunata liidu turule.

(152)

Komisjon täheldas veelgi vaba tootmisvõimsuse märkimisväärset suurenemist Hiina eksportivate tootjate vastustes väljavõttelisele uuringule. Kolm eksportivat tootjat teatasid, et nende tootmismaht kokku oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 13 500 tonni, võrreldes kogu toomisvõimsusega 17 800 tonni. Seega on vaba tootmisvõimsus 30 %.

(153)

Liigne tootmisvõimsus ajendab jätkama dumpinguhindadega eksporti. On selge, et Hiina eksportijad peavad ära kasutama kõiki olemasolevaid võimalusi tootmise suurendamiseks, et ülesseatud tootmisvõimsusesse tehtud märkimisväärsetest investeeringutest täielikult kasu saada. Kõige ilmselgem viis on siseneda mis tahes avatud turule maailmas ja väga tõenäoliselt dumpinguhindadega, nagu seda tehakse jätkuvalt käesoleva uurimise ajal.

(154)

Eespool esitatud faktide ja kaalutluste põhjal jõudis komisjon järeldusele, et Hiina eksportivatel tootjatel on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mida kasutataks meetmete aegumise korral tõenäoliselt volframkarbiidi eksportimiseks liitu dumpinguhinnaga.

(155)

HRV kontrolli all on rohkem kui 55 % maailma volframimaagi varudest (105) ja samal ajal on ta kehtestanud ekspordimaksu 20 % volframi kontsentraadile (106). See piirang põhjustab toorainete suure kättesaadavuse Hiina turul, tänu millele saavad Hiina eksportivad tootjad kiiresti rakendada oma vaba tootmisvõimsuse, nagu on märgitud põhjenduses 151.

(156)

Komisjon uuris, kas oli tõenäoline, et Hiina eksportivad tootjad suurendaksid meetmete aeguda laskmise korral oma dumpinguhinnaga eksportmüüki. Seetõttu analüüsis komisjon kolmandate riikide turgudele suunatud Hiina ekspordi hinnataset ja võrdles seda liidu turule suunatud Hiina ekspordi hinnatasemega. Hiina ekspordimaht ja liidu turu atraktiivsus tehti kindlaks lähtuvalt kättesaadavatest faktidest kooskõlas alusmääruse artikliga 18 ning GTA andmetest ja taotluses esitatud teabest.

(157)

Komisjon kasutas GTA andmebaasi andmeid ja keskendus Hiina kolmele peamisele eksporditurule, nimelt Jaapanile, Lõuna-Koreale ja Ameerika Ühendriikidele, mis moodustavad ligikaudu 75 % HRV koguekspordist. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli Hiina kaubakoodi 2849 9020 alla kuuluvate toodete Hiinast liitu suunatud ekspordi keskmine hind samal tasemel kui Hiinast kolme peamise kolmanda riigi turule eksportimise keskmine hind. Kuid riigi tasandil oli Hiinast Saksamaale suunatud ekspordi hind kõrgem kui Hiinast Lõuna-Koreasse suunatud ekspordi hind ning Hiinast Madalmaadesse suunatud ekspordi hind oli kõrgem kui Hiinast Jaapanisse suunatud ekspordi hind. See näitab, et teatavad turud liidus on kasumlikumad kui kaks kolmest vaatlusaluse toote Hiina eksporditurust. Komisjon ei käsitlenud analüüsi käigus Hiina eksporti Hiina kaubakoodi 3824 3000 all, kuna see võib hõlmata ka muid tooteid peale vaatlusaluse toote ja seega hõlmaks keskmine hind ka muid tooteid peale volframkarbiidi.

(158)

Oma märkustes pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid Zhangyuan Tungsten, Xianglu Tungsten ja Golden Egret, et komisjon ei võtnud arvesse teavet, mille nad esitasid Hiina volframkarbiidi muudesse kolmandatesse riikidesse ekspordi suundumuste kohta lähtuvalt Rahvusvahelise Kaubanduskeskuse kaubanduskaardist (107). Nad kordasid, et nende andmete põhjal suureneb Hiina eksport muudesse kolmandatesse riikidesse ja mitte liidu turule. Zhangyuan Tungsten, Xianglu Tungsten ja Golden Egret väitsid, et komisjon ei selgitanud, miks seda teavet ignoreeriti.

(159)

Selgitame, et komisjon ei jätnud Rahvusvahelise Kaubanduskeskuse kaubanduskaardi andmeid iseenesest arvesse võtmata. Nagu on selgitatud põhjenduses 157, kasutas komisjon GTA andmebaasi andmeid, mis näitasid, nagu ka Rahvusvahelise Kaubandusorganisatsiooni kaubanduskaart, et Hiina peamised eksporditurud olid Jaapan ja Lõuna-Korea ning et eksport nendele turgudele oli aastatel 2019–2021 suurenenud. Komisjon ei nõustunud siiski järeldusega, et see suundumus tulevikus ilmtingimata jätkub ja selle ulatus võimaldab kasutada ära Hiina vaba tootmisvõimsuse. Zhangyuan Tungsten, Xianglu Tungsten ja Golden Egret ei esitanud selle väite kohta mingeid tõendeid ja ei võtnud arvesse komisjoni järeldusi, mille kohaselt on liidu turg Hiina ekspordi jaoks atraktiivne, kui meetmetel lastakse aeguda. Võttes arvesse Hiina suurt vaba tootmisvõimsust, on seega väga tõenäoline, et sellest suur osa suunataks liitu, kui meetmetel lastakse aeguda. See kehtib ka Hiina tarbimise väidetava suurenemise puhul. Eksportiv tootja ei ole esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et Hiina praegune tarbimine või tulevane sisenõudlus võimaldaks tõenäoliselt kasutada ära märkimisväärse osa Hiina vabast tootmisvõimsusest. Seepärast lükati see väide tagasi.

(160)

Oma märkustes pärast lõplike järelduste avalikustamist ei olnud Zhangyuan Tungsten, Xianglu Tungsten ja Golden Egret nõus komisjoni põhjenduses 157 esitatud järeldusega, et hinnad eksportimisel teatavatesse riikidesse liidus näisid olevat tulusamad kui hinnad Hiina kahel peamisel eksporditurul. Nad väitsid, et igal turul on erinev konkurentsiolukord, kuid hind kajastab nõudluse ja pakkumise suundumusi.

(161)

On tõsi, et hindu mõjutab nõudlus ja pakkumine teataval turul. Kuid see järeldus ei sea kahtluse alla fakti, et hinnad liidu teatavates riikides on kõrgemad võrreldes hindadega peamistel Hiina eksporditurgudel ja et liidu turg (eelkõige teatavate liikmesriikide turg) on seega võrreldes nendega atraktiivsem. Seepärast lükati see väide tagasi.

(162)

Juhime tähelepanu sellele, et volframkarbiid on oluline vahesaadus liidu mitme sektori jaoks, sh isikliku hügieeni tooted ja paber, masinad, mootorvagunid, rongid ja lennukid, ning seega on see olemuslik osa liidu tootmisharu väärtusahelast. Volframkarbiidi olulisus näitab Hiina eksportivate tootjate suurt turupotentsiaali. On märkimisväärne, et isegi meetmete kehtivuse ajal jätkus Hiina dumpinguhinnaga eksport liitu.

(163)

Lähtuvalt eespool märgitust ja võttes arvesse Hiina liitu suunatud ekspordi hindade konkreetset taset muude eksporditurgudega võrreldes ning volframkarbiidi määravat osa mitmes sektoris siseturul, oleks Hiina eksportijatel tugev ajend jätkata dumpinguhinnaga eksporti liitu, kui meetmetel lastakse aeguda, võttes arvesse, et muud eksporditurud ei suuda kasutada ära Hiinast pärineva volframkarbiidi märkimisväärset kogust.

(164)

Arvestades märkimisväärset vaba tootmisvõimsust HRVs ja võttes arvesse tõendeid liidu turu atraktiivsuse kohta, järeldas komisjon, et kui meetmetel lastakse aeguda, on tõenäoline, et Hiina eksportivad tootjad aktiveerivad vaba tootmisvõimsuse ja isegi suunavad kolmandatest riikidest pärit ekspordi dumpinguhindadega ning olulises mahus ümber liidu turule.

(165)

Pidades silmas järeldusi dumpingu jätkumise kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja ekspordi tõenäolist arengut meetmete aegumise korral, järeldas komisjon, et HRVst pärit impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete aegumine toob suure tõenäosusega kaasa dumpingu jätkumise.

(166)

Vaatlusalusel perioodil valmistasid liidus samasugust toodet üheksa tootjat, kes kuulusid seitsmesse gruppi. Neist seitse tootjat toodavad ja müüvad vabaturul ning ülejäänud kaks tootjat toodavad volframkarbiidi peamiselt oma järgmise etapi toodete sisendina („tootmisharusisene tootmine“). Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(167)

Liidu kogutoodang oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 17 026 tonni. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks kontrollitud makromajanduslike andmete põhjal, mille taotluse esitajad esitasid vastustes küsimustikule. Nagu on viidatud põhjenduses 41, kaasati valimisse kolm liidu tootjat, kelle toodang moodustab üle 69 % liidu samasuguse toote kogutoodangust.

(168)

Zhangyuan Tungsten, Xianglu Tungsten ja Golden Egret väitsid, et kuna liidu tootmisharu koosneb kahest turusegmendist (s.o varem kasutamata materjal ja ringlussevõtt) ning kuna uurimise käigus tegi koostööd ja meetmete kõrvaldamise vastu oli mitu ringlussevõtuga tegelevat tootjat, sh ühendus, peaks komisjon tegema kaks eraldiseisvat kahju analüüsi, ühe kummagi segmendi kohta.

(169)

Sel puhul toob komisjon esile, et alusmääruse artikli 4 lõike 1 kohaselt osutab liidu tootmisharu määratlus samasugusele tootele. Olles teinud põhjenduses 61 kindlaks, et samasugune toode vastab uurimisaluse toote määratlusele, märkis komisjon, et varem kasutamata materjalist ja ringlussevõtu teel toodetud samasugusel tootel on identsed füüsikalised ja keemilised omadused ning sama kasutusvaldkond. Ainus erinevus seisneb tooraines: varem kasutamata materjalist tootmisel on see volframimaak või edasised vahesaadused (volframi kontsentraat, APT, volframoksiid), ringlussevõtu teel tootmise puhul on tegemist jääkidega, mis on saadud volframkarbiidi sisaldavatest kõvasulamist tööriistadest. Lõpptoode on täpselt sama. Tootmisprotsessi ja tooraine erinevustel põhinevad väidetavad turusegmendid ei ole vastavuses toodangu erinevustega. Seetõttu ei olnud põhjust jagada turgu segmentideks ja teha eraldiseisvaid kahju analüüse. Seega lükati kõnealune väide tagasi.

(170)

Oma märkustes lõplike järelduste kohta kordasid Zhangyuan Tungsten, Xianglu Tungsten ja Golden Egret oma kommentaare, mis on esitatud põhjenduses 168, nimelt et liidu tootmisharu koosneb kahest turusegmendist (s.o varem kasutamata tooraine ja ringlussevõtt) ning et komisjon peaks tegema kaks eraldi kahjuanalüüsi, ühe kummagi segmendi kohta. Eelkõige väitsid nad, et erinevused toorainetes varem kasutamata toorainest tootmisel ja ringlussevõtu teel tootmisel mõjutasid kulusid ja finantsnäitajaid ning võivad ikkagi põhjustada turusegmentide teket, isegi kui varem kasutamata toorainest toodetud volframkarbiid ja ringlussevõtu teel toodetud volframkarbiid on samasugused tooted. Nad küsisid samuti täpsemaid andmeid mõju kohta, mida vastavad toorained avaldasid kahele tootmisprotsessile.

(171)

Kuid toorainete erinevus ei vastanud toodangu erinevusele ja seega ei olnud põhjendatud turu segmentimine lähtuvalt varem kasutamata toorainest ja ringlussevõtu teel tootmisest. Punktis 5.5 esitatud finantsnäitajad hõlmavad mõlemat tootmisprotsessi. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(172)

Nagu põhjenduses 166 märgitud, toodavad mõned liidu tootjad uurimisalust toodet peamiselt esmase toorainena tootmisharusiseseks kasutamiseks, et valmistada mitmesuguseid järgmise etapi tooteid, ning seetõttu analüüsiti tootmisharusisest ja vabaturu tarbimist eraldi.

(173)

Kahju analüüsimisel on oluline eristada tootmisharusisest turgu ja vabaturgu, sest tootmisharusiseseks tarbimiseks ette nähtud tooted ei konkureeri otseselt impordiga. Vabaturule suunatud toodang seevastu konkureerib otseselt uurimisaluse toote impordiga ja selle hinnad on vabaturu hinnad.

(174)

Komisjon tegi kindlaks liidu kogutarbimise (tootmisharusisene tarbimine ja tarbimine vabaturul) lähtuvalt kontrollitud makromajanduslikest andmetest, mille esitasid vastusena küsimustikule taotluse esitajad (liidu tootmisharu kogumüügi kohta liidu turul), ja Eurostati andmetest (mis käsitlesid importi liitu). Andmed liidu tarbimise kohta on esitatud tabelis allpool vahemikena, et kaitsta tootmisharusisese tarbimise andmete konfidentsiaalsust, mis saadi vaatlusalusel perioodil ainult kahe liidu tootja tegevuse alusel, nagu on märgitud põhjenduses 180.

(175)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 2.

Liidu tarbimine (tonnides)

(176)

Liidu tarbimine vähenes 2018. aastast 2020. aastani 29 % ja suurenes seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 37 % võrreldes 2020. aastaga. Kokku vähenes liidu tarbimine vaatlusalusel perioodil 3 %.

(177)

Liidu tarbimise suundumus tulenes asjaolust, et taotluse esitajate andmetel oli 2018. aastal liidu nõudlus uurimisaluse toote järele tootmisharu keskpika kuni pika perspektiivi keskmisest nõudlusest suurem. Liidu tarbimisnäitaja 2018. aastal oli kõige kõrgem näitaja pärast eelmise aegumise läbivaatamise käigus täheldatud tarbimise suurenemist (108). Pärast suuremat tarbimist 2018. aastal vähenes liidu nõudlus seejärel 2019. aastal 23 %. 2020. aastal põhjustasid COVID-19 pandeemia tõttu kehtestatud piirangud uurimisaluse toote nõudluse täiendava, kuid ajutise vähenemise. Eelkõige pidid mitu uurimisaluse toote suurt kasutajat, eelkõige ehitus- ja autotööstuse ettevõtted, ajutiselt oma tootmist piirama või selle peatama. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil hakkas nõudlus taastuma, kui leevendati COVID-19 pandeemiaga seotud meetmeid. Kogu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil sai liidu turg kasu nõudluse taastumisest ja varude taastamisest. Sellega seoses teatasid taotluse esitajad, et logistilised ja tarneahela probleemid (näiteks konteinerite puudus ja sadamates tekkinud viivitused) põhjustasid muret varustuskindluse pärast ja selle tõttu hangiti täiendavaid tooteid, soetades varusid või luues puhvervaru. Kuid liidu tarbimine ei jõudnud pandeemiaeelsele tasemele.

(178)

Kontrollitud makromajanduslike andmete põhjal, mille taotluse esitajad esitasid vastuses küsimustikule kogu liidu tootmisharu (tootmisharusisene ja vabaturg) tegevuse kohta, tegi komisjon kindlaks, et ligikaudu [8–10] % liidu kogutootmisest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli mõeldud tootmisharusiseseks kasutamiseks.

(179)

Lisaks toodab liidu tootmisharu vabaturul tavaliste lepingute (liidu tootmisharu ostab tooraine) ja töötlemislepingute (volframkarbiidi klient on tooraine omanik ja maksab toorainest volframkarbiidi valmistamise eest liidu tootjatele töötlemistasu) alusel. Töötlemislepinguid kasutatakse ringlussevõtu eesmärgil, kuna kliendid tarnivad liidu tootmisharule töötlemiseks jääke. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toodeti 96 % kogu tootmismahust tavaliste lepingute alusel ja ülejäänud toodang (4 %) toodeti töötlemislepingute alusel.

(180)

Tootmisharusisese tarbimise kindlakstegemisel liidus võttis komisjon aluseks kõigi teadaolevate liidu tootjate tootmisharusisese kasutamise liidu turul. Vaatlusalusel perioodil tegeles tootmisharusisese kasutamisega ainult kaks liidu tootjat ja seega on andmed tabelis allpool esitatud vahemikena, et säilitada asjaomaste liidu tootjate andmete konfidentsiaalsus. Selle põhjal muutus tootmisharusisene tarbimine liidus järgmiselt.

Tabel 3.

Liidu tarbimine (tonnides)

(181)

Liidu tootmisharusisene tarbimine vähenes 2018. aastast 2020. aastani 16 % ja suurenes seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 11 % võrreldes 2020. aastaga. Kokku vähenes liidu tootmisharusisene tarbimine vaatlusalusel perioodil 7 %.

(182)

Liidu tootmisharusisese tarbimise puhul ilmnes liidu kogutarbimisega võrreldes mõnevõrra erinev suundumus. COVID-19 pandeemia mõjutas vähemal määral liidu tootjate sisetarbimist, mis suurenes 2020. aastal mõnevõrra 2019. aastaga võrreldes.

(183)

Liidu vabaturul toimuva tarbimise kindlakstegemisel võttis komisjon aluseks a) kõikide teadaolevate liidu tootjate müügi liidu turul ja b) kogu liitu suunatud impordi mahu vastavalt Eurostati teatatud andmetele. Selle põhjal muutus vabaturul tarbimine liidus järgmiselt.

Tabel 4.

Liidu tarbimine (tonnides)

(184)

Tarbimine liidu vabaturul vähenes 2018. aastast 2020. aastani 30 % ja suurenes seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 40 % võrreldes 2020. aastaga. Kokku suurenes tarbimine liidu vabaturul vaatlusalusel perioodil 2 %.

(185)

Tarbimise suundumus liidu vabaturul järgis liidu tarbimise üldist suundumust.

(186)

Komisjon tegi impordimahu kindlaks Eurostati andmete põhjal. Impordi turuosa määrati kindlaks Eurostati impordiandmete ja liidu tarbimise alusel. Import asjaomasest riigist liitu muutus järgmiselt.

Tabel 5.

Impordi maht ja turuosa

(187)

Import Hiinast vähenes 2018. aastast 2020. aastani 59 % ja suurenes seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 14 % võrreldes 2020. aastaga. Kokkuvõttes vähenes import Hiinast vaatlusalusel perioodil 53 %.

(188)

Hiinast pärit impordi turuosa vähenes vaatlusalusel perioodil 2,4 % protsendipunkti võrra.

(189)

Import Hiinast järgis liidu nõudluse suundumusi. 2021. aasta tasemed ei jõudnud 2018. aasta ega isegi 2019. aasta tasemeni. Taotluse esitaja andmetel ei jõudnud impordi taastumine 2021. aastal kõrgema mahuni mitme teguri tõttu: i) piirangud, mis jätkuvalt mõjutasid tarneahelaid ja transporti Hiinast, ning ii) kasutajate mure Hiina saadetiste varustuskindluse pärast. Hiina impordi turuosa samal ajal langeb pidevalt, hoolimata sellest, et impordihind pidevalt vähenes, nagu on näidatud tabelis 7, kuna läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suurenes liidu tarbimine rohkem kui Hiinast pärineva impordi maht.

(190)

Vaatlusalust toodet imporditi Hiinast nii tavalise impordirežiimi kui ka seestöötlemise tolliprotseduuri alusel, nagu on näidatud allpool.

Tabel 6.

Impordimaht ja turuosa vastavalt impordirežiimile

(191)

Vaatlusalusel perioodil toimus peaaegu kogu Hiinast pärinev import seestöötlemise tolliprotseduuri alusel. Seestöötlemise tolliprotseduuri alusel toimuv import vähenes 2018. aastast 2020. aastani 62 % ja suurenes seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 14 % võrreldes 2020. aastaga. Kokkuvõttes vähenes seestöötlemise tolliprotseduuri alusel toimuv import Hiinast vaatlusalusel perioodil 56 %. Import Hiinast tavalise impordirežiimi alusel oli kogu vaatlusalusel perioodil ebaoluline, jäädes vahemikku 0,1–0,3 % turuosast.

(192)

Import Hiinast seestöötlemise tolliprotseduuri alusel järgis Hiinast pärit impordi üldist suundumust ja kajastas liidu tarbimise suundumust. Import tavalise impordirežiimi alusel suurenes juba 2020. aastal, aga selle maht ei mõjutanud Hiinast pärineva impordi üldist suundumust, kuna selle maht oli ebaoluline.

(193)

Komisjon määras Hiinast pärit impordi hinnad kindlaks Eurostati andmete põhjal. Kuna tavalisel impordirežiimil HRVst imporditud toodete maht oli ebaoluline, ei arvestatud seda keskmise impordihinna kindlaksmääramisel ja hinna allalöömise arvutamisel. Impordihinna allalöömine tehti kindlaks vastuste põhjal, mille andsid valimisse kaasatud liidu tootjad küsimustiku täitmisel, ja Eurostati andmete põhjal.

(194)

Asjaomasest riigist liitu suunatud impordi kaalutud keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 7.

Impordihinnad seestöötlemise tolliprotseduuri alusel (eurot tonni kohta)

(195)

Vaatlusalusel perioodil vähenes seestöötlemise tolliprotseduuri alusel imporditud vaatlusaluse toote keskmine hind 16 %.

(196)

Kuna Hiina eksportivad tootjad ei teinud koostööd, ei olnud komisjonil võimalik teha kindlaks selle suundumuse põhjuseid. Ta märkis siiski, et vähenev suundumus jäi püsima kogu vaatlusalusel perioodil.

(197)

Lähtudes koostööd tegevatelt kasutajatelt saadud teabest ja HRV impordi suhtes kohaldatud impordirežiimidest, toimus uurimisaluse toote kogu import HRVst tavaliste lepingute alusel, nagu on selgitatud põhjenduses 32. Seetõttu ja õiglase võrdluse tagamiseks ei arvestatud hinna allalöömise arvutamisel liidu tootmisharu müüki töötlemislepingute alusel. Lisaks, nagu on osutatud põhjenduses 191, oli kogu vaatlusalusel perioodil tavalisel režiimil toimunud impordi maht ebaoluline ja seetõttu seda arvesse ei võetud. Seega põhines hindade allalöömise arvutamine ainult seestöötlemise tolliprotseduuri impordihindadel. Arvutuses võeti ka arvesse asjaolu, et tsingi taasväärtustamise protsessis saadud pulbreid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil HRVst ei imporditud, ning seega need jäeti välja.

(198)

Selleks et teha kindlaks hinna allalöömine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võrdles komisjon:

(199)

Võrdluse tulemus on väljendatud protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate käibest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Sellest nähtus, et asjaomasest riigist pärit impordi kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal liidu turul on 7 %.

(200)

Kolmandad riigid, millest uurimisalust toodet peale HRV peamiselt imporditi, olid Ameerika Ühendriigid, Lõuna-Korea ja India. Kogused ja hinnasuundumused põhinevad Eurostati andmetel ja hõlmavad kõiki olulisi impordirežiime (tavaline, seestöötlemise ja välistöötlemise tolliprotseduur). Enamik kolmandate riikide impordimahust imporditakse tavalise režiimi alusel.

(201)

Muudest kolmandatest riikidest pärit uurimisaluse toote liitu suunatud impordi (kogu)maht, turuosa ja hinnasuundumused muutusid järgmiselt.

Tabel 8.

Import muudest kolmandatest riikidest kui HRV

(202)

Koguimport kõigist kolmandatest riikidest peale Hiina vähenes 2018. aastast 2020. aastani 44 % ja suurenes seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 16 % võrreldes 2020. aastaga. Kokkuvõttes vähenes import muudest kolmandatest riikidest kui Hiina vaatlusalusel perioodil 35 %. See suundumus järgis liidu tarbimise üldist suundumust. Selle impordi turuosa vähenes 2018. aasta 15,3 %-lt 10,1 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, samas kui impordihind vähenes vaatlusalusel perioodil rohkem kui 3 %.

(203)

Import Indiast ei järginud seda üldist suundumust ja suurenes vaatlusalusel perioodil mõnevõrra, kuid jäi siiski madalamale tasemele kui import Hiinast läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Selle turuosa vähenes 2020. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 0,4 protsendipunkti võrra, samas kui kokkuvõttes suurenes see vaatlusalusel perioodil 0,7 protsendipunkti võrra. India keskmine impordihind oli vaatlusalusel perioodil keskmiselt madalam kui Hiina impordihind. India madalat impordihinda võib selgitada asjaolu, et teatavas koguses import Indiast oli tegelikult seotud India volframkarbiidi tootja ja liidu kasutaja vahelise müügiga, kes mõlemad on seotud ühe liidu tootjaga, ning seega ei olnud nende hindade puhul tõenäoliselt tegemist turutingimustel hindadega. Indias ei ole muid teadaolevaid volframkarbiidi tootjaid.

(204)

Liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamine hõlmas kõigi vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu seisundit mõjutanud majandusnäitajate hindamist.

(205)

Nagu põhjenduses 41 märgitud, kasutati liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamiseks väljavõttelist uuringut.

(206)

Kahju kindlakstegemisel tegi komisjon vahet makro- ja mikromajanduslikel kahjunäitajatel. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid lähtuvalt andmetest, mille esitasid vastusena küsimustikule taotluse esitajad ja mis käsitlevad kõiki liidu tootjaid. Mikromajanduslikke näitajaid hindas komisjon andmete põhjal, mille esitasid valimisse kaasatud liidu tootjad küsimustikule antud kontrollitud vastustes. Mõlemat andmestikku peeti liidu tootmisharu majandusliku olukorra kirjeldamisel representatiivseks.

(207)

Makromajanduslikud näitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(208)

Mikromajanduslikud näitajad on järgmised: keskmised ühikuhinnad, ühikukulu, tööjõukulud, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(209)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9.

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(210)

Eespool tabelis esitatud andmed hõlmavad tootmist nii tavaliste kui ka töötlemislepingute alusel, nii varem kasutamata kui ka ringlussevõetavaid tooteid.

(211)

Tootmismaht vähenes 2018. aastast 2020. aastani 33 % ja suurenes seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 42 % võrreldes 2020. aastaga. Kokkuvõttes vähenes tootmismaht vaatlusalusel perioodil 5 %.

(212)

Tootmise suundumus järgis tarbimise suundumust. Lisaks põhjenduses 177 esitatud märkustele selgitas komisjon, et 2020. aastal peatasid teatavad liidu tootjad teatavaks ajavahemikuks tootmise täielikult.

(213)

Tootmisvõimsus jäi 2018. aastast 2020. aastani peaaegu samaks ja suurenes seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2 % võrreldes 2020. aastaga. Vaatlusalusel perioodil suurenes tootmisvõimsus kokku 2 %.

(214)

Tootmisvõimsuse suundumus tuleneb asjaolust, et vaatlusalusel perioodil investeerisid liidu tootjad tootmisvõimsuse ja eelkõige ringlussevõtu võimsuse vähesesse suurendamisse, mis viidi ellu 2021. aastal. Lisaks sellele oleneb võimsus toodetavatest tooteliikidest: jämedateralisemate toodete tootmiseks on vaja rohkem ja peeneteralisemate toodete tootmiseks vähem tootmisvõimsust.

(215)

Tootmisvõimsuse rakendusaste vähenes 2018. aastast 2020. aastani 33 % ja suurenes seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 40 % võrreldes 2020. aastaga. Kokkuvõttes vähenes tootmisvõimsuse rakendusaste vaatlusalusel perioodil 7 %.

(216)

Komisjon märkis, et liidu tootmisharu vaba tootmisvõimsus ei vastanud lihtsalt tootmise ja tootmisvõimsuse erinevusele. Erinevate tootmisetappide käigus saadi muid tooteid enne volframi metallipulbri lõplikku töötlemist volframkarbiidiks, eelkõige: APT, volframoksiid, volframi metallipulber. Seetõttu eraldatakse teatav osa tootmisvõimsusest alati nende toodete tootmiseks, olenevalt nende toodete hindadest ja ettevõtluskaalutlustest. Seega on tabeli 9 andmetest tulenev vaba tootmisvõimsus tegelikust mõnevõrra suurem.

(217)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10.

Müügimaht ja turuosa

(218)

Liidu tootmisharu müügimaht liidu turul vähenes 2018. aastast 2020. aastani 26 % ja suurenes seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 44 % võrreldes 2020. aastaga. Liidu tootmisharu kogu müügimaht liidu turul suurenes vaatlusalusel perioodil 7 %.

(219)

Liidu tootmisharu turuosa liidu turul suurenes vaatlusalusel perioodil 7,5 protsendipunkti võrra ja jõudis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 87,6 %ni.

(220)

Liidu tootmisharu müügimahu suundumus järgis liidu tarbimise suundumust, nagu on märgitud põhjenduses 177. Müügimaht oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil aga suurem kui 2018. aastal, vastupidiselt liidu tarbimisele ja tootmisele, samas kui tase läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jäi mõnevõrra alla 2018. aasta taseme. Selle võis põhjustada põhjenduses 189 märgitud asjaolu, et kasutajatel oli mure välisriikidest meretranspordi teel tarnitava kauba tarneahela häirete pärast ja seega eelistasid nad osta liidu tootmisharult. Liidu tootmisharu suurendas vaatlusalusel perioodil tõepoolest oma turuosa ning Hiina impordi ja muude kolmandate riikide kui Hiina impordi turuosa vähenes.

(221)

Liidu vabaturul saadi 3 % liidu tootmisharu müügist töötlemislepingute ja 97 % tavaliste lepingute alusel.

(222)

Vaatlusalusel perioodil jõudis liidu tootmisharu samasuguse toote tootmisel uuesti peaaegu oma 2018. aasta tasemele ning suurendas müüki liidus ja töötajate arvu. Tootmine ja müük järgisid liidu tarbimise suundumust, jõudes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil peaaegu 2018. aasta tasemele. Lisaks sellele järgis töötajate arvu suurenemine 2020. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini taastunud tarbimise suundumust. Nagu on selgitatud põhjenduses 189, ajendasid sellised tegurid nagu logistilised probleemid ja kasutajate mure varustuskindluse pärast ostma läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharult ja mitte importima kolmandast riigist. Seetõttu suurenes liidu tootmisharu turuosa vaatlusalusel perioodil 7,5 protsendipunkti võrra.

(223)

Kuid tootmine jäi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ikka alla 2018. aasta taseme ja liidu tootmisharu investeeringud jäid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil endiselt 21 % alla 2018. aasta taseme. Võttes arvesse ka väiksemat kasumlikkust ja rahavoogu, tähendab see, et liidu tootmisharu finantsolukord peab veel paranema.

(224)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11.

Tööhõive ja tootlikkus

(225)

Liidu tootmisharu töötajate arv suurenes 2018. aastast 2019. aastani mõnevõrra, s.o 0,3 %, jäi 2020. aastal stabiilseks ja suurenes seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 3 % võrreldes 2020. aastaga. Liidu tootmisharu töötajate koguarv suurenes vaatlusalusel perioodil 3 %.

(226)

Kuigi töötajate arvu suurenemine 2020. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini järgis liidu tarbimise suundumust, siis töötajate stabiilne arv 2019. aastast 2020. aastani tulenes valitsuse toetusmeetmetest seoses COVID-19 pandeemiaga.

(227)

Kuna tootmine vähenes 2018. aastast 2020. aastani, vähenes tootlikkus 2018. aastast 2020. aastani 33 %. Seejärel suurenes tootlikkus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2020. aastaga võrreldes 42 % tulenevalt tootmise suurenemisest 2020. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini ja hoolimata töötajate arvu suurenemisest samal perioodil. Kokkuvõttes vähenes tootlikkus vaatlusalusel perioodil 6 % lähtuvalt tootmise üldisest teatavast vähenemisest vaatlusalusel perioodil.

(228)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kindlaks tehtud dumpingumarginaal oli märkimisväärselt üle miinimumtaseme. Samal ajal oli impordi maht läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2,2 % liidu tarbimisest vabaturul. Seepärast oli dumpingu tegelike marginaalide mõju liidu tootmisharule üsna piiratud.

(229)

Vaatlusalusel perioodil muutus liidu tootmisharu kaalutud keskmine ühiku müügihind sõltumatutele klientidele liidus nii tavaliste kui ka töötlemislepingute alusel, kohandatuna tehasest hankimise tasandile, järgmiselt.

Tabel 12.

Müügihinnad ja tootmiskulud liidus (tavalised ja töötlemislepingud, eurot tonni kohta)

(230)

Liidu tootmisharu keskmine ühiku müügihind tavaliste ja töötlemislepingute alusel vähenes 2018. aastast 2020. aastani 17 % ja suurenes seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 4 % võrreldes 2020. aastaga. Kokkuvõttes vähenes keskmine ühiku müügihind kogu vaatlusaluse perioodi jooksul 13 %.

(231)

Liidu tootmisharu keskmised ühiku müügihinnad järgisid tarbimise suundumust. Lisaks sellele järgisid need samasuguse toote peamise tooraine, s.o APT hinna suundumust, mis vähenes 2018. aastast 2020. aastani ja suurenes seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil võrreldes 2020. aastaga.

(232)

Liidu tootmisharu ühiku tootmiskulu suurenes nii tavaliste kui ka töötlemislepingute puhul 2018. aastast 2019. aastani mõnevõrra, s.o 2 %, ja vähenes seejärel 2019. aastast 2020. aastani 10 % ning suurenes seejärel uuesti läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 0,3 % võrreldes 2020. aastaga. Üldiselt vähenes ühiku tootmiskulu vaatlusalusel perioodil 8 %.

(233)

Ühiku tootmiskulu suurenemise 2018. aastast 2019. aastani põhjustas väiksem tootmine ning vähenemise 2019. aastast 2020. aastani põhjustas toorainekulude vähenemine.

(234)

Lisaks sellele kasutas komisjon põhjenduses 199 märgitud hinna allalöömise kindlakstegemiseks valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmist müügihinda sõltumatutele klientidele liidus ainult tavaliste lepingute alusel, v.a tsingi taasväärtustamise protsessis saadud pulbrid, kohandatuna tehasest hankimise tasandile, kuna kogu import HRVst toimus tavaliste lepingute alusel. Seega sai vaatlusalusel perioodil hinna allalöömist analüüsida ainult kahe valimisse kaasatud liidu tootja puhul ning seetõttu on andmed tabelis allpool esitatud vahemikena, et säilitada asjaomase liidu tootjate andmete konfidentsiaalsus. Vaatlusalusel perioodil muutus see suundumus järgmiselt.

Tabel 13.

Müügihinnad liidus tavaliste lepingute alusel (eurodes tonni kohta)

(235)

Liidu tootmisharu keskmine ühiku müügihind tavaliste lepingute alusel vähenes 2018. aastast 2020. aastani 15 % ja suurenes seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 8 % võrreldes 2020. aastaga. Keskmised ühiku müügihinnad tavaliste lepingute alusel vähenesid vaatlusalusel perioodil 8 %.

(236)

Liidu tootmisharu tootmise ühikukulu tavaliste lepingute alusel suurenes 2018. aastast 2019. aastani 9 % ja vähenes seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 15 % võrreldes 2019. aastaga. Üldiselt vähenes tootmise ühikukulu tavaliste lepingute alusel vaatlusalusel perioodil 7 %.

(237)

Liidu tootmisharu keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 14.

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(238)

Liidu tootmisharu keskmised tööjõukulud töötaja kohta suurenesid 2018. aastast 2019. aastani mõnevõrra, s.o 3 %, ja vähenesid seejärel 2019. aastast 2020. aastani 11 % ning suurenesid seejärel uuesti läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 10 % võrreldes 2020. aastaga. Kokkuvõttes suurenesid keskmised tööjõukulud töötaja kohta vaatlusalusel perioodil mõnevõrra, s.o 5 %.

(239)

Liidu tootmisharu keskmiste tööjõukulude vähenemine töötaja kohta 2019. aastast 2020. aastani hoolimata sellest, et töötajate arv jäi püsima, oli põhjustatud COVID-19 pandeemia tõttu valitsuse võetud toetusmeetmetest. Suurenemise 2020. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini põhjustas inflatsiooniga kohandamine, teadusuuringute ja arendustegevuse spetsialistide palkamine ning tootmise lisatasud.

(240)

Liidu tootmisharu laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 15.

Varud

(241)

Liidu tootmisharu laovarud vähenesid 2018. aastast 2019. aastani 20 % ja suurenesid seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 42 % võrreldes 2019. aastaga. Üldiselt suurenesid laovarud vaatlusalusel perioodil 14 %.

(242)

Liidu tootmisharu suured laovarud 2020. aastal tulenesid vähesest tarbimisest, samas kui suured laovarud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil peegeldasid tootmise kasvu.

(243)

Liidu tootmisharu kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 16.

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(244)

Komisjon tegi kindlaks liidu tootmisharu kasumlikkuse, väljendades liidus asuvatele sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse brutokasumi (arvutatuna käibe ja müüdud kauba kulu erinevusena) protsendina kõnealuse müügi käibest. Vaatlusalusel perioodil oli liidu tootmisharu tulutoov, kusjuures tulususmäär oli muutuv. Eelkõige vähenes liidu tootmisharu kasumlikkus 2018. aastast 2020. aastani 83 % ja suurenes seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 285 % võrreldes 2020. aastaga. Kokkuvõttes vähenes kasumlikkus vaatlusalusel perioodil 33 %.

(245)

2019. aastast 2021. aastani oli kasumlikkus väiksem kui eelmise aegumise läbivaatamise käigus kindlaks määratud 10 % kasumimarginaal (109). Tootmisharu iseloomustab tootmisprotsessiga seotud püsikulude suur osakaal, kuna põletusahjusid ei ole võimalik välja lülitada. Seega järeldas komisjon, et vähemalt 10 % kasumimarginaal oli jätkuvalt sobilik ning see saavutati vaatlusalusel perioodil, 2018. aastal.

(246)

Netorahavoog kajastab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust iseseisvalt rahastada. Netorahavoog vähenes 2018. aastast 2020. aastani 66 % ja suurenes seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 153 % võrreldes 2020. aastaga. Kokkuvõttes vähenes netorahavoog vaatlusalusel perioodil 14 %. Netorahavoog järgis liidu tootmisharu kasumlikkuse suundumust.

(247)

Liidu tootmisharu investeeringud vähenesid 2018. aastast 2020. aastani 41 % ja suurenesid seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 34 % võrreldes 2020. aastaga. Kokkuvõttes vähenesid investeeringud vaatlusalusel perioodil 21 %. Vaatlusalusel perioodil olid liidu tootmisharu investeeringud suuremad kui 43 miljonit eurot. Investeeringud tehti, et täiustada ringlussevõttu uue tootmisprotsessiga, parandada tootmist ning teadus- ja arendustegevuse võimekust peenemateraliste toodete jaoks ning töötada välja täiendav võimekus toorainete valdkonnas, et tugineda toorainete puhul vähem kolmandatest riikidest pärit tarnijatele. Investeeringud toomisvõimsuse suurendamisse tehti peamiselt 2018. ja 2019. aastal ning need avaldasid mõju 2021. aastal, nagu on märgitud tabelis 9. Samuti investeeriti uutesse, kõrgtehnoloogilistesse põletusahjudesse, et säästa energiat.

(248)

Investeeringutasuvus on kasum, väljendatuna protsendina investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. Liidu tootmisharu investeeringutasuvus oli vaatlusalusel perioodil positiivne. Liidu tootmisharu investeeringutasuvus vähenes 2018. aastast 2020. aastani 86 % ja suurenes seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 322 % võrreldes 2020. aastaga. Kokkuvõttes vähenes investeeringutasuvus vaatlusalusel perioodil 42 %.

(249)

Liidu tootmisharu olukord paraneb tänu kehtivatele dumpinguvastastele tollimaksudele.

(250)

Vaatlusalusel perioodil vähenes import Hiinast 53 %. Eelkõige vähenes import Hiinast seestöötlemise tolliprotseduuri alusel 56 %. Kuid vaatlusalusel perioodil vähenes ka Hiina seestöötlemise tolliprotseduuril põhinev impordihind, nimelt 16 %.

(251)

Hiina seestöötlemise tolliprotseduuril põhinev impordihind oli mõnevõrra kõrgem kui liidu hinnad ajavahemikus 2018–2020 (3 % aastal 2018, 3 % aastal 2019 ja 4 % aastal 2020). See selgitab, miks impordimaht Hiinas vähenes pidevalt samas ajavahemikus, s.o 2018. aastast 2020. aastani. Kuid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jõudsid Hiina seestöötlemise tolliprotseduuril põhinevad hinnad liidu hindadest 7 % madalamale tasemele. See langes kokku Hiinast pärit impordi mahu suurenemisega 14 % läbivaatamisega seotud uurimisperioodil võrreldes 2020. aastaga.

(252)

Müügimaht, turuosa ja töötajate arv kokkuvõttes vaatlusaluse perioodi jooksul suurenesid, sest liidu tootmisharu suutis järgida tarbimise kasvu.

(253)

Kuid tootmine ja tootmisvõimsuse rakendamine vähenesid kokkuvõttes mõnevõrra.

(254)

Liidu tootmisharu finantstulemuste kahjunäitajad (kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus) olid kogu vaatlusalusel perioodil positiivsed, kuigi need kõik kokkuvõttes vähenesid.

(255)

Eespool märgitut arvestades järeldas komisjon, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(256)

Komisjon järeldas põhjenduses 255, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Seepärast hindas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi tekitatud varasema kahju kordumise tõenäosust meetmete aegumise korral.

(257)

Sellega seoses uuris komisjon i) Hiina tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust, ii) liidu turu atraktiivsust, iii) Hiinast pärit impordi tõenäolisi hinnatasemeid dumpinguvastaste meetmete puudumise korral ning iv) nende tõenäolist mõju liidu tootmisharule.

(258)

Nagu on selgitatud põhjendustes 147–154, on Hiinal märkimisväärne tootmisvõimsus, mis võimaldab toota vaatlusalust toodet ligikaudu 90 000 tonni, ja vaba tootmisvõimsus [56 000–60 000] tonni. See vaba tootmisvõimsus on rohkem kui 3,5 korda suurem liidu vabaturu tarbimisest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(259)

Dumpinguvastaste meetmete puudumise korral kasutatakse vaba tootmisvõimsust tõenäoliselt selleks, et toota liitu eksporditavaid tooteid, kuna see on Hiina eksportivate tootjate jaoks atraktiivne turg, nagu on kirjeldatud põhjendustes 156–163. Samuti ei ole märke sellest, et suureneks nõudlus uurimisaluse toote järele kolmandate riikide ja HRV turgudel, samas kui liidu tarbimine on alates 2020. aastast järsult taastunud. Import HRVst siseneb seega tõenäoliselt uuesti liidu turule märkimisväärses koguses, kui meetmetel lastakse aeguda.

(260)

Ettekujutuse saamiseks hinnatasemest, millega meetmete kehtetuks tunnistamisel vaatlusalust toodet tõenäoliselt liidu turule importima hakatakse, võeti arvesse Hiina ekspordihinda liidus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Nagu on märgitud põhjenduses 191, toimus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil peaaegu kogu import liitu seestöötlemise tolliprotseduuri alusel. Sellest lähtuvalt lööksid seestöötlemise tolliprotseduuril põhinevad hinnad ilma dumpinguvastase tollimaksuta ja tollimaksuga siiski liidu tootmisharu hinnad alla keskmiselt 2 %. Seega, kuna Hiina impordihind jäi liidu tootmisharu hinnast madalamaks, on tõenäoline, et Hiina import suureneb, kui praegused meetmed kaotatakse.

(261)

Võttes arvesse suurt vaba tootmisvõimsust, on tõenäoline, et Hiina impordimaht suureneb märkimisväärselt ja avaldab olulist hinnasurvet liidu turule. Selle stsenaariumi alusel on väga tõenäoline, et liidu tootmisharu ei suuda säilitada oma praegust hinnataset ja peab hinda vähendama, et viia see vastavusse Hiina importijate hinnaga.

(262)

Kuigi liidu tootmisharu jääb tõenäoliselt kasumlikuks, kui ta ühtlustab oma hindu 2 %, ei oleks see kasumlikkuse tase keskmises ja lühiajalises perspektiivis jätkusuutlik, kuna see jääks (suures osas) alla 10 % kasumimarginaali. Kuid selle stsenaariumi puhul ei võeta arvesse liidu tootmisharu müügimahu kaotust, mis on meetmete kaotamise puhul tõenäoline, nagu on selgitatud põhjenduses 163. Liidu tootmisharu vajab teataval tasemel kasumit, et tal oleks võimalik jätkata investeeringuid, et täiustada ringlussevõtu tootmisprotsessi, võttes arvesse probleeme varem kasutamata toorainete hankimisel, et jätkuvalt täiustada tootmist ning teadus- ja arendustegevuse võimekust peenemateraliste toodete puhul ning töötada välja täiendav võimekus toorainete valdkonnas eesmärgiga vähendada toorainete tarne puhul sõltuvust kolmandatest riikidest.

(263)

Komisjon oli samuti seisukohal, et Hiina eksportivad tootjad saavad vähendada liitu eksportimisel küsitavaid hindu, jätkates sellest tasemest kõrgema hinnaga müüki teistele kolmandatele riikidele. Võttes arvesse Hiina märkimisväärset vaba tootmisvõimsust ja asjaolu, et uurimise käigus ei leitud tõendeid, mille kohaselt saaks selle vaba tootmisvõimsuse ära kasutada muude kolmandate riikide turgudel või Hiina siseturul, on Hiina eksportivatel tootjatel tõsine stiimul vähendada hinnataset veelgi enam (s.o alla seestöötlemise tolliprotseduuril põhinevate hindade) eesmärgiga suurendada turuosa liidus. See on võimalik, kuna (nagu on märgitud põhjenduses 155) Hiina kontrolli all on 60 % maailma volframimaagi varudest ja samal ajal on ta kehtestanud volframi kontsentraadile ekspordimaksu 20 %. Lisaks sellele hõlmavad Hiina hinnad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ka ajutiselt suuremat merekaubaveo kulu, mis tuleneb COVID-19 pandeemiast põhjustatud tarneahela häiretest. Selle stsenaariumi alusel avaldab suures koguses odav volframkarbiid märkimisväärset hinnasurvet liidu tootmisharule, mis peab veelgi vähendama oma hindu, et ta suudaks jätkuvalt liidu turul müüa. Samas väheneksid ka liidu tootmisharu müügimahud, kuna Hiina madalate ekspordihindade tasemele ei suudetaks hindu langetada. Seetõttu reageerib liidu tootmisharu strateegiate kombinatsiooniga, mis seisneb hinna ja mahu vähendamises.

(264)

Selles kontekstis võttis komisjon arvesse kaht peamist tegurit. Esiteks on liidu tootmisharu kapitalimahukas ja seda iseloomustavad suured püsikulud, kuna põletusahjusid ei ole võimalik välja lülitada. Teiseks avaldab hinna alandamine selle kulustruktuuri tõttu kasumlikkusele suuremat mõju kui müügimahu vähendamine, kuna müügimahu vähendamist on võimalik kompenseerida, kuni kaetakse püsikulud.

(265)

Seda arvesse võttes analüüsis komisjon nagu ka eelmise aegumise läbivaatamise käigus (110) kõigepealt stsenaariumi, mille kohaselt müügimaht väheneb 25 %. See stsenaarium on tõenäoline lühiajalises perspektiivis. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oleks see vähenemine võrdväärne 4 250 tonniga ehk ainult [10–13] %ga Hiina vabast tootmisvõimsusest. Liidu tootmisharu kõige tõenäolisema reageerimise korral, milleks on hinna alandamise ja mahu vähendamise kombinatsioon, oleks liidu tootmisharu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kahjumis (seestöötlemise tolliprotseduuri hindade alusel arvutatuna on kahjum juba 2 %).

(266)

Teiseks analüüsis komisjon stsenaariumi, mille kohaselt müügimaht väheneb 50 %. See stsenaarium on tõenäoline keskpikas perspektiivis (2–3 aastat) eelkõige jämedateraliste ja väiksema lisaväärtusega toodete puhul, mille kasutajad peavad ostma samasuguse toote asemel odavamat vaatlusalust toodet. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oleks see vähenemine võrdväärne 8 500 tonniga ehk [21–26] %ga Hiina vabast tootmisvõimsusest. Kui kasutatakse hinna alandamise ja mahu vähendamise kombinatsiooni, siis oleks liidu tootmisharu kahjumis (seestöötlemise tolliprotseduuri hindade alusel arvutatuna on see kahjum juba 16 %).

(267)

Eespool esitatut silmas pidades muudaks müügihinna alandamine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil seestöötlemise tolliprotseduuri impordihinnast madalamale tasemele koos müügimahtude vähendamisega liidu tootmisharu kahjumit tootvaks tootmisharuks. Eelkõige on keskpikas perspektiivis tõenäoline, et tootjad, kes ei ole tootmisahela järgmise etapi integreeritud tootjad, on sunnitud oma ettevõtte likvideerima, sest vabal turul ohustab neid otseselt Hiinast pärit madala hinnaga dumpinguhindadega impordi tekitatud surve hindu alandada. See-eest jätkavad liidu järgmise etapi integreeritud tootjad volframkarbiidi müüki seotud kasutajatele madalamate hindadega. Pikemaajaliselt on tõenäoline, et ka tootmisahela järgmise etapi integreeritud liidu tootjad peatavad tegevuse, kuna ei suuda pikas perspektiivis selle survega konkureerida, sest nende seotud kasutajad eelistavad samuti osta volframkarbiidi Hiinast.

(268)

Selle põhjal tehakse järeldus, et meetmete puudumisega kaasneks tõenäoliselt HRVst pärit kahjustava dumpinguhinnaga impordi oluline suurenemine ja olulise kahju kordumine on tõenäoline.

(269)

Oma märkustes lõplike järelduste kohta väitsid Zhangyuan Tungsten, Xianglu Tungsten ja Golden Egret, et võttes arvesse ühelt poolt liidu tootmisharu üldist positiivset kasvu ning teiselt poolt Hiina eksportijate impordihindu, impordikogust ja turuosa liidu turul, ei näi tõendid toetavat komisjoni järeldust kahju kordumise tõenäosuse kohta.

(270)

Kahju kordumise tõenäosuse hinnang põhines elementidel, mis on esitatud põhjendustes 257–267, näiteks i) tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Hiinas, ii) liidu turu atraktiivsus, iii) Hiinast pärit impordi tõenäoline hinnatase, kui dumpinguvastased meetmed puuduvad, ning iv) selle tõenäoline mõju liidu tootmisharule, ja seega mitte Zhangyuan Tungsteni, Xianglu Tungsteni ja Golden Egreti väidetud elementidel. Seepärast lükati see väide tagasi.

(271)

Zhangyuan Tungsten, Xianglu Tungsten ja Golden Egret väitsid samuti, et rohkem kui 30 aastat kaitset on jätnud mulje, et liidu tootmisharu puhul on kahju kordumise tõenäosus püsiv.

(272)

Komisjon ei olnud selle väitega nõus. Käesoleva uurimise tulemusena tehti kindlaks kahju kordumise tõenäosus lähtuvalt põhjenduses 257 esitatud elementidest. See, kas meetmed on kehtinud pikka aega, ei mõjuta kahju kordumise tõenäosust iga aegumise läbivaatamise ajal tehtud analüüsi käigus. Seepärast lükati see väide tagasi.

(273)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla selgelt vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate huvide, st liidu tootmisharu, importijate, kasutajate ja tooraine tarnijate huvide hindamisel. Kooskõlas alusmääruse artikli 21 lõikega 2 anti kõigile huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(274)

Esiteks tuleks märkida ära uurimisaluse toote olulisus mitme liidu tootmisharu jaoks. Volframkarbiid on hädavajalik masinate tootmiseks, eelkõige autotööstuses ja lennundussektoris, ehitussektori masinate tootmiseks, mida kasutatakse eelkõige sellise taristu nagu maanteed, kiirteed ja raudteed, rajamiseks, ning mäetööstuse ja puurimisvahendite tootmiseks. Lisaks sellele kasutatakse volframkarbiidi julgeoleku- ja kaitseotstarbel. Kõik need kasutusvaldkonnad osutavad sellele, et mitu väärtusahelat sõltub volframkarbiidist valmistatud kuluvosade või pinnakatete stabiilsest ja sagedasest tarnimisest, et hoida masinad ja tööriistad töökorras.

(275)

Tuleks samuti meenutada, et varasemate uurimiste tulemusena jõuti seisukohale, et meetmete kehtestamine ei ole liidu huvidega vastuolus. Lisaks võimaldab asjaolu, et käesoleva uurimise puhul on tegemist meetmete aegumise läbivaatamisega, mille käigus analüüsitakse olukorda, mil dumpinguvastased meetmed juba kehtisid, hinnata praeguste dumpinguvastaste meetmete mis tahes ebakohast negatiivset mõju huvitatud isikutele.

(276)

Selle põhjal uuriti, kas hoolimata dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustest eksisteerib kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete jätkuv kohaldamine ei ole konkreetsel juhul liidu huvides.

(277)

Nagu on märgitud põhjenduses 166, tootsid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil samasugust toodet üheksa liidu tootjat, kes kuuluvad seitsmesse gruppi. Neist esitas taotluse kuus tootjat viiest grupist. Lisaks sellele tegi uurimise käigus kasutajana koostööd (edaspidi „Nashira“), kuna uurimisalust toodet kasutatakse suures koguses tema tootmises. Seega osales uurimises aktiivselt suurem osa liidu tootmisharust.

(278)

Võttes arvesse eespool põhjendustes 249–255 esitatud järeldusi liidu tootmisharu olukorra kohta ja kooskõlas põhjendustes 256–268 esitatud väidetega kahju kordumise tõenäosuse analüüsi kohta, järeldas komisjon, et kui dumpinguvastastel tollimaksudel lastakse aeguda, on tõenäoline, et liidu tootmisharu finantsolukord halveneb tunduvalt. Meetmed on osutunud oluliseks liidus volframkarbiidi tootmise säilitamisel, kuna liidu tootmisharu ei oleks suutnud pidada vastu HRVst pärit suurtes kogustes dumpinguhindadega volframkarbiidi impordi survele, mida oleks liidu turul müüdud liidu tootmisharu hinnatasemest madalama hinnaga.

(279)

Leitakse, et meetmete jätkumine oleks liidu tootmisharule kasulik, kuna kehtivad meetmed on vähendanud otsest konkurentsi ebaõiglase hinnaga müüdava volframkarbiidiga, mis pärineb Hiinast. Meetmed on võimaldanud liidu volframkarbiidi tootjatel tõhusalt investeerida tootmisprotsesside uuendustesse ning ringlussevõtu ja toorainete valdkonna võimekuse suurendamisse, mille abil on võimalik vähendada sõltuvust Hiinast pärinevast impordist ja edendada ringmajandust, nagu on märgitud Euroopa rohelise kokkuleppe tegevuskavas (111).

(280)

Seevastu, kui meetmed tunnistatakse kehtetuks, siis oleks sellel liidu tootmisharule tõenäoliselt negatiivne mõju. See seaks tõsisesse ohtu liidu tootmisharu elujõulisuse, mille tagajärjel võidakse tootmine lõpetada, vähendades niimoodi liidu turul kättesaadavaid tarneallikaid ja kahjustades konkurentsi liidu turul. Kui liidu tootjad peaksid oma tootmise peatama, siis sõltuvad liidu kõvasulamist tööriistade ja masinaosade tootjad peamiselt toorainete impordist kolmandatest riikidest, eelkõige HRVst, mis ei ole ainult maailma suurim volframi tootja, vaid mille omandis on ka enamik maailma varudest.

(281)

Ükski importija ei teinud uurimise käigus koostööd.

(282)

Taotluse esitajad märkisid ühe võimaliku põhjusena, miks vastuseid ei esitatud, asjaolu, et importijad kauplevad üldjuhul metallide ulatusliku portfelliga ning neil on lisaks liidule ja Hiinale alternatiivsed volframkarbiidi allikad, nt Iisrael, Venemaa, Jaapan, Lõuna-Korea ja Ameerika Ühendriigid.

(283)

Kooskõlas varasemate uurimiste tulemustega ei olnud mingeid tõendeid selle kohta, et importijad ei saaks jätkuvalt tugineda oma hangetes HRV-le või et neil oleks väga keeruline leida muid allikaid.

(284)

Sellest lähtuvalt järeldas komisjon, et importijatel ei ole kaalukaid põhjusi olemasolevate meetmete säilitamise vastu.

(285)

Uurimise algatamise ajal võeti ühendust 54 teadaoleva importija/kasutajaga ja neile anti link komisjoni veebisaidil avaldatud küsimustikule. Üheksa neist kasutajatest andsid endast teada määratud tähtaja jooksul (sh, nagu on märgitud põhjenduses 277, Nashira, kes tootis samuti väikeses koguses samasugust toodet). Nad kasutasid volframkarbiidi muu hulgas, et toota kõvasulamit, mida kasutatakse kõvasulamist tööriistade tootmiseks eri tootmisharude jaoks, nt auto- ja masinatööstus ning lennundus.

(286)

Küsimustikule saadi vastused neist üheksast kasutajast seitsmelt (kolm seitsmest on üksteisega seotud).

(287)

Enne avalikustamist andis endast teada veel kümme kasutajat. Need kasutajad andsid teada oma seisukoha kehtivate meetmete kehtima jätmise kohta, aga ei vastanud küsimustikule. Lisaks sellele andis enne avalikustamist enda seisukoha teada veel üks kasutaja, aga kuna ta ei täpsustanud, kas esitatud teave oli konfidentsiaalne, ja ei esitanud mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet, ei võetud tema seisukohta arvesse.

(288)

Küsimustikule vastanud seitsmest kasutajast olid meetmete kehtima jätmise vastu viis: Betek, Gühring, Konrad Friedrichs, G-ELIT ja Höganäs Germany GmbH (edaspidi „Höganäs“). Vastupidiselt sellele toetas Nashira meetmete kehtima jätmist ning Saar-Hartmetall und Werkzeuge GmbH (edaspidi „Saar-Hartmetall“), kes oli üldiselt dumpinguvastaste meetmete poolt, oli seisukohal, et dumpinguvastased meetmed avaldasid talle väikeettevõtjana suuremat mõju kui suurtele ettevõtetele.

(289)

Lisaks sellele toetasid kümnest kasutajast, kes avaldasid arvamust enne avalikustamist, aga ei esitanud vastust küsimustikule, meetmete kehtima jätmist kuus: Ceratizit Austria GmbH, Ceratizit Luxembourg S.à r.l., AB Sandvik Coromant, Seco Tools AB, Dormer Pramet s.r.o. ja Hyperion Materials & Technologies (edaspidi „Hyperion“). Üldsusele kättesaadava teabe põhjal olid liidu tootmisharuga seotud viis neist kasutajatest. Meetmete kehtima jätmise vastu oli neli kasutajat: Fabricación Metales Duros S.A.L., Atlas Diamant GmbH, Abitzsch Präzisionsnormteile GmbH ja Oerlikon Metco WOKA GmbH.

(290)

Liidu tootmisharuga seotud viis kasutajat avaldasid arvamust, et volfram on strateegilise tähtsusega tooraine ning volframkarbiid on peamine koostisosa kõvasulamist tööriistades ja masinaosades, mida kasutati laialdaselt liidu tööstus- ja ehitussektoris. Nad väitsid samuti, et kuna need tööriistad ja osad on kulumaterjalid, siis oleks stabiilne varustamine uute tööriistade ja osade tootmiseks vajaliku volframkarbiidiga hädavajalik liidu tootmisharu väärtusahela ja laiemalt liidu majanduse üldise toimimise jaoks. Nad väitsid, et liidu volframkarbiidi tootmisharul oli määrav osa varustusstabiilsuse tagamisel.

(291)

Hyperion toetas samuti meetmete kehtima jätmist lähtuvalt liidu tootmisharu rollist liidu turul varustuskindluse tagamisel lisaks kestlikkuse, ringmajanduse ja keskkonnakaalutlustele.

(292)

Saar-Hartmetall väitis, et kui meetmed tunnistatakse kehtetuks, siis saaksid kasutajad lühiajalises perspektiivis kasu Hiinast pärineva toote madalatest impordihindadest ja liidu tootmisharu tõrjutakse turult välja. Kuid keskpikas kuni pikas perspektiivis omandaksid vaatlusaluse toote Hiina tootjad turul domineeriva positsiooni ja saaksid määrata toote eest liidus küsitavad hinnad. Lisaks sellele oli Hyperion seisukohal, et liidu tootmisharu tootmise vähendamine või lõpetamine põhjustaks liidu turul volframkarbiidi varustuskindlusega seotud probleeme. Nagu näitas COVID-19 pandeemia, oli toote hankimine kauge vahemaa tagant Hiinast ebakindel ja seega peab kohalik hankimine liidust jääma elujõuliseks variandiks.

(293)

Nelja kasutaja sõnul, kes olid vastu meetmete kehtima jätmisele, aga ei vastanud küsimustikule, nõrgendaksid volframkarbiidi dumpinguvastased tollimaksud nende üleilmset konkurentsivõimet.

(294)

Betek, the Gühring Group, Höganäs, Nashira ja Saar-Hartmetall (edaspidi „koostööd tegevad kasutajad“) ostsid uurimisalust toodet koguses, mis vastab 22,9 %-le tarbimisest vabaturul liidus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Nad ostsid uurimisalust toodet liidu tootmisharult, Hiinast ja muudest kolmandatest riikidest. Enamik Hiinast pärit toodetest imporditi seestöötlemise tolliprotseduuri alusel. Muud kolmandad riigid, kes varustasid koostööd tegevaid kasutajaid uurimisperioodil volframkarbiidiga, olid järgmised: Iisrael, Venemaa, Jaapan ja Vietnam.

(295)

Uurimine näitas, et volframkarbiidi sisaldavate toodete müügikäive moodustas koostööd tegevate kasutajate puhul ligikaudu 24–100 % nende kogukäibest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Mõned kasutajad kuulusid vertikaalselt integreeritud gruppidesse ja müüsid teatavas koguses tooteid, mille nad olid valmistanud, grupi teistele äriühingutele, ning teised olid sõltumatud üksused. Sõltumatud üksused müüsid kõvasulamist tööriistu nii liidu turul kui ka väljaspool liitu. Väljaspool liidu turgu müümise eesmärgil osteti märkimisväärne osa toorainena kasutatavast volframkarbiidist HRVst seestöötlemise tolliprotseduuri alusel ja seega ei makstud imporditollimaksu.

(296)

Koostööd tegevad kasutajad valmistasid mitmesuguseid tooteid, mis sisaldavad uurimisalust toodet. Volframkarbiidiga seotud kulude olulisus oli eri kasutajate puhul väga erinev. Eri kasutajate esitatud teabe põhjal moodustas volframkarbiid 13–71 % volframkarbiidi sisaldavate toodete kuludest ning 7–22 % äriühingu toodetud kõigi toodete kogukuludest. Mõned kasutajad esitasid enda valitud tüüpiliste tooteliikide kulunäitajad, teised aga äriühingu kogukulud. Seega tehti see analüüs näitajate põhjal, mis olid komisjonile neist kahest võrdlusalusest kummagi kohta saadaval.

(297)

Koostööd teinud kasutajad olid üldjuhul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasumlikud nii kogu äriühingu kui ka vaatlusalust toodet sisaldavate toodete tasandil. Kasumlikkus äriühingu tasandil moodustas 1–7 % kogukäibest ja uurimisalust toodet sisaldavate toodete kasumlikkus moodustas 3–6 % uurimisalust toodet sisaldavate toodete müügist saadud käibest.

(298)

Üks koostööd teinud kasutaja, s.o Höganäs, väitis, et kehtivate dumpinguvastaste meetmete tõttu pidi ta konkureerima äriühingutega, kes toodavad lõpptoodet väljaspool liitu ja kellel on juurdepääs odavamatele toorainetele. Seetõttu pidi ta leppima madalama marginaaliga kui kasutajad kolmandates riikides.

(299)

Komisjon märkis, et uurimisest nähtus, nagu on märgitud põhjenduses 297, et kasutajad suutsid üldiselt saavutada läbivaatamisega seotud uurimisperioodil teatava kasumi. Seda arvesse võttes ei ole väide, et kasutajad teistes riikides saavad liidu kasutajatest rohkem kasumit, iseenesest piisav järelduseks, et meetmed on selgelt vastuolus liidu huvidega. Seepärast lükati see väide tagasi.

(300)

Gühring Group, kes oli meetmete vastu, väitis, et kui meetmeid säilitatakse, siis kaotab ta turuosa kõvasulamist toodete puhul, kuna ta satuks ebasoodsasse konkurentsiolukorda võrreldes konkurentidega väljaspool liitu, kes saaksid osta Hiina volframkarbiidi ilma dumpinguvastast tollimaksu tasumata. Ta väitis, et tema toodete peamine kulu tulenes toorainetest (s.o volframkarbiidist), mida ei ole võimalik asendada teiste toorainetega. Samuti ei oleks võimalik katta suuremaid toorainekulusid ja ainus võimalus mitte turuosa kaotada oleks paigutada tootmistehased ümber liidust väljapoole.

(301)

Meetmete kehtima jätmine piirduks esialgse uurimise tulemusena kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu kehtima jätmisega, säilitades sama tollimaksumäära. Seega ei suureneks kasutajate toorainekulud võrreldes praegusega. Komisjon märkis, et uurimisest nähtus, nagu on märgitud põhjenduses 297, et kasutajad olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil üldiselt kasumlikud. Kasutajate tegevuse ümberpaigutamist käsitleva väite puhul märkis komisjon, et kasutajad ei paigutanud suuremat osa oma tegevusest ümber hoolimata kehtivatest meetmetest ja ei ole mingeid tõendeid, mis omakorda osutaksid sellele, et meetmete kehtetuks tunnistamine takistaks kasutajate tegevuse ümberpaigutamist Hiinasse või muudesse kolmandatesse riikidesse. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(302)

Saar-Hartmetall väitis, et kuigi meetmete kehtima jätmise stsenaariumi puhul saaks liidu tootmisharu tegevust jätkata, ei oleks kõvasulamist tööriistu tootvad kasutajad suurema materjalikasutusega toodete ja toodete puhul, mis ei nõua konkreetseid tehnoloogilisi oskusteadmisi, enam konkurentsivõimelised.

(303)

Komisjon märkis, et meetmed ei ole siiani takistanud kasutajatel töödelda vaatlusalust toodet ilma tollimaksudeta, kuna valdav osa impordist toimus seestöötlemise tolliprotseduuri alusel ja seega ilma tollimaksuta. Nagu on märgitud tabelis 7, maksid kasutajad dumpinguvastast tollimaksu ainult 38 tonni eest, mis imporditi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tavalise režiimi alusel. Lisaks sellele ei näi see kaubandustava olevat ilmtingimata meetmetest põhjustatud: nagu on märgitud põhjenduses 274, on volframkarbiidil kõigi riikide tootmisharudes mitmesuguseid kasutusvaldkondi ning seega on volframkarbiidist valmistatud kõvasulamist tööriistad suure tõenäosusega üleilmsed tooted, mida võidakse liidust eksportida. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(304)

Uurimine näitas, et hoolimata kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest suutis märkimisväärne osa märkused esitanud kasutajatest liidus oma tegevust jätkata, ostes liidu tootmisharult, importides Hiinast seestöötlemise tolliprotseduuri alusel ilma dumpinguvastast tollimaksu tasumata ja importides muudest volframkarbiidi allikatest. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tasuti dumpinguvastast tollimaksu ainult 38 tonni tavarežiimi alusel imporditud volframkarbiidi eest. Lisaks sellele olid kasutajad hoolimata kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest üldiselt kasumlikud. Samuti toetasid meetmete säilitamist mitu nii liidu tootmisharuga seotud kui ka mitteseotud kasutajat ning tootjat, kes nii osalevad samasuguse toote tootmises kui ka mitte. Selles olukorras järeldas komisjon, et kehtivad meetmed ei avalda kasutajatele olulisel määral negatiivset mõju.

(305)

Kaks äriühingut ja üks ühendus eelneva etapi ringlussevõtu tootmisharust andsid endast teada ning avaldasid toetust meetmete kehtima jätmisele. Need kaks äriühingut olid RS-Recycling GmbH ja PA Metals Recycling OHG ning ühendus oli European Recycling Industries’ Confederation (edaspidi „EuRIC“). Endast andis teada ja oma seisukoha esitas veel üks tarnija, aga kuna ta ei täpsustanud, kas esitatud teave oli konfidentsiaalne, ja ei esitanud mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet, ei võetud tema seisukohta arvesse.

(306)

Eespool nimetatud kaks äriühingut ja ühendus väitsid, et nad on märkimisväärselt investeerinud volframi ja muu vanametalli ringlussevõttu, ning võttes arvesse liidu ja üleilmseid keskkonnaeesmärke, on ringmajanduse ja kestlike väärtusahelate arendamine muutunud veelgi olulisemaks. Nad väitsid samuti, et Hiinal on maailma suurimad volframivarud ja et Hiina valitsus püüab üldjuhul esmasest toorainest toodetud volframi hinda hoida madalal, et heidutada kasutamast teisest toorainet. Nad väitsid seega, et kui meetmetel lastakse aeguda ja jätkub volframkarbiidi dumpinguhinnaga import Hiinast (mida toodetakse peamiselt esmasest toorainest), siis kaotab liit olulise osa oma ringmajanduse väärtusahelast, mis võib tekitada riski, et liidu ringlussevõtjad peavad tegevuse lõpetama, ning õõnestab liidu tegevust, mille eesmärk on luua kestlikud ringmajanduse tarneahelad.

(307)

Selle põhjal järeldas komisjon, et kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine on tarnijate huvides.

(308)

Eksportivad tootjad Zhangyuan Tungsten, Xianglu Tungsten ja Golden Egret väitsid, et liidu turul tegutsesid omavahel tihedalt seotud turuosalised, kellel on pikaajalised kaubandussuhted, mille tõttu oleks huvitatud isikutel keerulisem avaldada avalikult arvamust meetmete vastu. Nad väitsid, et liidu turg oli hästi kaitstud ja iseseisev turg, kus puudub vajadus tarneallikate mitmekesistamiseks või konkurentsi tagamiseks ning sellel domineerivad mõjukad osalejad kasutajate ja importijate huvide arvelt. Nad märkisid, et teatavate kasutajate mure hinnakujunduse ja kasumi pärast näitas, et kulud ja hinnad liidu turul olid palju kõrgemal tasemel kui muudes riikides.

(309)

Tuleb meenutada, et turul tegutseb seitse liidu tootjate gruppi, kes kasutavad erinevaid tootmisprotsesse ja erinevaid tooraineid. Nagu märgitud põhjendustes 56–58, kasutab osa liidu tootjatest ainult varem kasutamata tooraineid, samas kui mõned kasutavad nii varem kasutamata tooraineid kui ka jääke. Seitse liidu tootjate gruppi on üksteisest sõltumatud ja konkureerivad omavahel liidu turul. Lisaks sellele on uurimine näidanud, et liidu turul on muid varustusallikaid, nagu on märgitud põhjenduses 294. Komisjon märkis, et võrreldes eelmise aegumise läbivaatamisega, kui turul tegutses kuus liidu tootjate gruppi, sisenes turule uus liidu tootja Nashira. See näitab, et liidu turg oli jätkuvalt dünaamiline ja sisenemistõkked oli võimalik ületada. Seepärast lükati see väide tagasi.

(310)

Alates 2011. aastast on volframi Euroopa Liidus järjekindlalt klassifitseeritud kriitilise tähtsusega toorainena (112). Komisjon on teinud oma ettepanekus Euroopa kriitiliste toorainete määruse kohta (113) ettepaneku kanda see püsivalt liidu kriitilise tähtsusega toorainete loetellu.

(311)

Lisaks sellele nimetas komisjon ettepanekus Euroopa kriitiliste toorainete määruse kohta volframit ka kui strateegilist toorainet; tegemist on mõistega, mis hõlmab tooraineid, mis on väga olulised rohe- ja digipööret ning kaitse- ja kosmosetööstuse eesmärke toetava tehnoloogia jaoks (114).

(312)

Tähelepanu, mida liit volframi tarneahelale pööras, kinnitas veelgi volframi lisamine konfliktimineraalina konfliktimineraalide määrusesse (115). See tähendab, et volframi impordiks peavad liidu importijad täitma hoolsuskohustust, misläbi tagatakse, et volframikaubandust ei kasutata relvastatud gruppide rahastamiseks, sunniviisilise töö ja muude inimõiguste rikkumise eesmärgil ning korruptsiooni ja rahapesu toetamiseks poliitiliselt ebastabiilsetes piirkondades.

(313)

Võttes arvesse volframi tarneahela keerukat reguleerimisraamistikku ja volframi strateegilist olulisust, on liidu huvides jätkata volframkarbiidi tootmist liidus, edendada ringlussevõttu, et vähendada esmaste toorainete tarbimist ning vastavat impordisõltuvust.

(314)

Höganäs, kes oli vastu meetmete kehtima jätmisele, väitis, et ta pidi tasuma dumpinguvastast tollimaksu volframkarbiidi eest, aga samal ajal puudus järgneva etapi toodete dumpinguvastane tollimaks.

(315)

Nashira, kes on nii tootja kui ka kasutaja ja kes pooldas meetmete kehtima jätmist, väitis samuti, et talle pakuvad suurt konkurentsi Hiina kõvasulamist tööriistade tootjad, kes olid sageli vertikaalselt integreeritud ning tootsid ka volframkarbiidi ja omasid vahel volframikaevandusi. Lisaks väitis Nashira, et volframkarbiidi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed ei olnud piisavad volframituru kaitsmiseks ja stabiliseerimiseks Euroopas, ning soovitas kehtestada dumpinguvastased meetmed ka rubriikidesse 8207 ja 8209 kuuluvate volframipõhiste toodete suhtes.

(316)

Komisjon märkis, et kõnealuse uurimise kohaldamisala piirdub volframkarbiidi, sulatatud volframkarbiidi ja metallipulbriga lihtsalt segatud volframkarbiidiga. Kõnealuse uurimise kontekstis ei saa toote määratlust muuta. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(317)

Zhangyuan Tungsten, Xianglu Tungsten ja Golden Egret väitsid, et vaatlusaluse toote dumpinguvastased meetmed on kehtinud liiga kaua ja seega ei ole nende kehtima jätmine põhjendatud.

(318)

Komisjon juhib tähelepanu sellele, et alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt tuleb meetmed säilitada, kui on olemas kahjuliku dumpingu jätkumise või kordumise oht ja meetmed ei ole selgelt vastuolus liidu kui terviku huvidega. Käesolevas uurimises olid kõik tingimused täidetud. Samamoodi ei nimetanud huvitatud isikud liidu üldiste huvidega seotud konkreetseid põhjuseid, mis räägiksid selgelt vastu selliste meetmete kehtima jätmisele. Komisjonil ei ole seetõttu muud valikut kui kehtestada dumpinguvastased meetmed. Seepärast lükatakse see väide tagasi.

(319)

Technogenia väitis, et enam ei ole sulatatud volframkarbiidi dumpinguvastaseid meetmeid toetavaid liidu huve, kuna liidu tootmisharu on selle tootmise lõpetanud.

(320)

Kuigi uurimine näitas, et sulatatud volframkarbiidi liidu turul enam ei toodeta, on sulatatud volframkarbiid ja volframkarbiid osaliselt üksteisega asendatavad, nagu on märgitud põhjenduses 66. Komisjon leidis samuti, et on olemas alternatiivseid allikaid ning sulatatud volframkarbiidi saab importida Kanadast ilma dumpinguvastase tollimaksuta. Seepärast lükati see väide tagasi.

(321)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et puuduvad kaalukad põhjused, mis liidu huvidest lähtuvalt räägiksid vastu kehtivate meetmete säilitamisele HRVst pärit volframkarbiidi, sulatatud volframkarbiidi ja metallipulbriga lihtsalt segatud volframkarbiidi impordi suhtes.

(322)

Tuginedes komisjoni järeldustele dumpingu jätkumise, kahju kordumise ja liidu huvide kohta, tuleks säilitada HRVst pärit volframkarbiidi, sulatatud volframkarbiidi ja metallipulbriga lihtsalt segatud volframkarbiidi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed.

(323)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (116) artikli 109 kohaselt, kui tulenevalt Euroopa Liidu Kohtu otsusest tehakse tagasimakse, peaks makstav intress olema määr, mida Euroopa Keskpank kohaldab oma põhiliste refinantseerimistoimingute suhtes ja mis avaldatakse iga kuu esimesel kalendripäeval Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

(324)

Käesoleva määrusega kehtestatud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,